Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"annud" - 54 õppematerjali

thumbnail
5
doc

Türi linn

aasta algulgi. Raudtee lookles kohati kui uss, jaamahooned paiknesid ajutistes barakkides. Türi jaam sõlmjaamana sai lääne­idasuunalise ühenduse laiarööpmelise raudteega. Ajaleht Tallinna Post kirjutab 1937. aastal: «... sõideti 10 ­ 15 kilomeetrit tunnis. Polnud ime, et rongi meeskond Tamsalu ja Vajangu jaama vahel metsas maasikal ja vaarikal käis. Iga väiksemgi tõus annud vedurile tublisti tööd.» Uuendused 1920­1930ndatel aastatel 1926. aastal võeti kitsarööpmeline raudtee Eesti Raudteede Valitsuse süsteemi ja hakati selgitama tee olukorda. Türi alevivolikogu oli andnud jaamale 1923. aastal Türi nime Allenkülli ja Alliku asemel. Valitsuse kontroll näitas, et raudtee on aegunud ja kohati kriitilises seisus. Tallinn­Viljandi ning Türi­Tamsalu tee puhul oli kasutatud erinevat tüüpi rööpaid, nende ühendused olid...

Ajalugu
19 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Lydia koidula

Südame ma kinni köitnud; tahad, salalootus, põue põhjas tuksuda Sinu hõbehelin heliseb mu kõrva eel; Metafoor- Väsind kõrvus hanguvad; Pael ei paisu, üksi hingan, eesti taim Võõral pinnal närtsib sinu Varjul sirgund kodutaim! Emasüda Mu isamaa on minu arm Üks paigake siin ilmas on, Mu isamaa on minu arm, kus varjul truudus arm ja õnn; kel südant annud ma, kõik, mis nii harv siin ilma peal, sul laulan ma, mu ülem õnn, on peljupaika leidnud seal. mu õitsev Eestimaa! Su valu südames mul keeb, Kas emasüdant tunned sa? su õnn ja rõõm mind rõõmsaks Nii õrn, nii kindel! Muutmata teeb, mu isamaa! ta sinu rõõmust rõõmu näeb, su õnnetustest osa saab! Mu isamaa on minu arm,...

Kirjandus
269 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Ärkamisaja kirjaneitsi

Lydia sündis Jannsenite peres rahvusliku ärkamisaja künnisel. Ärkamisaeg tähendas eestlaste isamaalist vaimustust, millele panid aluse 1. üldlaulupidu, Jakobsoni kolm isamaakõnet, ,,Kalevipoja" ilmumine. Ärkamisaja üldine õhkkond tingis selle, et Koidula loomingu põhiteemaks sai isamaa. Mu isamaa on minu arm, kell` südant annud ma, sull` laulan ma, mu ülem õnn, mu õitsev Eestimaa! (,,Mu isamaa on minu arm") See luuletus on saanud eesti rahvale armsaks ja selle salmid on kujunenud peaaegu meie teiseks hümniks Gustav Ernesaksa viisistuses. Selle luuletuse viimases salmis on Koidula soov puhata kodumaa mullas:"Su rüppe heidan unele,/ mu püha Eestimaa!" Luuletaja soov täitus alles tema 60...

Kirjandus
46 allalaadimist
thumbnail
104
doc

Nimetu

Kuna sellekohast õppekirjandust kehakultuuriteaduskonna bakalaureuseõppe üliõpilastele eesti keeles ei ole, oli vajadus sellise õppemateriali koostamiseks olemas. Teiseks eesmärgiks sellise õppevahendi koostamisel oli pöörata üliõpilaste tähelepanu küsimustele, mis on seotud spordi kui sotsiaalse elu ühe osaga. Õppevahend koosneb neljast peatükist. Esimese peatükis antakse ülevaade spordisotsioloogia mõistest ning iseloomustatakse spordi ja ühiskonna vahelisi seoseid. Teine peatükk on pühendatud spordi sotsialiseerumise temaatikale ning lähemat käsitlust leiavad teemad, mis on seotud spordi ning indiviidi suhetega. Paljusid spordiga seotud inimesi huvitab näiteks küsimus kuidas toimub endiste sportlaste üleminek "nor...

