Laengu. Tsink ja vask elektroodide vahele tekib elektrivool, kusjuures tsink on neg-ks elektroodiks (anood) ja vask on pos.ks elektroodiks (katood). Reaktsioonid: Katoodil – Cu2++2e=Cu (reduts.); anoodil Zn=Zn2++2e (oksüd.). See element on pööratav. Poleerimine põhineb füüsikalisel nähtusel, kui vool liigub mööda tippe. Anoodse poleerimise korral poleeritavad kehad asetatakse lahusesse, nad ühendatakse vooluallikaga nii, et üks oleks anood (detail), teine katood. Kuna vool liigub eelistatult läbi teravike, siis need lahustuvad esimesena. Poleerimisel kasutatakse suuremaid pingeid, kui galvaanilisel katmisel – terase poleerimisel on pinge 40-60V ja voolutihedus 400-600A/m2 ja elektrolüüdiks on HCiO4 lahus. Oksüdeerimisel on anoodiks detail. Kasutades erineva koostisega elektrolüüdi lahuseid, saadakse erinevate omadustega oksiidi kiht, s.o. värvus, paksus, tugevus, elektrilised omadused
On kaks lülituskeemi: Pool ja täisperiood alaldid Rakenduselektroonika 33 Kolmefaasilised poolaladid jaguneb vool kolme faasi ja kolme dioodi vahel selliselt et korraga juhib ainult see diood, mille faasi pinge on antud hetkel nulli suhtes kõige positiivsem, kuna antud aja hetkel avaneb just see diood, mille anood on teiste dioodidega kõige positiivsem. Nii on ajavahelimus t1 kuni t2 kõige positiivsem a faas, avaneb VD1, ning vool kulgeb a faasist läbi VD1 ja läbi tarbija nulli. Ajahetkel t2 muutub b faas kõige positiivsemaks ja nüüd hakkab juhtima VD2. Ajahetkel t3, VD3 jne. Perioodi kestel jõuavad juhtida kõik kolm faasi, ning
võimsus on suurem kui 1Kw (see piir olla range). Nii nagu ühefaasilised alaldid nii ka kolme faasilised alaldid võivad olla nii poolperiood kui ka täisperiood lülituses. Joonis 5.2.2 Kolmefaasilises poolperiood alaldis jaguneb vool kolmefaasi ja dioodi vahel selliselt, et korraga juhib ainult see diood mille faasipinge on antud hetkel 0 suhtes kõige positiivsem. Kuna antud ajahetkel avaneb just see diood mille anood teiste dioodidega võrreldes kõige positiivsem. Nii näiteks ajavahemikul t1 kuni t2 kõige positiivsem faas A ja see tõttu juhib sellel ajavahemikul selle faasiga ühendatud VD1. Ajahetkel t2 saab kõige positiivsemaks faas B ja nüüd hakkab juhtima VD2 ajavahemikul t3-t4 VD3 jne. Seega moodustub tarbija vool 3 dioodi voolude summast. Id=1/3 IL If dioodile mõjuv vastupinge alaldustegur on 1,17 ja pulsatsiooni sagedus on 150Hz
induktiivselt seotud plasma(emissioon)spektroskoopia. Proovi atomiseerimine- 1)leekemissioon ja ICP: temperatuur viib aatomid ergastatud olekusse (aatomite omavaheliste põrgetega) 2)elektrotermiline-proov paigutatakse grafiit küvetti, mida kuumutatakse elektrovooluga; kuumutamise astmed: kuivatamine 100C, orgaanilise aine pürolüüs 600C, atomiseerimine 2400C Õõneskatoodlamp- lampi on monteeritud anood ja määratavast metallist või selle sulamist valmistatud katood. Lamp on täidetud madalal rõhul oleva inertgaasiga (Ar, Ne). Lambi kütmisel pingeallikast katoodi aine aurustub, atomiseerub ja ergastub , andes antud elemendile iseloomuliku valgusspektri. Segavad faktorid- spektraalsed segajad puuduvad, küll on olemas keemilised: mitte dissotseeruvad ühendid, elemendi ioniseerumine; mittekeemilistest segajatest võib esineda pindpinevuse ja
O2 + 4H2 H2O O2 + 4H+ + 4 e- 2 H2O 42. Mis on elektrokeemiline rakk? Millest see koosneb? Teisel juhul reagendid otseselt kokku ei puutu. Reaktsiooni läbiviimiseks sellisel viisil kasutatakse elektrokeemilist rakku ehk elektrood. Elektrood on elektrijuht, mille ülesandeks on kontakti loomine vooluringi mittemetalse osaga (nt pooljuht, elektrolüüt, vaakum). Kui vooluring on mõeldud alalisvoolu jaoks, siis on selle elektroodid vastavalt elektrilaengule anood (+) ja katood (-). Anood elektrood, mille pinnal toimub oksüdeerimine. Katood elektrood, mille pinnal toimub redutseerimine, 43. Mis on standardpotentsiaal? Kuidas on seotud standardpotentsiaalid ja oksüdeerijad redutseerijad? Standardpotentsiaal defineeritakse standardse vesinikelektroodi kui anoodi suhtes ehk kui redutseerumisreaktsiooni potentsiaal. Mida positiivsem on standardpotentsiaal, seda tugevam on vastavas poolreaktsioonis elektroni liitmise tendents tegemist on tugeva oksüdeerijaga.
