Keemia kontrollküsimused 1)Kirjuta etanooli või metanooli kohta kõik mis tead. Etanool(C2H5OH) on värvuseta,iseloomuliku lõhna ja kõrvetava maitsega vedelik.On veest kergem,seguneb sellega hästi.On ka hea lahusti.Lahustab hästi orgaanilisi ühendeid ja ka mõningaid anorgaanilisi aineid. 2)Mis on fenoolid ja kuidas neid kasutatakse? Üks vesinik on asendunud hüdroksüülrühmaga.Kasutatakse lähteaineks ravimite,plastmasside,lõhkeainete,värvainete tootmisel.On antiseptiline. 3)Mis on dietüülettum?Kasutatakse? 4)milliseid probleeme on fenooliga keskkonnas? Rasvad Rasvad koosnevad karboksüülhapetest ja neid nim. rasvhapeteks.Need koosnevad alati paarisarvulisest süsinikest ja neid on kokku 6-20. Heksadekaanhape(C15H35COOH) ja oktadekaanhape(C17H35COOH)
ning hüpoteese Esimesed elusolendid maal ● Puudus osoonikiht ja ultravioletkiirgus oli tugev said algsed organismid ellu jääda vaid sügaval vees ● Vanimad elumärgid on 3,43 miljardit aastat tagasi ja leitud on need Austraaliast, nim. Stromatoliitideks ● Esimesed elusolendid olid ainuraksed prokarüoodid,mis lahknesid kaheks: arhedeks ja bakteriteks. ● Arhed? ● Osadel organismidel arenes välja võime saada energiat anorgaanilisi ühendeid oksüdeerides. ● Kemosüntees? Esimesed elusolendid maal ● 3 miljardit aastat tagasi tekkis fotosüntees ● Fotosünteesi eelduseks oli bakterirakus asetseva rohelise pigmendi olemasolu,mis võimaldas siduda päikese valgusenergiat ● Tänu vee ja valguse rohkusele said fotosünteesiks võimelised organismid eelise ning kiire paljunemise ● Kaks miljardit aastat tagasi hakkas rohkem vaba hapniku atmosfääri jõudma
Saasteaine reoaine, pollutant, soovimatu tahke, vedel või gaasiline aine vees, õhus, mullas, toiduaineis vm. Saastumus saastatus, keskkonna, eriti õhkkeskkonna seisund, õhu kogusaastatuse aste. Saastekoormus heitmetega (sh. Radioaktiivsete ainetega) mingi ajavahemiku kestel looduskeskkonda sattuvate ja selle omadusi rikkuvate ainete hulk. Reostus reostatus, vee saastatus (saastamine), loodusliku veereziimi või vee kvaliteedi rikutus. Kui vette on lastud orgaanilisi või anorgaanilisi aineid või vee temp. on muudetud, võib ta osutuda mõneks otstarbeks kõlbmatuks. Eristatakse: 1. koldelist, nt. asulais, tootmisettevõtteis ja farmides moodustuvat punktreostust, 2. suuri alasid hõlmavat hajureostust, mida põhjustavad põllul, aias ja metsas kasutatavad väetised ja mürkkemikaalid, õhusaaste jms. Saaste puhul eristatakse saastumist võõraste ainetega ja degradatsiooni. Degradatsioon mullateaduses laiemas tähenduses mulla viljakuse vähenemine orgaanilise ja
%), süsinikku (1518 %) ja vesinikku (810%). Mõnevõrra vähem on rakkudes lämmastikku, fosvorit ja väävlit. Need sinevad peamiselt valkude ja nukleiinhapete ehituses. Neid keemilisi elemente nimetatakse makroelementideks. Vähesemal määral leidub rakkudes K, Cl, Ca, Na, Mg, Fe, Zn, Cu, I, F jt. Mikroelementideks nimetatakse neid elemente, mida on organismides küll väga vähe, kuid mis on siiski hädavajalikud enamiku organismide elutegevuseks. Organismides on kõige enam anorgaanilisi aineid (80%). Põhiosa moodustab vesi (7095 %). Orgaanilistest ainetest on rakkudes kõige rohkem valke. Neile järgnevad lipiidid (rasvad, õlid, vahad) ja sahhariidid (glükoos, tärklis, tselluloos). 2.2 Anorgaanilised ained Vesi on hea lahusti ja enamik ained on organismis lahustunud olekus. Vee molekulid esinevad paljudes keemilistes reaktsioonides nii lähteainete kui lõppproduktidena. Vesi moodustub hingamise käigus
8. Tsütoplaasm 9. Tsütoskeleet 10. Rakukest (kitiinist) 11. Mõnedel on vakuool gaasiga 12. Rakumebraan Taimeraku ehitus Taimeraku ehitus. Mitokondrid varustavad rakku energiaga, mida on vaja tema elutegevuseks ja olemasolevate rakustruktuuri de säilitamiseks. Hapnikku tarbides muundavad nad süsivesikutes ja rasvades peituva energia rakkudele kättesaadavaks . ON KA LOOMRAKUS. Tsütoplasma on raku sees. See sisaldab rohkesti vett ning selles on lahustunud orgaanilisi ja anorgaanilisi aineid. ON KA LOOMARAKUS. Rakumembraan eraldab rakku teistest rakkudest kui ka ümbritsevast keskkonnast. Vakuool on õhukese membraaniga ümbritsetud vee ja selles lahustunud ainete mahuti. Kloroplastid on plastiidid, milles toimub fotosüntees. Neis valmistatakse orgaanilisi aineid, kasutades päikese energiat. Rakukest (koosneb tselullosist) annab taimerakule tugevuse ja kuju. Läbi rakukesta ja rakumembraani pooride toimub aine- ja energiavahetus. 1) Tuum 2) Tuumake 3) Ribosoomid
Jaotus: kõhrkude, luukude, rasvkude, veri. Kudedest moodustuvad organid, organitest organisüsteemid. Elundite ja elundkondade vaheline rebulatsioon toimub: neuraalsel teel (närvid), humoraalsel teel (hormoonid). · Organism ühte liiki kuuluvad isendid, kellel on ühesugune ehitus ja talitus, kes elavad üesugustes tingimustes, saavad sigimisvõimelisi järglasi ja asustavad Maad eri piirkondades. · Ökosüsteem Organismide koostis: organismides on kõige enam anorgaanilisi (vesi, hapnik, süsinik) aineid- sisaldus üle 80%. Ained jagunevad 2 rühma: orgaanilised (vesi, katioonid, anioonid) ja orgaanilised (sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped). Vesi: hea lahusti, osaleb enamikes keemilistes reaktsioonides, aitab säilitada püsivat temp. Sahhariidid: monosahhariidid, oligosahhariidid, polüsahhariidid. Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud: riboos ja desoksüriboos. 6C glükoos (viinamarjasuhkur) ja fruktoos (puuviljasuhkur).
