kui sinu vaenlasi hävitaks?» Siin pani Emiilia oma käe nagu vannutades Jaanuse õlale ja vaatas talle põnevalt silmi. Jaanus pööras näo kõrvale ja ei lausunud sõnagi. «No ütle nüüd!» palus neiu uuesti. Jaanus katsus naljatada: «Anna mulle vähemalt aega!» «Kui ma sulle aega annan, kas siis ütled?» «Kui mul midagi on öelda . . . » «Kui palju aega sa tahad?» Jaanus oli kitsikuses. «Mõtlemisaega?» küsis ta. «Jah,» kostis Emiilia. «Nii palju, kui sa ise annad, Emmi.» «Soo? Nii palju annan, kuni üks, kaks, kolm loen.» «Säh nüüd . . . » «Üks . . . » «Jäta see tühi nali, Emmi.» :- «Kaks . . . » «Ei ma ütle nii ruttu midagi.» «Petis! Sa ei tahagi täna öelda. Aga kust ma su teinekord jälle kätte saan?» Neiu näis viimase küsimuse juures pisut kohkuvat. 59 «Jah, kust?» kordas Jaanus ja näis ka kohkuvat. Tekkis vaikus. Emiilia vaatas enese ette maha, Jaanus silmitses oma keskmise sõrme
tulemuslikule meeskonnatööle tõlkija ja toimetaja vahel. 1. Tee ainult muutusi, mille vajalikkust suudad põhjendada. 2. Tunnista iseenda ekslikkust. Tee vahet asjade vahel, mida tead, ja asjade vahel, mida tunned või arvad. 3. Kõike ei saa teada. Väljenda julgelt oma tundeid ja arvamusi ja aktsepteeri tõlkija omi. Rõõmusta, kui tõlkija su maitseparan- dused vabatahtlikult sisse viib. 4. Kui lisaks soovitustele annad ka käske, siis tee neil selget vahet. Käsud peavad olema täiesti vaidlustuskindlalt põhjendatud. 5. Kui aeg vähegi lubab, lase tõlkijal muutused ise sisse viia või vähemalt esita talle sisseviidud muutuste loend vaidlustamiseks ja õppimiseks. 6. Ära kasuta demagoogiat mujal kui jõupositsioonil oleva vastase demagoogiale vastates. 7. Ära kasuta demagoogiat teadmatusest. Lihtsalt eksimine on hale;
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson.....................................................................................
Arvude liitmisest ja lahutamisest võimegi mõelda kui arvsirgel paremale või vase- male poole liikumisest – liites neli, liigume neli sammu paremale; lahutades seitse, seitse sammu vasemale. Kõiki täisarve võime omavahel liita ja lahutada ning alati jälle vastuseks täisarvu saada. Täisarvude hulka tähistatakse -iga. Ratsionaalarvud Ometigi ei paku ka täisarvud veel täit rahulolu! Tõepoolest, lihtne on võrdselt jagada kuus õuna kolme sõbra vahel – annad kõigile kaks. Ent kuidas võrdselt jagada üht suurt arbuusi kolme sõbra vahel? 83 arvuhulgad Meil on muidugi vastus olemas, igale sõbrale tuleb anda kolmandik arbuusist. Prob- leem on aga, et kolmandik ei ole täisarv – peame jagamise jaoks arve veel mängu juurde tooma. Piisab sellest, kui võtame appi kõik arvud, mis saame täisarvude
oleks ta kohe reetnud. Ta ootas veel pool tundi, ja kui siis vanas lossis jäi kõik vaikseks, kui kostis ainult lainete lakkamatut kohinat, ookeani hingust, alustas mileedi oma puhta, harmoonilise ja väriseva häälega esimest salmi vaimulikust laulust, mis tollal oli nii moes puritaanide juures: «Suur Jumal, meid hülgad, et proovile panna me truudust, me ustavaid südameid. Kuid hiljem, siis tasuks Sa meile annad palmioksa ja ise õnnistad meid.» Need värsid ei olnud just hiilgavad, sellest jäi isegi üsna palju puudu. Kuid, nagu teada, puritaanid poeesiaga eriti ei uhkustanud. Lauldes mileedi kuulatas: vahisõdur tema ukse juures oli peatunud, nagu oleks ta muutunud kiviks. See näitas mileedile, missuguse mulje ta oli jätnud. 547 Seeparast jätkas ta väljendamatu kirega ning tundmusega oma laulu. Talle tundus, et helid kanduvad kaugele võlvide alla ja pehmendavad võluvõimuga valvurite südameid
Tütarlaps langes uuesti jõuetuna ja murtuna maha, silmis klaasine pilk nagu hauaslamajal. «Oh mu jumal,» kogeles ta, «teie otsite oma last, mina oma vanemaid.» «Anna mulle väike Agnes tagasi!» jätkas Gudule. «Sa ei tea siis, kus ta on? Siis sure! Seletan sulle kõik ära. Ma olin lõbunaine, mul oli laps, mult võeti ta ära. Võtjad olid mustlasnaised. Nüüd sa näed, miks sa pead surema. Kui su mustlasest ema tuleb sind tagasi nõudma, ütlen talle: Ema, vaata seda võllast! Või annad sa mulle lapse tagasi! Kas sina ehk tead, kus on mu lapsuke? Oota, ma näitan sulle midagi. Näe, siin on ta sussike, see on kõik, mis tast järele on jäänud. Tead sa vahest, kus teine niisugune on? Kui jah, siis ütle mulle, olgu see kas või teises maailma otsas, ma lähen sinna kas või põlvili järele.» Seda öeldes sirutas ta teise käe august välja ja näitas mustlastüdrukute väikest tikitud sussi. Oli juba nii valge, et võis näha selle vormi ja värvi. 464
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
