Reaktsioonivõrrandid Fotosüntees 6CO2 + 12H2O = C6H12O6 + 6O2 + 6H2O Glükoosi lagundamine - C6H12O6 + 6O2 = 6CO2+ 6H2O 38ATP Mõisted Autotroof organism, kes sünteesib ise anorgaanilistest ainetes orgaanilisi aineid(fotosünteesijad) Heterotroof - organism, kes saab vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil Assimilatsioon organismi kõik sünteesimisprotsessid Dissimilatsioon - organismi kõik lagundamisprotsessid Orgaaniliste ainete kasutamine Energia järjekorras 1. Sahhariidid 4kcl 2. Lipiidid 9kcl 3. Valgud(varuained) 4kcl Aeroobne glükolüüs - glükoosi esmane lagundamine hapniku juuresolekul (toimub rakkude tsütoplasmas)
Evolutsioon: süsteemi pöördumatu ajalooline areng, järkjärguline mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumine. Evolutsioonivormid: Füüsikaline: ebapüsivatest elementaarosakestest raskemate aatomite, tähtede, planeetide teke ja areng. Keemiline: aatomite ühinemine molekulideks, lihtsatest anorgaanilistest molekulidest keerukamate ühendite teke. Bioloogiline: elu areng Maal esimestest elusolenditest tänapäevaste eluvormideni. Sotsiaalne: inimühiskonna areng. Teadlased: G.Cuvier: eri maakihtides loomade kivistised, arvas, et liigid on muutumatud. B.Lamarck: ,,Zooloogia filosoofia", elu areneb Maal aeglselt, organismid kohanevad elutingmustega. C.Darvin: ,,Liikide tekkimisest", tõestas faktiliselt, et liikide ajalooline muutumine on toimunud aj toimub seaduspärasuste järgi
liikide väljasuremises ja asendumises teistega. Sotsiaalne evolut.- inimühiskonna ajalooline areng, tsivilisatsioonide , riikluse ja tehnoloogiate areng. Füüsikaline evolut.- universumi füüsikalise koosseisu ja struktuuri areng kooskõlas loodusseadustega. Keemiliste elementide mitmekesisuse teke, galaktikate , tähteda ja planeedisüsteemide areng. Keemiline evolut.- universumi ja algse maa abiootilistes tingimustes toimunud aatomite ühinemine molekulideks ning lihtsatest anorgaanilistest ja orgaanilistest molekulides keerukamate orgaaniliste ühendite ja makromolekulide teke. Ehitusplaanilt sarnased elundeid nim. Homoloogilisteks elunditeks. Rudiment- Elundi embrüonaalne alge,arenev elund. (õndraluu-saba, ussripik-pimesool, karvapüstitaja lihas.) Molekulaargeneet. Võrdlus- Annab ümberlükkamatuid tõendeid elu evolutsioonilise arengu kohta. Pseudogeenid- normaalsete talitlevate geenide vigased ja mitteAvalduvad koopiad.
ümbritseva keskkonnaga. Aeroobne glükolüüs- kõigi rakkude tsütoplasmas toimuv glükoosi esmane lagunemine hapnikurikkas keskkonnas. Assimilatsioon- organismis toimuvate sünteesiprotsesside kogum. ATP- kõigis rakkudes esinev makroergiline ühend, mis osaleb raku aine- ja energiavahetuses energia universaalse talletaja ja ülekandjana. Autotroof- organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikku orgaanilisi ühendeid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. Calvini tsükkel- fotosünteesi pimedusstaadiumi tsükliline reaktsioonide jada, mille käigus seotakse CO2 ning kasutatakse valgustaadiumi reaktsioonides moodustunud NADPH2 ja ATP molekule. Dissimilatsioon- organismis toimuvate lagunemisprotsesside kogum. Etanoolkäärimine- pärmseentes ja mõnedes bakterites hapniku puudumisel toimuv glükoosi lagunemine, mille lõpp-produktiks on etanool. Glükolüüs- kõigis rakkudes toimuv glükoosi esmane lagunemine.
AINE- JA ENERGIAVAHETUSE PÕHIJOONED Autotroof - organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. (vajavad anorgaanilist ainet) Autotroofid: taimed, bakterid (tsüanobakterid), protistid (vetikad). Heterotroof - organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil. (vajavad orgaanilist ainet) Heterotroofid: loomad, seened, bakterid, inimesed. Metabolism organismis asetleidvad sünteesi- ja lagundamisprotsessid, mis tagavad organismi aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga. Jagatakse kaheks: a) assimilatsioon;
Pseudogeenid mittekodeeritavad nukleotiidijärjestused normaalsete talitlevate geenide vigased ja mitteavalduvad koopiad. Aretamine toimub pärilikku muutliku ja kunstliku valikut kasutades. ,,kõik elus pärineb elusast" Füsioloogiline evolutsioon- keemiliste elementide mitmekesisuse tekkimine galaktikate, tähtede ja planeedisüsteemi areng. (12- 15 miljard univ. ja päikesess. u 5 miljard) . Keemiline evolutsioon- aatomid ühinesid molekulideks ning lihtsatest anorgaanilistest ja orgaanilistest molekulidest tekkisid keerukamad orgaanilised ühendid. keemilise evolutsiooni protsessid : 1. bioloogiliste monomeeride teke 2. bioloogiliste polümeeride teke 3. polümeermolekulide organiseerumine rakutaolisteks süsteemideks. Ribosüümid katalüütiliste omadustega RNA molekul. RNA- kontseptsiooni probleemid : 1. seni pole üheski elueelseid tingimusi modelleerivas kaitsesüsteemis saadud polünukleotiidahelate, ei RNA ega DNA sünteesi. 2
