heitgaasi üks või mitu lisandit neelduvad lahuses. Tingituna aine difusioonitakistustest nii gaasi kui vedelikupoolsel küljel toimub tavaline füüsikaline absorptsioon aeglaselt. Seda püütakse kiirendada rõhu või kineetilise energia abil. Absorptsioon on tuntud keemilise tehnoloogia protsess, mis põhineb ainete tasakaalulisel jaotusel gaasilise ja vedela keskkonna vahel. Levinuimaks absorbendiks on vesi, mis seob hästi anorgaanilisi happelisi HCl, HF jne gaase. Orgaaniliste phendite absorbeerimiseks kasutatakse orgaanilisi vedelikke. 5. Gaasiliste lisandite eemaldamine adsorptsiooniga Adsorptsioon on ülekandenähtus, kus aine siirdub gaasilisest faasist tahkesse faasi. Gaaside adsorptsioon põhineb mõnede eriti poorsete ja suure eripinnaga tahkete kehade omadusel valikuliselt kontsentreerida oma pinnal üksikuid gaasisegu komponente. Adsorptsioon on üldiselt pöörduv protsess st neeldunud
kogum. Ökotoop: on taimekoosluse kasvukoht taimekoosluse abiootiliste tingimuste kogum antud paigas. Ökotoop hõlmab klimaatilisi, hüdroloogilisi, edaafilisi, pinnamoe ja pinnakatte tingimusi. Ökoton: kahe erineva koosluse üleminekuala(kallas,põld-mets, liikide leviku tõke) Trofilised tasemed: Liigitus vastavalt sellele, kuidas hangivad toitu ja energiat produtsendid- saavad energia päikesevalgusest või anorgaanilisi ühendeid oksüdeerides, sõltumatud organogeensetest toidu- ja energiaallikatest autotroofid e. isevarustajad konsumendid- kes surmavad oma saagi, söövad taimi ja teisi loomi destruendid- kasutavad surnud organisme või selle osi, bakterid, seened, ja paljud mulla- või veekogude põhjasetete loomad. Energia ja aineringe ökosüsteemis: Iga ökosüsteem, kuitahes lihtne oma struktuurilt, vajab toimimiseks energiat. Energiavood ökosüsteemis on
puhastamiseks ökoloogiliselt vastuvõetavaid meetodeid ning on loonud töökindla süsteemi vee tervikliku koostise ja loomuliku maitse säilitamiseks. · Kõige lihtsamaks vee puhastamise meetodiks on loomulikult vee keetmine. See iidne meetod tapab küll bakterid, kuid vee keemisprotsessi tulemusena toimub nitraatide, soolade ja raskemetallide konsentreerumine. Kraanivesi sisaldab teatud anorgaanilisi saasteained, mis keetmisel ei lahustu. · Vee filtreermine On teada, et veel on võime taastada oma koostis. Seoses sellega tuleb ettevaatlikult suhtuda käesoleval ajal populaarsetesse kodustesse veefiltritesse. Tänu ebakvaliteetsele puhastamisele, võib vesi koos saasteainetega jätta filtritesse kasulikke koostisaineid, mis hiljem üritatakse liita ümbritsevast keskkonnast või inimese organismist
Viirused jäävad elusa ja elutu piirile, sest enamus elu omadusi neil puudub. Keerukama organiseeritusega, kui eluta objektid Juba keemilised ühendid, millest elusolendid koosnevad, on keerukamad ja mitmekesisemad, kui eluta looduses. Elusloodus on ka mitmetasemelise organiseeritusega: biomolekulid, rakud, organismid, liigid ja ökosüsteemid. Väliskeskkonnaga seotud aine ja energiavahetuse kaudu Taimed kasutavad orgaanilise aine (glükoosi) sünteesiks anorgaanilisi ühendeid ja päikeseenergiat autotroofid. Toimub valgusenergia muundamine orgaanilise aine keemiliste sidemete energiaks. Loomorganismid vajavad toiduks valmis orgaanilisi aineid heterotroofid. Ükski loomorganism ei saa oma rakkude ülesehitamiseks otseselt kasutada sissesöödud valke, sahhariide või lipiide, vaid organismis toimub valmis orgaanilise aine lagundamine ja uue antud organismile omase orgaanilise aine süntees
18. Olmejäätmete lõppkäitlemise viisid - Lõppkäitlemise viisid o termilised meetodid mahu ja kaalu vähendamine 800-850 °C o bioloogilised meetodid kompostimine lagundatakse orgaanilised jäätmed, sh reoveesetted, mikroobide abil aeroobses keskkonnas eraldub soojust, tekib süsinikdioksiidi, vett, anorgaanilisi sooli ja huumust sisaldavat materjali (kompostimuld) aunkompostimine, reaktorkompostimine Mõjutavad tegurid: hapniku hulk, toitainete sisaldus, niiskussisaldus, pH tase, temperatuur, tekstuur anaeroobsetes tingimustes lagundamine – jäätmetest eraldatakse eelnevalt mittelagunevad ained, peenestatakse
tuleb piirata, arendades materjalide korduvkasutamist organismid 2 suurde gruppi: Loodusvarade säästlik kasutamine *Vähendada Produtsendid ehk tootjad ja looduslike taastumatute ressursside kasutamist Konsumendid ehk tarbijad. *Taastuvate loodusvarade säästlik kasutamine Produtsendid on autotroofsed organismid, kes saavad *Rakendada maksimaalselt taaskasutust ja oma energia päikese valgusest või anorgaanilisi aineid ümbertöötlemist *Pikendada toodete elutsüklit (kestvust) oksüdeerides. Kõige tähtsamad on rohelised taimed, nad *Lõpetada ohtlike ainete kasutamine toodavad looduses (fotosünt) esmast orgaanilist ainet. SÄÄSTVA ARENGU konseptsioon: Konsumendid on heterotroofsed organismid. Toituvad *Materjalivoogude s.o. analüüs tonnides kõikide tootjate poolt loodud org ainest, ise ei sünteesi. Toituvad
· Makrokonsument ehk fagotroofid heterotroofsed organismid (peamiselt loomad mis söövad teisi organisme või orgaanilise aine osakesi) · Mesosfäär on atmosfääri kith, kus on kiirgust neelavate osakeste kontsentratsioon madal mistõttu temperatuur kihis langeb kuni - 92°C ca 85 km kõrgusel · Mikrokonsument või saprotroofid (peamiselt bakterid ja seened, mis toituvad surnud protoplasmast, imavad laguprodukte ning vabastavad anorgaanilisi toitaineid, mis sobivad kasutamiseks produtsentidele ning ka orgaanilisi aineid, mida võivad energia allikana kasutada ökosüsteemi teised komponendid) · Mutageenne aine toksiline aine, mis võib põhjustada geenide mutatsioone · Mutualism e sümbioos · Nekrofaagid raipetoiduline organism · Noosfäär on süsteem, millesse kuluvad tehnikaseadmed ja see osa loodusest, mida hõlmab inimese sihipärane tegevus.
