Basaalganglionide funktsiooni häired. - Hüperkineetilised – ülemäärased ja tahtmatud liigutused - Hüpokineetilised – vähe liigutusi ja needki on aeglased, raske liigutusi algatada Taalamus on alati sensoorse närvitee osa enne ajukoorde sisenemist. Basaalganglionid on alati motoorse närite osa. - Tourette – algus 2-15 aastaselt. Viga basaalganglionidega, putameniga, kuigi anomaaliaid ei tuvastata. Ravi antidopaminergiliste ravimitega. Anomaalia parema jupoolkera visuaal-ruumilises töötluses – halvad joonistuste kopeerimises, ei mäleta asjade asukohti, tikid, tahtmatud häälitsused, ehholaalia ja korpolaalia. - Huntingtoni tõbi – hävitab putameni rakke, algus 30-50 aastaselt, 12 aasta pärast surm. IQ langus, isiksuse muutused, ärevus, apaatia, düskineesiad, tahtmatud liigutused. Arsetüülkoliini ja GABA neuronid surevad, dopamiinneuronid vabanevad GABA pidurdusmõjust ja muutuvad hüperaktiivseks.
skaala järgi) on toimunud Loode-Eestis, kus maatõusu kiirus u 3 mm/a. Seni tugevaim maavärin oli Eestis 1976. Aastal Osmussaares, maavärina tugevus oli siis 4,75 magnituudi. Johan Vilip täiustas B. Volitsõni vertikaalseismograafi, konstrueeris seismograafe. Mercalli skaala. Aluskorraga on seotud selline nähtus nagu magnetiline deklinatsioon. Eestis on kääne idapoolne, keskmiselt 5-7 kraadi. St et kompass võib nii palju valetada. Jõhvi anomaalia piirkonnas kuni +- 15 kraadi. See tuleneb sellest, et Jõhvi ümbruses sisaldavad kvartsiidid tunduval hulgal rauamineraale. Raualasundid asuvad üle 500 m sügavusel. Sellel ei ole ,,tööstuslikku tähtsust", vähemalt praeguse seisuga. Meteoriidid Eesti on väga huvitav koht, sest meil on nii palju meteoriite. Osad on varjatud, kuid mõni on hästi nähtav(Kaali). Kõige tuntum ongi Kaali meteoriidikraater. Teadusliku mõtestamise algus oli 1827. a
Ajaloolased leidsid allikad tsitaatide järgi siiski üles. Rahutuks muutusid ajaloolased alles 60ndate aastate lõpus, kui kõigile oli selge, et Stalini 5-ühiskondliku tüübi skeem ei vasta tõele. Orjanduslikku korda selles mõttes nagu me seda praegu mõistame mõnel pool ei olnud — orjad aitasid küll kodus, aga põldu ei pidanud. See tähendab, et nad ei olnud peamine tootlik jõud. Käsitöös ka mitte. See oli ikka juba probleemne ano- maalia. Teine suur anomaalia seisnes selles, et 18.-19. sajandil oli Ameerikas orjus. Esitatud skeemi kohaselt ei oleks seda kuidagi tohtinud olla. Orjus pi- di esinema ikka enne feodalismi. . . 1.9.2 Marxi teooria teaduslikkus Marxi teooriat tuleb siiski pidada teaduslikuks, sest faktidega oli võimalik asju ümber lükata. See on teadusliku teooria tunnus. Hegeli teooria puhul ei ole midagi võimalik ümber lükata, sest ta ainult väidab. See ei ole teadus- lik. Toynbee puhul võivad raskused tekkida
1. Närvisüsteemi areng sünnieelsel perioodil (looteiga) Välimine looteleht ehk ektoderm paneb aluse närvisüsteemile. Ektodermi rakkudest moodustub embrüo välispinnale vagu, mida nimetatakse ürgjuttiks. Ürgjutt muutub kokku kasvades närvitoruks, millest hiljem kujunevad pea- ja seljaaju. 2. Närviraku ehitus ja liigid. Närvisüsteemis eristatakse kaht põhilist tüüpi rakkusid: neuroneid e närvirakke ja neurogliia rakke. Neuronid koosnevad kehast ja jätketest. Raku kehas paikneb üks suhteliselt suur tsentraalselt asetsev tuumakesega tuum, mida ümbritsevad hästi arenenud kare endoplasmaatiline retiikulum ja Golgi aparaat. Mitokondreid on võrdlemisi vähe. Jätkeid on kahte tüüpi: dendriidid on lühikesed, enamasti tugevasti hargnevad jätked; dendriidid moodustavad teiste närvirakkude aksonitega sünapseid ja suu...
Radiobioloogia ja kiirguskaitse I. Sissejuhatus Radiobioloogia mõiste Inimene on püsivalt ioniseeriva kiirguse mõjusfääris. Looduslik kiirgus, kunstlikult tekitatud kiirgus. Inimtegevuse tõttu lisandub looduslikust foonist saadud elanikkonna keskmisele aastadoosile ca 15-20%, kusjuures kiirguse meditsiiniline kasutamine annab sellest põhiosa. Radioloogiaosakonna töötajad peavad saama teadmised kiirgusfüüsikast ja – bioloogiast ning radioloogiast. Nad peavad kindlustama patsiendi efektiivse diagnostika/ravi, kuid samas saavutama seda patsiendile ohutuimal viisil. Samal ajal peab hästi töötav kiirguskaitseprogramm olema lülitatud rahvuslikku tervisekaitseprogrammi. Põhjus, miks üldes rääkida radiobioloogiast - sest ta on kiirguskaitse teoreetiline alus. Ioniseeriva kiirguse vastastoime elusorganismiga jaguneb kolmeks põhifaasiks (füüsikaline, keemiline ja bioloogiline). 1. 1. Füüsikalises faasis toimub energia neeldumine organismis. T...
-esitatud nõuded on ebaadekvaatsed (sooritushirm) -teravdatud sotsiaalne taju, viha -aktiivne kujutlemine (nooremad) Valetamise tüübid: ·antisotsiaalne ·kaitsevaletamine ·prosotsiaalne valetamine Probleem kui takistab arengut, suhteid ja kaasnevad käitumisprobleemid Tundeelu häired Täiskasvanu tundeelu häiretest eristatakse, kuna: nende kahe häire vahel puudub otsene seos. Lapse tundeelu häired pigem normi liialdus kui kvalitatiivne anomaalia. Lapse häirete aluseks ei ole samad mehhanismid. Raske liigitada täiskasvanutele omaste kategooriate alla Hirmud ja foobiad. Erinevused vanuseti, T >P ·Aluseks sündmus, hinnang ·Individuaalsed erinevused ·Mõjutused ühiskonnast ·Väljendumine erinev ·Enamus hiljem kaovad või asenduvad ·Intensiivsed, ebatavalised ja fikseerunud mingile objektile foobiad (diagnostiline) jt porbleemid ·2,4% lastest, enam koolifoobia (1,7-7,6% lastest, T=P) Koolist puudumine
Isendid, kes sisaldavad lisakromosoomi või kellel teatav kromosoom puudub, on aneuploidid. Aneuploidsusest räägitakse ka siis, kui puudub või on kordsuses osa kromosoomist, näiteks kromosoomi õlg. Need organismid, kellel teatav kromosoom või osa kromosoomist on alaesindatud, on hüpoploidid, kui aga üleesindatud, siis hüperploidid. Teatava kromosoomi kolmekordistumisel on tegemist trisoomiaga. Aneuploidsus annab tugeva fenotüübilise efekti. Trisoomia inimesel Enimtuntud anomaalia inimesel on 21. kromosoomi trisoomia, mis põhjustab Downi sündroomi. Teadmata midagi veel kromosoomidest, kirjeldas seda sündroomi esmalt möödunud sajandi keskpaigas Inglismaal töötav arst Langdon Down. Downi sündroomiga inimesed on tüüpiliselt lühikest kasvu, kühmus, suure koljuga, laiade ninasõõrmetega, pika keelega, mis on silmatorkavalt kurruline ja rohmakate kätega. Samuti on nad vaimselt alaarenenud, mistõttu vajavad spetsiaalset väljaõpet ja hooldust. Downi sündroomiga
