struktuuril tekkida.Räniklaas on tavaliselt kõva ja läbipaistev, mida saab puhuda ja vormida soovitud kujule. Enamik valmistatavast klaasist sisaldab umbes 12% Na2O ja 12% CaO. B2O3 lisandid muudavad klaasi paisumisteguri oluliselt väiksemaks, mitmeid metallioksiide lisatakse klaasile värvuse andmiseks. Klaas on keemiliselt suhteliselt püsiv ja reageerib ainult fluoriid- ja hüdroksiidioonidega, sulandamisel ka karbonaatioonidega. Keraamiliste materjalide all mõistetakse enamasti anorgaanilist materjali, mis on kõrgel temperatuuril kuumutamise tagajärjel kõvenenud. Tellised, põletatud savist nõud jne. Keraamilised materjalid on reeglina väga kõvad, vees mittelahustuvad, korrosiooni- ja kuumusekindlad, kuid ka haprad. Keraamilised materjalid on enamasti metallide ja mittemetallide piiril paiknevate elementide oksiidid, kuid ka mõnede d- metallide oksiidid, boori- ja räniühendid süsiniku ja lämmastikuga. Enamasti on nad elektrilised isolaatorid
1. Epiteel 1. Epidermis 2. Proopia ehk päriskiht 2. Dermis (koorium) ehk pärisnahk 3. Submukoosa 3. Hüpodermis (subkuutis) ehk alusnahk Luukude ja luud Koostis: · 25% vett ja 75% kuivkaal, · viimasest ca 30-40% orgaanilist ainet, millest 90-95% kollageeni ja ca 60-70% anorgaanilist ainet, mis jääb järele peale tuhastamist luutuhana, milles · 85% kaltsiumfosfaati · 10% kaltsiumkarbonaat · natiivses organismis on kaltsium ja fosfaat peamiselt hüdroksüapatiidina Funktsioonid: · Toetab ja kaitseb siseorganeid · Kaltsiumi (ca 1000g) ja fosfaatide (P 800g) reservuaar · Vereloomeorgan - luuüdi · Lihaste kinnituskohaks Luukude: · Luukude on sidekoeliik, mida iseloomustab intertsellulaarse substantsi mineraliseerumine · Koosneb käsnollusest ja plinkollusest
molekule. Huumuse teke on peamiselt mikrobioloogiline protsess- orgaaniliste polmeeride lagundamine monomeerideks ja sellele jrgnev polmerisatsioon spontaansete keemiliste reaktsioonide vahendusel. Mulla keemilised ja fsikalised omadused pH, enamik mulla mikroobe eelistab pH vahemikku 6-7 Mullahorisontide thised mulla iseloomustustes: Toitained. Erinevad mullad sisaldavad erinevas O orgaaniline horisont, koosneb taimede ja koguses ja eri kujul orgaanilist ainet, anorgaanilist ja loomade jnustest (metsakdu, rohukulu) orgaanilist lmmastikku ning fosforit. A huumushorisont, akumulatiivne horisont Temperatuur: mesofiilid 8(15)-45 oC, temperatuur E leethorisont, eluviaalne horisont mjutab nii rakkude fsioloogiliste protsesside B illuviaalne horisont (sisseuhte horisont) kiirust kui ka mulla fsikalisi ja keemilisi omadusi. C lhtekivim Enamikel mikroobidel on min-max temperatuuri vahemik ~30 oC. Vesi, mikroobidele on optimaalne veepotentsiaal -0.01 MPa Gaasid: aeroobne .
vastupidine omadus on haprus, väsimus - omadus puruneda perioodiliselt muutuva jõu toimel. Eri liiki tugevused on tõmbetugevus, survetugevus, paindetugevus, väändetugevus ning nihketugevus. Tugevust mõõdetakse katseliselt. Masin sikutab materjali määratakse tõmbetugevust. Keskelt lükkab masin alla, äärtest paigal saab teada paindetugevuse. Orgaanilisteks klaasideks võib pidada kõiki läbipaistvaid plastmasse, mida saab kasutada samaks otstarbeks kui anorgaanilist klaasi. Kõige enam mõistetakse selle termini all pleksiklaasi ehk polümetüülmetakrülaati. Need on palju vastupidavamad löögile, seepärast kasutatakse kaitseekraanide ja prillide tootmiseks. Kuid need on vähese kõvadusega(kriimustuvad, kaotavad läbipaistvuse), vähe kuumakindlad, tundlikud orgaaniliste lahustite suhtes. Näiteks on olemas termoplastsed polükarbonaadid(süsihappe ja kahehüdroksüülsete fenoolide või alkoholide polükondensatsiooni saadused), mis on tugevad,
kiudarmatuur võib kanda ainult teljesuunalist koormust. Ristisuunas kiudarmatuur tugevust ei tõsta, vaid võib isegi komposiitmaterjale nõrgestada. Kiudarmatuurina kasutatakse: 1) niitkristalle e. Fibrille, mida iseloomustab maksimaalne tugevus, kergus, kuumus- ja korrosioonikindlus, aga ka kõrge hind (MgO, mulliit Al2O32SiO2 jt) 2) metalltraati, mida iseloomustavad stabiilsed füüsikalis-mehaanilised omadused ja odavus (W, Mo, teras) 3) polükristallilist ja anorgaanilist kiudu (süsinik, kvarts jt), mida iseloomustab odavus ja kergus ning mis on väga tundlikud mehaaniliste mõjutuste suhtes. b)Komposiitmaterjalide liigitus maatriksi järgi Komposiitmaterjali põhimaterjaliks on reeglina maatriks, mis koos armatuuriga (sagedamini kiududega) võtab vastu koormuse. Kui kuid purunevad, deformeerub maatriks plastselt. Seega maatriksi deformeeritavus peab olema sama suur või suurem kui kiudude deformeeritavus
