Ained liiguvad tsükliliselt elus- ja eluta keskkonna vahel. Organismid toodavad eluta loodusest pärit anorgaanilistest ainetest orgaanilist biomassi, orgaanilised ained liiguvad erinevates toiduahelates ning lõpuks muudavad lagundajad need uuesti anorgaanilisteks aineteks. Nii kujunevad välja aineringed. Süsinikuringe: Süsinikuringe käigus liigub süsinik organismide, mulla, kivimite, vee ja atmosfääri vahel. Vesi ja süsinikuühendid moodustavad enamiku elusolendite biomassist. Selles leiduva süsiniku allikaks on fotosünteesi käigus seotud süsinikdioksiid. Taimed ja vetikad sünteesivad orgaanilisi süsinikuühendeid: süsivesikuid, samuti valke ja rasvu.
järjestikku ühendavad toitumine ja toiduks olemine. · toiduvõrk- toiduahelatest koosnev võrk. · kiskahel- ahel, milles eelmise astme organismi sööb ära järgmise astme tarbija. · nugiahel- ahel, kus iga järgmine lüli parasiteerib eelmisel, kasutades toiduks tema elusaid kudesid. · laguahel- muudetakse organismide elutegevusejäägid ja surnud organismide orgaanilesed ühendid lihtsamateks anorgaanilisteks ühenditeks, mida taimed saavad uuesti kasutada. · leviala- loomadele/taimedele sobivate tingimustega esinemisala. · kooslus- populatsioon + teisteliikide isendid. · ökosüsteem - looduse elus- ja eluta osa hõlmav isereguleeruv tervik. · looduslik tasakaal- ökosüsteemi püsimine ajas enam-vähem muutumatus olekus. · loodusliku tasakaalu muutus- looduse areng mitmesugused loodusnähtused, mõned loomaliigid ja inimene. ·
Tööleht-12.KlassÖkoloogia 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. 11. Moodustatõesedlausedkasutadesvastusevariante- A) B) C) D) 12. Vastaküsimustele- a) Mille poolest erinevad toiduahel ja toiduvõrgustik? b) Millised on ökoloogia peamised uurimisvaldkonnad ja uurimisprobleemid? c) Milles seisneb öko...
ORGANISMIDE ÜLDINE KOOSTIS Nii elus kui eluta loodus koosnevad samadest keemilistest elementidest, see näitab orgaanilise ja anorgaanilise maailma ühtset päritolu. Elusorganismides on aga teatud keemilisi elemente rohkem Elus organismis on levinud järgmised keemilised elemendid ; 1.) süsinik C 2.) vesinik H 3.) hapnik O 4.) lämmastik N 5.) fosfor P eespool loetletud elemente leidub organismides suurtes kogustes ehk 98 % . Kõikides organismides leidub ja seetõttu nimetatakse neid makroelementideks ( biogeensed, makro ehk suur) kõiki ülejäänud elemente nimetatakse mikroelementideks (ehk väike) keemilistest elementidest moodustavad organismides kahesuguseid aineid ; 1.) anorgaanilised 2.) orgaanilised anorgaanilisteks aineteks organismis on 1.) vesi 2.) mineraalsoolad 3.) mineraalhapped 4.) hüdroksiidid orgaanilisteks aineteks organismis on - 1.) valgud 2.) süsivesikud 3.) Lipiidid 4.) ...
SEENTE ELUVIIS Koostas: Leelo Lusik Are PK 2012 Kõik seened toituvad valmis orgaanilisest ainest Seened on looduses peamised lagundajad Seened eritavad lagundavaid aineid keskkonda, kus need lagundavad surnud taimede, loomade jt. kudesid lihtsamateks orgaanilisteks ja anorgaanilisteks ühenditeks Seened suudavad lagundada nii kitiini, tselluloosi, kui puitainet Sümbioosis elavad seened Sümbioos on kahe organismi kooselu, mis on kasulik mõlemale poolele Mükoriisa ehk seenjuur on sümbioos seene ja taime juure vahel Sellega suureneb taime juurte imav pind Mükoriisa on omane ~90% maismaataimedest Sümbioos seente ja loomade vahel Algelised seened elavad mäletsejaliste vatsas, aidates lagundada tselluloosi Sümbioos sipelgatega
1. SEENED HANGIVAD TOITU SURNUD ORGANISMIDEST Seened koos bakteritega on looduses peamised lagundajad. Nad saavad energiat surnud organismide lagundamisest, muutes keerukad orgaanilised ühendid lihtsateks anorgaanilisteks ühenditeks, mida teised organismid kasutada saavad. Seened saavad lagundada ka taimede rakkudes olevat tselluloosi ja ligniini. 2. SEENED HANGIVAD TOITU ELUSATEST ORGANISMIDEST Seened võivad eluks vajalikku orgaanilise aine saada ka elusate organismide rakkudest, kasutades selleks erilist hüüfi. Seened elavad sümbioosis paljude liikidega. Mükoriisa e. seenejuur on seene ja taimr vastastikku kasulik kooselu. Seen saan taimelt orgaanilisi aineid, taim seenelt vett ja mineraalaineid
Tänapäeval tuntakse üle kuue miljoni ühendi, millest vaid kuuendik on anorgaanilised, ülejäänud on aga orgaanilised ühendid. Iga päev sünteesitakse maailmas kuni tuhat uut ühendit, neist enamik kuulub orgaaniliste ühendite hulka. Kõik see on võimalik tänu orgaaniliste ühendite sünteesimisele ja vitalismi mõju lõpule. Orgaanilist keemiat nimetatakse süsinikuühendite keemiaks. Ainult lihtsamaid süsinikuühendeid(CO, CO2, karbonaadid) loetakse anorgaanilisteks ja käsitletakse anorgaanilises keemias. Orgaaniliste ühendite koostisesse kuulub süsiniku kõrval vaid väike arv teisi elemente: vesinik, hapnik ja lämmastik, harvemini väävel, fosfor, halogeenid ja metallid. Orgaanilised ained esinevad igapäevases elus enamasti materjalidena, mis on mitme aine segud. Seega on oluliselt tähtis tundma õppida erinevate orgaaniliste ainete ehitust, omadusi ja reaktsioone. See omakorda võimaldab leida materjalide kasutamisviise, mis