elektriväljas vaakumis g) emailid h) keraamilised katted (TiC, TiN, Al2O3, ZnO2). 2) Metalli pinnale tekitatakse mõne ühendi kiht: a) oksiid( oksüdeerumine) oluliseim b) kromaadid c) fosfaadid (96-98 `C kuumutatud lahuses tooted 0,5- 2 tundi)näit: Mn(H2PO4)2. 3) Elektrokeemiline kaitse: kaitstavate konstruktsioonide külge ühendatakse elektroodid, mis on anoodiks. Anoodid ühendatakse kaitstava konstruktsiooniga paljudest kohtadest, kindla vahemaa järgi 4)Protektorkaitse: Anood kaitseb pinda, kuna see hävib ennem. 5) Katoodkaitse välise vooluallika abil: vooluringist lastakse läbi alalisvool.( joonis) 6) Anoodkaitse: pinnale moodustub passiivne oksiidi kiht (joonis)7) inhibiitorid 8) Kaitsemäärded 9) Tõrje kuiva õhuga (õhu kuivatamine silikogeeliga). Värvimine pulbermeetodil: sellel on 3 meetodit 1) elektrostaatiline pihustamine 2)keev kiht 3) elektrostaatiline kuivkiht (joonised). Värvimine pihustusmeedodil:1) Madalsurve ehk õhkpihustus- kasut
Vask on loomadele, eriti veeloomadele väga mürgine (neeru- ja maksakahjustused, närvikahjustused jne). ELEKTROKEEMIA Elektrokeemia on keemia haru, mis tegeleb piirpinnal elektronjuht/ioonjuht toimuvate keemiliste reaktsioonidega. Elektrokeemia käsitleb ioone sisaldavate lahuste omadusi ja lahuse ning metalli piiril toimuvaid protsesse, millest võtavad osa ioonid ja elektronid. Elektroodid: katood (võtab elektrone juurde) ja anood (annab elektrone ära) Põhiteadmised: Konsentratsioon Molaarne kontsentratsioon ehk molaarsus iseloomustab lahuse kontsentratsiooni ning näitab, mitu mooli ainet on lahustatud 1 liitris lahuses. Kui ainet on lahustatud 1 kg lahustis, siis räägitakse molaalsest kontsentratsioonist. Molaarse kontsentratsiooni mõõtühik on: 1 M = 1 mol/l --> ühe molaarne lahus ehk üks mool ainet/ühes liitris lahuses Molaarse kontsentratsiooni leidmine: ,
Elemendi keskmine tööpinge on 1,25 V. Laadimise lõpul võib pinge tõusta kuni 2,0...2,2 V-ni. Aku on lõplikult tühjenenud, kui tema pinge on 1 V. Nimimahtuvus garanteeritakse temperatuuril +25°C. Kaadmium-nikkel akusid toodetakse akupatareidena, mis on paigutatud puu- või metallkasti. Tähistus koosneb numbritest ja tähtedest. Tähtede ees olevad numbrid näitavad mitmest elemendist akupatarei koosneb, tähtede järel olevad numbrid näitavad mahtuvust. Tähed: A anood, H kütte, KA kaadium-nikkel aku. Näiteks: 64AKH-2,25 80 V 3, 25 Ah laadimisvool 0,56 A. 32HK3T 40 V 3,0 Ah laadimisvool 0,75A. ElVar 3. Toiteallikad.RT.hor.2006 doc Leht: 16 / 26 TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Elektrivarustus Raivo Teemets Leelisakude puhul kasutatakse normaalset-, tugevdatud-, ja kiirendartud laadimist.
SI ühiku rahvusvaheliselt kehtestatud kohustuslikud füüsikaliste ja keemiliste suuruste ühikud.SIpõhiühikud: Meeter (l; m) pikkuse ühik. Kilogramm (m; kg) massi ühik.Sekund (t; s) aja ühik. Amper (I; A) elektrivoolutugevuse ühik. Kelvin (T; K) temperatuuri ühik. Mool (; mol) ainehulga ühik. Kandela (Iv; cd) valgustugevuse ühik. 1kWh 1 kilovatt-tund = UIt / 1000 kWh. 1mmHg 1 mm elavhõbeda sammast = 133,3 Pa. 1.Skaalarid ja vektorid Suurusi , mille määramiseks piisab ainult arvväärtusest,nimetatakse skalaarideks. Näiteks: aeg , mass , inertsmoment jne. Suurusi , mida iseloomustab arvväärtus (moodul) ja suund , nimetatakse vektoriks. Näiteks: kiirus , jõud , moment jne. Vektoreid tähistatakse sümboli kohal oleva noolekesega v . 1. Vektori korrutamine skaalariga. av= av 2. Vektorite liitmine. v= v1 + v2 3.Vektorite skalaarne korrutamine. Kahe vektori skalaarkorrutiseks nimetatakse skalaari , mis on võrdne nende vektorit...
Näiteks võtab nanotehnoloogia juures liitium- ioonaku laadimine 90-protsendilise täituvuseni aega vaid kaks minutit. Teadlastele on samuti märkimisväärseks väljakutseks selliste akude valmistamine, mida saab täis ja tühjaks laadida kiiresti ning minimaalsete energiamahtuvuskadudega. Tuleviku-akunduse teiseks võimalikuks lahenduseks on liitium-õhkaku, mille katood on valmistatud ainest, mis kasutab ära ümbritsevas õhus leiduvat hapnikku, ja anood liitiumist. Bensiiniga võrreldes on sel akul suur energia tihedus, mis võib märkimisväärselt pikendada vahemaid, mida elektriautod laadimata läbida suudavad. Uurijad peavad enne veenduma, et nood sõidukid saavad liikuda sama kiiresti kui bensiinimootoriga autod, ning et akusid ei peaks liiga tihti laadima. Näiteks on USABC arendustegevuste eesmärgiks pakkuda akusid, mis võimaldaksid ühe laadimiskorraga sõita üle 400 kilomeetri ja aku eluiga oleks rohkem kui 160 000 kilomeetrit
selleks, et vooluring oleks suletud - võimaldab anioonide ja katioonide liikumise lahuste vahel. Voolu välisahelas saab galvanomeetriga mõõta, pinget elektroodide vahel nim. galvaanielemendi elektromotoorjõuks. Emj. sõltub elektroodide materjalist, temperatuurist, ioonidest ja nende kontsentratsioonist. Galvaanielemendi skemaatiline tähistus: – anood | lahus | soolasild | lahus | katood + E0 = E0oks – E0red katood anood E0(Zn2+/Zn) = – 0,76 V E0(Cu2+/Cu) = 0,34 V 27 E0 = 0,34 - (-0,76) = 1,10 V 111. Metallide pingerida. Metallelektroodide rida, järjestatuna standardsete redokspotentsiaalide kasvu
. Hõõg-niidina kasutatakse peenikest (~60 um) volframtraati. Nende ehitusskeem on toodud näitena joonisel 13.3. ELEKTROONIKAKOMPONENDID lk. 86 JOONIS 13.3. 13.3. Huumlahendusindikaatorid Huumlahendusindikaatorid on sellised gaaslahendusseadised, kus gaastäidisega (tavaliselt neoon) klaaskestas paiknevad üksteise taga tärgikujulised katoodid ja võrgust anood. Vastava tärkkatoodi pingestamisel tekib tärgikujuline helendus kuna valgunähted on kõige intensiivsemad just katoodi läheduses. Tööpinge on suhteliselt kõrge, 50...60 V. Huumlahendusindikaatori ehitusskeem on toodud joonisel 13.4. JOONIS 13.4. 13.4. Elektroluminestsentsindikaatorid Nende töö põhineb teatud kristalliliste ainete omadusel helenduda elektrivälja toimel. Isoleerainega segatud luminofoor moodustab nagu elementaarkondensaatori,
Skalaarid ja vektorid: Suurused, mille määramiseks piisab ainult arvväärtusest nimetatakse skalaarideks. (aeg, mass, inertsmoment). Suurused, mida iseloomustab arvväärtus (moodul) ja suund nimetatakse vektoriteks. (Kiirus, jõud, moment). Tähistatakse sümboli kohal oleva noolega F(noolega) . Tehted nendega: Korrutamine skalaariga - a*Fnoolega =aF(mõlemad noolega) Liitmine - Fnoolega = F1noolega + F2noolega. Skalaarne korrutamine: Kahevektori skalaarkorrutis on skalaar, mis on võrdne nende vektorite moodulite ja nendevahelise nurga cos korrutisega. (V1V2) = v1*v2*cosa, kusjuures v1*v2=v2*v1. Vektoriaalse korrutamise tulemuseks on aga vektor, mis on võrdne vektorite moodulite ja nendevahelise nurga sinusega, siht on risti tasandiga, milles asuvad korrutatavad vektorid ja suund on määratud parema käe kruvi reegliga. [v1*v2]=v1*v2*sina. Ühtlane sirgjooneline liikumine: ühtlane liikumine on keha või masspunkti sirgjooneline liikumine, mille p...
