,,Anna Karenina" Vronski Võib väita, et Vronski kiindumus Annasse oli tõeline ja aus, sest Annat esimest korda nähes nägi ta tema õrna ja hella näoilmet. Rongilt lahkudes kuulis Anna, et raudteevaht oli rongi alla jäänud ning soovis tema perekonna jaoks midagi teha. Selle peale läks Vronski ja andis raudteevahi lesele 200 rubla (lk 68). Peale balli sõitis Anna kohe Peterburgi tagasi ning Vronski järgnes talle. Vronski nautis skandaali, mis ta Annaga koos olles sai (lk 130). Samuti võib öelda, et Vronski ei armastanud Annat, vaid neid erutavaid
kõigest tugevam Vronsk Raamatu alguses kurameeris Kittyga Ta on tark, rikas, enesekindel ja võistlusjanuline Raamatu alguses polnud väga usaldusväärne, muutus teose käigus On valmis loobuma oma ühiskondlikust positsioonist armastuse nimel Annaga Kitty Ilus 18.aastane tütarlaps Vanemad tundsid muret ta mehelepaneku pärast Lükkas tagasi Levini abieluettepaneku Päras Vronski armumist Annasse jääb väga haigeks Taastub Saksamaal sanatooriumis Levin Äärmiselt töökas Armastab maaelu Unistab õnnelikust pereelust koos armastatud naise ja lastega Tegi Kittyle abieluettepaneku, kuid said korvi Esimene jagu Oblonskite kodus oli kõik segi Stiiva kutsus kohale oma õe Anna, et viimane tema suhteid naisega parandaks Levin tuli linna, et Kittyle abieluettepanek teha
kes oli mõisaproua jaoks mats. Novellis ,,Daam koerakesega" räägib Tsehhov sellistest inimlikest pahedest nagu egoistlikus ja liiderlikus. Härra Gurovi jaoks on naised teisejärgulised ja on sobilikud vaid üheks õhtuks. Naised ei pakkuvat talle pinget ning ilusamat meest, kui tema pole olemas. Ta ei teinud kedagi kunagi õnnelikuks ning ei olnud seda ka ise. Siis ilmub aga välja Anna. Gurov armub Annasse ning taipab siis, et tema senine elu ei huvita teda ning ainus soov tema jaoks oli olla koos Annaga. Härra Gurovist oli saanud iseenda vastand. Novellis ,,Paks ja peenike" räägib Tsehhov inimeste edevusest ja silmakirjalikkusest. Paksu ja peenikese kokku juhtumisel alustab peenike koheselt oma elu pajatamisest. Uhkustab oma perekonnaga, räägib kui hästi tal läheb ning mõnitab paksu tema kunagise elu pärast. Kuuldes aga,
Levin oli läbini aus ja õiglane mees. Tal oli kuldne süda. Ta armastas tööd teha maal. Armastas väga tugevalt Kittyt, lõpuks nad abielluvad ja saavad lapse. Ta armastas linnaelust enam maaelu. Kitty leidis, et maal olles oli Levin ka alati rahulikum. Ta hoolis oma naisest Kittyst ja nende ühisest lapsest. Kitty isa armastus tegi ta läbinägelikuks. Tema isa mõistis teda perekonnas kõige paremini ja ta oli isa lemmiklaps. Ta sai väga haiget, kui Vronski armus Annasse. Ta meeldis ka Levinile, kellega nad abiellusid ja said ühise lapse. Ta ema arvas, et Kitty ei saa ometi armastada sellist meest nagu seda oli Levin.Ta oli väga lihtne tütarlaps, kugi tema melu oli seltskonnas suurem, kui tema kahel õel.Ta hoolis väga oma mehest Levinist ja hooldas ka Levini venda, kui too surema hakkas. Ta oli emotsionaale tüdruk. Ta oli kõikide inimeste vast lahke, ega torisenud kellegagi. 2
olustikku, armastust, dramaatilisust ning kirge. Tundub nagu muutuks iga tegelase mõttemaailm ja karakter lihtsalt Moskvas viibimisega. Moskva miljööd kujutab autor alati erakordselt värvikana ei ole vahet, kas tegemist on mõne balliga või siis lihtsalt õhtusöögiga, konfliktidest juba seal puudust ei tunta. Iseäranis tihti tunnevad tegelased ennast just Moskvas armununa. Armub Levin Kittysse, Kitty Vronskisse ning viimane omakorda Annasse. Stepan Arkaditsil on armumisi mitmeid, kõik noored ja kenad naised peale ta enda Dolly. Otsitakse intrigeerivaid afääre(Karenina ja Vronski) ning taotletakse prestiizi( krahvinna Stserbatskaja). Eriti värvikaks muutuvad seal tegelased, kes üritavad olla võimalikult filigraansed kuid lõpetavad hoopis labastena, aga Moskvat see ei häiri, see ongi tema siht ning moskvalased on üksteise veidruste suhtes imekspandavalt tolerantsed.
