baasrahana kasutusele kindel varuvaluuta. Nii loodetakse säilitada rahvusvaluuta ostujõud ja kodumaiste hindade stabiilsus. Näiteks oli naelsterling Suurbritannia kolooniate baasvaluutaks. Tuntumad ankurvaluutad on euro, dollar. Valuutakomitee süsteemi iseloomustavateks märksõnadeks on konverteeritavus, rahvusvaheline aktsepteeritavus. Esimene tähendab, et valuutakomitee süsteem tagab piiramatu vahetuse ankurvaluuta vastu. Valuutakomiteel on garantiiks loodud valuuta reservid. Teine märksõna viitab sellele, et ankurvaluutat valitakse selle stabiilsuse ja rahvusvahelise aktsepteeritavuse järgi. Peaks ka mainima, et valuutakomitee süsteemis ei laenata ei valitsusele ega kommertspankadele. Valuutakomitee süsteem sobib riikidele, mis on : väikese avatud majandusega, kuid kus pole finantsturg väga arenenud või keskpanganduse kogemus on väike
Keskpank mõjutab intresse ning intresside tase määrab investeeringute mahu. Keskpangal tuleb tihti lahendada dilemma: kas piirata inflatsiooni ning leppida majanduse madalama kasvutempoga või soodustada majanduse kiiremat arengut kõrgema hindade kasvutempoga leppides. Selle vältimiseks kehtib keskpangal majanduspoliitiliste eesmärkide hierarhia (esmalt hindade stabiilsus). Eesti rahapoliitika baseerub valuutakomitee süsteemil: Fikseeritud vahetuskurss ankurvaluuta suhtes . 1 euro=15.64 EEK. Kogu Eesti Panga poolt emiteeritud raha peab olema tagatud kulla ja välisvaluutareservidega. St kogu käibelolev Eesti kroonide hulk on tagatud välisvaluutaga. Eesti krooni on võimalik vabalt vahetada igal ajahetkel välisvaluuta vastu. Valuutakomitee on rahasüsteem, kus riigi keskpanga võimalused teostada rahapoliitikat on väga piiratud. Eesti Pank ei
Eesti majandus pole veel nii jubedas seisus, et seda teha. Põhimõtteliselt võib öelda, et Eesti krooni väärtuse langetamine oleks halb idee, kuna see kahjustaks korralikult toimivat valuutasüsteemi, mis on Eestile seni edu toonud. Valuutakomitee süsteem sätestab järgmist käibel olev raha peab olema tagatud reservidega ja keskpangal on minimaalselt võimalusi rahapoliitikat teostada, peale selle on käibeloleval rahal fikseeritud kurss ankurvaluuta suhtes. Valuutakomiteed ei tee ka laene, ehk ei aita välja hädas olevaid panku (ega riiki).See aitab hoida riigi rahandust esiteks poliitiliste manipulatsioonide eest, mis tulevad oma riigist, samas hoiab see rahanduse kursil ka välispoliitikast mõjutuste tulemise vastu. Seega on meie rahandussüsteem põhinev selle sama süsteemi kindlusel ning seotusel raha stabiilsusega. Devalveerimine on aga juba iseenesest on raha stabiilsuse
Rahapoliitika( institutsionaalselt eraldatud täitevvõimust, teostab sõltumatu keskpank) Raha väärtuse säilitamine( raha stabiilsus= hinnataseme stabiilsus=madal inflatsioon) Kuidas see toimib: keskpank reguleerib raha pakkumist (käibeloleva raha hulka) või raha hinda(intresse) Soodustada majanduse kasvu( võime mõjutada intresse tagab selle, et suudetakse mõjutada ettevõtteid) Eesti rahapoliitika baseerub VALUUTAKOMITEE SÜSTEEMIL, mida iseloomustab: · Fikseeritud vahetuskurss ankurvaluuta suhtes · Eesti panga poolt emiteeritud raha peab olema tagatud kulla- ja välisvaluutareservidega · Eesti valuutat on võimalik vahetada igal ajal välisvaluutavastu Fiskaalpoliitika Eesti fiskaalpoliitika eesmärgiks on soodsate tingimuste loomine ettevõtlus ja investeerimiskliima arenguks. (vastutab rahandusministeerium) Riik püüab toetada majanduse arengut ning vältida tööpuudust). Peamine vahend on eelarvelised kulutused ja maksud