Tavaliselt rakendatakse elektroodidele konstantne pinge ja määratakse voolutugevust, mis tekib elektroodreaktsioonil. Niisugune biosensor on abiks näiteks glükoosisisalduse määramisel biovedelikes jm. Tuletagem meelde, et: · oksüdeerumine tähendab elektronide loovutamist, redutseerumine elektronide liitmist ning et oksüdeerija redutseerub (st liidab elektrone) ja redutseerija oksüdeerub (st loovutav elektrone); · anood on positiivse laenguga elektrood ja katood negatiivse laenguga elektrood. Ja taas "segadusttekitavalt" vastupidi: katioon on positiivse laenguga, anioon aga negatiivse laenguga osake. Seega anioonid liiguvad anoodile ja katioonid katoodile. Glükoosi kontsentratsiooni määravas biosensoris kasutatakse ensüümi nimega glükoosi oksüdaas (GOx ehk GOD). Nagu ensüümide puhul ikka, vajavad nad tööks (ensüümreaktsiooniks) kindlaid tingimusi, nt pH ja temperatuuri mõttes.
REDOKSREAKTSIOONID Redoksreaktsioonides on seotud kaks vastandlikku protsessi: ühe elemendi redutseerumisega peab kaasnema teise elemendi oksüdeerumine Fe + S FeS Selles reaktsioonis raud on redutseerija, mis oksüdeerus raud(II)iooniks ja väävel on oksüdeerija, mis redutseerus sulfiidiooniks. 0 (-) II redutseerija Fe - 2e Fe oksüdeerija 0 (-) -II oksüdeerija S + 2e S redutseerija Redoksreaktsioonide korral toimub kõigi või osa valentselektronide ülekanne ühtedelt aatomitelt, molekulidelt või ioonidelt teistele aatomitele, molekulidele või ioonidele ning muutub elementide oksüdatsiooniastme märk või suurus. A. ELEMENDI OKSÜDATSIOONIASTME MÄÄRAMINE Oksüdatsiooniaste on formaalne suurus, mis näitab elemendi laengut ühendis eeldusel, et ühend koosneb üheaatomilistest ...
Newtoni eelne füüsika areng Descartes 31. märts 1596 11. veebruar 1650) oli prantsuse matemaatik, filosoof ja loodusteadlane. Võttis kasutusele tähtsümbolid.Tundmatud muutujad xyz. Töötas välja analüüsi meetodid. 1631-32: Lahendades Pappuse probleemi, leiutab Descartes algebralise geomeetria. Formuleeris inertsiseaduse. Avastas, et atmosfääri rõhk kahaneb kõrguse kasvades. Tuletas valguse murdumisseaduse.Mis võimaldas täiustada optikariistu. Pani aluse optikale kui eraldi teadusharule. Tõi ausse uuesti füüsika ja matemaatika. Avastas refleksid. Huygens (14. aprill 1629, Haag 8. juuli 1695, Haag) oli madalmaade füüsik, astronoom ja matemaatik. Huygens huvitus eriti loodusteaduste rakenduslikest külgedest ning sai hakkama mitmesuguste leiutistega. Õnnestus saada teleskoobile 98x suurendus. Avastas Orioni udukogu. Määras Marsi pöörlemisperioodi ja seda üsna täpselt. Leiutas pendelkella. Leiutas projektori, mida nimetati algselt imel...
2. Keemilised vooluallikad: kuivelement (tavaline, leelis ja Hg patareid), Pb aku, kütuseelement (H- O) Kuivelement - elektrokeemilised alalistoiteallikad, mille elektromotoorjõud (emj) on tavaliselt 1,5 V ja sisetakistus suurusjärgus 1 oom. Patareid on tavaliselt jadamisi ühendatud kuivelementide või akumulaatorite kogumid Mn-Zn element - · anoodiks tsink · katoodiks süsinikvarras ja MnO2 · elektrolüüdiks NH4Cl, ZnCl2 ja MnO2 segu tärklisekliistris · anood: Zn - 2e- = Zn2+ · katood: 2NH4 + + 2MnO2 +2e- = Mn2O3 + 2NH3 + H2O Hg-pataerei kasutatakse kellades, kalkulaatorites, väike patarei Sama kui Mn-Zn patarei kuid: · 1) sisaldab aluselist elektrolüüti KOH · 2) Zn pind kare = suurem pind, pikem kasutusiga, Emj E = 1,5 V Anoodil Zn + 2OH- = Zn(OH)2 + 2e- Katoodil 2MnO2 + 2H2O + 2e- = 2MnO(OH) + 2OH- Pliiaku anoodiks Pb, katoodiks PbO4, elektroodid asetsevad elektrolüüdis, milleks on väävelhappe
Teema 3. Pooljuhtseadised M.Pikkovi ainekava ja konspekti järgsed allteemad (http://www.ttykk.edu.ee/aprogrammid/elektroonika_alused_MP.pdf, lk. 23...41): - Pooljuhtdiood, tema ehitus. Alaldava siirde tekkimise tingimus. Protsessid pooljuhtdioodis. Pooljuhtdioodi kasutamisala, põhiparameetrid (lk 23...26). - Bipolaartransistor, tema ehitus, pingestamine, protsessid transistorstruktuuris (27...30). - Ühise baasiga ja ühise emitteriga lülituse karakteristikud (30...32). - Bipolaarne liittransistor (33). - Väljatransistorid (p-n siirdega, isoleeritud paisuga), nende ehitus, tööpõhimõte, tunnussuurused (34...37). - Türistorid (dinistorid, trinistorid). Suletav türistor. Sümmeetriline türistor. Türistorite kasutamine jõuelektroonikas (38...41). Käesoleva teksti sisujaotus: 3.1 Pooljuhtmaterjalid 3.2 pn-siire 3.2.1 pn-siire välise pinge puudumisel 3.2.2 Päripingestatud pn-siire ...
