Elavhõbe ladestub maksas , neerudes, põrnas, ajus ja sealt satub väikestes doosides uuesti verre ning avaldab toimet kogu kehale. Peamine elavhõbeda kogus ladestub neerudes. Allaneelamisel on metalliline Hg peaaegu ohutu, sest soolestikust ta praktiliselt ei imendu vedelat Hg omastab organism vähem kui 1%. Elavhõbe väljub organismist neerude ja soole, peamiselt jämesoole kaudu, osaliselt ka higi ja väljahingatava õhuga. Anorgaanilised soolad väljutatakse organismist kiiremini kui orgaanilised ühendid. Elavhõbeda toime inimese tervisele sõltub elavhõbeda keemilisest ühendist, doosist, kokkupuute ajast ja viisist. Rolli mängib ka inimese sugu, vanus ja üldine tervislik seisund. Elavhõbe kahjustab eelkõige neerukudet ja funktsioone, aga ka närvisüsteemi, võib põhjustada depressiooni ja ärrituvust, halvatust, nägemise ja kuulmise kaotust. Raseduse korral ka võib olla kahjustatud ka tulevane laps...
Katioonid on positiivse laenguga ioonid: H+,NH4+,kõik metallide ioonid.NH4+ on ammooniumioon, mis võib kuuluda soolade koostisse nagu metallide ioonidki. Anioonid on negatiivse laenguga ioonid: OH-,happejääkioonid. Lehekülje algusesse Põhilised tööoperatsioonid keemilisel analüüsil. Uuritava aine viimine vesilahusesse. 1. Paljud metallid ja anorgaanilised ained reageerivad tugevate hapetega (HCl,H2SO4,HNO3) või nende seguga (näiteks kuningveega, mis koosneb kontsentreeritud HCl-st ja HNO3-st vahekorras 3:1),moodustades vees lahustuvaid saadusi. 2. Sulandamisel segatakse uuritav aine mingi keemiliselt aktiivse ja suhteliselt kergsulava reaktiiviga (NaOH,Na2CO3 jt.) ning kuumutatakse. 3. Mõningate soolade lahustamiseks kasutatakse kompleksühendite teket.Näiteks...
Keemilise reaktsiooni võrrandeid jaotatakse: a) Molekulvõrrand-näitab ära reaktsioonis osalevad ained ja saaduse- NaOH+HCl=NaCl+H2O b)ioonvõrrand- näitab mis ioonid omavahel reageerivad-OH+H=H2O 5). Vesilahus-lahustiks on alati vesi, vaatamata tema sisaldusele lahuses. Iseloom: vedelad on enamasti anorgaanilised kuid ka orgaanilised võivad olla tuleohtlikud, toksilised ja kergesti lenduvad. Printsiibid: (Sertifikaat on ainete või materjalide iseloomustus, mis neil müümisel kaasas peab olema). Sertifikaadis antakse kõige olulisemad omadused millele ained, materjalid või tooted peavad vastama: a)agregaatolek n.t; b)värvus; c)tahke aine korral: osakese kuju, suurus, pinna iseloom; d)vedelike korral: viskoossus erinevatel temperatuuridel; e)tihedus; f)sulamistemp., keemistemp...
autotroofid sünteesivad orgaanilisi aineid anorgaanilistest ühenditest Bakterite tähtsus looduses: Bakterid lagundavad mitmesuguseid jääkaineid ja surnud organisme. Seejuurs moodustavad laguahelaid. Laguahelates oksüdeeritakse looduses leiduvaid orgaanilisi aineid järk-järgult lihtsama ehitusega ühenditeks, mille tulemuseks on anorgaanilised ühendid. Orgaanilise aine lagundajatena on bakteritel oluline osa mulla kujundamisel. Bakterid osalevad kõigi peamiste keemiliste elementide (nt C; O; N; F; S) looduslikes ringetes. Bakterite tähtsus teistele organismidele: Jämesooles elavad bakterid aitavad lagundada mitmeid orgaanilisi aineid, midainimese seedeensüümid lõhustada ei suuda. Bakterid varustavad inimesi ka vitamiinidega. Bakterid asustavad enamiku loomaliikide seedeelundkonna, neil on oluline roll seedekulglas....