Inertne. Ohutu ja odav. Kihtide eraldumine: Kihid eralduvad kiiremini, kui: vedelike tihedused on erinevad; jaotuslehtri kork on avatud; kopsida sõrmega jaotuslehtri alaosa; keerata jaotuslehter horisontaali ja keerutada ("veeretada") aeglaselt ümber telje; tsentrifuugida. Emulsiooni teke: Emulsioon kipub tekkima, kui: vedelike tihedused on lähedased; veekeskkond on aluseline. Emulsiooni lõhkumiseks võib proovida lisada mõnda inertset anorgaanilist soola, nt. Na2SO4. Jaotuslehtri tilkumine võib põhjustada olulise analüüsivea, kuna uuritav aine on orgaanilises faasis üsna kontsentreeritult. Tilkumise vältimiseks: lasta välja ülerõhk; määrida kraan (NB! määre võib lahustuda ja analüüsi segada!); kasutada plastikust jaotuslehtrit. Tahkefaasiekstraktsioon SPE (ingl.: SPE, solid-phase extraction) on ekstraktsiooni liik, mis kasutab tahket ja vedelat faasi, et eraldada lahusest mõni komponent (või aineklass). Protseduur: 1
1 Mis on tarbimissotsioloogia? 1. Sissejuhatus Meie väike Eesti asub Lääne kultuuriruumis ja siin elades puutume me kokku meeletu hulga tarbekaupade ja äriteenustega ja tekstide või siis peenemalt öeldes diskursustega, mida identifitseeritakse kui tarbimiskultuuri või tarbimisühiskonda. Asjad ümbritsevad meid sünnist surmani: sünni puhul kingitakse meie vanematele igasuguseid asju, et oma rõõmu näidata, tihti on need asjad pehmed ja roosad. Kui me sureme, siis kingitakse meie lastele igasuguseid asju, et oma kurbust näidata, tihti on need asjad mustad, valged ning teravad - kaardid ja pärjad. Selles mõttes ei ole ju eriti suurt vahet, kui me võrdleme ennast ükskõik millise lääne kultuuri eelkäija-kultuuriga või traditsioonilise kultuuriga: avalikud ja eratseremooniatel kasutati ka väga palju erinevaid objekte, millel oli erinev tähendus. Sellele vaatamata on enamus tarbimiskultu...
seejuures ainuke ksantofüll, mis toimib A-vitamiini provitamiinina. Söötadest on ksantofüllide allikana tuntud kollane mais, maisi gluteenjahu, lutsernheinajahu, päevalilleõli, punane pipar. Kanade piiratud söötmisel ladestuvad ksantofüllid ainult munarebusse, mistõttu kanade nahk muutub pigmendivaeseks. Munavalges on kuivainet 12,1%, sellest proteiini 10,6%, rasvu 0,03%, süsivesikuid 0,9% ja mineraalaineid 0,6%. Kanamuna koor sisaldab 95,1% anorgaanilist ainet, 3,3% toorproteiini ja 1,6% vett. Koore koostisest moodustavad protsentides: kaltsiumkarbonaat 98,43, magneesiumkarbonaat 0,84 ja kaltsiumfosfaat 0,73. Kooreta kanamuna keskmine keemiline koostis on järgmine: kuivainet 25,05, proteiini 12,51, rasvu 10,56, süsivesikuid 1,00 ja mineraalaineid 0,6%. 100 munasisu sisaldab 163 kcal brutoenergiat. Kanamunas on leitud rohkem kui 30 makro-, mikro- ja ultramikroelementi ning kõik tuntud vitamiinid. 4
ainult teljesuunalist koormust. Ristsuunas kiudarma- tuur tugevust ei suurenda, vaid võib isegi nõrgen- b) metalltraati, mida iseloomustavad stabiilsed dada. Kiudarmatuurina kasutatakse füüsikalis-mehaanilised omadused ja odavus (W, a) niitkristalle e. fibrille, mida iseloomustab hea Mo, teras); tugevus, kergus, kuumus- ja korrosioonikindlus, c) polükristallilist ja anorgaanilist kiudu (süsinik, aga ka kõrge hind (MgO, mulliit Al2O32SiO2 jt.); kvarts jt), mida iseloomustab odavus ja kergus, kuid mis on väga tundlikud mehaaniliste mõjutuste suhtes. - 46 - Maatriks Komposiitmaterjalid
4Mikroobifüsioloogia LOMR.03.022 Riho Teras Sisukord 1. Bakterite kasv ja toitumine................................................................................ 4 1.1. Bakterite kasvatamine laboritingimustes.....................................................4 1.2. Elutegevuseks vajalikud elemendid.............................................................7 1.3. Söötmed bakterite kasvatamiseks laboris....................................................9 1.4. Füüsikalis-keemilised tegurid, mis mõjutavad bakterite kasvu...................10 2. Bakterite ehitus ja rakustruktuuride funktisoonid.............................................15 2.1. Tsütoplasma komponendid.........................................................................16 2.1.1. Nukleoid............................................................................................... 16 2.1.2. Tsütoplasma ja inklusioonkehad.........................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