Esineb üks ja kaks -sidet. 51. Galvaanielement seadis, milles rediksreaktsioonide tulemusena vabaneva energia arvel (saadakse erinevate potensiaalidega elektroodide ühendamisel) tekib elektrivool keemiline energia muundub elektrienergiaks. Elektroodipotentsiaalid e redokspotentsiaal (E) elektronide üleminekule (oksüdatsiooniastme muutusele) vastav elektriline potentsiaal, mis näitab elektronide liitmise võimet. Anood poolus; redoksprotsessides toimub seal oksüdeerimine (elektronide loovutamine). E0 on väiksem. Katood - +poolus; Redoksreaktsioonis toimub sellel redutseerumine (elektronide liitmine). E0 on suurem. 52. Metallide pingerida metallielektroodide rida, järjestatuna E0 kasvu järgi. *pingereas H eespool on aktiivsed metallid, mis tõrjuvad lahjendatud mitteoksüdeerivatest või nõrkadest oksüdeerivatest hapetest välja vesiniku;
Esineb üks σ– ja kaks π-sidet. 51. Galvaanielement – seadis, milles rediksreaktsioonide tulemusena vabaneva energia arvel (saadakse erinevate potensiaalidega elektroodide ühendamisel) tekib elektrivool – keemiline energia muundub elektrienergiaks. Elektroodipotentsiaalid e redokspotentsiaal (E) – elektronide üleminekule (oksüdatsiooniastme muutusele) vastav elektriline potentsiaal, mis näitab elektronide liitmise võimet. Anood – –poolus; redoksprotsessides toimub seal oksüdeerimine (elektronide loovutamine). E0 on väiksem. Katood - +poolus; Redoksreaktsioonis toimub sellel redutseerumine (elektronide liitmine). E0 on suurem. 52. Metallide pingerida – metallielektroodide rida, järjestatuna E0 kasvu järgi. *pingereas H eespool on aktiivsed metallid, mis tõrjuvad lahjendatud mitteoksüdeerivatest või nõrkadest oksüdeerivatest hapetest välja vesiniku;
Need pikslid on võrdsete vahedega ja on mõõdetud keskkohast keskkohani saavutamaks absoluutset piksli resolutsiooni. OLED koosneb elektrit juhtivast orgaanilise materjali kihist, mis paikneb kahe elektroodi (anood ja katood) vahel. Neid materjale nimetatakse orgaanilisteks pooljuhtideks, sest omavad juhtivustasemeid isolaatorist juhini. Enamus tänapäevased OLED-id on kahekihilised ja baseeruvad järgneval skeemil: 1. Katood (-), 2. Kiirgav kiht, 3. Kiirguse eraldumine, 4. JuhNv kiht, 5. Anood (+). OLED ekraanid võivad kasutada kas passiiv-maatriks (PMOLED) või aktiiv-maatriks pikslite adresseerimise skeeme. Aktiiv- maatriks OLED-id (AMOLED) vajavad õhukest transistorite kihti tagaküljel, et lülitada iga individuaalne piksel sisse või välja. Tänu sellele tehnoloogiale on võimalik valmistada suurema resolutsiooni ja suurusega ekraane. Plasma - Plasma ja elektroluminesents kuvaritel on kaks plaati, millel on läbipaistvad elektrijuhtidest liinid (joonisel punane ja roheline)
Ekraanitaguseks aktiivseks valgusallikaks on valgusdioodid. LED-kuvarite puhul on vaja valgusallikat vähem jahutada, sest LED-id tarbivad vähem voolu. Seetõttu saab teha õhemaid ja kergemaid ekraane. Puuduseks see, et heleda valguse korral on vedelkristallidelt peegelduv valgus intensiivsem tagumise valgusega, seega on pilt halvasti vaadeldav. OLED ehk orgaaniline valgust eraldav diood. Koosneb neljast kihist: 1. Alus, mis võib olla painduv plastmass 2. Anood, mille läbi liiguvad elektronid 3. Orgaanilised kihid (juhtiv kiht orgaanilise plasti molekulidest: saadab elektrone anoodile, emiteeriv kiht teistsugusest orgaanilisest plastist: transpordib elektrone katoodilt.) 4. katood PLASMAKUVARID Koosneb klaaskambrite vahel asuvatest kambritest, mis on täidetud neooni ja kseooni seguga. Kambrikeste taga on elektroodid, mis võimaldavad kambrikesi ükshaaval adresseerida
TFT töötab lülitina, mis juhib vedelkristalli tulevat pinget. Siinkohal ei ole probleemi leketega, sest transistor on nagu toimib lülitina ja väldib laengu sattumist naaberkristallidele. Tulemuseks on selline, efekt nagu oleks igal punktil oma liinide kaudu eraldi juhtimine. See tagab kontrastuse ja kenad hallid toonid. Kasutatakse arvuti kuvarite ja telerite juures. OLED (orgaaniliste valgusdioodidega kuvar). Oled koosneb kihidest, Alus, mis võib olla ka painduv plastmass, Anood, millle läbi liiguvad elektronid, orgaanilised kihid, juhtiv kiht, mis on valmistatud orgaanilise plasti molekulidest ja mis saadab elektrone anoodile ning, emiteeric kiht, mis on valmistatud teist tüüpi orgaanilise plasti molekulidest ja transpordib elektrone katoodilt. Katood, mis võib olla läbipaistev. Anoodi ja katoodi vahele rakendatud pinge tõttu tekiv elektrovool katoodilt anoodile läbi orgaaniliste kihtide. Elektrone juhitakse emiteerivale kihile ja
tekitades selles elektrivoolu. 104. Elektroodpotentsiaalid, standartne elektroodpotentsiaal Elektrokeemilise ahela potentsiaal on vahe üksikute elektroodide potentsiaalide vahel E = Ekatood – Eanood. Kõikide teiste elektroodide potentsiaale vesinikelektroodi suhtes samadel tingimustelnim. standardseteks redokspotentsiaalideks. 105. Galvaanielemendi elektromotoorjõu leidmine (osata arvutada standardpotentsiaalidest) E0 = E0oks – E0red katood anood E0(Zn2+/Zn) = – 0,76 V E0(Cu2+/Cu) = 0,34 V E0 = 0,34 - (-0,76) = 1,10 V 106. Metallide pingerida Metallelektroodide rida, järjestatuna standardsete redokspotentsiaalide kasvu järgi, nimetatakse metallide pingereaks. Pingereas vesinikust eespool on aktiivsed metallid, mis tõrjuvad lahjendatud hapetest välja vesiniku. Pingereas eespool asuv metall tõrjub soola lahusest välja temast pingereas tagapool oleva Metalli
109. Elektroodpotentsiaalid, standartne elektroodpotentsiaal Elektrokeemilise ahela potentsiaal on vahe üksikute elektroodide potentsiaalide vahel E = Ekatood – Eanood. Kõikide teiste elektroodide potentsiaale vesinikelektroodi suhtes samadel tingimustelnim. standardseteks redokspotentsiaalideks. 110. Galvaanielemendi elektromotoorjõu leidmine (osata arvutada standardpotentsiaalidest) E0 = E0oks – E0red katood anood E0(Zn2+/Zn) = – 0,76 V E0(Cu2+/Cu) = 0,34 V E0 = 0,34 - (-0,76) = 1,10 V 111. Metallide pingerida Metallelektroodide rida, järjestatuna standardsete redokspotentsiaalide kasvu järgi, nimetatakse metallide pingereaks. Pingereas vesinikust eespool on aktiivsed metallid, mis tõrjuvad lahjendatud hapetest välja vesiniku. Pingereas eespool asuv metall tõrjub soola lahusest välja temast pingereas tagapool oleva Metalli
oma silm. Värvusreaktsioon. Molekulid lagunesid kõrges temperatuuris. Saades leegist energiat, läksid aatomid kõrgemale energianivoole ja sealt alla tulles andsid osa energiat ära valguskvandina. Energiaallikaks soojuskiirgus. AAS - juhitakse leeki, kuhu on pihustatud uuritav aine, elektromagnetkiirgus. Neeldumisribadel registreeritakse, kui palju neeldumine vähenes. Spetsiifilised lambid õõneskatoodlamp. Plokki on puuritud auk. Katoodi ees on anood. Lamp on ise õhutühi. katioonid kogunevad katoodile (negatiivne ,,-,,), anioonid kogunevad anoodile (positiivne ,,+"). Kiirgusallikas tuleb valida vastavalt uuritavale elemendile. Metallide emissioonijooned jäävada rohkem spektri nähtavasse ossa. Mittemetallidele iseloomulikud jooned jäävad spektri jäigemasse ossa või isegi alla 180 nm. Igale elemendile on omane oma komplekt spektrijooni. See on justkui sõrmejälg.
