20. veebruaril 1944 anti Ivan Konevile lahinguliste teenete eest NSV Liidu marssali auaste. Konevi edu jätkus märtsis-aprillis, kui ta oma vägedega piiras ümber ning likvideeris ühe Saksa diviisi teise järel. 26. märtsil 1944 ületasid Konevi väed esimesena NSV Liidu 1941. aasta juuni riigipiiri, seda Rumeenias. 1944. aasta maist kuni sõja lõpuni juhtis Ivan Konev 1. Ukraina rinnet. Juulis-augustis purustasid tema väed Põhja-Ukraina armee. 29. juulil 1944 annetati talle Nõukogude Liidu kangelase aunimetus koos Lenini ordeniga. 1945. aasta jaanuaris õnnestus tal päästa Poola tehased vaenlase poolt hävitamast. Lahinguid käisid nüüd esmalt Alam-Sileesias ja seejärel Ülem-Sileesias. Aprillis 1945 võistlsed Konev ja Zukov Berliini vallutamisel. Kuigi Konevi väed sisenesid Berliini eeslinna esimesena, andis Stalin käsu viimasel minna edasi edela suunas ning lasta Zukovi vägedel vallutada Berliin ning heista Nõukogude lipp Riigipäevahoone katusel
• 4. mail – läbirääkimised (ordumeister, Tallinna piiskop ja neli kuningat) Paide linnuses • 14. saj ehitati linnus taas põhjalikult ümber Paide loss 15-16. saj paiku Paide linnuse plaan u. aastast 1700 Sõdade ajajärk ja Paide linnuse allakäik • Liivi sõda, 1558, 1560 – vene väed • Poola võim – 1562 • Moskva tsaaririigi väed – 1573 • Rootsi väed – 1581, 1608 • 1639 - Linnusevaremed ja neid ümbritsev linn annetati Mäo mõisnikule Lennart Torstensonile • 1895–1897 - restaureeriti Paide linnuse peatorn • 1941 - Nõukogude väed lasid Vallitorni õhku. Torn taastati 23. aprillil 1993 • 2009. aastal algasid Vallimäe ja Vallitorni rekonstrueerimistööd Paide ordulinnuse varemed 19.–20. sajandi vahetusel Ehituslugu • Rajati Paide Vallimäele – looduslik kaitse: sood, metsad, Pärnu jõgi • Vallimäele 8-kandiline tornlinnus
Hei-hei naised nüüd, kõlab Naisekene kallikene meeste sõjahüüd Mehe poole vaata üllalt Heitke seljast undrukud, me See metslane on näljane murrame kui marutuul Ja tal ei pruugi saada küllalt Huvitavaid fakte ansambli Metsatöll muusikavideo "Küü" võtted toimusid Tallinnas Kalev Spa basseinis kuni nelja meetri sügavusel vee all. Pärast muusikavideo tegemist müüdi oksjonil oma pillid maha. Kogu tulu annetati Tallinna Loomaaiale hunditarandiku rajamiseks. Enamik nende laulusõnadest on inspireeritud eestlaste muistsest vabadusvõitlusest. PILDID Kasutatud allikad http://www.metsatoll.ee/et/index.html http://et.wikipedia.org/wiki/Metsat%C3%B6ll http://www.sasslantis.ee
● Nelja Evanelisti kujutised peakupli võlvidel maalis Tema Majesteedi kabineti kunstnik Aleksandr Blaznov. Pühakoja siseseinad maails Georgi Prokofev Preobraženski eskiiside järgi. Hoone pilt Külgaltarid ja kirikukell ● Katedraali kaks kesmiste külgaltarite pronksist kroonlühtrit on valmistatud Moskva Kremli kiriku kroonlühtrite järgi. ● Kõi kolm altarilada on valmistatud Reveli meistri Kopiovski poolt valgest marmorist, mis annetati katedraalile vene kaupmeeskonna poolt. ● Aleksander Nevski katedraali kirikukellad valati Sankt-Peterburgis Vassili Orlovi tehases. Kõik kellad kokku kaaluvad peaaegu 27 tonni, ainuüksi peakell kaalub 16 288.8 kg (15 664,8 kg+ tila 624 kg). Sisseõnnistamine ● Uus katedraal õnnistati sisse 30. aprillil 1900. aastal Riia ja Mitavski piiskopi Agafangeli poolt ● Pühtitsa kloostrist toodi kohale Jumalasünnitaja Uinumise imepärane ikoon
Kazimir Malevits Kazimir Malevits oli Poola päritolu Venemaa maalikunstnik, kes sündis Kiievis 1879. aastal ja suri 1935. aastal 56-aastasena Leningradis (nüüdne Peterburi). Malevits leidis, et tema teostes on maalikunst jõudnud oma lõppu, absoluutse tipuni ja nimetas oma stiili "suprematismiks" (ladina keeles 'supremus' - kõrgeim). Malevits õppis joonistama pärast seda, kui ema oli talle 15-aasta vanuselt värvid kinkinud. 17-aastaselt hakkas Malevits töötama joonestajana raudtees. Samal ajal harjutas ta ka maalimist. 1905. ja 1906. aastal elas ta Moskvas, kus üritas kahel korral maalikunstikooli sisse astuda, kuid teda ei võetud vastu. 1913. aastal etendus Peterburis ooper "Võit päikese üle", millele Malevits valmistas dekoratsioonikavandid. Malevitsi enda sõnul tuli tal just seal pähe maali "Must ruut valgel taustal" idee, sest üks lava kardinatest nägi sedamoodi välja. Proovinud oma loomingus mitmeid erinevaid viise, jõudis t...
1927. aastal käis ta komandeeringus Berliinis ja Varssavis, kus korraldati tema piltidele näituseid, millega ta kogus palju kuulsust. Tagasi tulles ei võtnud ta oma maale kaasa, kartes et need võetakse talt ära ja hävitatakse. Aastal 1928 plaanis Malevits uut näitust välismaal seega maalis ta enamus maha jäetud maale uuesti ja dateeris need pildid nende originaalide valimimisaastaga Faktid Aastal 2002 osteti neljas `'Must ruut'' 1 miljoni USD eest, kuid see annetati Ermitaazile Aastal 2008 müüdi 1916. aasta `'Supermatistlik kompostisioon'' 60 miljoni USD eest, mis tegi selle kõige kallimalt müüdud Vene maaliks. Küsimused Mis oli kõige esimene supermatistlik maal? Kuidas kirjeldad paari sõnaga supermatistlikku stiili? Kes oli Kazimir Malevits rahvuselt? Allikad Victory over the Sun http://max.mmlc.northwestern.edu/~mdenner/Drama/plays/victory/3vi Kazimir Malevits (eesti- ja inglisekeelne) http://et.wikipedia.org/wiki/Kazimir_Malevit%C5%A1
1.Mille poolest erinevad parlamentaarne ja absoluutne monarhia? Too mõlema kohta näiteks 1 Euroopa riik. V: Parlamentaarne monarhia on riigi vorm, kus riigipeaks on monarh, kellele kuulub vaid esindusfunktsioon ja ta ei oma poliitilist võimu. Absolutism on valitsemisvorm, mille korral riigijuhile kuulub piiramatu võim. Parlamentaarne Monarhia: Inglismaa Absoluutne Monarhia: Prantsusmaa. 2.Millised muudatused toimusid absolutismi ajal ametnikkonnas ja sõjaväes? V. Ametnikkonnas: Üha rohkem ametnikke sai tööd. Tänu ametnikkonnale toimis absoluutne monarhia ka siis kui seaduslik valitseja valitsemisest kõrvale jäi. Sõjaväes: Loodi alaline sõjavägi, seati sisse sõjaväe kohustus, paranes väljaõppe. 3.Nimeta absolutismi tunnused. Kellele toetus absoluutne valitseja? V. Riigijuhil on piiramatu võim. Valitseja annab seadusi välja ainuisikuliselt. Tugev sõjavägi. Tugev majandus. Tugev ametkond. 4.Nimeta absolutismi aja seisused, millised olid ne...
