Poolused on kinnitatud silindrilise terasikke külge 6. Kuidas tekitatakse sõltumatu ergutusega elektrimootoris magnetväli? Sõltumatu ergutus- ergutusmähist toidetakse generaatorivälisest allikast/ Sõltumatu ergutusega elektrimootori (vt joonis 6.6) karakteristikud on samalaadsed kui püsiergutusega mootoril. Kuna toited on eraldatud, siis on võimalik neid eraldi muuta. Mootori reverseerimiseks tuleb muuta kas ankrumähise või ergutusmähise toitepinge polaarsust. Pöörlemiskiirust saab muuta kas muutes ankruvoolu või ergutusvoolu tugevust, reeglina muudetakse siiski ankruvoolu tugevust. 7. Kuidas tekitatakse rööpergutusega elektrimootoris magnetväli? 7. Rööpergutus- ankrumähisega rööbiti ühendatud ergutusmähist toidetakse ankrumähisest./ Rööpergutusega elektrimootoris (haruvoolumasin) (vt joonis 6.6) on ankrumähis ja ergutusmähis ühendatud rööbiti ja saavad sama toitepinge. Ergutusmähise
tugevust. 11. Kuidas saab rööpergutusega elektrimootoris muuta pöörlemiskiirust? Muutes näiteks ankruvoolu tugevust. 12. Kuidas saab jadaergutusega elektrimootoris muuta pöörlemiskiirust? Vähendades koormust? Suurendades tühijooksu voolutugevust. 13. Kuidas saab püsiergutusega elektrimootoris muuta pöörlemissuunda? Ankrumähise voolusuuna muutmisega (toitepinge polaarsuse muutmisega). 14. Kuidas saab sõltumatu ergutusega elektrimootoris muuta pöörlemissuunda? Tuleb muuta kas ankrumähise või ergutusmähise toitepinge polaarsust. 15. Kuidas saab rööpergutusega elektrimootoris muuta pöörlemissuunda? Tuleb muuta kas ankrumähise või ergutusmähise toitepinge polaarsust. 16. Kuidas saab muuta ankruvoolu tugevust? Ühendada ankrumähisega jadamisi muuttakisti või kasutada toitepinge impulss- laiusmodulatsiooni. 17. Milles seisneb ankruvoolu tugevuse reguleerimine impulss-laiusmodulatsiooniga?
mootorina (joonised 2A ja 2B). Kui ankur panna mehhaanilise jõu mõjul pöörlema, siis indutseeritakse ankrumähises Faraday elektromagnetilise induktsiooni seaduse kohaselt induktsiooni elektromotoorjõud: dF dY e i = -w =- (1) dt dt ja saame generaatori. Siin w ankrumähise keerdude arv, dF / dt magnetvoo muutumise kiirus läbi ankrumähise (Wb/s), Y = w F aheldusvoog (Wb). r Kui aga läbi ankrumähise juhtida vool, siis induktori magnetväljas induktsiooniga B (T) mõjub ankrumähisele jõumoment ã Hans Korge, 2006 1
elektrilise kraadi) järgi muuta voolu suunda poolis. Seda tehakse neutraaljoonel, kus poolis tekkivad jõud on võrdsed ja vastassuunalised, ega pööra enam ankrut, sest pöördemoment on null. Selleks on masina võllil kommutaator, mis pöörleb koos ankrumähisega ja, nagu ta nimi ütleb, kommuteerib ehk muudab voolu suunda. Kommutaator koosneb üksteisest isoleeritud lestadest ehk lamellidest, mis on järgmisel joonisel kujutatud kahe poolringina. Ankrumähise pooliotsad on ühendatud lestadega. Vool juhitakse ankrumähisesse harjadega, mille vahel pöörlevad kommutaatorilestad. Harjad on söest, grafiidist või vasest ning asuvad harjahoidjas, kus nad vedruga surutakse vastu kommutaatorilesti. Neutraaljoonel muudetakse niiviisi voolu suund poolis. Iga pool on ühendatud kahe lestaga ehk: kommutaatorilesti on samapalju kui poolikülgi. Mida rohkem on masinas poole, seda ühtlasem on pöörlemiskiirus.
Tallinn 2009 Antud: 1 = n 1 .. 3 - mootori töö magnetvood 2 = 0,75 n Pn - mootori nimivõimsus 3 = 0,5 n nn - mootori nimipöörlemis sagedus Pn = 14 kW U n - mootori nimipinge nn = 3000 min -1 I n - mootori nimivool U n = 220 V n - mootori nimikasutegur I n = 74, 0 A J ekv - mootori inertsimoment n = 0,860 Ra - mootori ankrumähise takistus J ekv = 0,10 kg m 2 Cn - mootori konstruktsiooniteguri ja nimimagnetvoo korrutis Mootori tüüp: p-51 I a , k ,l - ankru mähise lühisvool k n - mootori konstruktsiooniteguri ja nimimagnetvoo korrutis Tem - mootori elektromagneetiline moment Leida: Arvutada ja ehitada alalisvoolu haruvoolumootori loomulikud ja kunstlikud elektromehaanilised ja mehaanilised karakteristikud antud magnetvoo ( ) väärtustel.