Mulla mineraalide määramiseks kasutatakse mulla reaksiooni ning mingil määral ka lõimist. Peamised toitained: lämmastik (N), fosfor (P) ja kaalium (K) Sekundaarsed toitained: väävel , kaltsium , magneesium Väiksed toitained: rauda , mangaan , vask , tsink , boor , molübdeen , kloor Mullaanalüüs võimaldab kindlaks teha viljakust või mulla oodatavat kasvupotentsiaali, mis näitab toitainete puudujääke, potentsiaalset mürgisust ülemäärase viljakusega ja väheoluliste mikroelementide esinemise pärssimis Testide võtmiseks tuleb võtta hulgi proove ja kohtadest kus poleks mingeid mõjusid sügavus 15-30cm,tops vms peab olema puhas Mulla proovide analüüside tegemine: kahel viisil kindlaks tegemine pinnast : ekstraheerimine hõlmab mulla proovide loksutamist keemilises lahuses. Iga toitaine jaoks spetsiifilised keemilised lahused on ideaalsed, kuid mitme elemendi ekstraheerimislahused on populaarsed, kuna see suurendab labori efektiivsust. Mitme el...
Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talitluslikul ja regulatoorsel tasandil. Molekul on aine väikseim osake, millel on säilinud kõik selle aine keemilised omadused. Biomolekulide esinemist võib lugeda üheks elu tunnuseks. Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on veel kõik elu omadused. Iga organism vajab väliskeskkonnast mitmesuguseid aineid. Rohelised taimed kasutavad sünteesiprotsessideks anorgaanilisi ühendeid. Loomad omastavad toidust orgaanilisi aineid. Organismi lagundamis ja sünteesiprotsessid moodustavad tema ainevahetuse. Iga organism on oma ainevahetuse kaudu seotud ümbritseva keskkonnaga. Elu moodustab ka energiavahetus (roheliste taimede puhul fotosüntees valgusenergia; loomade puhul toidus esinevate orgaaniliste ainete oksüdatsioon). Organismid väljutavad samuti energiat, näiteks eraldades soojusenergiat. Seega on aine ja energiavahetus üks elu tunnus,
Elu omadused Elu on mateeria osa , mis suudab end ise kasvatada ja paljundada. · Valgud töötavad selle nimel · Valkude töös seisneb elu · Erinevaid valgumolekule on miljardeid, nende koostoimimine ongi elu. 1)Rakk- väikseim üksus elu omadustega Ainuraksed-bakterid,protistid(kingloom, amööb, pärmseen, silmviburlane) Hulkraksed-loomad(koer,kass jne.) 2)Kõrge organiseerituse tase Kõik elusorganisimid on keerukama organiseeritusega, kui eluta objektid, nii ehituses, talitluses kui ka reguleerituses. 3)Aine-ja energiavahetus Autostroofid-organismid, kes toodavad orgaanilist ainet päikese valgusenergia abil. See protsess on fotosüntees. Valgus+6CO2+6H2OC6H12O6(glükoos)+6O2 Heterotroofid-organismid , kes saavad energiat väliskeskkonnast tulevast orgaaanilisest ainest rakuhingamise käigus C6H12O6+6O26CO2+6H2O+energia Mitokonderis toimub rakuhingamine ,st glükoosis reageerimine hapnikuga, mille tulemusel tekkib energia, ...
HAPPED Happed on ained, mis annavad lahusesse vesinikioone. Happed on ained, mis loovutavad prootoni H+. Enamik anorgaanilisi happeid on värvuseta läbipaistvad söövitavad vedelikud, hapetel on hapu maitse. Kõikide hapete vesilahused on söövitavad vedelikud. Happe valemis on alati vesiniku sümbol (H), kuid mitte kõik ained, mille koostises on vesinike aatomeid, ei ole happed. Nii happed kui nende vesilahused muudavad indikaatorite värvust. Indikaatorid on ained, mis muudavad sõltuvalt keskkonnast oma värvust. Õpime 8.kl hiljem. Happe sattumisel nahale tuleb nahka pesta suure hulga veega ja seejärel vastavat kohta neutraliseerida söögisooda lahusega. Happe vesilahuse valmistamisel tuleb valada alati hapet vette, mitte vastupidi! Happe lahustumisel eraldub palju soojust, st eraldub soojust ja selliseid protsesse, mille käigus eraldub soojust, nimetatakse eksotermilisteks reaktsioonideks. Valade...
BIOLOOGIA SEENED JA BAKTERID KODUNE KONTROLLTÖÖ KOOSTAS: KAIRI SUVI KLASS: 11-K1 TALLINNA TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM SEENED Seeni on nii hulk- kui ka üherakulisi organisme. Seened ei sisalda klorofülli ega suuda päikeseenergia abil sünteesida anorgaanilisi aineid orgaanilisteks aineteks, seetõttu ei kuulu nad taimeriiki. Nende olemusvormiks on seeneniidid ehk hüüfid, mis moodustavad seeneniidistiku ehk mütseeli. Seened jagunevad järgmisteks hõimkondadeks: 1.Viburseened- taimede, loomade, seente parasiidid 2.Ikkesseened- kõik hallikulaadsed 3.Kottseened- maismaal, harvem vees elunevad saproobid või taimede, loomade ja seente parasiidid või poolparasiidid. 4
Saadused NADH2 , ATP , püroviinamarihape ADP , CO2 , etanool Näited elust Maratonijooksja käärimine Sarnasused 1. moodustub ATP 2.glükoosi lagundamine 3. NADH2 Autotroof Heterotroof Erinevus: eluks on vajalik anorgaanilisi aineid Vajavad orgaanilisi ühendeid Sarnasused: Neil mõlemal toimub aine- ja energiavahetus. Vajavad energiat. Dissimilatsioon Assimilatsioon Erinevused Lagundamine Süntees Vabaneb energia Neelab energiat Sarnasus Kulgevad samal ajal