55 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Wilhelm Tell

Friedrich Schiller ,,Wilhelm Tell" Tegelased: Werner Stauffacher Konrad Hunn Itel Reding Hans Mauer maamehed Schwyzist Jörg Hof Ulrich Schmied Jost Weiler Walter Fürst Wilhelm Tell Rösselmann, preester Petermann, köster maamehed Urist Kuoni, karjane Werni, kütt Ruodi, kalur Arnold Melchtal Konrad Baumgarten Meier Sarnenist Struth Winkelried maamehed Unterwaldenist Klaus Flüe Burkhart Bühel Arnold Sewa Armgard Mechthild talunaised Elsbeth Hildegard Walter Telli pojad Wilhelm Friesshart palgasõdurid Leuthold Pfeifer Luzernist Kunz Gersaust Jenni, kaluripoiss Seppi, karjasepoiss Gertrud, Stauffacheri naine Hedwig, Telli naine, Fürsti tütar Berta von Bruneck, rikas pärija Hermann Gessler, riigifoogt Schwysis ja Uris Werner, vabahärra von Att...

Kirjandus
215 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Realism Eestis

Pinna, Eeva Marland pr. Vilmer, Gustav Laurits hr. Jungholz, pr. Laurits pr. Kuuskmann, dr. Vaik hr. Pinna, Magnus Kull hr. Trilljärv, Juta prl. Tetzki. Esietendus kujunes õnnelikuks, tänu peaosade sooritajaile, eriti Teodor Altermanile, kes tõlgitses Saalepi hinge geniaalse peenusega. Kahjuks olid aga mõned näitlejad endile vembu lubanud, milleks näidend asja ei annud ja mida autor kaugusest keelata ei saanud: nad esinesid mõne Tallinnas tuntud isiku umbkaudseis maskes ning üks neist, Paul Pinna, kopeeris muide meisterlikult pealegi kedagi siinset arsti kõnelemises ja ilmemängus. Muidugi laitsin vallatuse näitlejaile sedamaid ära, kui mulle sellest oli kirjutatud, ent pahandus oli sündinud ning puudutatud isikud nurisesid. "Tabamata ime" esietenduse kohta on mul alaldunud Teodor Altermanilt, sellelt vara manalasse...

Kirjandus
108 allalaadimist
thumbnail
10
odp

Lydia Koidula presentatsioon

R.Kreutzwaldi muistend ,,Narva kaupmehe tütar''. Proosateostest on aga tuntuimad ,,Ainuke''(1868), ,, Olesja'' ja teised, mis kõik teenisid rahvusliku liikumise põhilisi taotlusi. Koidula kirjutatud luuletused Mu isamaa on minu arm Mu isamaa on minu arm, Kodu kel südant annud ma, Meil aiaäärne tänavas, sul laulan ma, mu ülem õnn, kui armas oli see! mu õitsev Eestimaa! Kus kasteheinas põlvini Su valu südames mul keeb, su õnn ja rõõm mind rõõmsaks me lapsed jooksime. teeb, mu isamaa! Kus ehani ma mängisin Mu isamaa on minu arm,...

Eesti keel
26 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Friedebert Tuglas ja Marie Under

aastal ilmus Tuglase mystifikatsioon "Arthur Valdes", mis isiku olemasolu eesti kirjanduspublikus oli kaua usutav. Kuid Arthur Valdese kuju on desifreeritav -- selle kaudu Tuglas esitab uued, talle enesellegi veel osalt kysitavad vaated kirjandusele. Veel poolrealistlikult oli kavatset novell "Pyhajärv", mille katkeid leiamegi "Liivakella" teises trykis. See Kusta-Maali aine oli annud ka omaette novelli "Suve öö armastus". Kuid enesesesulgumise ja impressionistliku käsitluslaadi syvenemisel sest ainest sai "Felix Ormusson" -- meie aja eluvõõras kangelane. Kui palju etteheiteid pole saand vaene "Felix Ormusson" neilt ringelt, kes tahavad lugeda ainult ideaalkujusid omalt seisukohalt! Marie Under Under polnud tegelikult kunagi liialt konventsionell oma iseteadvuses, armastamises ja kunstis ­ pigem ikka rebell, kuigi kõik kirjamehed, ka Adson, ka Visnapuu on teda...