BIOLOOGIA GLÜKOOSI LAGUNDAMINE JA FOTOSÜNTEES 1. Organismides toimuvad mitmesugused ainevahetusprotsessid. Kõik organismid vajavad elutegevuseks energiat. Vastavalt energia saamise viisile jaotatakse organismid auto- ja heterotroofseteks. 2. Autotroofid sünteesivad ise eluks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest (H2O, CO2), kasutades peamiselt valgusenergiat (fotosüntees) või ka redoksreaktsioonidel vabanevat keemilist energiat. 3. Heteroroofid saavad oma elutegevuseks vajaliku energia ja sünteesiprotsessideks vajalikud lähteained toidus sisalduva orgaanilise aine lagundamisel (glükoosi lagundamine). 4. Fotosüntees tuleusena moodustub glükoos (C6H12O6), jääkprodukt O2 eraldub atmosfääri. Üldvalem: 6CO2 + 12H2O = C6H12O6 + 6O2 + 6H2O 5
Organismid jagunevad toitumise teel: Fotolüüs-vee molekuli lagundamine Autotroofid-organismid, kes sünteesivad valgusenergia arvelt. Toimub kloroplastides elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid Valgusstaadium: Kloroplastidel väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest lemellimembraanidel asuvad klorofüli ainetest molekulid ja teised pigmendid koos valkudega; Heterotroofid-organismid, kes saavad oma need moodustavad fotosüsteeme, mis seovad elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva valgusenergiat orgaanilise aine oksüdatsioonil 1.Fotosüsteem 2.: Metabolism-organismis asetleidvaid sünteesi- Seob valgusenergiat ja elektronid ergastuvad
ORGANISMIDE ÜLDINE KOOSTIS Nii elus kui eluta loodus koosnevad samadest keemilistest elementidest, see näitab orgaanilise ja anorgaanilise maailma ühtset päritolu. Elusorganismides on aga teatud keemilisi elemente rohkem Elus organismis on levinud järgmised keemilised elemendid ; 1.) süsinik C 2.) vesinik H 3.) hapnik O 4.) lämmastik N 5.) fosfor P eespool loetletud elemente leidub organismides suurtes kogustes ehk 98 % . Kõikides organismides leidub ja seetõttu nimetatakse neid makroelementideks ( biogeensed, makro ehk suur) kõiki ülejäänud elemente nimetatakse mikroelementideks (ehk väike) keemilistest elementidest moodustavad organismides kahesuguseid aineid ; 1.) anorgaanilised 2.) orgaanilised anorgaanilisteks aineteks organismis on 1.) vesi 2.) mineraalsoolad 3.) mineraalhapped 4.) hüdroksiidid orgaanilisteks aineteks organismis on - 1.) valgud 2.) süsivesikud 3.) Lipiidid 4.) ...
Lk 86-Aine-ja energiavahetuse põhijooni 1. Kuidas saavad organismid elutegevuseks vajaliku energia? Autotroofid sünteesivad elutegevuseks vajaliku energia väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. Heterotroofid saavad vajaliku energia toidus leiduva orgaanilise asine oksüdatsioonist. 2. Milliseid organisme nimetatakse autotroofideks? Tooge näiteid. Autotroofideks nimetatakse selliseid organisme, kes sünteesivad endale ise orgaanilise aine. Näiteks roosid, tulbid, kastanid ehk enamik taimi. 3. Kuidas on omavahel seotud organismi aine- ja energiavahetus? Kui toitaine lagundatakse, siis vabaneb energiat ja see talletatakse makroergilistesse
Milliste keemiliste ühendite koostistesse nad kuuluvad? Hapnik (O), Süsinik (C), Vesinik (H), Lämmastik (N). Nad kuuluvad valkude, lipiidide, nukleiinhapete ja sahhariidide koostistesse. 2. Millises kaalulises vahekorras vajavad organismid mikro- ja makroelemente? Mikroelemente vajatakse alla 0,5 mg ja makroelemente rohkem kui 0,5 mg. 3. Võrrelge peamiste anorgaaniliste ja orgaaniliste ühendite sisaldust rakus. Rakus on anorgaanilistest ainetest 80% vett ja 1,5% muid anorgaanilisi aineid. Orgaanilisi aineid on 14% valkude koosseisus, 2% lipiidide koostises ja sahhariidide koostises on 1% organismi orgaanilistest elementidest. Nukleiinhapped ja teised madalmolekulaarsed ühendid moodustavad ülejäänud orgaanilise aine. 4. Milles seisneb vee bioloogiline tähtsus? Vesi osaleb enamikes keemilistes reaktsioonides ja on hea lahusti. Samuti on veel hea soojusmahtuvus, mis aitab hoida püsivat keha temperatuuri. 5
Bioloogia Tunnikontroll Tõusev ja laskev vool (mis see on, kus toimub) Tõusev vool kannab mullast pärit vett koos selles lahustunud mineraalainetega juurtest ladvani, toimub puiduosas. Laskuv vool viib lehtedest valmistatud toitaineid (suhkruid) juurtesse ja ühtlasi kõigisse teistesse taimeosadess, toimub niineosas. Mis paneb vee taimes liikuma Vesi liigub juurtesse peamiselt osmoosi teel. Selle tulemusena tekib juure puidurakkudesse rõhk, mis surub vett ülespoole. Osmoosest rõhust üksi ei piisa, et pumbata vett kõrgemal paiknevatesse taimeosadesse. Näiteks peab vesi jõudma paljudel puudel mitmekümne meetri kõrgusele. Peamine jõud, mis paneb vee juurtest ladva suunas liikuma, on vee aurumine läbi lehtedes olevate avade ehk õhulõhede. Kui õhulõhed on avatud, liiguvad vee molekulid lehest õhku (st sealt, kus vee sisaldus on suurem, sinna, kus see on väiksem) ja auruvad. Seetõttu väheneb ...