Benedictuse reeglite põhimõtted: peamiseks on alandilikkus ja distsipliin, lihasuretamisega uhkeldamine ei olnud lubatud, isekusest ja kõigest isiklikust lahtiütlemine, alluda kloostriülemale e abtile, kloostri vahetamine keelatud, töö tegemine kogukonna ülalpidamiseks, enese harimine Kuidas tema reegleid aja jooksul tõlgendati: suuremat rõhku pöörati jumalateenistusele ja palvetele, munkade töö jäeti soiku, annetati kloostrile sest usuti et munkade palved aitavad ka teisi, kloostrid kui suured naturaalmajanduslikud majapidamised. 4. Misjonitöö. Mõiste selgitus: ristiusu ulatuslikum levitamine paganlikes maades (ld missiosaatmine, lähetus). Algus ja koht: Briti saartel, eelkõige Iirimaal. 5. saj püha Patricku tegevusest. Tagajärjed: ristiusu levik Skandinaaviast lõuna pool elavate germaani rahvaste seas 5. Briti kloostrikultuur. Beda Venerablilis: silmapaistvaim Briti õpetlane 7. ja 8
,,Kümme keskaegset tallinlast" Tiina Kala, Juhan Kreem, Anu Mänd Retsensioon Antud teos räägib kümnest keskaegsest tallinlasest erinevatel ametikohtadel bürgmeister, komtuur, kaupmees, kullasepp, linnakirjutaja, kogudusevaimulik, dominiiklane, seesieestseisja, sadamavaht ja palgasõdur. Kõik on päriselt elanud inimesed ning on allikates ühel või teisel viisil esile kerkinud. Raamatu eesmärk on anda edasi kindla ajastu, sotsiaalse kihi või tegevusala tüüpilisemat esindajat. Tervikuna oli raamat väga põnev lugemine. Üks autoritest, Tiina Kala, ütleb sissejuhatuses, et antud tegelaste elu põhineb allikatel, mis on säilinud, küll aga on nad ebapiisavad, et anda täielik ülevaade antud inimese elust keskajal. Tegemist ei ole traditsioonilise elulookirjeldusega, mistõttu esineb ka palju oletusi. Sellest hoolimata saab üsna selge ülevaate keskaegsest tallinlasest. Mis eriti meeldis selle raamatu puhul oli see, et iga keskaegse tallinl...
Nt: vastastikune puhastamine parasiitidest (ahvid, kalad, sõralised). Kuid kahjuks on tundlik pettuste suhtes, aga on välditav kui: -partnerid kohtuvad korduvalt -mäletavad, kuidas käitus partner eelmisel korral. Sellisel juhul on võimalus tagasi teha Hästitoitunud vampiirid toidavad päevastes puhkeseltsingutes enda poolt väljaoksendatud verega neid kaaslasi, kel ei olnud õnnestunud öösel piisavalt ohvrite verd imeda ja keda seetõttu ähvardab näljasurm. Meelsamini annetati tuttavatele isenditele-MÄLU! Tubakkalal, kes on hermafrodiitne(mõlemad sugurakud olemas), toimub suguline sigimine kahe isendi vahel. Kuna munarakk on "kallim" kui niisk, siis koevad nad kordamööda natukene, et vältida pettust. Sipelgatel ja mesilastel sõltub vastsete kujunemine töölisisenditeks või suguisenditeks sellest, millise toiduga ema vastseid toidab. Vastne pole vabatahtlikult loobunud oma suguvõimest. Emalind, kes haub mune, mille tema pessa tema äraolekul sokutas
Lilienfeldi õde). Tema õde Christine Gertrude Barclay de Tolly (17701865) oli Liivimaal Krootuse mõisniku Magnus von Lüdersi abikaasa. Michael Andreas Barclay de Tolly abiellus 22. augustil 1791 Tarvastus oma sugulase, Jõgeveste ja Keeri mõisa pärijanna Auguste von Smitteniga (1770 Jõgeveste 1827 Tartu), kes oli Jõgeveste mõisniku Heinrich Johann von Smitteni ja Taageperast pärit Renata Helene von Stackelbergi (17491786) tütar. Riigidaamist abikaasa Augustele annetati Püha Katariina orden. Abielust sündis: Vürst Magnus Barclay de Tolly (17971871), kaardiväepolkovnik ja keisri tiibadjutant, Jõgeveste, Keeri, Stalbe ja Uniküla mõisnik, suri lastetult. . Sõjaväeline karjäär Tegelikku sõjaväeteenistust alustas Michael Andreas 1776. aastal Pihkva karabinjeeripolgus juba vahtmeistri auastmes; 1778 ülendati ta kornetiks. 1783
kunstnik Mihhail Vassiljev kreeka stiilis Kiievi Sofia katedraali peaaltari järgi. Nelja Evanelisti kujutised peakupli vlvidel maalis Tema Majesteedi kabineti kunstnik Aleksandr Blaznov. Pühakoja siseseinad maalis Georgi Prokofev Preobrazenski eskiiside järgi. Katedraali kaks keskmiste külgaltarite pronksist kroonlühtrit on valmistatud Moskva Kremli kiriku kroonlühtrite järgi. Kik kolm aujärge on valmistatud Tallinna meistri Kopiovski poolt valgest marmorist, mis annetati katedraalile vene kaupmeeskonna poolt. Uus katedraal nnistati sisse 30. aprillil 1900. aastal Riia ja Mitava piiskopi Agafangeli poolt. Kuremäe kloostrist toodi kohale Jumalasünnitaja Uinumise imettegev ikoon. Katedraali nnistamisel osales ka Kroonlinna püha Joann. Saksa okupatsiooni ajal oli Aleksander Nevski katedraal suletud. 1945.aasta maist hakati uuesti jumalateenistusi pidama ning temast sai jällegi Eesti igeuskliku kirikuelu keskus. Raske ja
Läti Hendrik kirjeldas, et kui looma ohverdamisel langes see paremale küljele, siis võtsid haldjad ja jumalad ta vastu (tõotas head), vasakule poole kukkumine ennustas halba. 2 Maagia oli nõiakunst, nõidus. Usuti, et asjade ja nähtuste vahel on seos. Näiteks tuli põua ajal „ilmaallikat“ puhastada, et hakkaks vihma sadama. Tähtis oli RAVIMAAGIA. Tunti terviseallikaid. Silmaallikas pidi nägemist parandama. Ohvriks annetati hõberaha või hõbeehe. RISTIUSU MÕJUD. Kuigi Eestis valitses esiaja lõpus muinasusk, oldi ristiusust teadlikud. Suheldi ju ristiusuliste maade, Rootsi, Taani (rooma-katoliku usk) ja Venemaaga (kreeka-katoliku usk). Ristiusu mõjutusi võis näha – alates XI sajandist levis põletusmatuse kõrval matmise komme. XII sajandil kanti ka mõnel puhul ehtena pronksristikesi. Alates XI saj. teisest poolest tundis katoliku kirik suurt huvi Eesti ristiusustamise vastu
Maavärina ja tsunami tagajärjel sai surma umbes 200 000 inimest , lisaks veel 50 000 jäi kadunuks ja üle miljoni inimese kaotas oma kodu. Kahjuks on uurimused näidanud, et kolmandik hukkunutest olid lapsed ja naisi sai surma kolm korda rohkem kui mehi. Lapsed ei suutnud end lainete eest kaitsta. Pärast tsunamit laastasid inimesi epideemiad , nälg ja joogivee puudus. Kogu maailm pakkus ohvritele igakülgset abi. Õnnetuspaikadesse saadeti vabatahtlikke, annetati miljardeid dollareid, toimetati kohale toitu , vett ja ravimeid. Tsunami põhjustas katastroofi ka selles mõttes , et kalatööstus on nt Sri Lanka tähtsaim majandusharu , tsunami tagajärjel kannatas see majandusharu tõsiselt. 250 000 inimest jäi töötuks. Peale tsunamit kahanes ka turistide arv. Broneeringuid tühistati väga palju ja turismist saadav tulu vähenes märgatavalt. Nüüdseks on see taastunud. Tsunami põhjustas ka keskkondliku katastroofi