positiivsus võivad olla varjutatud mingite minevikus toimunud sündmuste tõttu. Inimene ei pruugi oma südamevalu alati välja näidata, kuid paljudel on selline vari hingel. Inimese keerukus on sõltuv ka indiviidi iseloomust ja olemusest. Nõrkadel ja madala enesehinnanguga inimestel on rohkem probleeme oma isiksuse väljendamisel ja enesekindlusega, kui tugevatel. A.H.Tammsaare teoses "Kõrboja peremees" on füüsilise puudega Katku Villu armunud rikkasse peretütresse Annasse, kuid otsustab siiski vaese tüdruku Eeviga jääda. Ta tunneb Eevi ees süümepiinu ja arvab, et ei vääri Annat. Sama probleemi all kannatavad paljud inimesed. Nad arvavad, et ei vääri armastust ja head elu, kuid tegelikult väärivad seda kõik. Seega võib öelda, et inimhing on keerukas, täidetud erinevate emotsioonidega: rõõmuga, kahetsusega, ahvatlusega, süütundega. Need on enamjaolt tingitud olukordadest, mis igaüks on läbi elanud. Inimesed on erinevad, mis tähendab, et
Vronskit. Ta nägi Vronskiga enesetappu rongijaamas. Anna suutis Dolly ja Stepani ära lepitada. Dollyl on ka õde Kitty, kes flirtis kahe mehega: Levin ja Vronskiga. Levin oli hea südamega ning intelligentne mees, Vronski oli aga jõukas ning sõjaväelane. Levin tegi Kittyle abieluettepaneku, kuid Kitty keeldub. Ta oli kindel, et Vrosnki tahab temaga ise abielluda. Levin üllatus negatiivselt ja kolis maamõisa elama. Anna ja Kitty saavad parimateks sõpradeks ning hiljem armub Vronski Annasse ja Kitty solvub ja jääb seetõttu haigeks. Ühel Peterburi peol olid Anna ja Vronski kohtunud ning Anna palus talt, et paluks Kittylt andeks, kuid selle asemel avaldab Vrosnki Anna vastu armastust. Samal ajal tuli Levini juurde tema vend ning nad pidasid jahti ja rääkisid elust. Dolly kolis suvel maale, kuna tal oli rahaga kitsas. Dolly püüdis veenda Levinit, et too hakkaks uuesti Kittyga suhtlema, kuid keeldub.
Täisväärtuslikku elu ei saanud ta tänu oma iseloomule ja uhkusele elada, kuna alati tekkis tänu sellele konflikte, millest üks juba tema elu oli rikkunud. Kõrboja Annaga olid nad väikestena koos mänginud ja lõbutsenud ning Anna oli tegelik põhjus, miks Villu ühest silmast pime oli, kuid ta ise ei olnud sellest teadlik.Nende taaskohtumisel kerkisid Annas Villu vastu tunded, mis olid alati olemas olnud, kuid ta polnud neid varem avastanud.Kuigi ka Villu Annasse armunud oli, ei tunnistanud ta seda endale tänu uhkusele, mis ei lubanud temal kui sandil Kõrboja perenaisega suhteid luua.Selle asemel valis ta turvalisema variandi Eevi, kellega neil ka sohilaps oli. Naine oli igati valmis mehe eest hoolitsema, kuna ta armastas teda ning Villu oleks sellega täiesti nõus olnud, kui Anna ei oleks teda Kõrbojale peremeheks kutsunud. Kui Anna oli oma ettepaneku teinud, läks Villu koju Katkule ning lasi end
Teos ,,Anna Karenina" annab lugejale ülevaate 19. sajandi vene päritolu naise hingeelust ja võitlusest iseendaga. Raamat algab tüliga, mis toimub Anna venna, Stepan Oblonski (hüüdnimega Stiiva) ja tema naise Darja vahel. Stiiva pettis oma naist ja nüüd tahab Dolly (Darja) ta maha jätta ja uut elu alustada. Stiiva aga kutsub oma õe Peterburgi, et too nad ära lepitaks. Dolly noorem õde, Kitty, elab veel vanemate juures ja on just parajas eas, et mehele minna. Ta on väga ilus naine. Levin on Stiiva sõber ja oli ammu tahtnud Kittyt endale, kuid esimesel korral kaua aega tagasi oli ta ära maale põgenenud kui asi tõsiseks läks. Sellepärast Kitty ema teda eriti ei salli ja pooldab Levini konkurenti, Vronskit, kes tahab samuti Kittyt endale. Ema mõjutusel näeb Kitty, et Vronskiga on tal tulevikku ja ta lükkab Levini abieluettepaneku tagasi. Levin haavub ja sõidab oma tallu. Vronski aga armub just Peterburgi jõudnud Annasse ja järgneb talle, k...
