Aine- ja energiavahetus ehk metabolism Autotroofid on organismid, kes sünteesivad elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest(valgusenergia, keemiline energia). Kemosünteesijad kasutavad valgusenergia asemel keemilist energiat. Heterotroofid(suurem osa organismidest) on organismid, kes saavad oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil. Ei sünteesi ise orgaanilist ainet. Nad lagundavad orgaanilist ainet, et saada ka sünteesiprotsesside lähteained. Sapotroofid on surnud organismide lagundajad. Metabolismiks nim
KODUNE KONTROLLTÖÖ nr.1 ORGANISMIDE KOOSTIS 1.Makroelementide hulka kuuluvad vesinik, lämmastik, hapnik, fosfor, süsinik ja väävel. 2. Anorgaanilistest ühenditest tähtsaim on vesi, millel 3 ( min)ülesannet on ringelundkondade töö kindlustamine, temperatuuri regulatsioon ja olla lahusti. 3.Ühenda katioonid nende õigete ülesannetega: 3.1. vesinikioon d) määrab lahuse happesuse 3.2. kaaliumi-ja naatruiumiioonid a) närviimpulsside moodustumine 3.3. magneesiumiioon e) klorofüllis taimel, loomal DNA-s ja RNA-s 3.4. kaltsiumiioon c) luudes ja hammastes 3.5. rauaioonid b) verepunalibledes hemoglobiinis, osaleb hapniku transpordis 4
RAKU EHITUS RAKUTUUM · Rakutuum asub tavaliselt raku keskel. · Tuumas asuvad kromosoomid, mis kannavad pärilikku informatsiooni. TUUMA TÄHTSUS: · Sisaldab ja säilitab pärilikku informatsiooni. · Juhib raku elutegevust. · Reguleerib rakus toimuvaid protsesse. · Tuumakestes toimub ribosoomide moodustumine ja rRNA süntees. TSÜTOPLASMA · Poolvedel raku sisaldis. · Koosneb peamiselt veest, lahustunud orgaanilistest ja anorgaanilistest ainetest TSÜTOPLASMA TÄHTSUS: · Seob raku organellid ja tuuma ühtseks tervikuks ning kindlustab nende koostöö. · Tagab toitainete laialikandmise rakus. · On jääkainete eritumiskohaks. · Sisaldab varuaineid, ainevahetuse vaheprodukte, pigmente. RAKUMEMBRAAN · Rakumembraan ümbritseb kõiki rakke! TSÜTOPLASMAVÕRGUSTIK rakusisene ainete liikumine Siledapinnalise ER-i ülesanded: · Varusüsivesikute süntees (glükogeen). · Lipiidide süntees.
sugukond: liblikõielised, perekond: ristik, liik: valge ristik. Suur- kapsaliblikas: riik: loomariik, hõimkond: lülijalgsed, klass: putukad, selts: liblikalised, sugukond: põualibliklased, perekond: kapsaliblikas, liik: suur-kapsaliblikas. 12.Kuidas tekkis elu Maal ja millised olid esmased organismid? 1) füüsikaline evolutsioon: universumi tekkimine, päikese tekkimine. 2) keemiline evolutsioon: kõik elueelsed protsessid a) esmase atmosfääri moodustumine, b) ürgookeani tekkimine, c) anorgaanilistest ühenditest orgaanilised, d) moodustuvad esimesed organismid. 3)bioloogiline evolutsioon. Esmased organismid olid eeltuumsed ainuraksed olevused(ürgbakterid) 13.Kirjelda loomariigi arengut. Vanaaegkonna alguseks olid olemas selgrootute rühmade esindajad, esimesed selgroogsed olid kalad, kelle keha kattis kilpidest rüü. Maismaale asunud kahepaiksetest arenesid esimesed roomajad, keda kaitses kuivamise eest soomustega kaetud nahk. Keskaegkonnas asustasid maad mitmesugused sisalikud.
vabaneb CO2 atmosfääri. PEAMISED ELUSORGANISMIDEGA SEOTUD SÜSINIKURINGE PROTSESSID · Süsiniku sidumine (foto- või kemosüntees): o CO2 + H2O + energia (CH2O)n + O2 · Aeroobne hingamine o (CH2O)n + O2 CO2 + H2O + energia · Anaeroobne hingamine o (CH2O)n + Xox CO2 + Xred o "Xox" võib olla nitraat (NO3-), sulfaat (SO42-), väävel (S0), rauaioonid (Fe3+) (*Kemosüntees- orgaaniliste ainete moodustumine anorgaanilistest bakterite elutegevuse tulemusena) Süsinikuringe toimub nii aeroobses kui ka anaeroobses keskkonnas. · Aeroobsetes tingimustes vabaneb CO2 orgaanilistest ainetest loomade, taimede, inimeste ja mikroorganismide hingamise tulemusena. CO2 arvel moodustavad orgaanilist ainet taimed, vetikad, tsüanobakterid ja kemolitotroofsed bakterid. · Anaeroobsetes tingimustes vabaneb CO2 orgaanilistest ainetest kääritajate ja anaeroobsete hingajate vahendusel
10. moondega arenguks nim. Protsessi mille käigus organismi ehitus oluliselt muutub 11. Bioloogia uurib elusorganisme ja nende elutegevuse tagajärgi 12. Ainevahetus on sünteesi- ja lagundamisprotsessid 13. Hüpotees on oletatav vastus pstitatud probleemile 14. Rakkude ehitust ja talitust uurib tsütoloogia 15. Hüpoteesi saab kontrollida katsete ja vaatluste abil 16. Etoloogia on loomade käitumist uuriv teadusharu 17. Organism koosneb anorgaanilistest ja orgaanilistest ainetest . 18. Peamiseb biomolekulid on ahhariidid, lipiidid, valgud ja nukleiinhapped 19. biopolümeerid on valgud, polüsahhariidid ja nukleiinhapped 20. elusorganismide talituseks on vaja vähemalt 27 biolelementi 21. CHNOPS need 6 elementi moodustavad 98 % raku keemiliste elementide kogumassist makroelemendid 22. rasketes elutingimustes kasutavad taimed energia saamiseks tärklist 23. Kõikidel valkudel on erinev struktuur 24. Aminohapped on karboksüülhapped 25
