Esindas positivismi e tunnetamine baseerub teaduslikel teadmistel. Peateos „ Positiivse filosoofia kursus“- 6 teadust, k.a sotsioloogia. Positivism- põhineb arusaamal, et teadus saab olla väärtushinnangutest vaba ja objektiivne. Sotsioloog- peab tundma matemaatikast filosoofiani. Sõna on pärit „socio“ e ühendama, liitma „socius“ e kaaslane ühiskonnas „societas“ ehk ühiskond „logos“ ehk teadus, õpetus Sotsioloogia- e õpetus /teadus ühiskonnast Teadus, mis uurib ühiskonda, sellle allsüsteeme ja ühiskonnaliikmete sotsiaalset käitumist. Sotsioloogia on jõudnud 6 teaduse hulka, mis on jõudnud positiivsele tasemel. Interaktsioon-e vastastikune mõjutamine. Sotsioloogial on interaktiivne iseloom Sotsioloogia kui teadus: 1) Uurib ühiskonnas toimuvaid protsesse ühiskonnaelu erinevate valdkondade seoste kaudu. 2) Väljendub selles, et ühi...
normid, vähe ruumi individuaalseks valikute tegemiseks, normidest üleastumist karistatakse, kokkuleppelised seadused mitte riigipoolsed Orgaaniline solidaarsus Tekkis seoses linnade kasvuga ja industrealiseerumisega, mis lõhkus ära sidusused, näiteks maalt tulid inimesed linna tööle, inimesed rohkem üksteisest sõltuvad, ei töötata enam üksinda, suurenb erinevate elukutsete hulk Anoomia sotsiaalsest muutusest tingitud normide kadumine, sihitus, kui muutus on kiire ühiskonnas siis tekivad inimesel raskused sellega kohanemisel, tekib vaakum, kus vanad normed enam ei kehti aga uusi pole veel loodud või kokkulepitud, puuduvad kindlad suunavad faktorid Sotsiaalsed faktid sotsiaalse elu aspektid, mis mõjutavad inimese tegevusi (inimese-välised, tajutud objektiivsena, kuid sotsiaalselt loodud nt...
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium TÄNAPÄEVA MAAILM Koostaja: Klass: 12 klass, ekstern Tallinn 2015 Tänapäeva maailm Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 1.Maailma ühtsus ja mitmekesisus.........................................................................4 1.1Peamised arengutrendid................................................................................. 4 1.2Globaliseerumise mitmesugused tahud.........................................................4 1.3Rahvusvahelise suhtluse tihenemine.............................................................5 1.4Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia mõju maailma arengule.....................6 2.Riigid ja Identiteedid maailma mitmekesisuse kandjatena...
A.Giddens’i õpikut Sociology võite kasutada nii 2009 kui 2013 väljaannet, vastavalt kättesaadavusele. Pange tähele, et 2013 väljaandes on teemasid veidi rohkem ja seetõttu on peatükid teiste numbritega. Teemade järgi on need aga hõlpsasti leitavad). LOENGUMATERJALIDE põhjal on eksamitöös testiküsimused järgmistel teemadel: 2. Loeng – Ühiskonna areng ja (majandus)sotsioloogia kujunemislugu Riigi, ühiskonna ja majanduse arengu eeltingimused A.Smith’i järgi, selle kriitika K.Marx: kuidas mõistis sotsiaalse muutuse seaduspära ning ühiskonna struktuuri põhiolemust; milles seisneb tööjõu võõrandumine; väärtuse käsitlus; Durkheim: mehhaaniline ja orgaaniline solidaarsus, anoomia ; Weber: sotsiaalse muutuse olemus; kapitalismi põhitüübid; domineerimistüübid; Swedberg, R. (2003/20...