juhtskeeme ehk desifraatoreid. Indikaatorid ise on kujundatud kas ühise katoodi või ühise anoodiga (kasutatavad juhtskeemid on vastavalt erinevad). Ühise anoodiga indikaatori skeem on toodud näitena joonisel 2.8. l..katood e 2.. kat ood d 3. ühine anood 4..katood c 5..kütood DP 6..katood b 7. .ka tood a 8.ühine anood 15 9..katood f
Joonisel 2.7. on näidatud tärkide kujunemine seitsme segmendiga indikaatoris. JOONIS 2.7. Indikaatorite juhtimiseks kasutatakse selleks ettenähtud integraalskeemidena valmistatavaid juhtskeeme ehk desifraatoreid. Indikaatorid ise on kujundatud kas ühise katoodi või ühise anoodiga (kasutatavad juhtskeemid on vastavalt erinevad). Ühise anoodiga indikaatori skeem on toodud näitena joonisel 2.8. l..katood e 2.. kat ood d 3. ühine anood 4..katood c 5..kütood DP 6..katood b 7. .ka tood a 8.ühine anood 9..katood f 1 0 ..katood g 19 JOONIS 2..8 Tarbitava voolu säästmise eesmärgil võivad valgusdioodindikaatorid töötada ka impussreziimis (impulsilise vooluga) 2.9. Dioodide tähistamine Tähistussüsteemid on eri maades ja eri firmadel erinevad. Euroopa süsteemis koosneb dioodi tähis kolmest või viiest elemendist.
ja oks. protsessid on ruumiliselt eraldatud · Danielli element Cu katood Zn -anood 267 268 Tahke elektrolüüdiga kütuseelement 269 Meeldejätmiseks · Elektronid liiguvad ära katoodilt cata (kr. keelest) tähendab ära samast sõnatüvest on pärit katapult eesti keeles aitab meeles pidada - katood kiirgab elektrone mõlemad sõnad algavad k. · Ana anood - kr. keelest tähendab tagasi elektron antakse tagasi . · Oksüdeerumine toimub anoodil mõlemad sõnad algavad täishäälikuga · Redutseerimine toimub katoodil mõlemad sõnad algavad konsonandiga. 270 Elektrokeemia 271 Naatriumi saamine NaCl-dist (protsess on veevaba). 272 Faraday esimene seadus Elektrolüüsi ajal on elektroodidel toimuvates
valtsimine jm.) tekkinud pinged. ➢ Pinnatöötlus Näiteks hästi poleeritud metalli pind vastupidav niiskuse toimele, vähe mikropragusid. VÄLIS ➢ Keskkonna koostis st. lahustunud soolad a) hüdrolüüsuvad soolad pH muutub; b) halogeniidioonid suurendavad korrosiooni; kõrged kontsentratsioonid vähendavad O2 lahustumist. ➢ Temperatuur- ohtlik kui suletud süsteem; Sama metall eri temperatuurid kõrgem temp. - anood, madalam temp. - katood. ➢ Vedelike ja gaaside liikumiskiirus- neutraalsetes keskkondades, soodustab O2 difusiooni ➢ Rõhk- suurendab gaaside lahustuvust, mehaanilised pinged metallides. ➢ pH 95. Keemiline korrosioon: mõiste, näited. Keemiline korrosioon toimub kuivades gaasides ja mitteelektrolüütsetes vedelikes (naftasaadused), reageerimisel metalliga. Mida kõrgem on to, seda kiiremini kulgeb,
ning üldjuhul kulgeb see nii, et elektrolüüdi lahuses olevalt anoodilt eralduvad elektronid (anood hävib aja jooksul), samas kui katoodilt eraldub tavaliselt vesinik, mistõttu katood ei hävi. c. Elektrokeemilise korrosiooni kiiruse määrab korrosioonivool Ikorr, mis sõltub katoodi ja anoodi elektropotentsiaalidest ja süsteemi takistusest: Ekatood - E anood I korr = . R d. Anoodipiirkonnaks nim. metallide korrosioonis piirkonda, millel on positiivseid laenguid ning, kus toimub oksüdeerimine. Katoodipiirkonnaks nim. piirkonda, kust metall loovutab elektrone anoodile, muutudes ise positiivsemaks. Antud piirkonnad tekivad, kui on loodud kõik tingimused galvaanipaari moodustumiseks. 30
metalli tükk (Mg, Zn), saab anoodiks viimane: Mg 2e Mg2+ raud on aga katoodiks, mille pinnal redutseerub õhuhapnik, raud ise säilib O 2 + 2H2O + 4e 4OH. Katoodkaitse: Veel üks võimalus on ühendada kaitstav ese alalisvooluallika negatiivse poolusega - tekitada temast katood. Anoodiks aga kasutada suvalist vanametallitükki. Ka autode kerega ühendatakse just akumulaatori miinus poolus, et tagasi hoida korrosiooni. Pinnases asetatakse anood spetsiaalsesse ümbrisesse, mis koosneb koksi, kipsi ja NaCl segust. Anoodkaitse: Kasutatakse välist alalisvoolu allikat. Objekt ühendatakse alalisvooluallika posit. poolusega; neg. poolusega ühendatakse sobivast materjalist nn. abielektrood. Objekti pinnale tekitatakse komponentide oksiidide kiht. Anoodkaitse võimalik ainult kui metall antud keskkonnas passiveerub ja passiivset olekut saab säilitada välisvoolu abil. Kasutatakse Al