.........................8 3.3.1. Neumanuiit........................................................................................................................8 KOKKUVÕTE...................................................................................................................................10 KASUTATUD KIRJANDUS............................................................................................................11 SISSEJUHATUS Mineraalid jaotatakse orgaanilisteks ja anorgaanilisteks. Kusjuures suure enamik on anorgaanilist päritolu. Sinna alla kuuluvad ka sulfiidid ja temaga seotud analoogid, mille ühise rühma nimetuseks on kalkogeniidid. Sulfiidid on ühendid väävliga, analoogidest arseniidid on ühendid arseeniga, teluriidid on ühendid telluuriga ja seleniidid on ühendid seleeniga. Enamus ja kõige tuntumad ning levinumad mineraalid jäävad ikkagi sulfiidide rühma ja ka selles referaadis on suurem tähelepanu
vatsas tselluloosi toidavad lehtedega seedida http://www.arkive.org/leaf-cutter-ant/atta-cephalotes/video-08.html Loomade PARASIIDID Kõõm Soor imikutel Jala- ja küüneseen Kassihaigus ehk pügaraig TAIMEPARASIIDID Roosteseened Jahukasteseene (kõrrerooste) d kevadel kukerpuul Kartulilehemädanik Majavamm lagundab puumaju Seened LAGUNDAVAD orgaanilise aine lihtsateks anorgaanilisteks aineteks, (süsihappegaasiks ja veeks) - nad on asendamatud looduse aineringes! Lagundavad nii elus kui eluta organisme. http://www.youtube.com/watch?v=WLk-9ib0OVA http://www.youtube.com/watch?v=qJiIZqKS_tI
Mullahorisondid on mullatekke ja arenemise käigus kujunevad ja muutuvad üksteise peal lasuvad mullakihid. Mullaprofiil on mulla geneetiliste horisontide vertikaalne läbilõige maapinnast lähtekivimi ülemise piirini. Mulla veerežiim on nähtuste kompleks, mis on seotud vee mulda tungimise, seal liikumise ja kaoga mullast aasta jooksul. Huumus on maismaal toimuva orgaanilise aine lagunemise ja muundumise saadus. Mineraliseerumine on protsess, mille käigus orgaanilised ained lagundatakse anorgaanilisteks ehk mineraalaineteks. Gleistumine on pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses muldkeskkonnas toimuv protsess. Soostumine on pidevalt liigniiskes keskkonnas viibivas mullas toimuv protsess, mille käigus muld muutub liigniiskeks ning väheviljakaks. Kamardumine on mullatekkeprotsess, mille puhul huumushorisont on tugevasti läbi kasvanud püsikute ehk mitmeaastaste rohttaimede juurtest ja risoomidest. Leetumine on mullateke, mille puhul orgaanilise aine
ORGAANILINE KEEMIA lühikonspekt gümnaasiumile (I) Vaata lisaks: Ants Tuulmets, ,,Orgaaniline keemia" (õpik gümnaasiumile, I ja II osa). ,,Avita", 2008. SISSEJUHATUS Orgaaniline keemia XIX saj. orgaaniline keemia elus organismidest pärinevate ainete keemia. Tänapäeval orgaaniline keemia on süsinikühendite ja nende derivaatide keemia e. orgaaniline keemia on teadus süsinikuühenditest ja nende reaktsioonidest. Põhimõttelist erinevust orgaaniliste ja anorgaaniliste ühendite vahel ei ole anorgaanilistest võib saada orgaanilisi ja vastupidi. Orgaanilise keemia alguseks võib lugeda 1828. a. kui F. Wöhler teostas esimese orgaanilise sünteesi (sai esimese orgaanilise ühendi uurea). Orgaanilised ained koosnevad peamiselt süsinike ja vesinike aatomitest, aga võivad sisaldada ka hapniku, lämmastiku ja halogeenide aatomeid või heteroaatomitena teiste elementide aatomeid (nä...
Mikroorganismid ehk mikroobid on väikseimad organismid , kes on nähtavad ainult mikroskoobiga. Mikroorganismide hulka kuuluvad bakterid, mikroseened, arhed ja protistid. Enamik mikroobe on üherakulised ja nähtamatud, kuid mõningaid üherakulisi protiste võib näha ka palja silmaga. Mikroorganismid elavad peaaegu kõikjal Maal, kus vett, samuti sügaval maapinnas. Nad on aineringes lagundajad, muundades mineraliseerumine käigus surnud orgaanilised ained anorgaanilisteks aineteks, mida saavad taaskord kasutada autotroofsed taimed. Kuna mõned mikroobid seovad lämmastikku, mängivad nad olulist rolli lämmastikuringes. Leidub ka patogeenseid mikroobe, kes elavad ja paljunevad teistes organismides. Mikroobide poolt põhjustatud haiguste tagajärjel sureb igal aastal miljoneid inimesi ja loomi. Bakterid on kõige väiksemad üherakulised eeltuumsed organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada. Esimesed bakterid tekkisid ligi 3,5 miljardit aastat
Energia liikumine toiduahelates. Tootjad, tarbijad ja lagundajad looduses. Organismid on omavahel seotud toitumise kaudu. Taimede ja teiste organismide vahelisi toitumissuhteid kujutatakse toiduahelana. Toiduahela moodustavad organismid, keda omavahel järjestikku ühendavad toitumine ja toiduks olemine. Toiduahela esimeseks, madalaimaks astmeks on taimed - tootjad, järgmiseteks aga loomad tarbijad. Mikroobid lagundavad organismide elutegevuse jäägid ja surnud organismid lihtsamateks anorgaanilisteks ühenditeks, mida taimed saavad uuesti kasutada. Bioloogiline mitmekesisus kui loodus vara. Ohustatud ja kaitset vajavad liigid. Ka inimestele on liigirikkus otseselt kasulik, näiteks sordiaretustes vajatakse kultuursortide haiguskindlamaks muutmiseks just looduslikke liike. Paljudest taimedest, loomadest ja teistest organismidesst saab toitu või tööstusele toorainet nt ravimite ja riiete valmistamiseks. Kui väheneb bioloogiline
Spoorid taluvad hästi madalaid temperatuure ja isegi lühiajalist keetmist. Kui aga spoor satub sobivasse kasvukeskkonda, siis bakter väljub spoorikestast ja alustab normaalset elutegevust. Et ühest spoorist areneb hiljem alati ainult üks bakter, siis ei saa seda nähtust lugeda paljunemiseks, vaid üksnes kaitsekohastumusteks. 16. Bakterite tähtsus looduses ja teistele organismidele. Bakterid osalevad aineringes muutes surnud orgaanika anorgaanilisteks ühenditeks. Bakterite elutegevus muudab mulla viljakamaks. 17. Bakterite kasutamine igapäevaelus. Baktereid kasutatakse toiduainete tööstuses ( piimatooted ), ravimtööstuses ( vitamiinid,vaktsiinid, ravimid ) põllumajanduses. Bakterite abil toodetakse biogaasi.