roheline silmviburlane pole kumbki METABOLISM organismis asetsevaid sünteesi- ja lagundamisprotsse, mis tagavad tema aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga. ASSIMILATSIOON ADP+D SARNASUS DISSIMILATSIOON ATP -süntees, aine tekib -mõlemad on -lagundamine, aine laguneb -vajab energiat (enamasti ATP) ainevahetuse -tekib energia e vabandeb→talletab -vajatakse erinevaid anorgaanilisi protsessid -tekivad jääkained või orgaanilisi ühendeid Energia vabaneb orgaaniliste ühendite Rakud→DNA süntees oksüdatsioonil Replikatsioon→millegi tootmine Maksas- lagundatakse alkoholi, (insuliin) mürkaineid (tekivad jääkained) Transkriptsioon-võib kasutada Translatsioon→lagundamisel tekkiv
uurida. Kuid juba enne 18.sajandit oli tehtud mitmeid katseid liigitada aineid mineraalseteks ja orgaanilisteks. Esimsese sellise liigituse autoriks loetakse Abu Bakr ar-Razidi. Rootsi keemiku J.Berzeliuse ettepanekul hakati 1808. aastast alates orgaanilisi ühendeid käsitlevat keemiat nimetama orgaaniliseks keemiaks. Berzeliusel ilmus õpik, mille ühes peatükis räägis ta orgaanilisest keemiast. Selles propageeris Berzelius sel ajal valitsenud seisukohta, et anorgaanilisi aineid saab valmistada laboratoorselt, orgaanilisi aga ei saa. Berzelius väitis, et orgaanilised ained tekkivad ainult elusorganismides erilise elujõu (vis vitalis) mõjul. Viimasest terminist tuleneb ka vitalistliku teooria nimetus. Vitalismi ehk elujõu teooria pidurdas orgaanilise keemia arengut kaua aega. Esimesena hakkas Berzeliuse teooriat kahtluse alla seadma tema hea sõber ja õpilane, Berliini Ülikooli professor F.Wöhler
2) Pigmentide liigid ja omadused. Pigment on sideaines ja lahustis lahutamatu värviline peendispersne pulber, mis sideainega moodustab kaitsvaid ja dekoratiivseid efekte. Liigitatakse: looduslikud, tehis- ja metallpigmendid Pigment on värvi üks tähtsaim koostisosa. Kui värvitoode sisaldab läbipaistvaid pigmente, siis nim seda lasuurvärviks. Kui toode pigmente üldse ei sisalda, nim seda lakiks. Välisvärvides tuleb kasut anorgaanilisi pigmente, sest nad on ilmastikukindlamad kui orgaanilised pigmendid. Pigmentide tähtsamad omadused: värvivus, valguskindlus, ilmastikukindlus, katvus, leelisekindlus, happekindlus, veekindlus, õlikindlus, korrosioonikindlus, tulekindlus, mürgisus. Pigmendi ülesanne värvis: tagada soovitud värvus, kattevõime, värvikile tugevus, kaitsta UV-kiirte vastu, korrosioonikindlus.
doc 5.2 Nüüd ma tulen! (Kristiina Uriko, Reet Raukas, Häli Mets, Kadi Liik) 1. Omadused 1.1 Etanool on värvuseta, iseloomuliku lõhna ja kõrvetava maitsega vedelik. Keemistemperatuur on 78 oC ning tihedus 794 kg/m3. Etanool seguneb veega igas vahekorras. Destilleerimise tulemusel on võimalik saada piiritust, milles on 95% etanooli ja 5% vett, hea lahusti, lahustab hästi orgaanilisi ühendeid (rasvu, vaike, bensiini jm.), kuid ka mõningaid anorgaanilisi aineid (joodi). Etanool on hea sünteeside lähteaine (kummi tootmise, aga ka ravimite, värv- ja lõhnaainete valmistamisel ning alkohoolsete jookide koostisosa, meditsiinis konservandina ja antiseptilise vahendina). 1.2 Alkoholide hüdroksüülrühm on väga nõrgalt happeline, reageerides näiteks aktiivsete metallidega: 2CH3OH + 2Li -> 2CH3OLi + H2 Alkoholid reageerivad orgaaniliste hapetega, moodustades estreid
tasandil. · Molekul on väiksem osake, millel on säilinud kõik selle aine keemilised omadused. · Biomolekulide esinemist loetakse elu üheks tunnuseks. · Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik elu omadused. · Organismide moodustumine jaotab nad kahte rühma: üherakulised(bakterid) ja hulkraksed. · Hulkraksed ilmusid umbes 700-900 milj. aastat tagasi. · Rohelised taimed kasutavad sünteesiprotsessideks anorgaanilisi ühendeid. Loomad aga ei saa hakkama toidust omastatavate orgaaniliste aineteta. · Organismid ei võta ainult väliskeskkonnast energiat vastu, vaid ka väljutavad seda. · Aine- ja energiavahetus on üks elu tunnus, mis esineb kõikidel organismidel. · Organismidel on üsna püsiv keemiline koostis. · Imetajad ja linnud on ainukesed püsisoojased organismid, kalad, kahepaiksed ja roomajad on kõigusoojased. · Sisekeskkonna stabiilsus on elu iseloomustav tunnus.
Elu tunnused: 1) keerukas organiseeritus ( organismides tekivad biomolekulid) 2) aine ja energiavahetus ( sellega tagatakse püsiv sisekeskkond) 3) paljunemine ( mitte suguline, suguline) 4) pärilikkus 5) areng ( otsene- sarnased vanematega, moondega- erineb vanematest, järkjärgult muutub) 6) reageerimine väliskeskkonna ärritustele (loomadel aktiivne, taimedel passiivne) Elu organiseerituse tasemed: 1) Molekulaarne tase ( uurimisobjektideks biomolekulid, haruteadus- molekulaarbioloogia) 2) Rakutase ( ilmnevad kõik elutunnused. Kõige tähtsam tase. Tsütoloogia) kude- sarnase ehituse ja talitusega rakud moodustavad koe, histoloogia ...
