Neil oli kaks järeltulijat: Anna ning Jelizaveta. Abielludes sai Marta endale nime Jekaterina ning hiljem, keisrinnaks saades, ka Katariina I. Peeter surivoodil Peeter tundis, et jõud hakkab teda maha jätma. Ta muutus vähem seltsivaks, ärritus kergesti, tema silmade värv tuhmus, teda vaevasid seljavalud, mädanikud ja kuseteede põletik. Surres jäi Peetrist palju asju pooleli. Surivoodil olevat ta kirjutanud: "Jätan kõik ... " ja kutsunud oma tütart Annat. Selle paberitüki olemasolust on rääkinud Bassewitz, kes soovis lugejat veenda, et Peeter soovib oma järglasena näha Bassewitzi isanda pruuti Annat. Kuid kui see paberitükk tõesti eksisteeris, siis kelle nime tahtis Peeter sinna kirjutada? Valik oli tõesti väike ja äärmiselt kehv. Ei leidunud väärilist pärijat. Kes olekski Peeter Suurele vääriline järglane? Tsaarevitsi Aleksei poeg oli tsaarile vastumeelne, sest ei võinud teada, kas ta läheb enda isa või vanaisa jälgedesse
Jelena treenib siiani Levandi juhendamisel. Kaks aastat pärast koostöö algust tulid ka esimesed tulemused - 14-aastaselt võitis Jelena Eesti meistrivõistlused täiskasvanute klassis, olles parem endast vanematest ja kogenumatest tüdrukutest. ,,Tööhoos on meil muidugi tihti ühtedest või teistest asjadest erinev arvamus, kuid me püüame alati kompromissi leida. Meil mõlemal on väga tugev iseloom. Minul näiteks on iga asja kohta oma arvamus, aga tänu sellele, et ma väga austan Annat ja hindan seda, mida ta minu jaoks teeb, austab ja hindab ka tema minu arvamust. Meie omavaheline läbisaamine on seitsmeaastase koostöö jooksul üha paranenud," selgitab Leena. ,,Anna on üks parimatest kingitustest, mille saatus on mulle andnud. Kui ta poleks omal ajal Allar Levandiga abiellunud, ei oleks praegu iluuisutaja Jelena Glebovat." Trennide rohkuse tõttu vahetas Leena pärast 9. klassi kooli. Gümnaasiumis käis ta Tallinna Spordi Erakoolis Audenteses
kui isale see ei meeldinud) , kergesti ärrituv. Villu on saabunud koju, lubab edaspidi tööd tegema hakata, kuna on õppinud tööd tegema. Läks järvele linnatolmu pesema. Villu leidis jälje ja uuris seda, ta sai teada Kõrboja Anna kohalolekust ja muud palju muud temast. Saabusid nelipühad. Villu tegi palju töid: parandas, sättis, lõhkus ja tassis kivimäel kive. Peo ajal ta järve äärde teiste juurde ei läinud. Kõrboja Rein ootab Annat koju (et talukoht talle anda) ja mõlgutab oma mõtteid Annast ja oma naisest, vennast, pärijatest. Anna tuleb koju ja ütleb, et talu/mõisa ei tohi müüa ega rendile anda ja Rein peab seal surema.Perenaine Anna saadab Jaani kõiki jaanitulele kutsuma ja peosaabumise rõõmus hakkavad kõik heinalised kärmelt tööle. Jan tuleb kutsumast tagasi. Rein räägib Annale Katku Villust ja Annale hakkab ta üha rohkem meeldima.
õppimise vastu. Kiindus ka oma kasuemasse, kes küll 3 aastat peale tema isaga kooselu suri. Suhe oma naise Emmiga oli tal ka väga armastusväärne ja ta hoolis temast väga, kuigi oli hetki mil ta mõtles Emmist lahkuda. Oma kasutütart Liinat ja Emmi õe-poega Valeeriust armastas ka väga ja pidas neid oma lasteks. Valeerius elas koos Emmi ja Juuliusega ja arvas, et on nende laps. Emmi ja Juulius võtsid ta endale, et mitte jätta Emmi õde Annat rahva põlastava pilgu alla kuna selajal ei vaadatud vallalisi naisi lapsega heal pilgul. Maarahvaga ei olnud Juuliusel head suhted kuna ta elas linnas ja linnarahvast põlastati. Ka see, et Juulius ei tarbinud alkoholi ja oli sellele igati vastu pani maarahva solvuma. 4.Üldiselt oli peategelane õnnelik kuna ta jõudis oma elus kaugele ja sai selle mis ta tahtis. Oma pere, ameti mida ta oli alati tahtnud ja lõpuks sai ta ka austuse õpilastelt kui ka õpetajatelt oma koolis
ANTAA (1. tyyppi) imperfekti preesens annoin en antanut annan en anna annoit et antanut annat et anna antoi ei antanut antaa ei anna annoimme emme antaneet annamme emme anna annoitte ette antaneet annatte ette anna antoivat eivät antaneet antavat eivät anna imperatiivi konditionaali anna älä anna antaisin en antaisi antakoon älköön antako antaisit et antaisi antakaamme älkäämme antako antaisi ei antaisi antakaa älkää antako antaisimme emme antaisi antakoot älkööt antako antaisitte ette antaisi antaisivat eivät antaisi mA-infinitiivi ...
seejärel Villu ees piinlikust tundis. Ei olnud ju midagi häbiväärset ühes kriiskes, kuid naise hinges voolasid kõik muud kui tasased veed. Võisin ainult ette kujutada, millises lummuses lendasid tulekerad vastu taevast, valgustades hetkeks kogu metsaalust. Anna vaid istus kramplikult ning soovis, et raketid lootsikust otsa ei saaks. Sellest hetkest oli süttinud armastus üksteise vastu, mida kunagi ei väljendatud. Võib pidada täiesti mõistatuslikuks, miks Annat köitis joodikust sant, kes oli istunud vangis ning mitte midagi märkimisväärset saavutanud. Ta ähvardas isegi oma isa Kõrbojalt äraminekuga, kui too ei nõustu sellega, et Katku Villust järgmine Kõrboja peremees saab. Just niimoodi oli noore näitsiku pea segamini aetud. Selles raamatus ei olnud Anna ainuke salapärane naine. Kuusiku saunas elas Eevi, kes oli Villu poja ema. Tema elu keerles vaid töö, haige ema ja oma lapse ümber. Päevast
Anna istub laguneva perenaise pingi peal ja meenutab kõike, mis kunagi olnud on. Tuleb Jaan ja teatab, et peaaegu kõik tulevad välja arvatud Katku peremees ja perenaine, kuna nad on Kõrboja peremehega riius, sest nad ei müünud Katku talu peremehele. Pidu oli juba peal, ainult Katku pere oli puudu ja Kuusiku Eevi(Eevil ja Villul on poeg Villu, enne seda kui Villu kaklema läks ja vangi läks tegi ta Eevile poja). Villu otsustas siiski jaaniõhtule minna ja kohtas seal Annat. Anna palus villul rakette lasta ja Villu oli nõus. Niisiis Villu ja Anna sõitsid paadiga järve keskele ja hakkavad rakette laskma. Kui raketid lastud hakkavad na rääkima, et Kõrbojal uut peremeest tarvis ning Anna küsib, et mis Villu Kõrbojale teeks kui ta peremeheks saaks. Siis läksid Villu ja Anna tantsima, teised naersid, sest Villu koperdas ning keegi pani Villule jala taha ning Villu andis peksa sellele, keda ta aevas, et talle jala taha pani
tunnustata, vaid teha midagi uut ja omamoodi. Tahab hakata Katkut nullist üles ehitama ja usub, et vaesel Eevil oleks töömurdmiseks rohkem motivatsiooni kui mõnel rikkal peretütrel. Isa peab nõustuma, kuid kangekaelsusest pulmapidu korraldada ikka ei luba. Villu otsustab kõvasti tööle hakata ja mitte enam uisapäisa otsuseid teha; Eevi arvab, et Villu on tema kosimise plaani maha matnud. Eevi läheb Kõrbojale, palumaks Annat, et see Villu rahule jätaks, kuid ei saa kuidagi juttu üles võetud. Pähklipühal saavad Anna ja Villu jälle kokku. Villu on viinaga tuju tõstnud ja kutsub Anna tantsima, kuid nad kukuvad rüsinas. Villu on lõõpijate peale vihane, kuid hoiab end vaos. Anna kutsub ta uuesti tantsima, nad lahkuvad peolt koos (Villu saab Kõrboja vana ja vigase suure koera järgi pidulistelt hüüdnimeks Kõrboja Mousi) ja lähevad järve äärde.