armuintriigid») laenas Dumas episoodi teemantidega. Dumas käsutas neid allikmaterjale võrdlemisi vabalt, ja ta fantaasia lasi luua vägagi omapärase teose. Dumas oli veendumusel, et sõdade, ülestõusude ja riigipöörete põhjuseks on juhuslike sündmuste kokkupõrge. See veendumus ilmneb paljudes romaani seiklustes. Näiteks oli Dumas' järgi Prantsusmaa ja Inglismaa vahelise sõja põhjuseks Richelieu ja Buckinghami rivaliteet, kes mõlemad olid armunud kuninganna Annasse. Samuti oli La Rochelle'i piiramise põhjuseks Dumas' järgi kardinali armukadedus, mitte soov hävitada hugenottide iseseisvus. Prantsusmaad kujutatakse romaanis maana, kus rahvas usub kuningasse ja kuningannasse.Valitsejad aga pühendavad kogu oma aja ja energia seiklustele. Kaugeltki niisugune polnud ajastu, mida kujutab Dumas romaanis «Kolm musketäri», ja samuti polnud niisugused tolle aja kangelased, nagu tema neid kujutab. Dumas'l oli väga hea anne köita lugejat
· Konstantin Dmitrõts Levin Kitty alguses tagasilükatud peig, hiljem mees. Hea südamega, intelligentne · Kitty Levini naine ja Dolly õde. Kaunis noor naine, väga tundlik, julge, kaastundlik, hooliv. · Stiiva Anna vend ja Dolly mees, lõbujanuline, . · Dolly Stepani naine ja Kitty õde. Üks vähestest, kes suhtuvad Annasse edasi lahkelt peale tema afääri, on palju raskusi läbi elanud. · Sergei Karenin, Serjoza Karenini ja Anna noor poeg, hea loomuga laps. Oblonskite perekond Moskvas on segi pööratud klassikalise truudusetusejuhtumi poolt. Dolly avastas, et tema mees Stiiva pettis teda ning ähvardab Stepani lahutusega. Stepanis on natuke kahetsust, enam aga mõistmatust ja hämmastust. Stepani õde Anna
● Gurov läheb linna, kus Anna elab ning läheneb talle teatris. ● Anna hakkab vahetevahel Moskvas käima, et Guroviga kohtuda. ● Gurov ja Anna mõtlevad, kuidas leida lahendus, et ei peaks enda armastust varjama. 2. Gurov - Anna Sergejevna · Iseloomustus (välimus, eelnev elu, iseloom jne) Gurov oli moskvalane, hariduselt filoloog, kuid teenib pangas; valmistus kunagi eraooperis laulma, kuid loobus; tal on Moskvas kaks maja. Tal oli pea juba hall. Ta armus esimest korda, Annasse. Gurov oli neljakümnele lähenev, tal oli kaheteistkümneaastane tütar ja kaks gümnasistist poega. Ta pandi varakult paari, kui ta alles teise kursuse üliõpilane oli, ja nüüd näis naine temast poolteist korda vanemana. Tema naine oli pikk, tumedate kulmudega, sirge, tähtis ning soliidne. Mees pidas teda piiratuks, kitsarinnaliseks ning ebaelegantseks, kartis teda ega armastanud kodus olla. Mees pettis naist juba ammu, pettis sageli ja arvatavasti sellepärast kõneles naistest
kaasakiskuvat süžeed. Sügavad poliitilised ja sotsiaalsed nähtused libisesid mööda kirjaniku pilgu eest. Lugedes tekib kujutlus, et sõdade, ülestõusude ja riigipöörete ajalooliste sündmuste keerulise ahela põhjuseks on «juhuslike sündmuste» kokkupõrge. See veendumus ilmneb paljudes romaani seikades. Nii näiteks oli Dumas' järgi Prantsusmaa ja Inglismaa vahelise sõja põhjuseks Richelieu ja Buckinghami rivaliteet, kes mõlemad olid armunud kuninganna Annasse. Samuti oli La Rochelle'i piiramise põhjuseks Dumas' järgi kardinali armukadedus, aga mitte soov hävitada hugenottide poliitiline iseseisvus. Prantsusmaad kujutatakse romaanis kui maad, kus rahvas usub kuningasse ja kuningannasse, valitsejad aga pühendavad kogu oma aja ja energia galantsetele seiklustele. 8. Kogu seiklusjutu põnevus on sõltuv vaprate musketäride tegevusest, kes küll teenivad lojaalselt õukonda ja kuningat, kuid kelle vaated on vastuolus õukonna moraaliga. Kolm