See ei ole ainult kaksikspiraali kooshoidmine, vaid ka replikatsiooni ning transkriptsiooniprotsess. RNA ahelad omavahel niimoodi ei põimu, kuna hüdroksüülrühm on piisavalt suur, et takistada ahela keerdumist. RNA funktsioonid nõuavad teistmoodi struktuure. Kantserogeensed ained tekitavad kindla toimeaja ning toimetugevuse korral vähki ja teisi pahaloomulisi kasvajaid. Nende hulka kuuluvad polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud, aromaatsed amiinid, anorgaanilisi aineid ja materjale, looduslikest ühenditest nt hallitusseente mürgid, pestitsiidid, värvained, ravimid jm. Nad tekivad tehnoloogilistes protsessides nt kivisöe või põlevkivi töötlemisel ning esinevad saadud tõrvas või õlis, samuti moodustuvad kütuse mittetäielikul põlemisel ning leiduvad siis suitsus või tahmas. See võib rikkuda raku keemilist informatsiooni, kuid see pole 100% kindel. Eripära on selles, et tekib kohe väärareng juhul kui rakk või organ ei tule toime vigade
(näiteks hunt sööb ära rebase) - 4. astme tarbijad - tippkiskjad (reeglina puuduvad looduslikud vaenlased, näiteks karu) 3. Lagundajad (destruendid) - Kasutavad surnud organismide orgaanilist ainet - Igasuguse lagundamise tulemus on see, et orgaaniline aine lagundadakse ära nii, et sellest saab taas anorgaaniline aine - Lagundamisel tekkinud anorgaanilisi ühendeid kasutavad uuesti taimed (aineringe) Toiduahel - tootja → 1. astme tarbija → 2. astme tarbija → 3. astme tabija → … ↑ Nooled näitavad toidus sisaldava energia liikumist Aine ja energia ülekanne ökosüsteemis Aine ülekande kohta ökosüsteemis käib seaduspärasus: iga järgneva troofilise taseme (või toiduahela lüli) biomass on maksimaalselt 10% eelneva taseme biomassist - ökoloogilise püramiidi reegel
turvast, et suurendada happesust ning liiga kõrge happesuse vähendamiseks võib kasutada tuhka või lupja. Neid ained tuleb lisada ettevaatlikult, et mitte põhjustada järske pH kõikumisi, mis võivad olla eluohtlikud. Amoniaak ja anorgaanilised soolad Vihmaussid on väga tundlikud ammoniaagi suhtes ning ei ole suutelised elama ammoniaagirikastes jäätmetes, näiteks värskes linnusõnnikus. Vihmaussid surevad ka siis, kui substraadis on liiga suur kogus anorgaanilisi soolasid. Nii ammoniaagil kui ka anorgaanilistel sooladel on väga kindlad ja kitsad piirid mürgisuse ja mittemürgisuse vahel. Vihmaussidele sobiv keskkond tohib sisaldada ammoniaaki alla viiemilligrammi grammi kohta ja alla 0,5 % anorgaanilisi soolasid).Orgaanilisi jäätmeid, mis sisaldavad liiga palju ammoniaaki, muutuvad kasutuskõlblikuks kui neid eelnevalt kas komposteerida või pesta ammoniaak välja). Kaasnevad organismid
Teadusliku uurimismeetodi etapid: probleemi püstitamine, taustainfo kogumine, hüpoteesi sõnastamine, hüpoteesi kontrollimine, tulemuste analüüs, järelduste tegemine. Orgaanilised ühendid on iseloomulikud elusloodusele. Rakkudes on kõige enam hapnikku, süsinikku ja vesinikku. Vähem on lämmastikku, fosforit ja väävlit. Neid kuute nimetatakse makroelementideks. Rakkudes leidub ka K, Mg, Ca ja Na. Väga vähe on Fe, Cu jt. Neid nimetatakse mikroelementideks. Anorgaanilisi aineid on üle 80% ja peamine on vesi. Orgaanilistest ainetest on rakkudes kõige vähem valke. Põhilised energiaallikad on lipiidid ja sahhariidid. Vesi täidab rakus mitmesuguseid ülesandeid: hea lahusti ja osaleb enamikus keemilistest reaktsioonides. Vesi aitab organismis säilitada temperatuuri. Bioaktiivsed ained on orgaaniliste ühendite eri klassidesse kuuluvad ühendid, mis juba väikestes kontsentratsioonides mõjutavad organismi ainevahetust ja elutalitlusi
Üherakulised organismid amööb, kingloom, bakterid(piimhape ja muud sõbrad) Hulkrakulised organismid inimesed, kutsud, kiisud, lilled... Päristuumne rakk Eeltuumsed e prokarüoodid(bakterid ja teema), päristuumsed ehk eukarüoodid. Viimased jagunevad: protistid, taimed, seened, loomad. Viirused pole miski neist. Raku ümber on rakumembraan. Eukarüootse raku sees on tsütoplasma ja organellid. TUUM nagu päristuumne. Tsütoplasma peamiseks koostaineks on vesi, millest on lahustunud anorgaanilisi ja organaanilisi aineid. Anorgaanilised dissotsieerunud olekus, osalevad paljudes biokeemilisest reaktsioonides, tagavad raku sisekeskkonna püsiva pH. Muidu veel aminohapped, nukleotiidid, mono-ja oligosahhariididid, orgaanilised happed ja veel. Biopolümeeerid: polüsahhariidid, valgud, nukleiinhapped. Ainevahetuse vaheproduktid. Tsütoplasma ei peatu kunagi, toob organelle kokku. Rakutuumal on kahest membraanist koosnev tuumaümbris. Poorid on seal ja ega ilma
langeda,sest toitu pole.Stabiilses populatsioonis püsib vanade ja noorte arv tasakaalus,juurde sünnib niisama palju isendeid kui sureb,seega sündimus=suremusega.Kui populatsioonis on rohkem noori siis sünnib ka rohkem järglasi,sellisel juhul kasvav populatsioon,kui sureb rohkem kui sünnib siis kahanev populatsioon. Toiduahel on omavahel toitumissuhetes olevad organismid.Toiduahela lüli=troofiline tase. Autotroofsed taimed-võtavad keskkonnast anorgaanilisi ühendeid ja sünteesivad päikeseenergia abil orgaanilisi ühendeid. Autotroofsed taimed,autotr.bakterid,autotr.protistid = tootjad e produtsendid = TOIDUAHELA 1.LÜLI. Loomad-Heterotroofid,kes vajavad eluks valmis orgaanilisi ühendeid. TaimtoidulisedHerbivoorid;LoomtoidulisedKiskjad = tarbijad e konsumendid. Kasutavad toiduks elusaid organisme. TOIDUAHELA 2.LÜLI. Mikroorganismid,seened,osa selgrootuid loomi-kes lagundavad surnud produtsente ja kondumente = destruendid. TOIDUAHELA 3.LÜLI.