ja kommunikatsioonitavad(keelekasutus, riietus, sisustus); turuobjekt(kaup, selle hind) • Ühiskond, majandussüsteem - majandussuhete organiseeritud põhivormid; vastastikune - sotsiaalne vahetus, ressursside vahetus(trad.maj.süs); ümberjaotav- tsentraliseeritud ressursside ümberjaotus; turukeskne-vaba vahetud, konkurents, kasum(turumaj.süs); domineerib üks, esindatud kõik; järsud muutused: anoomia Institutsioonid - teatud sotsiaalse elu valdkonna igapäevaelu kujundavate normid, rollide ja tegevuspraktikate kogum(majandus, religioon, perekond; turg, keskpank) • institutsioon ≠ organisatsioon, vaid selle plaan, näidis • suhteliselt stabiilsed ajas • formaliseeritud: seadusandlus, standardid; informaalsus: traditsioonid, normid, rutiinid Institutsioonide funktsioon majanduses: • Määratlevad tegevuste legitiimsust(selle sisu ja piirid; osalejad;...
Riigi, ühiskonna ja majanduse arengu eeltingimused A.Smith’i järgi, selle kriitika Tööviljakuse kasv läbi tööjaotuse, spetsialiseerumise Töö – algne univeersaalne vahetusväärtus, määrab kauba hinna (mitte kuld) Tööjaotus – uued tehnoloogiad, spetsialiseerumine -> tööviljakuse kasv Rahvusvaheline tööjaotus -> efektiivsis ja lõputu kasvumasin, tööjaotuse süvenemine, mahtude kasv, laienemine, tootmise ümberkorraldamine, madalad hinnad Vaba konkurents, majanduse eneseregualtsioon Vaba konkurents - >majandusliku arengu motor Vabanemine riigi piirangutest Ratsionaalne isiklik huvi + vaba turg = majanduslik õitseng Riik tagab kollektiivsed hüved Riik sekkub, kus isereguleerimine ei toimi – tagab “avalikud hüved”, mida turg ei suuda: Infrastruktuur, seadused, kord, süsteemi jätkusuutlikus, haridus jne. Kriitika - “õhem...
RITUAAL - tava liik - regulaarselt sooritatavate tähenduslike toimingute süsteem, mis väljendab teatavaid ühiskondlikke suhteid ja koondab inimeste tunded ja meeleolud ühtseks grupipsüühika avalduseks. Hälbivuse vajalikkus normide kinnistamiseks. Normidest hälbivus kui innovatsioon. 6. Anoomia , selle seos normide ja hälbivusega, käsitlused (Durkheim, Mertoni anoomiaga kohanemise tüübid) norm kui sotsiaalne tugi ja teabekandja. anoomia hälbiva toimimise põhjusena. . e. durkheim : “normituse” seisund ühiskonnas - väheneb toimimisega seotud normide järgimine, kaovad üldtunnustatud normid. anoomia ja enesetapud . r. merton : normide konflikt - olukord, kus ühiskonna poolt väärtustatud eesmärgid pole saavutatavad üldtunnustatud vahenditega ....
RITUAAL - tava liik - regulaarselt sooritatavate tähenduslike toimingute süsteem, mis väljendab teatavaid ühiskondlikke suhteid ja koondab inimeste tunded ja meeleolud ühtseks grupipsüühika avalduseks. Siirderituaalid: Hälbivuse vajalikkus normide kinnistamiseks. Normidest hälbivus kui innovatsioon. 6. Anoomia , selle seos normide ja hälbivusega, käsitlused (Durkheim, Mertoni anoomiaga kohanemise tüübid) Norm kui sotsiaalne tugi ja teabekandja. Anoomia hälbiva toimimise põhjusena. 1. E. DURKHEIM : "NORMITUSE" SEISUND ÜHISKONNAS - VÄHENEB TOIMIMISEGA SEOTUD NORMIDE JÄRGIMINE, KAOVAD ÜLDTUNNUSTATUD NORMID. ANOOMIA JA ENESETAPUD. /HMS: 54-55/ A: 219/, /AU: 182-183/ 2. R. MERTON : NORMIDE KONFLIKT - OLUKORD, KUS ÜHISKONNA...