) Orgaanilised ained valgud lipiidid, sahhariidid, NH(nukleiinhapped) b.)Anorgaanilised ained vesi, soolad(katioonid, anioonid) Makroelemendid: C , H , O kuuluvad kõikidesse orgaanilistesse ühenditesse N , P , S valkudes, nukleiinhapetes Mikroelemendid: K, Na, Ca, Fe jt. C asub organismis vajalikes anorgaanilistes ühendites - süsihappegaas on hingamise lõpp-produkt ning fotosünteesi lähteaineks -C on orgaanilise keemia alus, sest võib moodustada pikki ahelaid, ta on 4-valentne, erinevad (1,2,3) sidemed H võimaldab vesiniksidemete teket - kindlustab biopolümeeride kõrgemat järku struktuuride kooshoidmisel O tugev oksüdeerija -> vabaneb energia N tõstab biomolekulide reaktiivsust - leidub aminohapetes ja nukleiinhapetes S sulfiidsidemete tekkeks - valgumolekuli III järku struktuuri sidemed - naha, küünte, juuste valkudes P makroergilises sidemes...
Optilised kirgastusained on sünteetilised orgaanilised ühendid, mis ei tee pesu puhtamaks, kuid muutes ultraviolettkiirguse nähtavaks valguseks, lasevad nad pesul paista kirkamana. Üldiselt on nende kogus 0.3% pesupulbri koostisest. Enamasti ei lagune kirgastusained looduses ja võivad põhjustada allergiat. Täiteained on anorgaanilised soolad, näiteks naatriumsulfaat, mis ei lase pesupulbril paakuda ja teevad selle paremini annustatavaks. Sünteetilisi olmekeemia preparaate saab enamikel juhtudel asendada lihtsate ja kergesti kättesaadavate vahenditega, mis on samas tunduvalt odavamad kui sünteetilised puhastusvahendid. Parema puhastusefekti saamiseks pole sageli vaja efektiivsemat kemikaali vaid paremat hõõrumisvahendit - näiteks nõudepesemisel on karedapinnaline käsn palju parem kui riidelapp....
Neid suure molekulmassiga keemilisi ühendeid nimetatakse polümeerideks ( ka vaikaineteks). Polümeeride molekulid koosnevad suurest arvust ühte või mitut tüüpi korduvatest lülidest. Plastide omadused: · väike tihedus (kerged), · ei vaja viimistlust, · odavad, · suur korrosioonikindlus, · enamikel plastidel ka suur hõõrdetegur, · head dielektrikud, isolaatorid ja heli summutavad omadused, · väike kuumuspüsivus, soojusjuhtivus ja hügroskoopsus, · vananevad ja vananedes kaotavad oma omadused. Plastid jaotatakse: · termoplastsed. · termoreaktiivsed (reaktoplastid) Termoplastid: korduval kuumutamisel ei muutu kuju ega koostis. See on tingitud sellest, et nendes plastides on molekulivahelised jõud suured. Reaktoplastid: temperatuuri (või kõvendi ) mõjul muutub kuju ja koostis ning kao...
Samuti teostub rakumembraan vahendusel aine ja energia ning infovahetus raku ja väliskeskkonna vahel. Raku sisesed membraanid on oma ehituselt sarnased raku välismembraaniga: sisemembraanidest on üles ehitatud lipiididest kaksikkihist, millega on seotud erinevad funktsioone täitvad valgud. Ainete transport läbi rakumembraani: Rakumembraani läbivad mõlemas suunas anorgaanilised ja orgaanilised ained. On aktiivne ja passiivne transport: aktiivseks ainete transpordiks kulutab rakk energiat, passiivseks mitte. Membraani ehituses olevad transportvalgud ei juhi läbi membraani mistahes aineid, vaid ainult kindlaid ühendeid. Selleks vajatakse täiendavat energiat, mida saadakse energiarikastest ühenditest (makroenergilised). Fagotsütoos suured makromolekulid ei läbi rakumembraani, vaid aineosakesed sopistuvad...