3. Miks vajab organism makroelemente suhteliselt suurtes kogustes? - Sest need moodustavad suure osa organismi koostisest. 4. Millised keemilised elemendid esinevad kõigi orgaaniliste ainete koostises? - O, C, H, N on enamike organismide koostises. 5. Miks organism ei saa läbi mikroelementideta? - Mikroelemendid on paljude bioaktiivsete (ensüümid, hormoonid) koostises. Vajab neid elutegevuseks. 6. Milline on anorgaaniliste ja orgaaniliste ainete suhe rakkudes? - Anorgaanilisi aineid on kuskil 80% igas organismis ja ülejäänu on seega orgaaniline aine. 7. Millist keemilist ühendit on organismides kõige rohkem? - Vett (H2O) on kõige rohkem organismides. 8. Reastage protsentuaalse sisalduse alusel järgmised rakkudes esinevad orgaaniliste ühendite rühmad: nukleiinhapped, sahhariidid, lipiidid, valgud. - 1. Valgud 2. Lipiidid 3. Sahhariidid 4. Nukleiinhapped. 2.2 1. Millised on organismides enamlevinud keemilised elemendid? Milliste keemiliste
1. LUUSTUMISPROTSESSID JA LUUSTIKU KUJUNEMINE 1.1 Luukude Luukude on luude kõva ja elastne sidekude. Sellesse on kogunenud mineraalaineid (kaltsium, fosfor, magneesium). Luukude koosneb luurakkudest ehk osteotsüütidest ja mineraliseerunud raku vaheainest. Täiskasvanud inimeste luustikus on umbes 2/3 anorgaanilisi ja 1/3 orgaanilisi aineid. Anorganilised ained (mineraalsoolad, näiteks kaltsiumfosfaat) põhjustavad luukoe kõvaduse, orgaanilised ained aga elastsuse. Orgaanilistest ained (valgud, rasvad) annavad luudele elastsuse. Luukoes toimub pidev ülesehitus ja lammutus. Luukude tekib luumoodustusrakkude ehk otseoblastide talitlusest : need ladestavad luukoele üha uusi kihte ja jäädes ise luukoesse, muutuvad luurakkudeks. Luukudet lammutavad suured mitmetuumalised rakud ehk osteoplastid
Viirused(mitterakuliased struktuurid) jäävad elusa ja elutu piirile, enamik elu omadusi neil puudub. Rakk on kõike lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik elu omadused. Organisme jaotatakse kahte rühma: üherakulised ja hulkraksed. Üherakulised on bakterid, neid on ka protistide seas ning seene-ja taimeriigis. Kuidas on organismid seotud ümbritseva keskkonnaga? Organismid vajavad väliskeskkonnast mitmesuguseid aineid. Rohelised taimed kasutavad sünteesiprotsessideks anorgaanilisi ühendeid, loomad vajavad toidust omastatavaid orgaanilisi aineid. Ükski organism ei saa otse väliskeskkonnast rakkude ehituseks kõlbulikke valke, lipiide ega sahhariide, neid tuleb ise sünteesida. Lagundamis- ja sünteesiprotsessid organismi ainevahetus. Jääkaineid eritatakse ümbritsevasse keskkonda. Kõik organismid vajavad elutegevuseks energiat. Fotosünteesi käigus kasutatakse valgusenergiat, energia salvestub orgaanilistesse ainetesse. Hiljem, kui nad
Fakultatiivne parasiit-parasiit on võimeline elama ja paljunema ka ilma peremeesorganismita. Endoparasiidid-siseparasiidid. Laiuss, paeluss. Eksoparasiidid-välisparasiidid. Parm, hallsääsk. Konsumendid(tarbijad)-heterotroofsed organismid. Toituvad tootjate poolt loodud org. ainest. Konsumentide toiduks on produtsendid või teised konsumendid ise. Produtsendid(tootjad)-autotroofsed organismid, mis saavad oma energia päikesevalgusest või anorgaanilisi aineid oksüdeerides. Kõige tähtsamad produtsendid on rohelised taimed, nad toodavad looduses esmast orgaanilist ainet. Destruendid- surnud organismide koostisaineid lagundavad heterotroofsed organismid (bakterid, seened, selgrootud loomad). Lagundamine toimub ensüümide toimel. Füüsikaline evolutsioon-ebapüsivatest elementaarosakestest raskemate aatomite, tähtede, planeetide ja galaktikate teke ning edasine areng.
Organismisde koostis Kogu loodus nii elus kui eluta koosneb anorgaanilistest ja orgaanilistest ainetest. Eluta looduses, elavad peamiselt anorgaanilised ained. Orgaanilised ühendid on iseloomulikud eluslooduses sest valdav osa neist moodustab organismide elutegevuse käigus. Kõige enam on rakkudes lämmastiku , fosforit ja väävlit, mis moodustavad kokku üle 98% raku keemiliste elementide kogu massist. Organismides on kõige enam anorgaanilisi aineid. Nende sisaldus on enamasti üle 80%. Anorgaaniliste ainete põhiosa on vesi. Orgaanilistest ainetest on rakkudes kõige rohkem valke. Ilmselt on peamine põhjus selles, et neil on rakus täita palju ülesandeid. Valkude kõrval on enim esindatud lipiidid(rasvad, õlid ja vahad) ja sahhariidid (glükoos, tärklis, tselluloos). Need ühendid kuuluvad mitmete rakustruktuuride koostisesse ja on ka organismi põhilisteks energiaallikateks. Ehkki nukleiinhapete sisaldus on suhteliselt madal
Organismide keemiline koostis 1. Milliseid anorgaanilisi aineid leidub organismides? – Vesi, soolad, happed, alused. Katioonid ja anioonid. Eluta looduse ained. Katioonid: K – Na – ioonid, Ca, NH4, Mg, Fe. Anioonid: Karbonaatioonid, fosfaatioonid, joodiioonid. • Makro: C, H, O, N, P, S • Meso: Na, K, Mg, Ca, Cl • Mikro: Fe, As, Br, Sn, Si... 2. Milliseid orgnaailisi aineid leidub organismides? – Elusa looduse ained. C – ühendid (v.a. süsihappegaas). Sahhariidid, lipiidid, valgud ja nukleiinhapped
| | H -- C -- C --O -- H | | H H ETANOOLI LEIDUMINE Etanooli leidub looduses vabal kujul näiteks taimedes ja hapupiimas kui ka seotult taimede eeterlikes õlides. ETANOOLI OMADUSED Molekuraalvalem: C2H6O Molaarmass: 46.06844(232) g/mol Välimus: värvitu puhas vedelik Tihedus: 0.789 g/cm³ Sulamistemperatuur: -114.3 °C Keemistemperatuur: 78.4 °C Happelisus: 15.9 Etanool on hea lahusti. Lahustab hästi orgaanilisi ühendeid (rasvu, vaike jm), kuid ka mõningaid anorgaanilisi aineid (joodi). Etanool on veest kergem vedelik, sest tema tihedus on 0,794 g/cm. Etanool on vedelik, mille sulamistemperatuur on -112°C ja keemistemperatuur 78°C. Etanool on kergesti lenduv tuleohtlik vedelik. Aur seguneb hästi õhuga ning kergesti tekivad plahvatusohtlikud segud. Kui etanool seguneb veega, tekib kontraktsioon. See on nähtus, kus kahe aine segunemisel omavahel paigutuvad väiksemad aineosakesed suurematele vahele ära ning lõpptulemuseks on segu ruumala vähenemine
) Autotroofid sünteesivad vajalikud ained: fotosünteesi teel või kemosünteesi teel. Fotosüntees toimub taimede kloroplastides. Fotosüntees on orgaaniline aine süntees anorgaanilstest ainetest valgusenergia abil. Taimed moodustavad orgaanilisi aineid. Nt glükoos, Süsihappegaasist ja veest. Kemosüntees on orgaaniliste ainete süntees anorgaanilistest ainetest keemilise energia abil. Kemosüntees toimub osades bakterites. Nad kasutavad anorgaanilisi ühendeid toitainetena ja energiaallikana. · HETEROTROOFID 1. Organismid, kes sünteesivad oma elutegevuseks vajalikud orgaanilised ained toidus sisalduvate orgaaniliste ühendite lõhustumis-saadustest. Heterotroofid on :Loomad, inimesed, seened, osa baktereid, osa protiste. Erinevused: Autotroof ja heterotroof. Autotroof: moodustavad orgaanilised ained anorgaanilistest Heterotroofid: Saavad valmis orgaanilised ained toidust.