Eesti krooni kattevara bilanss kajastab muudatusi Eesti krooni stabiilsust ja konverteeritavust tagavas ning Eesti Panga hallatavas krooni kattevaras 20. Valuutakomitee süsteemi olemus Valuutakomitee süsteemiga riigis peab olema tasakaalus eelarve. valuutakomitee süsteemi olemus-fikseeritud kursi süsteem, mille puhul raha pakkumine ei s6ltu riigi keskpangast ning kogu ringlev paberraha on täielikult kaetud kulla. konverteeritava valuuta (ankurvaluuta) vm varaga 3 ühisjoont: 1) ankurvaluuta suhtes fikseeritud vahetuskurss 2) valuutakomitee kohustused-sularaha ja hoiused-on täielikult kaetud intressikandvate ja k6rgekvaliteediliste välisvaluutareservidega 3) valuuta on täielikult konverteeritav nii jooksev-kui ka kapitalikonto tehinguteks 21. Rahaühiku devalvatsiooni eesmärgid Rahaühiku devalvatsiooni eesmärk on suurendada välisturul oma maa kaupade konkurentsi võimet, piirata sissevedu ja stabiliseerida rahvuslikku valuutat. 22
Euroopa Sotsiaalfond on Euroopa Liidu peamine rahastamisvahend, millega toetatakse liikmesriikides tööhõivet ning edendatakse majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust. ESFi kulutused moodustavad umbes 10% ELi üldeelarvest. Euroopa Regionaalarengu Fond on regionaalpoliitika peamine vahend ja selle eesmärk on vähendada regionaalset ebavõrdsust, kolm põhimõttelist eesmärki: lähenemine, piirkondlik konkurentsivõime ja tööhõive ning Euroopa territoriaalne koostöö. Ühtekuuluvusfond loodud Maastrichi lepinguga, toetatakse mahajäänud liikmesriike, kelle SKP on alla 90% ELi keskmisest. Tootmisteguridmajanduslike ressursside kogum, mis on ühiskonnal küsutada kõikide majanduslike soovide rahuldamiseks. Jaguneb: maa (loodusressursid, kliima, Maa), inimkapital (tööjõud, ettevõtlikkus), kapital (reaalkapital, finantskapital). SKP peegeldab riigis teatud ajaperioodi, tavaliselt aasta jooksul toodetud kaupade ja teenuste maksumust. Lõpptarbim...
5) laenude andmine krediidiasutustele piisava tagatise olemasolul; 6) Eesti Panga intressimäärade kehtestamine; 7) laenuandmise limiitide kehtestamine krediidiasutustele; 8) sanktsioonide rakendamine raharingluse kohta kehtestatud eeskirjade rikkujate suhtes. 16.03.2010 5 Valuutakomitee süsteem Valuutakomitee süsteemi tunnused: · fikseeritud vahetuskurss ankurvaluuta suhtes; · kogu keskpanga (Eesti Panga) poolt emiteeritud raha peab olema tagatud välisvaluutareservidega; · valuuta on täielikult konverteeritav nii jooksev- kui ka kapitalikonto tehingutes 16.03.2010 6 2 16.03.2010 Diskussioon · Mis on devalveerimine?
MAJANDUSE ABC RAHVUSVAHELINE MAJANDUS Rahvusvahelise majanduse mõiste EESTI MAJANDUSPOLIITILINE MUDEL Kaks alternatiivi: VALUUTAKOMITEE TASAKAALUSTATUD Ankurvaluuta euro EELARVE Suletud majandus ? Avatud majandus VABAKAUBANDUS PUUDUMINE Majanduse avatuse–suletuse skaalal on Eesti üks avatumaid riike maailmas Suletud majandus – majandussüsteem, millel puuduvad välismajandus- likud suhted Avatud majandus – majandussüsteem, milles lubatakse tehinguid välis-
stabiilsusena käsitatakse enamasti hinnataseme stabiilsust ehk madalat inflatsiooni. Riigi keskpanga majanduspoliitiline ülesanne on madala inflatsioonitaseme hoidmine. Keskpank reguleerib raha pakkumist või raha hinda ehk intresse. Rahapoliitika soodustab riigi majanduse kasvu. Keskpank mõjutab intresse( kui intressid on madalad võetakse rohkem laenu). Eesti rahapoliitika baseerub valuutakomitee süsteemil. Valuutakomiteed iseloomustab kolm tunnust: 1. fikseeritud vahetuskurss ankurvaluuta suhtes. Eesti kroon on fikseeritud euroga. 2. kogu Eesti Panga poolt emiteeritud raha peab olema tagatud kulla ja välisvaluutareservidega. 3. valuuta on täielikult konventeeritud. Seda on võimalik vahetada. Valuutakomitee on rahasüsteem, kus riigi keskpanga võimalused teostada rahapoliitikat on väga piiratud. Fiskaalpoliitika eesmärgiks on vähendada tööpuudust ja toetada majanduse arengut. Peamisteks vahenditeks on eelarvelised kulutused ja maksud.