tegemisi ei tunnustata, vaid teha midagi uut ja omamoodi. Tahab hakata Katkut nullist üles ehitama ja usub, et vaesel Eevil oleks töömurdmiseks rohkem motivatsiooni kui mõnel rikkal peretütrel. Isa peab nõustuma, kuid kangekaelsusest pulmapidu korraldada ikka ei luba. Villu otsustab kõvasti tööle hakata ja mitte enam uisapäisa otsuseid teha; Eevi arvab, et Villu on tema kosimise plaani maha matnud. Eevi läheb Kõrbojale, palumaks Annat, et see Villu rahule jätaks, kuid ei saa kuidagi juttu üles võetud. Pähklipühal saavad Anna ja Villu jälle kokku. Villu on viinaga tuju tõstnud ja kutsub Anna tantsima, kuid nad kukuvad rüsinas. Villu on lõõpijate peale vihane, kuid hoiab end vaos. Anna kutsub ta uuesti tantsima, nad lahkuvad peolt koos (Villu saab Kõrboja vana ja vigase suure koera järgi pidulistelt hüüdnimeks Kõrboja Mousi) ja lähevad järve äärde. Anna kutsub Villut Kõrbojale peremeheks ja endale
Kõikeläbiv ja ülemäärane emotsionaalsus ja tähelepanu otsimine, mis algab varases täiskasvanueas ja esineb mitmekesistes olukordades. (1) Tunneb ebamugavust olukordadest, kus ta ei ole tähelepanu keskpunktis; (2) Suhtlemisel on sageli olukordades, kus ta ei ole tähelepanu keskkpunktis; (3) Ilmutab kiirelt vaheldavaid ja pinnalisi emotsioone (4) Kasutab pidevalt ära oma väljanägemist, et endale tähelepanu tõmmata; Jne. Illustreeriv juhtum Annat suunati psühholoogi vastuvõtule. Anna rääkis palju, ilmekalt ja huvitavalt, naeris nakatavalt või härdus pisarateni. Ta oli alati hoolitsetud naine ja arvas, et iga inimene peab ise oma elu huvitavaks elama. Ta pani igale päevale omale aja kinni, et saaks üha rohkem rääkida. Anna elu on olnud väga kirev ja väga palju on vahetanud töökohti. Ametlikus abielus on olnud kolma korda. Harib mehe maitset, suunab tedagi välimuse eest hoolistema
Väike hoop näkku ja oli selge kas sai tehtud midagi valesti või midagi keelatut. 21. sajandil on selline käitumine keelatud, seadusega karistatav. Raamatus on toodud selle teema kohane näide: "Müksas teda korra, et talle tunda anda, et ta on ikka inimene ja mitte mõni ese." Väikest lööki tunda saades, hakati ennast inimesena tundma. "Tagasi koju jõudes nägi Anna kõike uue pilguga. Krahvinna Liidia vigu, poega kes ei olnud enam nii nägus. Annat valdas pettumus." Minnes mõneks päevaks oma elukeskkonnast mujale keskkonda, nähakse tagasitulles paljusid asju teise pilguga, paljude inimeste suhtumine ja maailmavaade muutub. Näiteks hakatakse nägema häid sõpru nende vigadega või oma vana maja, mis varem ei tundunudki nii vana, vajab nüüd hädasti remonti. Raamatus on ka ebaloogilise mõttega lauseid. Kui täit tähelepanu lause mõttele ei pööraks, ei saaks vastukajadest arugi. Näiteks on raamatus lause: ,,Armastab
Kehastab ärimeest, näitlejat, ..., lõpuks mõistab, et kodus kõige parem. Saab kokku kallima, poja, sureva emaga. Eeskujuks Kibseni ,,Peer Gynt". Anton Hansen Tammsaare Järvamaalt kaheteistkümne lapselisest perest Põhja-Tammsaare talust. Kehva maj. olukorra tõttu sai gümn. alles 18. a. Õppis TÜ, kuid katkestas tuberkuloosi tõttu. Pikad laused, tegelastel igal oma elufilosoofia pidevalt juhtub midagi õnnetuse tõttu kaotab käe halvendab nägemist veelgi, armastab annat, kuid kohusetunde, uhkuse tõttu ei abiellu temaga, laseb end maha. Anna võtab Villu poja emaga enda juurde elama, kasvatab talu pärijat. ,,Tõde ja õigus" kuj. inimese tõeotsinguid, võitlust enese, teiste, ühiskondlike oludega. I in. võitlus maaga, põhikonflikt I isa A ja P vahel erineva elufil., rivaalitsemise pärast. A töö õigus, P- nauding, huumor võit. I viskab emak kogemata kiviga mille pärast jääb süüd tundma
Hansen- Tammsaare romaan "Kõrboja peremees" KÕRBOJA REIN 1)Rein töötas õpetajana, kuni ta vend Oskar ostis Kõrboja ja kutsus ka Reinu sinna elama. Ta nõustus ja läks. Tal oli tütar nimega Anna, kes läks linna õppima. Oskar poos end üles ja Reinust sai Kõrboja peremees. Tema kätes Kõrboja muutus aina räsumaks, ta ei suutnud teha nii, et Kõrboja suunduks parema poole. Rein muutus vanemaks ja vanemaks, kuni tundis, et ta ei suuda enam Kõrboja pidada. Ta kutsus Annat Kõrboja perenaiseks ja ta sai sellega hakkama. Ta andis kogu Kõrboja Annale teadmata, kes saab Kõrboja peremeheks. Reinule ei meeldinud Anna plaan teha Katku Villust Kõrboja peremees. See mõtte pakkus talle palju peavalu ja ta üritas Annale teisigi mehi pakkuda. Aga muidu elas Rein vaikselt oma kõrbojal, mida ta ei suutnud paremaks muuta. Ta tahtis vahel lausa Madliga kõrboja sauna ära kolida, et noored omaette saaksid olla. Aga lõpuks polnud tarviski
Alar peatus oma isa vana sõbra Kasso juures ning kuna ta oli teadlik olnud isa plaanist, otsustatigi, et Kasso tütar Meelist saab Alari naine. Kuuldes, et Alar on tagasi, oli Must Olav vihane. Ta kartis, et jääb ilma suurvanema kohast ning tema kartused olid õigustatud. Nimelt Alarist saigi uus suurvanem. Pärast seda tundis Olav, et peab Alarist vabanema ning saatiski ühe oma orjadest enda eest musta tööd tabama. Orja poolt visatud nool aga tabas Annat, kes Alari elu päästmiseks mehe ette oli hüpanud. Alar aga jätkas kättemaksu plaanimist Sigtunale ega lasknud ohust end häirida. Nii mindigi pärast põhjalikku planeerimist seni suurima laevastikuga Sigtuna poole ning ühise jõuga purustatigi suur kauplemiskeskus. Tagasi kodus olles, muretses Alar oma elu pärast, kuna oli selgeks saanud, kes oli tema tapmiskatse taga. Nagu arvatud, oligi selleks Olav. Alar läks Olaviga ausalt võitlema ning