Roomlased armastasid hoburakendite võidusõite ja veriseid võitlusi ampfiteatris, mi solid peamised abinõud alamkihtide toetamiseks ja lõbustamiseks. 9) Mis iseloomustab Rooma religiooni enne kristluse pealetungi? Roomlased austasid loodusjõude ja vaime. Enamik Rooma jumalaid olid iseloomulike tunnustega ja kujunenud Kreeka jumalate eeskujul. Roomlased uskusid et riigi edu sõltub jumalate heasoovlikusest. Tähtsad pühamud olid riigi kontrolli all ja preestriks valiti. Jumalatele annetati toitu, loomi ja väärtuslikke esemeid. Rituaale järgiti täpselt. 10) Millised olid kristlaste ja Rooma riigi suhted? Kirjelda kristluse levikut Rooma riigis. Kristlaste meelest olid teised jumalad ebajumalad ja nende austamine põlastusväärne seetõttu suhtuti neisse umbusu ja vaenuga. Kristlasi peeti süüdlasteks riiki tabanud õnnetustes. Esines ka kristlastevastaseid rünnakuid. Korraldati ka kristlaste üle
Vahel ohverdati isegi inimesi, esmajoones vangistatuid vaenlasi. Ohverdamise juures oli tähtis osa ennustamisel, nõidumisel ja maagial. Püüti ennustada eelseisva sõjaretke või mõne muu ettevõtmise tulemust ja seda ühtlasi mõjutada ohvritoomise või nõidumise läbi. Eestis tunti rohkesti tervistavaid allikaid. Silmaallika vesi pidi parandama nägemist, mõne teise oma nahahaigusi, kolmandast võetu kõrvasid jne. Allikaile tuli vee eest ka ohverdada. Annetati hõberaha või hõbe-ehe.Kuigi Eestis valitses esiaja lõpul muinasusk, polnud ristiusk päris tundmatu. Eestlased olid üsna elavas läbikäimises ristiusuliste naabermaade Rootsi, Taani ja Venemaaga. Ristiusu mõjutusi on sageli nähtud ka eestlaste kommete muutumises. Alates 11. sajandist levis põletusmatuste kõrval üha enam laibamatmise komme. Hakati matma peaga lääne poole, see sar- nanes kristliku matmiskombega. 12. sajandil kanti ehetena juba väikesi pronksristikesi. Alates 11
Moliere`iga. Mitmed tema näidendid esietendusid peale Tallinna kohe ka Berliinis, Pariisis ja mujalgi. Tallinnas asutas Kotzebue 1784. aastal koos kohalike mõttekaaslastega Tallinna asjaarmastajate teatri. Avaetenduseks oli Kotzebue 5-vaatuseline burlesk ,,Igal narril oma müts" ja teise osana Lessingi ,,Aare". Seejärel esitas Kotzebue epiloogi, milles selgitas teatri püüdu olla südame ja vaimu harijaks. Kogu etendustest saadav sissetulek annetati vaestele. Piletitele oli kirjutatud teatri moto: Pühendatud heategevaks otstarbeks. Häbi sellele, kes halvasti mõtleb. Esimene lavastus tehti ilma naisnäitlejateta, sest kardeti sokeerida avalikku arvamust, kuid juba järgmistes lavastustes osalesid ka naised. (Rändtruppides olid naised tegelikult juba varem üles astunud, kuid provintslikus Eestis oldi alati pisut alalhoidlikumad.) Kotzebue juhtis Tallinna ajaarmastajate teatrit 1790. aastani. Samal ajal kirjutas ta näidendeid,
Sidemekihtide vahele ja kirstu pandi kaasa hinnalisi esemeid Muumia nägu kaeti surnumaskiga Vana-Egiptuse lõpuaastail asetati surnukehade silmadele elutruud kullast silma kujutised Hauakambritesse pandi kaasa kõike, mida inimene eluajal vajas, usuti, et ta vajab neid asju ka pärast surma Kaasa pandi ehteid, väärisasju, surnu enda, tema pereliikmete ja teenijate kujusid, toitu ja jooki, mööblit jpm Vaarao võimu nõrgenemine Sõjaretkedelt tõid vaaraod rohkesti saaki, millest suur osa annetati päikesejumala templitele Templite maid ja varandusi käsutasid preestrid, kelle rikkus ja võim muutus ajaga üha suuremaks Aegamööda vähenes vaaraode sõjaline jõud Peagi ei suudetud riigis korda hoida ega vaenlasi tagasi tõrjuda Vallutatud alad läksid kaotsi, riigis aga võimutsesid preestrid või võõramaalastest sõjapealikud Egiptus langes mitut puhku võõrvallutajate võimu alla Muistse Egiptuse hiilgeajad olid möödas
sugulaste seltsis. Vana-aasta õhtul tuli terve perekond kokku, et tänada õnnistuse ja kaitse eest esivanemaid ja jumalaid. Ühisel õhtusöögil pakuti surnud esivanemate hingedele süüa. Usuti, et jumalad tulevad uusaasta ööl maa peale. Kesköösel toimus Maa ja Taeva jumalatele ohverdamine. Õue seati üles ohverduslaud, mis oli vaatega lõuna poole. Sellele asetati altaripilt jumalate kujutistega, selle ette nõud ohvriandidega. Tavaliselt annetati liha, puuvilju, ube, riisi, veini ja teed. Lauale asetati kaks punast küünalt, lõhnakepikesed ja kaks vaasi lilledega. Rituaalis osalesid mehed. Perekonna pea seisis ohvrilaua ees, nägu oli tal põhja poole. Ta laskus põlvili ja kummardas sügavalt kolm korda, puudutades laubaga maad. Seejärel ta tänas jumalaid kaitse eest eelmisel aastal ja palus koduõnne uueks aastaks. Abistaja ulatas süüdatud lõhnakepikese, mis asetati teraviljaga täidetud anumasse. Seda tehti kaks korda uuesti
hauaplaat Niguliste kirikus. Hans von Paykülli hauaplaat Johannes Ballivi hauaplaat: Berend Reinhold von Delwigi hauaplaat: Adam Johann Schrapferi hauaplaat: 10. Mis on kandelaaber? Mille poolest on eriline nigulistes asuv? kandelaaber (ld candela – vahaküünal) - kunstipärane kõrge küünla- või lambijalg Lübecki valukojas valminud seitsmeharuline kandelaaber mis elas üle Tallinna pommitamise ja kiriku põlemise, annetati Niguliste kirikule 1519. aastal. Seitsmeharulise lühtri põhilahendus on pärit Jeruusalemma templist. Säilinud on neid suuri haruldasi lühtreid Euroopas vaid mõned. 11. Sinu üldmulje muuseumist Selles muuseumis olen ma juba käinud. Minu arvates, on seal midagi haarav. Igal pool on kunstiteosed, mille peale vaadates, saab iga kord midagi uut ja huvitavat leida. See on hea museum turistide jaoks, sest et seal on säilinud kesk- ning uueaegsed kunstiteosed.