Kirjandus
21 allalaadimist
thumbnail
15
rtf

Üldlaulupeo referaat

kas kodu sa, kas võõral maal - kuis ihkad sa isamaa poole! Ja puhugu vastu sull' surmatuul ja lennaku vastu sull' surmakuul: sa unustad surma ja hoole ning tõttad isamaa poole! Nii hing, oh hing, sa raskel a'al - kuis õhkad sa isamaa poole; kas kodu sa, kas võõral maal - kuis ihkad sa isamaa poole! kuis ihkad sa isamaa poole! REFERAADI KIRJUTAMISEKS Mu isamaa on minu arm .Laulu on tehtud ümber luuletusest. Algne luuletus: Mo isamaa on minu arm! Mo isamaa on minu arm, kel südant annud ma, sull' laulan ma, mo ülem õnn, mo õitsev Eestimaa! So valu südames mul keeb, so õnn ja rõõm mind rõõmsaks teeb, mo isamaa! Mo isamaa on minu arm, ei teda jäta ma, ja peaks sada surma ma seepärast surema! Kas laimab võera kadedus, sa siiski elad südames, mo isamaa! Mo isamaa on minu arm ja tahan puhkada, so rüppe heidan unele,mo püha Eestimaa! So linnud und mull' laulavad, mo põrmust lilled õitsetad, mo isamaa! 14...

Muusika
54 allalaadimist
thumbnail
34
doc

Eesti laulupidu 2009

Kena hobu hirnub tallis, tore saan on mul ka, Rikas talu, mille peremeheks pea saan ma." :,: Hõissa ja trallalla!... :,: "Kuule armas languke!" 32 "Mis tahad Tõnni taadike?" Hõissa ja trallalla! Tants on tubli, lõbus pilliviis!" "Eks lähme ka tantsima siis!" Hõissa! Tõnni taat viis Manni memme tantsima, Taati memmega Laskem elada. Mu isama on minu arm Mu isamaa on minu arm, kel südant annud ma. Sull' laulan ma, mu ülem õnn, mu õitsev Eestimaa! Su valu südames mul keeb, su õnn ja rõõm mind rõõmsaks teeb, mu isamaa, mu isamaa! Mu isamaa on minu arm, ei teda jäta ma, ja peaksin sada surma ma see pärast surema! Kas laimab võõra kadedus, sa siiski elad südames, mu isamaa, mu isamaa! Mu isamaa on minu arm, ja tahan puhata, su rüppe heidan unele, mu püha Eestimaa! Su linnud und mull' laulavad, mu põrmust lilled õitsetad, mu isamaa, mu isamaa!...

Muusika
47 allalaadimist
thumbnail
27
doc

Eestlaste vabaduse järgjärguline kokkuvarisemine keskajal

Võitlejaid ei nimeta vanemad allikad mitte ühtlase seisusliku nimetusega ,,talupojad (buren)", nagu Russow ja osalt ka Renner (kus ta oma keelt räägib, nagu sissejuhatuses (lk. 5) ja harukorral ka kirjelduses), vaid rahvusliku nimega: ,,de Eesten", ,,de Harrieschen", ,,de Wikischen", ,,de prinzipal Eesten" (Bartholomäus Hoeneke, Livländische Reimchronik 1315-1348, välja annud K. Höhlbaum, 1872, lk. 19-27). Renner'il esineb ,,buren" lk. 29-31 (järjekindlalt) ja tuleb vist Renner'i oma arvele panna, nagu need kohad ka muidu mõnes suhtes vist ei vasta algredaktsioonile, näit. Viljandi loo suhtes ja osalt ehk ka saarlaste loo suhtes. Tsistertslaste ordu Pommeri Oliva kloostri vanem kroonika (vanema ühtlase osana ulatub kuni 1350) nimetab äralangenuid: (Daccones) Eystones et Osolienses (Scriptores Rerum Prussicarum, I, lk. 721)....

Õigus
39 allalaadimist
thumbnail
26
doc

Tammsaare ja Gailit elulugu

Tugevate tooreste jõudude ja karmide kommete keskel iseloomustab seda areldi kaasaelavat poisikest sünnipärane hellus kaasinimeste, loomade ja looduse kohta. Mõni täiskasvanute mõttetu julmus nagu metsik kassitapmine võib tema närvierksat kaastundmust nii hirmsasti erutada, et öösiti hakkab jampsima. Säärasele ülihellale lapsehingele oli kirjanik juba 1902 ilmet annud visandis ,,Vastukaja". See oli siis väikene Innu, ,,haiglane, kõhn, suure peaga poiss", kes mahalastud jänese silmi vahtides haledalt nutma puhkes : ,,Jänese . . silmad . . . jänes . . . on . . .ju surnud . . ." Nagu ,,Tõe ja õiguse" täisealiste vastaspooled on ja võimu pärast alalõpmata protsessivad, nii satub ka noorukene Indrek pahatihti vastamisi oma teistsuguse tõe ja õiguse loomusundide pärast...