kiirust, millede käigus tekib või reageerib O2. Hapnikuelektrood kuulub amperomeetriliste mõõteriistate hulka. Mõõdetakse hapniku redutseerimise tulemusel tekkiva redokselektronide voo tugevus ehk voolutugevust. See voolutugevus sõltub sellest, kui kiiresti difundeerub hapnik lahusest elektroodile. Difusioonikiirus on võrdeliselt seotud hapniku kontsentratsiooniga lahuses. Tsentraalne plaatina katood, mida ümbritseb Ag/AgCl anood. Nende vahele rakendatakse konstantne pinge (0.6V). Elektroodid on eraldatud reaktsiooni toimumiskohast õhukese (teflonist) membraani abil. See membraan on läbitav ainult hapnikule. Mõõdetakse voolutugevust, mis on määratud O2 difusiooniga katoodile. Difusiooni kiirus on võrdeliselt sõltuv hapniku kontsentratsioonist. Kromatograafia ja ekstraktsioon: Produkti ja substraadi lahutamismeetodid:
Nõrkade hapete konjugeeritud alused moodustavad aluselise lahuse. 12. PEATÜKK ELEKTROKEEMIA Elektrokeemiline element e elektrokeemiline rakk - seade, milles elektrivool tekib keemilises reaktsioonis, või elektrivoolu kasutatakse keemilise reaktsiooni läbiviimiseks. Galvaanielement – elektrokeemiline element, milles iseeneslik keemiline protsess tekitab elektrivoolu. Patarei – mitu järjestikku ühendatud galvaanielementi. Anoodil toimub oksüdeerumine, katoodil redutseerumine. Anood ja katood on elektroodid. (galvaani)elemendi potentsiaal – iseloomustab elemendis toimuva reaktsiooni võimet transportida elektrone läbi välise ahela. Mõõdetakse voltides 1V *C = 1J. G = -nFE; n – elementaarprotsessis üle kanduvate elektronide hul (mol); F – Faraday arv (1 mol elektronide laengu absoluutväärtus kulonites: 96485 C/mol; E – elemendi potentsiaal Nullvoolupotentsiaal. Kui element töötab pöörduvalt (st tegelikult
lahusesse sukeldatud Cu elektroodist ja ZnSO4 lahusesse sukeldatud Zn elektroodist. Elektronide liikumise suuna järgi välisahelas on katoodiks Cu ja anoodiks Zn.elemendi töötamisel kulgevad elektroodide ja lahuse vahel järgmised elektrokeemilised reaktsioonid: Zn-2e=Zn²- ja Cu²-+2e=Cu. Poleerimine põhineb füüsikalisel nähtusel, kui vool liigub mööda tippe. Poleeritavad kehad asetatakse lahusesse, nad ühendatakse vooluallikaga nii, et üks oleks anood, teine katood. Kuna vool liigub eelistatult läbi teravike, siis need lahustuvad esimesena. Poleerimisel kasutatakse suuremaid pingeid, kui galvaanilisel katmisel (terase poleerimisel on pinge 40-60V ja voolutihedus 400-600 /m² ja elektrolüüdiks on HClO4 lahus). Veel kasutatakse sama tehnoloogiat detailide täpseks töötlemiseks. Oksüdeerimise korral kasutatakse detaili anoodina. Kasutades erineva koostisega elektrolüüdi lahuseid, saadakse
KÕRGEPINGETEHNIKA AEK 3011 KORDAMISKÜSIMUSED 1. Isolatsiooni elektrilist tugevust mõjutavad parameetrid Isolatsiooni elektriline tugevus sõltub: - materjalist - keskkonnast - pinge mõjumise ajast - jahutustingimustest - radiatsioonist - ja muudest teguritest 2. Liigpingete tekkepõhjused · atmosfäärilised liigpinged Uatm t < 50...100 s I < 200...400 kA U on statistiline suurus Joonis 1.3 Liini liigpingete esinemise tõenäosus pinge suuruse järgi Atmosfääriliste liigpingete piiramine: · piksekaitsetrossid liinidel · piksekaitsesüsteemid · liigpingepiirikud · kommutatsiooni- e siseliigpinged Usis < (3...3,5) Un isolatsiooni varu on piisav kuni 220 kV-ni üle 220 kV oluline on siseliigpingete piiramine 3. Isolatsioonile mõjuvate pingete ja liigpingete klassid ja kujud IEC 60071 järgi Joonis 1.4 Madalsageduslikud liigpinged Joonis 1.5 Transientliigpinged 4. Välisisolatsioon ja tema üldiseloom...