Segmenteerunud kõhulihased - loomadel on see esi ja tagakäppade sujuvaks koos liigutamiseks vajalik, nt kassil. Karvkate - teistel loomadel on see soojahoidmiseesmärgiga. 10. Joonisel on kujutatud Stanley Milleri katseaparatuuri, mis jäljendas algseid tingimusi Maal. Millise hüpoteesi võis püstitada teadlane enne katse läbiviimist? Mida tõestas teadlane selle katsega? Millise ainelise koostisega oli varase Maa atmosfäär? Ta püstitas hüpoteesi, et arinevates anorgaanilistest ainetest on võimalik saada orgaanilisi aineid. Ta tõestaski 1953. aastal, et nt H2, H2O, NH3 ja CH4 segust võib saada elektrilaengu toimel aminohappeid. See tõestas keemilise evolutsiooni. Varane Maa atmosfäär koosnes N2, CO2, SO2, H2, NH2 ja CH4. 11. Esitage kaks selgitust, miks elu iseteke elutust on tänapäeval võimatu. Tingimused ei ole enam sobivad. Osoonikiht takistab UV-kiirguse jõudmist maapinnale. Lihtsad orgaanilised ained ei ole stabiilsed, sest hapnik oksüdeerib nad ära
AINE – JA ENERGIAVAHETUS Metabolism Organismis toimuvad sünteesi ja lagunemisprotsessid, mis tagavad aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga. Kõik organisid vajavad elutegevuseks energiat, mida saadakse orgaanilistest ainetest (sahhariidid, lipiidid jt.). Vastavalt energia saamise viisile jagatakse organismid autotroofideks ja heterotroofideks. Autotroof sünteesivad ise elutegevusejs vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest valgusenergia fotosünteesiad (rohelised taimed) keemiline energia kemosünteesijad (väävlibakterid merepõhjas elavad sümbioosis ainuraksete loomadega) Heterotroof saavad oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil. elutegevuseks vajalik energia sünteesimisprotsesside lähteaine saamine enamus loomi on heterotroofid
1.Eluks on vaja energiat ja süsinikku Elusorganismid on võimelised omastama: valgusenergiat või keemilist energiat. Kolmest allikast; A. valgusenergiana. Nt taimed, vetikad , tsüanobakterid B . keemilist energiat otse eluta keskkonnast e anorgaanilistest ühenditest. Nt bakterid C . keemilist energiat teiste organismide vahendusel e toiduks tarbitud orgaanilistest ühendidest. Elu põhineb süsinikul; süsinikku on võimalik saada 1) Orgaanilistest ainetest 2) Anorgaanilistest ainetest Autotroofid- org, kes toodavad endale ise orgaanilisi ühendeid anorgaanilistest ühenditest. Heterotroofid- org, kes saavad nii energiat kui ka süsinikku teistelt organismidelt. 2.Energia vahendajaks on ATP Toitainetes sisalduv energia vabastatakse rakuhingamisel. Rakuhingamine*- glükoosi lõplik lagunemine hapniku abil, mille tulemusena vabanev energia salvestatakse makroergilistesse ühenditesse( nt ATP) ja eraldub CO2 ning H2O
järkjärgulist mitmekesisemaks ja keerulisemaks muutusmist. Võib eristada nelja evolutsioonivormi: · F ü ü s i k a l i n e e v o l u s t i o o n- ebapüsivatest elementaarosakestest raskemate aatomite (keemiliste elementide), tähtede, planeetide ja galaktikate teke ning edasine areng. · K e e m i l i n e e v o l u t s i o o n- aatomite ühinemine molekulides ning lihtsatest anorgaanilistest molekulidest keerukamate ja plümeersete orgaaniliste ühendite teke. · B i o l o o g i l i n e e v o l u t s i o o n- elu areng Maal esimestest elusolendites tänapäevaste eluvormideni. Selle evolutsiooni põhiprotsessid on kohastumine iga eluvormi ehituse ja talitluse sobitumine elukeskkonna tingimustega; liigistumine - liikide mitmekesisuse teke;
järkjärgulist mitmekesisemaks ja keerulisemaks muutusmist. Võib eristada nelja evolutsioonivormi: · F ü ü s i k a l i n e e v o l u s t i o o n- ebapüsivatest elementaarosakestest raskemate aatomite (keemiliste elementide), tähtede, planeetide ja galaktikate teke ning edasine areng. · K e e m i l i n e e v o l u t s i o o n- aatomite ühinemine molekulides ning lihtsatest anorgaanilistest molekulidest keerukamate ja plümeersete orgaaniliste ühendite teke. · B i o l o o g i l i n e e v o l u t s i o o n- elu areng Maal esimestest elusolendites tänapäevaste eluvormideni. Selle evolutsiooni põhiprotsessid on kohastumine iga eluvormi ehituse ja talitluse sobitumine elukeskkonna tingimustega; liigistumine - liikide mitmekesisuse teke; organiseerituse
keskkonnaga. Need protsessid võimaldavad kasvamist, uuenemist, säilimist, paljunemist jne. · Organismi arengu käigus sünteesi- ja lagundamisprotsesside vahekord muutub: noortel on ülekaalus sünteesiprotsessid, keskeas on protsessid tasakaalus, eakatel ja haigetel on ülekaalus lagundamisprotsessid. · Autotroof - Organismid, kes sünteesivad elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. - Taimed kasutavad sünteesiks valgusenergiat (fotosüntees). - Kemosünteesijad kasutavad keemilist energiat. · Heterotroof - Organismid, kes sünteesivad oma elutegevuseks vajalikud orgaanilised ained toidus sisalduvate orgaaniliste ühendite lõhustumis-saadustest. - Vajaliku energia saavad toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil. · Miksotroof Segaainevahetustüüp- vastavalt keskkonnatingimustele: valguse käes autotroofne või heterotroofne ainevahetustüüp
kiud, biomass, kütus, magevesi, looduslikud ravimid, mineraalid), kultuurilised teenused (eetilised väärtused, rekreatsioon, inspiratsioon). 9. Maal elu säilitavad faktorid? Elu säilitavad faktorid maal on pidev energia juurdevool, aine ringlemine ja taaskasutamine (aineringlus) ja gravitatsioon. 10. Miks on meile olulised autotroofsed organismid? Autotroofsed organismid saavad vajaliku energia päikesest või anorgaanilistest ühenditest. Autotroofseid organisme on kahte liiki: fotoautotroofid (saavad eluks vajaliku energia päikesest) ja Kemoautotroofid (saavad eluks vajaliku energia keemilise ühendite lagunemisel). Toodavad kogu eluks vajaliku orgaanilise aine ise ning ei sõltu energia saamiseks teistest organismidest. (On toiduks heterotroofsetele, näiteks taimed. Kui puudksid heterotroofsed, siis ei oleks maal ka hapniku ja muid vajalike aineid eluks meile loomadele) 11
