1. ioonkristalsed ehk ioonilised ühendid 2. molekulaarsed ühendid, milles on üks või mitu tugevat polaarset sidet, nt. CH3COOH, H2SO4. Mida polaarsem on lahusti, seda ulatuslikum on dissotsatsioon. Vesi on üks kõige polaarsemaid tavalahusteid. 3. polümeersed elektrolüüdid. Sisaldavad palju dissotsiatsioonivõimelisi gruppe. Nende dissotsiatsioonil tekib üks polümeerne paljulaenguline ioon ja lahusesse satub palju madalamolekulaarseid, enamasti anorgaanilisi ioone. Neid võib omakorda jagada aluselise iseloomuga aluselise iseloomuga ioonideks (sisaldavad kas –OH, –NH2 või –NH3 rühmasid, pürimidiin), happelise iseloomuga ioonideks (sisaldavad –COOH, –SH), polüamfolüütideks (sisaldavad nii aluselise kui happelise iseloomuga rühmasid, nt. valgud; võivad lahusesse anda olenevalt tingimustest nii vesinik- kui ka hüdroksiidioone) Inimeses on palju mitmesuguseid elektrolüüte:
Kuidas arvutada 1 grammis aines olevate molekulide arvu? Avogadro arv / molaarmass (m/M)*NA 148. Kuidas arvutada 1 mooli aine massi? Molaarmass M = m/n 149. Mis on Browni liikumine ja kuidas seda seletada? Jälgides mikroskoobiga taimede õietolmu vees, leidis inglise botaanik Brown 1872.a., et väikesed õietolmu osakesed on alalises korrapäratus võnkliikumises. Varsti veenduti, et see nähtus iseloomustab kõiki orgaanilisi ja anorgaanilisi suspensioone ning emulsioone, kui osakesed on küllalt väikesed. Nähtus, mida hiljem nimetati Browni liikumiseks, muutub nähtavaks, kui osakese läbimõõt d < 4 m. Ning mõõtmete vähenedes liikumine kiireneb. Browni liikumise põhjuseks on molekulaarkineetilised nähtused. Keskkonna molekulid, olles pidevas kaootilises liikumises, põrkuvad vastu heljuvate osakeste pinda ning annavad neile osa oma kineetilisest energiast
UURIMUSTÖÖ ,,Seened ja bakterid " Ingrid Tarmu TTG 11kl. Juhendaja Sanne Keerd 2010 Sisukord: Se ened, nende jagune mine. Se ente siseehitus. Se ened. Mürkseened. Se ente tähtsus. Hallitusseened. Hallitusseente süste maatika. Lisa nr. 1 Eukarüootsete rakkude võrdlus. Lisa nr. 2 Kevadkorgits. Lisa nr. 3 Kollapii mliudik. Lisa nr. 4 Bakterid: Bakterid. Bakterite üldiseloo mustus. Bakterite ehitus. Bakterite ainevahetus ja toitumine. Bakterite paljune mine. Bakterite kasutamine, tähtsus. Lisa nr. 5 Prokürootsete ja eukarootse... Lisa nr. 6 Bakterhaigused SEENED ...
bakterid (grampositiivsed ja gramnegatiivsed) selle metoodika järgi erinevalt. Vinogradski - ökoloogilise bioloogia rajaja Selektiivsöötmed - valikulised söötmed,; vedelad ja tahked, lisatakse toiteaineid, mis valikuliselt soodustavad ühe või teise mikroobirühma arengut Söötmed kus pole lämmastikku, lisati mulda, anaeroobne bakter. N2 molekulaarlämmastik, õhus 70% - kõrgemad bakterid ei saa seda sünteesida. Kemolitoautotroofne toitumistüüp - oksüdeeritakse keemilisi anorgaanilisi aineid, süsihappegaasist ehitatakse üles keha. Vinogradski esimest korda kirjeldas. Iseloomulik ainult prokarüootidele. Beijerinck - rajas Delfti koolkonna. Alustas botaanikuna. Mügarbakterite kirjeldamine - tema suurim saavutus. Avalikustas tubakamosaiigi uurimuse - viirus suudab elada ja paljuneda ainult elusrakus. Lactobacillus Azotobacter Desulfovibro Kasutas selektiivsöötmeid Teda võib nimetada võrdleva biokeemia rajajaks. Talle kuulub lause "from elephant to butyric
Geenitehnoloogia kordamisküsimused 1.Suhkrute lühiiseloomustus Suhkrud ehk sahhariidid on orgaanilised ained, mille koostisse kuuluvad süsinik, vesinik ja hapnik. Sahhariidid jaotatakse kolme rühma mono-, oligo- ja polüsahhariidid. Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud koosnevad enamasti kolmest kuni kuuest süsinikust. Neist tähtsamad on viiesüsinikulised riboos ja desoksüriboos, mis kuuluvad nukleiinhapete koostisesse. Lisaks on olulised kuuesüsinikulised glükoos ehk viinamarjasuhkur ja fruktoos ehk puuviljasuhkur, mis mõlemad on olulised makroenergilised molekulid, mida organismid kasutavad oma elutegevuseks. Oligosahhariidid on orgaanilised ühendid, mis on enamuses moodustunud kahe- kolme monosahhariidi (disahhariidid) ühinemisel. Näiteks võib tuua sahharoosi (roo-ja peedisuhkur), mis on moodustunud glükoosi ja fruktoosi ühinemisel, maltoosi ehk linnasesuhkru, mis on moodustunud kahest glükoosijäägist ja laktoosi ehk piimasuhkru, mis on m...