andestust. Karenin läheb peterburgi. Anna oli väga nõrk, kuid suutis ilmale tuua tütre. Karenin annab Annale andeks ning jätab lahutuse Anna otsustada. Ta pakub ennast isegi Vronski ja Anna last kasvatama. Vronski tunneb alandust ning suures meeleheites teeb enesetapu katse, kuid teener leiab ta ning ta jäi ellu. Tänu imele, Anna sai terveks ning ei tahtnud lahutada, sest ta hoolis oma pojast väga. Vronski ja Anna põgenevad Venemaalt, sest Annat põlatakse. Nad tuuritavad mööda Euroopat ning jäävad pikemaks ajaks ühte Itaalia väikelinna. Nad ei saa ka seal eriti inimestega suhelda, sest nad ei varja oma perekonna seisu ja seda põlatakse. Mõne aja pärast naasevad nad Peterburgi, kus räägiti tema pojale Serjozale, et ta ema surnud, kuid Anna ja ta poeg kohtusid salaja. Ühe korra jäid nad Kareninile isegi vahele. Anna on masenduses, sest ta ei saa üldse sotsiaalset elu elada, kuid Vronski saab. Anna ja Vronski kolivad maale.
rahahädas olid, purjus peaga kirjutas vekslile alla, mida ta pärast kahetses, sest Aiastel tuli enampakkumine lammaste ja hobureha peale. Samuti arvas ka külarahvas, et ta oli kerglane, sest ta võttis Soola Leenu tütre Käo saunast perenaiseks. Taavet oli ka kangekaelne ning jonnakas, mis näiteks väljendus viimases peatükis kui talle üks oinas ei meeldinud ning ähvardas lahkuda, kui Miili midagi ei tee. (,,Ma näe, et sa oiat oina poole ja annat tälle õiguse päälekauba." ,,Mia vai tuu saadana oinass.") Samuti oli Taavet ka tore, elurõõmus, naljahimuline mees niipalju kui võimalik. 3.Teose probleemid: Inimjaht (mustlastele), sundmobilatsioon, küüditamine ning kolhooside teke Ideestik: Romaani idee on maainimese armastus oma maa ja töö vastu, suuremat hoolimata ühiskondlikest tingimustest ning poliitiliste reziimide vahetumisest. 4.Teose iseärasused:
Anna anub andestust ja Karenin suudab talle andestada ja ütleb, et jätab lahutuse Anna otsustada. Ta isegi ütleb, et on nõus Anna ja Vronski tütart kasvatama. Vronski tunneb ennast Karenini ees alandatuna ja on Anna suremisest masendunud. Ta teeb enesetapukatse ennast tulistades. Enne verekaotusesse suremist leiab teener ta ja ta jääb ellu. Imekombel Anna terveneb, kuid otsustab mitte lahutada, sest ta ei suuda oma poega jätta. Anna ja Vronski põgenevad koos Venemaalt, kus Annat seltskonna poolt põlastatakse. Vronski loobub oma karjäärist. Nad sõidavad mööda Euroopat. Pikemalt peatuvad Itaalia väikelinnas, kuhu üürivad villa. Vronski tegeleb maalimisega. Siiski on nad hakanud teineteisest kaugenema. Vronskil on igav. Neil ei ole eriti võimalust teiste inimestega suhelda, sest nad ei ole abielupaar ja nad ei varja seda. Seda põlati. Mingi aja pärast naasevad nad Peterburgi. Anna piinleb, sest ta peab oma poega Aljosat
Kõrbojale elama võttis. 2. Teoses esilekerkinud probleemid a) Villu probleemid joomisega ning enese vaos hoidmisega. b) Kõrboja Anna tugev soov saada talu peremeheks Villut, kellel on külas halb maine. c) Sauna Eevi mure, et tal pole kuskil elada, kui ta ema sureb ning ootus, et Villu midagi ette võtab. d) Villu tappis enda, jättes maha oma poja koos Eeviga. 3. Teose peategelas(t)e iseloomustus Katku Villu Ühest silmast ilma jäänud (selle kaotas ta siis, kui ajas Annat metsas taga ja sai oksaga silma). Tappis sauna Eevi kaitseks ära ühe mehe ning istus selle pärast kinni. Armastas olla looduses üksi ning uurida maas olevaid jälgi. Käis Kivimäel kivisid lõhkumas, et sinna kunagi põllu rajada. Peale vanglast vabanemist oli väga töökas. Esines probleeme joomisega. See muutis teda (nt. siis, kui oli jaanipäev või pähklipuudepüha). Külas käisid jutud, et temast saab Kõrboja peremees, kuid tema seda ei soovinud,
tegelenud. Juuliust hakkas tüütama argipäeva hallus, ta arvab, et on loodud millekski rohkemaks, kui koolmeistriks ning tahab Sagritsa eeskujul minna ülikooli õppima. Emmi hakkab kartma, et Juulius muutub talle veel kaugemaks, kuid samas ei taha takistada mehe pürgimisi. Emmi tajub, et Juuliuse ja Anna vahele on tekkinud mingi side mis võib viia selleni et mees ta juures lahkub. Juulius ise ei mõista enne midagi kui ta külastab annat, et näidata talle oma luuletusi. Anna algul rõõmustab et Juulius on hakanud uuesti luuletama. Samas ta pettub, sest Juuliuse värssides ei leia ta midagi uut, aga arvab et kui too kõvasti töötab võib tast asja saada. Anna ise lahkub samal päeval venemaale, sest ta ei taha lõhkuda oma perekonda. Juuliusel tekib kodus Emmiga konflikt ning ta arvab et teda ei seo kodu ega naisefa enam miski ning lahkub kodust. Emmi arvas, et mees läks nende kasupoega otsima, kelle Anna oli kaasa viinud
Raamatu vältel üllatas mind ka see, et Anna suutis olla koguaeg silmapaistev õpilane ja väga heade tulemustega. Kui Anna emaga suvel vanaemal Eestis külas käib, peab ta käituma nagu soomlane, kuigi ta tahaks olla vaba ja käituda nagu teisedki lapsed. Kasvades olukord jääb samaks, ega Anna ei taha kellelegi rääkida eestlastest juurtest. Hiljem kolib Anna Helsingisse õppima. Anna oli toitumisega probleeme juba väga noorena. Ta kutsus oma haigust Issandaks. ,,Issand" hoiab Annat oma haardes ning talle ei aita ravimid ega ka teraapia. Kui Anna kolis üksida elama, tundis, et tal ei ole enam mingeid piiranguid oma Issanda eest. Ta käis ise toidupoes, tegi ise süüa ning sai toiduga pummeldada täie rinnaga nädalate ja ööpäevade kaupa. Tollal tegi ta seda esimest korda. ,,Vabastasin end oma väikeses tualetis sellest paratamatust seaduspärasusest, et üleliigsed kalorid ei ladestuks