KODUNE KONTROLLTÖÖ nr.1 ORGANISMIDE KOOSTIS 1.Makroelementide hulka kuuluvad O, C, H, N, P, S 2. Anorgaanilistest ühenditest tähtsaim on vesi, millel on 3 (min) ülesannet säilitab organismisisest temperatuuri, aitab eemaldada jääkprodukte, täidab kaitseülesannet. 3.Ühenda katioonid nende õigete ülesannetega: 3.1. vesinikioon d) määrab lahuse happesuse 3.2. kaaliumi-ja naatruiumiioonid, a) närviimpulsside moodustumine 3.3. Magneesiumiioon e) klorofüllis taimel, loomal DNA-s ja RNA-s 3.4. Kaltsiumiioon c) luudes, hammastes 3.5
Seenerakk: neid on nii üherakulisi kui ka hulkrakseid. Seenerakul on kest, mis koosneb kitiinist Sarnasused: kuigi bakterirakul puudub rakutuum, on neil siiski olemas tuumaaine, mis teistel on ümbritsetud rakutuumaga. Kõigis rakutüüpides esineb DNA. 4. ORGANISMIDE AINE- JA ENERGIAVAHETUS 1) Selgitage mõisteid autotroofid ja heterotroofid, tooge kummagi kohta 3 näidet. Autotroofid- Organismid, kes sünteesivad elutegevuseks vajalikud orgaanilised ained väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest, kasutavad valgusenergiat. Autotroofid on enamik taimi, bakterite hulgas on tsüanobakterid ja protistide seas vetikad. Heterotroofid- Organismid, kes sünteesivad elutegevuseks vajalikud orgaanilised ained toidus sisalduvate orgaaniliste ainete lõhustumissaadustest, energiat saavad toidus sisalduvate orgaaniliste ainete lõplikul lagundamisel. Näiteks: Kõik loomad ja seened ning paljud bakterid. 2) Selgitage fotosünteesi põhimõtet ja tähtsust looduses.
koosluste vahetumine ja teisenemine ökosüsteemi arengus. Kliimaks- koosluste või ökosüsteemide arengurea suhteliselt püsiv lõppjärk. Toiduahel - näitab aine ja energia liikumist elusorganismide ja taimede vahel ökosüsteemis. Toiduvõrk - ühe ökosüsteemi omavahel ühendatud toiduahelate kogumik. Koosluse troofilised tasemed: autortoofid- organismid, kes on võimelised päikese- või keemilise sideme energiat kasutades moodustama anorgaanilistest ainetest orgaanilisi (kemo-ja fotoautotroofid). Fotoautotroofid - kasutades nähtava valguse lainepikkusi sünteesivad endale orgaanilist ainet (rohelised taimed, fotosünteesivad vetikad ja mõned protistid). Heterotroofid ei saa sünteesida orgaanilist ainet ja peavad elutegevuseks kasutama juba valmis orgaanilisi ühendeid. (kõik loomad, kõik seened, enamus bakteritest, paljud protistid ja vähesed taimed). 4
Aminohapete tootmine g) Põllumajandus Bakteriväetised, silo, seenhaiguste tõrje, komposteerimine h) Heitveede puhastamine Biomuda Elutunnus Organsimide aine ja energia vahetus ehk Metabolism. Organismides toimuvad sünteesi ja lagundamis protsessid, mis tagavad aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga. Autotroof(taim) Autotroofid sünteesvad ise elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainest. Valgusenergia(rohelised taimed). Keemiline energia kemossünteesjad(väävlibakterid mere põhjas elavad sümbioosis aineraksete. Heterotroof(loom) Ei tooda hapnikku. Heterotroofid saavad oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisaldava orgaanilise aine oksüdatsoonil. Elutegevuseks vajalik energia. Sünteesiprotsesside lähtaine saamine. Enamus loomi on heterotroofsed. Assimilatsioon Organismis toimuvad sünteesiprotsessid
Ettevalmistus kontrolltööks ainevahetusest 1.Oska seletada neid mõisteid: auto/heterotroof, metabolism, assimilatsioon/dissimilatsioon, makroergiline ühend, kemosüntees, käärimine, ensüüm. Too näiteid. o Autotroof- organismid, kes toodab orgaanilised ühendid anorgaanilistest ainetest (nt: võilill) o Heterotroof- organismid, kes valmistab orgaanilist ainet toidust, toidust saadakse ka energia (nt: inimesed, vihmauss) o Metabolism- ehk ainevahetus, jaguneb assimilatsiooniks ja dissimilatsiooniks, sünteesi- ja lagundamisprotsessid tagavad aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga o Assimilatsioon- organismi kõik sünteesiprotsessid. Selle käigus saadakse organismile
Elu ajaloolist arengut liikide üksteisest põlvnemise ja muutumise kaudu nim elu evolutsiooniks ehk bioloogiliseks evolutsiooniks. Evolutsioonilisi muutusi iseloomustab kindel suund ja pöördumatus. 4 evolutsioonivormi: 1) füüsikaluine evolutsioon- ebapüsivatest elementaarosakestest aatomite ja molekulideni 2) keemiline evolutsioon- lihtsatest anorgaanilistest ainetest polümeersete orgaaniliste ainete kompleksideni 3) bioloogiline evolutsioon- elu areng maal esimestest elusolestest inimeseni 4) sotsiaalne evolutsioon- inimühiskonna areng. Elu päritolu: keemiline evolutsioon maal kulges tingimustes, mis oluliselt erinesid praegusaegsetest. Evolutsiooni tõendid: elu arengust maal annab kõige vahetumat teavet paleontoloogia- teadus möödunud aegadel elanud organismidest. Paleontoloogilised leiud näitavad, et maakoore erineva vanusega kihid sisaldavad erisuguste organismide kivistisi. Erisuguste liikide võrdlus näitab, et neil võivad olla põ...