Kirjutamisel on tekst esialgu hallika tooniga, alles mõne päeva jooksul muutub see sügavmustaks. Kuna värvaine moodustub paberi- või pärgamendilehe sisemuses, kiudude vahel on värv mehaaniliste meetoditega alusmaterjalöilt eemaldamatu. Oksüdatsioon kestab edasi nii, et mingi aja pärast muutub must tint pruunikaks nagu me näeme teda vanadel dokumentidel. Raua enneaegse oksüdeerumise vältimiseks lisati tinti mitmesuguseid orgaanilisi ja anorgaanilisi happeid - granaatõunamahla, äädikhapet, sidrunimahla, uriini, sappi, väävelhapet ja soolhapet. Liimainetena kasutati kummiaraabikut ja liimvaiku. Värvaine sidumiseks alusmaterjali külge ei ole liimaine vajalik, seda lisati, et tõsta tindi tihedust ja takistada tindiosakeste sadenemist. Keskaegne raudgallustindi retsept: 1 osa kummiaraabikut 2 osa rauavitrioli 3 osa galluspähkleid 30 osa vett Süsinik- ja raudgallustinte (4.-20.saj.) kasutati koos 7. - 8
(CAVUM ABDOMINIS) & vaagnaõõs (CAVUM PELVIS) * kõhuõõnsuses: magu, maks, põrn, sapipõis, kõhunääre, peensool, enamus jämesoolest * vaagnaõõnsuses: kusepõis, osa jämesoolest (sigma- ja pärasool), suguelundid LUUD JA LIIGESED Luud on kõvad, veidi elastsed, värskes olekus kollakasvalged elundid ja nad moodustavad luustiku ehk skeleti. Koostismaterjaliks on peamiselt luukude. Täiskasvanud inimese luud sisaldavad u 50% vett, 21,8% anorgaanilisi aineid (peamiselt soolad), 15,7% rasva ja 12,5% muid orgaanilisi aineid. Org. ained - annavad elastsuse ja sitkuse; noores luus rohkem, sp painduvamad. Anorg. ained - annavad luukoele kõvaduse; mida vanem on, seda hapramaks luud muutuvad; sp vanematel sagedamini luumurde. Periost - luuümbris; katab värsket luu pinda Endost - õhuke, õrn sidekoeline kest, mis on toruluude diafüüside sisepinnal Luuüdi - luuõõnte pehme kude Skeletisüsteemi põhiülesanded: 1) Toestamine 2) Kaitse
22.Miks on kõrge produktiivsusega taimekooslustes liigirikkus tavaliselt väiksem kui keskmise produktiivsusega kooslustes? Konkurents? 23.Lämmastikuringe. Nitrifikatsioon ja denitrifikatsioon, nende protsesside toimumise eeldused. Lämmastikuringe on N tsükliline liikumine eluta loodusest elusasse ja sealt tagasi elutusse. N-ringe hoiab üleval peamiselt organismide elutegevus. Ringe käigus muutub N o-a ja valents, moodustub orgaanilisi ja anorgaanilisi ühendeid. Lämmastik on aminohapetest – valkude ehituskivid. Valgud on organismi ehitusmaterjal. DNA koostises. Lämmastikku leidub kõige rohkem: I – atmosfääris; II – litosfääris. Eluta loodusest loodusesse: Litosfäärist: vulkaaniline aktiivsus ja vete uhuv tegevus. Atmosfäärist seotakse inertne N2: mikroorganismide (nt mügarbakterid) poolt ammooniumioonina orgaanilise aine koosseisus; abiootiliste tegurite (nagu kosmiline kiirgus, langevad meteoriidid, välgulahenduse mõjul
Kooslusi ühendavate ökoloogiliste seoste kogum (funktsionaalne struktuur) · Taimekooslus on lahutamatult seotud kasvukohaga biotoop või ökotoop · juhtiv tegur on see keskkonnategur, millest suurel määral sõltub koosluse koosseis, struktuur ja produktiivsus. Struktuuri omadused Troofilised tasemed · Liigitus vastavalt sellele, kuidas hangivad toitu ja energiat Tootjad (produtsendid) saavad energia päikesevalgusest või anorgaanilisi ühendeid oksüdeerides, sõltumatud organogeensetest toidu- ja energiaallikatest autotroofid e. isevarustajad · primaarproduktsioon e. esmane toodang. Ülejäänud koosluse liigid kasutavad tootjate poolt loodud energiat, orgaanilisi ühendeid, kasutavad kas otse või kaudselt heterotroofid · tarbijad, kes surmavad oma saagi, söövad taimi ja teisi loomi · lagundajad, kasutavad surnud organisme või selle osi, bakterid, seened, ja paljud mulla- või
Mis ma pean oskama: 10 1) orienteeruma Mendelejeevi tabelis leidmaks elementide iseloomulikke näitajaid, s.h. elektronkonfiguratsioone ja elektronegatiivsusi, 2) teadma keemiliste sidemete põhitüüpe ja neid määrata keemilistes ühendites, 3) määrata elementide oksüdatsiooniastmeid ühendites, 4) oskama nimetada lihtsamaid anorgaanilisi ühendeid. 5) kirjutada ühendite punktstruktuure. Loeng 5-6 Aine makroolekud 1) Tahkised, vedelikud ja gaasid. Aine füüsikaline e. agregaatolek (faas) on nn. makroomadus, mis on omane suurele hulgale osakestele (näit. üks mool ca 6 korda 1023 osakest). Füüsikalisi olekuid iseloomustavad erinevad füüsikalised omadused ja erinev potensiaalse ja kineetilise energia suhe. Esimene on tingitud molekulide vastastikmõjudest, viimane liikumisest.
madalam kui veel, siis hakkab nende segu keemisel kõigepealt aurustuma etanool. Saadud aurud kogutakse ja jahutatakse. Nii destilleerimise tulemusel on võimalik saada piiritust, milles on 95% etanooli ja 5% vett. Veevaba 100% etanooli nimetatakse absoluutseks etanooliks, mille saamiseks seotakse piirituses olev vesi keemiliselt, näiteks veevaba vasksulfaadiga. Etanool on hea lahusti, lahustab hästi orgaanilisi ühendeid (rasvu, vaike, bensiini jm.), kuid ka mõningaid anorgaanilisi aineid (joodi). Etanool on hea sünteeside lähteaine (kummi tootmise, aga ka ravimite, värv- ja lõhnaainete valmistamisel ning alkohoolsete jookide koostisosa, meditsiinis konservandina ja antiseptilise vahendina). Kasutatakse termomeetrites, sest külmumistemperatuur on 112 oC. Kõrge kütteväärtuse tõttu kasutatakse kütusena reaktiivmootorites, sisepõlemismootorites. Etanooli mõju organismile on keerukas
moodustunud sulfaat. Ja ongi fosfor taimede poolt omastatav. 28. Mikroobid väävliühendite muundajatena ja väävli ringlus looduses Mullas on väävel sulfaatidena ja sulfititena. Taimed omastavad väävlit harilikult sulfaatidest, kuid loomad seevastu enamasti orgaanilistest ühenditest. Teatud tingimustes võivad mikroobid oksudeeruda taandatud anorgaanilisi väävliühendeid ja jällegi oksüdeerida ühendeid taandada väävlivesinikuni või elementaarse väävlini välja. Kõige levinum Taandatud väävliühendite aktiivne oksüdeeria on tiobakterid. Nad on võimelised oksüdeerima väävelvesinikku ja diotsüanaate. Nad on spoore mitte moodustuvad kepikujulised bakterid ja enamuses obligaatsed hemolitoautotroofid. Mikroobide poolt põhjustatud sulfaatide taandamist ei kohta eriti sageli
Geenitehnoloogia kordamisküsimused 1.Suhkrute lühiiseloomustus Suhkrud (süsivesikud)- orgaanilised ühendid, mille koostisesse kuuluvad süsinik (C), vesinik (H) ja hapnik (O). Suhkruid jagatakse 3 rühma: 1)Monosahhariidid (lihtsuhkrud) (üks tsükkel)- kõige lihtsamad süsivesikud, mis koosnevad 3-6 süsinikuaatomist. Tähtsamad neist on: 1. 5-süsinikuga e pentoosid · riboos (C5H10O5)- kuulub RNA (nukleotiidi) koostisesse. · desoksüriboos (C5H10O4)- kuulub DNA (nukleotiidi) koostisesse. 2. 6-süsinikuga (heksoosid) i. glükoos (viinamarjasuhkur) (C6H12O6)- tähtis energiallikas. Taimedes moodustub glükoos fotosünteesi käigus ja tihti talletatakse ,see tärklisena. Loomad saavad glükoosi toiduga nt tärklise lõhustamisel seedeelundkonnas. ii. Fruktoos (puuviljasuhkur )(C6H12O6)- puuviljades ja mees esinev monosa...
GEENITEHNOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED 1. Bioteaduste meetodika Loodusseadused on teaduslike faktide üldistused, mis võimaldavad samaaegselt selgitada mitmeid loodusnähtusi. Bioteaduste uurimisobjektid pärinevad loodusest : biomolekulid, rakud, organismid, populatsioonid, liigid, ökosüsteemid. Kasutatavad meetodid jaotatakse : vaatlus, võrdlus (võrdlev anatoomi, geenijärjestuse võrdlus), katse (kui muudetakse üht tingimust ja võrreldakse tulemusi nii muudetud kui muutmata tingimustega katse puhul) TEADUSLIKUD FAKTID ∨ Uurimisobjekt < PROBLEEMI PÜSTITAMINE > muutuja ∨ TAUSTAINFO KOGUMINE > teadusinfo ∨ Probleemi oletatav vastus < HÜPOTEESI SÕNASTAMINE ...
GEENITEHNOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED 1. Bioteaduste meetodika Loodusseadused on teaduslike faktide üldistused, mis võimaldavad samaaegselt selgitada mitmeid loodusnähtusi. Bioteaduste uurimisobjektid pärinevad loodusest : biomolekulid, rakud, organismid, populatsioonid, liigid, ökosüsteemid. Kasutatavad meetodid jaotatakse : vaatlus, võrdlus (võrdlev anatoomi, geenijärjestuse võrdlus), katse (kui muudetakse üht tingimust ja võrreldakse tulemusi nii muudetud kui muutmata tingimustega katse puhul) TEADUSLIKUD FAKTID Uurimisobjekt < PROBLEEMI PÜSTITAMINE > muutuja TAUSTAINFO KOGUMINE > teadusinfo Probleemi oletatav vastus < HÜPOTEESI SÕNASTAMINE ...
IBi ,ema Iai, laste IaIb:AB, Ibi:B, Iai:A, ii:0.võib veel sündida AB,B ja A. III.1.orgaanilised ja anorgaanilised ühendid organismide koostises. Eluta looduses esinevad peamiselt anorgaanilised ained.Orgaanilised ühendid on iseloomulikud elusloodusele, sest valdav osa moodustub organismide elutegevuse käigus.Kõige enam on rakkudes hapnikku, süsinikku ja vesinikku makroelemendid.Vähem on rakkudes lämmastikku, fosforit ja väävlit mikroelemendid.Organismides on kõige enam anorgaanilisi aineid. Sisaldus 80% põhiosa vesi.Orgaanilistest ainetest on rakkudes kõige rohkem valke. Valkude kõrval on enim esindatud lipiidid (rasvad, õlid, vahad) ja sahhariidid (glükoos, tärklis, tselluloos).Vesi on hea lahusti ja enamik aineid on organismis lahustunud olekus. Vesi täidab rakus mitmesuguseid funktsioone: ta on hea lahusti ja osaleb enamikus keemilistes reaktsioonides.Veel
Arengurida, kus kooslused järgnevad üksteisele. Sekundaarne - kus kliimaks on hävinenud/hävitatud, kooslus taastub Kliimaks- suktsessiooni lõppaste, kui tasakaal on saavutatud, püsib muutumatuna. Liigirikkus on suurenenud ja populatsioon on stabiilne. Struktuuri omadused Troofilised tasemed - liigitus vastavalt sellele, kuidas hangivad toitu ja energiat o Tootjad e produtsendid, energia päikesevalgusest või anorgaanilisi ühendeid oksüdeerides. Nad on autotroofid ehk isevarustajad o Tarbijad e konsumendid, surmavad oma saagi, vöövad taimi ja teisi loomi o Lagundajad e destruendid, kasutavad surnuid organisme või selle osi, bakterid, seened ja paljud mulla või veekogude põhjasetete loomad. Kui lagunudumine on ebapiisava kiirusega, tekib orgaaniliste ainete ülejääk ja kumuleeriminie.
a) Haploidsus kõik kromosoomid rakus ühes korduses (tähis n). See iseloomustab teatud keharakke (Hallitus, sammaltaimed, bakterid, sugurakud) b) Diploidsus 2n kromosoomistik rakkudes esineb kahes korduses (üks osa isalt, teine emalt). Iseloomustab kõrgemate organismide keharakke. c) Polüploidsus rakkudes kromosoomistik esineb 3-10x. Iseloomustab taimi. Tsütoplasma ...vesilahustel põhinev raku sisekeskkond, mis sisaldab: a) Anorgaanilisi ühendeid (vesi, soolad, ioonid) b) Orgaanilisi (happed, süsivesikud, valgud, nukleotiidid, nukleiinhapped, lipiidid, pigmendid) Tsütoplasma ülesanded: a) Seob raku tervikuks b) On ainevahetuskeskkonnaks c) On varuainete talletamiskoht d) Jääkide kogumiskoht e) Pidevas ringliikumises ja see võimaldab raku mõõtmete potensiaalset suurendamist Ribosoomid ...molekulkompleksid, mis koosnevad 2 ehitusüksusest ja sisaldavad ribosoomi, RNA
Autotroofe saab jagada kahte rühma: kemoautotroofid ja fotoautotroofid. Autotroofe võib nimetada ka produtsentideks või maakeeli tootjateks. Ilma autotroofideta poleks heterotroofidel miskit süüa, ilma lagundajateta hakkaksid organismide jäägid kuhjuma, saaks otsa CO2 ja mineraalained poleks enam autotroofidele kättesaadavad. Autotroofsed organismis võtavad keskkonnast vaid väheseid toitaineid ja neid reeglina puhaste ioonide kujul. Autotroofid võtavad oma keskkonnast lihtsaid anorgaanilisi aineid nagu vesi, süsinikdioksiid ja vees lahustuvaid ioone ja kasutades nähtava valguse lainepikkusi sünteesivad endale kõik vajaliku elüks ja sigimiseks. Protsessi, mis võimaldab päikesevalgust ja eelnimetatud aineid kasutades sünteesida keerulisi biomolekule nimetatakse fotosünteesiks. Seda protsessi kasutavad rohelised taimed, fotosünteesivad vetikad ja mõned protistid. Kuna need autotroofid kasutavad valgust energiaallikana, kutsutakse neid ka fotoautotroofideks. Mõned