Nad arvasid, et Villu on juba piisavalt kannatanud Anna pärast ning see Kõrbojale peremeheks minemine ei too ka midagi head. Kuid Anna ei olnud ainus naine Villu elus. Sauna Eevi armastas Villut väga, ning soovis temaga isegi abielluda, ka Villul mõtles sellele, ent Katku Jüri, Villu isa oli sellele kategooriliselt vastu. Sauna Eevi ootas Villult last, kuid tundub, et ka see polnud piisav põhjus Villu jaoks Eevile kosja minekuks ning sellest võin järeldada, et Villu armastas Kõrboja Annat ikka palju rohkem kui sauna Eevit. Ühel hetkel avastab Villu, et on tupikusse jõudnud ega tea, mida edasi oma eluga peale hakata. Anna soov Villu Kõrbojale peremeheks tulemine ning Eevi armastus tema vastu ajavad Villu nii segadusse, et oma mõtete rägastikust välja pääsuks näeb Villu vaid üht enesetappu. Seega võib väita, et Villu sooritas enesetapu armastuse nimel, sest ei suutnud otsustada, kuidas jätkata oma eluga, ning leidis, et lihtsam oleks surra
omakeskis, ta ei mõelnudki peole minemisest,mis sellest, et peol oli ka Anna. Ta tahtis ainult palju tööd teha: parandada, sättida. Kõige rohkem üritad ta Kivimäest head põllumaad saada ning selleks pidi ta seal olevaid kive lõhkuma ja tassima. Selleks kulus tal enamasti terve päev. Nelipühade viimsel päeval, kui Villu lõpuks ema saatmise peale peole läks, polnud enam järve ääres kedagi, isegi Anna sõitis rongiga linna. Jaanipäeva eel ootas Kõrboja Rein Annat koju, mõeldes paljudele asjadele. Üheks, kõige tähtsamaks, oli see, kellele Kõrboja pärandada. Sellest rääkis ta ka oma õe Madliga, kes ei olnud temaga algul päris nõus. Peale pikka arutamist otsustas Rein siiski Kõrboja Annale anda. Kuid siis tekkis uus probleem kes saab Kõrboja peremeheks? Selle jättis Rein Anna otsustada, küll ta sobiva leiab. Kui Anna Kõrbojale tagasi jõudis, rääkis Rein talle, et ta jätab Kõrboja Anna hooleks.
volym, Jöns Buddes bok, innehållande översättningar av Lucidarius, Sankt Bernhards betraktelser... Budde översatte några av Gamla testamentets böcker till svenska: Ruts, Judits och Esters bok, samt Mackabéerböckerna. De svenskspråkiga ”medeltida balladerna” nedtecknades från 1500-talet och framåt. De hade dessförinnan traderats i muntlig form, oklart under hur lång tid. Det äldsta belägget för en balladvers på svenska överhuvudtaget härrör från 1480, men bland annat vissa språkliga element tyder på ett betydligt äldre ursprung för åtminstone vissa ballader. Ett vanligt 2 antagande idag är att balladerna har uppstått i högreståndsmiljöer men att de senare har spridits till andra skikt i samhället. Teman, motiv, karaktärer och miljöer vandrar över språkgränser, särskilt i Norden, och dessutom vandrar enstaka formuleringar, omkväden, motiv och karaktärer mellan olika ballader
omakeskis, ta ei mõelnudki peole minemisest,mis sellest, et peol oli ka Anna. Ta tahtis ainult palju tööd teha: parandada, sättida. Kõige rohkem üritad ta Kivimäest head põllumaad saada ning selleks pidi ta seal olevaid kive lõhkuma ja tassima. Selleks kulus tal enamasti terve päev. Nelipühade viimsel päeval, kui Villu lõpuks ema saatmise peale peole läks, polnud enam järve ääres kedagi, isegi Anna sõitis rongiga linna. Jaanipäeva eel ootas Kõrboja Rein Annat koju, mõeldes paljudele asjadele. Üheks, kõige tähtsamaks, oli see, kellele Kõrboja pärandada. Sellest rääkis ta ka oma õe Madliga, kes ei olnud temaga algul päris nõus. Peale pikka arutamist otsustas Rein siiski Kõrboja Annale anda. Kuid siis tekkis uus probleem kes saab Kõrboja peremeheks? Selle jättis Rein Anna otsustada, küll ta sobiva leiab. Kui Anna Kõrbojale tagasi jõudis, rääkis Rein talle, et ta jätab Kõrboja Anna hooleks. Anna
Tema tütar Anna tahab saada perenaiseks, kuid vajab enda kõrvale meest. Anna tahaks abielluda naabri Katku Villuga, kes on töökas ja ambitsioonikas, kuid keda tabavad mitmed õnnetused tema keevalise iseloomu ja alkoholilembuse tõttu. Villu sattus kakluse tõttu vanglasse ja kaotas purjus peaga kive lõhates osa sõrmedest. Anna kutsub teda oma tallu, teeb abieluettepaneku. Villul on ka lihtsa külatüdruku,Eeviga, laps, kuid ta armastab Annat. Uhkus ei luba tal sandina Kõrbojale minna ning ta laseb end maha. Anna bõtab Villu poja ja Eevi Kõrbojale elama. Tammsaare suurteos on epopöa "Tõde ja õigus" (1926-1933).Romaanisari koosneb viiest osast ja kujutab eestlaste koondportreed ja inimese elu võitlusi ja tõeotsinguid. Tegevus toimub 1870-1930ndate algus. Eeskujuks on F. Dostojevski "Kuritöö ja karistus" I osa kujutab Indreku isa tulekut Vargamäe tallu. Keskne on Andrese konflikt naabri
kasulaps. Emmi ja Juuliuse abielu oli armastav ja rahulik. Emmit vaevas aga kogu aeg väike kompleks, Juulius oli haritud ja tark mees, ja kui ta uuesti kooli läheb muutub ta veelgi targemaks ja haritumaks. Emmi tundis, et ta pole Juuliust väärt ja on talle vaid üks suur rumal koorem. Juulius aga armastas oma naist siiralt. Anna armastas oma poega ja käis teda tihti vaatamas, väike Valeerius armastas tädi Annat ja tundis tema vastu seletamatut kiindumust. Emmi oli kohutavalt armukade. Juulius tundis aga endiselt Anna vastu suurt sõprust. Annaga rääkides võis loota, et teda mõistetakse. Anna oli tema ainus tõeline ja väärtuslik sõber. Sellest kui väga Juulius Annat usaldas annab tunnnistust mehe pihtimused naisele. Ta tunnistas Annale oma õnnetut abielu, kellelegi teisele ta poleks seda teinud. Juulius oli ju
Mitte nii nagu Liina, kes kunagi ei saa sellest tõkkest üle, et ta on ainult kasulaps. Emmi ja Juuliuse abielu oli armastav ja rahulik. Emmit vaevas aga kogu aeg väike kompleks, Juulius oli haritud ja tark mees, ja kui ta uuesti kooli läheb muutub ta veelgi targemaks ja haritumaks. Emmi tundis, et ta pole Juuliust väärt ja on talle vaid üks suur rumal koorem. Juulius aga armastas oma naist siiralt. Anna armastas oma poega ja käis teda tihti vaatamas, väike Valeerius armastas tädi Annat ja tundis tema vastu seletamatut kiindumust. Emmi oli kohutavalt armukade. Juulius tundis aga endiselt Anna vastu suurt sõprust. Annaga rääkides võis loota, et teda mõistetakse. Anna oli tema ainus tõeline ja väärtuslik sõber. Sellest kui väga Juulius Annat usaldas annab tunnnistust mehe pihtimused naisele. Ta tunnistas Annale oma õnnetut abielu, kellelegi teisele ta poleks seda teinud. Juulius oli ju ometi väga põhimõtteline ja kindel mees. Miks Juulius ja Anna nii lähedaseks