elektriseadmeis erineva potentsiaaliga osade eraldamiseks (isoleerimiseks). Agregaatoleku (olekuvormi) järgi tehakse vahet gaasiliste, vedelate ja tahkete isoleer- materjalide vahel. Mõned autorid eristavad veel tahkuvaid isoleermaterjale, mis kasutu- selevõtu ajal on vedelas olekus, seadmete normaaltööl aga tahked. Selliste materjalide hulka kuuluvad näiteks immutuslakid, valukomponendid jne. Keemilisest koosseisust lähtudes eristatakse anorgaanilisi, orgaanilisi ja elementorgaanilisi materjale. Orgaa- nilisteks nimetatakse C-C ja C-H sidemeid sisaldavaid süsinikuühendeid, mille molekulid võivad sisaldada veel hapniku, väävli, lämmastiku, kloori, kroomi ja joodi aatomeid. Elementorgaanilised ühendid sisaldavad peale süsiniku, vesiniku ja eelnimetatud halogeenide aatomite veel mõne muu elemendi, näiteks räni (räniorgaanilised materjalid), fluori (fluororgaanilised materjalid), fosfori
takistatud. Hõljuvainete kujul esinevad saviosakesed, peenliiv, vähelahustuvad metallide hüdroksiidid. Looduslik vesi Füüsikalised omadused : - Temperatuur - Hõljuvainete sisaldus - Värvus - Vee lõhn, hinnatakse iseloomu ja intensiivsuse järgi - Maitses hinnatakse iseloomu ja intensiivsust Keemilised näitajad: - Karedus - pH - leelisus - hapendatavus - kuumutusjääk Kuumutusjääk- mitte lenduvaid anorgaanilisi lisandeid vees määratakse kaaluliselt pärast teatud veehulga aurustumist ja keetmist 800C juures. Üldkaredus- kaltsiumi ja magneesiumi ioonide summa ühes liitris vees Leelisus- üldleelisuseks nim vees esinevate hüdroksiid ,- vesinikkarbonaadi või karbonaatide OH-, HCO3, CO3 ja orgaaniliste hapete anioonide summa. Aktiivreaktsioon (pH)- näitab vee happelisust või leelisust, hape alla 7, neutraalne 7, leeliseline üle 7. Mangaan (Mn)- esineb vees koos rauaga.
omavaheline suhe muutub, siis muutub ka vere viskoossus. Vedeliku kaotusel muutub veri vissoossemaks (vere suhteline osa muutub) Plasma suhteline osa võib väheneda ka siis kui vormelemente on mingil põhjusel liiga palju nende sünteesiintensiivsuse tõttu. Seda võib kohata veredopingu korral. Kogu veri ei ole korraga ringluses, ainult siis kui vaja rohkest hapniku, ainult haruharva. Kui veri ringluses ei ole, siis veri on depoodes (maks, lihased). Vere plasmas on mitmeid orgaanilisi ja anorgaanilisi aineid. Orgaanilistest ainetest on vereplasmas valgud (algumiinid, globuliinid). Algumiinid täidavad mitmesuguseid transpordi funktsioone plasmas. Nt moodustavad nad komplekse hormoonidega ja vitamiinidega. Globuliinid osalevad organismi kaitsefunktsioonides. Anti-kehad, mis osalevad immuunkaitses, on ka globuliinid ja organism sünteesib neid valge vere rakkudes, harknäärmes, luuüdis. Globuliini hulka kuuluvad vere hüübimises osalevad valgud nagu nt. protrombiintrombiinfibrinogeenfibriin
suured. Reaktoplastidel aga muutub temperatuuri mõjul kuju ja koostis ning kaob plastsus. See on tingitud sellest, et molekulidevahelised sidemed on nõrgad. Selleks , et saada teatavate omadustega plaste lisatakse neile lisaaineid so täiteaineid, kõvendeid, plastifikaatoreid, värvaineid, stabilisaatoreid ja katalüsaatoreid. Täiteained suurendavad plastide tugevust ja muudavad nad odavamaks. Täiteainetena kasutatakse kas orgaanilisi või anorgaanilisi aineid. Orgaanilistest ainetest on levinud puidujahu, tselluloos, puuvilla jäätmed, puuvillriie, paber jne. Anorgaanilistest aga grafiit, talk, kvarts, klaaskiud, klaasriie, vilgupuru. Täiteainete maht plastides on umbes 70% ja enam. Plastifikaatorid muudavad materjali elastsemaks, parandavad töödeldavust, vähendavad haprust ja suurendavad valu omadusi. Plastifikaatoritena kasutatakse mitmesuguseid estreid (küllastamata süsivesikuid), kastoorõli ja veel dilbutüülftalaati
Anatoomia Tsütoloogia Füsioloogia Ornitoloogia Mükoloogia 9. Mõisted: Loodusseadus Biosfäär Biomolekul Hüpotees Pärilikkus Humoraalne regulatsioon Populatsioon Kohastumine Neuraalne regulatsioon Ökosüsteem Rakk Homöostaas Teaduslik fakt Kordamisküsimused: Organismide keemiline koostis 1. Milliseid anorgaanilisi aineid leidub organismides? 2. Milliseid orgaanilisis aineid leidub organismides? 3. Milliseid elemente nimetatakse makroelementideks, milliseid mikroelementideks (näited)? 4. Selgita erinevate keemiliste elementide (C; H; O; N; P; S; Na; K; Ca; Mg; Fe; I) ülesandeid organismis. 5. Kuidas saab inimene vajalikke orgaanilisi aineid? 6. Selgita, mida tähendab hürdofoobne ja hüdrofiilne. 7. Vee ülesanded organismis? 8. Kuidas jaotatakse sahhariide? 9
Need gaasid halvavad närvisüsteemi ning kutsuvad esile kiire surma. * NaF kasutatakse mürkkemikaalina puidu immutamiseks mädanemise vastu. Inimesele on see ülimürgine ja ja 1 grammine kogus võib olla surmav. * Vesinikfluoriidhape söövitab klaasi, mistõttu teda kasutatakse klaasesemete graveerimisel. * Meditsiinis rakendatakse fluoriühendeid vereasendajana ja narkoosivahendina. Seos elusorganismiga: Anorgaanilisi fluoriühendeid leidub luudes ja hambavaabas. Soovituslik päevane fluori tarbimiskogus on 0,3-0,5 mg. täiskasvanu kohta. Fluor aitab vältida hammaste lagunemist ja plekiliseks muutmist ning tugevdab luid. Fluori looduslikud allikad on näiteks õun, spargel, punapeet, mereannid, mais, meresool, tee, küüslauk, kaerahelbed. Fluori puudus põhjustab hambakaariese teket. Selle vältimiseks lisatakse joogivette ja hambapastasse veidi fluoriide. Joogivees peaks olema umbes 1 mg fluoriidioone
