Kordamisküsimused: Organismide keemiline koostis 1. Milliseid anorgaanilisi aineid leidub organismides? · Makro: C, H, O, N, P, S · Meso: Na, K, Mg, Ca, Cl · Mikro: Fe, As, Br, Sn, Si... 2. Milliseid orgaanilisis aineid leidub organismides? Süsivesikud, lipiidid, valgud, nukleiinhapped. 3. Milliseid elemente nimetatakse makroelementideks, milliseid mikroelementideks (näited)? · Makro: 9899% · Meso: grammides · Mikro: väga vähe 4
TARTU ÜLIKOOL Geoloogia ja keskkonnatehnoloogia NAFTAGA SEOTUD PROBLEEMID LÄÄNEMERES Referaat Kärt Kingisepp Tartu 2020 SISUKORD SISUKORD................................................................................2 SISSEJUHATUS..........................................................................3 MIS ON NAFTAREOSTUS............................................................4 NAFTAREOSTUSE MÕJU LÄÄNEMERELE JA SELLES ELAVATELE ORGANISMIDELE.......................................................................5 NAFTAREOSTUSE VÄLTIMINE JA KÕRVALDAMINE.........................6 KOKKUVÕTE.............................................................................7 KASUTATUD KIRJANDUS............................................................8 2 SISSEJUHATUS Referaadi eesmärk on tutvuda naftast tulenevate probleem...
(CO2 ja O2 liikumise suunaga võrreldes). Transpiratsioon on taimele kasulik peamiselt 2 moel: 1. Lehtede jm maapealsete organite varustajana anorgaaniliste toitainetega. Vee aurustumispaikades tekkivad madala veepotentsiaaliga piirkonnad loovad taimes veepotentsiaali gradiendi, mille tõttu vesi üldse liigub taimes ülespoole (juurtest lehtedesse jm maapealsetesse organitesse). Seejuures tõmbavad veemolekulid vooluga kaasa ka mullast omastatud anorgaanilisi toitaineid. Viimaste difusiooni kiirus on keskmiselt sadu kordi väiksem tõusva veevoolu kiirusest ja ei ole piisav taime maapealsete organite varustamiseks vajaliku koguse anorgaaniliste toitainetega. See transpiratsiooni varustajafunktsioon on eriti oluline just kõrgelasuva lehestikuga taimede – puude puhul. 2. Transpireerivate organite temperatuuri alandajana. Transpiratsioon alandab temperatuuri, kuna vee aurustumisel eraldub suur hulk energiat. See
Organismide üldine keemiline koostis - Orgaanilised ained on iseloomulikud elusloodusele. - Enamik orgaanilisi aineid moodustub elutegevuse käigus. - Iga organismi ehituses leiame nii anorgaanilisi kui orgaanilisi aineid. - Organismides leiduvad peaaegu kõik keem elemendid mis eluta looduseski. 1)Põhibioelemendid e. Makroelemendid organismides on C , H , N , O , P , S Kõige enam on rakkudes hapnikku (O), süsinikku (C) ja vesinikku (H). Teisteks makroelementideks on lämmastik (N), väävel (S), fosfor (P). · Süsinik keskne eluelement, kuulub kõikide biomolekulide ( valgud, rasvad, süsivesikud) koostisesse. · Vesinik esineb kõikide biomolekulide koostises
aatominumbriga ja elemendi järjenumbriga perioodilisussüsteemis. Tähis Z. ALUS- aine, mis annab lahusesse hüdroksiidioone. ALUSELINE LAHUS- lahus, milles hüdroksiidioonide sisaldus ületab vesinikioonide sisalduse, pH>7. ALUSELINE OKSIID- hüdroksiidile vastav oksiid. AMFOTEERSUS- keemilise ühendi (näit. Al(OH)3) omadus reageerida sõltuvalt tingimustest kas happena või alusena. ANORGAANILINE KEEMIA- keemiaharu, mis käsitleb anorgaanilisi aineid(alus, sool, hape). ANIOON- negatiivse laenguga ioon. ANIONIIT- anioone vahetav ioniit. ANOOD- elektrood, millel toimub oksüdeerumisprotsess; vooluallikas on anood negatiivseks, elektrolüüsiseadmes positiivseks elektroodiks. ASSOTSIATSIOON- ühe aine osakeste (ioonide või molekulide) omavaheline ühinemine liitosakesteks. ATOMAARNE OLEK- lihtaine esinemine aatomitena, näiteks atomaarne vesinik H.
15. Jäätmete lõppkäitlemise viisid Kaasaegseid jäätmete lõpp-käitlemise meetodeid saab jagada järgmistesse rühmadesse: - mehaanilised meetodid, - termilised meetodid; - bioloogilised meetodid; - keemilised meetodid. Kompostimine on üks bioloogilistest jäätmekäitlusmeetoditest. Kompostimisel lagundatakse orgaanilised jäätmed, s.h. reoveesetted, mikroobide abil aeroobses keskkonnas. Protsessi lõpptulemusena eraldub soojust, tekib süsinikdioksiidi, vett, anorgaanilisi sooli ja huumust sisaldavat materjali (kompostimuld). Tähtsamad kompostimisprotsessi mõjutavad tegurid on hapnik, sobivate toiteainete (fosfor, lämmastik) leidumine jäätmemassis, niiskus, temperatuur ja protsessis tekkivate gaaside eemaldumine. Aunkompostimine (on vaja segada, et mikroobidele oleks tagatud hapniku olemasolu), reaktorkompostimine. Anaeroobne lagundamine-Protsessis tekib metaani ja süsinikdioksiidi sisaldav biogaas, huumusmass ja vabaneb soojust