10) asbesti tootmine, asbesti või asbesti sisaldavate toodete töötlemine või käitlemine, kui asbesttsemendi valmistoodangu maht ületab 20 000 tonni aastas, hõõrdematerjalide valmistoodangu maht ületab 50 tonni aastas või muude valmis asbesttoodete valmistoodangu maht ületab 200 tonni aastas; 11) aine tootmine tööstuslikus mahus keemilise protsessi abil, kui mitu seadet on järjestatud ja omavahel funktsionaalselt seotud ning toodavad orgaanilisi või anorgaanilisi põhikemikaale, fosfor, lämmastik või kaaliumväetisi liht või liitväetisena, taimekaitsevahendeid või biotsiide, ravimeid keemilise või bioloogilise protsessi käigus või lõhkeaineid; 12) puidust või sama laadi kiudmaterjalist tselluloosi, paberi või papi tootmine, kui valmistoodangu maht on vähemalt 200 tonni päevas; 13) kiirtee, 2100 meetri pikkuse või pikema peamaandumisrajaga lennuvälja, üle kümne kilomeetri pikkuse nelja
Haigustekitajatele astuvad vastu globuliinide fraktsiooni kuuluvad immuunoglobuliinid. Verepalsma valgud tagavad ühe osa vere puhversüsteemist, valgumolekulide amino-ja karboksüülrühmade tõtt keskkonna reaktsioonist sõltuvalt võimelised reageerima nii aluste kui hapetega säilitades vere happe-leelise tasakaalu. Vereplasama madalamolekulaarseid aineid on u. 20 g/l, mille molaarne kontsentratsioon on 290 mmol/l. Anorgaanilisi, ioonidena esinevaid aineid on u. 9g/l ja orgaanilisi u 10g/l. Vere osmootse rõhu määravad eelkõige anorgaanilised ained, milledest tugevate elektrolüütide anioone võivad tasakaalustada erinevad katioonid: Olulisemate ainete sisaldus inimese vereplasmas (mmol/l): Na+(145), K+(5), Ca2+(25)Mg2+(1); Cl-(103);HCO3(27);HPO4/2-(1); HSO4-(1);valgud(1), orgaanilistest ainetest; glükoos, aminohapped, rasvhappped, piimhape;püruuvhape jt.(1)
10) asbesti tootmine, asbesti või asbesti sisaldavate toodete töötlemine või käitlemine, kui asbesttsemendi valmistoodangu maht ületab 20 000 tonni aastas, hõõrdematerjalide valmistoodangu maht ületab 50 tonni aastas või muude valmis asbesttoodete valmistoodangu maht ületab 200 tonni aastas; 11) aine tootmine tööstuslikus mahus keemilise protsessi abil, kui mitu seadet on järjestatud ja omavahel funktsionaalselt seotud ning toodavad orgaanilisi või anorgaanilisi põhikemikaale, fosfor-, lämmastik- või kaaliumväetisi liht- või liitväetisena, taimekaitsevahendeid või biotsiide, ravimeid keemilise või bioloogilise protsessi käigus või lõhkeaineid; 12) puidust või sama laadi kiudmaterjalist tselluloosi, paberi või papi tootmine, kui valmistoodangu maht on vähemalt 200 tonni päevas; 13) kiirtee, 2100 meetri pikkuse või pikema peamaandumisrajaga lennuvälja, üle kümne kilomeetri
valmistoodangu maht ületab 20 000 tonni aastas, hõõrdematerjalide valmistoodangu maht ületab 50 tonni aastas või muude valmis asbesttoodete valmistoodangu maht ületab 200 tonni aastas; 11) aine tootmine tööstuslikus mahus keemilise protsessi abil, kui mitu seadet on järjestatud ja omavahel funktsionaalselt seotud ning toodavad orgaanilisi või anorgaanilisi põhikemikaale, fosfor-, lämmastik- või kaaliumväetisi liht- või liitväetisena, taimekaitsevahendeid või biotsiide, ravimeid keemilise või bioloogilise protsessi käigus või lõhkeaineid; 12) paberi v õi papi tootmine tootmisvõimsusega vähemalt 200 tonni ööpäevas või pulbi tootmine puidust või samalaadsetest kiudmaterjalidest;
veele ohtlikud tahkeid aineid ja asjad, mis lahustuvad vees väga kiiresti: osa plastmasse, tahked soolad, paljud metallid, tahked orgaanilised ained. Mõju: 40% rauast on kõikvõimalikes seadmetes ja 60% looduses, sealhulgas ka vees. Jäätmete uputamine merre on keelatud, kuid sellegipoolest satub laevadelt mette ca 30 t jäätmeid minutis. 27 VETE REOSTUMINE Põhjus: Vette on lastud orgaanilisi või anorgaanilisi aineid või vee temperatuuri on muudetud. Kõik, mis saastab õhku võib sealt sattuda ka vette ja mulda. Veereostuse allikad: Põllumajanduslikud: Mittepõllumajanduslikud: 1. Töötleva tööstuse jäägid 1. Tööstuse heitveed 2. Talud, farmid (pesu) 2. Olmereoveed 3. Väetised 4. Erosioon 5. Veterinaarravimid Tagajärg: Vee reostatus, loodusliku veereziimi või vee kvaliteedi rikutus. Vesi võib osutuda mõneks otstarbeks kõlbmatuks.