Tema süüks võib pidada abielu ning pere hülgamist, kuid ta on siiski üllas ning imetlusväärne. Ta veedab oma vaba aega lugedes inglise novelle ning lasteraamatuid kirjutades. Anna mitmed abieluaastad Kareniniga näitavad, et ta on võimeline olema haritud, enda välimuse eest alati hoolitseva kõrgemast seltskonnast võõrustaja rollis ning seda tasakaalukust ning graatsiat üles näidates. Ta on väga lähedal 19. sajandi ideaalsele aristrokraatlikule vene naisele. Lugejat paneb Annasse kiinduma mitte ainult tema ideaalsed omadused vaid pigem tema pühendumus elada elu ta enda reeglite ning tõekspidamiste järgi. Annat võib kujutleda feministina, kui ta ratsutab hobuse seljas viisil, mida sealne ühiskond pidas sobivaks vaid meestele. Ta söandab silmitsi seista Peterburgi kõrgseltskonnaga peale seda, kui suurem osa elanikkonnast on teadlik tema langusest, isegi siis, kui ta on teadlik, et teda ei oota ees muu kui põlgus ning pila. Pärast abielurikkumist on
Tal on kindlad nõudmised, mis peavad olema täidetud, sest need on ühiskonna jaoks vastuvõetavad kõik peab olema nii, nagu üldsus õigeks peab. Teda ei huvita Anna käitumise põhjused vaid ainult fakt, et naine ei käitu nii nagu talle kohane oleks. Ta ei luba oma naisel enda nime määrida. Aleksei Vronski on noor korralik mees, kes ei lase end kõigutada ühiskonnast ja paika pandud normidest. Ta armub Annasse ja palub naisel lahutada. Ta peab kinni oma kohustustest oma lapse ja lapse ema ees, samas käib ka vastuvõttudel ja koosolemistel. Vronski soovib siiski lapsi ja mis tähtis, nii nagu peab oma nimele. Annal pole isiklikel põhjustel aga seda võimalik lubada, mis koos naise närvilisusega Vronski tihti endast välja viib. Vronski mõistab Anna olukorda ja proovib naist võimalikult palju säästa ühiskonna kriitika eest
tahtmise. Annat tõrjutakse seltskondadest ning Vronski on tihti hõivatud. Anna hakkab ennast tundma üksikuna. Anna ei soovi lapsi saada ning ei tunne lähedust oma tütrega. Vronskit häirib see, et tema tütar on Karenina ning soovib taas lahutusega tegelema hakata, et nad saaks Annaga rahus elada. Annas hakkavad tärkama ka armukadedusemõtted, kuuldes Vronski ema soovist poega teise naisega kokku viia. Levin ja Stiiva tulevad Annat külastama ning Levin armub Annasse. Ta ei mõista, miks ta siis Vronskile enam ei kõlba, kui ta on ometi nii vastupandamatu. Teda häirib see, et Vronski soovib käia igal pool, ütlemata kus ning kellega. Tal jääb armastusest puudu. Stiiva külastab Alekseid, üritades teda veel veenda lahutuse asjus, kuid lõplikuks jääb siiski see, et lahutust ei tule (mõjutatuna Liidiast). Annal ja Vronskil hakkab suhe enam-vähem rööpasse