Vanimaks tuntud elavhõbedaühendiks on erkpunase värvusega kinaver HgS. Seda kasutati juba kiviajal koopajoonistuste tegemisel. Kinaver on ka põhiline elavhõbeda tooraine. Elavhõbeda sooladest on tähtsamad elavhõbe(I)kloriid 5 Hg2Cl2 ehk kalomel ja elavhõbe(II)kloriid HgCl ehk sublimaat. Sublimaati kasutatakse desinfektsiooniks ja nahahaiguste raviks, kalomel on lahtisti. 3. Elavhõbeda kasutamine Metallilist elavhõbedat ja anorgaanilisi ühendeid kasutatakse keemia- ja metallitööstuses, elektrivarustuse tootmisel (lülitid, halogeenlambid, patareid), farmaatsiatööstuses (diureetikumid, kõhulahtistid, silmatilgad, ninatilgad, nahasalvid ja vaktsiinid), meditsiinis (termomeetrid, baromeetrid, desinfektsioonivahendid), hambaravis (amalgaamplommides on 50% elavhõbedat), värvides ja värvainetes.
Joogivee tootjad, kes villivad vee veepudelitesse, kasutavad allikavee puhastamiseks ökoloogiliselt vastuvõetavaid meetodeid ning on loonud töökindla süsteemi vee tervikliku koostise ja loomuliku maitse säilitamiseks. Kõige lihtsamaks vee puhastamise meetodiks on loomulikult vee keetmine. See iidne meetod tapab küll bakterid, kuid vee keemisprotsessi tulemusena toimub nitraatide, soolade ja raskemetallide konsentreerumine. Kraanivesi sisaldab teatud anorgaanilisi saasteained, mis keetmisel ei lahustu. Vee filtreermine On teada, et veel on võime taastada oma koostis. Seoses sellega tuleb ettevaatlikult suhtuda käesoleval ajal populaarsetesse kodustesse veefiltritesse. Tänu ebakvaliteetsele puhastamisele, võib vesi koos saasteainetega jätta filtritesse kasulikke koostisaineid, mis hiljem üritatakse liita ümbritsevast keskkonnast või Teie organismist. Ning isegi filtreid kasutades, ei tea Te vee koostist, mistõttu ei saa Te ka olla kindlad
· 6CO2 (keskkonnast) · 12NADPH2 (valgusstaadiumist) · 18ATP (valgusstaadiumist) Reaktsioonide tulemuseks on C6H12O6 +6 H2O + 18ADP . Vesiniku ja süsihappegaasi molekulide liitumisel talletatakse energia keemilistesse sidemetesse. Fotosünteesi üldvõrrand 6CO2 +12NADPH2 = C6H12O6 +6 H2O + 18NADP Fotosünteesi tähtsus: · Sünteesitud glükoos on kõikide teiste orgaaniliste ainete lähtekomponent. Fotosünteesi käigus seotakse keskkonnast anorgaanilisi aineid, sest aineringe maal on suletud. · Fotosüntees tagab süsinikuringe · Atmosfääris esinev hapnik on Maad ümbritseva osoonikihi püsimise aluseks. · Biosfääri eksisteerimine on mõeldamatu fotosünteesiprotsessideta. · Organismi aine- ja energiavahetus koosneb assimilatsioonist ja dissimilatsioonist.' · Assimilatsiooniprotsesside dissimilatsiooniprotsesside üheks põhieesmärgiks on ATP moodustamine.
*kütuste põlemisel toimub kiire oksüdeerumine, mille tulemusena eraldub soojust ja valgust (saadus CO2 ja H2O) *kütuse liigid : - gaasilised kütused : maagaas (metaan), naftagaas. Ei tekki tahkeid jääke ja põlevad täielikult - vedel kütused : bensiin, diisel, masuut, petrooleum, nafta. Põlevad peaaegu täielikult. - tahked kütused : põlevkivi, kivisüsi, turvas. Põlemisel tekkib leek, kui põlemisel eralduvad aurud. ja sisaldavad mittepõlevaid anorgaanilisi lisandeid *küünlal sisemine kiht kuni 500, keskmine kiht 500-1000 ja välimine kiht üle 1000 kraadi. *kütusesse on salvestunud päikeseenergia *kütteväärtus näitab, kui suur energia hulk eraldub 1kg kütuse täielikul põlemisel MJ/kg tahked ained ; MJ/m3 vedelad/gaasilised ained *mida madalam on süsiniku o-a ja mida rohkem on kütuse koostises vesinikku, seda kõrge, on kütteväärtus Toit ja toiteväärtus 1)Milleks kasutavad elusorganismid toitu
keemisel kõigepealt aurustuma etanool. · Saadud aurud kogutakse ja jahutatakse. Nii destilleerimise tulemusel on võimalik saada piiritust, milles on 95% etanooli ja 5% vett. Etanool · Veevaba 100% etanooli nimetatakse absoluutseks etanooliks, mille saamiseks seotakse piirituses olev vesi keemiliselt, näiteks veevaba vasksulfaadiga. · Etanool on hea lahusti, lahustab hästi orgaanilisi ühendeid (rasvu, vaike, bensiini jm.), kuid ka mõningaid anorgaanilisi aineid (joodi). Etanool · Etanool on hea sünteeside lähteaine (kummi tootmise, aga ka ravimite, värv- ja lõhnaainete valmistamisel ning alkohoolsete jookide koostisosa, meditsiinis konservandina ja antiseptilise vahendina). Etanool · Kasutatakse termomeetrites, sest külmumistemperatuur on 112 oC. Kõrge kütteväärtuse tõttu kasutatakse kütusena reaktiivmootorites, sisepõlemismootorites. · Etanooli mõju organismile on keerukas.
8. Elusorganismid on võimelised teatud ulatuses kohanema keskkonnaga. Elu organiseerituse tasemed 1. Molekulaarne tasand (molekulaarbioloogia) 2. Rakutasand esimene tasand, kus on kõik elu avaldumise tunnused (tsütoloogia). 3. Koe tasand - hulkraksetel organismidel rakud spetsialiseeruvad ja koopereeruvad (histoloogia). 4. Organismi ehk isendi tasand autotroofsed isendid kasutavad ainult anorgaanilisi aineid, heterotroofsed aga ka valmis orgaanilisi aineid (anatoomia, füsioloogia, geneetika). 5. Populatsioonitasand hõlmab mingil territooriumil elavaid ühte liiki organisme, kes on seotud paljunemise kaudu (ökoloogia). 6. Liigi tasand hõlmab kõiki maakera piirkondi, kus elavad üht liiki isendid/taimed (ökoloogia). 7. Ökosüsteemi tasand piirkond maal, kus toimivad eri liiki organismide ja keskkonna vahelised suhted (ökoloogia).
