Siinsel laval toimusid 1987. a. Võrtsjärve mängud. Puhkeala omanik Kolga-Jaani vald on siia ehitanud võistluspaigad ja abihooned ning remontinud laululava koos pinkidega. Puhkajaid ootavad telkimis- ja spordiplatsid. Leie Umbes 300 elankuga Leie on teine suurem keskus Kolga-Jaani vallas. Aastal 1995 valmis Leie põhikool 216 lapsele. Asula serval maantee ääres on ohvrikivi, mille juures nähtud tonte ja viirastusi. Leie külas Viilu talus sündis filoloogiadoktor August Annist (1899-1972) - Kalevipoja ja Kalevala uurija, Iliase, Odüsseia ja Kalevala eesti keelde tõlkija. Vaibla Asulat (Waibla) on esmakordselt mainitud 1583. a. Vaibla Võrtsjärve põhjakaldal on suurepärane suvituskoht liivaranna ja madala sooja veega. Puhkajatele osutavad teenuseid mitmed kämpingute ja suvemajade omanikud. Kohapeal saab laenutada paate ja vesirattaid, käia saunas ja kohvikus. Meleski 18
1. Andmed raamatu kohta (autor, pealkiri, ilmumisaasta, illustraator) N. Migunoya, tõlkinud Gerda Kroom, "Ustavad sõbrad", 2005. Illustreerinud O. Babkin. 2. Kas raamat kutsub lugema? Palun põhjenda. Kutsub. Raamatul on selged ja realistlikud pildid ning tekst on hästi väljatoodud. Tumedas trükis ja trükitähtedega. Tekst on ka kirjutatud luulevormis, mis teeb jutu huvitavamaks. 3. Millest raamat räägib? Raamat räägib Annist, kellel on sünnipäev. Iga tema sõber toob talle kingituse. Sõpradeks on loomad. 4. Raamatu sisu (kas on arusaadav, kas on õpetlik?) Sisu on arusaadav ja laused lihtsad ning riimuvad. Raamat on ka õpetlik. Õpetab, et ükskõik kui suur või väike, kui oluline, kui ilus kingitus ka poleks, sõbrad on ikka kõik ühtemoodi. 5. Milliste teemade juures saaks seda raamatut lasteaias kasutada? Raamatut saaks kasutada sõpruse teemade juures
sest oma süü läbi tõid ise need endile seega, et sõgemeelselt nad sõid pühi Kõrguste Päikese veiseid seepärast võttis see neilt kodukoldele jõudmise päeva. Kuskilt sest alga, oh Zeus-isa tütar, ja vesta ka meile! Värsid on pärit Homerose ,,Odüsseiast". Tõlkijad: Homerose Odüsseia. Esimene osa (Laulud 1-12). Kreeka keelest tõlkinud Anna Öpik, Tartu 1938 Odüsseia. Kreeka keelest tõlkinud ja järelsõna A. Annist. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1963. Odüsseia. Tõlkinud August Annist. Teine trükk, Varrak, Tallinn 2006. 7. Kes oli ja mida kirjutas Hesiodos? Muudatused majanduselus 8. saj. e.m.a linnriikide tekkimine tõid kreeka ühiskondlikku ellu uusi mõisteid ja uusi huve. Tekkis vajadus elava õpetliku sõna järele, mida püüdis rahuldada didaktiline ehk õpetlik eepos. See luuleliik peab veel kinni Homerose eeposte välisest laadist, kasutab
Koosneb kuuest värsijalast, millest neli esimest võivad olla nii daktülid kui ka spondeused. Heksameetri põhitunnuseks on ka tsesuur ehk värsisisene paus. Riimi ei kasutatud. Heksameetrit on kasutanud Homeros, Hesiodos, Simonides, Ovidius Vergilius, Juvenalis, Titus Lucretius Carus, Publius Vergilius Maro. 19. Kes on Homerosele omistatud eeposte eesti keelde tõlkijad? ,,Iliase" ja ,,Odüsseia" eesti keelde tõlkija on August Annist, tema tõlkeid on hiljem redigeerinud Karl Reitav 20. Kus asus muistne Trooja? Millal toimus Trooja sõda? Millal ja kelle poolt Trooja taasavastati 19. sajandi lõpus? Trooja asus Väike-Aasia ranniku lähedal. Arheoloogid on Troojas eristanud 9 kultuurikihti: Trooja asutamine paigutatakse umbes aastasse 3600 eKr. Trooja sõda paigutatakse 12-13 sajandisse eKr. 19. sajandi teisel poolel tegid Troojas väljakaevamisi saksa arhioloog Schliemann ja ameerika asekonsul Calvert. 21