Karl Ristikivi ,,Rohtaed" ,,Rohtaed" jutustas Juulius Kilmiti elust, mehe kolmest kindlalt piiritletud kolmest elulõigust: õpiaastad, küpsusaastad ja eluloojaku aastad. Juulius Kilimit sündis küla koolmeistri pojana. Kõigi raskuste kiuste tahtis isa anda pojale korraliku hariduse. Juuliuse huvi hariduse ja koolmeistriameti vastu sai alguse üsna varakult. Isa oli talle suur eeskuju ja õpetaja. Poisi ema suri, kui poiss oli alles väga noor. Isa Aleksander Kilimit abiellus uuesti ja Juulius sai endale võõrasema. Kuid ka Juuliuse võõrasema suri enne, kui olid jõudnud tulla kõik need ebameeldivad sündmused, mis pidid lõpetama ta lapsepõlve. Üsna pea suri segastel asjaoludel ka Juuliuse isa Aleksander. Edasi läks Juulius linna kooli, teda abistas tema onu. Poiss asus elama mamma Neideri pansioni. Mamma Neideril oli kaks tütart, vanem tütar Emiile Villemiine ja noorem tütar Anna Karoliine. Mamma Neider hindas väga...
tingituna. Sellest tingitult ongi feministlik perspektiiv vajalik, et valitseks demokraatlik ühiskond, kus austatakse inimõigusi ning naised saaksid teha oma valikuid ilma, et ühiskond seda tauniks lähtuvalt tema soost. Feminismi vastuväitena Eestis tuuakse põhjendus, et eesti naine on tugevam, võimekam ja vastupidavam kui suguõed teistest rahvustest. Tõelise eesti naise võrdluskujuks peetakse Kõrboja Annat või Vargamäe Krõõta, kes nurisemata ja ka alandusi trotsides elavad oma egoistlike ja kesiste võimetega meeste kõrval. Tegelikus elus ei maksa neid tegelaskujusid jäljendada, kuna liigne leplikkus ei viita õilsameelsusele või ürgnaiselikkusele, pigem viitab see orjameelsusele teenida isandat. Kuni selline käitumine on naiste poolt aktsepteeritav või isegi naiselikuks peetav, seni ei ole mõtet rääkida palgalõhest ja sookvootidest, siin ei aita ka soolise
Seepärast ta läheb kaardiväelaseks. Juba esimesel päeval Pariisis suudab ta endale kaela tõmmata kolm duelli. Kui aga esimest duelli alustatakse, siis tormavad kardinali (musketäride vihavaenlase, kuid kuninga mõjutaja) kaardiväelased neile kallale, kuna tol ajal olid duellid keelatud. Musketärid võidavad kaardiväelasi ja d'Artagnan saab nende kolmega sõbraks, kelle vastu ta pidi algul duellil minema. Nende nimed on Athos, Porthos ja Aramis. D'Artagnan aitab kuninganna Annat ja kohtab proua Bonacieux'd, kellesse ta armub. Ta saab ka mileedi saladuse jälile, milleks on see, et mileedi on häbimärgistatud ja et ta oli Athose naine, kelle Athos poos üles, kui lillast liiliast vasakul õlal teada sai, kuid mileedil õnnestus eluga pääseda. Athos tegelikult oli krahv de La Fère ja Athos oli varjunimi - samamoodi nagu Aramis ja Porthoski. Loo lõpuks tapetakse kuri mileedi, kes suutis mürgitada d'Artagnani armastatu ja oma abikaasa, lord Winteri
peol oli ka Anna. Ta tahtis ainult palju t��d teha: parandada, s�ttida. K�ige rohkem �ritad ta Kivim�est head p�llumaad saada ning selleks pidi ta seal olevaid kive l�hkuma ja tassima. Selleks kulus tal enamasti terve p�ev. Nelip�hade viimsel p�eval, kui Villu l�puks ema saatmise peale peole l�ks, polnud enam j�rve ��res kedagi, isegi Anna s�itis rongiga linna. Jaanip�eva eel ootas K�rboja Rein Annat koju, m�eldes paljudele asjadele. �heks, k�ige t�htsamaks, oli see, kellele K�rboja p�randada. Sellest r��kis ta ka oma �e Madliga, kes ei olnud temaga algul p�ris n�us. Peale pikka arutamist otsustas Rein siiski K�rboja Annale anda. Kuid siis tekkis uus probleem � kes saab K�rboja peremeheks? Selle j�ttis Rein Anna otsustada, k�ll ta sobiva leiab. Kui Anna K�rbojale tagasi j�udis, r��kis Rein talle, et ta j�tab K�rboja Anna hooleks
1502 1505 jätkab ta õpinguid 7 vaba kunsti magistrikraadi omandamiseks. Samaaegselt peab ta loenguid noorematele. Lutherit tuntakse röömsameelse ja muusikat armastava üliõpilasena. Saavutanud magistrikraadi jätkab ta isa soovil õpinguid õigusteaduse alal. Teisel juulil aastal 1505 teel kodunt ülikooli tabab teda Erfruti lähedal hirmus äike. Välk lööb tema läheduses maasse. Oma kohkumuses hüüab ta appi mäetööliste patrooni St. Annat ja annab tõotuse pääsemise korral mungaks hakata. Isa on pahane ja pettunud poja meelemuutuse pärast, kuid annab siiski vajaliku nõusoleku kloostrisse astumiseks. Martin astub noviitsina Erfrudi augustiinlaste-eremiitide ordu kloostrisse. 1.3 Vaimuelu 30-aastaselt oli ta preester ja professor. 1508. Aastal generaalvikaar Staupitz viib Lutheri üle Wittenbergi kloostrisse. Ta pidas loenguid Wittenbergi ülikoolis moraalifilosoofia üle. Kuid
Sissejuhatus Louis XIII oli Prantsusmaa kuningas 1610. aastast kuni oma surmani (1643). Ta oli Henri IV ja tema teise abikaasa Maria de' Medici poeg. Henri IV (1610. aasta 14. mail) mõrvati hetkel, kui ta tahtis vaenutegevust alustada. Aastani 1614 valitses regendina Louis XIII ema Maria de' Medici. Seejärel mõjutas Louis'i tema soosik hertsog C.de Luynes (1578-1621). Louis XIII hooldajavalitsus oli rangelt katoliiklik. Aadli separatismi tagajärjel nõrgenenud kuningavõim tugevnes uuesti, kui riigi tegelik valitseja oli esimene minister kardinal Richelieu. Louis XIII oli Päikesekuninga Louis XIV isa ja Austria Anna abikaasa. Louis XIII suri 1643 kui tema poeg Louis IV ei olnud veel viieaastanegi. Ma valisin selle teema kuna Louis XIII ei ole nii tuntud ja kuulus kui tema poeg Louis XIV. 1 Louis XIII sünd 27. septembril 1601 sündis " Prantsusmaa poeg" Louis XIII. Ta oli oma vanem...