Vilk on looduses esinev kristalne aine, mis on kihilise ehitusega (laguneb kergesti õhukesteks kihtideks). Keemiliselt koostiselt on vilk mitmesuguste kristallvett sisaldavate alumosilikaatide segu, millest tähtsamad on: - muskoviit - flogopiit Muskoviit on läbipaistev aine ja üldse üks paremaid elektriisolatsioonimaterjale. Eriti suur on tema läbilöögipinge (100 kV/mm) ja kuumakindlus (600 C). Need andmed on vilgul risti kihtidega. Isolatsioonimaterjalidena kasutatakse veel anorgaanilisi klaase ja eriti keraamilisi materjale. Konkreetsetest materjalidest võib nimetada tavalist isolaatoriportselani, mille põhikomponent on kristalne aine mulliit 3Al2O3·2SiO2. Mulliit saadakse kaoliini ja korundi (Al2O3) kooskuumutamisel. 16. Valguse koosmõju tahke kehaga. Metallide optilised omadused (10.2, 10.3), antud joon 10-2 10.2 Valguse koosmõju tahke kehaga : Kui valgus läheb ühest keskkonnast teise (näiteks õhust mingisse tahkesse materjali), siis juhtub nii mõndagi
Vilk on looduses esinev kristalne aine, mis on kihilise ehitusega (laguneb kergesti õhukesteks kihtideks). Keemiliselt koostiselt on vilk mitmesuguste kristallvett sisaldavate alumosilikaatide segu, millest tähtsamad on: - muskoviit - flogopiit Muskoviit on läbipaistev aine ja üldse üks paremaid elektriisolatsioonimaterjale. Eriti suur on tema läbilöögipinge (100 kV/mm) ja kuumakindlus (600 C). Need andmed on vilgul risti kihtidega. Isolatsioonimaterjalidena kasutatakse veel anorgaanilisi klaase ja eriti keraamilisi materjale. Konkreetsetest materjalidest võib nimetada tavalist isolaatoriportselani, mille põhikomponent on kristalne aine mulliit 3Al2O3·2SiO2. Mulliit saadakse kaoliini ja korundi (Al2O3) kooskuumutamisel. 17. Valguse koosmõju tahke kehaga. Metallide optilised omadused (10.2, 10.3), antud joon 10-2 10.2 Valguse koosmõju tahke kehaga : Kui valgus läheb ühest keskkonnast teise (näiteks õhust mingisse tahkesse materjali), siis juhtub nii mõndagi
põrutuste ja külma eest. Kõhrkude asetseb seal, kus kude peab olema sidekoest jäigem, kuid elastsem kui luu. Rakuvaheaine kõhrkoes on pooltahke, vetruv ja väga tihe. Kõhrkude asub peamiselt liigespindadel, lülisamba lülide vahel, hingetoru ja bronhide seintes. Roided liituvad rinnakuluuga samuti kõhrkoe abil. Luukoe rakuvaheaine on kõva, suure survekindlusega, ühtlasi veidi elastne. Luukude sisaldab nii orgaanilisi kui ka anorgaanilisi aineid. Anorgaanilised ained esinevad peamiselt kaltsiumi (Ca2+) sooladena - soolad tingivadki luukoe kõvaduse. Näiteks hambakrooni katvas emailis on soolasid u. 97%. Hambaemail ongi organismi kõige tugevam kude. Rakud moodustavad luukoest väikese osa. Luurakud on piklikud, haralised rakud. Oma harude tõttu on nad omavahel ühenduses. Peamine on rakkude toodetav rakuvaheaine. Umbes neljandiku luukoest moodustab vesi. 3.3. Lihaskude
BIOLOOGIA EKSAM (8. KLASS 2011) 1. ELUSORGANISMIDE ELUAVALDUSED ( Õ LK 14-17) Elusorganismid koosnevad rakkudest (ainuraksed bakter, kingloom või ka hulkraksed imetajad, puud). Iga rakk on iseseisev tervik ning tal on kindel talitlus ja koostis. Rakk on väikseim üksus, kellel on olemas kõik elu tunnused. Elusorganismid kasvavad ja arenevad. Kasvamisega suureneb rakkude arv ning rakud suurenevad. Arenemine on täiustumine ja igasugune muutus ning toimub koguaeg ja kõikide organismidega. Arenemine võib olla nii otsene (moondeta), kui ka moondega. Elusorganismid paljunevad ning see on oluline selleks, et liik välja ei sureks. Paljunemist esineb nii suguliselt kui ka mittesuguliselt. Elusorganismides toimub ainevahetus toitumine, hingamine, jääkide eritamine. Samuti elusorganismid reageerivad ümbritseva keskkonna muutustele. 2. ELUSORGANISMIDE SÜSTEMAATIKA ( Õ 11-13) Meil on seda vaja selleks, et tundma õpp...
Naftast saadakse bensiini, diislid, petrooli, reaktiivkütust ja mitmesuguseid õlisid. Naftas on üle 1000 komponendi, süsivesinikud moodustavad neist 80-90 massiprotsenti. Töötlemine: Eeltöötlemisel eemaldatakse vesi ja soolad ning toimub stabiliseerimine, propaani- butaani eemaldamine. Seejärel toimub destillatsioon, millest saadakse heledad ja tumedad produktid. Järeltöötlemisel parandatakse produktide saagist ja kvaliteeti peamiselt krakkimise ning hüdreerimise teel. Nimetage anorgaanilisi kiudmaterjale (lähtematerjalid). Klaaskiud (valmistatakse SiO2-st koos muude anorgaaniliste ainetega), metallidest ja nende sulamitest valmistatud kiud (kuld, hõbe, alumiinium, vask, pronks), keraamilised kiud, süsinikkiud. Pilet 21 Legeeritud terased, kuidas mõjutab legeerimine terase omadusi. Legeerterastes on üle 0,5% räni, üle 1% mangaani + legeerivaid elemente Cr, Ni, Mo, W, V, Ti jt. Legeeritavad elemendid parandavad terase kõvadust, tugevust, kulumiskindlust,
käigus; kelaate võivad sisaldada ka mõned tööstuslikult toodetud väetised. Ühtekokku nimetatakse molekulideks ühinenud keemilisi elemente või elektriliselt laetud ühendeid (anioone ja katioone), millena toiteelemendid taimesse sisenevad, taimetoitaineteks. 24 2.2. Toitainete omastamine taimede poolt Oma toitumistüübilt on taimed autotroofid – nad kasutavad toiduks anorgaanilisi ühendeid ning sünteesivad need klorofülli abil oma organismis orgaanilisteks ühenditeks. Vähesel määral kasutavad taimed ka vees lahustunud orgaanilisi aineid, nt humiinhappeid. Põhiorganiks, mille kaudu taimed toitaineid omastavad, on juured; vähemal määral omastatakse toitaineid ka lehtede kaudu. Lehtede kaudu omastatakse peamiselt süsihappegaasi ning vähemal määral vett, hapnikku ja lahustunud mineraal- ja orgaanilisi aineid.