AINERINGED I rida 1. Kuidas on rohelised taimed seotud süsinikuringega? - rohelised taimed fotosünteesivad lihtsatest anorgaanilistest ainetest süsivesikuid ehk esmast orgaanilist ainet. Taimed kasutavad seejuures CO2 lähteainena C saamiseks. (glükoos) 2.Kuidas mõjutab inimtegevus süsinikuringet? Too kaks näidet ning põhjenda. Fossiilsete kütuste põletamine - selle tagajärel paiskub õhku väga suures koguses süsiniku (CO2 kujul) Karbonaatsete kivimite töötlemine - karbonatsete kivimite koostises on suures koguses süsinikku. Nende kivimite töötlemisel eraldub süsinikku
keskkonnaga. 3. Anaeroobne glükoos- (käärimine)hapniku puudusel rakkude tsütoplasmas toimuv glükoosi lagundamine, mille üheks lõpp-produktiks on kas piimhape või etanool. 4. Assimilatsioon- organismis toimuvate sünteesiprotsesside kogum 5. ATP-kõigis rakkudes esinev makroergiline ühend 6. autotroof- organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskk-st saadavatest anorgaanilistest ainetest. 7. Calvini tsükkel- fotosünteesi pimedusstaadiumi tsükliline reaktsioonide jada, mille käigus seotakse CO2. 8. Dissimilatsioon- organismis toimuvate lagundamisprotsesside kogum. 9. Etanoolkäärimine- pärmseentes ja mõnedes bakterites hapniku puudusel toimuv glükoosi lagundamine, lõpp-produkt etanool. 10. Glükolüüs- kõigis rakkudes toimuv glükoloosi esmane lagundamine 11
autotroofideks ja heterotroofideks organismis 1g valkude oksüdatsioonil vabaneb 17,6 kJ energiat 1. Autotroof Autotroofid sünteesivad ise elutegevuseks vajalikud orgaanilised Arvuta, kui palju energiat saaksid ühest 150 grammisest kohupiimakreemist, ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest kui 100 grammis on: valke 4,7 g rasvu 1,8 g süsivesikuid 15,2 g Valgusenergia – fotosünteesijad (rohelised taimed) Keemiline energia – kemosünteesijad (nt väävlibakterid elavad Energia = (4,7*17,6 + 1,8*38,9 + 15,2*17,6)*1,5 = 630 kJ merepõhjas sümbioosis ainuraksete loomadega 2
sündmuste ajaliste suhete kindlaksmääramisega.Geokronoloogia põhineb peamiselt isotoopgeoloogia ja paleontoloogia. Kambriumi plahvatus-piltlik väljend Kambriumiajastu alguses, geoloogilises ajaskaalas lühikese perioodi jooksul toimunud hulkraksete loomade ehitusplaani ulatusliku mitmekesisuse kohta. Tekkisid peaaegu kõikide loomahõimude algsed esindajad. Keemiline evolutsioon-universumi ja algse Maa abiootilistes tingimustes toimunud aatomite ühinemine molekulideks ning lihtsatest anorgaanilistest ja orgaanilistest molekulidest keerukamate keemiliste ühendite ja makromolekulide teke. Kunstlik valik-inimeste huvidele vastavate tunnustega isendite ebateadlik või teadlik valimine sordi- või tõuaretuses ning sobimatute isendite paljundamisest kõrvaldamine. Looduslik valik- populatsiooni isendite ebavõrdne ellujäämus ja paljunemisedukus, mis on tingitud nende geneetilistest erinevustest ja elutingimuste piiravast toimest.
Asteroidide liikumiskiiruseks võib keskmiselt hinnata 21 km/s. Asteroididel on oma kindlad orbiidid. Mõned neist nagu Apollo riivab ka Maa orbiiti. Palju asteroide asetseb aga Marsi ümber, kus on suur asteroidide vöö. Soome teadlaste sõnul liiguvad asteroidid osaliselt päikesekiirguse mõjust sõltuvalt. See muudabki vahel nende orbiite. 3. Komeet on Päikesesüsteemi äärealadelt pärinev taevakeha, mis koosneb peamiselt jääst, tahkest süsinikdioksiidist ja mitmesugustest anorgaanilistest ja orgaanilistest lisanditest. Komeetide ehituses eristatakse tuuma, pead ja saba. Tahket tuuma ümbritseb komeedi pea ehk kooma, sellest tekib Päikese valgusrõhu toimel komeedi saba. Komeetidel on sageli kaks (või rohkem) saba. Ioonsaba on suunatud alati Päikesest eemale ja koosneb laetud osakestest, mida päikesetuul komeedist eemale puhub. Tolmusaba koosneb raskematest osakestest, mida päikesetuul vähem mõjutab. Seetõttu järgib tolmusaba rohkem või vähem komeedi orbiiti
Essee Kuidas 19. sajandi jooksul muutsid teadlased arusaamu orgaanilise keemia olemusest? Keemia sai alguse avastusest, et tule mõjul võib üks aine muunduda teiseks. Võib öelda, et keemia sai alguse tegelikkuses just 16. sajandil, sest siis toimus suuremat sorti murrang keemia arengus, kui haigeravis hakati kasutama keemilisi aineid. Kuidas muutsid teadlased arusaamu orgaanilise keemia olemusest ja mis on orgaaniline keemia? 19.sajandi keskpaiku määratleti orgaanilist keemiat kui elusorganismidest pärinevate ainete keemiat. Sellest tulenes ka nimetus orgaaniline. 19. sajandi alguse keemiaõpikud koosnesid peamiselt ainete loeteludest ja nende kirjeldustest. Tuntud ainete, nagu näiteks orgaaniliste ainete hulk, kasvas kiiresti. Aastal 1808 väitis kuulus rootsi keemik J. Berzelius kindlalt, et orgaanilisi aineid laboratooriumis valmistada on võimatu. Need arvati moodustuvat ainult or...