perenaiseks, oma poega üles kasvatada, aga selle asemel tegi ta enesetapu. Ise ta ütles raamatus, et ta võib sandina ka elada. Miks ta siis otsustas kergema tee võtta ja ennast tappa? 3. Teose peategelas(t)e iseloomustus Villu oli kõigist teistest ilusam ja tugevam (,, .. nad ei kannata sind, sa oled neist tugevam, meeldid tüdrukutele rohkem kui nemad." ), tal olid väiksena pelglikud silmad (.. pelglikud silmad, mis teda, Annat, aina vahivad ja vahivad..). Tal pole paremat silma, ta kogemata Annaga metsas joostes kaotas selle (,,Oli sul vaja ühe silmaga jääda ?" ). Alati kui Villu millestki räägib, siis teeb ta seda suurelt ja laialt, eriti täpselt, ta teab, mida ta tahab, see teeb ta unistavaks inimeseks, lisaks on ta ka väga täpne ja üksikasjalik, mis teeb ta asjalikuks (,,Veel tänavu ostaks uued põllutööriistad, masinad, paar hobust ja sügisel tõmbaks söötijäänud põllud ümber, talveks
tohiks küll rääkida see ei aitaks paranemisele mitte kaasa. 16-ndal märtsil 1828 Räägi rõika peeglivabrikust, mida Katariina vabrikuks kutsutakse. Laupäeval, 14-ndal aprillil 1828 Jama... mingi vabriku jutt. Neljapäeval, 19- ndal aprillil Anna jäi talle esimest korda silma mullu jõulude ajal Kolga- Jaani kirikus. Järgmisel korral nägi ta teda Rõika vabriku raamatupidaja majas. See oli Schwalbe maja tal olid punased vuntsid. Igatahes algul ei pidanud Jakob Annat kütkestavaks aga hiljem küll. Ta oli väga lopsakas , kuid iseloomu poolest väga lahke ning nii nad kokku saidgi. Pühapäeval, 6- ndal mail 1828 Ta läheb Pärnu kapten Snyderi jutule. Esmaspäeval, 14-ndal mail 1828 Kapten aga andis teada, et see aasta Läänemerre ei tulegi ning need kes teda tahavad saavad sügisel. Reedel, 8-ndal juunil 1828 Jakob käis vanematel külas Paluka saunas Kolga-Jaani kiriku juures. Taata oli juba 14- ndl
pojale edasi kandus. Kuna nimede edasiandmise traditsioon oli tol ajal Hollandis väga levinud, siis Vincent van Gogh'i nimelisi oli kunstniku perekonnas veelgi: tema vanaisa Vincent van Gogh ning samanimeline vanaisa vanaonu, samuti oli Vincenti nimekaim ka kunstniku enda onu, kes tegi ilma skulptorina. Van Gogh alustas kooliteed 1860. aastal Zunderti külakoolis, kus üksainus katoliku õpetaja oli üksi õpetajaks küla 200-le õpilasele. 1861 aastast õpetas teda ja tema õde Annat kodus guvernant. 1864. aasta oktoobris saadeti kunstnik kodust umbes 32 km kaugusel asuvasse internaatkooli. Hiljem on van Gogh märkinud, et kodust ja perekonnast lahkumine oli tema jaoks väga stressirohke ning raske. 15. septembril 1866. aastal suundus ta uude keskkooli, Willem II Kolledzisse, mis asub Tilburgis. Tulevase suurkunstniku esimene õpetaja oli Pariisis vägagi tunnustatud kunstnik Constantijn C. Huysmans, kes tutvustas Vincentile kunstimaailma ning õpetas teda joonistama
a. valis Ülemsalanõukogu 43-aastase Anna Venemaa keisrinnaks, sundides enne alla kirjutama keisrivõimu piiravatele tingimustele. Ülemsalanõukogu eesmärk oli luua konstitutsiooniline monarhia, kuid enne kavatses ta vormida Kuramaa hertsoginnast manipuleeritava isiku, kes oleks tänulik ainuüksi trooni ja rikkuste eest. Anna Ivanovna taganes siiski võimule asudes lubadustest, saates Ülemsalanõukogu laiali ning hakkas valitsema despoodina. Tegelikud valitsusasjad jätsid Annat ükskõikseks, enamiku ajast veetis ta Moskvas, põhihuvideks jaht ja lõbustused. Anna valitsusajal teostas tegelikku võimu 1731. aastal moodustatud 3-liikmeline ministrite kabinet. Ehkki Anna Ivanovna asetses ise Moskvas, kujundati tema valitsusajal välja Peterburi põhitänavavõrgustik, kaotati Peeter I poolt kehtestatud ainupärimisõigus ja tõhustati riigivastaste kuritegudega tegeleva Salaekspeditsiooni tööd. Suurendati sõjaväeosade arvu ja asutati kaks täiendavat kaardiväepolku
Kooli nimi Anna Haava: elu ja loomingu lugu referaat Nimi Klass Asukoht ja aasta Anna Haava elulugu Ühel südasügisesel laupäeval jättis Haavakivi perenaine õueäärsel kartulipõllul töö pooleli ning ruttas rehielamu otsakambrisse. Veel enne päikeseveeru tuli Kodaveres, Pala vallas ilmale 15. oktoobril 1864. aastal Joosepi ja Sohvi Haavakivi teine tütar, kelle nimeks sai Anna Rosalie Haavakivi. Väikest last ootas ees 5-aastane õde Elisabet. [1] Kümne päeva pärast jäi maimuke aga nii haigeks, et talle elupäevi enam ei loodetud. Lapsele tehti hädaristimine, tema vaderiteks said sõts Elisabet Peramets, lell Jakup Haavakivi ja Lena Masing. Pärast ristimist valmistas laps aga kõigile suure üllatuse – ta paranes haigusest. [1] Suurem õde Elisabet meenutas oma ruugete juuste ja heleda jumega pigem isa, kuid Anna juures võis n...