Väärtustamaks esimest riiklikku ordenit, võttis valitsus vastu seisukoha, et seda vaid ,,piiratul arvul iseäraliste harukordsete teenete eest võib jagada". Vabaduse Rist jaguneb kolmeks liigiks: I liik sõjaliste teenete, II liik isikliku vapruse ja III liik kodanlike ehk tsiviilteenete eest. Igas liigis oli omakorda kolm järku. Ainsana ei antud välja isikliku, s.o II liigi 1. järgu Vabaduse Risti (VR II/1). Esimene VR annetati 5. augustil 1919 Verduni linnale (VR I/1). Suurem osa VR annetati 1920. aastal, 1921-1923 oli autasustatud vaid vähesel määral. Viimane suurem VR jagamine toimus 1925. aastal. Kõik need ristid anti Eesti Vabariigi loomisel ja Vabadussõjas ülesnäidatud teenete eest nii eesti kodanikele kui ka välismaalastele. Siin on vaid üks erand - seoses 1. detsembri 1924 kommunistide riigipöördekatse mahasurumisega autasustati kodanlike teenete eest (III liik) veel 10 Eesti kaitseväelast. Riigikogu lõpetas VR väljaandmise eriseadusega 19. juunist 1925
vaated sotsiaalhoolekande teostamisel on toetunud Matheuse evangeeliumi 25. peatukki salmidele. Igavene elu, see, mida kristlus uskujale lubab, seondub otseselt ligimese eluliste vajaduste eest hoolitsemisega. Kristlase religioosseks kohuseks peeti näljaste toitmist, januste jootmist, külalislahkust vööraste vastu, paljaste katmist, haigete ja vangide külastamist ning surnute matmist. Esialgu toimus hooldamine heategevusena, valdavalt juhuslike ja suvaliste annetuste tegemise kaudu. Annetati sellele, kes sirutas käe. Vene ajaloolane Vladimir Gerje (1837-1918) on märkinud tabavalt, et paljudel juhtudel oleks see käsi võinud sirutuda hoopis töö tegemiseks. V. Gerje nägi annetamise motiivina kaastunnet, instinktiivset abistamist või religioossete nõuete täitmist oma hinge päästmiseks. Ühiskondliku hoolekande puhul saab tema arvates seevastu rääkida kogukonnaliikmete solidaarsusest, ühiskondlikest huvidest rahva hüvedest, heaolust (Roosileht, lk 267-268).
Mardi-kadri eelmäng Mardi ja kadripäeva rahvusvaheliseks vasteks on tänapäeval ka meie mail üha enam juurduv halloweeni tähistamine. Teades mardi ja kadripäeva sügavamat tähendust, võime tähistada halloweeni mardi ja kadripäeva eelmänguna. Kõigi nimetatud tähtpäevade ühiseks mõtteks on astuda rõõmu ja naeruga vastu süvenevale pimedusele ja külmale. Mardid ja kadrid sopsutavad kase, kuuse ja kadakaokstega virgeks pererahvast. Nii nagu igas pungas on ootel järgmisel kevadel puhkevad võrsed, lehed ja õied, nii on ka meist igaühe südames ootel uus puhkemine. Kadripäev, 25. november Kadri? Kadripäev on nime saanud Aleksandria pühaku Katariina järgi. Katariina oli 18 aastane noor haritud neiu, kes astus vastu imperaator Maximusele, kes kristlasi hukkas. Keiser proovis ta usku proovile panna, kuid Katariina pööras oma veenjad hoopis ristiusku. Legendi kohaselt lagunesid koost piinariistad, millega teda piinata püüti. Lõpu...