BIOLOOGIA POWERPOINTI ESITLUS. · Elu omadused - Kõik elusorganismid on rakulise ehitusega. *Ainuraksed ja hulkraksed. Nt: hulkraksed: Bakterid ja protistid. Ainuraksed: Kingloom, pärmseen. - Kõik elusorganismid on keerukama organiseeritusega, kui eluta objetid. - Kõigile elusorganismidele on iseloomulik aine- ja energiavhetus. *Organismid vajavad väliskeskkonnast erinevaid aineid. Nt rohelised taimed kasutavad sünteesiprotsessideks anorgaanilisi ühendeid ja päikeseenergiat. *Ise sünteesivad vajalikke aineid. -Kõigile organismidele on iseloomulik stabiilne sisekeskkond. *kõigu või püsisoojased.Püsisoojased: imetajad ja linnud. Kõigusoojased: kõik selgroogsed organismid: kalad, kahepaiksed ning roomajad. -Kõigile organismidele on omane paljunemisvõime. *Suguline või mittesuguline. Mittesuguline: ainuraksed- pooldumisega, hulkraksed-vegetatiivselt või eostega. (Seene ja taimeriigis kohtab mittesugulist
toimu, toimub kuukoe uuenemine kahe erineva rakurühma tegevuse tulemusena. Üks neist rakurühmadest on osteoklastid ja teine osteblastid. Osteoklastid lammutavad, osteblastid ehitavad. Osteoklastide aktiivsus on alla surutud u 10%. Naistel allasuruja naissuguhormoonid. Pärast menopausi, kui naissuguhormonide kogus väheneb ja kaob, hakkab pihta luude hõrenemine. Luude paksenemine toimub luuümbriserakkudesse kaltsiumisoolade ladestumise teel. Luukoes on vett u 16%, rasva, teisi 12%, anorgaanilisi aineid 22%. Koljuluud on omavahel seotud õmbluste kaudu. Koljus on 2 piirkonda, mis jäävad avatuks esimestel elukuudel. Neid kutsutakse kuklalõge ehk väikelõge (sulgub 2-3 elukuul) ja eesmine lõge ehk suur luge (sulgeb 2 eluaasta alguses). Nende sulgumist kontrollitakse (perearst, lastearst, õde). Kui ei ole sulgunud, siis d-vitamiini puudus. Rahiit kanarind, x või o jalad. Vaagnaluud kasvavad kokku 20 eluaastaks, lõplikult u 25 eluaastaks. Jagunevad:
· halvasti käsitletud või käitlemata heitvee jõudmine vette · pindmine äravool, mis sisaldab pestitsiide ja väetisi · pindmine äravool, mis sisaldab õliprodukte · tööstusprotsessides vabanenud termiline vesi (soojussaaste) või keemilised ühendid · happevihmad, mis sisaldavad vääveldioksiide · naftareostus Reostusallikad - Reovesi võib sisaldada nii orgaanilisi kui ka anorgaanilisi aineid ja ühendeid. Orgaanilised ained : · insektiidid, herbitsiidid ja mitmed teised keemilised mürgid · bakterid, mis on vette jõudnud heitvetest ja kariloomade kasvatusest · toidukäitlemise jääkproduktid, kaasa arvatud patogeenid · puudelt ja põõsastel eraldunud osad nende vees ujutamise käigus · lenduvad orgaanilised ühendid, millega on valesti ümber käidud Anorgaanilised ained · raskmetallid
kogustes (üle 1%) süsinik, hapnik, vesinik, lämmastik. Mesoelemendid on elemendid, mida elusorganism vajab keskmistes kogustes (0,1-1%) väävel, kaltsium, raud, fosfor Mikroelemendid on elemendid, mida elusorganismid vajavad väikestes kogustes (alla 0,01%) magneesium, fluor, vask (Cu), tsink (Zn). 2. Teate anorgaaniliste ja orgaaniliste ainete keskmist sisaldust rakkudes. V: Kõige enam on anorgaanilisi aineid (vesi ja soolad) enamasti üle 80%. Orgaanilisi aineid on ligi 19% (Valgud 14%, lipiidid 2%, süsivesikud, nukleiinhapped..). 3. Teate järgnevaid anorgaanilisaineid, nende funktsiooni organismis: Vesinik- luude koostises, hammaste koostises Ammoonium- energia tekkimine, väljutamine Kaalium- tsütoplasmas, veres, närviimpulsside ülekandmine Naatrium- tsütoplasmas, veres, närviimpulsside ülekandmine Kaltsium- luude tugevdamine, luukoes
kõhunäärmes ja seetõttu glükoos ei pääse rakkudesse vaid jääb vereringesse. Tagajärg: veresoonte/kapillaaride kahjustused silmades ja neerudes. 12. Di-ja polüsahhariidid kuuluvad eetrite aineklassi. 13. Rakud saavad energiat glükoosist. C6H12O6+6O2----6CO2 + 6H2O + energia tselluloos (puidu põlemine) (C6H10O5)n 14. fotosüntees 6CO2 + 6H2O = C6H12O6 + 6O2 + 6H2O. Fotosünteesi toimumiseks on vaja valgust, klorofülli, ja anorgaanilisi aineid: (CO2 ja H2O). Fotosünteesi tulemusena saavad taimed enda elutegevuseks vajalikke orgaanilisi aineid. 15. Taimed sünteesivad tärklist glükoosist. nC6H12O6----(C6H10O5)n + nH2O. Polükondensatsioon 16. tärklise hüdrolüüsi võrrand (C6H10O5)n + nH2O---- nC6H12O6. Tärklis laguneb ensüümide abil glükoosiks. Sahharoosi hüdrolüüs glükoos+fruktoos C6H12O6 + C6H12O6----C12H22O11 laktoosi hüdrolüüs glükoos+galaktoos C6H12O6 + C6H12O6----C12H22O11
aurustuma etanool. Saadud aurud kogutakse ja jahutatakse. Nii destilleerimise tulemusel on võimalik saada piiritust, milles on 95% etanooli ja 5% vett. Veevaba 100% etanooli nimetatakse absoluutseks etanooliks, mille saamiseks seotakse piirituses olev vesi keemiliselt, näiteks veevaba vasksulfaadiga. Etanool on hea lahusti, lahustab hästi orgaanilisi ühendeid (rasvu, vaike, bensiini jm.), kuid ka mõningaid anorgaanilisi aineid (joodi). Etanool on hea sünteeside lähteaine (kummi tootmise, aga ka ravimite, värv- ja lõhnaainete valmistamisel ning alkohoolsete jookide koostisosa, meditsiinis konservandina ja antiseptilise vahendina). Kasutatakse termomeetrites, sest külmumistemperatuur on 112 oC. Kõrge kütteväärtuse tõttu kasutatakse kütusena reaktiivmootorites, sisepõlemismootorites. Etanooli mõju organismile on keerukas. Ensüümide toimel oksüdeerub etanool organismis mitmesugusteks