(sünteesivad orgaanilisi aineid anorgaanilistest ühenditest) rohe-, purpur- ja tsüanobakterid (e. sinivetikad, süsihappegaasi ja vee toimel toimub fotosüntees, eraldub hapnik, mürgised eritised põhjustavad nahalöövet jt.). Kuna bakterid osalevad kõigis aineringetes, on neil suur tähtsus. Eriti mitmesuguste jääkainete ja surnud organismide lagundamisel. Koos teiste heterotroofsete organismidega moodustavad nad laguahelaid (orgaanilised ained sünteesitakse anorgaanilisteks ühenditeks). Seetõttu on neil oluline osa mulla kujundamisel. Mitmete putukate ja nende vastsete, usside, seente ning protistide elutegevuse tagajärjel lagundatakse taimsed ja loomsed jäänused huumuseks (keeruka ehitusega orgaaniliste ühendite kogum). Bakterid osalevad kõigi peamiste keemiliste elementide süsiniku, hapniku, lämmastiku, fosfori ja väävli looduslikes ringetes. Bakterid ümbritsevad kõiki organisme. Hambakatt on
kliima, vesi (vihmametsades) · hapnik, süsihappegaas ja keemilised saasteained 11.Kirjelda bioloogilist murenemist. Bioloogiline murenemine on kivimite ja mineraalide murenemine elusorganismide elutegevusproduktide ja muundumissaaduste toimel. Bioloogiline murenemine algab lihtsate elusorganismide kinnitumisega kivimi pinnale. 12.Mis on mineraliseerumine? Mineraliseerumine on protsess, mille käigus orgaanilised ained lagundatakse anorgaanilisteks ehk mineraalaineteks. 13.Nimeta passiivsed mullatekketegurid. 1) Lähtekivim Lähtekivim annab mullale mineraalse aluse ja määrab tema füüsikalised ja keemilised omadused. 2) Reljeef Mõjutab osakeste, vee ja soojuse jaotumist. 3) Aeg Aja jooksul muld muutub ja saavutab arengu käigus küpsusseisundi. 14.Nimeta aktiivsed mullatekketegurid 1) Kliima Kliimast sõltub murenemise kiirus. Sademetest ja temperatuurist sõltub mullal kasvav taimestik.
Sissejuhatus Värv on värvainet või pigmenti ja sideainet sisaldav pastataoline, vedel või tahke aine. Värvaineid ja pigmente võib klassifitseeerida vastavalt päritolule, värvusele, keemilisele koostisele. Nende lähteaineteks on mullad, mineraalid, oksiidid, soolad, samuti taimsed ja loomsed ained. Vanad naturaalsed värvained on näiteks sinerõigas ja indigo, karmiin ja krapp, safran ja värvireseeda, safloor jt. Väga kaugest ajast pärinevad pigmendid on maavärvid(kollased, punased ja pruunid), süsinikmust, kriit, malahhiit ja asuriit, kinaver, punane ja valge tina jpt. Vanaaegsed meistrid valmistasid enamasti kõik vajaminevad materjalid ise ette, siis tänapäeval kunstnikud võtavad värvide või kruntide valmistamisest harva osa. Kõik värvid koosnevad peamiselt värvainest (pigmendist) ja sideainest. Värve saab jaotada vastavalt nende füüsikalistele omadustele, tooraine päritolule või selle järgi, kui...
saasteainetega. Porsumisel vabanevad toiteelemendid, mida taimed saavad kasutada, eriti intensiivne palavas ja niiskes kliimas. Murend- kivimite murenemise tagajärjel tekkiv pude materjal, nt rahnud, kruus, liiv. Lähtekivim- pinnakatte sete, pealiskorra või harvemini aluskora kivim, millest ja millele on tekkinud muld. Selle omadustest sõltub mullateke, mulla omadused ja areng. Mulla mineraalosa- erineva suurusega kivimiosakesed Mineraliseerumine- orgaaniliste ühendite lagunemine anorgaanilisteks peamiselt bakterite ja mõnede seente toimel. Huumus- tumepruun või mustkeeruka koostisega mulla orgaaniliste ja nimeraalsete ühendite kompleks. Moodustab suurema osa mulla orgaanilistest ainetest; huumus koosneb peamiselt süsinikust, hapnikust ja vesinikust ning mulla produktiivsust määravatest lämmastiku- ja fosforiühenditest; tekib, kui taimejäänused muunduvad mulla mikroobide toimel; sisaldab taimedele vajalike toitaineid ja on toiduks mulla mikroorganismidele; huumuse sisaldusest
3. Makroelemendid on mittemetallid: süsinik, hapnik, vesinik, lämmastik, fosfor, väävel. Mikroelemendid: raud, tsink, kaltsium, jood, magneesium, fosfor jne. 4. Keemiliste elementide ülesanded organismis: · C (süsinik) moodustab erinevaid molekulaarseid struktuure: lineaarsed (nt. valgud), hargnevad (nt. glükogeen), tsüklilised (nt. steroidhormoonid). · O (hapnik) aeroobsetes organismides oksüdeerija. Hapniku kaasabil lõhustatakse orgaanilised ühendid anorgaanilisteks. Hapniku baasil toodab organism vabu radikaale, mis aitavad tõhustada kaitsesüsteemi tööd. · H (vesinik) vesiniksidemete tekitamine, nt. valkudes ja nukleiinhapetes. Omab ehitusliku funktsiooni. Vee moodustamine. · N (lämmastik) mitmekesistab biomolekulide koostist ja omadusi. Osaleb vesiniksidemete tekkes. Suurendab mõnevõrra ühendite reaktsioonivõimet. · P (fosfor) teatud nukleotiidides moodustab P erilisi makroergilisi sidemeid.
liustike ja polaarmütside sulamise teel. Kivimite toimub Maa tahke materjali ja atmosfääri vaheline ringe, mida mõjutavad organismid. Ringluses osalevad tard--(laava), sette- ja metamorfsed kivimid. Biogeokeemiline osalevad taimed ja mikroorganismid, toitainete ringed, biomassi teke ja mineralisatsioon ehk bioloogiliselt seotud elementide muundumine anorgaanilisteks ühenditeks. Biokeemiliste ringete energiaallikas on päike. Keemiliste elementiide ringete seas eristatakse 5 suurt ringet: süsiniku, lämmastiku, väävli, fosfori ja nende kõigiga seostuvat hapnikuringet. 17. Kirjeldage ja joonistage süsiniku ringet Süsinikuringe on süsiniku liikumine ökosüsteemis erinevate ökosüsteemide komponentide vahel (atmosfäär, produtsendid, konsumendid, lagundajad, varis, huumus).