märgatavalt linnade kliimat. Harilikult on ümbruskonnaga võrreldes on linnas soojem, suurem pilvisus, vähem päikesevalgust ja rohkem udu. Linnade kasvuga kaasneb ka viljaka mullapinna hävimine (ehitusdegradatsioon). Tänapäevast linna võib vaadelda parasiidina, kes elab teda ümbritseva keskkonna kulul. Praeguse korralduse juures linn praktiliselt ei tooda orgaanilist ainet, ei puhasta õhku ja praktiliselt ei saada ringesse tagasi vett ning anorgaanilisi aineid. Samas võib linna vaadelda ka teisest seisukohast, st. et linn on ümbritseva keskkonnaga sümbiootilises vahekorras. Kokkuvõttes, linna võib pidada normaalselt funktsioneerivaks ökosüsteemiks ainult siis, kui me arvestame sinna sisse ka sisend- ja väljundkeskkonna. Elukeskkond ja selle osad Elukeskkond Abiootilised (eluta keskkonna) tingimused Biootilised (eluskeskkonna) tingimused
Sülg on kergelt leeliseline vedelik(ph 7,4-8,0) ,sisaldab 98-99% vett ja 1-1,5% soolasid ning orgaanilist ainet. Ensüümidest on süljes süsivesikuid lõhustavat- amülaasi ning keelepära piirkonnas asuvatest Ebneri näärmetest pärinevalt, lipiide lõhustavat lingvaal lipaasi. Keskmine sülje hulk ööpäevas on 1-1,5 l. Hulk oleneb toidu koostisest ja veesisaldusest. Peale amülaasi ja maltaasi kuulub sülje koostisse ka teisi orgaanilisi ja anorgaanilisi aineid. Orgaaniliste ainete esindajaks on näiteks valguline ühend- mutsiin, mis on limaaine ja muudab toidupala libedamaks ning soodustab selle allaneelamist. Lüsotsüümil baktereid hävitav toime. Erinevate süljenäärmete poolt produtseeritava sülje suhteline kogus ja koostise iseärasused. Kõrvalsüljenäärmed esitavad vedelat sülge( seroosset). Keelealuste ja lõuaaluste süljenäärmete nõres on rohkesti lima. Süljenäärmete talitluse reflektoorne regul
mullahappesus. 4)huumus on viljakuse kandja, olle sühteaegu toitainete allikaks, sest pidevalt tekib huumust juurde, kuid samal ajal 1-3% huumusest mineraliseerub ja selle lagunemise käigus vabanevad mulda taimedel vajalikud toitained 5)huumus mõjub taimedele kasvustimulaatorina, eriti efektiivselt mõjuvad rauahumaadid. MULLAPROFIILI EHITUS JA MORFOLOOGILISED TUNNUSED Mullas kulgevad mitmesugused protsessid, mille tulemusena tekib mulda orgaanilisi, anorgaanilisi kui ka orgaanilis-mineraalseid kompleksühendeid. Need erinevad ühendid on erineva keemilise koostisega. Seega nad kajastavad ka mulla protsessi iseloomu, mis selles või teises kohas aset leiab. Geoloogiliste tegurite toimel (vesi) paigutuvad need tekkinud ühendid ruumiliselt ümber. Selle tulemusena kujunevad mullas välja väliste tunnuste poolest ehk morfoloogiliste tunnuste poolest üksteisest eristatavad kihid. Need kihid, mis on kujunenud välja mullatekke protsessi ja käigus
aknad avada, kuid vältida tuleb liigset tuuletõmbust. 2. Pigmentide liigid ja omadused. Pigment on sideaines ja lahustis lahutamatu värviline peendispersne pulber, mis sideainega moodustab kaitsvaid ja dekoratiivseid efekte. Liigitatakse: looduslikud, tehis- ja metallpigmendid Pigment on värvi üks tähtsaim koostisosa. Kui värvitoode sisaldab läbipaistvaid pigmente, siis nim seda lasuurvärviks. Kui toode pigmente üldse ei sisalda, nim seda lakiks. Välisvärvides tuleb kasut anorgaanilisi pigmente, sest nad on ilmastikukindlamad kui orgaanilised pigmendid. Pigmentide tähtsamad omadused: värvivus, valguskindlus, ilmastikukindlus, katvus, leelisekindlus, happekindlus, veekindlus, õlikindlus, korrosioonikindlus, tulekindlus, mürgisus. Pigmendi ülesanne värvis: tagada soovitud värvus, kattevõime, värvikile tugevus, kaitsta UV- kiirte vastu, korrosioonikindlus. Eksamipilet Nr.6 1. Puitpindade värvimine sise- ja välistingimustes
produtseerivad gastriini intestinaalses faasis ja mis soodustab püüloruse kontraktsiooni ehk pärsib toidu üleminekut duodeenumisse. Seega on peensoolel oluline roll seedeprotsessi regulatsioonis, aga ka süsteemsemad toimed, mis realiseeruvad tänu peensoole limaskestast vabanevatele hormoonidele. 8.2. Kõhunäärme välissekretsioon Kõhunäärme välissekretoorne osa produtseerib pankrease nõret, mis osaleb seedeprotsessis. Eksokriinne pankrease nõre sisaldab orgaanilisi ja anorgaanilisi aineid. Pankreasenõre tekkekohaks on aatsinuserakud, kus tekivad ensüümid, ning pankreasejuhade epiteelrakud, kust vabanevad ioonid ja vesi. Valke lõhustavad ensüümid toodetakse inaktiivsena, sellega on välditud pankrease iseseedimine. Pankreasenõre pH 7,8...8,4. 8.2.1. Kõhunäärmenõre koostis ja omadused, ensüümide aktivatsioon Pankrease nõre anorgaaniline osa koosneb veest ja ioonidest HCO3-, mis on olulised peensoole sisaldise neutraliseerimisel
1. MIS ON TAIM? TAIMERIIK KITSAMAS KÄSITLUSES. Taimeriiki kuuluvad hulkraksed päristuumsed fotosünteesivad organismid, kellel on plastiide ja suuri vakuoole sisaldavad tselluloosse kestaga rakud ning kes kasutavad varuainena tärklist. (kellegi konspekt netist) Taimed valdavalt autotroofsed organismid, mis omastavad süsinikdioksiidi jt anorgaanilisi aineid ja eraldavad hapnikku (fotosüntees). Eluslooduse algseil astmeil (eeltuumsed, ainuraksed) ei ole taime- ja loomariigi vahel selget piiri. Taimeriiki kuuluvaid organisme iseloomustavad ja eristavad enamikust loomadest: 1) tselluloosi sisaldav rakukest 2) vakuoolid 3) klorofülli sisaldavad plastiidid 4) paiksus (kinnitumus kasvupinnale) 5) kasvu pidevus. Erinevalt loomadest jätkub taimedel organeid moodustavate rakkude jagunemine, kudede moodustumine ja kasv kogu elu jooksul.
Sülg on kergelt leeliseline vedelik(ph 7,4-8,0) ,sisaldab 98-99% vett ja 1-1,5% soolasid ning orgaanilist ainet.Ensüümidest on süljes süsivesikuid lõhustavat - amülaasi ning keelepära piirkonnas asuvatest Ebneri näärmetest pärinevalt, lipiide lõhustavat lingvaallipaasi. Keskmine sülje hulk ööpäevas on 1-1,5 l. Hulk oleneb toidu koostisest ja veesisaldusest. Peale amülaasi ja maltaasi kuulub sülje koostisse ka teisi orgaanilisi ja anorgaanilisi aineid. Orgaaniliste ainete esindajaks on näiteks valguline ühend- mutsiin, mis on limaaine ja muudab toidupala libedamaks ning soodustab selle allaneelamist. Lüsotsüümil baktereid hävitav toime. Erinevate süljenäärmete poolt produtseeritava sülje suhteline kogus ja koostise iseärasused. Kõrvasüljenäärmed esitavad vedelat sülge( seroosset). Keelealuste ja lõuaaluste süljenäärmete nõres on rohkesti lima. Süljenäärmete talitluse reflektoorne regulatsioon
Taimed omastavad väävlit harilikult sulfaatidest, kuid loomad seevastu enamasti orgaanilistest ühenditest. St taimsetest või loomsetest kudedest. Nii orgaanilise kui ka anorgaanilise väävliühendeid võidakse transformeerida mikroobide poolt erinavatesse vormidesse. Ja protsesside suund oleneb keskkonna tingimustest. Orgaanilise väävliühendeid võidakse lagundada ja mineraliseerida. Teatud tingimustes võivad mikroobid oksudeeruda taandatud anorgaanilisi väävliühendeid ja jällegi oksüdeerida ühendeid taandada väävlivesinikuni või elementaarse väävlini välja. Anorgaaniliste väävliühendite oksüdatsoon Taandatud väävliühendite aktiivseteks oksüdeeriajeteks on järgmised mikroobide grupid: · Mitte niitjad tiobakter mis kuulub thiobacillus spp. elutsevad põhiliselt mullas · Niitjad üherakulised bakterid achromatim spp ja tiobacteium spp. võib leida
Vilk on looduses esinev kristalne aine, mis on kihilise ehitusega (laguneb kergesti õhukesteks kihtideks). Keemiliselt koostiselt on vilk mitmesuguste kristallvett sisaldavate alumosilikaatide segu, millest tähtsamad on: - muskoviit - flogopiit Muskoviit on läbipaistev aine ja üldse üks paremaid elektriisolatsioonimaterjale. Eriti suur on tema läbilöögipinge (100 kV/mm) ja kuumakindlus (600 C). Need andmed on vilgul risti kihtidega. Isolatsioonimaterjalidena kasutatakse veel anorgaanilisi klaase ja eriti keraamilisi materjale. Konkreetsetest materjalidest võib nimetada tavalist isolaatoriportselani, mille põhikomponent on kristalne aine mulliit . Mulliit saadakse kaoliini ja korundi () kooskuumutamisel. 25. Valguse koosmõju tahke kehaga. Metallide optilised omadused. Kui valgus läheb ühest keskkonnast teise (näiteks õhust mingisse tahkesse materjali), siis juhtub nii mõndagi.