1. Evolutsioon. Evolutsiooni 4 vormi (füüsikaline, keemiline, bioloogiline ja sotsiaalne) ning nende sisu. Evolutsioon tähendab kõige üldisemas mõttes mingi süsteemi pöördumatut ajloolist arengut, tema järkjärgulist mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumist. Füüsikaline ebapüsivatest elementaarosakestest raskemate aatomite(keemiliste elementide) tähtede, planeetide ja galaktikate teke ning edasine areng. Keemiline aatomite ühinemine molekulideks ning lihtsatest anorgaanilistest molekulidest keerukamate ja polümeersete orgaaniliste ühendite teke. Bioloogiline elu areng Maal esimestest elusolenditest tänapäevaste eluvormideni. Selle evolutsiooni põhiprotsessid on kohastumine iga eluvormi ehituse ja talituse sobitumine elukeskkonna tingimustega; liigistumine liigilise mitmekesisuse teke; organiseerituse muutumine organismide anatoomilise ja füsioloogilise ehituse muutumine kas keerukamaks või lihtsamaks. Sotsiaalne inimühiskonna areng, s.o
KEEMIA Orgaaniline keemia · http://teadus.err.ee/artikkel?id=6766&cat=205& (CO2 ladestamine) http://teadus.err.ee/artikkel?id=5844&cat=205& (hapnikutuleku aegu) · http://teadus.err.ee/artikkel?id=5474&cat=205& (keemia-Nobel 2011) · Orgaaniline keemia on õpetus kõigist süsinikku sisaldavatest ühenditest, välja arvatud karbonaadid ja süsiniku oksiidid. · Orgaanilised ühendid erinevad anorgaanilistest: 1) sisaldavad süsinikku ja molekulmass on suur 2) põlevad 3) kuumutamisel lagunevad madalamal temperatuuril 4) molekulis on aatomite vahel kovalentne side 5) keemilised reaktsioonid toimuvad aeglaselt 6) vees ei lahustu Molekulvalem · Molekulvalem näitab, kui paljudest ja millistest aatomitest molekul koosneb. Näit. C2H6 etaan koosneb 2 aatomist süsinikust ja 6 aatomist vesinikust Struktuurvalem
bakteriga- rakuhingamist määravad geenid kärbseseenega- rakuhingamist määravad geenid Pseudogeenid on organismides vanad geenid, mis on tekkinud ammu ja nüüd enam ei tööta, aga võivad mõnel teisel liigil vajalikud olla. Nende geenide põhjal saab määrata liigi põlvnemislugu. Iga liigi genoomis on talletatud info tema fülogeneesist ehk evolutsioonilisest arenguteest. Keemiline evolutsioon Keemiline evolutsioon on lihtsatest anorgaanilistest ainetest polümeersete orgaaniliste ainete komplekside tekkimine (esimeste elusrakkudeni). Maa tekkis umbes 4,5 miljardit aastat tagasi ja hakkas jahtuma. Keemiline evolutsioon toimus ajavahemikul 4,5- 3,5 miljardit aastat tagasi. Rakkude iseeneslik teke on võimalik, kuna tingimused Maal olid teised: · UV-kiirgus jõudis maapinnani, kuna hapnik puudus. · Atmosfääris olid lämmastiku-, süsiniku- ja väävliühendid. · Toimusid elektrilahendused.
Asteroidid väikesed planeedisarnased taevakehad, mis tiirlevad Kepleri seadustele vastavalt ümber Päikese. Enamus asteroide (98%) tiirleb nn asteroidide vöös, mis jääb Marsi ja Jupiteri vahele.Asteroidide läbimõõt jääb vahemikku mõnisada meetrit kuni paarsada kilomeetrit. Komeet on Päikesesüsteemi äärealadelt pärinev taevakeha (sabatäht), mis koosneb peamiselt jääst, tahkest süsinikdioksiidist ja mitmesugustest anorgaanilistest ja orgaanilistest lisanditest. Komeetide ehituses eristatakse tuuma, pead ja saba. Tahket pead ümbritseb kommedi pea, millest tekib Päikese valgusrõhu toimel komeedi saba. Saba on suunatud alati Päikesest eemale. Meteoor rahvakeeles langev täht on Maa atmosfääri sattunud meteoorkeha poolt põhjustatud valgus-, heli-, elektri- jm nähtuste kompleks. Kui keha põlemise jääk langeb Maale, nim seda meteoriidiks.
ühendeid. Ained tulevad siia tsütoplasmavõrgustikust. Lüsosoom - u ühe mikromeetrise läbimõõduga ühekihilise membraaniga põiekesed, mis sisaldavad mitmesuguseid orgaanilisi aineid lõhustavaid ensüüme. Ülesanded: kehaomaste ainete lagundamine, surnud rakkude lagundamine hulkraksetes, kudede lagundamine. Rakule mittevajalike ainete lagundamine. Tsütoplasma - rakku täitev geeli sarnane aine, milles paiknevad kõik rakuorganellid. Koosneb veest ja vees lahustunud orgaanilistes ja anorgaanilistest ainetest. Ülesanded: seob rakuorganellid ja raku tuuma ühtseks tervikuks ning tagab nende koostöö, ta sisaldab raku elutegevuseks vajalikke aineid, tagab toitainete laialikandmise rakus, on jääkainete eritumise kohaks ja aitab säilitada raku kuju. Aminohapete süntees ja glükoosi lagundamine. Tsütoskelett - valgulise koostisega võrgustik tsütoplasmas, mis on rakkude tugi-ja liikumissüsteemiks. Ülesanded: seob raku ühteks tervikuks, ühendab rakuosad, annab rakkudele kuju ja vormi
Karüoplasma – peamiseks koostisosaks vesi, lisaks selles lahustunud orgaanilised ja anorgaanilised ained, DNA, RNA. Tuuma ülesandeks on raku elutegevuse juhtimine, pärilikkusinfo säilitamine. Homoloogilised kromosoomid – paarilised kromosoomid, sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene. Inimese rakkudes on 46 kromosoomi, v.a. sugurakkudes, kus neid on 23. Tsütoplasma. Rakuvaheaine. Koosneb veest ja selles lahustunud orgaanilistest ja anorgaanilistest ainetest. Ülesandeks rakk üheks siduda, raku siseainevahetus. Tsütoplasmavõrgustik ehk endoplastiline retiikulum (ER). Erinevate suurustega torukeste ja tsisternikeste süsteem. Jaguneb kaheks: Karedapinnaline ER – kaetud ribosoomidega, seal toimub valkude biosüntees ja transport Golgi kompleksi. Siledapinnaline ER – toimub sahhariide ja lipiidide süntees ja transport. Ribosoom.