4. Pöörlemiskiirus n = 2850 p/min 5. EMV ankrutakistus RAMV = 1,4 6. EMV ankruinduktiivsus LAMV = 25 mH 7. Kompensatsioonmähise induktiivsus LKMV = 30 mH 8. Kompensatsioonmähise takistus RKMV = 1,3 9. Juhtmähise induktiivsus LJ = 50 H 10. Juhtmähise takistus RJ = 2,6 k 11. Juhtmähise nimivool IJ = 10 mA Generaatori andmed: 1. Nimivõimsus PG = 250 W 2. Nimipinge UG = 110 V 3. Nimivool IAG = 2,3 A 4. Nimiergutusvool IEG = 1,1 A 5. Ankrumahise induktiivsus LAG = 25 mH 6. Ankrumähise takistus RAG = 2.8 7. Ergutusmähise induktiivsus LEG = 20 H 8. Ergutusmähise takistus REG = 56 9. Ülekandetegur voolu järgi 10. Ülekandetegur pinge järgi 5 Täiturmootori andmed: 1. Nimipinge UN = 110 V 2. Nimiergutusvool IEM = 0,22 A 3. Nimiankruvool IAM = 2,08 A 4. Nimivõimsus PM = 172 W 5. Nimipöördemoment MK = 0,7 nm 6. Käivitusmoment MK = 1,25 nm 7. Inertsimoment J = 6,72 × 10-4 8. Ankrumähise takistus RAM = 2,0 9
Induktor on masina osa kus luuakse magnetväli. Mähise pöörlemisel magnetväljas on juhtmekeerule mõjuva jõu suund sõltuv keeru asendist. Mähised on tehtud peenest vasktraadist ja mähis ise asetseb kahe omavahel vastamisi oleva püsimagneti vahel. Et ankur pöörleks, tuleb iga poolpöörde järgi muuta voolu suunda poolis. Selleks on kommutaator mis paikneb masina võllil ja pöörleb koos ankrumähisega muutes voolu suunda. Kommutaatoril on lestad ja nad on üksteisest isoleeritud. Ankrumähise pooliotsad on ühendatud lestadega. Vool juhitakse ankrumähisesse harjade abil, mille vahel pöörlevad kommutaatorilestad. Harjad on kas söest, grafiidist või vasest. Harju surutakse vedrude abil vastu kommutaatorilesti. Poolis muudetakse voolu suunda neutraaljoonel. Iga pool on ühendatud kahe lestaga ja mida rohkem on masinas pooli, seda ühtlasem on pöörlemiskiirus. Kasutatud kirjandus: · http://www.ene.ttu.ee/leonardo/elektro_alused/3Elektromagnetism.pdf · http://www.ene
Kuigi voolu tugevus jääb muutlikuks tänu pöörlemisel magnetvoo muutumisega. Voolu pulseerimist välis ahelas saab vähendada suurendades keerdude arvu ankrul ja iga keeru otsad on ühendatud uue kommutaatori lestade paariga. 16 lestaga kommutaatori on see peaaegu olematu. 23. Alalisvoolumasinate ankrureaktsioon (lk 63) Koormatud alaisvoolumasinas mõjuvad kaks magneetimisergutust: ergutus- mähise magneetimisergutus ja ankrumähise magneetimisergutus. Ankrumähise magneetimisergutuse mõju masina magnetväljale nim ankrureaktsiooniks. Ankrureaktsioon moonutab masina põhimagnetvälja, tehes selle ebasümmeetri- liseks masina pooluste telje suhtes. (joonis 3.6a) Mida rohkem on masin koormatud seda suurem on resulteeriva välja moonutus ja järelikult seda suurem on
elektrilise kraadi) järgi muuta voolu suunda poolis. Seda tehakse neutraaljoonel, kus poolis tekkivad jõud on võrdsed ja vastassuunalised, ega pööra enam ankrut, sest pöördemoment on null. Selleks on masina võllil kommutaator, mis pöörleb koos ankrumähisega ja, nagu ta nimi ütleb, kommuteerib ehk muudab voolu suunda. Kommutaator koosneb üksteisest isoleeritud lestadest ehk lamellidest, mis on järgmisel joonisel kujutatud kahe poolringina. Ankrumähise pooliotsad on ühendatud lestadega. Vool juhitakse ankrumähisesse harjadega, mille vahel pöörlevad kommutaatorilestad. Harjad on söest, grafiidist või vasest ning asuvad harjahoidjas, kus nad vedruga surutakse vastu kommutaatorilesti. 122 Neutraaljoonel muudetakse niiviisi voolu suund poolis. Iga pool on ühendatud kahe lestaga ehk: kommutaatorilesti on samapalju kui poolikülgi. Mida rohkem on masinas poole, seda ühtlasem on pöörlemiskiirus.