kihtideks). Keemiliselt koostiselt on vilk mitmesuguste kristallvett sisaldavate alumosilikaatide segu, millest tähtsamad on: - muskoviit K2O · 3Al2O3 · 6SiO2 · 2H2O - flogopiit K2O · 6MgO · Al2O3 · 6SiO2 · 2H2O Muskoviit on läbipaistev aine ja üldse üks paremaid elektriisolatsioonimaterjale. Eriti suur on tema läbilöögipinge (100 kV/mm) ja kuumakindlus (600 OC). Need andmed on vilgul risti kihtidega. Isolatsioonimaterjalidena kasutatakse veel anorgaanilisi klaase ja eriti keraamilisi materjale. Konkreetsetest materjalidest võib nimetada tavalist isolaatoriportselani, mille põhikomponent on kristalne aine mulliit 3Al2O3·2SiO2. Mulliit saadakse kaoliini ja korundi (Al2O3) kooskuumutamisel. 17. Valguse koosmõju tahke kehaga. Metallide optilised omadused (10.2, 10.3), antud joon 10-2 10.2 Valguse koosmõju tahke kehaga Kui valgus läheb ühest keskkonnast teise (näiteks õhust mingisse tahkesse materjali), siis juhtub nii mõndagi
Taimed omastavad väävlit harilikult sulfaatidest, kuid loomad seevastu enamasti orgaanilistest ühenditest. St taimsetest või loomsetest kudedest. Nii orgaanilise kui ka anorgaanilise väävliühendeid võidakse transformeerida mikroobide poolt erinavatesse vormidesse. Ja protsesside suund oleneb keskkonna tingimustest. Orgaanilise väävliühendeid võidakse lagundada ja mineraliseerida. Teatud tingimustes võivad mikroobid oksudeeruda taandatud anorgaanilisi väävliühendeid ja jällegi oksüdeerida ühendeid taandada väävlivesinikuni või elementaarse väävlini välja. Anorgaaniliste väävliühendite oksüdatsoon Taandatud väävliühendite aktiivseteks oksüdeeriajeteks on järgmised mikroobide grupid: · Mitte niitjad tiobakter mis kuulub thiobacillus spp. elutsevad põhiliselt mullas · Niitjad üherakulised bakterid achromatim spp ja tiobacteium spp. võib leida
Inimese organismis on sellest moodustunud liigeskettad, liigesmeniskid, selgroolülide vahekettad e intervertebraaldiskid LUUKUDE, LUUKOE RAKUD Luukude kuulub tugikudede hulka ning tagab organismile toese – luudele kinnituvad lihased ja seeläbi on luud otseselt seotud ka organismi liikumisfunktsiooniga Nagu teisedki koed, koosnevad ka luukoed rakkudest ja rakkudevahelisest ainest Intertsellulaarsubstants koosneb kiududest ja ligi 70% anorgaanilisi ühendeid sisaldavast põhiainest – põhiaines eristatakse orgaanilist ja anorgaanilist komponenti ja võrreldes teiste tugikudedega on siin just anorgaaniline enam väljenenud, mis tingib ka luude tugevuse Luukoe kõrgele mineralisatsioonile vaatamata toimuvad luukoes pidevalt muutused – uuendatakse luukoe ainelist koostist, lammutatakse ja moodustatakse uut luukude Luukoe seisund muutub sõltuvalt inimese vanusest, tervisest, füüsilisest koormusest jt teguritest
amorfne, kristalne, klaasjas, esineb peamiselt heksagonaalse kristallvormiga tahkisena. Anhüdriidid?? 40. Võrrelge fosforishappe ja fosforhappe omadusi, lähtudes fosfori oksüdatsiooniastmetest. Kirjutage nende tasakaalustatud tekkereaktsioonid ja Lewisi struktuurid. Iseloomustage neile vastavaid soolasid ja kirjutage nende tasakaalustatud tekkereaktsioonid. Hapete ja nende soolade kasutamine. Fosfori oa hapetes võib olla I kuni V. Fosforil on rohkem anorgaanilisi oksohappeid kui ühelgi teisel elemendil. Ühes happes võib fosfor esineda mitmes oa-s. Fosfor(III)oksiidi P4O6 lahustumisel külmas vees tekib fosforishape H3PO3: P4O6(s) + 6H2O(l) 4H3PO3(aq) Fosforishape on kaheprotoonne hape, kuna üks vesinik on seotud fosforiga ja ei dissotsieeru, tugev redutseerija. Fosforishape on keskmise tugevusega (K1 = 10-2). Fosforishappe soolad on fosfitid, mida kasut redutseerijatena anorgaanilises sünteesis ja polüvinüülkloriidi stabilisaatorina.