Ensüümiks oli sarinaas. A=mikrokat/g Ctyr=0,049 0,035=0,014 t=10-5=5 V1=26 V2=5 V3=1 m=0,0075g A=(0,014*103*26*5*2)/(5*181*1*0,0075)=536,28 mikrokat/g=5,3628*10-4kat/g Ctyr=0,066-0,049=0,017 t=15-10=5 V1=26 V2=5 V3=1 m=0,0075g A=(0,017*103*26*5*2)/(5*181*1*0,0075)=651,197 mikrokat/g=6,512*10-4 kat/g Aktiivsust ehk katalüütilist jõudu võib iseloomustada katalüütilise ja mittekatalüütilise reaktsiooni kiiruste suhtega, mis on vahemikus 107...1014, enamasti on ensüümid anorgaanilistest katalüsaatoritest 105...106 korda aktiivsemad. Ensüümi kogust väljendatakse tihti aktiivsusena, st tema poolt esilekutsutava katalüütilise efekti järgi ehk ühes ajaühikus produktideks konverteeritud substraadi moolide arvu/tekkinud produktide moolide arvu järgi. Ühik: 1 katal (kat)= 1 mol* s-1 Üks katal on selline ensüümi hulk, mis konverteerib 1 sekundi jooksul ensüümile optimaalsetel tingimustel 1 mooli substraati reaktsiooniproduktideks. 1 mkat=10-3 kat 1 mikrokat=10-6 kat
Ensüümiks oli sarinaas. A=mikrokat/g Ctyr=0,049 0,035=0,014 t=10-5=5 V1=26 V2=5 V3=1 m=0,0075g A=(0,014*103*26*5*2)/(5*181*1*0,0075)=536,28 mikrokat/g=5,3628*10-4kat/g Ctyr=0,066-0,049=0,017 t=15-10=5 V1=26 V2=5 V3=1 m=0,0075g A=(0,017*103*26*5*2)/(5*181*1*0,0075)=651,197 mikrokat/g=6,512*10-4 kat/g Aktiivsust ehk katalüütilist jõudu võib iseloomustada katalüütilise ja mittekatalüütilise reaktsiooni kiiruste suhtega, mis on vahemikus 107...1014, enamasti on ensüümid anorgaanilistest katalüsaatoritest 105...106 korda aktiivsemad. Ensüümi kogust väljendatakse tihti aktiivsusena, st tema poolt esilekutsutava katalüütilise efekti järgi ehk ühes ajaühikus produktideks konverteeritud substraadi moolide arvu/tekkinud produktide moolide arvu järgi. Ühik: 1 katal (kat)= 1 mol* s-1 Üks katal on selline ensüümi hulk, mis konverteerib 1 sekundi jooksul ensüümile optimaalsetel tingimustel 1 mooli substraati reaktsiooniproduktideks. 1 mkat=10-3 kat 1 mikrokat=10-6 kat
KODUNE KONTROLLTÖÖ nr.1 ORGANISMIDE KOOSTIS 1.Makroelementide hulka kuuluvad (6): O (hapnik), N (lämmastik), H (vesinik), C (süsinik), P (fosfor), S (väävel) 2. Anorgaanilistest ühenditest tähtsaim on vesi, millel on 3 (min) ülesannet kaitseülesanne (nt pisarad, lootevedelik), aitab kehas säilitada püsivat temperatuuri, aitab eemaldada jääkprodukte, tagab ringeelundkondade töö. 3.Ühenda katioonid nende õigete ülesannetega: 3.1. vesinikioon a) närviimpulsside moodustumine 3.2. kaaliumi-ja naatruiumiioonid b) verepunalibledes hemoglobiinis, osaleb
süsihappegaasi ja veeni, osa vaheprodukte kasutatakse lähteainetaks mitmesugustes sünteesiprotsessid. Akuutne toksilisus ägeda mürgituse puhul on tavaliselt tegu ainete suurte doosidega, mis põhjustavad lühikese aja (maksimaalselt 24-48 tunni) jooksul muutusi organismi elutegevuses, talitlushäireid või surma. Autotroofne organism (isetoituv), mis valgusenergia abil valmistab anorgaanilistest ühenditest (süsihappegaasist, veest ja mineraalsooladest) endale orgaanilisi toitaineid, eeskätt süsivesikuid (suhkrut ja tärklist), valke, vitamiine (rohelised klorofülli sisaldavad taimed, purpurbakterid ning sinirohevetikad) Biogeotsönoos teadusharu, mis käsitleb elukoosluste (biotsönooside) ja elupaiga (biotoobi) komponentide (mulla, kliima, kivimite) vastastikuseid suhteid ja olenevusi ning produktsiooni- ja mullatekkeprotsessis, energiavoos ja aineringeis toimuvaid muutusi.