mis tihti seotud veega (mereelukas; mere vana tont; merekurat). • rätsep Jaan Sandra kirjapanekutes meremadu, kel kuus pääd otsah oll, ja silmä pääh kui tõrvase palli ning merevaim irmsa kuvve pääga, kelle ega üte kukru pääl, kui hiigla kikkal, ilmatu suur punane-hari veretas. • kahejalgne saatan, madu pea otsas ja imelised sarvet peas ja suled seljas • konn (Narva) – Annist: Kreutzwald võttis aluseks traditsioonilise lohetapmismuinasjutu, soovis lohe omadused eestipärasemale olevusele üle kanda 40. Iseloomusta kohapärimust kui folkloorivaldkonda. Nimeta kahte kohapärimuse väljaannet. • Kohapärimus – kohakeskne, tavaliselt proosateksti vormis folkloor o – sh kohamuistendid, kohtadega seotud uskumused, kombekirjeldused, ajalooline pärimus, mälestused jm „Arad veed ja salateed
konventsionaalne algus: tavaline. 34. Võrdle Lohetapja süzee kajastamist müüdis, muinasjutus ja legendis. Mis on sarnane ja mis erineb? Muinasjutus - lohe kirjeldused arhiivitekstides: üsna üksluised enamasti mitmepealine madu (suur madu; üks lendav madu), kuri vaim (kolme peaga kuri vaim; vanahalv; 12-peaga metsaline), mis tihti seotud veega (mereelukas; mere vana tont; merekurat); kahejalgne saatan, madu pea otsas ja imelised sarved peas ja suled seljas; konn (Narva) Annist: Kreutzwald võttis aluseks traditsioonilise lohetapmise muinasjutu, soovis lohe omadused eestipärasemale olevusele üle kanda. Müüdis - Müüt lohemao tapmisest mütoloogiates, kus lohe esineb iseseisva olendina alla neelatud vesi, valvatud aare, röövitud inimene; Sageli kujutab lohetapmine teatud piirisituatsiooni mingi korra (linna, riigi, ajastu, religiooni) loomist või millegi lõpetamist; iidse initsiatsiooniriituse peegeldus.
Heksameetrit on nim heroiliseks värsimõõduks ( 1. säilinud teosed on eeposed ). Heksameetril on 32 erinevat rütmivarianti. Sellele lisandus ka kõnemeloodia. ( tõusev, langev, rõhk, mis 1 silbi peal samal ajal nii tõusis kui langes ) Luule ja proosateksti rõhud ei olnud samasugused. 7. Millisest teosest on pärit alljärgnevad värsid? Kes on eesti keelde tõlkija(d)? Millistele motiividele teosest selles lõigus viidatakse? Homerose eeposest ,,Odüsseia". Tõlk Anna Öpik, August Annist. Autor soovib, et muusa jutustaks talle Odüsseusest, kes on mereteel. Jutusta mulle, oh Muusa, sest sangarist, vaevades vaprast, kaua kes eksles teel, püha Troojat laastamast tulles! Sai näha paljude linnu ta, tunda ka kõiksugu kombeid, paljugi neil mereteil tal kannatas vaim, nähes vaeva, et ise ellu ta jääks ning saaks koju kaaslased kallid. Kuid ka nii püüdes ei saand ära hoida ta kaaslaste hukku: sest oma süü läbi tõid ise need endile seega,
[15] Statistikaamet, „Eesti Statistika,“ [Võrgumaterjal]. Available: http://pub.stat.ee/px- web.2001/Dialog/Saveshow.asp. [Kasutatud 19. jaanuar, 2014]. [16] L. Vahtre, Eesti kultuuri ajalugu: lühiülevaade, Tallinn: Jaan Tõnissoni Instituut, 1993, p. 182. [17] Vabariigi Valitsus, „Valitsuste loetelu,“ 2012. [Võrgumaterjal]. Available: http://www.valitsus.ee/et/valitsus/valitsuste-loetelu. [Kasutatud 19. jaanuar, 2014]. [18] A. Annist, Friedrich Reinhold Kreutzwaldi "Kalevipoeg". Teine, täiendatud ja parandatud trükk, Eesti Keele Sihtasutus, 2005, p. 909. [19] Postimees, „Eurostat: Eesti paistab silma olmejäätmete vähesusega,“ 2011. [Võrgumaterjal]. Available: http://www.postimees.ee/400761/eurostat-eesti-paistab-silma-olmejaatmete- vahesusega/. [Kasutatud 19. jaanuar, 2014]. [20] Delfi, „USA ajakiri Newsweek: Eesti on eluks sobivuselt 32. riik maailmas,“ 2010. [Võrgumaterjal]