eluga. Ta hakkab käima Stiivaga Moskva härrasmeeste klubis, kus on populaarsed joomine ja hasartmängud. Klubis kohtuvad Levin ja Vronski, Stiiva tutvustab neid omavahel. Levin ja Stiiva külastavad Annat, kes täidab oma tühje päevi koos orbust inglise tüdrukuga. Levin on rahutu külaskäigu pärast, ta ei ole kindel, et see on õige asi, mida teha, kuid Anna paneb lihtsalt ta oma loitsu alla. Kui ta tunnistab Kittyle, kus ta oli, siis Kitty süüdistab teda armumises Annasse. Paar lepib, kui mõistetakse, et Moskva elu on olnud negatiivne. Anna ei saa aru, miks ta meeldib mehele nagu Levin, kellel on ilus noor naine, kuid ei suuda meeldida Vronskile sellisel viisil nagu ta tahaks. Anna ja Vronski suhtes on kasvav surve, sest Vronski saab vabalt liikuda seltskonnas. Ta hakkab veetma palju aega seltskonnas, et rõhutada Annale oma vabadust mehena. Ta jätab välja kõik oma endised sotsiaalsed sidemed. Anna võõrandub
Üks pühendusega Tallinna Gümnaasiumile ja teine Reiner Brockmannile pulmadeks. Tallinnas armus Paul Fleming kaupmehe Heinrich Niehuseni keskmisesse tütresse Elsabesse, kes aga luuletaja kiindumusele samal määral ei vastanud. 1636 aasta märtsis Pärsiasse suunduva saatkonnaga uuesti Moskva poole teele asudes uskus Fleming siiski, et ta on neiu endale võitnud. Kui ta tagasi tuli 1639, siis Elsabe oli vahepeal abiellunud. Siis armus Fleming Elsabe nooremasse õesse Annasse. Kihluski 1639 Annaga ja otsustas jääda Tallinna, kus talle oli lubatud linnafüüsiku ehk linnaarsti ametikoht. Ta oli Leipzingi ülikoolis kunagi õppinud arstiteadust, kuid jättis selle pooleli ja sooritas eksami hoopis vabade kunstide alal. Ta läks oma arstitunnistust taotlema Saksamaale ja Tagasiteel tallinna 1640 Hamburgis haigestus ja suri 2.aprillil. Paul Flemingist Tallinna Niehusenite majja mahajäätud pärandit on peetud jäljetult kadunuks.
saab oma tahtmise. *Annat tõrjutakse seltskondadest ning Vronski on tihti hõivatud. Anna hakkab ennast tundma üksikuna. Anna ei soovi lapsi saada ning ei tunne lähedust oma tütrega. Vronskit häirib see, et tema tütar on Karenina ning soovib taas lahutusega tegelema hakata, et nad saaks Annaga rahus elada. Annas hakkavad tärkama ka armukadedusemõtted, kuuldes Vronski ema soovist poega teise naisega kokku viia. *Levin ja Stiiva tulevad Annat külastama ning Levin armub Annasse. Ta ei mõista, miks ta siis Vronskile enam ei kõlba, kui ta on ometi nii vastupandamatu. Teda häirib see, et Vronski soovib käia igal pool, ütlemata kus ning kellega. Tal jääb armastusest puudu. *Stiiva külastab Alekseid, üritades teda veel veenda lahutuse asjus, kuid lõplikuks jääb siiski see, et lahutust ei tule (mõjutatuna Liidiast). Annal ja Vronskil hakkab suhe enam-vähem rööpasse minema, neil on kavas
c. ei suutnud Vronski tütart armastada nii nagu Serjozat Anna valu ei tahtnud keegi näha, kõik süüdistasid teda. Tal viskas elust üle, seepärast tappis ennast. Anna ja Vronski sobisid minu meelest aadlikihti, mis oleks midagi vahepealset Peterburi ja Moskva aadli vahel. 2) Kitty ja Levin Levin oli Anna venna sõber, kellel oli eesmärgiks abielluda Kittyga. Kitty loobub tema ettepanekust, sest armastab Vronskit. Kui Vronski armub Annasse, on Kitty süda purunenud. Mõne aja pärast paranevad ka Kitty ja Levini suhted, nad abielluvad. Kitty jääb rasedaks, sünnib poeg Dmitri. Levin on tõeotsija, tark ja tahtekindel , usub tõelise õiglase elu võimalikkusesse ja otsib teed sellesse ellu. Tema kujunemine on aga pikaajaline õnnelik elu Kittyga ei päästa teda kibedaist mõtisklusist oma kaasaja üle, tõe kättevõitmatuse üle, pere kõige õnnelikemail päevadel viivad need mõtted ta enesetapu ääreni