Anorgaanilised ained Orgaanilised ühendid on iseloomulikud elusloodusele. ka orgaanilistest ainetest koosnevad maavarad on alguse saanud Maad asustanud organismidest. Kõige rohkem on organismides hapnikku, süsinikku, lämmastikku, fosforit ja väävlit. (CHNOPS=98%) Orgaanilisi aineid on organismides 18% ja anorgaanilisi 82%, peamiselt vesi. Anorgaanilised ained: Vesi 65%-95%. Vesi on 0-100oC juures kolme agregaatolekuga. Moodustab vesiniksidemeid. Vedelas olekus tihedam kui tahkes. Ülesanded: 1. On hea lahusti 2. Veemolekulid osalevad paljudes rakus toimuvates keemilistes reaktsioonides, nt FS 3. Veel on suur soojusmahtuvus ja see aitab säilitada organismisisest püsivat temp., ka seda alandada (nt higistamine) 4. Transpordib aineid raku sees ja rakust sisse/välja
Lisaks on taimerakul vakuool, mis tagab normaalse siserõhu ning s isaldab mitmesuguseid aineid, nt. a roomaineid ja mürkaineid. 5. Seeneriigi üldiseloomustus seente üldised tunnused. Hüüf, mütseel. Seened koos bakteritega on looduses aineringes lagundajad.Mükoloogia on teadus seentest. Heterotroofne eluviis - nad toituvad valmis orgaanilisest ainest. Seened ei sisalda klorofülli ega suuda päikeseenergia abil anorgaanilisi aineid orgaanilisteks sünteesida. Seened pole kunagi olnud autotroofid* ega kuulunud taimeriiki. Omapärane esinemiskuju - nende olelusvormiks on seeneniidid ehk hüüfid, mis moodustavad seeneniidistiku ehk mütseeli. Seenerakud ei moodusta kudesid ( teiste organismirühmade puhul sarnase ehituse- ja talitlusega rakkude kogumid). Eostega paljunemine. Eosed ehk spoorid on üherakulised moodustised, nende
jaoks. 2. Naftareostusest üldiselt Nafta on orgaaniline süsinikurohke loodusvara. Inimesele näib haisev, kleepuv ja määriv nafta ääretult mürgise ja ebamaise vedelikuna. Tegelikult on see tekkinud niisama looduslikult nagu turvas ja ravimuda. Nafta koosneb valdavalt orgaanilistest ühenditest (süsivesinikud, happed, vaigud), ühtlasi on tema koostises väävlit ja lämmastikku sisaldavaid anorgaanilisi ühendeid ning muidugi ka vett. Pinnaveekogudesse satub toornafta peamiselt inimese käe läbi, tavaliselt tankeriõnnetuste ja naftapuurtornide lekete tõttu. Mitmesugused naftast valmistatud kütused ning õlid jõuavad ökosüsteemi aga ka kõige tavalisema sademeveega tänavatelt, laevade pilsiveest, tööstusheitmetest jm. Vette sattudes levivad naftasaadused lainete ja tuule jõul; nad lahustuvad vähesel määral vees; segunevad, moodustades emulsiooni; aurustuvad; mattuvad
degratatsiooni ning reaktsiooniproduktid. Seirata on vaja ainult neid pestitsiide, mis antud piirkonnas kasutatakse ja mis võivad veevõrku sattuda. Üksikute pestitsiidide väärtused ei tohi ületada normatiivset väärtust 0,03 µg/dm3, shaldriin, dieldriin, heptokloor, heptokloorepoksiid. Mikroorganismid- bakterid, seened jne. Biopuhastus põhineb mõningate mikroorganismide omadusel tarvitada toiduks orgaanilisi ja mõningaid anorgaanilisi ühendeid. Selle protsessi käigus toimub nende aintete oksüdeerumine vees laustunud O2 osavõtul . Osa oksüdatsiooniprodukte kasutatakse mikroorganismide poolt, teine osa aga muudetakse ohutuks produktiks. Bioouhastuse intensiivsus sõltub mikroorganismidele loodud tingimustest. // (20-30) heitevee ph5-9. langeb järsult (lellis/hapel) Biopuhastus, bioloogiline puhastus menetlus, milles organismid lagundavad (mineraliseerivad) reovees oleva orgaanilise aine, kasutades seda toiduks
3. millega on võimalik uurida rakke? Valgusmikroskoop, binokulaarne mikroskoop, stereomikroskoop, mikrotoom, elektronmikroskoop, radioaktiivsed isotoobid 4. kuidas jaotatakse organismid ehitusplaani alusel? Üherakulised ja hulkraksed organismid 5. milline on väikseim ja suurim rakk? Väikseim on mükoplasma ja suurimad on lindude munarakud (munarebud) 6. tsütoplasma koostis ja ülesanded- peamiseks koostisaineks vesi , selles on lahustsund palju orgaanilisi ja anorgaanilisi aineid, hulgaliselt madalmolekulaarseid orgaanilisi ühendeid, esindatud kõik biopolümeerid, mitmesuguseid ainevahetuse vaheprodukte, pigmente, regulaatoraineid ja lahustunud gaase. Tsütoplasma on pidevas liikumises ja seob rakuorganellid ühtseks tervikuks 7. rakutuuma ehitus ja ülesanded- rakutuumas paiknevad poorid, mille kaudu toimub ainete liikumine. Tuumasisene plasma karüoplasma. Kromosoomid on tuuma kõige olulisemad osad, tuumas asuvad tuumakesed
Bioloogia Evolutsioon on organismide päritavate tunnuste muutumine põlvkondade jooksul. Elu tekke kohta Maal on kolm põhisesisukohta: On toimunud algne loomine (Jumala vms poolt loodud) Elu alged on Maale saabunud teiselt planeedilt Elu on Maal tekkinud spontaanselt elutu aine arengu tulemusena Planeet Maa tekkis umbes 4,5 miljardit aastat tagasi algul oli see kuum taevakeha, kuid jahtudes tekkis sellele maakoor ja peagi ka ookeanid. Tingimused Maal 4 miljardit aastat tagasi: Sagedased vulkaanipursked Puudus mullakiht Oli suures osas kaetud madalate soojaveeliste meredega Atmosfäär, mis moodustus vulkaanilistest gaasidest (nt lämmastik, metaan, ammoniaak jne) Atmosfääris puudus vaba hapnik Puudus osoonikiht ja UV-kiirgus jõudis takistamatult Maale Keemiline evolutsioon tähendab, et lihtsatest molekulidest moodustusid lõpuks keeruka...