15.Diiselmootori liigitamine konstruktiivsete lahenduste järgi: 1.ristpeaga ja ristpeata mootorid 2.silindri paigutuse järgi: ·Ridamootor ·V-kujuline mootor ·Tähtmootor ·Boksermootor ·Vastaskolbidega mootor, ühe väntvõlliga vastaskolbidega ridamootor, vastaskolbidega mootorid on eranditult 2 taktilised. 16.Happe- ehk pliiaku - Kasutatakse elektrolüüdina väävelhapet ning vesilahust. Anumasse on paigutatud pliioksiidist valmistatud positiivne elektrood ehk anood ja pliist negatiivne elektrood ehk katood. Erinimelised plaadid on eraldatud üksteisega mingisuguse isolatsiooniga, sest kui plaadid kokku puutuvad siis tekib lühis, mis võib tekitada isegi plahvatust. Täislaetud Pliiaku pinge on 12 volti ja kasutegur kuni 80 %. Pliiakude miinuseks on nende suur kaal ja mõõtmed, ka on nende töökindlus madalateltemperatuuridel on halb. Kuna akude laadimisel eraldub hulga vesinikku siis tuleks ruumid ventileerida, sest vesinik on tuleohtlik
Asja tuum ongi helendav gaaslahendus. LED ehk valgusdioodkuvar. Valgusdiood on elektroonikas kasutatav pooljuhtdiood, mis kiirgab valgust. Valgusdioodi tähistamiseks kasutatakse ka lühivormi LED. Õige suurusega päripinge rakendamisel elektroodidele hakkab valgusdiood kiirgama kindla lainepikkusega valgust, mis sõltub kestast ja teistest koostiselementidest, mida diood sisaldab. Valgusdioodil on nagu tavalisel dioodilgi kaks kontakti anood ja katood. Varasemad LED-id kiirgasid madala intensiivsusega punast valgust, kuid tänapäeva valgusdioodid on saadaval juba erinevates lainepikkustes, mis kiirgavad infrapunavalgusest ultraviolettvalguseni, omades sealjuures väga kõrget eredusastet. OLED ehk orgaaniline valgusdiood. Orgaaniline valgusdiood ehk OLED on valgusdiood, milles kiirgavaks elektroluminestsentseks kihiks on orgaaniline ühend, mis kiirgab valgust elektri toimel
Selljuhul piisab katoodi kuumutamiseks 800 °C. Katoodi kuumutatakse elektrivooluga, kusjuures kütteniit on katoodist isoleeritud (50Hz AC, 6.3 V). Tüürelektrood e. Modulaatori ülesandeks on määrata kiire moodustamiseks minevate elektronide hulka. Modulaator kujutab endast katoodi ümpritsevat elektroodi, mille põhjas on ümmargune ava. Tüürelektroodile antakse katoodi suhtes negatiivne pinge, ja selle pinge muutmisega toimub elektronide hulga reguleerimine kiires. Anood koos tüürelektroodiga moodustavad fokuseerimis süsteemi, mille ülesandeks on anada elektronidele piisav kiirendus ja fokuseerida elektron kiir ekraanile. Kiirendav toime saadakse positiivse pinge andmisega anoodidele. Kasutatakse erineva anoodide arvu ja kujuga fokuseerimis süsteeme. Selleks, et tekiks fokuseeriv toime peab tekima tüürelektroodi ja anoodide vahel ebaühtlane elektriväli. See elektriväli kujundatakse ka diafragmadega (vaheseintega) ja sobivalt teelt
2H+ + 2e H2 ehk 2 H3O+ + 2e- H2 + 2 H2O E (standard) = 0 . Elektrokeemilises elemendis elektronid voolavad suurema negatiivsema potensiaaliga poolelemendilt positiivsemale poolelemendile (meenuta metallide pingerida, negatiivsemale poolelemendile vastab positiivsem vabaenergia väärtus, vt.allpool), näit. tsingilt vasele (tsinkelektrood – katood – lahustub, andes ioone, ta funktsioneerib kui taandaja, vaskelektrood – anood - kasvab, temale sadeneb lahusest vask, ta funktsioneerib kui oksüdeerija). Elementide elektrokeemilised potensiaalid on toodud vastavais tabeleis. Aine on seda tugevmam oksüdeerija, mida positiivsem on ta E väärtus. Kõige tugevamad oksüdeerijad on muide floor ( E = 2,87) ja osoon ( E = 2,07) ning vastupidi – parimad taandajad omavad negatiivseid E väärtusi (kus E on taandav potensiaal ERed).
arvel tekib elektrivool keemiline energia muundub elektrienergiaks. Vool kulgeb ka läbi lahuste, kuid seal ei liigu elektronid, vaid ioonid. Et ioonid saaksid liikuda ühest lahusest teise, on lahused ühendatud soolasillaga U-kujulise klaastoru abil, mis on täidetud elektrolüüdilahusega. Galvaanielemendi (joonisel üleval) skemaatiline tähistus: (-) Zn(t) | Zn2+ (vl) || Cu2+ (vl) | Cu(t) (+) (-) Zn(t) | ZnSO4(vl) | KClküllast. | CuSO4(vl) | Cu(t) (+) anood | lahus | sild | lahus | katood kus | tähistab eri faaside piire. Vasakul pool on esmalt anood, seejärel teised komponendid loogilises järjestuses. Galvaaniahelas on pingereas eespool asuv metall anoodiks, tagapool asuv katoodiks. Galvaanielemendi standardse emj. leidmine Elektromotoorjõudu mõõdetakse voltides. Redokspotentsiaale kasutatakse ka muude redokssüsteemide (näit. lahustes toimuvad redoksreaktsioonid) iseloomustamiseks. Mida suurema positiivse väärtusega on E0, seda
Vedelkristall valgust ei kiirga ning on vaja valgusallikat, millest lähtuvat valgust on võimalik lasta läbi vedelkristalli või mitte. On olemas 3 erinevat võimalust : taga on peegel; taga on aktiivne valgusallikas; taga on nii peegel kui ka aktiivne valgusallkas. Esineb probleeme musta värviga. Pasiivmaatriksiga LCD Aktiivmaatirksiga LCD OLED orgaanilistel valgusdioodidel põhinev tehnoloogia. koosneb järgmistest kihtidest: Alus, mis võib olla painduv plastmass Anood, mille läbi liiguvad elektronid OLED-i pingestamisel välise vooluallikaga Orgaanilised kihid, mis koosnevad juhitavast kihist, mis on valmistatud orgaanilise plasti molekulidest ja mis saadab elektrone anoodile, ning emiteerivast kihist, mis on valmistatud teist tüüpi orgaanilise plasti molekulidest ja transpodrib elektrone katoodilt Katood, mis võib olla olenevalt OLED-i tüübist olla läbipaistev OLED-is emiteeritakse valgust anoodi ja katoodi abil
ELEKTROKEEMILINE KORROSIOON on metalli hävinemine tema reageerimisel elektrolüüdi lahusega. See reaktsioon kulgeb vabade elektronide osavõtul. Elektrokeemiline korrosioon toimub vett sisaldavates keskkondades. Protsess on seotud galvaani elementide tekkega ja koosneb anoodi ja katoodi reaktsioonist. Anoodi reaktsioonis läheb metall ioonidena lahusesse ja vabanevad elektronid. Katoodi reaktsioonis seotakse elektrone lahuses olevate osakestega. NT: Zn HCl lahuses: ANOOD: Zn=Zn2+ + 2e-; KATOOD: 2H+ + 2e- =H2 Raud korrodeerub tugevate hapete lahuses sama skeemi järgi kui tsink õhuhapniku juuresolekul lahustes võib korrosioon toimuda teisiti: ANOODIL: 2Fe=2Fe2+ + 4 e-; KATOODIL: O2+2H2O+4e-=¤OH-; SUMMAARNE: 2Fe+O2+H2O=2Fe(OH)2 (rooste) Tekkinud Fe(OH)2 oksüdeerub lahustunud hapniku toimel ja tekib RAUAROOSTE, milles on qFeO*pFe2O3*rH2O Tehnikas kasutatavad metallid sisaldavad lisanditena teisi metalle ja elektrolüüdiga kokkupuutes tekkivad pidevalt