14. Tuntumad 20.saj. II poole pedagoogikateadlased. Harri Moora arheoloog, etnograafiateaduse taaselustaja Enn Tarvel ajaloolane. Põhilisteks uurimisvaldkondadeks on poliitiline ajalugu, agraarajalugu ja kohalugu. Tarvel on viimasel ajal eriti aktiivselt tegelenud Nõukogude okupatsiooni ning eriti selle repressioonide uurimisega. Sulev Vahtre ajaloolane. Vahtre uuris Eesti ajalugu, eriti muinas- ja keskaega, samuti agraar- ning kultuuriajalugu ja keskaegseid kroonikaid August Annist folklorist Eduard Laugaste folklorist Villem Raam kunstiajaloolane Ants Viires etnograaf Paul Ariste keeleteadlane. Paul Ariste rajas eesti fennougristikakoolkonna ning õpetas välja palju Nõukogude Liidu soome-ugri rahvaste seast pärit keeleteadlasi. Ta oli üle kuuekümne väitekirja juhendaja. Paul Ariste oli ka tuntud polüglott. Ta alustas keele õppimist alati selle keele foneetika põhjalikust tundmaõppimisest. Jaan Sarv matemaatik
et ise ellu ta jääks ning saaks koju kaaslased kallid. Kuid ka nii püüdes ei saand ära hoida ta kaaslaste hukku: sest oma süü läbi tõid ise need endile seega, et sõgemeelselt nad sõid pühi Kõrguste Päikese veiseid seepärast võttis see neilt kodukoldele jõudmise päeva. Kuskilt sest alga, oh Zeus-isa tütar, ja vesta ka meile! Värsid on pärit Homerose teosest ,,Odüsseia" (esimese laulu algus). Eesti keelde tõlkija August Annist ning redigeeria Karl Reitav. A.Annist pani luulevormi ja K.Reitav kontrollis, oli filoloog. Tavalisel vastupidi. See viitab Odysseuse koju rändamisele, sellele kui vaevaline ja pikka aega kestev see tee tal on ja Trooja sõja järgsele ajale ning Odysseuse vaprusele ja tarkusele, samuti hoolivusele (püüd päästa oma kaaslasi). Vihjamisi viitab see ka Odysseuse koju jõudmisele. 8. Kes oli ja mida kirjutas Hesiodos? 7
Folkloristika alused õppejõud Tiiu Jaago [email protected] 5. september SISSEJUHATUS Oma uurimusmeetod võrdlev ajalolooline. Folkloristika kujunes isesesivaks teadusharuks Eestis 19. saj. lõpp 20. saj. alguses, kuulub filoloogia alla. Kõike, mida uurib käib teatud spetsiifilise teksti läbi. Rahvaluule ehk folkloor on kultuuriliselt kokkukuuluva rühma sünkreetiline pärimus, milles on koos teadmised, kogemused ja esteetika. Rahvaluule kujuneb, püsib ja levib kommunikatsiooniprotsessis ning talle on omane pidev muutumine. Rahvaluule mõiste on kujunenud kahte telge pidi: 1. vertikaalne telg kujunes sõltuvalt eesti rahvaluule ja kultuuriajaloo, sh. teadusajaloo üldisest arengujoonest (19. sajandi kultuurimurrang; rahvaluule aine rohkus arhiivis; filoloogilise suuna domineerimine); 2. horisontaalset telge kujundasid rahvusvahelised teaduskontaktid (saksa, nõukogude, soome, viimase va...
Mütoloogia kohaselt lõi heksameetri Hermes. See koosneb kuuest värsijalast, Heksameetri põhitunnuseks on ka tsesuur ehk värsisisene paus, enamasti kolmanda või neljanda värsijala keskel. Harvemini võib esineda ka kahe tsesuuriga heksameetrit, sel juhul on tsesuurid teise ja neljanda värsijala järel. Homeros ,,Ilias" ,,Aneis" Horatiuse ,,Satiirid" Ovidiuse ,,Metamorfoosid" 19. Kes on Homerosele omistatud eeposte eesti keelde tõlkijad? · August Annist (18991972) rahvaluuleteadlane, doktoritöö ,,Kalevipoeg eesti rahvaluules", ,,Kalevala" tõlge eesti keelde · Karl Reitav (18971961) klassikaline filoloog, polüglott. Mõlemad püüdsid jälgia, et silbid oleks õiged ja heksameeter paigas. 20. Kus asus muistne Trooja? Millal toimus Trooja sõda? Millal ja kelle poolt Trooja taasavastati 19. sajandi lõpus? Trooja asus Wilusa linnas, lääne Anatoolias (see on piirkond Türgi Aasia-osas Väike-Aasia poolsaarel).
Avastas ühe suurima eesti rahvalauliku Epp Vasara. J. Kunder, A. Grenzstein, J. Bergmann, J. Jung, K. A. Hermann, P. Südda, O. Kallas. A. Kitzberg – peale jutu- ja draamakirjaniku ka rahvaluule alal tegev. Osad näidendid, lood kasutavad rahvaluule ainest („Libahunt”, „Enne kukke ja koitu”). M. J. Eisen – rahvaluuleprofessor TÜs. Teos „Eesti rahva mõistatused” koos uurimustööga samal teemal. Mitmed rahvaluule/laulude kogud. 20. saj: W. Anderson, O. Loorits, A. Annist, R. Viidalepp, H. Tampere, R. Põldmäe, E. Laugaste, P. Ariste, E. Normann, Ü. Tedre, J. Peegel, I. Sarv, I. Rüütel. 1927. loodi Eesti Rahvaluule Arhiiv, kuhu koondati kõik kogud. 7. Mets ja vesi eesti rahvausus (I.Paulson) Mets ja vetevald oma salapäraste, vägevate jõudude ja olevustega moodustab talupoja elus n-ö välise, võõra ja vaenuliku ringi, mis piirab maad hariva inimese „sisemise” elu-elamiseringi (kultuurmaad). Mets:
Avastas ühe suurima eesti rahvalauliku Epp Vasara. J. Kunder, A. Grenzstein, J. Bergmann, J. Jung, K. A. Hermann, P. Südda, O. Kallas. A. Kitzberg peale jutu- ja draamakirjaniku ka rahvaluule alal tegev. Osad näidendid, lood kasutavad rahvaluule ainest (,,Libahunt", ,,Enne kukke ja koitu"). M. J. Eisen rahvaluuleprofessor TÜs. Teos ,,Eesti rahva mõistatused" koos uurimustööga samal teemal. Mitmed rahvaluule/laulude kogud. 20. saj: W. Anderson, O. Loorits, A. Annist, R. Viidalepp, H. Tampere, R. Põldmäe, E. Laugaste, P. Ariste, E. Normann, Ü. Tedre, J. Peegel, I. Sarv, I. Rüütel. 1927. loodi Eesti Rahvaluule Arhiiv, kuhu koondati kõik kogud. 7. Mets ja vesi eesti rahvausus (I.Paulson) Mets ja vetevald oma salapäraste, vägevate jõudude ja olevustega moodustab talupoja elus n-ö välise, võõra ja vaenuliku ringi, mis piirab maad hariva inimese ,,sisemise" elu-elamiseringi (kultuurmaad). Mets:
edu.ee/taimed/oistaim/lodjap2.htm (viimati külastatud 29.04.2013) Tartu Ülikooli LO Loodusteadusliku hariduse keskuses valminud veebipõhised õpikeskkonnad, alaosa ,,Eesti taimed" Kättesaadav http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/toomingas.htm (viimati külastatud 16.04.2013) Tartu Ülikooli loodusteaduskeskuse õpikeskkond. Harilik pihlakas. Kättesaadav http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/pihlak.htm (viimati külastatud 17.04.13) Tuulik, T,. Savisaar, S,. Laane, M,. Laane, M., Juhani, T,. Annist, J,. Saar, M,. Kuresoo, R,. Seppel, T,. Ader, E,. Kurisoo, T,. 2012. Iluaianduse käsiraamat. Varrak. Tallinn Vaasa, A. Maakodu 2003. Ilupõõsad ootavad tarka lõikajat. Kättesaadav http://www.hot.ee/tsuga/art.html (viimati külastatud 16.04.13) Vaher, L. 2008. Jugapuud meil ja mujal, Eesti Loodus, veebruar 2008 Kättesaadav http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?artikkel=2230 Valdaru, E. 2012. Õige hoolduse korral saab tuhkpuust parima heki. Eesti. Kättesaadav http://pluss
Heksameeter on antiikkirjanduse puhul esinev spetsiaalne luulevorm, mis koosneb kuuest värsijalast, millest neli esimest võivad olla nii daktülid (UU) kui ka spondeus (--). Viies värsijalg on pea eranditult daktül, viimane aga kas spondeus või trohheus. Homerose ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" on daktülilises heksameetris. Simonides. Kallinos. Türtaios Spartast. Archilochos. Mimnermos. Solon. Theognis. Hipponax. 19. Kes on Homerosele omistatud eeposte eesti keelde tõlkijad? * August Annist (18991972) rahvaluuleteadlane, doktoritöö ,,Kalevipoeg eesti rahvaluules", ,,Kalevala" tõlge eesti keelde * Karl Reitav (18971961) klassikaline filoloog, polüglott 20. Kus asus muistne Trooja? Millal toimus Trooja sõda? Millal ja kelle poolt Trooja taasavastati 19. sajandi lõpus? Asukoht: Praegune Türgi linn Hisarlik Egeuse mere ääres. Aeg: 11941184 eKr * 1865. aastal ostab Ameerika asekonsul Çanakkales Frank Calvert (18281908) Hissarliki künka
Eesti k on rühmanimed perekonnanimi, liignimi, sugunimi, väärnimi, sugukonnanimi (roomlastel eelkõige, aga ka teistel rahvastel kui üks nime arenguetapp). Põhinimi – nimi, millest teised on tuletatud, nt Karl, millest on tuletatud Karoline, Charlotte, Lotta, Karla, Kalle. Lähtenimi võib olla ka algnimi (Charles’ist on saanud Charlotte). Arenguvormid – alusnimest tuletatud vormid, nt Augustusest on saanud Augustinus või Augustinianus, Peetrusest Petronella, Annist tuletatud Annika. Esineb regulaarseid lühenemisi – apokoop ehk lõpukadu, nt Johannesest saab Johan. Aferees ehk alguskadu on Üri (Jüri). Sünkoop ehk sisekadu, nt Nikolausist on saanud Niklas. Hüpogorism ehk ebareeglipäraselt tekkinud hüüdnimed. Lihtnimed – ühetüvelised. Anna ja Eliisabeth annavad kokku Anneliis. Liitnimed – kahetüvelised, mitmekordsed nimed. Kahe eraldi nime tüvega kasutatud nimed, mis pole kokku
vastupidi. Peegel- mina teooria: Kujuneb positiivne mina mina pilt Teised suhtuvad minusse hästi Mina, kes loob teistega suhteid: Teised suhtuvad minusse hästi, halvasti, negatiivne mina-pilt, positiivne mina-pilt. Tegelik Ann, keda teavad vanemad. Anni mõte enda kohta. Anni arvamus, mida tema sõbranna Triin temast mõtleb. Tunne sellest, mida sõbranna Triin temast mõtleb. Triinu mõte sellest, mida Ann arvab, mida Triin Annist mõtleb. Mina koosneb spetsiifilisest mina tundest, kida kujundatakse ja millele antakse....? Ise (self) ja ühiskond on kaksikud, keda ei saa teistest lahutada. Ühiskond on vaimsete minade koostoimimine......? Mead: idee üldistatud teistest. ,,Mind, self and society" Minateooria: (self) koosneb kahest poolusest: ,,I"- aktiivne poolus, see kes inimese tegevust juhib. ,,Me"- positiivne poolus, inimese arvamus enda kohta. Mina kujuneb välja suheldes teistega
Omamoodi kahjurid on kooreüraskid, kelle väikesed valged vastsed uuristavad koore alla labürinte. Nad söövad ära puidu selle osa, mida inimene puitmaterjalina kasutada ei saa (Bio.edu.ee). Olenevalt kasvutingimustest kasvab kuusk keskmiselt 8 aastaga 2 meetri kõrguseks. Kuuseheki kõrgus harilikult on kaks meetrit. Kuusehekk annab suurepärase, tumeda, igihalja, tuultpidava, pikaealise heki. Miinuseks ei kasva kuusk liivakatel muldadel ning ei talu liigniiskust (J. Annist, 2006). Kuusehekk on ilus 50–70 aastat, seejärel hakkab ta alt hõredaks jääma. Siis tuleb heki alla noored taimed istutada ja lõpuks vanad puud välja juurida (E. Käger, 2011). 6.1 Hooldus Harilik kuusk ei talu saastunud õhku ega sooldunud mulda, ei sobi piirdeks liiklusrohkete teede äärde (Ilus kodu). Ta on asendamatu suuremate kruntide piirdeks maal ja äärelinnades, kus on puhtam õhk. Enne kuuse istiku mulda panemist, oleks mõtekas väetis mulda segada. Sellega
Eestlaste poliitilise ärkamise aeg 20. saj algus. Eestlastel ei olnud selle ajani poliitilises elus tegutsemise kogemust. Eestlaste katsed poliitikat teha lakkasid peaaegu täielikult, kui algas venestamine. 1896 Postimehe toimetajaks sai Jaan Tõnisson. 19. saj lõpul ja 20. saj algul oli poliitika tegemine siiski üsna arglik. Rahvamassid jäid poliitikast kõrvale. Pöördepunktiks sai 1905. aasta revolutsioon. Sel aastal läksid poliitilised ideed kõige laiematesse rahvamassidesse, väga kiiresti, järsult, jõuliselt. Demokraatia, vabariikliku riigikorra ja autonoomia soovimise juured olid jõudnud tänu sellele rahva teadvusse. Poliitilise ärkamise aeg lõppes tõenäoliselt 1917. a veebruarirevolutsooniga. I üleminekuperiood 1917-1920-21 omariikluse rajamise aastad 1917 varakevad eestlaste peamised asualad ühendati rahvuskubermanguks, sellele anti laialdased omavalitsuslikud õigused. Kuni sügiseni jäi Eesti Kubermang siiski Vene impeeriumi...
1212 543 Alttoa Risto Tallinn 04:05:42 M21 599 312 Alumaa Alar Harju 03:35:54 M21 1993 2544 Ambros Andres Tallinn 04:52:17 M21 1883 2183 Ande Artur Tallinn 04:43:36 M21 579 873 Angerma Meelis Tallinn 03:34:52 M21 1231 1215 Anier Aivo Ida-Viru 04:07:12 M21 1222 1108 Anikin Sergei Tallinn 04:06:39 M21 1947 2548 Annist Ardo Tallinn 04:49:07 M21 462 2724 Antanavicius HenrikasLeedu 03:28:37 M21 1839 1643 Anton Lauri Tartu 04:40:52 M21 351 243 Anton Tair Pärnu 03:20:51 M21 886 2215 Antons Eero Pärnu 03:50:41 M21 2332 2163 Areda Tarmo Tartu 05:37:29 M21 849 994 Armonavicius RicardasLeedu 03:48:42 M21 1714 2789 Arumeel Ansi Tallinn 04:32:08 M21
Ühtlasi arendati Faehlmanni jumalatemaailma edasi, lauldi Kungla rahvast ja Taara tammikutest jätkus eesti rahvusmütoloogia kujundamine. Muistendite kaudu toetas Faehlmann eestlaste tõusvat rahvuslikku iseteadvust rahva vägevus minevikus andis lootust uueks tõusuks tulevikus: ,,Sellest peale kogu see muinasmalev marssis poegade kõrval ja julgustas neidki nende ülejõulises ründluses" (August Annist, 1935). Kalevipojamuistendite loomisel on Faehlmann kasutanud pärimusteateid, kohamuistendeid jms, mida oli tollal juba mõningal määral üles kirjutatud ja avaldatud. Just Faehlmann arendas rahvamuistendite metsikust hiiust Kalevipojast oma rahva ja maa hüvanguks tegutseva kangelase, andes niiviisi lugudele täiesti uue ideoloogilise suuna. Vana Kalev, kangelase isa, oli Faehlmannil jumalate järglane ja vägev valitseja üle maa ja mere
marmortahvlil (Names in Marble, 1939) by Albert Kivikas2, both based on the War of Independence and its consequences. In a lighter vein, the witty allegorical play Kuningal on külm (The King Feels a Chill, 1936) by Anton Hansen Tammsaare satirised many ideas from the past and present and their contradictions, the King representing the decline of the Old World. 1 Looming (Creation) 9 (1933): 1081. 2 Based on his novel of the same title, the play was co-written with August Annist, it was filmed in 2002. The film industry was centred in Tallinn around the studio Eesti Kultuurfilm (Estonian Cultural Film, 1931-1940, and sponsored by the Cultural Endowment). Theodor Luts’s Vahva sõdur Joosep Toots (The Brave Soldier Joosep Toots, 1930), the hero was a very popular figure from a series of juvenile books. Estonia’s first internationally known film star coloratura soprano Miliza Korjus (1909-1980) achieved fame
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