. Ta kuulis Timotheee! ... aga jooksis ise sinna poole. Kui kohale jõudis tuli välja , et ta oli jooksnud lõksu sest Timo ütles, et kui tore , et ta laseb ennast ise risti lüüa. Siis ärkab. Põltsamaal, kolmapäeval, 29-ndal mail 1829 Asi on ametlik. Aga ka pulmarahvas tuli kohale.. Isegi Timo koos Elsyga , kes oli siis nn. Järelvaataja. Pühapäeval, 28.juulil 1829, mitte enam Võisikul vaid ikka Põltsamaal Ta saab aru, et on Annasse kiindunud, kuna ta meenutab nii väga Jetet. Reedel, 2.aug. 29 Ta läheb homme Pärnu poole teele. Pärnus pühapäeval, 11. Augustil Ta leidis põgenemiseks ideaalse maja, mis on südalinnast vaid viiesaja sammu kaugusel. Pärnus, 14. augustil 29 Ta kohtus Ingerfeldi restoranis kapten Glansiga. Ja sai kõik aetud, nii et sõidab Põltsamaale tagasi. Pltsm., 20. Aug. 29 Anna sõitis vanemate juurde, Eeva andis talle laeka, milles olid Timo paberid. Ta luges veidi käikirja. Pltsm., 30.aug. 29
- Pidi tulema Tartu Toomemäele Vanemuise pronkskuju, jäi püstitamata eestlaste venestamise tõttu, kipskoopia Tartu muuseumis olemas. - Baltisakslased lõpetavad tööde tellimise Vanemuise skandaali pärast. Naaseb Itaaliast, kuna pole ostjaid, läheb Venemaale, kus 24 aastat. - Seal kultuuritegelaste portreed, aga kuna foto järgi, siis ei peeta eriti väärtuslikuks. Nt. Lev Tolstoi büstid. - Talle poseerinud Anna Haava (armub noorde Annasse, kuid ühepoolne) ja keeleteadlane F. Wiedemann - Koorilaulud- alustas Peterburis kirjutamist, üle 100 viisi, lauldud ka laulupidudel. - Tallinna linnavalitsus kutsus elu lõpul Eestisse, 1921 suri, maetud Tartusse. Amandus Adamson - Üks Venemaa esiskulptor II maailmasõja eel ja ajal - Võidab ülevenemaalise skulptuurikonkursi- talle usaldatakse Romanovite dünastia memoriaalvälja rajamine (seal vene keisrite, keisrinnade kujud)- Jääb lõpetamata.
Timo kirjutab pahameelest riigikorra vastu. 10. Uus pere saabub Võisikule. Uus peremees pole rahul, et peab teise mehe koju elama minema ja Timo järel nuhkima, aga keisri käske tuleb täita. 11. Jakob kirjeldab minevikku. Timo vanglas viibimine. Georg teavitab Timot, et Eeval sündis poeg. Jakob ja Eeva käivad keisri ema jutul, et veenda naist Timot vabastama. 12. Jakob kirjeldab olevikku. Timo räägib Jakobile saunas, kuidas tal vanglas hullushood olid. Jakob armub Annasse. Jakob tutvub Tiiduga. 13. Jakob kirjeldab minevikku. Aleksander I sureb, võimule tuleb tema vend Nikolai. Eeva saadab Nikolaile kirja, et ta Timole armu annaks. 14. Jakob läheb Pärnusse Rosenplänteri juurde, kes suunab Jakobi kapten Snyderi juurde, kellega lepib kokku laevasõidu aja, et aidata Timol ja Eeval põgeneda. Kuigi kõik on valmis, ei põgeneta, sest poeg haigestub. 15. Keiser kutsub 9-aastast Jürit Peterburgi lütseumisse. 16