Algoloogia küsimused ja vastused ÜLDOSA. Siin tuleb õige täht ja number kokku viia 1. fagotroofia A 2. auksotroofia B 3. heterotroofia C 4. autotroofia D 5. miksotroofia E 6. osmotroofia F A partiklilise toidu neelamine ja seedimine toitevakuoolis B nagu autotroofia, aga ei suudeta mõnda orgaanilist ainet (vitamiinid) ise sünteesida C metabolism, kus kasvuks ja paljunemiseks kasutatakse orgaanilisi aineid D tarvitatakse ainult anorgaanilisi aineid (fotosünteesiks) E segatoidulisus. Heterotroofia organismi poolt millel on kloroplastid F lahustunud orgaanilise aine omastamine rakupinna kaudu aktiivselt, mitte osmoosi tagajärjel Õige vastus ära arvata ja selle ette ristike teha, õigeid vastuseid võib olla ka rohkem kui 1 Millised vetikad kuuluvad prokarüootide hulka: (x) Cyanophyta ; (x) Cyanobacteria; () Glaucophyta; (x) Prochlorophyta; () Rhodophyta; () Bacillariophyceae; ()Raphidiophyceae; ()
naftareostuse allikaid, mõju veekogudele,selles elavatele organismidele, taimedele ja naftareostuse vältimise ja koristamise võimalusi. 4 Naftareostuse allikad Nafta on orgaaniline süsinikurohke loodusvara. Nafta koosneb valdavalt orgaanilistest ühenditest (süsivesinikud, happed, vaigud), ühtlasi on tema koostises väävlit ja lämmastikku sisaldavaid anorgaanilisi ühendeid ning muidugi ka vett ( Eesti Loodus 8/2008). Naftareostus on nafta või selle produktide sattumine loodusesse. Naftareostuse peamisteks allikateks on tänapäeval naftapuurtornid ja naftatankerid (laevad). Selgitustöö ja avalikkuse nõudmiste tulemusena ollakse tänapäeval küll hoolikamad õlitankerite puhastamisel ning õnnetuskindlamaks on tehtud ka nende ehituslik pool. Selle tulemusena on vähenenud reostuste mastaap
Dorothy Crowfoot- Hodgkin tegi 1946. aastal kindlaks, et B12-vitamiini keskmes on koobalti aatom. Inimorganismis sisaldub umbes 1,5 mg koobaltit, sellest lihastes on 0,028-0,65 ppm, luudes 0,01-0,04 ppm ja veres 0,002-0,04 mg/l. Päevas siseneb toiduga 0,005-1,8 mg koobaltit. Koobalt kuulub metallensüümide koostisse, esineb ka inimajus. Ta võtab osa punaste vereliblede tekkest, aktiveerib ensüüme ja soodustab raua omastamist. Inimene saab koobalti vitamiiniga B 12. Anorgaanilisi koobaltiühendeid organism ei omasta. Eriti koobaltirikkad on loomse päritoluga toiduained, kuid ka taimsed toiduained. Nendeks on maks, kalad, neerud, piim, kaunviljad, peet, vaarikad, pirnid jne. Koobalti defitsiit põhjustab surmavat aneemia vormi, mis on seotud rakkude kasvuga ja vereloomega. Koobalti ning vitamiin B12 defitsiit võib esineda taimetoitlustuse korral. Defitsiit esineb sageli eakatel, noortel palju harvemini. Võib põhjustada vähktõbe näiteks töötajatel, kes
9. Antropogeensed tegurid on inimtegevusest tulenevad tegurid ehk inimmõju. Inimmõju tegurid on: 9.1. Keskkonna saastatus; 9.2. Metsade hävitamine; 9.3. Soode kuivendamine; 9.4. Võõrliikide sissetoomine; 9.5. Loomsete ressursside kontrollimatu kasutamine. 10. Autotroofid on organismid, kes sünteesivad eluks vajalikke orgaanilisi aineid ise. Kasutavad orgaaniliste ainete sünteesiks lihtsaid anorgaanilisi ühendeid (süsinikdioksiid, vesi, ammoniaak, mineraalsoolad). Ainevahetuse üldtüübilt on autotroofid kas: 10.1. Kemotroofid, kes saavad energiat mineraalühenditest (kõik loomad ja seened on kemotroofid, samuti suur osa baktereid ning osa protiste) või; 10.2. Fotolitotroofid, kes saavad energiat Päikese valguskiirusest (kõik fotosünteesivad taimed ja osa bakteritest on fotolitotroofid). 11
Keemiliste elementide sisaldus rakkudes Hapnik, süsinik, vesinik, lämmastik (HONC) moodustavad kokku 98 % raku keemiliste elementide kogumassist. Keemiliste ühendite sisaldus rakkudes Anorgaanilised ained: vesi Orgaanilised ained: Valgud, lipiidid, sahhariidid, nukleiinhapped(DNA, RNA) jne Anorgaanilised ained organismis Vesi · Hea lahusti · Osaleb keemilistes reaktsioonides · Aitab säilitada rakusisest püsivat temperatuuri Vee molekul on dipolaarne. Lahustab hästi anorgaanilisi aineid ja paljusid polaarseid orgaanilisi ühendeid. Molekulid moodustavad vesiniksidemeid. Katioonid K+ ja Na+ - osalevad närviimpulsi tekkes, leidub veres ja rakkude tsütoplasmas Valkude lagunemise käigus eraldus ammoniaak (NH3*H2O) Ca2+ - luukoe koostises, annavad luudele tugevuse Mg2+ - seotud rakus DNA ja RNA-ga, taimerakkudes klorofülli koostises Fe3+ - hemoglobiini koostises Anioonid Kabonaatioonid (HCO3- ja CO32- ) hingamisel tekkinud CO2 lahustub raku tsütoplasmas