liharoogadele, vorstidele, marineeritavaile ja hapendatavaile kurkidele. Tänapäeval paljudes söögikohtades laudadele asetatud küüslaugusool. Kodudes võiks olla alati käepärane punapeedi-küüslaugu salat (ka koos porgandiga). Seda salatit on meeldiv kasutada võileivakattena või prae lisandiks. Mumio Mumio on Kesk-Aasia mäestikest kogutav mäevaik ehk mäepalsam, mille tekkes pole veel selgust. Koostisse kuulub nii anorgaanilisi kui orgaanilisi aineid. Puhas mumio on musta või tumepruuni värvi vees täielikult lahustuv aine. Kasutamist on ta leidnud rahvameditsiinis mitmesuguste krooniliste (sealhulgas seedimishäired, neeruhädad, allergia, astma, naistehaigused, mitteparanevad haavad-haavandid) ja äkiliste (luumurd, migreen, gripp) vaevuste leevendajana. Kasutamiseks lahustatakse mumio soojas vees (näiteks 2-3 grammi klaasitäie vee kohta) või
Füsioloogia eksami küsimused 1. Füsioloogia mõiste. Homöostaas. Füsioloogia on bioloogias ja meditsiinis õpetus organismi ja selle elundite talitusest ja funktsioonidest. Homoöstaas on organismi sisekeskkonna suhteline püsivus. Konstantsena hoitakse: · glükoosi kontsentratsioon · erinevate ioonide kontsentratsioon (nt. naatrium, kaalium, kaltsium) · süsihappegaasi kontsentratsioon · vee- ja osmoregulatsioon (vee ja lahustunud aine vahekord) · temperatuur · pH (happe ja leelise vahekord) Füsioloogia on õpetus elusorganismide talitlusest ja nende seosest ümbritseva keskkonnaga. Talitlust ei saa mõista ilma organismide ehitust uuriva õpetuse anatoomia aluseid teadmata. Füsioloogia on bioloogias ja meditsiinis õpetus organismi ja selle elundite talitusest ja funktsioonidest. Homoöstaas on bioloogiliste süsteemide (elusorganismide) võime säilitada neis toimuvate protsesside tasakaalu, vältida süsteemi põ...
10) asbesti tootmine, asbesti või asbesti sisaldavate toodete töötlemine või käitlemine, kui asbesttsemendi valmistoodangu maht ületab 20 000 tonni aastas, hõõrdematerjalide valmistoodangu maht ületab 50 tonni aastas või muude valmis asbesttoodete valmistoodangu maht ületab 200 tonni aastas; 11) aine tootmine tööstuslikus mahus keemilise protsessi abil, kui mitu seadet on järjestatud ja omavahel funktsionaalselt seotud ning toodavad orgaanilisi või anorgaanilisi põhikemikaale, fosfor-, lämmastik- või kaaliumväetisi liht- või liitväetisena, taimekaitsevahendeid või biotsiide, ravimeid keemilise või bioloogilise protsessi käigus või lõhkeaineid; 12) paberi v õi papi tootmine tootmisvõimsusega vähemalt 200 tonni ööpäevas või pulbi tootmine puidust või samalaadsetest kiudmaterjalidest; [RT I 2008, 34, 209 - jõust. 01.08.2008] 13) kiirtee, 2100 meetri pikkuse või pikema peamaandumisrajaga lennuvälja, üle kümne
millest umbes 30-l on bioloogilised funktsioonid- bioelemendid. Bioelemente on 3 rühma : Põhibioelemendid e makroelemendid : C;H;O;N;P;S kõik on mitte- metallid, kõik on suhteliselt kerged elemendid (aatommassi järgi), loetelu peegeldab bioevolutsioonilist valikut (tüüpiline väärarusaam on see, et organismides on palju neid aineid sellepärast, et neid on ka palju keskkonnas), nende elementide baasil saab moodustada lihtsaid anorgaanilisi ühendeid, mida saavad organismid kergelt eritada (H20; CH2; NH3- ammoniaak, mis on soojavereliste organismide jaoks toksiline). C süsinik elusorganismides keskne element. Põhjus: iga C aatom annab 4 piisavalt stabiilselt sidet (iseenesest ei lagune ära, kuid ensüümid suudavad neid tekitada ja lagundada), C baasil saab üles ehitada erinevaid struktuure (Sirged, hargnevad, tsüklilised), kahe C aatomi vahel võivad olla erinevad
10) asbesti tootmine, asbesti või asbesti sisaldavate toodete töötlemine või käitlemine, kui asbesttsemendi valmistoodangu maht ületab 20 000 tonni aastas, hõõrdematerjalide valmistoodangu maht ületab 50 tonni aastas või muude valmis asbesttoodete valmistoodangu maht ületab 200 tonni aastas; 11) aine tootmine tööstuslikus mahus keemilise protsessi abil, kui mitu seadet on järjestatud ja omavahel funktsionaalselt seotud ning toodavad orgaanilisi või anorgaanilisi põhikemikaale, fosfor-, lämmastik- või kaaliumväetisi liht- või liitväetisena, taimekaitsevahendeid või biotsiide, ravimeid keemilise või bioloogilise protsessi käigus või lõhkeaineid; 12) paberi v õi papi tootmine tootmisvõimsusega vähemalt 200 tonni ööpäevas või pulbi tootmine puidust või samalaadsetest kiudmaterjalidest; [RT I 2008, 34, 209 jõust. 1.08.2008] 13) kiirtee, 2100 meetri pikkuse või pikema peamaandumisrajaga lennuvälja, üle kümne kilomeetri
Osa muutb) Plasma suhteline osa võib väheneda ka siis kui vormelemente on mingil põhjusel liiga palju nende sünteesiintensiivsuse tõttu. Seda võib kohata veredopingu korral. EPO- stimuleerib punaste vormelementide liblede teket. EPO kasutamine on füsioloogilisem, kui meessuguhormoonide kasutamine. EPO hädad: 1. Seavad sportlased erinevatesse tingimustesse. Vormelemente saab liiga palju Vere plasma funktsioonid ja koostis: Vere plasmas on mitmeid orgaanilisi ja anorgaanilisi aineid. Orga. Ainetest on vereplasma valgud(algumiinid, globuliinid) Algumiinid täidavad mitmesuguseid transpordi funktsioone plasmas. Nt moodustavad nad komplekse hormoonidega ja vitamiinidega. Globuliinid osalevad organismi kaitsefunktsioonides. Anti-kehad, mis osalevad immuunkaitses, on ka globuliinid ja organism sünteesib neid valge vere rakkudes, harknäärmes, luuüdis. Globuliini hulka kuuluvad vere hüübimises osalevad valgud nagu nt. protrombiintrombiinfibrinogeenfibriin. 10.loeng
kuusikus kasvavate kuuskede produktsiooni, peame esmalt teadma kuuskede biomassi. Taimede biomassiks nimetatakse taimede kuivkaalu pinnaühiku kohta. Produktsioon iseloomustab biomassi juurdekasvu ajas. Ökosüsteemi kuuluvate populatsioonide omavahelised suhted avalduvad eriti ilmekalt toitumissuhetes. Toitumissuhete alusel reastatud organismid moodustavad toitumisahela. Toitumisahel saab alguse taimekooslusse kuuluvatest organismidest. Rohelised taimed omastavad ökotoobist anorgaanilisi aineid ja ühendeid ja moodustavad fotosünteesi teel neile vajalikke orgaanilisi aineid.Rohelisi taimi nimetatakse tootjateks ehk produtsentideks. Lisaks rohelistele taimedele kuuluvad produtsentide hulka ka autotroofsed bakterid ja mõned protistid (üherakulised organismid). Produtsendid on toiduahela esimene lüli. Produtsentidest toituvad taimtoidulised loomad, neist omakorda loomtoidulised loomad ehk kiskjad. Toiduahela organisme, kes kasutavad toiduks elusaid organisme,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