8. Bakteri- ja seenerakk. Ehitus ja joonis. 9. Rakuorganellid. Nende ülesanded. 10. Glükoosi lagundamine. Raku hingamine. 11. Fotosüntees. 12. ATP ehitus. Joonis. 13. Mitoos 14. Meioos 15. Sugurakkude areng 16. Viljastumine 17. Inimese looteline ja lootejärgne areng 18. Pärilikkuse molekulaargeneetika. (DNARNAvalk) 19. Mendeli I seadus 20. Mendeli II seadus 21. Mendeli III seadus 22. Morgani seadus 23. Suguliitelised puuded 1. Organismides olevad anorgaanilised ained Kogu loodus koosneb anorgaanilistest ja orgaanilistest ainetest. Eluta looduses esinevad peamiselt anorgaanilised ained ning orgaanilised ühendid on iseloomulikud elusloodusele, sest valdav osa neist moodustub organismide elutegevuse käigus. Organismides on kõige enam anorgaanilisi aineid. Nende sisaldus on enamasti üle 80%. Anorgaaniliste ainete põhiosa moodustab vesi. Enamiku organismide veesisaldus jääb vahemikku 70-95%, kuid mõnede meduusiliikide rakkudes on vett kuni 98%
36. Süsteem omavahel seoses olevate objektide terviklik kogum. Süsteem moodustub elementidest, mida võib käsitada kui tema ehituse (struktuuri) terviklikke algosi. Süstemaatikas on süsteem orgaanilise looduse klassifikatsioon. 37. Biootiline organismidest ja nende suhteist olenev. 38. Abiootiline eluta loodusest põhjustatud. 39. Produtsent ehk tootjad on organismid (autotroofid), kes anorgaanilistest ainetest sünteesivad orgaanilisi aineid. Produtsendid on kõikide ökosüsteemide toiduahelate esimesteks lülideks 40. Autotroof ehk produtsent ehk tootjad on organismid (autotroofid), kes anorgaanilistest ainetest sünteesivad orgaanilisi aineid. Produtsendid on kõikide ökosüsteemide toiduahelate esimesteks lülideks 41
kogum, nõudlused elukk-le. · Biosfäär on kõige kõrgem eluslooduse organiseerituse tase. - Ühisel terr-l omavahel toitumissuhetes olevad org-d moodustavad koos kk-ga ökosüsteemi. - See on isereguleeruv süsteem, mille pop-de koosseis ja arvukus säilib pikema aja jooksul stabiilsena. - Kõige suurem ökosüsteem on biosfäär. - See hõlmab kogu Maad ümbritsevat elu sisaldavat kihti. Organismide üldine keemiline koostis - Kogu loodus koosneb anorgaanilistest ja orgaanilistest ainetest. - Eluta looduses esinevad peamiselt anorgaanilised ained. - Orgaanilised ained on iseloomulikud elusloodusele. - Enamik orgaanilisi aineid moodustub elutegevuse käigus. - Iga organismi ehituses leiame nii anorgaanilisi kui orgaanilisi aineid. - Organismides leiduvad peaaegu kõik keem elemendid mis eluta looduseski. - Erinevate rakkude keem elementide sisaldus on üldiselt ühesugune.
energiaga ja lihaskude töötab rohkem ja epiteelkude on passiivne ja seega vajab lihaskude rohkem energiat. ORGANISMI AINE JA ENERGIA VAHETUS e metabolism Üks elu omadustest. Hõlmab kõiki organismis toimuvaid sünteesi- ja lagunemisprotsesse kokku. Organismid on avatud st toimub suhtlemine aine ja energia vahetus läbi keskkonna. Vastavalt ainevahetustüübile jagatakse kaheks: · Autotroofid. Kõik rohelised taimed ja osad bakterid, kes päikeseenergia abil sünteesivad anorgaanilistest ainetest orgaanilisi aineid. · Heterotroofid. Kõik loomad, seened ja enamik baktereid kes tarbivad autotroofide poolt toodetud orgaanilist ainet. Assimilatsioon moodustavad kõik organismis toimuvad biosünteesiprotsessid kokku. Vajab alati täiendavat energiat Dissimilatsioon kõiki organismis toimuvaid lagunemis e biodekrataksiooniprotsesse kokku. Enamiku dissimilatsiooni protsessidega kaasneb energia vabanemine. Nt glükolüüs Ained ringlevad mööda toiduahelat
Üldine keemiline koostis Elus kui ka eluta loodus koosneb anorgaanilistest ja orgaanilistest ainetest. Eluta looduses esinevad peamiselt anorgaanilised ained ja elus orgaanilised. Orgaanilised ained iseloo sest valdav enamus neist moodustub organismide elutegevuse käigus. Ka maavarad koosnevad orgaanilistest ainetest seega need on tulnud organismidest. Millised keemilised elemendid kuuluvad organismide koostisesse? Kõige enam on rakkudes hapnikku,süsinikku ja vesinikku. Need elemendid kuuluvad kõigi orgaaniliste ühendite koostisesse
glükolüüsi lagundamine, mille üheks lõpp-produktiks on kas piimhape või etanool. Assimilitatsioon - organismis toimuvate sünteesiprotsesside kogum ATP - adenosiintrifosfaat on kõigis rakkudes esinev makroergiline ühen, mis osaleb raku aine- ja energiavahetuses energia universaalse talletaja ja ülekandjana Autotroof - organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. Selleks kasutatakse kas valgusenergiat või redoksreaktsioonidel vabanevat keemilist energiat Calvini tsükkel - fotosünteesi pimedusstaadiumi tsükliline reaktsioonide jada, mille käigus seotakse CO2 ning kasutatakse valgusstaadiumi reaktsioonides moodustunud NADPH2 ja ATP molekule Dissimilitatsioon - organismis toimuvate lagundamisprotsesside kogum Etanoolikäärimine - pärmseentes ja mõnedes bakterites hapniku puudusel toimuv
20) valgusstaadium- fotosünteesi esimene etapp, mille käigus ergastunud klorofülli energia arvel toimub ATP süntees, NADPH2 moodustumine ja eraldub O2. 21) vee fotooksüdatsioon- vee molekulide lagundamisreaktsioonide jada fotosünteesi valgusstaadiumis 2.VÕRDLUSED 1)Autotroofid / heterotroofid V: Sarnasused: 1) Sünteesivad vajalikud orgaanilised ained. 2) Vajavad energiay elutegevuseks. 3) On olemas kõik elu omadused. Erinevused: A: - Moodustuvad orgaanilised ained anorgaanilistest - Kasutavad valgus- või keemilistenergiat. H: - Saavad valmis orgaanilised ained toidust - Kasutavad toiduenergiat 2) Dissimilatsioon ja assimilatsioon TUNNUSED DISSIMILATSIOON ASSIMILATSIOON LÄHTEAINED Keerulised orgaanilised Anorgaanilised või ained lihtsama ehitusega orgaanilised ained
Aine– ja energiavahetus I. Metabolism Metabolism on kõik organismis toimuvad sünteesi ja lagundamisprotsessid. Autotroofid on organismid, kes sünteesivad ise vajalikke orgaanilisi aineid. Sünteesimiseks kasutavad nad valgusenergiat või keemilist energiat. Näiteks: taimed, samblikud, vetikad. Heterotroofid on organismid, kes ise orgaanilisi ühendeid moodustada ei oska ning saavad eluks vajalikud orgaanilised ained toiduga. Näiteks: loomad ja seened. Sapotroofid on (seened) organismid, kes toituvad surnud orgaaniliselt ainest. Näiteks: musttäpphallik. Miksotroof on on organism, kes vastavalt keskkonnale saab oma ainevahetust muuta. Näiteks: roheline silmviburlane, kärbsepüünis. Assimilatsioon on organismis toimuvad sünteesiprotsessid. → saadus: sahhariidid, lipiidid, valgus, nukleiinhaped, jne. → lähteaine: ensüümid, täiendav energia (makroenergilised ühendid) Näiteks: foto...