ning sarnaselt Jan van Eycki kuulsa peegliga toob pildile ka molberti juures seisva kunstniku. JEAN-BAPTISTE-SIMEON CHARDIN. BAROKK · Prantsuse meistri Chardini maalil esindavad palett ja pintslid maalikunsti, joonised ja joonestusvahendid aga arhitektuuri. · Pildi keskel seisab jumalate käskjala ja humanitaar alade kaitsja Mercuriuse kujuke, mille autoriks on Chardini kaasaegne Jean-Baptiste Pigalle. · Vasakul allservas on Püha Miikaeli ordu rist, mis annetati skulptorile 1759.aastal. · Pigalle oli esimene kunstnik, kes pälvis autasu, ja nende detailidega pöörab Chardin tähelepanu kunstnike endisest kõrgemale staatusele ühiskkonnas. · "Vaikelu kalaga" on üks prantsuse kunstnikku Chardini õnnestunumaid vaikelusid. · Raikala limase kõhu meisterlik kujutamine tõi Chardinile palju kiidusõnu ning kindlustas Prantsuse Akadeemia liikme staatuse. · Pildi suured mõõtmed ja erakordne objekt teevad selle väga
arenenumates ja suurte linnade mõjusfääri jäävatel aladel. Talupoeglike arusaamade ja meelelaadi mõistmine näib olevat tihedamalt seotud rahvaliku religioossuse ning talupoegade maailma ja kiriklike hierarhiate, aga ka väärõpetuste vaheliste kontaktide tundmaõppimisega. Paljud talupoegade uskumused pärinevad eelkristlikust ajast või igal juhul ei ole kristlikku päritolu. Nende silmis olid paljud kiriku tegemised otseselt seotud põllumajanduslike tsüklite kordumistega. Jumalustele annetati, et need tagaksid korraliku saagi ja taeva armulikkuse ning annaksid tervist inimestele ja loomadele. Inimeste suhtumine loodusesse oli puhtalt tarbijalik. Nad ei tunne end loodusga kokkusulanuna, kuid ka ei vastanda ennast loodusele. Inimesed kõrvutavad end kogu ülejäänud maailmaga ja mõõdavad seda oma isikliku mõõduga, mille nad leiavad iseendas, oma kehas ja oma tegevuses. Inimene oli füüsiliselt kõikide asjade, aga eelkõige maa mõõduks. Teekonda mõõdeti sammudega (foot)
Relvi valmistati pronksist. Vaaraod suundusid vallutusretkele. Kõige suurem vallutaja oli vaarao Thutmosis III (1450.- ndad) Alistas Nuubia Egiptusele. Tema valitsemisajal oli riik võimsaim Idamaades. Pärast teda hakkas endist hiilgust taastama Ramses II (1290-1224eKr) , kes sõlmis hetiitidega rahu, abiellus kuninga tütrega. Egiptus sai Palestiina ja Süüria lõunaosa. Põhjaosa jäi hetiitidele. Sõjaretkedelt tõid vaaraod rohkelt saaki, annetati jumalatele. Preestrid valdasid jumalate maid, varandusi- mõjukus suurenes. Vana riik - 27.-21. saj eKr Sisemine ühtsus, isoleeritus, kõige jõukaim periood, 26. saj eKr püramiidide ehitamine (tuntuimad 3 Giza püramiidi) Keskmine riik - 20.-17. saj eKr Kaubanduse areng (Egiptus hakkas Vahemere kaubanduses suuremat rolli mängima), avatus (toimis kaubandus, arenes suhtlus Mesopotaamiaga), kindlustati lõunapiir. Uus riik - 16.-11
SISUKORD 1Sissejuhatus............................................................................................................. 2 2Bill Gates’i edulugu................................................................................................... 3 2.1Tänu millele tõusis Gates maailma rikkaimaks inimeseks?.................................3 2.1.1Microsoft Eesti.............................................................................................. 4 2.2“Elu ongi ebaõiglane — lepi sellega!”.................................................................5 3Steve Jobs’i edulugu................................................................................................. 6 3.1Kuidas Steve Jobs sai nii edukaks ettevõtjaks?...................................................7 3.1.1Jobs’i elu meistriteos jõudis Eestisse............................................................7 3.2Seitse elu põhimõtet......
Juba 25. aastasena sai ta professori aunimetuse. Pedagoogilise töö kõrval tegeles Artur Lemba aktiivselt ka esinemistega. Tema esimene soolokontsert toimus 26. oktoobril 1909. aastal Peterburi Konservatooriumi Väikeses saalis. Menu oli suur ja saal rahvast täis. Samuti ei tulnud lõppu aplausidel ja kontserti kajastati kümnetes Peterburi ajalehtedes. Lemba kontserdist võis lugeda isegi saksakeelsetes ajalehtedest. Kogu teenitud raha annetati stipendiumite asutamiseks. 25. aastasena võttis Artur Lemba osa Rubinsteini - nimelisest pianistide konkursist, kus ta märgiti ära parimate seas. See tõi Lembale veel rohkem kuulsust. Edukalt jätkas ta kontserttegevust ja esines isegi Tallinnas üldlaulupeol. Kõik tema kontserdid pälvisid nii kriitikat, kui ka heakskiitu. Nuriseti liiga suure tehnilise poole üle, sest pianist mängis tundetult. Artur Lemba võttis kogu kriitika vastu ja parandas end vastavalt sellele.
Vaene Vaeseks loeti inimest, kellel polnud hinge taga 50 kuldmünti. Nende eluase oli vilets, enamasti üüritud. Vaesed maeti ühishauda või igaljuhul nimeta hauda. Vaene osales lihtsamates tootmisprotsessides, näiteks korvipunumises, või osutas vähenõudlikke teenuseid, näiteks valvas. Töötati ka pagaritöökodades, juurviljakasvatuses, ehitustel.Vaese mehe palk oli napp, seda maksti täielikult või osaliselt natuuras. Püstitati varjualused ja iga kuu annetati hõbemünte seal varju otsivatele vaestele. Keiser Romanos I lubas iga päev oma lauas einestada kolmel vaesel ja kinkis igaühele kuldraha. Headtegeva Neitsi Klooster pakkus vaestele rändajatele või haigetele peavarju. Iga päev jagati kloostri väraval munkade söömalauast järelejäänud palasid või pidupäevadel ja mälestupäevadel kindlaid leiva- ja veinikoguseid. Asutati suurejooneline hoolduskeskus, kuhu
(aknad pikihoone seintes liiga kõrged basiilika jaoks). Roidekatkete järgi võib oletada, et seal oli tähtvõlve (võibolla kooris), pikihoonel võisid olla servjoonvõlvid (detaile pole säilinud). Oma praegusel kujul valmis kirik 15. s esimesel poolel, mil hoone ka võlviti. Tõenäoliselt oli see kodakirik. Polügonaalne koorilõpmik on ehitatud hiljem kui muud kiriku osad, aga üsna vahetult pärast. Kiriku koorialuses keldris hoiti Jumalaema altarit, millele annetati palvusi (sissetulekuallikas), samas hoiti ka linna suurtükke. Lääneportaalid on erandlikud kogu Eesti, aga eriti Tallinna raidkunstis. Nende mõjul kujunes Tallinna omapärane portaaliarhitektuur, sarnased Pirita portaal ja Niguliste Matteuse kabeli lõunaportaal. Stiilianalüüsi põhjal on nende valmimisajaks pakutud 14. s esimest poolt. 1397. a ürikus räägitakse kirikule viilu ehitamisest. Arvatud on, et portaalid valmisid enne vahetult enne, kuid nende stiil arhailisem
aastal astus asemele linnakodanikest maksumaksjate poolt valitud linnaduuma ehk linnavolikogu. Volikogu valis linnavalitsuse eesotsas linnapeaga. Pärast linnavolikogu valimisi asus raekotta linnavalitsus oma ametkonnaga. Suurearvuline volikogu aga vajas kooskäimiseks avaramaid ruume ning pidas oma koosolekuid esiotsa poeglaste gümnaasiumi saalis. Energilise linnapea O. Brackmanni eestvõttel otsustati teha raekojale juurdeehitus. Eraalgatuse korras annetati ehituse tarvis 10 tuhat rubla, linn lisas 6 tuhat ning 27. juunil 1911. aastal pidas linnavolikogu esimese istungi uutes ruumides. Raekoja juugendstiilis juurdeehitus (Riia arhitekt W. Bocksloff) on imposantne, kuid üldjooniselt lihtne ja rahulik hoone. Sisekujundus on tammepuust seinatahveldise, keerdtrepi ja saali rõdukaartega maitsekalt tagasihoidlik (tislermeister C. Klein). Saali mööbli kujundas arhitekt O. Siimann (O. Siinmaa).