ORGANISMI AINE JA ENERGIA VAHETUS e metabolism Üks elu omadustest. Hõlmab kõiki organismis toimuvaid sünteesi- ja lagunemisprotsesse kokku. Organismid on avatud st toimub suhtlemine aine ja energia vahetus läbi keskkonna. Vastavalt ainevahetustüübile jagatakse kaheks: · Autotroofid. Kõik rohelised taimed ja osad bakterid, kes päikeseenergia abil sünteesivad anorgaanilistest ainetest orgaanilisi aineid. · Heterotroofid. Kõik loomad, seened ja enamik baktereid kes tarbivad autotroofide poolt toodetud orgaanilist ainet. Assimilatsioon moodustavad kõik organismis toimuvad biosünteesiprotsessid kokku. Vajab alati täiendavat energiat Dissimilatsioon kõiki organismis toimuvaid lagunemis e biodekrataksiooniprotsesse kokku. Enamiku dissimilatsiooni protsessidega kaasneb energia vabanemine. Nt glükolüüs Ained ringlevad mööda toiduahelat
piklikud (Halley komeedi orbiidi läbimõõtude suhe on 4:1), peab nende "päriskodu" olema kusagil Päikesesüsteemi piirimail. Erinevalt planeetidest tiirlevad komeedid kõikvõimalikes tasandites ning suvalises suunas. Ilmumissageduse ja tiirlemisperioodide (arvutatakse orbiidi kuju järgi) võrdlemise teel hinnatakse komeetide koguarvuks 2-3 miljonit. 2. slaid - ehitus koosneb peamiselt jääst, tahkest süsinikdioksiidist ja mitmesugustest anorgaanilistest ja orgaanilistest lisanditest.Nende tahke tuum koosneb mõnesaja meetri kuni mõnekilomeetrise läbimõõduga tükkidest. Peale tuuma sisaldavad nad veel tolmainet ja gaasi.Kui komeet asub Päikesest kaugel, siis on ta märgatav nõrga uduse laiguna. Kui aga komeet läheneb Päikesele, siis ta kuumeneb ja hakkab eraldama gaase (samuti tolmu), mis Päikese valgusrõhu mõjul surutakse Päikesest eemale. 3. slaid - komeedi saba
Bioloogia kontrolltöö 21.02.2017 1.Milliseid energialiike on elusorganismid võimelised omastama? Elusorganismid on võimelised omastama kahte liiki energiat: valgusenergiat ja keemilist energiat. Eluta keskkonnast on võimalik omastada Päikeselt tulevat valgusenergiat või anorgaanilistest ühenditest saadavat keemilist energiat- 2.Autotroofia ja heterotroofia – olemus, eelised ja puudused, näited. Autotroofia tähendab seda, et organismid valmistavad endale toidu ise. Heterotroofia tähendab seda, et organismid saavad eluks vajaliku süsiniku toidus sisalduvast orgaanilisest ainest. 3.Milleks on vaja makroergilisi aineid? Osalevad keemiliste energia salvestajate ja ülekandjatena organismides toimuvates reaktsioonides. 4.ATP (CTP, UTP, TTP) ja GTP ehitus
Rakuline ehitus ( ainukraksed ja hulkraksed ) Pärilikkus ( järglased sarnanevad vanematele) Näiteks inimene, laps sarnaneb vanematele. Neegril sünnib neeger. Aine- ja energiavahetus ehk metabolism. (Autotroofid ja haterotroofid) Siia alla kuuluvad ka olulised protsessid nagu fotospntees,toitumine ja hingamine. Autotroofid- Organismid, kes sünteesivad vajalikke orgaanilisi aineid väliskeskkonnas saadvatest anorgaanilistest ainetest – Nt taimed ja mõned bakterid. Heterotroofid – organismid, kes saavad energiat ja aineid toidust. Nt – Loomad, inimesed, seened ja mõned bakterid. Paljunemisvõime - suguline ja mittesuguline paljunemine [vegetatiivne] Arenemisvõime – otsene ja moondeline areng Biomolekulide esinemine – Sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleotiidhapped, vitamiinid. Molekulid, mis moodustuvad organisimis metabolismi (ainevahetusprotsesside)
teooriatesse uskuma, seega on kindlasti tegu olnud nii akadeemiliselt väga võimekate inimestega kui ka tugeva iseloomu ja eneseusuga persoonidega, mis teevad selle aja teadlastest ühed tähelepanuväärseimad. Pea kahesaja aasta jooksul on aga suund nii palju arenenud, et praeguseks on arusaamad veidi teisenenud, ning otsest keemiateaduse kaheksjaotamist peetakse üsna veidi mõttetuks, sest hetkel on võimalik paljusid orgaanilisi aineid saada ka anorgaanilistest. Tänapäeval tähendab orgaaniline keemia süsinikühendite ja nende derviaatide keemiat, mis tegeleb nende ehituse, omaduste, koostise, saamisviiside ja reaktsioonide uurimisega. Kasutatud materjalid: http://www.koolibri.ee/download/?action=binary&id=3498 http://www.kristiine.tln.edu.ee/doku/keemia/ORGAANILINE%20KEEMIA%20I.pdf http://www.tlu.ee/~kertm/G%FCmnaasiumi%20%F5ppematerjalid/ORGAANILINE %20KEEMIA.pdf http://et.wikipedia.org/wiki/Orgaaniline_keemia
üleelamiseks. 7. Koloonia moodustub ühe raku paljunedes miljonitest rakkudest. 8. Generatsiooniaeg rakkude arvu kahekordistumiseks bakteripopulatsioonis./ aeg, mis kulub ühe raku pooldumiseks. 9. Heterotroof Organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine osüdatsioonil. 10. Autotroof Organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. Selleks kasutatakse, kas valgusenergiat (fotosünteesija) või redoksreaktsioonidel vabanevat keemilist energiat (kemosünteesija) 11. Kemoorganotroof saavad energiat orgaaniliste ühendite oksüdatsioonist. 12. Kemololiotroof autotroofsed kemosünteesijad bakterid. 13. Aeroobne hingamine hingamine, milleks on vaja hapnikku. 14. Anaeroobne hingamine hingamine, mis ei vaja hapnikku. 15
1. Mis on…..? (ühe lausega) 1. Abiootilised faktorid -Abiootilised tegurid on eluta keskkonna füüsikalis- keemilised ja mehaanilised mõjud organismile. 2. Adaptatsioon - ehk kohastumine, teatud keskkonda sobivate iseärasuste kujunemine fülogeneesi käigus 3. Aeroobne hingamine – ehk hapnikuhingamine. 4. Akuutne toksilisus - Akuutne toksilisus hõlmab kahjulikke mõjusid, mis võivad tuleneda ühe- või mitmekordsest kokkupuutest ainega 24 tunni jooksul. 5. Autotroofne organism -autotroofne (isetoituv), mis valgusenergia abil toodab anorgaanilistest ühenditest (süsihappegaasist, veest ja mineraalsooladest) endale orgaanilisi toitaineid, eeskätt süsivesikuid (suhkrut ja tärklist), valke, vitamiine (rohelised klorofülli sisaldavad taimed, purpurbakterid ning sinirohevetikad) 6. Biogeotsönoos – teadusharu, mis käsitleb elukoosluste (biotsönooside) ja elupaiga (biotoobi) komponentide (mulla, kliima, kivimite) vastastikuseid suhteid ja olenev...