endogeensed protsessit ( maakoore süvakihtide kivimites). Hüdroloogiline ringe seisneb vee ülekandes ookeanidest atmosfääri, kontinentidele ja tagasi ookeani. Hüdroloogilise tsükli liikumapanev jõud on päikese energia. Taimed ja mikroorganismid osalevad ökosüsteemi biogeokeemilistes aineringetes, nagu toitainete ringed (C, N), biomassi teke ja mineralisatsioon ehk bioloogiliselt seotud elementide muundumine anorgaanilisteks ühenditeks. Biokeemiliste ringete energiaallikas on päike. Keemiliste elementide ringete seas eristatakse viit suurt ringet: süsiniku, lämmastiku, väävli, fosfori ja nende kõigiga seostuvat hapnikuringet. ► Kirjeldage ja joonistage süsinikuringet. on süsiniku liikumine ökosüsteemis erinevate ökosüsteemi komponentide vahel (atmosfäär, produtsendid, konsumendid, lagundajad, varis, huumus). Süsinikuringe tähtsad protsessid on fotosüntees (mil anorgaaniline süsinik saab
Hingamine 6.1. Mõiste, summaarne võrrand ja põhiülesanded. Hingamine on protsess, mille käigus vabastatakse orgaaniliste ainete keemiliste sidemete energia nende ainete oksüdeerimise teel, ning selle energia arvel sünteesitakse ATP. See on redoksreaktsioon, milles elektronide doonoriteks on orgaanilised ained ja elektronide lõppaktseptoriks on hapnik. Hapnik redutseerub H2O-ks, ja orgaaniliste ainete süsinik eraldub CO2-na – keerulised orgaanilised ühendid muutuvad energiavaesteks anorgaanilisteks ühenditeks CO2 ja H2O. Väliselt avaldub hingamine O2 neelamisena ja CO2 eraldumisena. Hingamise summaarne võrrand: C6H12O6 + 6 O2 6 CO2 + 6 H2O. Orgaaniliste ainete järk-järgulisel lõhustamisel hingamise käigus tekkib mitmeid vaheprodukte, mis on lähteaineteks paljude väga oluliste ainete sünteesiradadele. Seega, hingamisel on 2 põhiülesannet: 1. Raku (ja seeläbi kogu organismi) varustamine energiaga; 2. Raku varustamine paljude biosünteesiradade lähteainetega
siia alla ei kuulu aga viirused ja prioonid, mida/keda üldiselt loetakse elututeks. Enamik mikroobe on üherakulised ja nähtamatud, kuid mõningaid üherakulisi protiste võib näha ka palja silmaga. Teadust, mis tegeleb mikroorganismidega, nimetatakse mikrobioloogiaks. Mikroorganismid elavad peaaegu kõikjal Maal, kus on vett, samuti sügaval maapinnas. Mikroorganismid on aineringes lagundajad, muundades mineraliseerumise käigus surnud orgaanilised ained anorgaanilisteks aineteks, mida saavad taaskord kasutada autotroofsed taimed. Kuna mõned mikroobid seovad lämmastikku, mängivad nad olulist rolli lämmastikuringes. Vaatamata nende kasulikkusele, leidub ka patogeenseid mikroobe, kes elavad ja paljunevad teistes organismides. Mikroobide poolt põhjustatud haiguste tagajärjel sureb igal aastal miljoneid inimesi ja loomi. 3
Enamik mikroobe on üherakulised ja nähtamatud, kuid mõningaid üherakulisi protiste võib näha ka palja silmaga. Teadust, mis tegeleb mikroorganismidega, nimetatakse mikrobioloogiaks. Mikroorganismid elavad peaaegu kõikjal Maal, kus on vett (ka geisrites ja ookeani põhjas), samuti sügaval maapinnas. Mikroorganismid on aineringes lagundajad, muundades mineraliseerumise käigus surnud orgaanilised ained anorgaanilisteks aineteks, mida saavad taaskord kasutada autotroofsed taimed. Kuna mõned mikroobid seovad lämmastikku, mängivad nad olulist rolli lämmastikuringes. Leidub ka patogeenseid mikroobe, kes elavad ja paljunevad (parasiteerides) teistes organismides. Mikroobide poolt põhjustatud haiguste tagajärjel sureb igal aastal miljoneid inimesi ja loomi. 3 2. BAKTERID
Kautsed mõjutavad taimede toitumistingimusi mulla omadused paranevad( lubiväetised, turvas, õled) 4) Kiiruse alusel. Jaotatakse kiirteks ja aeglasteks. Kiired varustavad taimi kohe toitainetega või muudavad mulla omadusi järsult nt kergesti lahustuvad mineraalväetised. Aeglased hakkavad mõju avaldama alles teatud aja möödudes. P, K väetised. Avaldavad ka järelmõju( sõnnik, lubi) 5) Aineid etendavate osade põhjal. Jaotatakse orgaanilisteks ja anorgaanilisteks. Orgaanilised( sõnnik, kompost, turvas, haljasväetis). Anorganilised( ammooniumnitraat, superfosfaat, kompleks väetised, N, P, K väetised. Agrokeemia õpetus, mis tegeleb väetistega. VÄETAMISE VIISID Agrotehnilised võted, kus anname võetisi. Väetist külvata hajusalt, paiklikult. Väetamise viisid: põhiväetis, külviaegne, kasvuaegne väetamine. Külvieelne viiakse läbi enne külvi, väetis segatakse mullaga. Külviaegne kranuleeritud väetis koos sõnnikuga
38) Võrdle toiduahelat toiduvõrguga. Kumb on keerulisem, miks? Toiduahel on keerulisem kuna see näitab üksikuid loomad kuid toiduvõrk näitab need teised toidud mida loomad söövad 39) Miks konn kuulub mitmesse toiduahelasse? Kuna konn sööb taimed 40) Miks on kisk- ja nugiahela kõrval vaja laguahelat? Laguahelas muudetakse organismide elutegevuse jäägid ja surnud organismide orgaanilised ühendid lihtsamateks anorgaanilisteks ühenditeks, mida taimed saavad uuesti kasutatada 41) Mis juhtub kui üks toiduahela lüli kaob? Siis see ülejaanud toiduahela ei oleks enam sest järgmine loom ei söö eelmist 42) Mis juhtub kui toiduvõrgustikus üks lüli kaob? Siis see ülejaanud toiduvõrgustik ei oleks enam sest järgmine loom ei söö eelmist 43) Mis juhtuks looduses, kui kõik lihasööjad kaoksid? Siis oleksid loomad liiga palju kui kõik söövad ainult taimed
● Binoom Bioom ehk makroökosüsteem on geograafiliselt piiritletav ala mingi taimkatte ja ühtlasi ka kliimavööndi piires. Seal elavaid organisme( biotsönoos) mõjutavad suhteliselt sarnased ökoloogilised ja klimaatilised tegurid. ● Pedosfäär on geosfääri üks osa, mis hõlmab muldi ● Murenemine on protsesside kogum, mille tagajärjel maakoore pealmist osa moodustavad kivimid lagunevad. ● Mineraliseerumine on protsess, mille käigus orgaanilised ained lagundatakse anorgaanilisteks ehk mineraalaineteks. Nendeks aineteks on enamasti ves...