Isendid, kes sisaldavad lisakromosoomi või kellel teatav kromosoom puudub, on aneuploidid. Aneuploidsusest räägitakse ka siis, kui puudub või on kordsuses osa kromosoomist, näiteks kromosoomi õlg. Need organismid, kellel teatav kromosoom või osa kromosoomist on alaesindatud, on hüpoploidid, kui aga üleesindatud, siis hüperploidid. Teatava kromosoomi kolmekordistumisel on tegemist trisoomiaga. Aneuploidsus annab tugeva fenotüübilise efekti. Trisoomia inimesel Enimtuntud anomaalia inimesel on 21. kromosoomi trisoomia, mis põhjustab Downi sündroomi. Teadmata midagi veel kromosoomidest, kirjeldas seda sündroomi esmalt möödunud sajandi keskpaigas Inglismaal töötav arst Langdon Down. Downi sündroomiga inimesed on tüüpiliselt lühikest kasvu, kühmus, suure koljuga, laiade ninasõõrmetega, pika keelega, mis on silmatorkavalt kurruline ja rohmakate kätega. Samuti on nad vaimselt alaarenenud, mistõttu vajavad spetsiaalset väljaõpet ja hooldust. Downi sündroomiga
Loetletud kujundid on kaalukad ja nendega tabatakse erisuguseid vaatenurki planeerimise paljude tahkude mõistmine. See protsess aitas laiendada arusaamist karjäärile. Peale analüüsi jõudsin ma aga veendumusele, et see nimekiri pole iseendast ja tõsta enesehinnangut. Ühtlasi sai Jessi ka uusi teadmisi. ammendav. Ma lisaksin veel mõned kujundid, näiteks: anomaalia, läbimurre, Uute vaatenurkade loomiseks võib metafooridega väga mitmel moel töötada. Lisaks kutsumine, tants, esteetika, aed, kaleidoskoop, redel, puzzle, külaline, astmed, eespool käsitletule võite paluda kliendil kirjeldada, millised oleksid temaga seotud
puhul esineb prevaleeruvalt T-rakkude defekt. Siia rühma kuuluvad mitmesugused sündroomid, mille patogenees ja geneetilise defekti iseloom ei ole veel selgitatud. DiGeorge’i sündroom Peaaegu kõigil haigetest esinevad 22. kromosoomis deletsioonid, lisaks võivad põhjusteks veel olla ka 10. kromosoomi deletsioonid, retinoidembrüopaatia ja ema diabeet. Imikul ilmnevad haigustunnused (tetaania, krambid, südame ja/või suurte veresoonte anomaalia tunnused) varakult. Näo iseloomulikke jooni pannakse sageli tähele alles diagnoosi selgitamisel. Tüümuse või kõrvalkilpnäärme aplaasia. Perifeersetes lümfoidsetes elundites on puudulikult arenenud T-lümfotsüütide piirkonnad. Esinevad retsidiveeruvad viirus- ja seennakkused, sageli kandidoos, mõnikord ka bakteriaalsed infektsioonid. Elusvaktsiinid võivad anda eluohtlikke komplikatsioone. T-lümfotsüütide hulk ja funktsioon on
ajupiirkondades 4.-5 e.-kuul • Kognitiivne profiil: visuomotoorne ja ruumitaju defitsiit; verbaalne pool ja nägude lõpeb põhiliselt 1.a., (teatud piirkondades 3-4.a)., integratiivse süsteemi osades alles teisel äratundmine-head kümnendil • MRT: ajumahulangus, ajukäärude anomaalia (polümikrogüüria) duplikatsioon: teine kliinil.pilt: mikrotsefaalia, raske kõne arengu häire postnataalne areng: • neuronite ja gliia kasv AJU – neuronite arv = 1011 ehk 100 000 000 000 • 80-100 miljardit (biljonit) neuronit10 14 ühendust
Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse 2008. aasta looduskaitseprogrammi projekt nr. 193 „Kaitsealade külastuskoormuse hindamine“ Koostajad: Antti Roose, Kalev Sepp, Varje Vendla, Miguel Villoslada, Maaria Semm, Henri Järv, Janar Raet, Ene Hurt, Tuuli Veersalu Tartu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................................................................... 4 VÕTMEMÕISTED...................................................................................................................................................................... 6 1. KAITSEALADE KÜLASTUSSEIRE ALUSED .......................................................................................................... ...