Kirjandus
49 allalaadimist
thumbnail
18
pdf

Kirjandusteadus materjalid

Üksikult üldisele ära ära ärarootsi rootsi rootsipaat paat paatmeri meri merirand rand randlaager laager laagertöökoht töökoht töökohtauto auto autovilla villa villakuradi rumalad rootslased(Kalju Lepik) Üldiselt üksikule Rahvuslik liikumine (1860-1880) oli eestluse kujunemisel otsustava tähtsusega. Tekkis rahvusromantiline kirjandus. Mu isamaa on minu arm,kell' südant annud ma,sul laulan ma, mu ülem õnn,mu õitsev Eestimaa!(Lydia Koidula) Sünkrooniline Teksti vaadeldakse ainult ühe kirjandusliku epohhi kontekstis. Nii tõestab tööga kaevanduse strekisja noores linnas Eestimaa Donbas,et kommunism reaalselt, raudselt tekib,on tema ind me käsi juhtimas.(Felix Kotta: Kiviõlis; 1950) Diakrooniline...

Sissejuhatus...
124 allalaadimist
thumbnail
35
ppt

Ärkamisaeg

· Tema peateos, rahvaluuleaineist töödeldud rahvuseepos Kalevipoeg. · Looming mõjutas tugevalt kogu rahvusliku liikumise aja vaimuelu. · Õpetatud Eesti Seltsi auliige aastast 1849. · Koidula (18431886) oli oma aja luule suurkuju, romantiline isamaalaulik. · Pani aluse eesti teatrile. · ("Saaremaa onupoeg", "Säärane mulk") · Mo isamaa on minu arm! Mo isamaa on minu arm, kel südant annud ma, sull' laulan ma, mo ülem õnn, mo õitsev Eestimaa! So valu südames mul keeb, so õnn ja rõõm mind rõõmsaks teeb, mo isamaa! · Carl Robert Jakobson (1841 1882) oli eesti ühiskonnategelane, publitsist, kirjanik ja pedagoog. · Jakobson osales Eesti Kirjameeste Seltsi ja Eesti Aleksandrikooli rajamise asutamises ja tegevuses. · Kõik Jakobsoni teosed on uues kirjaviisis ning aitasid kaasa selle võidulepääsule. · 1957...

Ajalugu
30 allalaadimist
thumbnail
10
ppt

Lydia Koidula

 1854–1861 õppis ta saksa keelses Pärnu kõrgemas tütarlastekoolis.  1862 sooritas Tartu ülikooli juures koduõpetaja eksami Kirjavahetused  J. Hurt  Fr. R. Kreutzwald  P. Blumberg  C. R. Jakobson Mu isamaa on minu arm  Mo isamaa on minu arm!  Mo isamaa on minu arm, kel südant annud ma, sull' laulan ma, mo ülem õnn, mo õitsev Eestimaa! So valu südames mul keeb, so õnn ja rõõm mind rõõmsaks teeb, mo isamaa!  Mo isamaa on minu arm, ei teda jäta ma, ja peaks sada surma ma seepärast surema! Kas laimab võera kadedus, sa siiski elad südames, mo isamaa!  Mo isamaa on minu arm ja tahan puhkada, so rüppe heidan unele, mo püha Eestimaa! So linnud und mull' laulavad, mo põrmust lilled õitsetad,...

Kirjandus
38 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Lydia Koidula referaat

Ta sai insipratsiooni lapsepõlvest Vändras, oma armastusest Eesti ja selle rahva vastu. Tema kuulsaim isamaaluule on "Minu isamaa on minu arm", millele on tehtud ka viis ja mida lauldakse igal laulupeol. See on kujunenud Eesti teiseks hümniks. Mu isamaa on minu arm, kel südant annud ma, sul laulan ma, mu ülem õnn, mu õitsev Eestimaa! Sul valu südames mul keeb, su õnn ja rõõm mind rõõmsaks teeb, mu isamaa! Mu isamaa on minu arm, ei teda jäta ma, ja peaks sada surma ma...