Kui neid on kõigile, pole tegemist palga või tasuga vaid millegi normaalsega) * ühiskonnas valitseb üldine konsensus selles, millised positsioonid on tähtsamad ja millised vähemtähtsad *mitte igasugune positsioon, vaid vastastikkuselt oluline (ühiskond kui vastastikkus) Vajalik on generatsioonisisene sotsiaalne mobiilsus 9. Mis on anoomia Emile Durkheimi ja mis Robert Mertoni järgi? Durkheim: olukord, kus normide süsteem on kaotanud oma selguse ja jõu. Merton: kasutas anoomia mõistet norsookuritegevuse uurimisel. Märgib, et iga kord polegi probleemiks see, et kurjategija ei järgiks norme, vaid et ta teeb seda vastuoluliselt. 10. Millised on neli erinevat deviantsuse seletusetüüpi? Tooge palun igaühe juurde 1. Bioloogiline ja 2. Sotsiaalne 3.Interaktsioonilised 4. Strukturaalsed...
Algselt kolivad kuhugi piirkonda immigrandid, kes püüavad oma tegevust arendada saavutamaks kõrgema positsiooni. Hiljem tekivad uued sisserändajad samasse piirkonda kõige suuremaks grupiks ning olukord stabiliseerub. Kui linn kasvab kiiremini kui selle loomulik iive, siis on tulemuseks sotsiaalne metabolism, s.o. kuritegevus, enesetapud, haigused, vaesus ja anoomia . Tulemuseks kolivad kõige uuemad sisserändajad kehva mainega piirkondadesse üleminekuvöönids, äirkeskuse ja eeslinna vahel ja lükkavad teised elanikud üleminekuvöönidst kaugemale eeslinna. Teine linna arengut esitav mudel on Hoyti sektormudel. Ametnikke huvitasid tüüpilised linnaosad, kus laenude risk on suurem. Uuringus selgus, et rentide suurus muutus linnades sektoraalselt. Linnad jaotuvad sektoriteks, mis ulatuvad kiirtena välja linna keskel asuvast ärikeskusest...
NB! Dementsus ilma mäluhäireteta KLIINILISELT Parem peaaju poolkera o Eufooria o Hüperoraalsus o Söömisharjumuste muutumine Söövad lõputult Pole ülekaalulised verbaaselt “Kõht täis” Apaatia Rahutus + Mälu Primaarselt progresseeruv afaasia (PPA) PPA - mitte-voolav, agrammatiline (25%) Peamised kliinilised sümptomid Mitte voolav kõne Anoomia - üheselt mõistetavate seaduste ja õigusnormide puudumine. Foneemilised parafaasiad Alguses – sotsiaalsed oskused säiluvad Näo apraksia Hilised käitumishäired Parkinsonism Semantiline variant PPA (20-25%) Logopeeniline variant PPA (ebatavaline) Parkinsoni haigus Ja sellele sarnased sündroomid: MSA - Multisüsteemne atroofia PSP - Progresseeruv supranukleaarne halvatus CBD - Kortikobasaalne degeneratsioon...
Ei muutu isiksus, IQ. b. Langeb üldine vaimne potentsiaal (NB! – IQ säilimisega!) c. Häirub ajupoolkeradevaheline koostöö, eriti keeruliste [sic!] ja uudsete [sic!] ülesannete sooritamisel. Näiteks uudne kahekäeline tegevus, „võõra käe“ sündroom, objekti identiteedi ülekanne ühest poolkerast teise. d. Vasak (keha-, ruumi-) pool iseseisvub kõnelisest juhtimisest: vasakpoolne anoomia , düspraksia (paraneb spontaanselt), düskalkuulia. e. „Mitteverbaalsete“ funktsioonide häire: osa-terviku sobitamine, näo soo hindamine, kahe käega block design. f. Tähelepanuhäire – eelkõige, kui on vaja tähelepanu rohkem kui ühele stiimulile korraga, sealjuures on häire suurem kui võrdlemine peaks toimuma ühe poolkera piires! g. Mäluhäire – pole päris selge, kas ikka on. 4...