Kaltsium annab tugevuse luudele ja hammastele. Joodi on vaja kilpnäärme hormoonide sünteesil. Joodipuudus põhjustab kilpnäärme haigestumist (struuma). Joodi saadakse meresaadustest. Toodetakse jodeeritud soola. Raud esineb hemoglobiini koostises ning seob ja transpordinb hapnikku. 3) Nimetage ja selgitage 2 vee tähtsust organismis. Veel on suur soojusmahutavus. Seetõttu aitab vesi säilitada rakusisest püsivat temperatuuri. Vesi on hea lahusti, lahustades nii anorgaanilisi ja ka paljusid polaarseid orgaanilisi aineid. Vesi osaleb enamikus rakus kulgevates reaktsioonides, olles kas üheks lähteaineks või saaduseks. Lähteaineks on ta hüdrolüüsi reaktsioonides. Hingamise saaduseks on vesi. 4) Kuidas jaotatakse süsivesikud ehk sahhariidid? Tooge näited. 1. Monosahhariidid - Glükoos fruktoos 2.Oligosahhariidid - Sahharoos Laktoos 3. Polüsahhariidid Tärklis Glükogeen Tselluloos 5) Kuidas jaotatakse lipiidid? Tooge näited. 1. Lihtlipiidid
Nende kahe plokk-kopolümeer on vastupidav ja läbipaistev. Plokk-kopolümeeride omadused sõltuvad plokkide omadustest, pikkustest ja vahekorrast.Statistilises (ebaregulaarses) kopolümeeris on erinevate monomeerie paigutus juhuslik. Poogitu kopolümeeride korral on ühest monomeerist teise monomeeri ahelatest kõrvalharud. 41. Mis on komposiitmaterjalid? Tooge näide. Komposiitmaterjalid koosnevad kahest või enamast koos tahkunud materjalist. Sageli lisatakse polümeerile anorgaanilisi tahkiseid ja saadakse painduvaid materjale. Võimalikud on ka mitmesugused muud muutused materjali omadustes. Merekarbid. 42. Selgitage polümeeri stereoregulaarsust ja selle mõju polümeeri füüsikalistele omadustele. Polümeer on stereoregulaarne siis, kui kas kõik korduvad ühikud või ühikute paarid on sarnase suhtelise stereokeemiaga. Esimeseel juhul on tegu isotaktilise polümeeriga (C-d on sama käelisusega). Teisel juhul sündiotaktilise polümeeriga (C-d on
Bioloogia Elu omadused: 1) Aine- ja energiavahetus 2) Biomolekulide esinemine 3) Sisekeskkonna stabiilsus 4) Reageerimine ärritustele 5) Paljunemine Bioloogia uurimistasandid: 1) Molekulaarne tasand (Süsivesikud, valgud, nukleiinhapped) 2) Rakuline tasand (närvirakud, lihasrakud jne) 3) Organismitasand (Paljunemine, pärilikkus) 4) Populatsioonitasand (Ühte liiki kuuluvate loomade rühm kindlal maa alal) 5) Liigi tasand 6) Ökosüsteemi tasand (Tiik, vihmamets) 7) Biosfääri tasand (terve maa elustik) Teaduslik uurimismeetod 1) Püstitada uurimisküsimus (mida uurime?) 2) Hankida taustinformatsiooni 3) Hüpoteesi sõnastamine (Oletatav vastus) 4) Hüpoteesi kontrollimine (Meetodid, reaalne töö) 5) Andmete analüüs ja järelduse tegemine Põhi bioelemendid Esinevad aatomitena Esinevad ioonsel kujul 1) Süsinik C...
BIOKEEMIA Mis on biokeemia? Biokeemia 2 definitsiooni: · Biokeemia on elutegevuse molekulaarseid aluseid uuriv teadus · Biokeemia on teadus elava keemilisest koostisest, komponentide muundumisest ja nende muundumiste seostest elusorganismide struktuuride spetsiifiliste funktsioonidega Biokeemia on tänapäeval tihedalt integreeritud nii loodusteaduse distsipliinidega kui ka meditsiiniga: · Molekulaarbioloogia · Molekulaargeneetika · Geenitehnoloogia · Bioinformaatika · Molekulaarmeditsiin BIOKEEMIA JA MEDITSIIN Biokeemiliste protsesside uurimine molekulaarsel tasemel aitab meil mõista nii elutegevust laiemalt kui ka aru saada patoloogilistest seisunditest: Biokeemia otsene väljund meditsiini jaoks on: · Haiguste mehhanismide tuvastamine · Haiguste diagnoos · Ravi teadusliku baasi loomine · Uute ravimite väljatöötamine ELUSAINE KEEMILINE KOOSTIS Bioelemendid: · Elavast on leitud üle 70 keemilise elemendi: · Elussüsteemide talit...
29. Makrokonsument ehk fagotroofid heterotroofsed organismid, peamiselt loomad, kes söövad teisi organisme või orgaanilise aine osakesi 30. Mesosfäär atmosfääri kiht, kus on kiirgust neelavate osakeste kontsentratsioon madal mistõttu temperatuur kihis langeb kuni - 92°C ca 85 km kõrgusel 31. Mikrokonsument peamiselt bakterid ja seened, mis toituvad surnud protoplasmast, imavad laguprodukte ning vabastavad anorgaanilisi toitaineid, mis sobivad kasutamiseks produtsentidele ning ka orgaanilisi aineid, mida võivad energia allikana kasutada ökosüsteemi teised komponendid 32. Mutageenne aine toksiline aine, mis võib põhjustada geenide mutatsioone 33. Mutualism ehk sümbioos on erinevat liiki isendite kasulik kooselu. 34. Nekrofaagid raipetoidulised lagundajad 35. Noosfäär on süsteem, millesse kuluvad tehnikaseadmed ja see osa loodusest, mida hõlmab inimese sihipärane tegevus. 36
1. Kirjeldage ja joonistage süsinikuringet . Orgaaniline C on maapõues fossiilkütuste CxH2x ja kerogeenina. Anorgaaniline C -lubjakivi CaCO3; CaCO3*MgCO3 kujul. Vees lahustunud CO2 toimel muutub lubjakivi osalt lahustuvaks HCO3- iooniks, mis võib keemiliste reaktsioonide tulemusel tagastuda atmosfääri CO2-na või muunduda lahustumatuks anorgaaniliseks aineks. Naftakeemiatööstus toodab sünteetilisi C-ühendeid, ksenobioote, mis lagunevad biogeokeemilistes protsessides vaid osaliselt. Atmosfääri CO2 muundub fotosünteesis orgaaniliseks {CH2O}-ks. 2. Kirjeldage ja joonistage lämmastikuringet. Lämmastik kulgeb keskkonna kõigis sfäärides. Molekulaarne N2 on stabiilne, selle lõhustamine ja sidumine anorgaanilisteks ühenditeks on energiamahukas. Looduses tekivad N-ühendid äikese mõjul ja biokeemiliselt mikroorganismide vahendusel. Atmosfäär on lämmastiku reservuaar, mis sisaldab 78% N2 ja N- oksiidide NOx jälgi. Biosfääri...