7) Populatsiooni tasand 8) Liigi tasand 9) Ökosüsteemi tasand 10) Biosfääri tasand Populatsioon Ühel ja samal maa-alal elavad ühte liiki organismid. SEEN: Kuuseriisikas kuusikus, männiriisikas männikus LOOM: Jäälinnud Taevaskoja koopas, hundid Saaremaal TAIM: Kanarbik Nõmme metsas, sinililled Tabasalu pangal Ökosüsteem Ühel territooriumil olev elusloodus ja eluta keskkond, mis on aineringe kaudu seotud. Rakkude koostises on orgaanilisi aineid 18% (suhkur) ja anorgaanilisi 82% (Vesi ja sool). Bioelemendid jagunevad: 1) Põhielemendid e makroelemendid C, H, O, P, N, S 2) Ioonsel kujul esinevad elemendid Na, K, Ca, Mg, Ce 3) Mikroelemendid Fe, Cu, Zn, I, F Anorgaanilised ained: Vesi, katioonid organismides. Vesi Miks nii palju: · Hea lahusti, seega ainus võimalik reaktsioonidetoimumise keskkond. · Osaleb ise reaktsioonides. · Suure soojusmahtuvusega hoiab organismide temperatuuri. Lisaks veega seotud: 1) Rakusisene rõhk
nukleiinhapped, vitamiinid), aine ja energia vahetus, paljunemisvõime, arenemis ja kasvamisvõime, stabiilne sisekeskkond, reageerimine ärritusele, pärilikkus, kindel eluiga mis lõppeb surmaga, keerukas organiseerituse tase, kohastumine. 2. Eluslooduse organiseerituse tasandid ja näited. molekulaarne rakuline organismiline populatsiooniline liigiline ökosüsteemne biosfääriline 3. Teadusliku uurimismeetodi põhietapid. 4. Milliseid anorgaanilisi aineid leidub organismides? süsinik (C) hapnik (O) vesinik (H) lämmastik (N) kaalium (K) naatrium (Na) kaltsium (Ca) magneesium (Mg) raud (Fe) vesi (H2O) 5. Selgita erinevate keemiliste elementide ( Ca; Mg; Fe; I) ülesandeid organismis. Ca- luukoe komponent, aktiveerib verehüübimist, mõjutab lihasrakkude talitlust, vahendab hormoonsignaale, tagab luukoe säilimise ja arengu Mg- osaleb luukoe moodustumises, on paljude ensüümide kofaktoriks, kindlustab
Üksikorganismid ökoloogias Kõikidele kooslustele annavad näo üksikorganismid. Evolutsiooniline areng on ökoloogide sõul põhjuseks, miks org on sellised, elavad seal, kus elavad. Arvukuse levik sõltub sündivuse suremuse tasakaalust, sisserände väljarände bilansist. Eluks vajalikud kk tingimused Kasutatakse energiaressursina ka anorgaanilisi transformatsioone, mis on sobilukud eeltuumsetele. Metaan, väävliühendid, ammooniumioksüdatsiooni teel saadud energia. Ookeani sügavustes, termaalavade ümbrustes. Kuuma veega need ühendid kanduvad sinna lähedale ja bakterid jt saavad sealt energiat. Fotosüntees on teistele vajaliku energia allika saamis protsess. Kõik, sõltub järelikult päikeseenergiast. Vesi on tahkes olekus poolustel. Kõrbes (vesi aurustunud, kui üldse). Organismide mitmekesisus on ajutine.
mis settivad kiiremini ning on ka hõlpsmaini filtreeritavad. Traditsioonilisteks koagulantideks on Al2(SO4)3, Fe(Cl)3, tänapäeval kasutatakse aga mitmeid sünteetilisi ained. Vee keetmine Kõige lihtsamaks vee puhastamise meetodiks on loomulikult vee keetmine. See iidne meetod tapab küll bakterid, kuid vee keemisprotsessi tulemusena toimub nitraatide, soolade ja raskemetallide konsentreerumine. Kraanivesi sisaldab teatud anorgaanilisi saasteained, mis keetmisel ei lahustu. Mõrra veepuhastusjaam Kokkuvõtte Vee puhastamiseks on väga palju erinevaid vahendeid. Inimesed on leiutanud masinaid, leidnud uus kemikaale mille lisades vesi muutub puhtamaks. Vee puhastamine on meile väga vajalik, sest siis on väikse võimalus, et me võime haigestuda ja nii on vesi parema maitsega ka. Kõik erinevad meetodid ei ole nii efektiivsed kui võiksid olla
sisemuses on tunduvalt vähem erinevaid organelle ja membraanseid struktuure. Eukarüoodid jaotatakse protistideks, taime-, seene- ja loomariigiks. Eukarüoodse rakk on ümbritsetud rakumembraaniga, sisemus on täidetud tsütoplasmaga, milles on erinevaid organelle. Enamikus rakkudes on üks tuum, reguleerib raku elutegevust. Loomarakk.. Tsütoplasma on pidevas liikumises ja seob kõik rakuorganellid ühtseks tervikuks. Tsütoplasma koosneb eelkõige veest, kus on lahustunud palju anorgaanilisi (kat/anioonid, tagavad raku sisekeskkonna püsiva pH taseme) orgaanilis ühendeid (valgud, sahhariidid) Rakutuuma ümbris koosneb kahest membraanist, nendel paiknevad poorid, mille kaudu toimib ainete liikumine tuuma sisemusse ja sealt välja. Tuuma sisene plasma on karüoplasma. Sisaldab DNA-d, valke, RNA-d. Kromosoomid on tuuma kõige olulisem osa. Tuumas võib olla üks või mitu tuumakest, kus kromosoomidel toimub rRNA süntees ja ribosoomide moodustamine.