- Väljaspool rakku elu ei ole - Kõige ürgsemad elusolendid on üherakulised organismid - Hulkraksed organismid koosnevad paljudest rakkudest Kõikidel elusorganismidel on ainevahetus ja energiavahetus - Kõik organismid vajavad elutegevuseks erinevaid aineid - Organismid saavad ümbritsevast keskkonnast aineid ja eritavad sinna jääkaineid - Ainevahetus on organismis pidevalt toimuvad ainete lagundamine ja sünteesimine - Loomad saavad nii anorgaanilisi kui orgaanilisi aineid väliskeskkonnast, kuna nad ise orgaanilist ainet ei sünteesi Taim salvestab muudetud päikeseenergia glükoosi molekuli sisse!!!!!!! Glükoosi valem C6H12O6 Metabolism aine ja energiavahetus Lagundamine dissimilatsioon Sünteesimine assimilatsioon Taim sünteesib glükoosi, sööme selle ära, saame energiat ja väljutame jäägid. Kasutame ära 40%, ülejäänud läheb soojuseks ja ns kaotsi Kõik organismid elavad, surevad, paljunevad
Organimside koostis Üldine keemiline koostis Loodus koosneb anorgaanilistes ja orgaanilistes ainetest. Orgaanilised ained on iseloomulikud elusloodusele, anorgaanilised ained esinevad põhiliselt eluta looduses. Iga organismi ehituses leiame nii anorgaanilisi kui orgaanilisi aineid, mis koosnevad keemilistest elementidest. Makroelemendid Kõige enam on rakkudes hapnikku (O), süsinikku (C) ja vesinikku (H). Teisteks makroelementideks on lämmastik (N), väävel (S), fosfor (P). Kuna organism vajab neid suurtes kogustes, nimetatakse neid keemilisi elemente makroelementideks. Mikroelemendid Kümnendik- ja sajandikprotsentides leidub: kaaliumi (K), kloori (Cl), kaltsiumi (Ca), naatriumi (Na) ja magneesiumi (Mg)
halvasti käsitletud või käitlemata heitvee jõudmine vette pindmine äravool, mis sisaldab pestitsiide ja väetisi pindmine äravool, mis sisaldab õliprodukte tööstusprotsessides vabanenud termiline vesi (soojussaaste) või keemilised ühendid happevihmad, mis sisaldavad vääveldioksiid naftareostus REOSTUS AINED Reovesi võib sisaldada nii orgaanilisi kui ka anorgaanilisi aineid ja ühendeid. Orgaanilisi aineid insektiidid, herbitsiidid ja mitmed teised keemilised mürgid bakterid, mis on vette jõudnud heitvetest ja kariloomade kasvatusest toidukäitlemise jääkproduktid, kaasa arvatud patogeenid puudelt ja põõsastel eraldunud osad nende vees ujutamise käigus lenduvad orgaanilised ühendid, millega on valesti ümber käidud Anorgaanilisi aineid raskmetallid
teisi organisme või orgaanilise aine osakesi. 33. Makrokonsument, makrotarbija - 34. Mesosfäär - atmosfääri osa kus kiirgust neeldavate osakeste kontsentratsioon on madal mistõttu to kihis langeb -92oC ca 85km kõrgusel 35. Mikrokonsumendid või saprotroofid peamiselt seened ja bakterid, mis toituvad surnud protoplasmast, imavad laguprodukte ning vabastavad anorgaanilisi toitaineid, mis sobivad kasutamiseks produtsentidele ning ka orgaanilisi aineid, mida võivad energiaallikana kasutada ökosüsteemi teised komponendid. 36. Mutageenne aine - 37. Mutualism - Sümbioos 38. Nekrofaagid - raipetoidulised 39. Noosfäär - Noosfäär on süsteem ,millesse kuluvad tehnikaseadmed ja see osa loodusest, mida hõlmab inimese sihipärane tegevus. 40
Tuumas on alati kindel arv kromosoome. Kromosoomide arv ja kuju on igal liigil erinev ning kindel tunnus. Näiteks äädikakärbsel on 8 kromosoomi, inimesel 46 tükki. http://www.genomics.ee/ Inimese genoom sisaldab umbes 35 000 geeni, mis on pakitud 46 kromosoomi. Rakutuuma ümbritseb tsütoplasma, mis on poolvedel ja sisaldab orgaanilisi ning anorgaanilisi aineid. Tsütoplasmas asuvad raku organellid, mis on membraanidega ümbritsetud ja täidavad erinevaid ülesandeid. Raku organellid on nähtavad elektronmikroskoobis. Tähtsamad organellid on tsütoplasmavõrgustik, mitokondrid, ribosoomid, lüsosoomid ja Golgi kompleks. Tsütoplasma võrgustik võib olla sile ja kare. Siledal võrgustikul sünteesitakse süsivesikuid ja rasvu. Karedal võrgustikul asuvad ribosoomid, milles toimub valkude süntees. Väga olulised raku organellid on mitokondrid
. ei saa elada ilma väliskeskkonnast hangitavate org. ühenditeta. ... lagundavad toiduga saadud org. ainet, et saada elutegevuseks energiat ja saada lähteaineid sünteesimisprotsessideks. Kasutavad energiaallikana ainult org. ühendeid. Heterotroofid on organismid, kes saavad oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil (oksüdatsioon lagundamine hapniku abil). Metabolismi mõiste Organismid saavad väliskeskkonnast orgaanilisi ja anorgaanilisi aineid (toitumisel, hingamisel) biokeemilistes protsessides lagundavad nad väliskeskkonnast saadud ained ja sünteesivad neist uued ühendid jääkproduktid (seedimata toiduosakesed, vesi, süsihappegaas, mitmed lämmastikuühendid) eritatakse väliskeskkonda. Organismis asetleidvaid sünteesi- ja lagundamisprotsesse, mis tagavad aine- ja energiavahetuse, nim. metabolismiks. Dissimilatsioon - organismis kõik lagundamisprotsessid.
Millised keemilised elemendid kuuluvad organismide koostisesse? Kõige enam on rakkudes hapnikku,süsinikku ja vesinikku. Need elemendid kuuluvad kõigi orgaaniliste ühendite koostisesse. Vähem on rakkudes fosforit,lämmastikku,väävlit sest need esinevad peamiselt valkude ja nukleiinhapete ehituses. OCHNPS-98% raku keemiliste elementide kogumassist- seeega makroelemendid. K,Cl,Ca,Na,Mg. Fe,Zn,Cu,I,F-ülivähe seega mikroelemendid. Mis ained on organismide koostises? Organismides on enam anorgaanilisi aineid- 80%. Anorgaaniliste ainete põhiosa moodustab vesi. 70-95% enamike org veesisaldus. Orgaanilistest ainetest on rakkudes kõige rohkem valke, sp et neil on rakus täita palju ülesandeid. Järgmisena lipiidid(rasvad,õlid,vahad) ja sahhariidid(glükoos,tärklis,tselluloos) need on org peamisteks energiallikateks. Dna on pärilikkuse kandja seega peetakse selle esinemist üheks elu tunnuseks. Rna-info avaldumisel Anorgaanilised ained Veemolekuli tähtsus
Luud ja lihased Luud koosnevad luukoest ja neil on järgmised funktioonid: 1. Skelett on tugiaparaadiks 2. Luudel on kaitsefunktsioon: kolju peaaju kaitseks, lülisammas seljaaju kaitseks, roieded rindkere, vaagen on osalt seedeelundite aga suuremalt jaolt erituselundite kaitseks. Luukude sisaldab täiskasvanud 50 % vett, 16 % rasva, 12 % teisi orgaanilisi aineid ja 22 % anorgaanilisi aineid (kõige rohkem kaltsiumisoolasi). Lastel ja noortel on orgaanilisi aineid rohkem, mistõttu nende luud on elastsemad. Vanemas eas muutuvad luud hapramaks, ka selle tõttu, et nad hõrenevad ( katsiumi ja soolade sisaldus väheneb). Luude hõrenemist nim. osteoporoosiks. Seda esineb rohkem vanemas eas naistel, siis kui on juba tekkinud menopaus. Selle põhjuseks naistel on naissuguhormaanide produktsiooni langus ja sellest omakorda on suurenenud luukudet lammutavate rakkude ehk osteklastide aktiivsus. Naissuguhormoon...