väljuvad, rakk hukkub.Lüsogeenne : bakterofaagi kinnituminenukleiinhappe sisenemine rakkunukliinhappe seostumine kromosoomiga.Viirusosakesed on kas keraja,hulktahuka või silindrilise kujuga. Heterotroofid on organismid, kus eluks vajalikud orgaanilised ained hangitakse väliskeskkonnast.Näiteks seened,vihmauss,loomad,inimesed,protistid,bakterid. Autotroofid - on organismis, kes sünteesivad elutegevuseks vajalikud ograanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. Enamus rohelistest taimedest. *Rakuhingamine e glükoosi lagunemisreakt. + tulemus + tähtsus. C6H12O6 + O2 CO2 + H2O 38ADP 38ATP Glükoosi lagundamist nim. glükolüüsiks.Selle tulemusel tekib süsihappegaas ja vesi, energia vabaneb. Sellega saavad organismid elutegevuseks vajalikku energiat. Glükoosi vajalikkus organismis vajalik ajurakkudele, toitumiseks, energia tootmiseks, lühiajaline glükoosivaru talletub maksas.
Aine- ja energiavahetuse põhijooni: Aine- ja energiavahetus toimub rakumembraani kaudu organismi ja väliskeskkonna vahel. Organismide varustamine ainetega toimub toitumise kaudu. Toiduga peab organism saama orgaanilisi aineid: sahhariide, lipiide, valke, nukleiinhappeid, vitamiine, anorgaanilisi aineid ja vett. Orgaanilise aine saamise seisukohalt jagunevad elusorganismid järgnevalt: 1. Autotroofid ise sünteesivad orgaanilisi aineid raku siseselt anorgaanilistest komponentidest. 1. Fotosünteesijad kasutavad selleks päikeseenergiat 2. Gemosünteesijad kasutavad selleks anorgaaniliste ainete lagunemisel vabanevat keemilise sideme energiat. 2. Heterotroofid saavad toiduga valmis orgaanilise aine molekule. Toituvad teistest organismidest. Aine ja energiavahetus ehk (metabolism) - sünteesi ja lagundamisprotsessid, mille kaudu organism on seotud ümbritseva keskkonnaga
energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga - organismi elutegevuse alus. Kõik organismid vajavad eluks energiat, mida saadakse orgaanilisest ainest. Organismid kasutavad toidus olevaid ühendeid uute ainete sünteesiks ja energia saamiseks. Süntees - lihtsamatest ühenditest uute, keerukamate ainete valmistamine keemilise/bioloogilise reaktsiooni teel. Autotroof (isetootja) - organism, kes oma elutegevuseks vajalikud ained (süsinik) sünteesib ise, väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. nt. rohelised (fotosünteesivad) taimed (valgusenergia fotosünteesi tulemusel glükoosiks) fotosünteesija - süsiniku sidumisel kasutatakse valgusenergiat. (nt taimed) kemosünteesija - süsiniku sidumisel kasutatakse keemilist energiat. (nt väävlibakterid) Heterotroof (tarbija) - organism, kes saab oma elutegevuseks vajalikud ained ja energia toidust, lagundades sealseid valmis orgaanilisi aineid. (orgaaniline aine oksüdeerub, st reageerib hapnikuga → energia) nt
Bios.. kogu ruumala 105- 106 km3 hüdros.litos. pindmised kihid, atmos. Alumised kihid. Kogu pedos. toimub orgaanilise aine süntees ja muundumine ning orgaanilised ained mõjutavad kivimeid, mulda, vett ja õhku Süsteem- omavahel seoses olevate objektide terviklik kogum Aeglane põlemine- hingamine, madal temperatuur, ilma leegita Kiire Põlemine-plahvatus, suur soojus- ja valgusenergia erladumine Fotosüntees- Klorofülli sisaldavais taimeosades kulgev protsess, milles anorgaanilistest ühenditest moodustub orgaaniline aine, eraldub hapnik. Rooma klubi- Pärit aastast 1968, tippteadlastest ja töösturitest visjonäride ühendus, mis hindab Maa arengu tuleviku riske. Määratlesid globaalprobleemid. Säästev areng- Tänane majanduskasv ja heaolu suurenemine ei tohi toimuda järeltulevate põlvede ja keskkonna arvelt. Agenda 21- ÜRO konverents Rio de Janeiro 1992a. Tegevuskava, mis käsitleb säästva arengu põhimõtteid. Võttis osa 170 riiki.
Evo etapid-füüsikaline evo (ebapüsivate elementaarosakestest raskemate aatomite,tähtede,planeetide ja galaktikate teke ning edasine areng),keemiline evo (aatomite ühinemine molekulideks ning lihtsatest anorgaanilistest molekulidest keerukamate ja polümeersete orgaaniliste ühendite teke),biologiline e bioevolutsioon (elu areng Maal esimestest elusolenditest tänapäevaste eluvormideni),sotsiaalne evo (inimühiskonna areng-kultuuride ja tsivilisatsioonide areng)Evo tõendid. PALEONTOLOOGIA-Teadus, mis tegeleb möödunud geoloogilistel aegadel elanud organismide jäänuste uurimisega. Paleontoloogid uurivad erinevates kivimikihtides säilunud taime- ja looma jäänuseid - kivistisi ehk fossiile. HOMOLOOGILISED ORGANID. Organite homoloogsus - Elundite põhiehituse sarnasus. Homoloogsus viitab ühise eellase viievarbalisele jäsemele.Rudimendid-Inimesel esinevad jääkelundid, mida inimestel pole enam vaja kuid on vajalikud teistele loomadele.N:kolmas sil...