selle järgi, mis sobib kõige paremini antud jäätmeliikide töötlemiseks ja millega saavutatakse kõige paremini soovitavad eesmärgid. Keemilisi meetodeid kasutatakse eelkõige ohtlike jäätmete ohutustamiseks . · Kompostimine on üks bioloogilistest jäätmekäitlusmeetoditest. Kompostimisel lagundatakse orgaanilised jäätmed, s.h. reoveesetted, mikroobide abil aeroobses keskkonnas. Protsessi lõpptulemusena eraldub soojust, tekib süsinikdioksiidi, vett, anorgaanilisi sooli ja huumust sisaldavat materjali (kompostimuld). · Põletamine on jäätmete termilise töötlemise üks meetodeid. Põletamisel väheneb märgatavalt jäätmete hulk, eelkõige ruumala. Olmejäätmete maht väheneb 70-90 % ja kaal kuni 70 %. Samal ajal tekib põletamisel soojusenergiat. Olmejäätmetes sisalduv energiahulk sõltub jäätmete koostisest. Keskmiselt vastab 1 tonn olmejäätmeid 0,5 tonnile kivisöele või 0,2 tonnile kütteõlile
h. merre, põletamine, jms. Kaasaegseid jäätmete lõpp- käitlemise meetodeid saab jagada järgmistesse rühmadesse: - mehaanilised meetodid, - termilised meetodid; - bioloogilised meetodid; - keemilised meetodid. Kompostimine on üks bioloogilistest jäätmekäitlusmeetoditest. Kompostimisel lagundatakse orgaanilised jäätmed, mikroobide abil aeroobses keskkonnas. Protsessi lõpptulemusena eraldub soojust, tekib süsinikdioksiidi, vett, anorgaanilisi sooli ja huumust sisaldavat materjali (kompostimuld). Tähtsamad kompostimisprotsessi mõjutavad tegurid on hapnik, sobivate toiteainete (fosfor, lämmastik) leidumine jäätmemassis, niiskus, temperatuur ja protsessis tekkivate gaaside eemaldumine. Kompostimisprotsessis vabaneb soojust. See tõstab kompostiaunas temperatuuri kuni 70°C. Kõrgem temperatuur ergutab mikroobide elutegevust ja kiirendab kompostimisprotsessi. Anaeroobne lagundamine
h. merre, põletamine, jms. Kaasaegseid jäätmete lõpp-käitlemise meetodeid saab jagada järgmistesse rühmadesse: - mehaanilised meetodid, - termilised meetodid; - bioloogilised meetodid; - keemilised meetodid. Kompostimine on üks bioloogilistest jäätmekäitlusmeetoditest. Kompostimisel lagundatakse orgaanilised jäätmed, s.h. reoveesetted, mikroobide abil aeroobses keskkonnas. Protsessi lõpptulemusena eraldub soojust, tekib süsinikdioksiidi, vett, anorgaanilisi sooli ja huumust sisaldavat materjali (kompostimuld). Tähtsamad kompostimisprotsessi mõjutavad tegurid on hapnik, sobivate toiteainete (fosfor, lämmastik) leidumine jäätmemassis, niiskus, temperatuur ja protsessis tekkivate gaaside eemaldumine. Kuna kompostimine on aeroobne protsess, peab olema komposti sisemuses igas kohas piisavalt mikroobide elutegevuseks vajalikku hapnikku. Sobiv niiskusesisaldus kompostis on 60-70 %. Hapnikupuuduses olev kompostiaun haiseb. Liiga kuivas
takse ainevahetuslike protsesside regulatsioclni- : :'rselt kata- lga organisrn vajab viiliskeskkonnast rnitrne- ga. Sisekeskkonna pr.isivus ei ilmne aga mitte :kulide esi- suguseid aineid. Iloheliseci taimed kasutavatd tiksnes keernilises koostises, vaid mitmel erine- > stinteesiprotsessideks anorgaanilisi iihendeid. val tasandil. Nii n;iiteks on k6igil organisrnidel ,::ga [(ak- Loomad seerastu ei tule toirne toidust ornasta- stabiilne sisekeskkonna happesusreaktsioon ' ,Lekulidel tarate orgaaniliste aineteta. Seejuures ei saa ap;a (pU) - ,' seetottu - enarnikul j;izib see neutraalse liiheclale.
termoplastseteks.Reaktoplastid ei muuda oma kuju temperatuuri mõjul.See on tingitud sellest, et nendes plastides on molekulivahelised jõud suured.Termoplastid aga võimaldavad vastavalt temperatuurile oma kuju muuta.See on tingitud sellest, et molekulidevahelised sidemed on nõrgad.Selleks, et saada teatavate omadustega plaste lisatakse neile lisaaineid.Täiteained suurendavad plastide tugevust ja muudavad nad odavamaks.Täiteainetena kasutatakse kas orgaanilisi või anorgaanilisi aineid.Orgaanilistest ainetest on levinud puidujahu, telluloos, puuvilla jäätmed, puuvillriie, paber jne.Anorgaanilistest aga grafiit, talk, kvarts, klaaskiud, klaasriie, vilgupuru.Täiteainete maht plastmassis on umbes 70% ja enam.Plastikaatorid muudavad materjali elastsemaks, parandavad töödeldavust, vähendavad haprust ja suurendavad valu omadusi.Plastidena kasutatakse mitmesuguseid estreid (küllastamata süsivesikuid), kastoorõli ja veel dilbutülftalaati
Talvel sööb puude-põõsaste peenemaid oksi, eriti armastab näksida pajupõõsaste tipmisi oksi. Tarvitab ka seeni, samblikke, puhmastaimi. 4. Energia liikumine (muundumine) toitumistasemetel Energia liigub toitumise, toitainete kaudu. Järgmisele tasemele liigub tavaliselt umbes 10%, ülejäänud 90% tarbib ära esialgne sööja. Tootjad ehk produtsendid Nagu ka toiduahelates on esimeseks lüliks taimed. Taimed omastavad ökotoobist anorgaanilisi ühendeid ning moodustavad fotosünteesi teel neile vajalikke orgaaniliisi aineid. Selle tõttu nimetatakse neid tootjateks ehk produtsentideks. Liskaks taimedele kuuluvad tootjate alla ka mõned autotroofsed bakterid ja protistid. Tootjateks on näiteks rohi, puud, näiteks haab ja paju, õistaimed näiteks kullerkupp, mailane, kobrapea, siberi võhumõõk jne. Ühesõnaga on tootjateks kõik rohelised taimed. Esmased tarbijad ehk herbivoorid
happelise keskkonna Cl2. Ta arvas, et see on hapniku ühend (happelisust seoti hapnikuga). Avastas, et see omab pleegitavat toimet. Metalliliste ühendite juures oli ta kõige enam seotud Mn, Mo, W avastamisega. Ühenditest veel: HCN, HF, H2S. Talle oli iseloomulik aineid kindlaks teha maitsmise teel. Arvatavasti mürgistusega ongi seotud tema lühike eluiga. Tema avastas õige palju orgaanilisi happeid: viinhape, sidrunhape, oblikhape, piimhape, bensoehape jpt. Ning mitmeid anorgaanilisi happeid: molubdeenhape, arseenhape. Oli üks esimesi, kes tõestas, et hõbedasoolad valguse käes lagunevad ja annavad musta värvuse (metalliline hõbe). Murrang keemia arengus 18.saj. lõpul, 19.saj. algul. Kõige suurem liikumapanev jõud oli arenev tööstus. Tehnika revolutsiooni ajastu. James Watt aurumasin, mis võimaldas saada suuremat energiat, metallurgia areng, hakati kasutama kivisütt. Hakkasid arenema tekstiilitööstus (kangaste