Kontsentratsioonivõime langus. Ehholaalia, spontaanse kõne kadumine. Võib olla parkinsonistlik. Inkontinents. Kliiniliselt: parem peaaju poolkera (eufooria; hüperoraalsus; söömisharjumuste muutmine söövad lõputult, pole ülekaalulised verbaalselt, ,,kõht täis"; apaatia; rahutus; + mälu). Primaarselt progresseeruv afaasia (PPA) mitte-voolav, agrammatiline (25%): peamised kliinilised sümptomid mitte voolav kõne, anoomia , foneemilised parafaasiad. Alguses sotsiaalsed oskused säiluvad. Näo apraksia. Hilised käitumishäired. Parkinsonism. Semantiline variant PPA (20-25%) Logopeeniline variant PPA (ebatavaline) Parkinsoni haigus: Sellele sarnased sündroomid: MSA multisüsteemne atroofia; PSP progresseeruv supranukleaarne halvatus; CBD kortickobasaalne degeneratsioon. ,,Üks haigus" läheb ,,teiseks" üle üks asi tekitab veel kolme erinevat haigust, kasvab üle teiseks....
Kuidas mõjutavad omandatud ja omistatud tunnused inimese positsiooni ühiskonnas? Too näiteid juurde Mõned ühiskondlikud positsioonid rajanevad karakteristikutel, mis on suhteliselt muutumatud või mille üle inimesel puudub kontroll. Omandatud staatus – vaba valiku, pingutuste või õnne läbi omandatud staatus.(4) Omistatud staatus – põhineb tunnustel, mille üle inimesel kontroll puudub või on seda vähesel määral, sellisteks tunnusteks on nt. sugu, rahvus ja vanus.(4) NÄITED: Omandatud staatuse/tunnuse puhul nt. abikaasaks olemine on isikliku valiku tulemusena ühiskonnas saavutatud staatus. Ka lapsevanemaks olemine on valiku küsimus. Omistatud staatuse/tunnuse puhul nt. olla sündinud kuningatütrena tähendab olla printsess. 2. Kuidas ja millest uurivad sotsiaalset elu dramaturgilise lähenemise pooldajad? Dramaturgiline käsitlus – vaatleb sotsiaalset vastastikust mõju kui rida lühikesi teatrietendusi ...
professionaalsed/mittepersonaalsed rollid; linnastunud modernne ühiskond, riik, firmad solidaarsuse (Durkheim) muutus- Solidaarsus kui ühiskonna ,,liim" Industrialiseerumine, linnastumine, tööjaotuseteke -> sotsiaalse integreeritusemustrite muutus: Mehhaaniline solidaarsus: kogukond, jagatud kogemused ja uskumused, konsensus ja sarnasus; Orgaaniline solidaarsus: sotsiaalne diferentseerumine, vastastikune sõltumine suurem tööjaotuse tõttu; Anoomia : sotsiaalsest muutusest tingitud (traditsiooniliste) normide kadumine; tähendusepuudus, sihitus, äng. *M.Weberi käsitlus ratsionaalsest bürokraatiast ja domineerimistüüpidest- RATSIONAALNE BÜROKRAATIA Peegeldab erinevusi traditsiooniliste ja modernsete ühiskondade vahel (NB! Nii avalik kui erasektor) Selge vahe ametikoha ja isiku vahel, omand ja juhtimine lahutatud Tööjaotus, dubleerimise vältimine, keerukad tegevused jagatud osadeks....
Hälbivalt võivad käituda kriminaalkurjategijad, asotsiaalid aga ka igaüks meist endist. Funktsionalistlik teooria: Tekkib olukorras, kus puuduvad selged reeglid ja juhised konkreetses situatsioonis käitumiseks (anoomia), ühiskonnas puudub moraalne reeglistik, subkultuurilised erinevused toodavad hälbekäitumist. • Konfliktiteooria: See pole seotud bioloogia, anoomia vm tunnustega, vaid on reageering ühiskondlikule ebavõrdsusele. Seadused kaitsevad võimulolijate huve ning ei ole oma olemuselt neutraalsed. Tähelepanu pööratakse eelkõige vaesemate inimeste kuritegudele ning võimulolijad jäävad kas karistuseta või saavad ainult minimaalse karistuse. Hälbekäitumise põhjused II • Sildistamisteooria: tegu on suhtlemisprotsessiga deviantse ja konformse grupi vahel. Käitumist loetakse hälbivaks ainult enamuse hinnangu kohaselt....