täissoolast (3040) miksohaliinset (0,530%) polühaliinne (1830) mesohaliinne (518) oligohaliinne (0,55) magevett (< 0,5) Mikroelemendid merevees Lisaks lahustunud sooladele leidub merevees väikestes kogustes ka mikroelemente mereveest võib leida enamuse Mendelejevi tabeli elementidest (perioodilisuse tabel?). Need anorgaanilised molekulid on hüdrosfääri tekkest alates pestud välja kivimitest või eraldunud vette vulkaanilise tegevuse tagajärjel. Osa neist elementidest pärineb ka maismaalt kandunud jõgede kaudu ookeani. Koguseid mõõdetakse g/l./ Kuna kogused väikesed, siis määramine keeruline (kõik meetodid ei sobi tundlikkus, määramistäpsus liiga väike)./ Suured kõikumised kogustes! Suur ajaline ja ruumiline varieeruvus. Näited toodud tabelis: Kontsentratsioon g/l (106...
Sahhariidid elutähtsad ühendid, mis koosnevad süsinikust, vesinikust ja hapnikust. Funktsioonid: energiaallikas, varuaine maksas, lihas. Üleliigne sahhariid muutub rasvaks. Valgud elutähtsad ühendid, mis koosnevad aminohapete jääkidest. 20 aminohapet, 8 nendest on asendamatud. Vitamiinid reguleerivad organismi kasvu ning tugevndavad vastupanuvõimet. Mineraalained toidus sisalduvad tähtsad anorgaanilised ühendid. 5.Energia eraldumine ja neeldumine looduslikes protsessides Kõdunemine kui elusorganism sureb, hakkavad süsinikuühendid, eriti aga valgud, väga kiiresti lagunema. Kõdunemine jaguneb mädanemiseks (toimub õhuhapniku juuresolekul) ja roiskumiseks (toimub ilma õhuhapniku juuresolekuta). Kõdunemine on eksotermiline, s.o energia eraldumisega kulgev protsess. Kõdunemisel tekib kõdu. Käärimine ilma õhu juurdepääsuta toimuv protsess, mis toimub bakterite või...
november 2008 ORGANISMIDE KOOSTIS 1. LEVINUMAD KEEMILISED ELEMENDID, AINED ELUSORGANISMIDES Makroelemendid Kõige enam on rakkudes hapnikku, süsinikku ja vesinikku. Mõnevõrra vähem on organismides lämmastikku, fosforit ja väävlit - O, C, H, N, P, S Mikroelemendid Kokku on avastatud organismides 16 keemilist elementi, mis esinevad küll väikestes kogustes, kuid on organismide tööks hädatarvilikud: K, Cl, Ca, Na, Mg, Fe, Zn, Cu, I, F jt. Anorgaaniliste ainete põhiosa moodustab vesi 70-95% Orgaanilistest ainetest leidub kõige enam rakkudes valke. Valkude kõrval on esindatud ka lipiidid ja sahhariidid ja nukleiinhapped. 2. VEE TÄHTSUS Vesi on hea lahusti ja enamik aineid on organismis lahustunud olekus. Vee molekulid osalevad paljudes organismis toimuvates keemilistes reaktsioon...
Turgor taime siserõhk rakkude vahel (taim seisab püsti) Loomaraku uurija: T. Schwann; Taimeraku uurija: M Schleiden. Mõlemal: Rakuteooria põhiseisukohad: kõik organismid on rakulise ehitusega, iga uus rakk Tsütoplasma poolvedel aine, mis täidab tervet rakku (90 % vett; anorgaanilised saab alguse olemasolevast rakust jagunemise teel, rakkude ehitus ja talitlus on ained , mis osalevad biokeemilistes reaktsioonides, tagavad püsiva pH; orgaanilised omavahel kooskõlas. ained lipiidid, sahhariidid, valgud). On pidevas liikumises, seob rakuorganellid Rakud jagunevad: Eeltuumsed e. prokarüoodid tuuma asemel pärilikkusaine. ühtseks tervikuks. Päristuumsed e...