selle enda elutegevuse käigus omastab. Ühendriikide National Academy of Sciences´i 2000. aastal avaldatud uurimuse kohaselt sünnib Ühendriikides igal aastal 60 000 beebit, kelle areng on emaüsas nii tõsiselt elavhõbeda tõttu häiritud olnud, et neil tuleb koolis toimetulekuga probleeme. 7 5. Elavhõbeda toodang ja kasutamine Metallilist elavhõbedat ja anorgaanilisi ühendeid kasutatakse keemia- ja metallitööstuses, elektrivarustuse tootmisel (lülitid, halogeenlambid, patareid), farmaatsiatööstuses (diureetikumid, kõhulahtistid, silmatilgad, ninatilgad, nahasalvid ja vaktsiinid), meditsiinis (termomeetrid, baromeetrid, desinfektsioonivahendid), hambaravis (amalgaamplommides on 50% elavhõbedat), värvides ja värvainetes. Puidutööstus kasutas puitmaterjali lima ja hallituse tõrjeks anorgaanilist elavhõbedat
Et küüslauk omastatakse kiirelt ja ta püsib organismis suhteliselt kaua, piisab 1-2 küünest päevas. Küüslaugu tugevat lehka vähendavad soe piim, koor, majonees, sidruniviil, peterselli- või sellerileht. Kui kasutatakse toorena, siis kindlasti söögi alla, lõhn kaob kiirelt. Mumio. Mumio on Kesk-Aasia mäestikest kogutav mäevaik ehk mäepalsam, mille tekkes pole veel selgust. Koostisse kuulub nii anorgaanilisi kui orgaanilisi aineid. Puhas mumio on musta või tumepruuni värvi vees täielikult lahustuv aine. Kasutamist on ta leidnud rahvameditsiinis mitmesuguste krooniliste (sealhulgas seedimishäired, neeruhädad, allergia, astma, naistehaigused, mitteparanevad haavad-haavandid) ja äkiliste (luumurd, migreen, gripp) vaevuste leevendajana. Kasutamiseks lahustatakse mumio soojas vees (näiteks 2-3 grammi klaasitäie vee kohta) või
18. Pärilikkuse molekulaargeneetika. (DNARNAvalk) 19. Mendeli I seadus 20. Mendeli II seadus 21. Mendeli III seadus 22. Morgani seadus 23. Suguliitelised puuded 1. Organismides olevad anorgaanilised ained Kogu loodus koosneb anorgaanilistest ja orgaanilistest ainetest. Eluta looduses esinevad peamiselt anorgaanilised ained ning orgaanilised ühendid on iseloomulikud elusloodusele, sest valdav osa neist moodustub organismide elutegevuse käigus. Organismides on kõige enam anorgaanilisi aineid. Nende sisaldus on enamasti üle 80%. Anorgaaniliste ainete põhiosa moodustab vesi. Enamiku organismide veesisaldus jääb vahemikku 70-95%, kuid mõnede meduusiliikide rakkudes on vett kuni 98%. Vesi on hea lahusti ja enamik aineid on organismis lahustunud olekus. Vee molekulid osalevad paljudes rakus toimuvates keemilistes reaktsioonides nad esinevad nii lähteainete kui lõpp-produktide hulgas. Näiteks moodustub vesi hingamise käigus.
Pikk- e. toruluudel on pikkus muudest mõõtmetest suurem. Lühiluudel on kõik mõõtmed enam-vähem võrdsed ning nad esinevad seal, kus liikumisel tekkinud surve jaotub paljudele väiksematele luustikuosadele. Lameluu on õhukesed ja laiad ning sisaldavad rikkalikult kollageeni. 4. Füüsikalised omadused ja keemiline koostis Luu peamiseks koostisosaks on luukude. Värsked luud sisaldavad keskmiselt 50% vett, 15% rasva, 13% muid orgaanilisi aineid ja 22% anorgaanilisi aineid. Värske luu pind on kaetud kiulise side- koekihiga - luuümbrise e. periostiga. Luu ise koosneb kompakt- ja käsnainest. Luud koosnevad orgaanilistest ja anorgaanilistest ainetest. 5. Luude seostumise vormid (fibr. kõrrelised) Luudevahelised ühendused seovad luid skeletiks, võimaldades luudevahelist liikumist ja amortiseerivad liikumisel tekkivaid tõukeid, venitusi ja põrutusi. Eristatakse kolme liiki luudevahelisi ühendusi:
lõhustamine ja sidumine anorgaanilisteks ühenditeks on energiamahukas. Looduses tekivad N-ühendid äikese mõjul ja biokeemiliselt mikroorganismide vahendusel. Atmosfäär on lämmastiku reservuaar, mis sisaldab 78% N2 ja N- oksiidide NOx jälgi. Biosfääris on lämmastik amino-vormis (NH2) proteiinidena. Hüdro- ja geosfääris on lahustunud lämmastik ioonsel kujul NO3- ja NH4+-na. Seotud orgaaniline lämmastik on surnud biomassis ja fossiilkütuste koostises. Antroposfäär toodab anorgaanilisi ja orgaanilisi N-ühendeid: NH3, HNO3, NO, NO2, CO(NH2)2 (karbamiid) jt. N2 tagastub atmosfääri mikrobiaalse denitrifikatsiooni käigus. 6. Kirjeldage ja joonistage fosforiringet. Fosfor on tähtis endogeense ringega toitaine ökosüsteemis. Geosfääris on P vähelahustuvates apatiitides ja fosforiitides, biosfääris - geneetilise materjalina nukleiinhapetes. Taimedele on omastatavad vees lahustuvad P-ühendid (väetised). Biomassi mineralisatsioon toimub mikrobiaalselt
komponentide lahutamine kromatograafia abil ning mass-spektromeeter täidab detektori rolli. Nende analüütiliste seadmete koostoime annab perfektse tundlikkuse keskkonnaanalüüsides erinevate orgaaniliste saasteainete nn pestitsiidide, ravimi preparaatide, sisesesekretsioonisüsteemi kahjustajate. Keskkonnaanalüüsides leidis samuti aset ICP ja massispektromeetria kombinatsioon, mis võimaldab määrata ülisuure tundlikkusega ja täpsusega anorgaanilisi saasteaineid nn raskmetalle. Ionisatsiooniliikidest levinud kk-analüüsil: Elektronilöögi ionisatsioon Elektripihustus ionisatsioon Keemiline ionisatsioon (eeldatavasti, nendest oli juttu) Massianalüsaatori liigid: Magnetsektoriga massianalüsaator Kvadrupool massianalüsaator Elektronilöögi ionisatsioon massispektromeetrias. Mis põhimõttel töötab? Kuidas toimub molekuli ionisatsioon? Mis seadmetega kombineeritakse?