külmus - Anna süüdistamas Vronskit asjades, mille on kaotanud iseenda otsuste tõttu; mees omakorda püüdes püsti hoida oma mehelikku autoriteeti - ja mitte kumbki armastuse nimel järgi andmas. Kokku hoides oleks olnud võimalik kaugenemise vastu võidelda. Nimelt see "miks-mina- miks-mitte-tema-mäng" saigi neile saatuslikuks. On vaid kahju, et just teineteisele nii palju ohverdanud paar nagu Vronski ja Anna kõigi inimeste seas sellega võidelda ei suutnud. Kummastav on jälgida Annat enne ta surma. Uskumatu, et keegi võib armastusest hulluks minna, aga just see temaga juhtus. Taas sai tõestust väide, et meeleheitel inimene näeb täpselt seda, mida ta näha tahab - antud juhul siis Vronski suhteid teiste naistega, mida loomulikult olemas ei olnud. Elav kujutlusvõime ei tule kindlasti kasuks, kui midagi paaniliselt kardetakse. Muidugi oli talle algusest peale langenud suur pinge, kuid ta ise oli selle põhiliseks kasvatajaks - samahästi oleks ta võinud
Anna armastan oma poega ja käis teda tihti vaatamas, väike Valeerius armastas tädi Annat ja tundis tema vastu seletamatut kiindumust. Emmi oli kohutavalt armukade. Juulius tundis aga endiselt Anna vastu suurt sõprust. Annaga rääkides võis loota, et teda mõistetakse. Anna oli tema ainus tõeline ja väärtuslik sõber. ,,Ma tänan sind, Anna. Ei ole midagi paremat maailmas kui hea sõber." (K. Ristikivi. Tallinn: Eesti raamat, 1985 lk 211 ). Sellest kui väga Juulius Annat usaldas annab tunnnistust mehe pihtimused naisele. Ta tunnistas Annale oma õnnetut abielu, kellelegi teisele ta poleks seda teinud. Juulius oli ju ometi väga põhimõtteline ja kindel mees. ,,Jah, sina oled tema õde, ja mul on väga raske seda sinule öelda. Aga see ei ole muidugi ka tema süü, et meie abielu tõesti ei ole nii, nagu ta peaks olema. Midagi jääb puudu. Kui ma abielusse astusin, olin ma muidugi väga noor, me olime
matsi ja vurle vastandust ega näinud rahvuslikke karaktereid (Riismaa 2002:95). 13 3. TEOSE ANALÜÜS ,,Kõrboja peremees" See on romaan saatuslikust ja traagilisest armastusest. Katku Villu ja Kõrboja Anna saatusliku armastuse algus oli ammusel teismelise eas. Möödus palju aastaid , kui nad ei kohtunud või isegi vältisid üksteist. Annast sai liinas veedetud ajaga haritud naine . Kõrbojas kutsuti Annat preiliks. Villu äritses sellle aja sees , üritas Katkul majandust reformida, lõi kakluses teise mehe maha ja istus vangis, olles jätnud ennast ootama Kuusiku sauna Eevi koos pisikese ka Anna, kellele isa tahab Kõrboja suurtalu juhtimise üle anda. Anna hakkab Villuga uuesti tutuvust uuendama, Villu uuendab suhteid Eeviga. Anna pole Villu vastu ükskõikne, kuid ta ei näita seda välja. Kirjandus uurijad on seletanud Villu kaksikpidiseid tundeid Anna vastu
niisuguseid sidemeid nagu Guillaume'il ega nii head nina avangardistliku maalikunsti peale, kuid ta toetas Modiglianit tema viimastel eluaastatel. Nii võttis ta koos abikaasa Annaga (Hankaga) kunstniku oma korterisse elama, kui too oli Beatrice Hastingsist lahku läinud. Zborowski andis Modiglianile taskuraha ja maalimistarbed ning laskis tal oma korteris töötada. Hiljem maksis ta ka modellidele Modigliani aktimaalide eest. Modigliani maalis mitu korda ka Leopoldit ja Annat. Modigliani oli jõudnud oma eluga aga üsna suure kriisi lähedale. Ta jõi meeletult ja tarvitas narkootikume ning seetõttu korraldas tihti palju tähelepanu tõmbavaid stseene, mis ei teinud tema mainele üldsegi head. Kuigi need stseenid olid mõnevõrra koomilised, õhkus neist alati sisemist ärevust, talitsematut palangut. Sellisena nägi Modiglianit ka Ilja Ehrenburg, kes 1915.a kirjutas Modiglianist ,,Eelõhtu värssides":
rahakoti vahel olevat tõendit selle kohta, et ta lapsi ei saa, kuid Irma leppis sellega, nad suudlesid viimast korda ning Irma liikus korteri poole. Tee peal märkas ta aga rohukauplust, kust ostis heledasilmse noorhärra käest ligikaudu 20 kärbsepaberit, mille suhkru ja vee leotisega ta hiljem tädi juures üksinda olles end mürgitada proovis. Siis saabus töölt koju aga tädi, kes avastas, et võti ei ole endise koha peal, vaid on teiselpool ust ees. Naaberhärra täheldas tädi Annat nähes, et Irma olla seal. Tädi Anna aimas halba ning ei tea ise ka miks just Kalmu Eedit kiiruga läks kutsuma, nagu teisi lukuseppi oleks vähe olnud. Eedi tormas nagu pöörane, tormas mööda ja Lonnist, kellega tal vahepeal nn. suhe oli tekkinud Irma lebas nüüdsest Eedi voodil, varemalt oli see tädi oma olnud, Irma ei teadnud ka, et see Eedi oma oli. Eedi viis Irma süles autoni, kus ta kamandas auto liikuma. Ta viis ta kiirelt haiglasse, kus ta õnneks toibus
11. ,,Anna Karenina" lähivaatlus Tegevus toimub 19.sajandi keskpaigas. Anna Karenina - Peterburi suurilmadaam. Aleksander Vronski - kõrgaadlikust ohvitser. Aleksei Karenin Anna abikaasa. Serjoza Anna poeg. Kity kõrgaadlist neiu. Levin maa-aadlik (prototüübiks on Tolstoi ise). Anna Karenina abiellus Peterburi kõrgaadlikuga, aga temasse on armunud Vronski. Abielust hoolimata tekib Annal Vronskiga suhe. Kõrgseltskonnale see ei meeldi, mees manitseb Annat. Kõrgseltskonda häiris, et armulugu oli avalik. Abikaasa esitab ultimaatumi kui Anna tahab lahutust, siis poega ta ei saa. Annab valib Vronski ja neil sünnib tütar. Minnakse Euroopasse reisile. Seltskonnast väljatõrjutud Annal hakkab seal igav ning nad naasevad Venemaale. Anna ja Vronski vahel on pidevad armukadedushood, Anna ootab ikka veel Kareninilt tulutult lahutust. Anna pidevad armukadedushood saavad tema ja Vronski suhtele saatuslikuks. Anna teeb enesetapu hüppab rongi alla