Samuti jääb Eesti Panga ülesandeks finantsstabiilsuse säilitamine ja pangandussektori reguleerimine, mida tehakse tihedas koostöös Eesti Panga juures asuva Finantsinspektsiooniga. Mis on valuutakomitee süsteem ja kuidas see toimib? Valuutakomitee süsteem on rahasüsteem, kus riigi keskpangal on väga piiratud võimalused teostada rahapoliitikat. Valuutakomitee süsteemi tunnused: 1. fikseeritud vahetuskurss ankurvaluuta suhtes; 2. kogu keskpanga (Eesti Panga) poolt emiteeritud raha peab olema tagatud välisvaluutareservidega; 3. valuuta on täielikult konverteeritav nii jooksev- kui ka kapitalikonto tehingutes. Kas te pooldate Eestis teostatavat maksupoliitikat (pean silmas kõigepealt seda, et üksikisiku tulumaksu määra on viimaste aastate jooksul vähendatud ja on plaanid veelgi vähendada)? Põhjendage oma arvamust!
spetsiaalsete rahvaesindajate regulaarne valimine, kes rahva nimel võimu teostavad; vt ka liberaalne demokraatia esmatarbekaup kaup, mis rahuldab tarbija esmaseid vajadusi, nt toiduained, hügieenitarbed, transporditeenused jms feminism ideoloogia, mis propageerib naise sotsiaalset võrdsust mehega ja taunib mehe asetamist sotsiaalse staatuse poolest kõrgemale fikseeritud vahetuskurss koduvaluuta hind, mis on ankurvaluuta suhtes kindlaks määratud ja ei muutu finantskapital tootmise rahastamiseks kasutatav sularaha, arveldusarvetel olev raha ja väärtpaberid; vt ka reaalkapital fiskaalpoliitika makromajanduspoliitika osa, mille eesmärgiks on mõjutada majanduse arengut maksude ja eelarvekulutuste abil fraktsioon ehk saadikurühm erakonna või valimisliidu saadikute rühmitus parlamendis/volikogus globaliseerumine ehk üleilmastumine maailma maade vastastikuse sõltuvuse süvenemine, kogu
) 18. Eesti krooni bilanss Kuna Eestis kehtib Valuutakomitee süsteem, mille ülesandeid täidab Eesti Pank, siis EEKi bilanss kajastub Eesti Panga bilansis. Bilanss näitab kui palju on Eestis kulda ja välisvaluuta reservi. 19. valuutakomitee süsteemi olemus Valuutakomitee põhimõtetele tuginev rahapoliitika on kõige otsesem ja läbipaistvam võimalus kohaliku valuuta sidumiseks rahapoliitiliselt domineeriva riigi valuutaga. Ankurvaluuta suhtes fikseeritud vahetuskurss. Valuutakomitee kohustuse sularaha ja hoiused on täielikult kaetud intressikandvate ja kõrgkvaliteediliste välisvaluutareservidega. Valuuta on täielikult konverteeritav nii jooksev- kui ka kapitalikonto tehinguteks. 20. rahaühiku devalvatsiooni eesmärgid Raha väärtuse vähendamine teiste valuutade suhtes, ekspordi soodustamine. 21. erinevus avatud ja suletud rahasüsteemi vahel Raha kehtib ka väljaspool oma riigi piire
5.1 Majanduse ülesandeks on ühiskonna soovide ja vajaduste rahuldamine,kusjuures: 1.inimeste soovid on piramatud 2. Ressurside hulk soovide rahuldamiseks on piiratud. Majandus on kaupade ja teenuste tootmine,tarbimine, vahetus ja jaotus. Sellest tulenevalt on majanduse põhiküsimus, kuidas rahuldada inimeste soove ja vajadusi piiratud ressurside tingimustes. Mida,kuidas ja kellele toota?. Tootmis tegurid on majanduslike ressurside kogum, mis on ühiskonna käituses kõikide majandulsike soovide rahuldamiseks. Tootmis tegurid jagunevad: maa(loodusressusrid,kliima). Inimkapital e. Tööjõud(haridustase). Kapital a) Reaalkapital toodete valmistamiseks vajalikud masinad, tehased jne b) Finantskapital tootmise rahastamiseks kasutatav sularaha, arveldusarved ja aktsiad.alternatiivkulu-Loobumine millegi tootmisest või tarbimisest 5.2 Riigis toodetud kaupade ja teenuste kohta annab infot sisemajanduse koguprodukt(SKP).SKP peegeldab riigis teatud ...