Nad söövad meelsasti ka linnupoegi, nende mune ja tigusid. Suve teisel poolel korjavad oravad endale talveks toiduvarusid. Need peidetakse kas puuõõnde või sambla alla, kust toiduks vajalik talvel lõhna järgi üles otsitakse. TOIDUVÕRGUSTIK Iga organism vajab elutegevuseks energiat, mida saadakse orgaaniliste ainete lagundamisel. Seetõttu vajavad seda ka kõik organismid. Taimed saavad ise valmistada orgaanilist ainet fotosünteesil ning seetõttu vajavad nad väliskeskkonnast vaid anorgaanilisi aineid. Loomorganismides fotosünteesi aga ei toimu ning seetõttu peab kõigi loomade toit sisaldama orgaanilisi ühendeid. Ühes ökosüsteemis kooselavad organismid on üksteisega seotud toitumissuhete kaudu ja moodustavad toiduahelaid. See koosneb üksteisest toituvatest eri liiki organismidest need on toiduahela lülid. Esimest lüli nimetatakse tootjaks, sest selleks on mõni taimeliik, kes toodab orgaanilist ainet fotosünteesil. Järgmised
võrdelised loendurid ja Geigeri Mülleri loendurid. Laialdase kasutuse said ka Tserenkovi ja stsintillatsiooniloendurid. Aines liikuv laetud osake mitte ainult ei ioniseeri aatomeid, vaid ka ergastab neid. Siirdudes ergastatud olekust põhiolekusse, kiirgavad aatomid nähtavat valgust. Aineid, milles laetud osakesed ergastuvad märgatava välke (stsintillatsiooni), nimetatakse fosfoorideks. Fosfoore on orgaanilisi (benseen, naftaleen, antratseen jt.) ja anorgaanilisi. Kõige enam tarvitatavad anorgaanilised fosfoorid on ZnS-Ag (hõbedaga aktiveeritud tsinksulfiidid) ja NaI-Tl. Prootonite loenduritena kasutatakse tavaliselt plastmass stsintillaatoreid. Kasutamist leiavad ka vedelad stsintillaatorid. Stsintillatsiooniloendur koosneb fosfoorist, millest valgus suunatakse spetsiaalse valgusjuhtme abil fotokordistile, kus loendatakse väljundis tekkinud impulsse. Määratakse ka impulsside amplituud, mis on võrdeline välke intensiivsusega. See annab
tooraineks kartul, teravili – neist saadud tärklis muudetakse suhkruks, mis pärmseente mõjul ilma õhu juurdepääsuta käärib etanooliks) või puidutöötlemisjääkide töötlemisel (saepuru kuumutatakse mineraalhapetega, saadakse suhkur, mis kääritamisel muutub etanooliks).2 (allikas – kus info pärit?) Etanool on hea lahusti, lahustab hästi orgaanilisi ühendeid (rasvu, vaike, bensiini jm.), kuid ka mõningaid anorgaanilisi aineid (joodi). Etanool on hea sünteeside lähteaine (kummi tootmise, aga ka ravimite, värv- ja lõhnaainete valmistamisel ning alkohoolsete jookide koostisosa, meditsiinis konservandina ja antiseptilise vahendina).3 (allikas – kus info pärit?) Etanool on tugeva toimega sõltuvust tekitav narkootiline aine, mis on enamikus riikides peale Araabia maade legaalne. Etanooli 40-protsendilist vesilahust tuntakse viinana.4 (Vikipeedia) 2.2. Füsioloogiline toime
Isotsüaniidi nimetamisel lisatakse radikaali nimetusele liide isotsüaniid. Etüületanaat (etüülatsetaat) - saadakse etanooli liitmisel keteeniga. Lahusti ja sünteesilähteaine. 3 metüülbutüületanaat (isoamüülatsetaat) -tugeva pirnilõhnaga vedelik, kasutatakse toiduainete ja parfümeeriatööstuses. N,N dimetüülmetaanamiid (N,N-dimetüül-formamiid) - värvuseta vedelik, seguneb veega igas vahekorras. Lahustab mitte ainult orgaanilisi vaid ka anorgaanilisi aineid. Seega annab unikaalse võimaluse nendevaheliste reaktsioonide läbiviimiseks. Etaannitriil (atsetonitriil) Lahustab samuti orgaanilisi ja anorgaanilisi aineid. Amiinid, nende saamine, tähtsus ja omadused. Amiinid on aluselised, enamasti vees lahustuvad ebameeldiva lõhnaga gaasilised (metüülamiin, etüülamiin), vedelad või tahked (alates primaarsest dotetsüülamiinist C12H25NH2) ained, mis moodustavad hapetega sooli. Hüdrofiilsed. H-sidemed nõrgemad
Plastid Plastideks nimetatakse looduslikke ja sünteetilisi mittemetalseid kõrgmolekulaarseid ühendeid. Neid suure molekulmassiga keemilisi ühendeid nimetatakse polümeerideks ( ka vaikaineteks). Polümeeride molekulid koosnevad suurest arvust ühte või mitut tüüpi korduvatest lülidest. Plastide omadused: · väike tihedus (kerged), · ei vaja viimistlust, · odavad, · suur korrosioonikindlus, · enamikel plastidel ka suur hõõrdetegur, · head dielektrikud, isolaatorid ja heli summutavad omadused, · väike kuumuspüsivus, soojusjuhtivus ja hügroskoopsus, · vananevad ja vananedes kaotavad oma omadused. Plastid jaotatakse: · termoplastsed. · termoreaktiivsed (reaktoplastid) Termoplastid: korduval kuumutamisel ei muutu kuju ega koostis. See on tingitud sellest, et nendes plastides on molekulivahelised jõud suured. Reaktoplastid: temperatuuri (või kõvendi ) mõjul muutub kuju ja koostis ning kao...