Esineb ka sugurakkudes, mille puhul kasutatakse genoomi mõistet. 2. Diploidsus - 2n, st kromosoomistik rakkudes esineb kahes korduses, millest 1 osa on isalt, teine emalt. See iseloomustab kõrgemate organismide keharakke: loomade, paljas- ja katteseemne taimede keharakke. 3. Polüploidsus - 3n-10n - st kromosoomistik on rakkudes 3-s kuni 10-s korduses. See iseloomustab taimi (eeskätt kultuurtaimi) Tsütoplasma On vesilahusev põhinev raku siekeskkond, mis sisaldab 1. anorgaanilisi ühendeid a) vesi b) soolad c) ioonid 2. orgaanilisi ühendeid a) orgaanilised happed b) süsivesikud c) valgud d) nukleotiidid ja nukleiinhapped e) pigmendid f) lipiidid Tsütoplasma ülesanded 1. Seob raku tervikuks 2. On ainevahetuskeskkonnaks 3. On varuainete talletumiskoht 4. On jääkide kogumiskoht 5. On pidevas ringliikumises, mis võimaldab raku mõõtmete potensiaalset suurenemist. Ribosoomid
Koosluse struktuur: 1. Koosluse koosseis eluvormiline, liigiline populatsiooniline struktuur 2. Koosseisu elementide paiknemine ruumis ruumiline struktuur 3. Ajaline kestvus ja järgnevus koosseisulised, ööpäevased, sessoonsed, eriaastased muutused, taastumised 4. Ühendavate ökoloogiliste seoste kogum · Tootjad e produtsendid saavad oma energia päikesevalgusest või anorgaanilisi ühendeid oksüdeerides, sõltumatud organogeensetest toidu- ja energiaallikatest (autotroofid) · Tarbijad e konsumendid surmavad oma saagi, söövad teisi taimi ja loomi · Lagundajad e destruendid kasutavad surnud organisme või selle osi. Bakterid, seened. Energeetiline efektiivsus energia ülekannet iseloomustav protuktsiooni energia ja toiduenergia suhe. Primaarprodutsioon e esmane toodang protutsentide assimilatsioonil seotud energia
Elusorganismide talituseks hädavajalik miinimum on 27 keemilist elementi. Neid nimetatakse bioelemendid ja jagatakse 3 rühma. Süsinik, vesinik,hapnik, lämmastik, fosfor ja väävel-CHNOPS Mesoelemendid- Katioonid: Na, K, Mg, Ca ja anioonid Cl Mikroelemendid- Vaja väga väikestes kogustes: Fe, I, Cu,Se, Mn jne. ORGAANILISED AINED Iseloomulikud elusloodusele, sest valdav osa neist moodustub organismide elutegevuse käigus. · Orgaanilised ained -18% · Anorgaanilisi aineid- 82%(peamiselt vesi) MAKROELEMENDID Hapnik- O · Peamiselt vee koostises kindlustab toitainete lõhustumise ja hingamise. Süsinik- C · Hästi stabiilne. Moodustab keemilisi sidemeid, CO2 on fotosünteesi lähteaine hingamisel ja käärimise lõpp-produkt. Vesinik- H · Biomolekulide koostises, vee koostises, vajalik vesinik sidemete moodustmisel Ained kuuluvad kõigi molekulide koostisesse, mõnevõrra vähem on rakkudes P,N ja S Fosfor-P · ATP- energia molekul 3P
magnetväljaga ning selle vastastikuse mõjuga laetud kosmiliste osakestega. · Makrokonsument ehk fagotroofid on heterotroofsed organismid (peamiselt loomad, mis söövad teisi organisme või orgaanilise aine osakesi); · Mesosfäär stratosfääri kohal olev kiht, mis ulatub ligi 80 km kõrgusele. · Mikrokonsument (peamiselt bakterid ja seened, mis toituvad surnud protoplasmast, imavad laguprodukte ning vabastavad anorgaanilisi toitaineid, mis sobivad kasutamiseks produtsentidele ning ka orgaanilisi aineid, mida võivad energia allikana kasutada ökosusteemi teised komponendid). · Mutageenne aine aine, mis hingamisteede või seedeelundite kaudu organism sattudes võib esile kutsuda pärilikke geneetilisi defekte või suurendada nende esinemissagedust. · Mutualism (sünergism) - on kahe erinevat liiki organismi vaheline suhte tüüp
Troofilised tasemed on: 1.tootjad 2.taimtoidulised e. fütofaagid esimese astme tarbijad 3. röövloomad e. zoofaagid , teise astme tarbijad (3) heterotroofid-tarbijad, kes surmavad oma saagi, söövad taimi ja teisi loomi (2)lagundajad, kasutavad surnud organisme või selle osi, bakterid, seened, ja paljud mulla- või veekogude põhjasetete loomad. Pikemalt produtsentidest ja destruentidest: Tootjad (produtsendid) saavad energia päikese -valgusest või anorgaanilisi ühendeid oksüdeerides, sõltumatud organogeensetest toidu- ja energiaallikatest autotroofid e.isevarustajad Destruendid ehk lagundajad Bakterid ja seened _ lagundavad organisme ja nende ekskrementide, eritiste orgaanilised aine lihtsamateks anorgaanilisteks ühenditeks _ need on taas kättesaadavad produtsentidele kui lagundamine on ebapiisava kiirusega, tekib orgaanilised aine ülejääk ja kumuleerimine _ sood hapnikuvaene, happeline keskkond,lagunemine aeglane. Soodesse kumuleerub
1. RAKU EHITUS JA TALITUS 1.1. RAKUTEOORIA KUJUNEMINE Tsütoloogia e. rakuteaduse sünniks võib lugeda XVII saj keskpaika - valgusmikroskoobi leiutamist Robert Hook'i poolt. MILLES SEISNEB RAKUTEOORIA? * Kõik organismid on rakulise ehitusega (avastas Theor Schwann). * Iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel (sõnastas Rudolf Virchow). - rakud tekivad ainult rakkudest - uued rakud tekivad üksnes jagunemise teel - organismide kasv ja areng põhinevad rakkude jagunemisel * Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. - avaldub selles, et teatava talitusega organite ja kudede rakkudel on neile iseloomulik kuju ja ehitus KUIDAS RAKKE UURITAKSE? Tänapäeval kasut. tihti binokulaarseid mikroskoope, mis lubavad uurijal vaadelda preparaati kahe silmaga. Mõnikord on otstarbekas kasut. stereomikroskoopi kasut. enamasti su...
aknad avada, kuid vältida tuleb liigset tuuletõmbust. 2. Pigmentide liigid ja omadused Pigment on sideaines ja lahustis lahutamatu värviline peendispersne pulber, mis sideainega moodustab kaitsvaid ja dekoratiivseid efekte. Liigitatakse: looduslikud, tehis- ja metallpigmendid Pigment on värvi üks tähtsaim koostisosa. Kui värvitoode sisaldab läbipaistvaid pigmente, siis nim seda lasuurvärviks. Kui toode pigmente üldse ei sisalda, nim seda lakiks. Välisvärvides tuleb kasut anorgaanilisi pigmente, sest nad on ilmastikukindlamad kui orgaanilised pigmendid. Pigmentide tähtsamad omadused: värvivus, valguskindlus, ilmastikukindlus, katvus, leelisekindlus, happekindlus, veekindlus, õlikindlus, korrosioonikindlus, tulekindlus, mürgisus. Pigmendi ülesanne värvis: tagada soovitud värvus, kattevõime, värvikile tugevus, kaitsta UV- kiirte vastu, korrosioonikindlus.