ELU KEEMIA Mõisted • Keemiline element - aine, mida ei saa keemiliselt lihtsamateks aineteks lahutada. • Keemilised elemendid võivad keemiliste reaktsioonide tulemusena moodustada keemilisi ühendeid Mõisted • Nii ELUS kui ELUTA loodus koosneb anorgaanilistest ja orgaanilistest ühenditest e ainetest • Anorgaanilised ja orgaanilised ained koosnevad erinevatest keemilistest elementidest Mõisted • Orgaanilised ühendid on süsinikuühendid, milles C aatom on keemiliste sidemete abil seotud mõne teise aatomiga • Orgaanilised ühendid moodustuvad elusorganismide elutegevuse käigus (või sünteesitakse inimese poolt) • Suur arv, ehituselt keerulised, omadustelt erinevad Bioelemendid
edasi juba jahendavad kliimat. Ookeani kukkuvad taevakehad aga võivad tekitada hiidlaineid, mis mereäärsetelt aladelt elu sootuks pühivad. Maal teevad hävitustööd maavärinad. 5 Pilt 3. Asteroid Komeedid Komeediks nimetatakse taevakeha, mis pärineb Päikesesüsteemi äärealadelt. Need koosnevad põhiliselt jääst, tahkest süsinikdioksiidist ja mitmesugustest anorgaanilistest ja orgaanilistest lisanditest. Nimetus tuleneb kreeka keelest ning selle tähendus oleks 'pikajuukseline'. Eesti keeles nimetatakse komeete ka sabatähtedeks Komeetide ehituses eristatakse tuuma, pead ja saba. Tahket tuuma ümbritseb komeedi pea, sellest tekib Päikese valgusrõhu toimel komeedi saba. Komeetidel on sageli kaks või enam saba. Ioonsaba on suunatud alati Päikesest eemale ja koosneb laetud osakestest, 6
mille kaudu on ta seotud väliskeskkonnaga. 4. Mille poolest erinevad heterotroofid autotroofidest ? Tooge heterotroofide näiteid. Heterotroofid saavad elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil. ( Vihmauss on heterotroof, kes lagundab surnud taimede osakesed kuumuseks ). Autotroofid sünteesivad elutegevuseks vajalikud oraanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. 5. Missugused protsessid moodustavad organismi dissimilatsiooni? Tooge näiteid. Dissimilatsiooni moodustavad organismi kõik lagundamisprotsessid. (Toiduga saadavad orgaanilised ühendid lõhustatakse ensüümide abil järk-järgult lihtsama ehitusega molekulideks) 6. Missugused protsessid moodustavad organismi assimilatsiooni? Tooge näited. Assimilatsiooni moodustavad organismi kõik sünteesiprotsessid. (Fotosüntees, DNA
säilimise ja populatsiooni arvukuse suurenemise. · Aeroobne hingamine ehk aeroobne glükolüüs on oksüdatsiooniprotsess, mille käigus on vajalik hapniku olemasolu. · Akuutne toksilisus (äge mürgilisus) tavaliselt on tegu ainete suurte doosidega, mis põhjustavad lühikese aja jooksul (max 24-48 h jooksul) muutusi organismi elutegevuses. · Autotroofne organism organism, kes suudab eluks vajalikud orgaanilised ained sünteesida lihtsatest anorgaanilistest ühenditest kehavälise energia (valgusenergia) kaasabil. · Biogeotsönoos - looduslik kompleks, millesse kuuluvad elukooslus (biotsönoos) ja selle elupaiga (biotoobi, ökotoobi) eluta keskkond. · Biootiline kooslus - liikidevahelised seosed ning suhted, mis tekivad eri liiki isendite ühise asustusala tõttu ja nende liikide vaheliste kindlate toitumissuhete kehtestamisega. · Bioloogiline liik - on väikseim organismirühm, mis teiste liikidega ristumisel ei anna
Atsidofiil - on happelist keskkonda (s.t väikest pH-d) eelistav organism. Atsidofiile leidub nii bakterite, arhede kui ka eukarüootide seas (nt taimed). Autogeenne suktsessioon - mille korral koosluste vahetumise põhjuseks on senise koosluse enda mõjul toimunud tingimuste muutumine ökosüsteemis. Autotroof - on organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest süsinikuühenditest (tavaliselt on selleks süsihappegaas). Selleks vajaminev energia saadakse päikesevalgusest või anorgaaniliste ühenditeoksüdeerimisest. Autökoloogia - on ökoloogia haru, mis tegeleb organismide keskkonnanõudluste ja keskkonna-suhete uurimise ja kirjeldamisega. Bioakumulatsioon - on nähtus, kus organismi kogunevad toksilised ained suurema kiirusega kui need ainevahetuse käigus organismist eritatakse.
Glükoosi lagundamine Glükoos - esmane energia allikas Dissimilatsioon - lagunemisreaktsioon Assimilatsioon - kõik sünteesireaktsioonid 1g sahhariidide täielikul oksüdatsioonil vabaneb 17,6 kJ (4,2 kcal) eneriat. 1g rasvu - 38,9 kJ (9,3 kcal) energiat. 1g valke - 17,6 kJ (4,2 kcal) energiat. Reaktsioonide summaarne võrrand C6 H12 O6 + 6O26Co2 + 6H2O 38 ADP+38P38 ATP (6C) 2ATP-d Püroviinamarihape (3C) O2 Co2, H2 36 ATP 2 ATP +36 ATP - d38 ATP Aeroobne ja anaeroobne glükoosi lagundamine - Püroviinamarihape saame energiat 2ATP lõpp produktid piimhape - mürgine - O2 saame energiat 38 ATP - d lõpp - produktid H2O,Co2 - ei ole kahjulik Mõisted Glükoos sahhariid, esmane energiaallikas Laktoos sahhariid, energaiallikas Tselluloos sahhariid, asub taime varres ja teeb selle tugevaks Kitiin sahh...