Mikroelemendid: kaalium K, kloor Cl, kaltsium Ca, naatrium Na, magneesium Mg, raud Fe, vask Cu, tsink Zn, jood I, fluor F Anorgaanilised ained: vesi, soolad, happed, alused, katioonid, anioonid. Vee omadused: hea lahusti, osalevad keemilistes reaktsioonides, hea soojusmahtuvusega. Katioonid H+, K+, N+ (vees, tsütoplasmas); Ca2+ (luudes); Mg2+ (DNAs, RNAs, klorofüllis); Fe2+/Fe3+ (veres) Anioonid OH-, HCO3, H2PO42-, Cl-, I-. Orgaanilised ained: iseloomustavad elusat loodust, moodustuvad elutegevuse käigus - valgud, lipiidid (rasvad, vahad, õlid), sahhariidid, nukleiinhapped, süsinik C, makroelemendid, bioaktiivsed ained: ensüümid, hormoonid, vitamiinid (organism ise toodab) Sahhariidid e. Suhkrud C, H, O. Monosahhariidid lihtsuhkrud 3-6 C: riboos (RNA), desoksüriboos (DNA) 5C, glükoos, fruktoos 6C. Oligosahhariidid monosahhariitide jäägid: sahh...
Kuivõrd mineraalid viibivad maakoores toimuvas lõppematus protsessis, mida kutsutakse kivimite ringeks. Geoloogid jagavad kivimid kolme tüüpi: tardkivimid, settekivimid ja moondekivimid. Maa sees kuumuse tõttu magmaks sulanud, hiljem aga jahtunud kivimeid nimetatakse tardkivimiteks. Mineraalideks kutsutakse looduses esinevaid teatud tahkeid aineid. Kui Sa oled kunagi märganud vilgukivisädelust kivis, siis oled näinud mineraali. Mineraalid on anorgaanilised , neid pole taimset ega loomset materjali. Kivimid ise pole mineraalid, kuid koosnevad tavaliselt ühest või enamast mineraalist. Maal tuntakse 2000 mineraali ringis, kõigil neil on kindel struktuur ja keemiline koostis. Mineraal koosneb ühest või enamast keemilisest elemendist. Element on ehe aine, mis koosneb vaid ühtedest kindlat liiki aatomitest. Mineraalis paiknevad aatomid korrapäraselt korduvate mustritena, moodustades kristalle. Mõnikord moodustuvad mineraalid kiiresti...
10.Millised on kiirguse elektromagneetilise spektri osad? Radioaktiivne kiirgus, röntgenkiirgus, ultraviolett, nähtav valgus, infrapunane valgus, raadiolained 11.Mitu faasi on tasakaalus kolmikpunktis? 12.Analüüsige binaarset eutektikaga olekudiagrammi. 10 1.Mis on metallid? Metallid on anorgaanilised ained, mis koosnevad ühest või mitmest metallilisest elemendist ja võivad sisaldada täiendavalt ka mittemetallilisi elemente(süsinik, lämmastik, hapnik) 2.Mis on isotoopide tekke aluseks? Aluseks on ühesuguste prootonite arvu korral erinev nutronite arv aatomituumas 3.Iseloomustage kovalentset sidet? Suhteliselt tugev aatomite vaheline side, mis tekib elektronpilvede jagamsisel sidet moodustavate aatomite vahel. See on suunatud side. 4.Mis on kovalentse sideme tekke aluseks?...
Tekke järgi: · primaarsed- atmosfääris samal kujul kui neid emiteeriti( SO x , NOx, CO, CO2, süsivesikud CnHm) · sekundaarsed-kahjulikud lisndid, mis tekivad atmosfääris keemiliste ja füüsikaliste protsesside tulemusena( osoon, väävelhape, sudu, lämmastikhape) 2. Keemilise koostise järgi: · orgaanilised-süsivesinikud, alkoholid, estrid, amiinid, orgaanilised väävliühendid · anorgaanilised SOx , NOx, CO2 , O3 jne. 3. agregaatoleku järgi: · vedelad-piisad, udu · tahked-tolm, suits, raskemetallid · gaasilised Õhusaaste komponentide toime sõltub paljudest teguritest: · tuule kiirus · temperatuur · suhteline niiskus · valguse intensiivsus · absoluutne kõrgus · mulla niiiskusesisaldus · teiste saasteainete olemasolu Väävel...