Lahingut peeti niivõrd oluliseks, et Chodkiewicz ülendati lahingu järel Leedu suurhetmaniks ning Rootsi vägesid juhtinud Arvid Eriksson Stålarm mõisteti surma (kuigi surmaotsust ei viidud täide).1608 langes Paide linnus taas rootslaste kätte.1636 kustutati sõdades kannatada saanud ja vanamoodne Paide linnus kindluste nimekirjast ning osa selle kaitserajatisi hävitati. Linnusevaremed ja neid ümbritsev linn annetati Mäo mõisnikule Lennart Torstensonile, ja Paide kaotas senised linnaõigused. paide linnuse hilisem ajalugu 1895–1897 restaureeriti Paide linnuse peatorn Pikk Hermann ja läänepoolne väravaehitis arhitekt Wilhelm Neumanni kavandi järgi ja korrastati Vallimägi.1941 lasid taganevad Nõukogude väed Vallitorni õhku. Torn taastati ja avati külastajaile 23. aprillil 1993.Vallimäel ja linnusevaremetes korraldatakse vabaõhuüritusi
Keskaeg 1224.a. oli koos Tartu langemisega kogu mandri-Eesti vallutatud 1227. vallutati Saaremaa. Muistne vabadusvõitlus oli eestlaste jaoks lõppenud kaotusega. Selle sündmusega lõpeb muinasaeg ja alga keskaeg, mis kestab kuni Liivi sõja puhkemiseni 1558. Riia peapiiskop (1229 Albert suri) pidas pidas end vallutatud maa kõrgeimaks valitsejaks, Mõõgavendade ordu (Albert lõi Mõõgavendade ordu 1202, et omada püsivat sõjalist jõudu kohapeal) aga ennast (kõige tugevam). Puhkes riid saagi jagamise pärast- ordu nõudis 1/3 vallutatud maadest. Kiriku ustavaks tööriistaks olnud ordu hakkas vastu oma isandale Riia peapiiskopile. Tüli paisus selliseks, et paavst Honorius III saatis 1225.a. legaadina Liivimaale Modena piiskopi Wilhelmi (Modena Wilhelm), kes pidi tüli lahendama ja selgitama alistatud rahvaste olukorda. Paavsti legaat manitses mitte liialt röövima ja otsustas, et Lõuna-Eesti jääb sak...
1937-1938 Vabariigi Aastapäeva Aktus õpilasile peeti 23. veebruarul. Aktus kujunes ülevaks, kuna osavõtjaks peale õpilaste ja nende vanemate, oli kutsutud veel Suure-Kõpu vallas elutsevad Vabadusristi Kavaleerid, nimelt praegune vallavanem Märt Meet, Lohu talust; Tõnis Saarepera, Aratsaare veski omanik; Viktor Vilmann, Suure-Kõpu meiereist, ja Juri Seitman, talupidaja Vanamõisas. Vabaduseristi kavaleeridele annetati rohelisi oksakesi ja elavaid lilli. Aktuse kõnega esines kooli juhataja V. Koor. Suure-Kõpu vallast langenute auks oli N.-kotkaste ja kodutütarde käes vastav arv põlevaid küünlaid ja kõneleja küsides nende saatust teatas v/risti kavaleer - Isamaa eest langenud - mis peale sümboolne elu küünal kustus. Peale aktuse ühine rongkäik mälestussamba juurde, kus südamlike sõnadega esines N. Kodukaitse Suure-Kõpu jaoskonna esinaine proua Elly Tasane Naistevallast. 1940-1941 14
Vahel ohverdati isegi inimesi, esmajoones vangistatuid vaenlasi. Ohverdamise juures oli tähtis osa ennustamisel, nõidumisel ja maagial. Püüti ennustada eelseisva sõjaretke või mõne muu ettevõtmise tulemust ja seda ühtlasi mõjutada ohvritoomise või nõidumise läbi. Eestis tunti rohkesti tervistavaid allikaid. Silmaallika vesi pidi parandama nägemist, mõne teise oma nahahaigusi, kolmandast võetu kõrvasid jne. Allikaile tuli vee eest ka ohverdada. Annetati hõberaha või hõbe-ehe.Kuigi Eestis valitses esiaja lõpul muinasusk, polnud ristiusk päris tundmatu. Eestlased olid üsna elavas läbikäimises ristiusuliste naabermaade Rootsi, Taani ja Venemaaga. Ristiusu mõjutusi on sageli nähtud ka eestlaste kommete muutumises. Alates 11. sajandist levis põletusmatuste kõrval üha enam laibamatmise komme. Hakati matma peaga lääne poole, see sarnanes kristliku matmiskombega. 12. sajandil kanti ehetena juba väikesi pronksristikesi. Alates 11
süüasju Kubermangutasemel lahendati raskemad kuriteod ning kõik aadlike kohtuasjad Eestimaa Ülemkohus Tallinnas Liivimaal Õuekohus Tartus Rootsi kuninga sõna jäi kohtuasjades viimaseks ja lõplikuks adrakohtunik/sillakohtunik-ajalooline maapolitseikohtunik, madalam aste politseikohtus Liivimaa kubermangus 2.teema Talurahva õiguslik ja majanduslik olukord olukord enne reduktsioon *Riigi maalvaldused jaotati riigimõisateks ja heldelt annetati eravaldusesse. *Kokkulepped rüütelkondadega, et kohaliku elukorraldust reguleerida *Kiratsev majandus *Rootsi riik kohtles Liivimaad karmimalt (sest oli hiljem vallutatud) reduktsioon ehk erakätesse antud riigimaade ära võtmine, mille algatas Karl XI, kuna ta sai päranduseks tühja riigikassa.Üldjuhul loeti reduktsiooni alla kuuluvaiks vaid Rootsi valitsusajal aadlikele annetatud mõisaid, kuid hakati ka enne Rootsi aeg saadud maid tagasi võtma
Kirjaniku ausamba juures Järva-Madisel põlesid ööd japäevad läbi leinaküünlad. Koolides toimusid mälestusaktused. Kolmanda märtsi õhtul viidi Anton Hansen Tammsaare põrm leinamajast Koidula tänavalt tõrvikutulede valgel"Estonia" kontserdisaali, kus järgmisel päeval käisid tema kirstu juurest mööda tuhanded ja tuhanded leinajad. Anton Hansen Tammsaare kalmu Metsakalmistul ehtis vaid üks suur loorberipärg, mis asetati eesti rahva nimel. Kirjaniku lese palvel annetati lilledeks ja pärgadeks kavatsetud raha Anton Hansen Tammsaare teoste tõlkefondi (Teder 1977:54). 7 2. ANTON HANSEN TAMMSAARE LOOMING 2.1. Tammsaare kirjanikuna Anton Hansen Tammsaare tuli kirjandusse realistlike juttudega maaelust (Riismaa 2002:88). Esialgu ei olnud Tammsaare looming eesti proosas eriti uudne, ,,Kilgivere Kustas" on alkoholi probleemi ning ,,Ärakadunud poeg" sakslaste ja eestlaste abiellumisvõimalustega tegelevad lood
jumalad ei poolda tegevust. · Maagia põhines arusaamisel, et asjade ja nähtuste vahel võivad olla omavahel seosed, mida on võimalik mõjutada. · Tähtsal kohal oli ka ravimaagia o Eestis tunti rohkesti mitmeid tervistavaid allikaid Silmaallika vesi pidi parandama nägemist, mõne teise oma nahahaigusi jne. · Allikaile tuli vee eest ka ohverdada o Annetati hõberaha või hõbeehe. o Vaesemal aitas ainult hõbevalge kaapimisest o Osaleee allikaile võis ohverdada ka üldtuntud ande. RISTIUSU MÕJUD · Kuigi eestis valitses esiaja lõpus muinasusk, polnud tundmatu ka ristiusk. · Eesti oli üpris tihedas läbikäimises lähimaadega, kus oli juba ristiusk. · Ristiusu mõjutusi võib näha mitmete kommete muutuses. o Al. XI saj. Levis põletusmatuste kõrval ka laibamatus