ümberjaotamine, kõrge ja püsiv maj kasv RAHAPOLIITIKA raha stabiilsuse tagamine. Keskpanga ül madala inflatsiooni hoidmine. Reguleerib raha pakkumist (käibel oleva raha hulka) või raha hinda (intresse, määrab investeeringute mahu. Madalate korral võtavad ettevõtted meelsasti laenu, et tegevust laiendada). Maj poliitiliste eesmärkide hierarhia: 1) hindade stabiilsus 2) maj areng VALUUTAKOMITEE SÜSTEEM- Rahapoliitika aluseks. Fikseeritud rahakurss ankurvaluuta suhtes, käibelolev raha tagatud välisvaluutaga, raha võimalik vabalt vahetada igal ajahektel välisvaluuta vastu. Riigi keskpanga võimalust teostada rahapoliitikat (raha hulga maj määrab välisvaluutareserv) FISKAALPOLIITIKA- Riik püüab toetada maj arengust ja vähendada tööpuudust. Vahendid eelarvelised kulutused ja maksud. TURUMAJ TOIMIMINE- MAKSUKOORMUS- maksude osatähtsus riigi maj elus, väljendatakse riiklike maksude suhtena SKP-s
Valuutakomitee e. sõltumatu emiteerija süsteem-Keskpanga kohustus vahetada koduvaluutat välisvaluuta vastu seadusega kinnitatud kursiga. Rahabaas tagatud kulla või välisvaluutavarudega. Ringluses olevat raha hulka võis muuta vaid emiteerija kulla ja välisvaluuta reservide muutmisega. Traditsiooniline kursi fikseerimine ankurvaluuta suhtes. Keskpank seob oma valuuta teise keskpanga valuutaga. Valuutakurss võib kõikuda. RAHAPOLIITIKA 10. Rahapoliitika olemus,eesmärgid Rahapoliitika ehk monetaarpoliitika(üks osa majanduspoliitikast) eesmärk on reguleerida rahapakkumist. Keskpangaregulatiivne tegevus rahalise stabiilsuse tagamiseks. Taotleb kogunõudluse kontrolli kas raha pakkumise või laiintressi muutmisega.