on tekkinud muld. Mulla mineraalne osa LÄHTEKIVIM on pinnakatte ülemine osa mis võtab osa mulla tekkest ja mõjutab seda. Eestis MOREENID e. Jääsetted. Eestis mitmekesine lähtekivim (paekivi, saviliiv, liivsavi, liiv, turvas,) Mulla mineraalosa osatähtsus võib olla 99-100% Huumus maismaal toimuv orgaaniliste ainete lagunemise ja muundumise saadus. Muudab mulla viljakaks. Mineraliseerumine orgaaniliste ühendite lagunemine anorgaanilisteks avaldavalt bakterite ja osade seente toimel. Mullahorisont eriti tüseduse, värvuse, struktuuri, tiheduse ja koostisega kiht mullaprofiilis. Mullaprofiil mullahorisontide läbilõige, mis aitab mulda uurida ja klassifitseerida. Mulla veereziim nähtuse kompleks, mis on seotud vee mulda tungimise seal liikumise ja kaoga mullast. Leetumine mullateke, mille puhul orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul langeb mulla viljakus.
TALLINNA TEENINDUSKOOL MIKROORGANISMID Õpimapp Juhendaja: Heiki Eskusson Tallinn 2014 Sisukord 1.Sissejuhatus................................................................................3 2.Hallitusseened............................................................................. 4 3.Bakterid....................................................................................... 6 4.Vetikad........................................................................................ 8 5.Algloomad.................................................................................10 6.Pärmid....................................................................................... 11 7.Kasutatud kirjandus..................................................................12 1. Sissejuhatus Mikroorganismid ehk mikroobid (ka pisikud) on väikseimad organismid, kes on nähtavad ainult mikroskoobiga. Mikroorganis...
fossiilisete kütuste põletamisel), või kui süsinikühendeid väljub aineringest organismidele kättesaamatusse vormi (nt orgaaniliste setete või turba moodustamisel). 18. Kirjeldage ja joonistage lämmastikuringet. Lämmastikuringe on lämmastiku ja tema ühendite tsükliline liikumine eluta ja eluslooduse elementide vahel ökosüsteemis. Lämmastik kulgeb keskkonna kõigis sfäärides. Molekulaarne N2 on stabiilne, tema lõhustamine ja sidumine anorgaanilisteks ühenditeks on energiamahukas. Looduses tekivad N-ühendid äikese mõjul ja biokeemiliselt mikroorganismide vahendusel. Tehnikas on kasutatav ammoniaagi süntees kõrge rõhu ja temperatuuri ning katalüsaatori toimel. 19. Kirjeldage ja joonistage fosforiringet. Fosforiringe on biogeokeemiline ringe, mis hõlmab endas fosfori ühendite ringlust litosfääris, hüdrosääris ja biosfääris. Erinevalt tesitest aineringetest ei ole atmosfäär fosfori ringluses
Seega on antud teema väga oluline nii liikide säilitamisel kui ka ökosüsteemi kui terviku stabiilsuse tagamisel. 2 Pestitsiidid ja nende mõju Pestitsiidid on keemilised ained, mida kasutatakse peamiselt kahjurite tõrjeks, kuid lisaks takistavad nad toidu või muude materjalide riknemist ja ka haiguste levikut. Keemiliselt jagunevad pestitsiidid anorgaanilisteks ja orgaanilisteks, oma toimevaldkonna järgi jagunevad nad aga neljaks: herbitsiidid ehk taimemürgid, fungitsiidid ehk seenemürgid, insektitsiidid ehk putukamürgid ja rodentitsiidid ehk näriliste tõrjevahendid (Miller & Spoolman 2008). Sageli pihustatakse kahjurite tõrjeks pestitsiide vajalikust kogusest rohkem teadmata, et kasutatava tõrjeaine mõju ei piirdu ainult talle suunatud liigi mõjutamise või hävitamisega. Kuna
Enamik mikroobe on üherakulised ja nähtamatud, kuid mõningaid üherakulisi protiste võib näha ka palja silmaga. Teadust, mis tegeleb mikroorganismidega, nimetatakse mikrobioloogiaks. Mikroorganismid elavad peaaegu kõikjal Maal, kus on vett (ka geisrites ja ookeani põhjas), samuti sügaval maapinnas. Mikroorganismid on aineringes lagundajad, muundades mineraliseerumise käigus surnud orgaanilised ained anorgaanilisteks aineteks, mida saavad taaskord kasutada autotroofsed taimed. Kuna mõned mikroobid seovad lämmastikku, mängivad nad olulist rolli lämmastikuringes. Leidub ka patogeenseid mikroobe, kes elavad ja paljunevad (parasiteerides) teistes organismides. Mikroobide poolt põhjustatud haiguste tagajärjel sureb igal aastal miljoneid inimesi ja loomi. 2
PEDÕSFÄÄR 1. iseloomustab ja võrdleb keemilist ja füüsikalist murenemist, teab murenemise tähtsust looduses ja selle mõju inimtegevusele; Murenemine kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas temperatuuri, vee, õhu ja elusorganismide toimel. Füüsikaline murenemine ehk rabenemine toimub kivimiosakeste mineraalide temperatuuri kõikumisest tingitud soojuspaisumise ja kokkutõmbumise toimel. Päeval päikese paistel kivimite koostises olevad mineraalid soojenevad ja paisuvad ning öösel jahuvad ja tõmbuvad kokku. Kuna kivimid koosnevad erinevatest mineraalidest, siis nende kristallide vahel tekkinud pinged põhjustavad mikropragude tekkimise. Need laienevad aja jooksul pragudeks, kuni kivist eraldub kild. Kõige intensiivsem füüsikaline murenemine toimub kuivas kliimas, kus esineb vähe sademeid, kuid temperatuuri kõikumise ulatus ning sagedus on suur. Keemiline murenemine ehk porsumine käigus muutub kivimi keem...