tasakaalu. · 1742 aasta jaanuaris oli ta Jelizaveta kutsel saabunud Sankt- Peterburgi, kus asuti teda koheselt koolitama tulevaseks Venemaa keisriks. · Paraku oli poiss juhm ning tema õpingud kulgesid suure vaevatähe all. Kõigele lisaks ei huvitanud teda absoluutselt ükski asi, mis oli seotud Venemaaga. Oma mõtteis igatses ta tagasi Holsteini ning kõike saksapärast. · Sellegipoolest krooniti pärijaks Peter Fjodorovitsi nime all ning annetati suurvürsti tiitel. · Kuna Jelizaveta aga mõistis, et suuremat asja valitsejat Peterist ei saa, soostus ta plaaniga leida kibekiiresti 15- aastasele Peterile naine, kes sigitaks talle järglase. Läbi selle lootis Jelizaveta päästa Venemaa juhmist ja harimatust keisrist- äkki on järglasel valitsemiseks kaasa antud paremad eeldused, kui isal. Kohtumine Jelizaveta ja Peetriga
normannistlik slaavlased kutsusid 3 normannist - Rjurik, Severus, Truvor - (Russid) venda valitsema antinormannistlik (eriti populaarne nõukogude ajal) eitas normannistlikku teooriat, pidas russideks Ida Slaavlasi Dnepri lisajõe Rossi kaldalt 4. Muinasusund ja ristiusu vastuvõtmine 988 a. - Austasid loodusjõude, peajumal: piksejumal Perun - Austasid surnud esivanemaid, kalmetel ühissöömingud ja joomingud - Annetati majavaimudele e. DOMOVOIDELE - Suurvürst Vladimir võttis vastu Bütsantsi õigeusu - Ristiusu vastuvõtmise tähtsus tugevdas riiklikku ühtsust ja suurvürsti võimu paranes suhtlemine teiste maadega soodustas kultuuri arengut 5. Bütsantsi mõjutused Vana Vene kultuurile - Kirjaoskuse levik - Kiriku kirjandus - Kroonikate e. LETOPISSIDE kirjutamine - Novgorodi kasetohu kirjandus - Kirikute arhitektuur, kuplid
Laagri Kool Uurimustöö Kirikud Tallinna vanalinnas Harjumaa 2008 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................1 Niguliste kirik....................................................................................................................2-3 Oleviste kirik........................................................................................................................4 Kiek in de Kök..................................................................................................................5-6 Toomkirik.............................................................................................................................7 Kaarli kirik....................................................................................................
- Paavstid olid Itaalia 1 valitsejatest - 15. Saj oli Itaalia poliit. Ebastaiilne. Peeti palju sõdu, mis olid kallid - Onupojapoliitika levik. - Borgiate suguvõsa Katalooniast saavutas rooma paavsti kuurias suure võimu, saadi troonilegi. - Saksamaa jagunes väikeriikideks, kloostrid moodustasid liite, et yksteist toetada - Hiliskeskaega iseloomustavad paljud lokaalsed palverännu keskused - Pyha vere reliikviad põhja euroopas oluline - Vikaaria annetati kapital, et selle arvelt yleval pidada preester, kes peaks lahkunu mälestuseks missasid - Need preestrid, kes seda pidasid, neil oli palju vaba aega. Tõid preesterkonnale hala kuulsust - Et tagada missale osalejaskond, anti osalejatele symboolne tasu - Keskaja lõpus hakkas vaimulik kunst levima - Põhiline osa kiriku sisetuleikutest pärines paavsti enese valdustest - Annaat maks, mille ulatuseks on vaimuliku yhe aasta sissetulek. Tuleb tasuta
Peab elavnema kaubandus, käsitöö, kui ka põllumajanduslik tõus. Linna tunnused: 1. Soodsas kauplemiskohas. Sadamakohad, jõesuudmed, koolmekoht. 2. Viljakas pinnas. Talupojad > toiduained, täienduseks linnaelanikele. Linn tekkis senjööri maa peale. Selle eest, et see linn sai senjööri maa peal olla, et senjöör saaks areneda, pidi linn maksma makse senjöörile. Senjöör annetas linnale linnaõiguse. Linnaõigus on seadustik, mille alusel linn oma elu korraldas. Linnaõigus annetati linnale senjööri poolt, kelle maale see linn tekkis. Tavaliselt oli aluseks teine linnaõigus. Linnad üritasid aga saavutada senjöörist sõltumatust, et nad ei alluks senjöörile. Senjööri võimu alt vabanemiseks tuleb kinni maksta vabadus ta võimu alt. Teine võimalus on end senjööri võimu alt vabaks võita. Itaalia linnad olid iseseisvad, kuna keskvõim oli nõrk ja seega olid linnad tugevad. Osad linnad funktsioneerisid kui linnvabariigid iseseisvalt. 3
Reduktsiooni mõju oli aga lühiajaline. Areng katkes, kui algas Suur nälg. Restitutsioon - mõisate tagastamine endistele valdajatele. 8. Poola valitsuse poliitika Eestimaal Poola võimude agraarpoliitika oli Liivimaa aadlile esialgu vägagi soodne. Pärast Liivi sõda ei otsinud Poola võimud enam aadlilt toetust ja tegid agraarpoliitikas järsu pöörde. Selle tulemusena läks riigi kätte umbes ¾ Lõuna-Eesti maafondist. Rootsi poolele üle läinud Saksa aadlike maad konfiskeeriti ning annetati poolakatele ja leedulastele. 17. sajandi algul koondus nende kätte ligi ¾ eramaadest. Pikka aega kestnud sõdade, ikalduste ja taudide tagajärjel oli külasid, kus polnud ühtki härga ega hobust. Peaaegu täielikult oli kadunud vabatalunike kiht, suurenenud oli aga üksjalgade osa. Peamiseks koormiseks Poola alal oli teoorjus, andamitest oli esikohal viljamaks. Koormised olid üldiselt raskemad eramõisates. Peale selle kasutasid
Sest võeti kastusele hobune ja ratastefa hõlmader. Tekkekohad: 1. kaubateede ristumiskohad 2. põllumajanduslikult arenenud piirkondadesse. Linn laienes kontsentriliselt Linnad tekkisid feodaalide maa peale. Siis andis feodaal linnale õiguse tegeleda käsitöö ja kaubandusega ja ka luba kohut mõista, ise kogus tollimaksust teatud osa. Feodaal annetas linnale linnaõiguse: seaduste kogum, mille alusel linn elu korraldas. Vahel võeti olemasolev linnaõigus ja annetati linnadele. Keskaegse linna tunnused: 1. linnaõigus 2. linnakodanikud on vabad koormistest 3. linnal on maksustamisõigus oma territooriumil 4. omavalitsus raad 5. oma kohtusüsteem 6. oma kaitse 7. oli ka müntide vermimise õigus 16. Eluolu keskaegses linnas Raad koosnes ainult suurkaupmeestst ja neil oli kogu võim,. Suurkaupmehed. Liikmete arv olenes linna suurusest. Komplekt. Ennast ise. Seal tegutses ka maahärra esindaja.