paradigmasse kui varem valmis tehtud karpi. Norm aalteaduse ülesandeks ei ole millegi uudse avastamine: nähtused, mis ei mahu karpi, jäetakse sageli lihtsalt tähelepanuta. Eksperimentide tulemused on juba ette teada ning kui juhtub mingi kõrvalekalle, siis süüdistatakse pigem eksperimendi läbiviijat, mitte aga paradigmat. Kui aga ootustele mittevastavaid nähtusi koguneb palju, siis saab rääkida anomaaliast (kr a eitus, nomos seadus). Anomaalia võib põhjustada kriisi teaduses. Kuid paradigmat ei saa heita kõrvale enne, kui on olemas uus lootustandev paradigma ning kui vana paradigma on end lõplikult kompromiteerinud. Mõnikord on selline uus paradigma kunagi juba välja pakutud olnud, kuid jäänud siis vajaliku tähelepanuta. Nt Koperniku eelkäijaks võib pidada Aristarchost Samoselt (u 320250 e.m.a), eks oletas, et Maa tiirleb ümber Päikese. Kuid tollal polnud veel alust eelistada sellist teooriat,
nimetatakse metafoori pingeks (Näiteks: "Väärkoheldud lapsed on ajapommid"). Valdavalt seletatakse metafoore nende subjekti ja objekti sarnasuse või erinevuse kaudu. Pannes rõhu võrdlusele, saame traditsioonilise võrdluse vaate metafoorile. Anomaalse vaate korral rõhutatakse erinevusi subjekti ja objekti vahel. Valdkondade interaktsionistlik vaade käsitleb metafoori nähtusena, mis on enam kui võrdlus ja enam kui anomaalia. Selle vaate kohaselt seostub metafoor nende valdkondade teadmisega, kuhu metafoori subjekt ja objekt kuuluvad. Metafoori võiks tõhusamaks pidada siis, kui tema subjekti ja objekti vahel on palju sarnasusi, ent nende päritoluvaldkonnad on väga erinevad (Tourangeau & Sternberg, 1981, 1982). Veel ühe vaate kohaselt on metafoorid mitte võrdlusväited vaid kategoriaalse kuuluvuse väited, milles metafoori objekti loetakse selle kategooria prototüüpiliseks esindajaks
Ɍɚɥɥɢɧ: ɂɡɞ-ɜɨ Ɍɉɍ, 2001. 165 ɫɬɪ. Ɍɚɥɥɢɧɧɫɤɢɣ ɩɟɞɚɝɨɝɢɱɟɫɤɢɣ ɭɧɢɜɟɪɫɢɬɟɬ. Ⱦɢɫɫɟɪɬɚɰɢɢ ɩɨ ɝɭɦɚɧɢɬɚɪɧɵɦ ɧɚɭɤɚɦ, 6. ISSN 1406-4391. ISBN 9985-58-205-5. 7. AIVAR JÜRGENSON. Siberi eestlaste territoriaalsus ja identiteet. Tallinn: TPÜ kirjastus, 2002. 312 lk. Tallinna Pedagoogikaülikool. Humanitaarteaduste dissertatsioonid, 7. ISSN 1406–4391. ISBN 9985-58-239-X. 8. DAVID VSEVIOV. Kirde-Eesti urbaanse anomaalia kujunemine ning struktuur pärast Teist maailmasõda Tallinn: TPÜ kirjastus, 2002. 104 lk. Tallinna Pedagoogikaülikool. Humanitaarteaduste dissertatsioonid, 8. ISSN 1406-4391. ISBN 9985-58-242-X. 9. ROMAN KALLAS. Eesti kirjanduse õpetamise traditsioon XX sajandi vene õppekeelega koolis. Tallinn: TPÜ kir- jastus, 2003. 68 lk. Tallinna Pedagoogikaülikool. Humanitaarteaduste dissertatsioonid, 9. ISSN 1406–4391. ISBN 9985-58-256-X. 10. KRISTA KERGE
2002).1 On oluline, et koolijuhid neid loomulikke, loovaid pingeid tunnistaksid. ja neid toetatakse? Lisaks ei saa kolleegituge lihtsalt kohustuslikuks teha. Nagu igasugust kooli kultuuri omadust • Kui sellised õpetajad ei „astu ette“, et tuge küsida, siis kuidas me toetust laiendame/pa- või tegevust, ei saa tõeliselt tähtsaid asju teistele peale suruda või sundida (Fullan 1993; Stoll kume/jätkame? 1998; Rogers 2002). Siin ongi peidus anomaalia. Üldiselt tunnistavad õpetajad, et nad soovivad • Kuidas te suhtute lühiajalise, kohese toetuse mõistesse kontrolli alt väljunud klassis (alates ja vajavad kolleegituge ja saavad sellest kasu, ning siiski ei saa kooli juhtkond lihtsalt peale lk 226)?