Eristatakse assi ja dissimilatsiooni Assimilatsioon organismis toimuvate sünteesiprotsesside kogum Dissimilatsioon organismis toimuvate lagundamisprotsesside kogum ATP (adenosiintrifosfaat) kõigis rakkudes esinev makroergiline ühend, mis osaleb raku aine ja energiavahetuses energia universaalse talletaja ja ülekandjana Autotroof organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. Selleks kasutatakse kas valgusenergiat (fotosünteesija) või redoksreaktsioonidel vabanevat keemilist energiat (kemosünteesija) Heterotroof organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil Calvini tsükkel fotospnteesi pimedusstaadiumi tsükliline reaktsioonide jada, mille käigus seotakse CO2 ning kasutatakse valgusstaadiumi reaktsioonides moodustunud NADPH 2 ja ATP molekule
tingimustes uuesti normaalselt elama ja paljunema. 13.Plastiide on 3 liiki 1)kloroplast 2)Kromoplast 3)Leukoplast asuvad taimerakus Plasmiid asub bakterirakus ja on kromosoomiväline DNA molekul Biotõrje - umbrohu, metsa- ja aiakahjurite, taimehaiguste jms. leviku piiramine mitmesuguste looduslike mehhanismide kaasabil. Autotroof - organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest süsinikuühenditest Heterotroof - organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku süsiniku toidus sisalduvast orgaanilisest ainest Baktertoksiin - väga tugeva toimega mürgine ühend, mis kahjustab või surmab teisi organisme.
Kambriumi plahvatus-piltlik väljend Kambriumiajastu alguses, geoloogilises skaalas lühikese perioodi jooksul (10-15 mln. Aastat)toimunud hulkraksete loomade ehitusplaani ulatusliku mitmekesisuse kohta. Sel perioodil tekkisid peaaegu kõigi loomhõimkondade algsed esindajad. Keemiline evolutsioon-universumi ja lagse Maa abiootilistes tingimustes toimunud aatomite ühinemine molekulideks nng lihtsatest anorgaanilistest ja orgaanilistest molekulidest keerukamate orgaaniliste ühendite ja makromolekulide teke. Kunstlik valik- inimese huvidele vastavate tunnustega isendite ebateadlik või teadlik (geneetikaseadustel põhinev) valimine sordi-või tõuaretuses ning sobimatute isendite paljundusest kõrvaldamine. Looduslik valik- populatsiooni isendite ebavõrdne ellujäämus ja paljunemisedukus, mis on tingitud nende
Füüsikaline evol.- ebapüsivatest elementaaroskamestest raskemate aatomite, tähtede, planeetide ja galaktika teke ja edasine areng. (4-5 milj.) Keemiline evol- aatomite ühin. molekulideks ning lihtsatest anorgaanilistest molekulidest keerukamate ja polümeersete orgaaniliste ühendite teke. (4,5) Bioloogiline evol.- elu areng Maal esimestest elusorgan. tänapäevaste eluvormideni. Kohastumine-iga eluvormi ehituse ja talitluse sobitumine elukeskkonnaga; liigistumine-liigilise mitmekesisuse teke; organiseerituse muutumine-organ. anatoomilise ja füsioloogilise ehituse muutumine. (4) Sotsiaalne evol- inimüh. Areng, s.o kultuuri ja tsivilisatsiooni areng. (2) GEORGES CUVIER Prantsuse loodusteadlane. Ta tegi 19
Evolutsioon- elu ajaloolist arengut liikide üksteisest põlvnemise ja muutumise kaudu nim. Elu evolutisooniks ehk bioloogiliseks evolutsiooniks Füüsikaline evol- ebapüsivatest elementaarosakestest aatomite ja molekulideni Keemil evol- lihtsatest anorgaanilistest ainetest polümeersete orgaaniliste ainete kompleksideni Bioloogiline evol- elu areng maal esimestest eluosolestest inimeseni Sotsiaalne evol- inimühiskonna areng Molekulaarbioloogia- bioloogiaharu, mis uurib elu molekulaarsel tasemel Prokarüoot- eeltuumne organism Looduslik valik- looduslik valik seisneb organismide ebavõrdses ellujäämises ja paljunemises, mis tuleneb ende individuaalsetest iseärasustest ja elutingimuste piiravast toimest
Autotroofid-organismid, kes sünteesivad elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. Heterotroofid-organismid , kes saavad oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil. Organismis asetleidvaid sünteesi- ja lagundamisprotsesse, mis tagavad tema aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga, nimetatakse metabolismiks( assimilatsioon e. Anabolism ja dissimilatsioon e. Katobolism). Sissimilatsiooni moosustavad organismi kõik lagundamisprotsessid( vabanev energia makroergilistesse ühenditesse).
Kuidas toimuvad keemilised reaktsioonid elusorganismides Organismid vajavad elutegevuseks kehaomaseid orgaanilisi aineid. Jagunedes kas autotroofideks, heterotroofideks või miksotroofideks oleneb kas organism suudab sünteesida orgaanilisi aineid ise väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest, peab lõhustuma teisi orgaanilisi aineid, või suudab teha mõlemat vastavalt keskkonnatingimustele. Kogu sünteesi- ja lagundamisprotsesse kokku nimetatakse metabolismiks. Olles inimesed, ning heterotroofid, on meil vaja väliskeskkonnast lähteaineteks teisi orgaanilisi aineid omandada. Kui taimed (autotroofid) suudavad aineid sünteesida valgusenergia abil, siis meil on selleks vaja kehasiseseid ensüüme, mis töötavad biokatalüsaatoritena
loodus koosneb anorgaanilistest ja orgaanilistest ainetest. eluta looduses esinevad anorgaanilised ained. orgaanilised hendid on iseloomulikud elusloodusele. ***MAKROELEMENDID: Hapnik O- kindlustab toitainete lhustumisel ja hingamisel. Ssinik C- kuulub samuti biomolekulide koostisesse, moodustab keemilisi sidemeid, CO2 on fotosnteesi lhteaine; hingamise ja krimise lpp-produkt. Vesinik H-biomolekulide koostises, vee koosseisus, vajalik vesiniksidemete moodustumisel. Lmmastik N- aminohapete ja nukleiinhapete koostises. Fosfor P- rakumembraani ehituses, nukleiinhapete koostises, energiarikaste hendite N ATP koostises. Vvel- leidub osades aminohapetes ja vitamiinides. ***MIKROELEMENDID: naatrium na kaalium k- kaalium peamiselt rakusisene ja naatrium rakuvline element. osalevad nrviimpulsi moodustumises, veebilansi hoidmises, veres, raku tstoplasmas, transpordiprotsessid. kaltsium ca- luu ja khrkoe koostises, vere hbimine, lihaste...