seotult taimede eeterlikes õlides. (www.kristiine.tln.edu.ee/doku/keemia/Alkoholid%201.doc) 2.1 Füüsikalised omadused Etanool on värvuseta, iseloomuliku lõhna ja kõrvetava maitsega vedelik. Keemistemperatuur on 78 oC ning tihedus 794 kg/m3. Etanool seguneb veega igas vahekorras. Destilleerimise tulemusel on võimalik saada piiritust, milles on 95% etanooli ja 5% vett, hea lahusti, lahustab hästi orgaanilisi ühendeid (rasvu, vaike, bensiini jm.), kuid ka mõningaid anorgaanilisi aineid (joodi). Etanool on hea sünteeside lähteaine (kummi tootmise, aga ka ravimite, värv- ja lõhnaainete valmistamisel ning alkohoolsete jookide koostisosa, meditsiinis konservandina ja antiseptilise vahendina). (http://www.annaabi.ee/Etanool-m121791.html) 2.2 Keemilised omadused Etanooli keemiline omadus on põlemine, reageerimine aktiivsete metallidega ja vesinikhalogeenidega ning hapetega ja hüdrolüüserimine. (Karik; 1984, ,,Üldine keemia") 3. Kasutamine
Bakterid, taimed või fotosünteesivad protistid. d) Heteretroof- organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil. e) Fototroof- on organism, kes saab energiat valgusenergiast (bakterid, protistid ja taimed ehk fotosünteesivad organismid). f) Kemilitotroof- bakterid, kes saavad energiat keemiliste sidemete energiast (erinevalt autolitotroofidest, kes saavad energiat valguskiirgusest) ja kasutavad elektroni doonorina anorgaanilisi ühendeid (erinevalt kemoorganotroofidest, kes kasutavad selleks orgaanilisi ühendeid). 2. Mis on denitrifikatsioon? Denitrifikatsioon on anaeroobsetes tingimustes toimuv protsess, mille käigus nitritid ja nitraadid redutseeritakse gaasilisteks lämmastikuühenditeks (nt N 2O; N2) või ammoniaagiks (NH3). Kõik denitrifitseerivad bakterid on võimelised aeroobseks hingamiseks. Juhul, kui hapnikku pole, kantakse elektronid üle nitraadile (NO3-) või nitritile (NO2-). 3. Mis on nitrifikatsioon
leiduva tselluloosi ja hemitselluloosi lagundamise tulemusena kandseente eritatavate ensüümide toimel. Järele jääb vaid rakkudevaheline täiteaine – ligniin, mis on pruunikat värvi ja seetõttu ongi kahjustus saanud nime pruunmädanik. Kõige ohtlikum ja laastavam pruunmädanikku tekitav majaseen on majavamm. Majavamm on väga hästi kohastunud hoonetes kasvamiseks ning kord juba arenema hakanud seeneniidistik levib kiiresti ja jõudsalt, kattes nii anorgaanilisi materjale (nt klaas, metall) kui ka kahjustades kuivi puitmaterjale. Tema kasvuks peab puidu niiskussisaldus olema vähemalt 25%, optimaalne niiskus on 30-40% ja temperatuur 18-23°C. Tema tunnusteks on kopituslõhn ruumides, niiskuslaigud krohvil või tapeedil, pehkinud põrandad või seeneväätide olemasolu ja puidu lagunemine pruunideks kuubikuteks. Väga väikesed seeneeosed kanduvad õhus
Tsütoplasma sisaldavad liskask tsentrioolis, mis koosneb rakus olev vedelik, mis aktiveeritud ensüümidele 3x9valgulisest mikrotuublist. koosneb peamiselt veest. See veel lagundatavaid aineid. Mikrotuublid on sisaldab ka süsivesikuid, Membraan sisaldab päristuumsetes rakkudes lipiide ja valke, orgaanilisi tarnsportvalke, mis esinevad valgulised ühendeid ja anorgaanilisi võimaldavad lõpp-produktidel torukesed. Tsentrosoom on ioone. Seal toimub pidevalt lüsosoomidest lahkuda. ühekordse membraaniga, tuhandeid biokeemilisi Peamised ülesanded on igas loomarakus on ainult reaktsioone. Talitab filtrina ja kindlustada surnud ja üks, ainult loomarakkudes. transpordivahendina ainete mittevajalike Tagavad kromosoomide liikumisel
osalisele kommensaalile, kuid kasutu ja kahjutu teisele. o Saprofaag- kõdu- e. lagutoidulised loomad, toituvad taimse või loomse päritoluga orgaanilisest ainest. o LD50- surmav doos toksilist ainet o Makrokonsument- heterotroofsed organismid (peamiselt loomad kes söövad teisi organisme või orgaanilise aine osakesi); o Mikrokonsument- (peamiselt bakterid ja seened, mis toituvad surnud protoplasmast, imavad laguprodukte ning vabastavad anorgaanilisi toitaineid, mis sobivad kasutamiseks produtsentidele ning ka orgaanilisi aineid, mida võivad energia allikana kasutada ökosusteemi teised komponendid). o Mutualism ehk sümbioos on erinevat liiki isendite kasulik kooselu. o Nekrofaagid- raipetoidulised lagundajad. o Noosfäär- on süsteem, millesse kuuluvad tehnikaseadmed ja see osa loodusest, mida hõlmab inimese sihipärane tegevus.
Maa magnetväljaga ning selle vastastikuse mõjuga laetud kosmiliste osakestega. 29. Makrokonsument – e fagotroof, heterotroofsed organismid (peamiselt loomad, kes söövad teisi organisme või orgaanilise aine osakesi. 30. Mesosfäär - on atmosfääri kiht stratosfääri ja termosfääri vahel, kus on kiirgust neelavate osakeste kontsentratsioon madal. 31. Mikrokonsument – peamiselt bakterid või seened, mis toituvad surnud protoplasmast, imavad laguprodukte ning vabastavad anorgaanilisi aineid, mis sobivad kasutamiseks produtsentidele. 32. Mutageenne aine - toksiline aine, mis võib põhjustada geenide mutatsioone 33. Mutualism (sünergism) – e sümbioos – kahe organismi vaheline suhe, mis on mõlemile kasulik ja vajalik – üks ilma teiseta ei saa elada. 34. Nekrofaagid – raipetoiduline organism 35. Noosfäär - süsteem, millesse kuluvad tehnikaseadmed ja see osa loodusest, mida hõlmab inimese sihipärane tegevus. 36
Keemiliste elementide sisaldus rakkudes Hapnik, süsinik, vesinik, lämmastik (HONC) moodustavad kokku 98 % raku keemiliste elementide kogumassist. Keemiliste ühendite sisaldus rakkudes Anorgaanilised ained: vesi Orgaanilised ained: Valgud, lipiidid, sahhariidid, nukleiinhapped(DNA, RNA) jne Anorgaanilised ained organismis Vesi · Hea lahusti · Osaleb keemilistes reaktsioonides · Aitab säilitada rakusisest püsivat temperatuuri Vee molekul on dipolaarne. Lahustab hästi anorgaanilisi aineid ja paljusid polaarseid orgaanilisi ühendeid. Molekulid moodustavad vesiniksidemeid. Katioonid K+ ja Na+ - osalevad närviimpulsi tekkes, leidub veres ja rakkude tsütoplasmas Valkude lagunemise käigus eraldus ammoniaak (NH3*H2O) Ca2+ - luukoe koostises, annavad luudele tugevuse Mg2+ - seotud rakus DNA ja RNA-ga, taimerakkudes klorofülli koostises Fe3+ - hemoglobiini koostises Anioonid Kabonaatioonid (HCO3- ja CO32- ) hingamisel tekkinud CO2 lahustub raku tsütoplasmas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