Biomolekul- Keerulise ehitusega orgaanilised ained, mis väljaspool elusorganisme ei moodustu. Humoraalne regulatsioon- on organismi talitluse regulatsioon verre või lümfi eraldatavate bioloogiliselt aktiivsete orgaaniliste ühendite kaudu. Neutraalne regulatsioon- põhineb sisesekretsiooninäärmete tööl. Homöostaas- Homöostaas tähendab bioloogias organismi parameetrite hoidmist teatud piiratud vahemikus. II Organismide keemiline koostis 1.Milliseid anorgaanilisi aineid leidub organismides? Anorgaanilised ained vett 80%, teised anorgaanilised ühendid (soolad) 1,5% 2.Milliseid orgaanilisis aineid leidub organismides? Orgaanilised ained: valgud, lipiidid, sahhariidid, nukleiinhapped. 3.Milliseid elemente nimetatakse makroelementideks, milliseid mikroelementideks (näited)? Mikroelemendid- keemilised elemendid, mida organismid vajavad elutegevuseks suhteliselt väikesetes kogustes. (Ca, K, Na, Fe, I, Mg).
H-d on loomad, seened, parasiittaimed ja valdav enamik baktereid. bioloogiline hapnikutarve - kui veekogu üldseisundit iseloomustav parameeter. Veeheite koostises määratakse eelkõige järgmiste ainete heite piirväärtused: ... ained, mis mõjuvad halvasti hapnikubilansile ning mida on võimalik mõõta bioloogilise hapnikutarbe. Veekogude saastumine Reostus reostatus, vee saastatus (saastamine),loodusliku veereziimi või vee kvaliteedi rikutus. Kui vette on lastud orgaanilisi või anorgaanilisi aineid või vee temp. on muudetud, võib ta osutuda mõneks otstarbeks kõlbmatuks. Veereostusel Põllumajanduslikud 1. Töötleva tööstuse jäägid 2. Talud, farmid (pesu) 3. Väetised 4. Erosioon 5. Veterinaarravimid Mittepõllumajanduslikud 1. Tööstuse heitveed 2. Olmereoveed Veepuhastus Veepuhastus on 3-etapiline:1. Mehhaaniline, 2. Keemiline, 3. Bioloogiline 100%-liselt ei ole võimalik puhastada. lämmastiku/fosfori ringe euroopaliidu keskkonnakaitse
elementide paiknemine ruumis (ruumiline struktuur) 3)Ajaline kestvus ja järgnevus (dünaamika ehk kronoloogiline struktuur) 4)Neid ühendavate ökoloogiliste seoste kogum (funktsionaalne struktuur). Biotsönoos Ehk elukooslus, mis on teatud piirkonna populatsioonidest moodustunud tervik. Ökoton Kahe erineva koosluse üleminekuala Troofilised tasemed 1)Produtsendid - saavad energia päikesevalgusest või anorgaanilisi ühendeid oksüdeerides, sõltumatud organogeensetest toidu- ja energiaallikatest – autotroofid e. isevarustajad 2)Tarbijad - surmavad oma saagi, söövad taimi ja teisi loomi (fütofaagid ja zoofaagid) 3)Destruendid ehk lagundajad Eesti keskkonnakaitse ja majanduse päevaprobleemid. Energiatootmine ja keskkonnakaitse. Loodusvarad ja nende kaitse vajadus. Keskkonnakaitse strateegia ja põhiprintsiibid. Säästev areng. Säästev looduskasutus ja keskkonda säästva tehnoloogia vajalikkus
jodiid. Isotsüaniidi nimetamisel lisatakse radikaali nimetusele liide isotsüaniid. Etüületanaat (etüülatsetaat) - saadakse etanooli liitmisel keteeniga. Lahusti ja sünteesilähteaine. 3 metüülbutüületanaat (isoamüülatsetaat) -tugeva pirnilõhnaga vedelik, kasutatakse toiduainete ja parfümeeriatööstuses. N,N dimetüülmetaanamiid (N,N-dimetüül-formamiid) - värvuseta vedelik, seguneb veega igas vahekorras. Lahustab mitte ainult orgaanilisi vaid ka anorgaanilisi aineid. Seega annab unikaalse võimaluse nendevaheliste reaktsioonide läbiviimiseks. Etaannitriil (atsetonitriil) Lahustab samuti orgaanilisi ja anorgaanilisi aineid. 16. Orgaanilised väävliühendid, tioolid. Väävel orgaaniliste ühendite tüübid oksüdatsiooniastmega II on: Tiool e.tioalkohol R-S-H ,sulfiid R-S-R , disulfiid R-S-S-R. Kahevalentne väävel on tugev nukleofiil , ühineb kergesti elektofiiliga, muutudes kolmevalentseks ja tõustes oksüdatsiooniastmesse IV. Väävli
Reovete BHT on tavaliselt 100-300 mg/l Reovee eeltöötlemiseks kasutatakse koagulatsiooni lubjaga. Põhilisteks töötlemissõlmedeks on aga biotiigid. Farmaatsiatööstuse raskesti puhastatavad reoveed. Väga erineva koostisega ja seega ka erineva töötlusega. Nende vete puhul jääb BHT sageli vahemikku 1000-10000mg/l ning heljumi sisaldus - 10000-50000 mg/l. Fermentatsiooni protsessist pärinevad reoveed- kogused onväiksed kuid BHT kõrge (4000-8000 mg/l), Anorgaanilisi sooli sisaldavad reoveed; BHT on väga madal, Pesuveed- kogused on üsna suured ning BHT on 600-15000 mg/l Keemilisi lahusteid sisaldavad reoveed- kus BHT sisaldus on kõrge. Antibiootikumide sünteesist pärinevad reoveed (kõrge BHT) ei saa tavaliselt töödelda koos olmereovetega Põlevkivitööstuse raskelt saastatud veed, saastatud õlidega, heljumiga ja sisaldavad palju fenoolseid ühendeid, sulfaate, kloriide jm. Nende reovete puhastamist korraldab Viru Vesi AS ning see toimub
rakkudes lämmastikku, fosforit ja väävlit. Neid on vähem sellepärast, et nad esinevad peamiselt valkude ja nukleiinhapete koostises. Kuna neid on organismis väga vaja siis, siis nimetatakse neid kuut elementi makroelementideks (CHNOPS). CHNOPSi elemendid moodustavad 98% raku keemiliste elementide koostisest. Mikroelementideks nimetatakse 16 elementi, mida on rakkudes väga vähe, kuid on sellegi poolest väga olulised. (K, Cl, Ca, Na, Mg, Fe, Zn, Cu, I, F jt). Organismides on kõige rohkem anorgaanilisi aineid. Nende sisaldus üle 80%. Põhiline anorgaaniline aine on vesi. Organismide veesisaldus on 70% - 90%. Orgaanilistest ainetest on rakkudes: · kõige rohkem valke (sellepärast, et neil on rakus täita palju ülesandeid). · Lipiidid rasvad, õlid, vahad. · Sahhariidid glükoos, tärklis, tselluloos. · Nukleiinhapped sisaldus on suhteliselt madal, aga hädavajalikud kõikidele rakkudele. · DNA pärilikkuse kandja, üks elu tunnus.