· Tähtsad mitmesuguste jääkainete ja surnud organismide lagundamisel. Koos teiste heterotroofsete org. eriti seentega moodustavad nad laguahelaid. Orgaanilise aine lagundajatena on bakteritel oluline osa mulla kujundamisel. Nende elutegevuse tagajärjel lagundatakse taimsed ja loomsed jäänused huumuseks. Taimed ei suuda huumuses leiduvaid keemilisi elemente enne omastada, kui mullabakterid on need anorgaanilisteks ühenditeks muundanud. · Bakterid osalevad kõigi peamiste keemiliste elementide- süsiniku, hapniku, lämmastiku, fosfori ja väävli looduslikes ringetes. Enamik baktereid ei kujuta ohtu. Jämesooles aitavad bakterid lagundada mitmeid orgaanilisi ühendeid, mida üksnes inimese seedeensüümid lõhustada ei suuda. · Bakterid asustavad enamiku loomaliikide seedeelundkonda. · On ka patogeenseid liike. Inimorganismi sisemised kaitsemehhanismid hoiavad ära
Bioloogia konspekt Seened Seeneriiki kuulub suur hulk erineva välisehitusega üherakulisi ja hulkrakseid organisme. Osa neist on mikroskoopilised, osa palja silmaga nähtavad. Seeneliikide täpne arv ei ole teada, kuna soodsates tingimustes kasvavad, paljunevad ja evolutsioneeruvad nad kiirseti.(umbes 1,5 miljonit). Kõik seened on eukarüoodid üks või mitu rakutuuma. Vaatamata seente mitmekesisusele on nad heterotroofid ja seetõttu kasutavad nad elutegevuseks vajaliku energia saamiseks teiste organismide poolt sünteesitud ainet. Missugune on seente välisehitus? Enamik seeni on hulkraksed organismid. Nende keha koosneb seeneniitidest ehk hüüfidest. Hüüfid on moodustunud silindri kujulistest rakkudest, mis soodsates tingimustes kasvavad ja harunevad ning moodustavad omavahel läbipõimunud seeneniidistiku ehk mütseeli. Seened paljunevad eoste abil, mis moodustuvad nii sugulisel, kui ka mitte sugulisel teel....
Geokeemia eksami kordamine 1.Mis on maastike koherentsus? Maastike tähtis eripära tema mitmesuguste komponentide vastavus üksteisele. Loodusmaastikel on koherentsuse tähtsaimaks teguriks aatomite bioloogiline ringe (bir), mis seob omavahel kõik maastiku komponendid ja muudab neid oluliselt. Mida intensiivsem on bir, seda suurem on maastiku koherentsus. Kõrge koherentsus on iseloomulik näiteks humiidsetele tasandikele, kus taimestik on täielikus vastavuses mulla ja vete omadustega. On kõrgelt koherentseid maastike ja äärmiselt madala koherentsusega maastikke, näiteks kõrbed. Koherentsuse mõistet kasutatakse ka tehnogeensete maastike analüüsil. Võrreldes loodusmaastikuga mõnikord koherentsus kasvab järsult, kõrb on muudetud oaasiks, või hoopis väheneb järsult. Viimane on seotud keskkonna saastumisega, mis mõjub järsult destruktiivselt maastiku arengule. Selle näiteks on ka tugev erosioon, tolmutormid jm. Koherentsusega on seotud ka maa...
Koosta toiduahel, mille esimeseks lüliks on vetikas. vetikas-konnakulles-röövkala-kajakas-rebane-hunt 19. Kolm näidet vetikate kasutamisest. põllumajanduses põlleväetiseks, meditsiinis (lehtadru) ravimina, teaduses head kaitseobjektid. 20. Hallitusseente kasu ja kahju inimesele. Näited kahju eritavad teistele organismidele keskkonda kahjulikke ja mürgiseid aineid, võib rikkuda raamatuid kui ka riietus- ja nahkesemeid. Kasu: nad muudavad orgaanilised ühendid anorgaanilisteks aineteks, neid vajavad ja tarbivad taimed. 21. Pärmseente kasutamine. Näited Neid on vaja pagaritoodete valmistamiseks ning õlle ja veini tegemiseks. 22. Miks on majavamm kahjulik? Mädandavad puuliipreid, telefoniposte, aiateibaid jms. 23. Samblikud-ehitus. 24. Missugused suhted on sambliku talluses seeneniitidel ja vetikate vahel? Tallus koosneb seeneniitide põimikust, mille vahel on rohevetikad või sinikud (tsüanobakterid) 25. Leht- koorik- ja põõsassamblikud
t tarbivad valmis orgaanilist ainet. Taimtoidulised loomad herbivoorid on 1. astme tarbijad. Loomtoidulised loomad kiskjad ehk karnivoorid on 2. astme tarbijad. Tipptarbijaks on viimase astme tarbijad, näiteks kotkad. Tarbijateks on ka raipesööjad (raisakotkas, ronk) ja kõigesööjad (omnivoorid) Lagundajad ehk destruendid Lagundavad surnud orgaanilist materjali. Lagunemissaadustest tekib huumus. Lagunemisprotsessi lõpuks muundub orgaaniline aine lihtsateks anorgaanilisteks aineteks, mida saavad taas kasutada taimed. 15. Toiduahelad, toiduvõrgustik Organismid on omavahel seotud toiduahelate kaudu. Toiduahelasse kuuluvad rohelised taimed(autotroofid) ning taim-ja loomtoidulised loomad (heterotroofid). Näiteks: leht lehetäi lepatriinu tõuk lehelind kodukakk; pähkel orav nugis kotkas ( Tarvo Lihatoiduline kits *hint*) Toiduahelad on ka omavahel seotud, moodustades ökosüsteemis toiduahelate võrgustiku
keskkonnaga. 10. Bioota ehk elustik, taimede, loomade ja mikroorganismide kogum, mingi suure ala floora ja fauna. 11. Biotroof ehk parasiit, kes toitub elusast orgaanilisest ainest. 12. Detriitahel - e. laguahel, on ökosüsteemis funktsioneeriv toiduahel, mis algab eluta orgaanilise aine (taime- loomajäänuste) tarbijaist ja lagundajaist ning lõpeb mikroobidega, kes lagundavad orgaanilise aine lihtsateks anorgaanilisteks aineteks. 13. Eutrofeerumine liigforsfori poolt põhjustatud veekogu troofilisuse muutumine. 14. Happevihmad happeid, mis tekivad atmosfääris mitmesuguste saasteainete (lämmastiku ja väävliühendite) lahustumisel veepiisakestes, sisaldavad sademed. 15. Heterotroofne organism organism, kes toitub teiste organismide poolt valmistatud orgaanilistest ainetest ning nende lagundamisel saab elutegevuseks vajaliku energia. (kõik loomad, seened, suurem osa baktereid) 16