või poliitilise otsuse õigsuse üle. Rahareformi tehnilist läbiviimist ei kritiseerinud peaaegu keegi, küll aga sattusid rünnaku alla sokireformide vajalikkus, üledevalveeritud kroon ning fikseeritud kursi ja valuutakomitee nõrgad küljed (Kelder 1997, lk. 61-67, 101- 112). 2.2 Valuutakomitee seosed Eesti rahasüsteemiga Eesti rahasüsteem rajaneb tänaseni valuutakomitee põhimõtetele, mille kolm kindlat põhitunnust on: fikseeritud vahetuskurss ankurvaluuta suhtes, keskpanga poolt ringlusesse lastud raha (baasraha) täielik tagatus vabalt konverteeritava välisrahaga ja valuuta täielikult vaba vahetatavus nii jooksev- kui kapitalikonto tehingutes. Põhi- tingimustest tuleneb veel mitmeid täiendavaid nõudeid, sealhulgas tasakaalustatud eel- arve ja reservide olemasolu, mis võivad realiseeruda mitmel erineval viisil. Eesmärgiks on : 1. Tagada fikseeritud kursile kindel "ankur"; 2
· algsed teguritulud tootlike tegurite poolt loodud tulu: palk, intress ja dividend, rent, kasum · alternatiivkulu (ka: loobumiskulu) saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest · ametiühingud on töötajate esindusorganisatsioonid, mis kaitsevad töötajate huvisid ja esindavad töötajaskonda läbirääkimistel ettevõtte administratsiooniga (omanikega). · amortisatsioonikulu kulu põhivahendite asendamiseks ja remondiks · ankurvaluuta välisvaluuta, mille suhtes on fikseeritud koduse raha kurss; kasutatakse valuutakomiteede puhul · annuiteetleping regulaarsete maksete leping (näiteks raha väljamakseteks pensionifondist või pensionikindlustuslepingu alusel) · arvestuslikud kulud vt kalkulatoorsed kulud · asendatavuse piirsuhe näitab, kuipalju soovib tarbija vahetada ühte hüvist teise vastu; määrab ära samasuskõvera kalde
d. võimaldab tuua välja majandustsükli eripära erinevate perioodide lõikes Struktuurse tööpuuduse korral on tegemist olukorraga, kus a. tööealine elanikkond kiiresti väheneb b. tööhõive sõltub sesoonsetest teguritest c. töötajate kvalifikatsioon ei vasta pakutavate töökohtade nõuetega d. tööpuudust tekitab pensioniea alanemine Fikseeritud valuutakursi tingimustes (näit. Balti riikides) a. piiratakse väliskapitali sissevoolu b. kõigub kodumise valuuta kurss vabalt ankurvaluuta suhtes c. on rahapoliitika peamine vahend majandustsükli juhtimiseks d. peab valuutakursi stabiilsuse huvides tasakaalustama riigieelarvet Riigi majanduskasvu seisukohalt on oluline a. mitteaktiivsuse kasv b. tööealise elanikkonna kasv c. hõivatute kasv d. osalemismäära kasv Majandus viib erinevate riikide tulude võrdsustumiseni (tulukonvergentsini) ainult sellisel juhul, kui a. vaesema riigi majanduskasv on samasuur kui rikkama riigi majanduskasv b
11ÜHISKONNA ÕPETUS 1.1. Nüüdisühiskond -on kujunenud suurriikide moodustumisega (19.saj). nt. Saksamaa- Pr. Preisi sõda 1870-1871 Otto van Bismarck ühendas Saksamaa suurriigiks mõisted-turumajandus,avalik –ehk valitsussektor,kodanikuühiskond,heaoluriik(sotsiaalne võrdsus ja õiglus) diktatuur jaguneb – autoritaarne totalitaarne- nt Valge-Vene,1924 NSVL,Saksamaa (1933), 1922 Itaalia (Mussolini) tööstusühiskond e. industriaalühiskond 1760-80ndad Inglismaal, kivisöe kasutusele võtt, tekstiilivabrikud industriaalühiskond, postindustriaalühiskond, info ühiskond, teadmusühiskond 1) kaidi leht+ 14h töö,põhilised leibkonna mudelid?(vt lk 7),manufaktuur – suur ettevõte, kus on tööjaotus (tea ka konveiertootmise plusse ja miinuseid) esimene konveierlint võeti kasutusele Fordi autotehases; „Aeg on raha!“ range arvestus, bürokraatia tugevnes, ametnikud haarasid ohjad; ratsionaalsus, Too välja 2 p...