Tal on kaks ratast, juhtraud, sadul tal on tallatavad pedaalid ja mis veelgi tähtsam: lülilise keti abil kantakse jõud üle vedavale tagarattale. Jalgratta lülilise ketiga väga sarnaseid kette leiti ka Leonardo teistelt paberitelt avastatud Madridi koodeksis. Firenzesse saabumisest peale on ta teinud kõigest üheainsa skitsi ja seda kartongile! Ta pühendus täielikult geomeetriale ja maalis pintslitega kärsitult. ,,Püha Anna" maalil on Annat vanemaks tehtud, nagu see oleks Maarja vanem õde. Lambatall maalilkujutab Jeesuse tulevast eneseohverdust, ristilöömist. Neitsi Maarja tahab teda aga päästa aga elutark Püha Anna, kes sümboliseerivat püha kirikut, hoiab Maarja kätt tagasi, sest ei soovi, et Kristus tema eneseohverdamises takistaks. Tänapäeval on tunnustatud, et maal üldistab emadust nii noort kui ka küpset ema. Kummaline sõjamees 1501. aasta suve lõpu paiku kadus Leonardo ära, sest teda ei oldud
üle. Seega peaks Kõrboja Anna mehest saama Kõrboja peremees. Kuigi romaanis räägitakse vaid Kõrboja peremehe osast, lood romaani sisepinge sama küsimuse teine pool : kellest saab Anna mees. Peategelased katku Villu, Kõrboja Anna ja sauna Eevi. Teose peamine mõte: Eestil pole veel õiget peremeest, ta tuleb alles kasvatada, saatuslik armastus. Katku Villu on tulnud vangist, kus istus ühe mehe mahalöömise eest. Kõrboja Annat ootab isa kodutallu, et tütar tuleks tallu perenaiseks. Villut ootab Kuusiku Eevi ja Villu väike poeg. Isa polnud nõus vaese miniaga ja nii elavad Eevi ja Villu eraldi. Kõrboja Anna mõtleb tallu kutsuda peremeheks Katku Villu. Ta korraldab kojutuleku puhuks, jaanilaupäeval, kiigepeo küla noortele ja vanadele. Villu on peo lõpus juba purjus, lubab näidata allesjäänud pidulistele, kuidas tema Kivimäel kive lõhkab
Ühel peol anub Anna Vronskit et too paluks Kittylt andestust, vastuseks avaldab Vronski Annale armastust. Karenin naaseb peolt koju üksi, tundes et midagi on korrast ära. Ta räägib Annaga sel õhtul oma kahtlustest seoses Vronski ja temaga, kuid varsti lõpetab muretsemise. Veidi aega hiljem osaleb Vronski hobuvõidusõidus. Kuigi ta on kogenud sõitja, teeb ta sel sõidul vea. Karenin märkab oma naise Anna pingsat huvi Vronski vastu terve võidusõidu kestel. Ta küsitleb Annat pärastpoole, Anna tunnistab siiralt üles, et tal on teine armusuhe ning et ta armastab Vronskit. Karenin lükkab tagasi Anna soovi lahutada. Ta nõuab, et nad säilitaksid väliselt oma suhte, jäädes kokku. Anna kolib pere maakodusse, eemale oma abikaasast. Ta kohtab Vronskit tihti, kuid kui Anna jääb rasedaks, muutub olukord tõsisemaks. Vronski kavatseb astuda tagasi oma sõjaväepostilt, kuid tema endised plaanid välistavad selle. Karenin tabab Vronski nende
Anna Ivanovna 1693-1740 Keisrinna 1730-1740, Ivan V tütar. Dolgorukov ja Golitsõn löödi minema, Anna soosik oli ta armuke Ernst Johann von Biron (srn 1772), kellest tehti ka Kuramaa hertsog. Välispoliitikat juhtis Osterman, armeed kindralfeldmarssal von Münnich (srn 1767). Annat on süüdistatud saksameelsuses ja sakslased olid ka juhtivatel kohtadel tema riigis. Ivan VI 1740-1764 Keiser 1740-1741, Anna Ivanovna õetütre poeg, sai troonile kahekuuselt. Biron lootis sellega oma võimu säilitada, kuid peatselt haaras selle Osterman. Peale kaardiväelaste paleepööret istus kogu elu vangis.
Bordeaux's Louis XIII õde Élisabeth Anna venna infant Philippiga, tulevase Hispaania kuninga Felipe IV-ga. Hiljem (9. novembril) "vahetati" printsessid Hendaia lähedal Bidasoa jõe Konpantzia saarel. 28. novembril (või 25. novembril) toimus abiellumise puhul missa Prantsusmaal Bordeaux' Saint-André katedraalis. Anna ja Louis XIII olid väga erinevad: Louis oli jahti eelistav introvert, Anna armastas teatrit, tantsu ja seltskonda. Abielu ei olnud õnnelik. Õukond umbusaldas Annat kui hispaanlast. Pulmaöö veetis noorpaar koos, kuid ilma intiimläheduseta. Abielu olevat teostunud alles 1619. Pärast kolme nurisünnitust abielu alguses tundus troonipärija saamine lootusetuna ning Anna jäi abikaasa tähelepanust ilma. Alates 1620. aastast elasid nad eraldi. Hiljem omistati Annale armuafääre kõrgaadlikega, kelle seas olid Henri II de Montmorency ja George Villiers, esimene Buckinghami hertsog. Need on ebatõenäolised, sest
Nikita(valvur) peksab nüüd Raginit. ,,Daam koerakesega" Tegelased Anna Sergejevna ja Dmitri Gurov. On Jaltas ja kohtuvad puhkusel olles. Dmitri on naistemees, iga kord uus naine, kellega lõbutseda. Anna käib promenaadil oma koerakesega. Mees läheb Anna juurde, hakkavad juttu vestma. Anna on abielunaine, õnnetu, väga võimukas abikaasa. Hakkavad käima, Anna saab kirja mehelt ja kutsub teda koju. Tuleb kurb lahkuminek IGAVESEKS. Dmitri Moskvasse ja Anna Peterburgi. Dmitri pidas Annat üht naistest, kuid vaimustus ei lähe üle, ei suuda unustada, tahab temaga kohtuda. Anna mõtleb Dmitrist, kes otsustab ta Peterburgist üles otsida. Dmitri ostab teatrisse pileti, saavad kokku-mõlemad igatsevad üksteist. Anna ja Dmitri otsustavad hakata salaja käima. Armastus, mõistavad, et elavad valesti. Tsehhov kirjeldab Dmitrit vanema mehega, lõpuks tõeline armastus. Hakkavad koos elama. Peaks elama päris tunnete järgi, mitte ühiskonna ettekirjutuse järgi. ,,Inimene vutlaris"
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