10. Uus pere saabub Võisikule. Uus peremees pole rahul, et peab teise mehe koju elama minema ja Timo järel nuhkima, aga keisri käske tuleb täita. 11. Jakob kirjeldab minevikku. Timo vanglas viibimine. Georg teavitab Timot, et Eeval sündis poeg. Jakob ja Eeva käivad keisri ema jutul, et veenda naist Timot vabastama. 12. Jakob kirjeldab olevikku. Timo räägib Jakobile saunas, kuidas tal vanglas hullushood olid. Jakob armub Annasse. Jakob tutvub Tiiduga. 13. Jakob kirjeldab minevikku. Aleksander I sureb, võimule tuleb tema vend Nikolai. Eeva saadab Nikolaile kirja, et ta Timole armu annaks. 14. Jakob läheb Pärnusse Rosenplänteri juurde, kes suunab Jakobi kapten Snyderi juurde, kellega lepib kokku laevasõidu aja, et aidata Timol ja Eeval põgeneda. Kuigi kõik on valmis, ei põgeneta, sest poeg haigestub. 15. Keiser kutsub 9aastast Jürit Peterburgi lütseumisse. 16
c. ei suutnud Vronski tütart armastada nii nagu Serjozat Anna valu ei tahtnud keegi näha, kõik süüdistasid teda. Tal viskas elust üle, seepärast tappis ennast. Anna ja Vronski sobisid minu meelest aadlikihti, mis oleks midagi vahepealset Peterburi ja Moskva aadli vahel. 2) Kitty ja Levin Levin oli Anna venna sõber, kellel oli eesmärgiks abielluda Kittyga. Kitty loobub tema ettepanekust, sest armastab Vronskit. Kui Vronski armub Annasse, on Kitty süda purunenud. Mõne aja pärast paranevad ka Kitty ja Levini suhted, nad abielluvad. Kitty jääb rasedaks, sünnib poeg Dmitri. Levin on tõeotsija, tark ja tahtekindel , usub tõelise õiglase elu võimalikkusesse ja otsib teed sellesse ellu. Tema kujunemine on aga pikaajaline õnnelik elu Kittyga ei päästa teda kibedaist mõtisklusist oma kaasaja üle, tõe kättevõitmatuse üle, pere kõige
Diplomaatiline sakslaste missioon venemaale ja pärisasse, laevareis, Soome lahel oli suur laevahukk, seal kõik küll pääsesid ning sattusid Tallinnasse (tollasesse Revaliasse). Fleming armus eesti tüdrukusse Elsabesse ning paremik tema lüürikast on talle pühendatud. Hiljem jõudsid läbi venemaa kaspia merre, kus oli samuti laevahukk ja nad jälle pääsesid. Siis tuli tallinnasse kuid Elsabe oli juba tartu ülikooli professoriga abielus. Siis armus ta kaupmehe teise tütresse annasse ning kihlus temaga. Reisis korraks hamburgi, haigestus ning suri. Uwe Berger "Ränk saatus ehk Flemingi armastus". John Milton (1608-1674) oli 17.sajandi suurim Inglise luuletaja ja kirjanik. Eluaeg oli väga murrangulises perioodis Inglise (kodanlik) revolutsioon (1648). Kuningas Charles I kukutati ja hukati. Peale seda oli Inglismaa vabariik natuke aega. Milton oli revolutsiooni poolel, ning selle järel oli ta mitmetel tähtsatel ametikohtadel. Milton
sotsiaalsete ja poliitiliste sündmuste põhjustest. «Kolme musketäri» autor oli veendumusel, et sõdade, ülestõusude ja riigipöörete ajalooliste sündmuste keerulise ahela põhjuseks on «juhuslike sündmuste» kokkupõrge. See veendumus ilmneb paljudes romaani seikades. Nii näiteks oli Dumas' järgi Prantsusmaa ja Inglismaa vahelise sõja põhjuseks Richelieu ja Buckinghami rivaliteet, kes mõlemad olid armunud kuninganna Annasse. Samuti oli La Rochelle'i piiramise põhjuseks Dumas' järgi kardinali armukadedus, aga mitte soov hävitada hugenottide poliitiline iseseisvus. Prantsusmaad kujutatakse romaanis kui maad, kus rahvas usub kuningasse ja kuningannasse, valitsejad aga pühendavad kogu oma aja ja energia galantsetele seiklustele. Kaugeltki niisugune polnud ajastu, mida kujutab Dumas romaanis «Kolm musketäri», ja samuti polnud niisugused tolle aja kangelased, nagu tema neid kujutab.