Rahvusliku maksevahendi puudumine ehk ametlik või formaalne nn dollariseerimine. Kasutatakse teiseriigi valuutat (paralleelselt oma valuutaga).Riigis tegutsev keskpank loobub iseseisvast rahapoliitikast. Valuutaliidu moodustamine nendes riikides tegutsevatest keskpankadest. (eurosüsteem euro) Valuutakomitee ehk sõltumatu emiteerija süsteem Keskpanga kohustus vahetada koduvaluutat välisvaluuta vastu seadusega kinnitatud kursiga. Traditsiooniline kursi fikseerimine ankurvaluuta suhtes. Keskpank seob oma valuuta teise keskpanga valuutaga. 12. Valuuta stabiliseerimise põhimeetodid Devalveerimine ehk devalvatsioon valuuta väärtuse vähendamine teiste rahaühikute suhtes. Revalveerimine rahvusvaluuta ametliku hinna tõstmine välisvaluutade või kulla suhtes. Nullifitseerimine käibelolevate rahamärkide tunnistamine täiesti väärtusetuteks ja uute käibele laskmine, kusjuures vanu rahamärke välja ei osteta või makstakse nende eest ainult
Majanduskasvu soodustamine: · Intressid: 26 o 1)madalad - majanduse areng hoogustub o 2)kõrged - majanduse areng aeglustub · Keskpangal on majanduspoliitiliste sihtide hierarhia (st kas esikohal on hindade stabiilsus või majanduse arendamine) Eesti rahapolitiika I · Aluseks valuutakomitee süsteem: · Fikseeritud kurss ankurvaluuta suhtes (1 euro=15,6 krooni) · Käibelolev kroonide hulk tagatud välisvaluutaga · Krooni saab igal ajal vahetada välisvaluuta vastu · Valuutakomitee: rahasüsteem, kus riigi keskpanga rahapoliitika teostus on väga piiratud · Eesti riigi põhivahendiks majanduspoliitikas jääb fiskaalpoliitika Fiskaalpoliitika http://www.eu4journalists.eu/images/dossiers/monetary.jpg · Majanduse arengu toetamine, tööpuuduse vähendamine eelarveliste kulutuste, maksude abil
algsed teguritulud – tootlike tegurite poolt loodud tulu: palk, intress ja dividend, rent, kasum alternatiivkulu (ka: loobumiskulu) – saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest ametiühingud – on töötajate esindusorganisatsioonid, mis kaitsevad töötajate huvisid ja esindavad töötajaskonda läbirääkimistel ettevõtte administratsiooniga (omanikega). amortisatsioonikulu – kulu põhivahendite asendamiseks ja remondiks ankurvaluuta – välisvaluuta, mille suhtes on fikseeritud koduse raha kurss; kasutatakse valuutakomiteede puhul annuiteetleping – regulaarsete maksete leping (näiteks raha väljamakseteks pensionifondist või pensionikindlustuslepingu alusel) arvestuslikud kulud – vt kalkulatoorsed kulud asendatavuse piirsuhe – näitab, kuipalju soovib tarbija vahetada ühte hüvist teise vastu; määrab ära samasuskõvera kalde
Kordamisküsimused. Kevad 2017 1. Euroopa ühisraha kehtestamise majanduslikud põhjused. Ühisturu toimimise takistused ilma ühisrahata. Ühisraha kehtestati, et kindlustada ühtlane ja stabiilne majanduskasv; et hoida hindade tõus kontrolli all; ühine raha ja intressimäärad peavad kindlustama, et kõigis liikmesriikides püsib elukalliduse tõus kontrolli all. (Kõikumised mõõdukad ja muutused etteaimatavad) 2. Euro, Euroopa ühisraha, usaldusväärsuse tagamise süsteem ja vahendid. Euroalal kehtivad seadusliku maksevahendina ainult europangatähed ja -mündid. Eurosüsteemi ülesanne on tagada, et majandust varustatakse sujuvalt ja tõhusalt pangatähtedega ning säilitada üldsuse usaldus euro suhtes. Europangatähtede turvalisus saavutatakse turvaelementide uurimis- ja arendustegevuse ning võltsimise ennetamise ja seire abil. Ühtlasi peavad keskpanga...
institutsionaalselt eraldatud ja tehtud ülesandeks täitevvõimust (valitsusest) sõltumatule keskpangale. Traditsioonilise rahapoliitika puhul reguleerib keskpank enamasti kas raha pakkumist, seega käibeloleva raha hulka, või raha hinda ehk intresse. Eesti rahapoliitika Eesti rahapoliitika baseerub valuutakomitee süsteemil. Valuutakomitee süsteemi iseloomustab kolm tunnust. Fikseeritud vahetuskurss ankurvaluuta suhtes. Eesti kroon on alates 1992. aastast olnud fikseeritud Saksa marga suhtes kursiga 1 Saksa mark = 8 krooni. Alates 1999. aastast, kui Saksa marga kurss fikseeriti euro suhtes, on Eesti krooni kurss fikseeritud euroga: 1 euro = 15,64664 Eesti krooni. Kogu Eesti Panga poolt emiteeritud raha peab olema tagatud kulla- ja välisvaluutareservidega. See tähendab, et kogu käibelolev Eesti kroonide hulk on tagatud välisvaluutaga.