20.2. LED LED-kuvarite puhul on valgusallikat vaja vähem jahutada, sest LED-id tarbivad vähem voolu -> seega saab teha õhematena. Neid kasut kaasaskantavates arvutites, meditsiiniseadmetes jne 20.3. Orgaaniliste valgusdioodidega kuvar (OLED – organic light emitting diode) Orgaanilistel valgusdioodile põhinev tehnoloogia on üks uuematest võimalustest kuvarite valmistamiseks. OLED koosneb järg kihtidest (Error! Reference source not found.): alus anood orgaanilised kihid katood Valguse emiteerimine OLED-is (Error! Reference source not found.): 1. Anoodi ja katoodi vahele rakendatud pinge tõttu tekib elektrivool katoodilt anoodile läbi orgaaniliste kihtide. Elektrone kantakse emiteerivale kihile ja juhitakse ära juhtivalt kihilt. 2. Ärajuhitud elektronidest jäävad järele augud, mis tuleb täita elektronidega emiteerivas kihis 3. Augud hüppavad emiteeritavasse kihti, kus nad täidetakse elektronidega
Modulaatori elektriline skeem on toodud allpool _ Sünkroniseerivate impulsside vahel on lahendajalamp suletud tüürvõre negatiivse eelpingega Eg = -800 V. Koguv kondensaator laadub läbi piirava takisti R, induktiivsuse L ja ja takisti R2. Tüürvõrele antav sünkroniseeriv impulss pingega +2000 V avab lahendajalambi. Koguv kondensaator Ck, laetud kuni 17 kV-ni, tühjeneb läbi ahela: kondensaatori vasakpoolne plaat, lahendajalamp, korpus, magnetroni anood (maandatud), magnetroni katood ja koguva kondensaatori parempoolne plaat. Magnetroni katoodile antakse täisnurkne negatiivne impulss amplituudiga 15 kV ja magnetron genereerib ülikõrgsagedusliku impulsi kandevsagedusega 9.2...9,4 GHz. Sondeeriva impulsi pikkust lülitatakse ümber eelmodulaatoris. Väikestel kaugusskaaladel on sondeeriva impulsi pikkus 0.07 μs, suurtel 0,7 μs. Lühike sondeeriv impulss tagab suure eraldamisvõime, pika impulsi
TARTU ÜLIKOOL Füüsikalise Keemia Instituut Erika Jüriado, Lembi Tamm ÜLDKEEMIA PÕHIMÕISTEID JA NÄITÜLESANDEID Tartu 2003 SISUKORD I. Keemiline kineetika ja keemiline tasakaal. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . II. Lahused. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . III. Tasakaalud elektrolüütide lahustes. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . IV Soolade hüdrolüüs. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . V. Redoksreaktsioonid. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . VI. Metallide aktiivsus ja korrosioon. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ...
Raamatus annab juhiseid nii rahvale kui ka kuningale. Juhised rahvale : kui valida ei saa, siis peab tagama valitseja kasvatatus. Juhised valitsejale. Erasmuse valitsejaideaal : valitseja peab arusaama, et tema positsioon ei ole mitte kingitus, vaid võimalus teenida oma rahvast, rakendada end kogukonna teenistusse. See on raske koorem, mis nõuab absoluutset ja täielikku pühendust. Eristada tuleb sõpru ja meelitajaid (inimesed , kes räägivad valitsejatele seda, mid anood kuulda tahavad). Valitseja ise pidi olema haritud Erasmus soovitas lugeda Cicerot ja Platonit, kuna mida haritum valitseja oli , seda vähem sõltus ta oma nõuandjatest. Ülimaks eesmärgiks rahu ja stabiilsus. Kuigi absoluutne võim valikul , peaks valitsema siiski seaduste abil. Niccolo Machiavelli ,,Valitseja" Noorelt oli tihedalt seotud Firenze vabariigi poliitikaga, pärit mõjukast perekonnast. Enne teda valitses Medicide perekond. 1498-1512 Firenze vabariiklik valitsus
1. Trigerid. Trigerid kuuluvad järestikskeemide hulka, sest neil on mälu omadus. Väljundi väärtus sõltub peale sisendite väärtuste ka väljundi väärtusest eelnevatel hetkedel. Triger on mäluelement, mis säilitab ühe bitist informatsiooni. Trigeril on kaks stabiilset olekut. Olekuks nimetatakse trigeri väljundi väärtust antud ajahetkel. Tavaliselt on trigeril kaks väljundit: otseväljund ja tema eitus. Trigeri tüübid: 1) SR-triger (Set Reset) Asünkroonse trigeri puhul pole sünkrosisendit millega ümberlülitumise aega juhtida, seega väljundi väärtus muutub sisendi väärtuste muutuste järgi. S R Qt 0 0 Qt-1 01 0 10 1 11 - Kui S = R = 1, siis on otseväljud ja inversioonväljund ühesuguse väärtusega Q = ^Q, kuna kahendväärtuse otseväärtuse ja eitus ei saa olla võrdsed, siis loetakse seda keelatud väärtuseks. Loogikafunktsioon Qt = S + ^R Qt-1 SR trigerit saab ka li...
ümberkujundamisel. Paljude metallide pindasid oksüdeeritakse ja teraseid veel fosfaaditakse. Teraseid oksüdeeritakse 500...600°C aurujoaga. Keemiliselt oksüdeeritakse teraseid leeliste ja nitraatide lahustega. Musta värvi terasesemeid oksüdeeritakse värnitsaga temperatuuril 200...400°C nii, et värnits söestub. Elektrokeemiliselt oksüdeeritakse terast naatriumhüdroksiidi lahuses, kus detail on anood ja katood on terasplaat. 40 min jooksul moodustub terasdetaili pinnale vastupidav musta värvi oksiidikiht. Metallidest oksüdeeritakse veel alumiiniumi, vaske. Väga levinud on teraspindade fosfaatimine. Enne fosfaatimist tuleb pind hästi puhastada. Eristatakse külm-ja elektrokeemilist fosfaatimist. Terase pinnale tekib õhuke fosfaatkate. Kõige parem tulemus saavutatakse elektrokeemilisel fosfaatimisel. Fosfaadi kiht on hallikat värvi ja kaitseb metalli värvikihi all. Metallkatted
ümberkujundamisel. Paljude metallide pindasid oksüdeeritakse ja teraseid veel fosfaaditakse. Teraseid oksüdeeritakse 500...600°C aurujoaga. Keemiliselt oksüdeeritakse teraseid leeliste ja nitraatide lahustega. Musta värvi terasesemeid oksüdeeritakse värnitsaga temperatuuril 200...400°C nii, et värnits söestub. Elektrokeemiliselt oksüdeeritakse terast naatriumhüdroksiidi lahuses, kus detail on anood ja katood on terasplaat. 40 min jooksul moodustub terasdetaili pinnale vastupidav musta värvi oksiidikiht. Metallidest oksüdeeritakse veel alumiiniumi, vaske. Väga levinud on teraspindade fosfaatimine. Enne fosfaatimist tuleb pind hästi puhastada. Eristatakse külm-ja elektrokeemilist fosfaatimist. Terase pinnale tekib õhuke fosfaatkate. Kõige parem tulemus saavutatakse elektrokeemilisel fosfaatimisel. Fosfaadi kiht on hallikat värvi ja kaitseb metalli värvikihi all. Metallkatted
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