reageerivad valgusele). 63)Elusorganismid on võimelised teatud ulatuses kohanema keskkonnaga. · Elu organiseerituse tasemed 64)Molekulaarne tasand (molekulaarbioloogia) 65)Rakutasand esimene tasand, kus on kõik elu avaldumise tunnused (tsütoloogia). 66)Koe tasand - hulkraksetel organismidel rakud spetsialiseeruvad ja koopereeruvad (histoloogia). 67)Organismi ehk isendi tasand autotroofsed isendid kasutavad ainult anorgaanilisi aineid, heterotroofsed aga ka valmis orgaanilisi aineid (anatoomia, füsioloogia, geneetika). 68)Populatsioonitasand hõlmab mingil territooriumil elavaid ühte liiki organisme, kes on seotud paljunemise kaudu (ökoloogia). 69)Liigi tasand hõlmab kõiki maakera piirkondi, kus elavad üht liiki isendid/taimed (ökoloogia). 70)Ökosüsteemi tasand piirkond maal, kus toimivad eri liiki organismide ja keskkonna vahelised suhted (ökoloogia).
lehtpuud, kuuskedele neutraalne, mingist hetkest lehtpuudele negatiivne Positiivne Positiivne Sümbioos on suhe, kus mõlemad osapooled saavad kasu: - Kohustuslik suhe ehk mutualism: mükoriisa taim omastab paremini vett ja anorgaanilisi ühendeid, seened aga orgaanilisi aineid; rohusööjad imetajad ja tselluloosi lagundavad mikroorganismid nendeseedekulglas magude süsteemis toimub tselluloosi lagundamine energia ja ainete saamiseks, mikroorganismidele tagatud püsivad
Kordamine KT-ks Vitamiin D3 Vitamiin D peamisteks ülesandeks organismis on soodustada kaltsiumi imendumist soolest verre, tugevdada luid kaltsiumi viimisega luukoesse ning tasakaalustada nakkuskaitset. Vit D3 on eelduseks vitamiin D3 hormooni – kaltsitriooli tekkimiseks. Vit D3 tekib kolesteroolist, organismis endas tekib see UV-kiirguse mõjul. Vit D3 saab valmis kujul piimaga, juustuga, kalaga ning taimse toiduga. Terve organismi eksistentsiks vajalikud tingimused: Hapniku olemasolu Toit, jook Teatud temperatuur (-50 - +40) Valguse olemasolu Organismi põhifunktsioonid: 1. Erutuvus – võime vastata ärritusele erutuse tekkega 2. Ainevahetus Assimilatsioon – omastamine, mille käigus toimub rakkude ja kudede süntees Dissimilatsioon – ainete,kudede,rakkude lagunemine 3. Liikumine 4. Paljunemine 5. Sisekeskkonna püsivuse ehk homöostaasi säilitamine Sisekeskkonda moodustavad : veri, ...
Joogivee tootjad, kes villivad vee veepudelitesse, kasutavad allikavee puhastamiseks ökoloogiliselt vastuvõetavaid meetodeid ning on loonud töökindla süsteemi vee tervikliku koostise ja loomuliku maitse säilitamiseks. · Kõige lihtsamaks vee puhastamise meetodiks on loomulikult vee keetmine. See iidne meetod tapab küll bakterid, kuid vee keemisprotsessi tulemusena toimub nitraatide, soolade ja raskemetallide konsentreerumine. Kraanivesi sisaldab teatud anorgaanilisi saasteained, mis keetmisel ei lahustu. · Vee filtreermine On teada, et veel on võime taastada oma koostis. Seoses sellega tuleb ettevaatlikult suhtuda käesoleval ajal populaarsetesse kodustesse veefiltritesse. Tänu ebakvaliteetsele puhastamisele, võib vesi koos saasteainetega jätta filtritesse kasulikke koostisaineid, mis hiljem üritatakse liita ümbritsevast keskkonnast või inimese organismist. Ning isegi filtreid kasutades, ei tea vee koostist,
Tartu Ülikool Arstiteaduskond Tartu Ülikooli mikrobioloogia instituut Aeroobsete ja anaeroobsete bakterite metabolismi erinevused Referaat Autor: Eliys Tomson Arstiteadus II, 7. Rühm Sõnade arv 1493 Tartu 2010 Summary Metabolism is one of the things that can be used to classify bacteria. For example aerobic and anaerobic bacteria are differentiated on the bases of their need for oxygen in the metabolism. The following report is a brief overview of bacterial metabolism, that is mos...
Organismi keemiline koostis: keemilistes reaktsioonides (lähteainena nt Organismide koostisest on leitud 70-80 erinevat fotosünteesil, lõpp-produktina). elementi. Enamusi väga 6CO2 + 12H2O = C6H12O6 + 6H2O + 6O2 väheses hulgas ja nende ülesannet ei Kindlustab rakkude ja kudede mahtuvuse tagab teata.Elusorganismide talitlusteks hädavajalik siserõhu ehk turgori. Organismi veesisalduse ja miinimum on 27 keemilist elementi ehk rakkude siserõhu vähenemisel taimed närtsivad, bioelemendid. inimese nahale tekivad kortsud. Rakkude koostis: Jagatakse 3 rühma : Makroelemendid - 98-99% keemilisi elemente on rakkudes kõige rohkem organismi elementidest: C; H; O; N; P; S Hapnik, süsinik, vesinik.Ka lämmastik, fosfor, Mesoelemendid katioonid: Na; K; ...