· Konstantin Dmitrõts Levin Kitty alguses tagasilükatud peig, hiljem mees. Hea südamega, intelligentne · Kitty Levini naine ja Dolly õde. Kaunis noor naine, väga tundlik, julge, kaastundlik, hooliv. · Stiiva Anna vend ja Dolly mees, lõbujanuline, . · Dolly Stepani naine ja Kitty õde. Üks vähestest, kes suhtuvad Annasse edasi lahkelt peale tema afääri, on palju raskusi läbi elanud. · Sergei Karenin, Serjoza Karenini ja Anna noor poeg, hea loomuga laps. Oblonskite perekond Moskvas on segi pööratud klassikalise truudusetusejuhtumi poolt. Dolly avastas, et tema mees Stiiva pettis teda ning ähvardab Stepani lahutusega. Stepanis on natuke kahetsust, enam aga mõistmatust ja hämmastust. Stepani õde Anna
Vronski tütart armastada nii nagu Serjozat Anna valu ei tahtnud keegi näha, kõik süüdistasid teda. Tal viskas elust üle, seepärast tappis ennast. Anna ja Vronski sobisid minu meelest aadlikihti, mis oleks midagi vahepealset Peterburi ja Moskva aadli vahel. 2) Kitty ja Levin Levin oli Anna venna sõber, kellel oli eesmärgiks abielluda Kittyga. Kitty loobub tema ettepanekust, sest armastab Vronskit. Kui Vronski armub Annasse, on Kitty süda purunenud. Mõne aja pärast paranevad ka Kitty ja Levini suhted, nad abielluvad. Kitty jääb rasedaks, sünnib poeg Dmitri. Levin on tõeotsija, tark ja tahtekindel , usub tõelise õiglase elu võimalikkusesse ja otsib teed sellesse ellu. Tema kujunemine on aga pikaajaline õnnelik elu Kittyga ei päästa teda kibedaist mõtisklusist oma kaasaja üle, tõe kättevõitmatuse üle, pere kõige õnnelikemail päevadel viivad need mõtted ta enesetapu ääreni
c. ei suutnud Vronski tütart armastada nii nagu Serjozat Anna valu ei tahtnud keegi näha, kõik süüdistasid teda. Tal viskas elust üle, seepärast tappis ennast. Anna ja Vronski sobisid minu meelest aadlikihti, mis oleks midagi vahepealset Peterburi ja Moskva aadli vahel. 2) Kitty ja Levin Levin oli Anna venna sõber, kellel oli eesmärgiks abielluda Kittyga. Kitty loobub tema ettepanekust, sest armastab Vronskit. Kui Vronski armub Annasse, on Kitty süda purunenud. Mõne aja pärast paranevad ka Kitty ja Levini suhted, nad abielluvad. Kitty jääb rasedaks, sünnib poeg Dmitri. Levin on tõeotsija, tark ja tahtekindel , usub tõelise õiglase elu võimalikkusesse ja otsib teed sellesse ellu. Tema kujunemine on aga pikaajaline õnnelik elu Kittyga ei päästa teda kibedaist mõtisklusist oma kaasaja üle, tõe kättevõitmatuse üle, pere kõige õnnelikemail päevadel viivad need mõtted ta enesetapu ääreni
b. ei armastanud enam tõeliselt Vronskit c. ei suutnud Vronski tütart armastada nii nagu Serjozat Anna valu ei tahtnud keegi näha, kõik süüdistasid teda. Tal viskas elust üle, seepärast tappis ennast. Anna ja Vronski sobisid minu meelest aadlikihti, mis oleks midagi vahepealset Peterburi ja Moskva aadli vahel. 2) Kitty ja Levin Levin oli Anna venna sõber, kellel oli eesmärgiks abielluda Kittyga. Kitty loobub tema ettepanekust, sest armastab Vronskit. Kui Vronski armub Annasse, on Kitty süda purunenud. Mõne aja pärast paranevad ka Kitty ja Levini suhted, nad abielluvad. Kitty jääb rasedaks, sünnib poeg Dmitri. Levin on tõeotsija, tark ja tahtekindel , usub tõelise õiglase elu võimalikkusesse ja otsib teed sellesse ellu. Tema kujunemine on aga pikaajaline õnnelik elu Kittyga ei päästa teda kibedaist 38 mõtisklusist oma kaasaja üle, tõe kättevõitmatuse üle, pere kõige õnnelikemail päevadel
ebaõiget arusaamist toimuvate sotsiaalsete ja'poliitiliste sündmuste põhjustest. «Kolme musketäri» autor oli veendumusel, et sõdade, ülestõusude ja riigipöörete ajalooliste sündmuste keerulise ahela põhjuseks on «juhuslike sündmuste» kokkupõrge. See veendumus ilmneb paljudes romaani seikades. Nii näiteks oli Dumas' järgi Prantsusmaa ja Inglismaa vahelise sõja põhjuseks Richelieu ja Buckinghami rivaliteet, kes mõlemad olid armunud kuninganna Annasse. Samuti oli La Rochelle'i piiramise põhjuseks Dumas' järgi kardinali armukadedus, aga mitte soov hävitada hugenottide poliitiline iseseisvus. Prantsusmaad kujutatakse romaanis kui maad, kus rahvas usub kuningasse ja kuningannasse, valitsejad aga pühendavad kogu oma aja ja energia galantsetele seiklustele. Kaugeltki niisugune polnud ajastu, mida kujutab Dumas romaanis «Kolm musketäri», ja samuti polnud niisugused tolle aja kangelased, nagu tema neid kujutab. 677
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