Kirjandus
54 allalaadimist
thumbnail
16
ppt

Eesti kultuuri ajalugu

Nagu saksalsed, polnud venelased vähemusrahvus selle traditsioonilises mõttes, vaid ühtlasi suure riikliku rahvuse esindajad. A.Annist :,,...meie suurim vaenlane on ikka olnud ja saabki olema slaavlus.See on yhtlasi meie soo ja ka selle kultuuri vaenlane.Germaanlus on meile vähemalt vallutades ikka ka andnud midagi./---/Venelasilt pole me kultuuriliselt saand peaaegu mitte midagi./---/Slaavlus pole annud iial meile midagi positiivset,see on ainult meid söönd ja hävitand." J.Aavik pidas vene mõju eesti vaimule kihvtiks: edendab lodevust, lohakust, laiskust, pillamist, ebaausust.Nooremat põlvkonda need pahed enam otseselt ei kimbuta,arvas Aavik, ja mida enam kaugenetakse vene mõjust,seda enam paraneb ja puhastub eesti rahva iseloom. Nõukogude aeg Peale nõukogude võimu kehtestamist hakati nii siinset vene kui ka eesti kultuuri vägivaldselt sulatama uueks "nõukogude...

Ajalugu
46 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Antiik filosoofia

Filosoofia I periood! · LOOGIKA · ARISTOTELES · Aristotelest nimetatakse "loogika isaks". "Aristotelsese · 384 ­ 322 e.Kr. loogika". · Loogika on kõigi teaduste paratamatu tööriist ja eeldus · Elulugu (organon). · Aristoteles sündis Stageiras. · Kategooriad: 1) substants, 2) kvaliteet, 3) relatsioon, 4) · Isa oli Makedoonia kuninga Amyntase (Aleksander Suure ajapunkt, 5) koht, 6) habitus (välislaad), 7) asend, 8) tegu, vanaisa) sõber ja ihuarst. Isa suri kui Aristoteles oli alles...

Filosoofia
49 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Lydia koidula luule

Muutmata ta sinu rõõmust rõõmu näeb, su õnnetustest osa saab! Kui inimeste liikuvat au, kiitust, sõprust tunda saad, kui kõik sind põlgavad,vihkavad kui usk ja arm sust langevad siis emasüda ilmsiks läeb! Siis veel üks paik sul üle jääb, kus nutta julged igal aal: truu, kindla emarinna naal! Mõnd kallist südant kaotasin, mis järel nuttes leinasin, aeg andis teist mul tagasi: ei emasüdant iialgi! ,,Mu isamaa on minu arm" Mu isamaa on minu arm, kel südant annud ma sul laulan ma, mu ülem õnn, mu õitsev Eestimaa! Su valu südames mul keeb, su õnn ja rõõm mind rõõmsaks teeb, mu isamaa! Mu isamaa on minu arm, ei teda jäta ma, ja peaks sada surma ma seepärast surema! Kas laimab võõra kadedus, sa siiski elad elad südames, mu isamaa! Mu isamaa on minu arm, ja tahan puhata, su rüppe heidan unele, mu püha Eestimaa! Su linnud und mul laulavad, mu põrmust lilled õitsetad, mu isamaa!...

Eesti keel
129 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Kalevipojaga seonduvad kohad

Kus on nemad saanud? Kalevipoeg vihastanud sellest ja läinud võerale maale. (Kolga-Jaani, 1904) Kalevipoeg juhtunud tühja kõhuga heina ajal vaese lesknaise juurde ja palunud süüa. Naine üelnud: «Sa sööksid mu söögitagavara-natukese kõik ära, kellega ma siis ise heina teeksin!» Kalevipoeg üelnud: «Anna aga julgeste, selle eest tahan sulle ka kõhutäie-väärilist tööd teha!» Lesknaine annud , ja Kalevipoeg pannud kõik ta söögimoona nahka. Siis läinud heinamaale. Pole aga mitte üksi kõik heina natukese ajaga maha niitnud, vaid ka kõik puud, põesad, kannud ja mättad siledaks teinud. (Kuremäe, 1896) Kalevipoja kalm Folklorist prof. Eduard Laugaste kommentaaride kohaselt on Kalevipoja haua paigaks enamasti Kuremäe ümbrus. Kõige kindlamini mainitakse, et Kalevipoja haud asub Kivinõmme metsas....

Eesti keel
11 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun