(Tulloch 2005) Üliõpilased keskaegsetes ülikoolides Ülikooli astumiseks oli tarvis osata ladina keelt. Õppimine keskaegses ülikoolis nõudis palju raha, millega tasuda eluaseme, toidu ja rõivaste eest. Immatrikuleerimise ajal maksti rektorile ja dekaanile tasusid ning ka edasised loengud olid tasulised. Maksude summa olenes perekonna jõukuse astmest. Õpperaha saadi tavaliselt vanematelt, sugulastelt või annetajatelt. Ülikoolidele annetatud raha, mis saadi katoliku kirikult, suurfeodaalidelt ja jõukatelt kaupmeestelt, jagati ka õpilastele stipendiumite näol. Üliõpilased käisid vahel ka koolmeistriteks või kaupmeeste sekretärideks, keda abistati kirjaoskusega. (Havlidis 2015) Üliõpilaste vanused keskaegses ülikoolis varieerusid alates 14-aastast kuni 30-aastani. Enamasti elasid üliõpilased ülikoolidest õppimisperioodi ajal kaugel ning olles sedasi...
*Kokkulepped rüütelkondadega, et kohaliku elukorraldust reguleerida *Kiratsev majandus *Rootsi riik kohtles Liivimaad karmimalt (sest oli hiljem vallutatud) reduktsioon ehk erakätesse antud riigimaade ära võtmine, mille algatas Karl XI, kuna ta sai päranduseks tühja riigikassa.Üldjuhul loeti reduktsiooni alla kuuluvaiks vaid Rootsi valitsusajal aadlikele annetatud mõisaid, kuid hakati ka enne Rootsi aeg saadud maid tagasi võtma. Liivimaal langes reduktsiooni alla tervelt 80%, Eestimaal 54% ja Saaremaal 30% maadest. Ära võetud maad anti siiski rendile endistele omanikele, kes pidi osa oma tuludest loovutama rendimaksuna Rootsi riigile, millega riigi tulud kasvasid kiirsti. koormiste liigid - Teotöö, mis jagunes rakme-ja jalateoks. Iseloomulik oli teotöö pidev suurenemine seoses mõisapõldude lainemisega....
inimese väärtuse mõõdupuu on tema tegevus ühiskonna heaks ühiskond on hinnatav selle alusel, kuivõrd see soodustab inimese vaba arengut RENESSANSIAJASTU TEATER naiste osi mängisid mehed (enamasti poisikesed) dekoratsioone ei kasutatud (lavakujundus oli tinglik) kasutati lavaefekte (hääled lava tagant, muusikaline saade) kostüümid uhked, väga kallid, rikaste patroonide annetatud teatris võis publik süüa, juua, juttu ajada, ringi liikuda levinumad draamazanrid olid tragöödia ja komöödia (tragöödias võis olla ka koomilisi episoode) teater oli dünaamiline (ajas ja ruumis kiiresti liikuva süzeega) tragöödiad ja komöödiad kirjutati 5-vaatuseliste värssteostena (vaid üksikutes episoodides kasutati proosat) kasutati blankvärssi (korrapärase lõppriimita )...
Eesti keskaja mõiste ja koht Eesti ajaloos: Mõiste kasutuselevõtt- Mõistet "keskaeg" kohtame kirjasõnas juba alates 14. sajandist, kuid ajaloolise perioodi nimetusena kinnistus see 17. sajandil. Nimetus "Eesti" ulatub ajas kaugemale, Tacituse (u. 55-120) "Germanias" mainitud aestide hõimu, kuid allikas ei viidanud eestlaste praegusele asualale. "Eesti" nime järjepidev traditsioon sai alguse muinaspõhjala Eistland'ist ja eistr'idest ning jõudis sealt 11.-12. sajandil ladina kirjasõnasse. 13. saj hakati "Eestimaaks" kutsuma Taani kuninga valduseid Põhja-Eestis. Sünkroonsus Lääne-Euroopa keskajaga- Eesti keskaeg (1200-1550) pole sünkroonis Euroopa keskajaga (500-1492). 20. sajandi viimastest kümnenditest on eelistatud rääkida euroopa eksapnsioonist ja läänemere piirkonna euroopastumisest. Katoliiklik Euroopa kujunes välja 11.-13. sajandil jõulise ekspansiooni, kolonisatsiooni ja kult...
Aastal 1710 ei toimunud mitte midagi, kuskilt pidi alustama Uusaega Eestis, sisuliselt midagi ei muutunud vahetus välja Rootsi kuningas Vene tsaariga, kuid kohaliku valitsust toimetasid baltisakslased (Vanasti Eesti uusaeg 1800-1918). Suuremad muutused Eesti ajaloos toimusid 19. saj teisel poolel. Uusaeg jaguneb: varauusaeg, uusaeg, uusimaeg. Majanduses üleminek kapitalismi majanduse. Tööstuses võetakse kasutusele aurulaevad. Poliitika: kodanikuühiskond, rahuvs liikumised. 2) Eesti uusaja ajaloo allikad: Dokumentide kvantitantiivne kasv. Valitsusasutuste kantseleid hakkavad dokumenteerima rohkem. Ilmuvad uued allika liigid, mida varem pole olnud kasutatud. Kirjalike allikaid on liiga palju, otsitakse ainult kõige relevantsemad allikad, mis annavad täieliku iseloomustuse sündmustest. Rahvastikuajalugu: Hingeloendid (hinger...
aasta 800 pKr- Karl Suur krooniti keisriks Lääne-Rooma paavsti poolt aasta 843 pKr- sõlmiti Verduni leping, millega jagati Frangi riik kolmeks (Ida/Lääne/Lõuna) OLULINE TÄNAPÄEVAL, sest tänu sellele tekivad 3 olulist Euroopa riiki (Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia) vasall- läänimees senjöör- isand lään ehk feood- annetatav maavaldus koos külade ja talupoegadega feodaal ehk läänimees- inimene, kes annetab maad või võtab annetatud maa vastu II OSA I EESTI MUINASAEG (9000eKr - 1227 pKr) Eesti kiviaeg, rauaaeg ja pronksiaeg Viited ÕPIK: lk 10 ja alapelkiri ,,Jääaeg" (kaart lk 11), ptk 3, ptk 4, ptk 5, ptk 6, ptk 7 ja ptk 8 (ainult lk 47 alapealkiri ,,Keskmine ja noorem rauaaeg") Atlas: lk 4-6 Teemad Eesti jääaja üldiseloomustus, jääaja tekkimine ja taandumine, Eesti maastiku kujunemine. Kuidas on võimalik uurida Eesti...
Kadriorg on Tallinnas jätkuvalt üks meelispaiku, kus jalutamas käia. Park paistab silma mitmekülgse maastikuarhitektuuriga, millest annavad tunnistust erisugused aiad, nt Jaapani aed. Piirkonna õdusates kohvikutes võib nautida kosutavat tassi kohvi ja värskeid saiakesi. Kadriorus on mitu kunstimuuseumi: Kadrioru lossis eksponeeritakse väliskunsti, Mikkeli muuseum on Eesti ainus erakollektsionääri annetatud väliskunsti kogul põhinev muuseum ning 2006. aastal avatud laiahaardelises Kumus näidatakse Eesti kunsti 18. sajandist tänapäevani ja korraldatakse rahvusvahelisi näitusi. Kultuurilukku saab Kadriorus süveneda ka Eesti kirjandusklassikute Tammsaare ja Vilde kortermuuseumides. Lastele pakub aasta läbi rõõmu Miiamilla lastemuuseum, mida ümbritseb avar mänguväljak. Kadrioru asumi rahvaarv on aastatel 20112017 järjest tõusnud. 2016. aastal moodustasid 017aastased asumi...
1. Õiguse eelastmed Õigus on loomu poolest sotsiaalne kord, kuna ta reguleerib inimeste omavahelisi suhteid. Moraal ja tava olid sotsiaalseteks harjumusteks/ sotsiaalseks korraks, mis korrastasid inimkäitumist. Olemas juba enne õigust. Moraal ja tava vastavad ühiskondlikule tahtele ja reguleerivad ühiskonnas sotsiaalset käitumist, on üldise iseloomuga ja üldkohustuslikud. Tava ja moraal on kindla sisuga, st antud ajas ja ruumis eksisteerivad ühiskonnas valdavalt ühesugused tavad ja moraal. . Alati kindla sisuga, neid kujundas elu ise. Algseid inimkäitumise mastaape võibki nimetada tava- ja moraalinormideks. Iga situatsiooni inimühiskonnas saab reguleerida kas individuaalselt või normatiivselt. Individuaalne reguleerimine kujutab endast inimkäitumise korrastamist ühekordsete reguleerimisaktsioonide teel. See on konkreetse kaasuse lahendamine. Normatiivne reguleerimine seevastu on inimkäit...
Linnaelu korraldus Liivimaal: Kodanikud ja inimesed. Kodanikuks saamise tingimused (isiklikult vaba, abielus, sündinud seaduslikust abielust), võis olla ka maks. Kohustusteks aastamaks, valveteenistus. Raad e magistraat. Rael kohustus valitseda targalt ("raad ongi linn") Raad lähtus oma tegevuses maahärra annetatud linnaõigusest. Lisaks kodifitseeritud linnaõigusele kehtis veel bursprake - tekst koosnes kodanikele regulaarselt etteloetavatest raemäärustest (willekore). Suur osa nendest läänemereruumis sarnased ja käsitlesid kodanike vahiteenistust, vaikuse ja korra pidamist. Valdkonnad, kus linnal oli vaja korrast kinnipidamist eriti jälgida ja oma kodanikele pidevalt meelde tuletada. Tähtis osa gildidel ja vennaskondadel. Vabatahtlikud korporatiivsed ühendused,...
Ta tõi kaasa olulise pöörde kuningavõimu ning balti aadli senistesse suhetesse. Saanud päranduseks tühja riigikassa, alustas Karl XI oma eelkäijate poolt erakätesse antud riigimaade tagasivõtmist -- reduktsiooni. Rootsi riigipäeva taoline samm tekitas balti aadlis tugevat vastuseisu, kes peale oma maj. huvide kahjustamise nägi reformis ka oma õiguste rikkumist. Üldjuhul loeti reduktsiooni alla kuuluvaiks vaid Rootsi valitsusajal aadlikele annetatud mõisaid. Vastuseisust nördinud kuningas hakkas nüüd nõudma ka "kaasatoodud" mõisate, st. juba enne Rootsi võimu kehtestamist erakätesse antud maade tagasivõtmist. Nõnda langes Liivimaal reduktsiooni alla tervelt 80%, Eestimaal 54% ja Saaremaal 30% maadest. Tagasivõetud mõisad anti rendile enamasti nende endistele valdajaile, kes pidid nüüd osa oma tuludest loovutama rendimaksuna Rootsi riigile. Mõisate tagastamise järele kasvasid riigitulud silmapaistvalt. 1694...
5. Missugused seegid olid Tallinnas keskajal? Jaani/Püha Johannese Seek (pidalitõbiste varjupaik) ja Püha Vaimu seek (invaliidide ja mitte nakkavate haigustega inimesed/ vanadekodu) 6. Millega seegid veel tegelesid peale vaestele ja haigetele varjupaiga ja hoolekande pakkumise? Maa harimise ning sealsete tulude saamisega, et hoolekandeasutus suudaks „elada“. Muuks sissetulekuks olid renditulud annetatud kinnisvara pealt. Keskaja lõpuks sai nende peamiseks tuluallikaks laenu andmine. PÜHA VAIMU KIRIK 7. Mille poolest erineb Püha Vaimu kirik teistest Tallinna keskaegsetest kirikutest? Sellel on vaid kaks löövi. 8. Kellelt ja millal telliti Püha Vaimu kapp-altar? Bernt Notke (Lübecki meister) 15. saj teises pooles(u 1480) 9. Kirjeldage seda kapp-altarit (millest see koosneb). Kahe tiivapaariga, korpuses on puuskulptuurid. Välimised uksed on maalingutega kaetud. 10...
mis kaasab vabatahtlikke ning mille eesmärk on teha midagi kogukonna hüvanguks, näiteks koristustalgud “Teeme ära!”, Naabrivalve ja Noored kooli projekt. Selleks, et analoogiad Bromley’ga tekiks, peaksid kohalikud omavalitsused korraldama rahva seas rohkem uute ideede konkursse, et nad saaksid arvestada inimeste arvamustega. Sarnaste ettevõtmiste finantseerimiseks tuleks koguda annetusi. Inimesed saaksid annetatud raha teises vormis tagasi hüviste ja parema keskkonna näol. Selleks, et saavutada ka kohaliku omavalitsuse toetus, tuleks koguda kogukonna elanikelt allkirju ja kirjutada ka projekt. Tänapäeval on oluline, et kõik info oleks dokumenteeritud. Mida rohkem linnastunud ja arenenud on piirkond, seda väiksem on tõenäosus, et sarnase ülesehitusega projekt toimiks. Sarnane projekt võib toimida maakohtades, kus kogukonnal on...
Kirjeldage lühidalt soolisi erinevusi maksimaalses hapnikutarbimise võimes ning selgitage nende füsioloogilisi põhjusi. Seega on terve, kuid treenimata naise VO2max väiksem kui mehel. See tõsiasi on vaid osaliselt seletatav sugudevaheliste erinevustega kehakaalus ja keha koostises. Naise maksimaalset hapnikutarbimise võimet piiravad veel südame ja vereringening hingamissüsteemi tagasihoidlikumad funktsionaalsed näitajad, vere väiksem hemoglobiinisisaldus ning väiksem hapniku arteriovenoosne diferents. 2. Milline hormoon mõjutab kõige enam lihaskoe arengut ja põhjustab soolisi erinevusi lihasmassi osakaalus keha koostises? Lihaste hüpertrofeerumine jõutreeningu mõjul tuleb meestel selgemini esile kui naistel seoses meesuguhormooni testosterooni kümneid kordi kõrgema tasemega meestel. 3. Selgitage lühidalt, miks peaksid naissportlased vältima rasvkoe osakaalu langust keha koostises alla 17...