Enamus teadmisest on “praktilise loomuga”, st see ei ole kättesaadav toimijate mõistusele vaid on mõeldud ainult selleks, et saaks “eluga edasi minna.” Diskursiivne teadmine ja praktiline teadmine on paindliku piiriga. Nende vahel ei ole sellist selget piiri nagu alateadliku ja diskursiivse teadmise vahel. 9. Mis on anoomia Emile Durkheimi ja mis Robert Mertoni järgi? Anoomia on sotsioloogia mõiste, mida tõlgendatakse erinevalt, kuid mis üldiselt tähendab normide puudumist. Anoomia on seega iseloomulik ühiskonna arengu murranguperioodidele, kus kiiresti muutuv ühiskond kaotab regulatiivse võimu oma liikmete üle. Émile Durkheimi järgi on anoomia "normituse" seisund ühiskonnas: väheneb toimimisega seotud normide järgimine, kaovad üldtunnustatud normid....
Sotsioloogia uurib inimestevahelist interatsiooni, sotsiaalset käitumist ja sotsiaalseid protsesse, ühiskonda tema stabiilsuses ja muutmises, sotsiaalset elu tervikuna. Sotsiaalne keskkond ei koosne suvalisetst tegevustest ja nähtustest, vaid need on struktureeritu inimkäitumise ja tekkivate suhetega, mis on teatud viisil korrastatud, seaduspärased ja korduvad. Ühiskonnad on pidevas strukturatsiooniprotsessis, sest inimesed oma tegevusega taastoodavad ümbritsevat sotsiaalset maailma, mis kujundab omakorda neid. SOTSIOLOOGILINE PERSPEKTIIV Berger- teadvuse vorm, võimalus näha inimkäitumist uues valguses, kus kõike nähakse mitte kui loomulikku, iseenesest mõistetavat vaid kui sotsiaalse interaktsiooni tulemit SOTSIOLOOGILINE KUJUTLUSVÕIME Mills- Tegutsemine...
Nii võib öelda, et sotsiaalpedagoogika on „sotsiaalne pedagoogika“, ning küsida, mis teeb pedagoogika sotsiaalseks (Hämäläinen, 2001). Sotsiaaltöö ning –pedagoogika ajalugu uurides tähelduvad nende sarnased juured: mõlemad aktualiseerusid ühiskondlike formatsioonide vahetumisest põhjustatud sotsiaalprobleemide süvenedes – ühisnimetajaks on seega probleem, anoomia , normatiivne pinge. Vastuolu täheldub kooliski – ühelt poolt modernistlikud normid, teisalt postmodernistlik noortekultuur. Et 20. sajandi 90ndaist algas ka Eestis uus ja polüprobleemne etapp, pole sotsiaalteaduste 2 jõuline areng viimasel kümnendil sugugi juhuslik. Nagu öeldud, on ühiskondlikke pingeid ajaloos leevendatud ikka pedagoogika kaudu (Lorenz, 1994)....
Durkheim: mehhaaniline ja orgaaniline solidaarsus, anoomia ; Mehhaaniline solidaarsus: kogukond, jagatud kogemused ja uskumused, konsensus ja sarnasus; • Orgaaniline solidaarsus: sotsiaalne diferentseerumine, vastastikune majanduslik sõltumine tööjaotuse tõttu; • Anoomia: sotsiaalsest muutusest tingitud (traditsiooniliste) normide kadumine; tähendusepuudus, sihitus, äng Solidaarsus seob ühiskonna kokku (sotsiaalsed grupid – väärtuste ja traditsioonide kompleksid) 4. Weber: sotsiaalse muutuse olemus; kapitalismi põhitüübid; domineerimistüübid; Moderniseerumine: sekulariseerumine, ratsionaliseerumine (teaduspõhisus, süsteemsus) – kõigis eluvaldkondades (majandus, teadus, õigus, poliitika, religioon jne)...