Komeet Komeet on Päikesesüsteemi äärealadelt pärinev taevakeha, mis koosneb peamiselt jääst, tahkest süsinikdioksiidist ja mitmesugustest anorgaanilistest ja orgaanilistest lisanditest. Astronoomide arvates on koostisosadeks ained mis jäid Päikesesüsteemi planeetide tekkimisest üle. Nimetus tuleneb kreekakeelsest sõnast komts, mis tähendab 'pikajuukseline'. Eesti keeles nimetatakse komeete ka sabatähtedeks. Komeetide ehituses eristatakse tuuma, pead ja saba. Kui komeet läheneb Päikesele, hakkab tema pind aurustuma ja tahke tuuma ümber tekib gaasipilv. Pea muutub piklikuks (komakujuliseks) ja
Sügoot viljastunud viljarakk Gameet - organismi sugurakk. Kahte tüüpi - naistel munarakud ja meestel seemnerakud ehk spermid. Ontogenees isendi individuaalne areng. Sugulisel paljunemisel vältab viljastumisest kuni surmani, mittesugulisel vanemorganismist eraldumisest surmani. Moorula(kobarloode) sügoodi jagunemisel tekkiv rakukobar. Lootelise arengu esimene staadium. Blastotsüst imetajate (ka inimese) lootelise arengu varajane staadium, mis vastab alamate selgroogsete põislootele. Gastrula(karikloode) enamiku loomade (ka inimese) lootelise arengu varajane staadium, mis areneb blastulast (alamatel loomadel) või blastotsüstist (kõrgematel imetajatel). Biogeneetiline reegel selgroogsete organismide lootelise arengu seaduspärasus, mille kohaselt ontogeneesi alguses (embrüogeneesis) läbitakse liigi fülogeneetiliste eellaste embrüonaalse arengu etappe. Lootelehed selgroogsete organismide lootelise arengu gastrula staadiumis m...
sisemembraan on kurruline maatriks harjakesed ehk kristad Mitokonder sisaldab rakutuumast eraldiseisvaid nukleiinhappeid (RNA) ja ribosoome (valgusüntees). Kindlustavad hingamise raku tasandil toitainete lõhustumise käig u s hapniku osavõtul eraldu b süsihappegaas ja vesi ning vabaneb energia (ATP) . Tsütoplasma Poolvedel raku sisaldis, mis koosneb peamiselt veest ja lahustunud orgaanilistest ja anorgaanilistest ainetest. Tähtsus: · Seob raku organellid ja tuuma ühtseks tervikuks ning kindlustab nende koostöö. · Tagab toitainete laialikandmise rakus. · On jääkainete eritumiskohaks. · Sisaldab varuaineid, ainevahetuse vaheprodukte, pigmente Mitokondrid Ümbritsetud kahe membraaniga: *välismembraan on sile ja kattefunktsiooniga; *sisemembraan on kurruline
NaF on värvitu, mürgine gaas, väga stabiilne kristallaine, palju kasutusalasid, nt Al-tööstuses, metallide keevitamisel, ehituses, hambapastades. Teatud fluoriühendid on tuntud superhapetena Halogeenfluoriidid on tavatemperatuuril sööbiva toimega ning äärmiselt reaktsioonivõimelised. Hapnikuühenditest on rohkem tuntud värvitu, mürgine gaas OF2, oranz mürgine gaas O2F2. Oksohalogeenfluoriididest on olulisim FClO3. Anorgaanilistest ühenditest on tähtsad freoonid, fluorosüsinikühendid, mida kasutatakse palju erinevates tööstuse ja tehnika harudes, kuid need on kahjulikud osoonikihile. Orgaanilistest fluoropolümeeridest on olulisemad kuumuskindlad ja vastupidavad fluorikautsukid ja fluorokiudained, eriti teflonid. KASUTUSALAD Esimene tähtsaim F rakendus möödunud sajandil oli seotud tuumaenergia evitamisega tuumareaktoris. Tänapäeval toodetakse selle abil Al ja veel mitmeid
Evolutsioon mingi süsteemi pöördumatu ajalooline areng, tema järkjärgult mitmekesisemaks ja keerukamask muutumine. Füüsikaline evolutsioon-ebapüsivatest elementaarosakestest raskemate aatomite ,tähtede,planeetide ja galaktikate teke ning edasine areng.Keemiline evolutsioon-aatomite ühinemine molekulideks ning lihtsatest anorgaanilistest molekulidest keerukamate ja polümeersete orgaaniliste ühendite teke.Bioloogiline evolutsioon-elu areng Maal esimestest elusolenditest tänapäevaste eluvormideni. Põhiprotsessid: kohastumine-iga eluvormi ehituse ja talitluse sobitumine keskkonna ting. ; liigistumine- liigilise mitmekesisuse teke; organiseerituse muutumine-organismide anatoomilise ja füsioloogilise ehituse muutumine keerukamaks või lihtsamaks. Sotisiaalne evolutsioon-inimühiskonna areng. Georges Cuvier- erimaakihtides on
Luunja Keskkool Eve Tuvi 12 klass Komeet on Päikesesüsteemi ääre aladelt pärinev taevakeha Koosneb: jääst tahkest süsinikdioksiidist anorgaanilistest ja orgaanilistest lisanditest Tuleneb kreeka keelsest sõnast komts, mis tähendab 'pikajuukseline'. Eesti keeles nimetatakse komeete sabatähtedeks. Eristatakse : Tuuma Pead Saba Tahket tuuma ümbritseb komeedi pea, sellest tekib Päikese valgusrõhu toimel komeedi saba. Komeetidel on sageli kaks saba. Ioonsaba on suunatud alati Päikesest eemale ja koosneb laetud osakestest,
Metabolism Koostas: Kristel Mäekask Metabolism Organismides toimuvad sünteesi ja lagundamisprotsessid, mis tagavad aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga. Kõik organismid vajavad elutegevuseks energiat, mida saadakse orgaanilistest ainetest (sahhariidid, lipiidid jt.). Vastavalt energia saamise viisile jagatakse organismid autotroofideks ja heterotroofideks. Autotroof Autotroofid sünteesivad ise elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. valgusenergia fotosünteesijad (rohelised taimed) keemiline energia kemosünteesijad (väävlibakterid merepõhjas elavad sümbioosis ainuraksete loomadega) Heterotroof Heterotroofid saavad oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil. elutegevuseks vajalik energia sünteesiprotsesside lähteaine saamine Enamus loomi on heterotroofid. Samuti surnud orgaanilisest ainest toituvad s...