3. Elundi ja elundkonna mõiste. Näited.: elund ehk organ on kindlat kuju ja funktsiooni omav kehaosa, mille moodustavad omavahel mitmesugustes kombinatsioonides seostuvad koed. Nt süda, maks, neer, hammas. Elundkond moodustub aga elunditest, mis sooritavad kehas samalaadseid funktsioone ja on omavahel ehituslikult ja talitluslikult seotud. Nt südame veresoonkond, seedeelundkond. 4. Luukoe ehituslikud elemendid: 50% vett, 16% rasva, 12% teisi orgaanilisi ja 22% anorgaanilisi aineid. Orgaanilised ained annavad luudele vetruvuse ja painduvuse. Anorgaanilised ained, peamiselt kaltsiumisoolad, tugevuse. NB! Joonis töövihikust!!! 5. Luu kui organi ehitus: luu kui organi koosseisu kuuluvad luuümbris, liigesekõhr ja luuüdi. 6. Treeningu mõju luu arengule: hüpokineesia ( madala liikuvuse ) puhul on luud haprad. Kuna kehaline aktiivsus noorena määrab skeleti kujunemise, siis tuleks
· makroökosüsteemid e bioomid (kontinent, ookean) · globaalne ökosüsteem e suurim mõeldav (teadaolev) ökosüsteem biosfäär Bioom samatüübiliste ökosüsteemide kogum, makroökosüsteem, näiteks ühe kliima- ja taimkattevööndi või mäestike kõrgusvööndi ökosüsteemide kogum · Autotroofid organismid, kes sünteesivad eluks vajalikke orgaanilisi aineid ise · Kasutavad orgaaniliste ainete sünteesiks lihtsaid anorgaanilisi ühendeid (süsinikdioksiid, vesi, ammoniaak, mineraalsoolad) · Ainevahetuse üldtüübilt on autotroofid kas kemotroofid (saavad energiat mineraalühenditest) või fotolitotroofid (saavad energiat Päikese valguskiirgusest) · Heterotroofid organismid, kes kes eluks vajalikke orgaanilisi aineid saavad väljast ja ise orgaanilist ainet ei sünteesi · Ainevahetuse üldtüübilt on heterotroofid kas kemoorganotroofid (saavad energiat
Biotsönoos- üht elukeskkonda asustavate loomade ja taimede kooslus, kus kõik mingil viisil üksteist mõjutavad. Ökotoop- taimekoosluse kasvukoht kõigi sellele omaste keskkonnateguritega ja veel maastiku väikseim ühetaoline osa. Ökoton- kahe taimekoosluse vaheline selgesti eristuv siirdeala, nt veekogude kaldavöönd, metsa ja raba vaheline niiske rabastuv metsaala. Trofilised tasemed: Tootjad e produtsendid – saavad oma energia päikesevalgusest või anorgaanilisi ühendeid oksüdeerides, sõltumatud organogeensetest toidu- ja energiaallikatest (autotroofid) Tarbijad e konsumendid – surmavad oma saagi, söövad teisi taimi ja loomi Lagundajad e destruendid – kasutavad surnud organisme või selle osi. Bakterid, seened. Energia ökosüsteemis- energia ülekannet iseloomustav protuktsiooni energia ja toiduenergia suhe. Aineringe ökosüsteemis- ainete pidevalt korduv ringlemine Maa pinnal või sfääride vahel.
miinimumis (T 40%) 3.69 dT C kontenratsiooni mõõtmise viga on umbes kolm korda suurem, kui läbipaistvuse viga Küvettide puhastamine toimub metanooliga ja läätsede puhastamiseks ettenähtud materjalidega. proove soovitatakse vahetada süstlaga. Metoodika ainete kontsentratsioonide määramiseks 1. Tuleb valida sobiva lainepikkusega neeldumisriba (ei tohi kattuda solvendi ribaga, intensiivne) kirjandusest, vi otsese mtmisega. 2. Anorgaanilisi aineid saab määrata kompleksi moodustamisega sobiva ligandiga. 3. Solvendi valik vastavalt tema äralikesagedusele. 4. Lainepikkuse valiku filterfotomeetri jaoks saab teha kirjanduse abil vi spektromeetriga mtes. Alternatiiviks on katsetada mitmeid filtreid. 8 5. Mitme aine üheaegne määramine, kui neeldumisribad proovis kattuvad. Saab lahendada
(RRCHOH), tertsiaarseteks (RRRCOH) vasksulfaadiga. Metanooli saadakse tööstuslikult süsinikdioksiidi ja vee reaktsioonil: · Etanool on hea lahusti, lahustab hästi orgaanilisi ühendeid (rasvu, CO+2H2CH3OH vaike, bensiini jm.), kuid ka mõningaid anorgaanilisi aineid (joodi). Etanooli saadakse suures ulatuses käärimise tulemusena või eteeni · Etanool on hea sünteeside lähteaine (kummi tootmise, aga ka hüdraatimisel ravimite, värv- ja lõhnaainete valmistamisel ning alkohoolsete jookide Laboratoorselt saadakse alkohole haloalkaanide nukleofiilsel asendusel. koostisosa, meditsiinis konservandina ja antiseptilise vahendina).
nitrifitseerivate bakterite poolt mulda moodustunud nitritid ja nitraadi või siis väävli bakterite poolt moodustunud sulfaat. Ja ongi fosfor taimede poolt omastatav. 28. Mikroobid väävliühendite muundajatena ja väävli ringlus looduses Mullas on väävel sulfaatidena ja sulfititena. Taimed omastavad väävlit harilikult sulfaatidest, kuid loomad seevastu enamasti orgaanilistest ühenditest. Teatud tingimustes võivad mikroobid oksudeeruda taandatud anorgaanilisi väävliühendeid ja jällegi oksüdeerida ühendeid taandada väävlivesinikuni või elementaarse väävlini välja. Kõige levinum Taandatud väävliühendite aktiivne oksüdeeria on tiobakterid. Nad on võimelised oksüdeerima väävelvesinikku ja diotsüanaate. Nad on spoore mitte moodustuvad kepikujulised bakterid ja enamuses obligaatsed hemolitoautotroofid. Mikroobide poolt põhjustatud sulfaatide taandamist ei kohta eriti sageli
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