tööd; elulood kanti (kõigepealt Schlichtegroll, Niemetschek ja Nissen) ja kirjastajad võisteldes toota Tervikväljaandele tema teosed. 2. Mozarti käsikirjad Eestis Mozarti 17901791 aastavahetusel valminud viimase klaverikontserdi nr 27 B-duur soolokadentside originaalkäsikirjad asuvad Eestis. 1816. aastal omandas need Viinis Eestist pärit baltisaksa kunstnik Gustav Adolf Hippius, kes lasi ehtsuse määrata Mozarti õel Maria Anna von Sonnenburgil.1868. aastal annetati käsikirjad Eestimaa Provintsiaalmuuseumile. Praegu asuvad need Eesti Ajaloomuuseumis, käsikirjad taasavastas 1990. aastail muusikateadlane Tiina Õun arhivaar Sirje Annisti abiga. 3. Muusikastiil Mozarti muusika, nagu Haydni, seisab nagu arhetüüp klassikaline stiil. Tol ajal hakkas ta komponeerimise, Euroopa muusika lõppesid stiil galant, reaktsiooni vastu kõrgelt arenenud keerukus Baroque. Järk-järgult, ja suures osas käes Mozart ise, kontrapunkti keerukust
Riik ja Ühiskond Ühiskonna toimimise õiguslikud raamid. Ühiskonnakorraldus jagunes kolmeks: vaimulikud, sõjamehed ja töötegijad/talupojad(laboratores) . Teoorias pidi igaüks teineteist täiendama, ent reaalselt poleks saanud sõjameeste ja vaimulike klassid ilma töötegijateta eksiteerida. Talupojad hoidsid oma tööga üleval nii vaimulikke kui sõjamehi, sõjamehed kaitsesid talupoegi ning kirikut ning vaimulikud pidid palvetama mõlemate eest, et nad pääseksid taevariiki. Laborator oli see, kelle majanduslik jõud oli küllaldane, et toota rohkem, kui teised. . Keskaeg ignoreeris täielikult tööd ja töölisi. Tööd peeti põlastusväärseks. Umbes 1000. aasta paiku ilmub ka funktsionaalne kolmikjaotus: religioosne, sõjaline ja majanduslik. Selle skeemi eesmärgiks oli hoida töölisi majanduslikku klassi ülejäänud kahe klassi alluvuses. Kolmeosaline skeem oli ühiskondliku harmoonia sümbol. Räägitakse küll klassidest, ent tegelikult kutsuti neid too...
Tammiste küla veskitondid! Küünlakuu õhtupime hingas õues. Tuulehoog vilistas ja kiunus korstnat läbi, läbi metsa ja üle nõmme, et puud nutsid käes ja oksad nagu raske vaeva all ohkasid; lõi vastu Tammiste veski väikest akent , mille eide osav käsi kõhkise alumise ruudu ette oli liiminud. Kui vanarahva sõna tõsi oli, et kui küünlapäeva aegu härg räästa alt juua sai, siis maarjapäeva aegu kukk nokka kasta ei pidanud saama siis võis Tammiste veski kollasekaelaline kukk maarjapäeva tulekut rahyga oodata. Õues oli ma kivikõvaks külmetanud, ehk küll lumi siit ja sealt musta maad juba hangede alt välja oli päästnud. Nagu valge lõng näitas jalgtee veskist edasi maantee peale, sealt paremat kätt Nudjaste kõrtsi, pahemat kätt läbi paksu metsa ja lagunenud varemetest mööda linna poole. Tee seisis täna veel tühi kui muidu, ja tuulevuhin puistas tuisku ja närtsinud lehti kraaviäärtele üles. Seda teed mööda ei käinud isegi täiearulised inimesed he...
JK võimeid ja oskusi sõjalisel alal tõestab ennekõike tema aumärkide kogu. Kahe aastaga jõudis ta omandada nn. Rindeohvitseri kohustusliku lahinguordenite komplekti. Ohvitseride seal hinnatuim vapruse märk- Georgi orden- jäi küll saamata, aga küllap tulenes see üksnes sobiva juhuse puudumisest. JK suhteid alluvatega iseloomustab kõige paremini tõsiasi, et pärast Veebruarirevolutsiooni taotlesid sõdurid oma ülemale IV järgu Georgi risti, mida annetati tavaliselt üksnes alamväelastele ning mis oli igale ohvitserile suureks tunnustuseks. Oluline on seegi, et Tartu päevil, mil JK oli teravas vastuolus enamlastega, ei söeandunud viimased sõdurkonnas populaarse rindeohvitseri vastu midagi radikaalset ette võtta. Pagunite kandmise eest anti JK küll tribunali alla, kuid see piirdus avaliku vabandamise nõudmisega. Kodumaal tegi JK ootamatuilt kiirelt sõjaväelist karjääri. Olles määratud
Maaisand ehk senjöör – isik, kelle maa peale tekkis linn. Nad olid isegi huvitatud sellest, et nende maa peale linn tuleks, sest kui nende maa peal oli linn, siis nad said elanikelt makse nõuda. Vastutasuks linnaelanikud said õiguse tegelda kaubanduse või käsitööga. Selleks, et paremini korraldada linnaelu, annetasid senjöörid linnale linnaõiguse. Väga sageli võeti aluseks juba varem eksisteeriv linnaõigus ja annetati see sedasi (Tartu piiskop annetas Tartule Riia linna õiguse, mis oli tegelikult Hamburgi linna õigus). Sageli üritasid linnad maaisanda võimu alt täiesti vabaks saada. Sellel oli kaks peamist teed: 1) Vabaks võidelda 2) Vabaks osta 15. ELUOLU KESKAEGSES LINNAS KAS LINNAÕHK TEGI VABAKS? JAH Osad linnad võitlesid vabaks ja saavutasid sellega täieliku iseseisvuse (olulised kaubalinnad).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