Selle pede eksami vastused: AINEVAHETUS EHK METABOLISM Organismid vajavad elutegevuses erinevaid orgaanilisi aineid, mida nad saavad kas väliskeskkonnast või sünteesivad ise. Sünteesimiseks on vaja energiat, mida saadakse orgaaniliste ühendite lagundamisel või väliskeskkonnast. Metabolism koosneb 2-st vastandlikust osast: · Assimilatsioon sünteesiprotsessid (vaja energiat, ainet, ensüüme). Raku tasemel anabolism. · Dissimilatsioon lõhustamisprotsessid (vaja ainet, ensüüme, energia salvestamise võimalust). Raku tasemel katabolism. Taime ja looma erinevused Taimed Loomad raku ehitus: rakukest puudub plastiidid puuduvad vakuoolid puuduvad ainevahetus: autotroofsed heterotroofsed varuaine: tärklis rasvad keha p...
Golgi kompleksis jõuab lõpule valkude töötlemine ning nende pakkimine sekreedipõiekestesse ja lüsosoomidesse · Tsütoskelett- koosneb niitjatest valkudest. On raku tugi-ja liikumissüsteem. · Tsentrosoom- koosneb kahest risti paiknevast tsentrioolist (kumbki tsentrosool koosneb mikrotuubulitest). Neist lähtuvad kääviniidid. · Autotroofid- organismid, kes sünteesivad elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. · Heterotroofid- organismid, kes saavad elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil. · ATP- universaalne energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb kõigi rakkude metabolismis · Glükoosi lagundamine: glükolüüs (tsütoplasmavõrgustikus, saadakse 2 kolmesüsinikulist molekuli- püroviinamarihape e. CH3COCOOH, eraldub 4 H ja tekib 2 ATP. Anaeroobne glükolüüs e. käärimine lõpeb piimhappe või etanooli
taevakehadel ning elusorganismide ümberpaiknemist Maale. Niisugusel lähenemisel jääb elutekke protsess ise aga selgusetuks. Siiski seletatakse sel viisil mitmete Maal puuduvate, kuid elu tekkeks vajalike monomeeride meteoriididega sattumist siinsesse nn ürgpuljongisse. Bioevolutsioonile eelnes keemiline evolutsioon. Selle katseliste tõestustena on tuntumad järgmised: Stanley Miller, kes sai reagtsioonitingimusi varieerides anorgaanilistest ainetest aminohappeid. Sidney Fox, kes oma katsetes sai amonihapete segust polüaminohappeid, mida võiks pidada algelisteks valkudeks, mis vees moodustasid nn mikrokerasid. Tänapäeval peetakse keemilises evolutsioonis lisaks atmosfäärigaasidele oluliseks ka maakoore mineraale, mis on võimelised orgaanilisi komponente siduma, kontsentreerima ja reaktsioone katalüüsima. Orgaanilistest polümeeridest pidi siis soodsatest tingimutes arenema algne rakk
Milles seisneb füüsikaline evolutsioon? Ebapüsivatest elementaarosakestest raskemate aatomite, tähtede, planeetide ja galaktikate teke ja edasine areng Milles seisneb keemiline evolutsioon? Aatomine ühinemine molekulideks ning lihtsatest anorgaanilistest molekulidest keerukamate ja polümeersete orgaaniliste ühendite teke. Milles seisneb sotsiaalne evolutsioon? Sotsiaalne evolutsioon kujutab endast kultuuride ja tsivilisatsioonide arengut. Milles seisnes Cuvier'i katastroofiteooria? Ta seletas kivististe olemasolu üleilmsete
tingimustes (kuumaveeallikates, Surnumeres) - Mükoplasma prokarüootsed rakud, kõige lihtsamad ja väiksemad , puudub rakusein. - Kokid e kerabakterid, üks viiest bakteritüübist (eristamine morfoloogia alusel) - - Batsillid e pulkbakterid, üks viiest bakteritüübist (eristamine morfoloogia alusel) - Autotroof - organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest süsinikuühenditest (tavaliselt on selleks süsihappegaas). Enamik taimi on autotroofid, samuti on autotroofe bakterite hulgas (tsüanobakterid) ning protistide seas (vetikad). - Heterotroof loomad, seened, bakterid. Heterotroof on organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku süsiniku toidus sisalduvast orgaanilisest ainest. - Piilid - väljaspool rakukesta paiknevad viburid ehk flagellad või ripsmed või kiud ehk piilid ehk fimbriad
Evolutsioon Evolutsioon on igasugune ajalooline areng, kuhu alla kuulub universumi ja ka organismide areng. Evolutsioon, kitsamas mõttes, elusorganismide teke ja ajalooline areng. Evolutsioonivormid : 1) füüsikaline evolutsioon ebapüsivatest elementaarosakestest aatomite ja molekulideni (tähtede välja kujunemine) 2) keemiline evolutsioon aatomite ühinemine molekulideks ning lihtsatest anorgaanilistest molekulidest keerukamate ja polümeersete orgaaniliste ühendite teke. 3) Bioloogiline evolutsioon elu areng Maal esimestest elusolenditest tänapäevaste eluvormideni. Toimub pidevalt edasi. 4) Sotsiaalne evolutsioon inimühiskonna areng Evolutsiooniteooria Teadlane Liikide tekkimine Kuidas toimub Tähtsus täiustamine
Karüplasma(tuuma sisene *Juhib raku elutegevust plasma) *Reguleerib rakus toimuvaid Tuumake protsesse Tsütoplasma Vesi, mis koosneb *Seob raku organellid ja lahustunud orgaanilistest ja tuuma ühtseks tervikukus ning anorgaanilistest ainetest kindlustab nende koostöö *Tagab toitainete laiali kandmise *Erituvad jääkained *sisaldab varuaineid Tsütoplasmavõrgustik Kanalite süsteem, mida Siledapinnaline ER-
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