heterotroofid – vajavad väliskeskkonnast ühte või enamat orgaanilist substraati, näiteks suhkruid, aminohappeid, vitamiine, kasvufaktoreid; siia rühma kuuluvad sellised mikroobid, mille loomulikuks elukeskkonnaks on inimese organism (näiteks mädapõletikke põhjustavad stafülo- ja strptokokid); autotroofid – sünteesivad kõik endale vajalikud substraadid ise, enamasti redutseerivad nad oksüdeerunud anorgaanilisi ühendeid; mesotroofid vajavad vähemalt ühte juba redutseeritud anorgaanilist ühendit; siia kuuluvad nii organismis kui ka näiteks vees leiduvad mikroobid, nagu enterobakterid ja pseudomonaadid; hüpotroofid – intratselluaarsed parasiidid, vajavad peremeesraku mitmesuguseid ainevahetuslikke komponente oma elutegevuseks. Mikroobiraku seina ja tsütoplasma sünteesiks vajavad mikroobid peale
tugevakestalisi püsirakke ehk spoore- kõvakestaline moodustis, kus elutegevus on peatunud. TOITUMINE Toit imendub bakteri rakku läbi membraani. Seetõttu ei tohi bakterid olla suured. Toidu tüübilt on bakterid 2 sugused: 1) heterotroofid- toituvad valmis orgaanilisest ainest, see võib olla surnud organismid või elusate rakkude lagundamine. 2) autotroofid- bakterid, mis sisaldavad klorofülli, fotosünteesides saavad orgaanilist ainet. Mõned bakterid on võimelised lagundama anorgaanilisi ühendeid ja saama orgaanilist ainet. BAKTERITE ROLLID 1. LOODUSES surnud orgaanilise aine lõpplagundajad bakterid on mulla kujundajad aineringete läbiviijad looduses kujundavad normaalse mikrofloora teistele organismidele, st. bakterid aitavad teistel organismidel aineid sünteesida ja lagundada(loomade seedekanalis). &stimuleerivad loomadel immuunsüsteemis. & bakterid asustavad kõiki organismipindasid ja ei lase
on molekulivahelised jõud suured. Reaktoplastidel aga muutub temperatuuri mõjul kuju ja koostis ning kaob plastsus. See on tingitud sellest, et molekulidevahelised sidemed on nõrgad. Selleks , et saada teatavate omadustega plaste lisatakse neile lisaaineid so täiteaineid, kõvendeid, plastifikaatoreid, värvaineid, stabilisaatoreid ja katalüsaatoreid. Täiteained suurendavad plastide tugevust ja muudavad nad odavamaks. Täiteainetena kasutatakse kas orgaanilisi või anorgaanilisi aineid. Orgaanilistest ainetest on levinud puidujahu, tselluloos, puuvilla jäätmed, puuvillriie, paber jne. Anorgaanilistest aga grafiit, talk, kvarts, klaaskiud, klaasriie, vilgupuru. Täiteainete maht plastides on umbes 70% ja enam. Plastifikaatorid muudavad materjali elastsemaks, parandavad töödeldavust, vähendavad haprust ja suurendavad valu omadusi. Plastifikaatoritena kasutatakse mitmesuguseid estreid (küllastamata süsivesikuid), kastoorõli ja veel dilbutüülftalaati.
abil. Humoraalne regulatsioon elundkondade talituse kooskõlastamine käib veres esinevate hormoonide ja teiste keemiliste ühendite vahendusel. 3. Elus ja eluta loodus Elus ja eluta loodus koosnevad anorgaanilistest ja orgaanilistest ainetest. Eluta looduses esinevad peamiselt anorgaanilised ühendid. Orgaanilised ühendid on iseloomulikud elusloodusele, sest valdav osa neist moodustub organismide elutegevuse käigus. Iga organismi ehituses leiame nii anorgaanilisi kui ka orgaanilisi aineid, mis koosnevad mitmesugustest keemilistest elementidest. Organismides leiduvad peaaegu kõik keemilised elemendid, mis eluta looduseski. Erinevate rakkude keemiliste elementide sisaldus on üldiselt ühesugune. Makroelemendid O, C, H, N, P ja S. Nad moodustavad üle 98 % raku keemiliste elementide kogumassist. Organismid vajavad neid kõiki suhteliselt suurtes kogustes. Mikroelemendid K, Cl, Ca, Na, Mg, Fe, Zn,Cu, I, F jt. Kokku on organismides
kõik alkohoolsed joogid. Alkoholi manustamine põhjustab inimesel emotsionaalseid muutusi, taju, kõne, mälu, koordinatsiooni ja tasakaaluhäireid. Alkohol on kõige tugevama toimega sõltuvust tekitav narkootiline aine, mis on enamikes riikides legaalne. Alkoholid on rühm orgaanilisi keemilisi ühendeid, mille koostises on hüdroksüülrühm (OH). Seetõttu on tegemist polaarsete solventidega, mis lahustavad paljusid orgaanilisi ja anorgaanilisi saasteaineid. Kergemad alkoholid on vees lahustuvad ja neid saab kasutada kuivatamisprotsessides. Tavalisemad alkoholsolvendid on metanool, etanool, isopropanool, nbutanool, isooktanool, metüülisobutüülkarbinool, isoamüülalkohol, isobutüülalkohol, tsükloheksanool, metüültsükloheksanool. Alkohole kasutatakse laialdaselt ka teiste kemikaalide, näiteks estrite tootmisel. Alkoholid on mitmekülgsete kasutusvõimalustega solvendid. Kuna nad on kergelt polaarsed on nad head
Pigmente võib jagada looduslikeks ja kunstlikeks; anorgaanilisteks ja orgaanilisteks. Igal pigmendil on oma keemilised ja füüsikalised omadused. Muldpigmendid terra rossa Nagu arvukad taimse värvaine vormidki on raudoksiidirikastest muldadest saadud pigmendid, mille kasutamine ulatub kaugetesse eelajaloolistesse aegadesse, olnud kunstnikele ja kujundajatele üheks vanimaks värvisaamisviisiks. Olles vastupidavad lubjale, kasutati neid anorgaanilisi muldpigmente buon´is (või tõelises) freskomaalis, mis on kõige kestvam seinamaalinguviis. Pigmendid, segunedes täielikult märja krohvipinnaga, muutuvad seinapinna lahutamatuks osaks. Kuna antiiksest Kreekast pole säilinud ühtki buon freskot, võib ajaloolise tähtsusega näidiseid näha väljakaevatud 1. sajandi Pompeji villades, varasemates Hiina Liao-yangi hauakambrites Manzuurias ja 6. sajandil maalitud Ajanta koobastes Indias
1) Järjesta puud Hb, Ja, Kp, Ks, Ku, Lm, Lv, Mä, Pn, Sa, Ta, ja Va kasvukoha valgustatuse vajaduse järgi vastavatesse rühmadesse. Valguslembesed: Hb, Ks, Mä Poolvarju taluvad: Lm, Lv, Sa, Ta Varjutaluvad: Ja, Kp, Ku, Pn, Va 2) Taim. Milline on taime energiaga varustamise viis ja energia kasutamise mehhanism raku tasandil? Taimed on autotroofsed organismid mis omastavad süsinikdioksiidi, vett ja muid anorgaanilisi aineid ning sünteesivad neist päikeseenergia abil orgaanilist ainet ja vabastavad hapnikku. Fotosünteesi käigus saadud suhkrud (glükoos on organismi peamine energiaallikas) lagundatakse (dissimilatsioon) rakuhingamise käigus. Glükoosi lagundamine rakus viiakse lõpuni mitokondrites ning saadud energia talletatakse ATP-na, mida saab kasutada edasises metabolismis . 3) Loom. Milliseid aineid vajab loom energia saamiseks, kuidas ja kus vabaneb energia raku tasandil?
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