Organismi vedelikuruumid ja nende omavaheline seos. ·Loomade ja inimese kehamassist moodustab 60-70% vesi ·2/3 veest paikneb rakkudes, ja seda nimetatakse intratsellulaarsekse. rakusiseseks vedelikuks ·1/3 veest asub keharakkudest väljaspool, moodustades organismi sisekeskkonna, ja seda nimetatakse ekstratsellulaarsekse. rakuväliseks vedelikuks Ekstratsellulaarsevedeliku moodustavad koevedelik, vereplasma ja lümf. Vereplasma~5% keha massist. Koevedelik~15% keha massist ·transtsellulaarnevedelik: tserebrospinaalvedelik, sünoviaalvedelik, perikardiaalvedelik, intraokulaarvedelik ja peridoneaalvedelik. 2. Organismi sisekeskkonna mõiste. Sisekeskkonna homöostaasi mõiste ja sisu. ·organismi sisekeskkond - koevedelik, veri ja lümf võimaldavad keskkonnatingimusi hoida üksikrakkudele optimaalsel tasemel. ·sisekeskkonna homöostaas- suhteline stabiilsus rakkudele optimaalse elukeskkonna t...
Mikrobioloogia aine ja ajalooline areng Mikro väike Bio elu Logos õpetus Teadus väga väikestest palja silmaga mitte nähtavatest organismidest, mikroobidest. Mikroobid on ühed algelisemad elusloomad maa peal. Mikrobioloogiat saab jagada bakterioloogia, mükoloogia, viroloogia, algoloogia. Bakterioloogia - uurib baktereid. Mükoloogia - uurib hallitusseeni. Viroloogia uurib viiruseid Algoloogia uurib lihtsamaid vetikaid jm. Mikrobioloogia ajalugu Mikrobioloogia isaks peetakse Anthony von Leuwenbock'i, avastas bakterid, vere- ja spermarakud, mikroskoopilised ümarussid ja keraloomad. Raamat " Looduse seadused". Tegi algelisi mikroskoope. Louis Pasteur ( 1822-1895 ) tõi esimesena välja mikroorganismide osi ainete keemilisel muutumisel hja haigestumisel. Leidis, et suhkur muudetakse piimhappeks spetsiaa...
· Valgud töötavad selle nimel · Valkude töös seisneb elu · Erinevaid valgumolekule on miljardeid, nende koostoimimine ongi elu. 1)Rakk- väikseim üksus elu omadustega Ainuraksed-bakterid,protistid(kingloom, amööb, pärmseen, silmviburlane) Hulkraksed-loomad(koer,kass jne.) 2)Kõrge organiseerituse tase Kõik elusorganisimid on keerukama organiseeritusega, kui eluta objektid, nii ehituses, talitluses kui ka reguleerituses. 3)Aine-ja energiavahetus Autostroofid-organismid, kes toodavad orgaanilist ainet päikese valgusenergia abil. See protsess on fotosüntees. Valgus+6CO2+6H2OC6H12O6(glükoos)+6O2 Heterotroofid-organismid , kes saavad energiat väliskeskkonnast tulevast orgaaanilisest ainest rakuhingamise käigus C6H12O6+6O26CO2+6H2O+energia Mitokonderis toimub rakuhingamine ,st glükoosis reageerimine hapnikuga, mille tulemusel tekkib energia,...
Populatsiooni tase nt: suguline paljunemine. 8. Liik nt: uuritakse erinevaid loomi, koosneb paljudest populatsioonidest 9. Biosfäär nt: uurib maad ümbritsevat elu sisaldavat kihti Organismide keemiline koostis: Kõige rohkem leidub organismides(rakudes) keemilistest elementidest: hapniku, süsiniku ja vesiniku. AINED Anorgaanilised Orgaanilised Kõige rohkem on vett(H2O) 1.Valgud Soolad 2. Lipiidid(rasvad) 3. Süsivesikud(sahhariidid) 4. Nukleiinhapped: DNA ja RNA Milline tähtsus on organismides järgmistel ühenditel: I(jood)- vajalik kilpnäärme hormoonide sünteesiks Ca(kaltsium)- annavad luudele tugevust...