19-21 juuni rahareformatsioon.1948 Saksamaal mark. Üks parimaid rahareforme maailmas. · Eesti kroon on ainuke seaduslik maksevahend Eesti territooriumil. Peab võtma vastu kroone Eesti territooriumil, kui ei võeta siis on tegu seaduse rikkumisega. · Eesti Rahapoliitika toetub valuutakomitee põhimõttele. Koloniaalvalduste rahasüsteem seaoti emamaa rahasüsteemi külge. a) Eesti kroon seotakse kindla kursiga ankurvaluuta külge. (1992 oli selleks saksa mark 1/8) Praegu on selleks euro. b) Kõik ringluses olevad kroonid siis tagati keskpanga reservidega. Reservi moodustasid panga kullavarud, ankurvaluutavarud ja mingi muu tugeva valuuta varud. Ringluses olevate kroonide massi sai suurendada ainult koos reservide suurenemisega. Konverteerima valuuta vahetamine teise valuuta vastu. Devalveerima vahetuskurssi alandama
(s.o. valuutakomitee, keskpanga kõigi kohustuste) suhtes otsese garantii. 13 Kohustuslik reservi suurus Eestis ei ole valuutakomitee keskpangast institutsionaalselt eraldatud, seetõttu peavad meil välisvaluutareservidega kaetud olema nii baasraha kui ka kõik muud Eesti Panga kohustused ja antud garantiid. Valuutakomitee süsteemide kolm ühisjoont: 1) ankurvaluuta suhtes fikseeritud vahetuskurss; 2) valuutakomitee kohustused (sularaha ja hoiused) on täielikult kaetud intressikandvate ja kõrgekvaliteediliste välisvaluutareservidega; 3) valuuta on täielikult konverteeritav nii jooksev- kui kapitalikontotehingutes. Valuutakomitee sobib eriti hästi 1) väikesed avatud majandusega riigid, kus keskpanganduse kogemust ühel või teisel põhjusel napib, ning finantsturgude areng on algjärgus;
Eesti rahapoliitika põhineb fikseeritud vahetuskursi süsteemil, mida toetab Valuutakomitee põhimõtetel tuginev rahapoliitiline raamistik. Eesti Valuutakomitee ei ole eraldiseisev institutsioon, vaid funktsioneerib osana keskpanga tegevusest. Välisvaluutareservidega peavad olema tagatud mitte ainult baasraha, vaid kõik EP kohustused ning antud garantiid. Ei ole institusioon vaid on osa keskpanga tegevusest (valuutakomitee on tegevus!!!). Valuutakomitee süsteemi kolm ühisjoont: 1. Ankurvaluuta suhtes fikseeritud vahetuskurss (vahetuskurss ühe valuuta hind väljendatuna teises valuutas), EEK vahetuskurss on fikseeritud euro suhtes 1 EURO= 15,6466 EEK. 2. Sularaha ja hoiused on täielikult kaetud intressikandvate ja kõrgekvaliteediliste välisvaluutareservidega. 3. Valuuta on täielikult konverteeritav kõikideks tehinguteks. EP hallatav maksete arveldussüsteem Süsteemi halduriks EP Süsteem koosneb kahest alamsüsteemist 1
Mida madalam on diskontomäär, seda rohkem kekspangalt laenatakse. Deposiit kogus, mis on hoiule antud, hoius Võlakiri dokument, kus on kirjas, kui palju on kulda hoiule antud, seda dokumenti aksepteeriti maksevahendina. Reservivõimendi hoiuste võimendi m(D), arvutatav kohustusliku reservi määra pöördväärtusena, m(D)=1/r Pankade tegelk soovitud sularahareservimäär Valuutakomitee süsteem, millel põhineb Eesti rahasüsteem, see tähendab, et vahetuskurss on fikseeritud ankurvaluuta suhtes, baasraha pakkumine ei sõltu keskpangast. Reservvaluuta välisvaluuta, mille suhtes Eesti krooni vahetuskurss on fikseeritud. Osareservipangandus täites kahte põhlist majanduslikku funktsiooni (raha välja laenamine ja raha hoiustamine), peab pank leidma optimaalse tasakaalu väljalaenatavate ressursside ja pangas hoitava reservi vahel. Panga maksevõime pank peab leidma optimaalse tasakaalu väljalaenatavate ressursside ja pangas hoitava resevi vahel.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