Aatomiks - nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused. Aatom koosneb aatomituumast ja elektronkattest. Aatomituuma- koostisesse kuuluvad prootonid ja neutronid. Elektronkate- moodustavad elektronid. Isotoobid- on elemendi teisendid,mille tuumas on erinev arv neutroneid. Aatomorbitaal- on ruumisosa, kus elektron viibib kõige sagedamini. Keemiline element - kindla ühesuguse tuumalaenguga aatomite liik/kogum. Aatomnumber - Keemilise elemendi aatomnumber ehk järjenumber ehk laenguarv (Z) on prootonite arv selle elemendi aatomi tuumas. Tuumalaeng - aatomituuma elementaarlaengute arv, mis on võrdne prootonite arvuga tuumas. Massiarv, aatommass - Ümardatud aatommass = massiarv = prootonite ja neutronite arv kokku. Elektronide väliskiht - elektronide arv väliskihil ehk elemendi rühmanumber, välisel elektronkihil võib olla kuni 8 elektroni. elektronoktett - Kui aatomi väliskihis on kaheksa e...
Seened 23. Ehitus:1) seeneniit- niitjas morfoloogiline põhistruktuuriühik seentel 2) seeneniidistik- seeneniitidest koosnev üherakuline või hulkrakne morfoloogiline põhistruktuur seentel 24. Seened saavad eluks vajalikke toitaineid läbi rakukesta. Toitudes surnud taime- ja loomajäänustest 25. Paljunemine:1) Peamiselt eostega 26. Hallitusseen Osa looduses: Kasu: muudavad orgaanilised ained anorgaanilisteks aineteks, mis on vajalik taimedele Kahju: 1) rikuvad toitu, raamatuid ja riideid 2) moodustavad ja eritavad keskkonda, teistele organismidele kahjulikke ja mürgiseid aineid 27. Käärimine- anaeroobne keskkond CO+alkohol 28. Pärmseen Kasutamine:1)toiduainete tööstuses: Pagaritooted Õlu Vein 29) Sest pärmseened, toituvad taignas olevast suhkrust ja seejärel paljuneb
Huumushorisondi all kujuneb hele leethorisont. Mulla viljakus väheneb (tüüpiline okasmetsade alal). KARSTUMINE- on kivimite lahustumine liikuva põhjavee murendava toime tõttu. Kivimite lahustumise tagajärjel tekivad maaalused koopad, nende sissevarisemisel aga mitmesugused negatiivsed pinnavormid, mida kokku nimetatakse karstiks. MINERALISEERUMINE- Mineraliseerumine (ehk mineraalistumine) on protsess, mille käigus orgaanilised ained lagundatakse anorgaanilisteks ehk mineraalaineteks. Nendeks aineteks on enamasti vesi, süsihappegaas, lämmastik, ammoniaak jt ained (ühendid). Protsessi käigus eraldub energiat. HUMIFITSEERUMINE- on mullapinnal ja mullas toimuv orgaaniliste jäänuste mikrobioloogiline ja biokeemiline muundumine lihtsatest orgaanilistest ühenditest keerukamateks mineraalosaga seotud polümeerseteks ühenditeks, nn huumuseks. MULLA PUHVERDUSVÕIME- mulla omadus vastu pannna reaktsiooni järsule muutumisele happe või
kivimite ja biogeokeemiline. Kivimite ringluses osalevad tard-(laava), sette- ja metamorfsed kivimid. Hüdroloogiline ringe seisneb vee ülekandes ookeanidest atmosfääri, kontinentidele ja tagasi ookeani. Hüdroloogilise tsükli liikumapanev jõud on päikese energia. Taimed ja mikroorganismid osalevad ökosüsteemi biogeokeemilistes aineringetes, nagu toitainete ringed (C, N), biomassi teke ja mineralisatsioon ehk bioloogiliselt seotud elementide muundumine anorgaanilisteks ühenditeks. Biokeemiliste ringete energiaallikas on päike. Keemiliste elementide ringete seas eristatakse viit suurt ringet: süsiniku, lämmastiku, väävli, fosfori ja nende kõigiga seostuvat hapnikuringet. · Kirjeldage ja joonistage süsiniku ringet · Kirjeldage ja joonistage lämmastiku ringet · Kirjeldage ja joonistage fosfori ringet · Kirjeldage ja joonistage väävli ringet · Lagunemise roll aineringes. Põhilised lagunemisprotsessid
1. Happesuse järgi (kõrghappelised, madalhappelised toiduained). 2. Keemilise koostise järgi (rasvarikkad, valgu-rikkad, süsivesikuterikkad jms). 3. Aine oleku (konsistentsi) järgi (tahked, vede-lad, viskoossed jne). 4. Kasutusviisi järgi ( pooltooted, supid, pastad, kastmed, valmistoidud jt). 5. Kasutatava toorme järgi (piima-, liha-, pagari-, tomati-, puuvilja-, loodus- jne. tooted). Sõltuvalt keemilisest koostisest saab toitained jagada orgaanilisteks ja anorgaanilisteks (mineraaltoiteained). Orgaanilised on näiteks valgud, süsivesikud, vitamiinid, anorgaanilised aga näiteks vesi, ammoniaak. Tinglikult saab toitained jagada ka makro- ja mikrotoit-aineteks; esimesel puhul vajab organism neid suhteliselt suuremates kogustes võrreldes teiste – mikrotoitainetega. Keemilise koostise järgi Toiduaineid võib klassifitseerida temas oleva mingisuguse keemilise aine (valgud,
Ökotoksikoloogia 1-2 slaidid DDT - Diklorodifenüül trikloroetaan ·Esmakordselt sünteesitud 1847 ·Kasutatud II maailmasõjas, et kontrollida malaaria ning tüüfuse levikut sääskede ja täide vahendusel ·1948 antu keemik Paul Hermann Müllerile Nobeli preemia selle kemikaali, mis oli väga efektiivne erinevate putukate, näiteks lülijalgsete vastu, Nobeli preemia ·Ideaalne insektitsiid ning olude sunnil kasutatakse siiamaani malaaria tõkestamiseks Aafrikas näiteks ·Mõjub putukatele närvimürgina DDT takistab Na-kanali sulgumist ning K kanali avanemist närvirakkudes ja seega takistab närvirakkude polarisatsiooni. Olles pidevalt depolariseeritudolekus, rakud vabastavad neurotransmittereid ning põhjustavad seega pidevat ülieritust. AKUUTNE MÕJU (kohene mõju, ei eelda organismide paljuniemistenne mõju avaldumist), 24 tundi KROONILINE MÕJU (mõjujäreltulevatele põlvkondadele), 3 kuud Kontsentratsioon näitab mingi koostisosa suhtelist sisaldust a...