filtreeritakse vesi läbi spetsiaalsete ioonvahetusfiltrite. Karedus väheneb tunduvalt ka vee keetmisel, sest seejuures tekivad vees raskesti lahustuvad kaltsium- ja magneesiumkarbonaadid, mis vee seismisel ning jahtumisel sadestuvad. 4 Vee kareduse liigid ja mõõtmine Vee karedus (e Ca- ja Mg-soolade sisaldus vees) on oluline vee kvaliteedi kriteerium. Vee kvaliteedi hindamisel on anorgaanilistest ainetest kõige olulisem vee karedust põhjustavate Ca- ja Mg-soolade sisalduse määramine. Vees lahustunud Ca- ja Mg-sooladest on tähtsamad bikarbonaadid, karbonaadid, sulfaadid, fosfaadid, kloriidid ja nitraadid. Need uhutakse vee poolt pinnasest välja ning nende tekkel on oluline tähtsus ka CO2-l. Eristatakse viit kareduse liiki: 1. Mööduv karedus. Seda põhjustavad vees lahustunud Ca- ja Mg-bikarbonaadid ning -
Geokronoloogiline skaala (kivististe järjestus vanuse järgi). Võrdlusmeetodid: · Feneetiline võrdlus (hõlmab liikide anatoomiat, elutegevust, embrüonaalset arengut) · Geneetiline võrdlus (kasutatakse molekulaargeneetilisi meetodeid) Evolutsiooniline arengutee ehk FÜLOGENEES. Füüsikaline evolutsioon: · Universum: 12-15 miljardit a tagasi · Päikesesüsteem: 5 miljardit a tagasi · Maa: 4.55 miljardit a tagasi Keemiline evolutsioon: · Aatomid ühinevad molekulideks. · Anorgaanilistest ja orgaanilistest molekulidest tekivad orgaanilised ühendid. Tingimused maal: 1) Puudub vaba hapnik 2) Pole osoonikihti 3) UV-kiirgus 4) Vesi vedelanalahustas hästi, gaasinareageeris hästi 5) Kivimid, muuhulgas fosfaadid ja savimineraalid 6) Atmosfäärigaasid(H2, N2, HN3, HCN, CH4, CO, CO2, H2S) Oparini hüpotees (1924) · Komeedid toovad maale monomeere · Fotokeemiline monomeeride teke (kasutab valguse energiat)
ORGANISMIDE KOOSTIS Üldine keemiline koostis Kogu loodus koosneb anorgaanilistest ja orgaanilistest ainetest. Organismides leiduvad peaaegu kõik keemilised elemendid, mis eluta looduseski. Kõige enam on rakkudes hapnikku, süsinikku ja vesinikku. Hapnik, süsinik, vesinik, lämmastik, fosfor, ja väävel moodustvad kokku üle 98% raku keemiliste elementide kogumassist. Organismis on avastatud 16 elementi, mida on väga väikestes kogustes, kuid nad on siiski väga olulised ja neid nimetatakse mikroelementideks. Anorgaanilised ained: · Sisaldus enamasti üle 80%
Tulemus NADPH2; O2; ATP II fotosünteesi pimedusstaadium ehk Galvini tsükkel - Toimub kloroplastide stroomas - On vaja CO2, NADPH2, 18ATP Õhulõhede kaudu siseneb süsihappegaas, aga ka väljub vesi 6CO2 + 12NADPH2 C6H12O6 + 6H2O + 12NADP 18 ATP 18 ADP + 18 P1 Tulemus: glükoos väljub kloroplastidest või moodustab neis säilitustärklise. Glükoosist ja Galvini tsükklist saab alguse lipiidide ja aminohapete süntees Fotosünteesi tähtsus: - Anorgaanilistest ainetest esmase orgaanilise aine loomine - Fotosünteesi vaheproduktidest saab kõiki teisi orgaanilisi aineid - Glükoos on põhiline energiaallikas enamikes organismides - Toiduahela esimeseks lüliks (toiduks heterotroofidele) - Hapnik osaleb hingamisel, osooni tekkel ja põlemisel
Evolutsioon süsteemi pöördumatu areng, tema järkjärgulist mitmekesisemaks ja keerukamaks mutumist. . Evolutsioonivormid- füüsikaline evolutsioon(ebapüsivatest elementaarosakestest raskemate aatomite ,tähtede,planeetide ja galaktikate teke ning edasine areng), keemiline evolutsioon(aatomite ühinemine molekulideks ning lihtsatest anorgaanilistest molekulidest keerukamate ja polümeersete orgaaniliste ühendite teke),bioloogiline evolutsioon(elu areng maal esimestest elusolenditest tänapäevaste eluvormideni,põhiprotsess-kohastumine . liigistumine,organiseerutse muutumine),sotsiaalne evolutsioon(inimühiskonnaareng). Georg Cuvier- eri maakihtides on erinevate loomade kivistised.Seega on olnud mingi suur katastroof.Jean Baptiste de Lamarck(lamarkism)-elu tekkis ja tekib Maal isetärkamise teel ja see on pidevas ,kuigi aeglass arengus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