Tarvo Maaring V-07 1. Pigmentide liigid ja omadused Värvilised pigmendid jagunevad anorgaanilisteks ja orgaanilisteks. Mõningad pigmendid: Kriit, Kips, Titaanvalge, Kollane ooker, Kaadmiumkollane, Ultramariin, Preisisinine. Omadused: nad ei lahustu vees ega õlis 2. Värvide liigid ja omadused Õlivärvid, temperavärvid, liimvärv, akrüülvärvid, alküüdvärvid, lateksvärvid. Omadused: viskoossus, tihedus, kuivamisaeg, läige ja sobivus teiste värvidega 3. Tapeetide liigid ja omadused · Pabertapeedid- Õhukesed, pole vastupidavad tugevale hõõrumisele.
Mullatekketegur- Tegur, mis mõjutab mulla tekkimist ja arengut Lähtekivim- Mullatekkeprotsessist haaratud pinnakatte ülemine osa, mis võtab otseselt osa mulla moodustumisest Mulla mineraalne osa- kivikesed, kruus, liiv ja savi Huumus- mulla orgaanilise aine põhiosa, pruun või must keeruka koostisega orgaaniliste ühendite kompleks, mis on seotud mulla mineraalosaga Mineraliseerumine- protsess, mille käigus orgaanilised ained lagundatakse anorgaanilisteks ehk mineraalaineteks. Mullahorisont- kiht mullas, mis erineb värvuse, tiheduse ja omaduste poolest Mullaprofiil- mulla vertikaalne läbilõige, millelt on näha mullahorisondid ja alusmaterjal Mulla veereziim- näitab mulda läbivat või seal olevat vee hulka, seda mõjutavad mullaosakeste omadused ja paiknemine erinevatel reljeefüksustel Leetumine- Happelises keskkonnas reageerivad happed mulla mineraal ja orgaanilise osaga, ning tulemuseks on soolad
tektooniline, hüdroloogiline, kivimite ja biogeokeemiline. Kivimite ringluses osalevad tard- (laava), sette- ja metamorfsed kivimid. Hüdroloogiline ringe seisneb vee ülekandes ookeanidest atmosfääri, kontinentidele ja tagasi ookeani. Hüdroloogilise tsükli liikumapanev jõud on päikese energia. Taimed ja mikroorganismid osalevad ökosüsteemi biogeokeemilistes aineringetes, nagu toitainete ringed (C, N), biomassi teke ja mineralisatsioon ehk bioloogiliselt seotud elementide muundumine anorgaanilisteks ühenditeks. Biokeemiliste ringete energiaallikas on päike. Keemiliste elementide ringete seas eristatakse viit suurt ringet: süsiniku, lämmastiku, väävli, fosfori ja nende kõigiga seostuvat hapnikuringet. Kirjeldage ja joonistage süsinikuringet. Süsinikuringe tähtsad protsessid on fotosüntees (mil anorgaaniline süsinik saab orgaaniliste ühendite koostisosaks) ja hingamine (mil orgaaniline süsinik vabaneb õhku või vette süsihappegaasina)
Kivimite ringluses osalevad tard- (laava), sette- ja metamorfsed kivimid. Hüdroloogiline ringe seisneb vee ülekandes ookeanidest atmosfääri, kontinentidele ja tagasi ookeani. Hüdroloogilise tsükli liikumapanev jõud on päikese energia. Taimed ja mikroorganismid osalevad ökosüsteemi biogeokeemilistes aineringetes, nagu toitainete ringed (C, N), biomassi teke ja mineralisatsioon ehk bioloogiliselt seotud elementide muundumine anorgaanilisteks ühenditeks. Biokeemiliste ringete energiaallikas on päike. Keemiliste elementide ringete seas eristatakse viit suurt ringet: süsiniku, lämmastiku, väävli, fosfori ja nende kõigiga seostuvat hapnikuringet. Kirjeldage ja joonistage süsinikuringet Süsinikuringe toimub Maa bioota, kivimite, pinnase ja fossiilkütuste veekogude bioota ja setete ning atmosfääri CO2 vaheliste muundumiste teel. Kirjeldage ja joonistage lämmastikuringet
keemiliste reaktsioonide tulemusel tagastuda atmosfääri CO2-na või muunduda lahustumatuks anorgaaniliseks aineks. Naftakeemiatööstus toodab sünteetilisi C-ühendeid, ksenobioote, mis lagunevad biogeokeemilistes protsessides vaid osaliselt. Atmosfääri CO2 muundub fotosünteesis orgaaniliseks {CH2O}-ks. 2. Kirjeldage ja joonistage lämmastikuringet. Lämmastik kulgeb keskkonna kõigis sfäärides. Molekulaarne N2 on stabiilne, selle lõhustamine ja sidumine anorgaanilisteks ühenditeks on energiamahukas. Looduses tekivad N-ühendid äikese mõjul ja biokeemiliselt mikroorganismide vahendusel. Atmosfäär on lämmastiku reservuaar, mis sisaldab 78% N2 ja N- oksiidide NOx jälgi. Biosfääris on lämmastik amino-vormis (NH2) proteiinidena. Hüdro- ja geosfääris on lahustunud lämmastik ioonsel kujul NO3- ja NH4+-na. Seotud orgaaniline lämmastik on surnud biomassis ja fossiilkütuste koostises. Antroposfäär toodab
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