elektrilise kraadi) järgi muuta voolu suunda poolis. Seda tehakse neutraaljoonel, kus poolis tekkivad jõud on võrdsed ja vastassuunalised, ega pööra enam ankrut, sest pöördemoment on null. Selleks on masina võllil kommutaator, mis pöörleb koos ankrumähisega ja, nagu ta nimi ütleb, kommuteerib ehk muudab voolu suunda. Kommutaator koosneb üksteisest isoleeritud lestadest ehk lamellidest, mis on järgmisel joonisel kujutatud kahe poolringina. Ankrumähise pooliotsad on ühendatud lestadega. Vool juhitakse ankrumähisesse harjadega, mille vahel pöörlevad kommutaatorilestad. Harjad on söest, grafiidist või vasest ning asuvad harjahoidjas, kus nad vedruga surutakse vastu kommutaatorilesti. 122 Neutraaljoonel muudetakse niiviisi voolu suund poolis. Iga pool on ühendatud kahe lestaga ehk: kommutaatorilesti on samapalju kui poolikülgi. Mida rohkem on masinas poole, seda ühtlasem on pöörlemiskiirus.
hakkab käivitusvool uuesti vähenema, kuni rakendub kiirenduskontaktor KM5, shunteerides käivitusreostaadi sektsiooni R1-2. Mootori reversseerimiseks tuleb sisse lülitada lüliti SB2 või peab laud jõudma lõpulülitini SQ2.Selle tulemusena kaotab toite seni rakendunud suunakontaktori mähis, toite saab aga vastassuuna suunakontaktori mähis. Suunakontaktorite peakontaktid mootori jõuahelas lülituvad ümber ja selle tulemusena muutub ankruvoolu suund. Kuna pinge polaarsus ankrumähise klemmidel on muutunud, ankrumähises indutseeritud emj suund aga ei muutu, sest ankur jätkab salvestunud kineetilise energia tõttu pöörlemist endises suunas, tagastub üks ja seega tagastuvad nii pidurduskontaktor 5 kuikiirenduskontaktorid KM4 ja KM5. Nende peakontaktid mootori jõuahelas avanevadja seega osutuvad nii pidurdustakisti R2 ja käivitusreostaat R1 lülitatuks ankruahelasse piiramaks alanud vastulülituspidurduse voolu.
Samal hetkel kui vool keerus muudab oma suunda vahetub harjade all kommutaatori asetus. Tänu millele jääb välisahelas voolu suund muutumatuks. Kuigi voolu tugevus jääb muutlikuks tänu pöörlemisel magnetvoo muutumisega. Voolu pulseerimist välis ahelas saab vähendada suurendades keerdude arvu ankrul ja iga keeru otsad on ühendatud uue kommutaatori lestade paariga. 16 lestaga kommutaatori on see peaaegu olematu. 5.Ankrureaktsioon Ankrureaktsiooniks minetatakse ankrumähise magneetimisergutuse mõju masina magnetväljale. Alalisvoolumasina töötamisel tühijooksu olukorras peaaegu puudub vool ankrumähises ja magnetringi mõjutab ainult magneetimisergutus F0. Masina magnetväli on sel juhul sümeetriline pooluste telje suhtes ja magnetvoo jaotus õhupilus on näidatud joonisel B. Kui me masinat koormata tekib ankrumähises vool, millega kaasneb magnetväli, mis on ka sümeetriline ankrutelje suhtes. Tegelikult esinevad mõlemad magnetväljad koos,
klemmi. Harjad toetuvad elektrimootori pöörleva osa ankru- mähiste otstega ühendatud lamellidele. Lamellid koos harjadega moodustavad kommutaatori, mille abil juhitakse mähises kulgeva voolu suunda. Ühe harja ja lamelli kaudu kulgeb vool akust mähisesse ning teise harja ja lamelli kaudu mähisest maandusse. Hoidemähise teine ots on ühendatud maandusega läbi kere, tõmbemähise teine ots saab maanduse aga läbi ergutus ja ankrumähise. Vool läbib mõlemat mähist ja tekkiva tugeva magnetvälja toimel viib tõmberelee vabakäigusiduri hammasratta hoorattaga hambumisse ja ühendab peavoolukontaktid. Peavool kulgeb akust otsa süütelülitit läbimata käivitile ja hakkab hooratast ringi ajama. Mootori käivitumisel, (pöörlemissagedus ületab käiviti pöörlemissageduse), katkestatakse klemmile 50 toitevoolu andmine. Seni kuni peavoolukontaktid on veel ühendatud, läbib vool tõmbe- ja hoidemähist, mis hetkel
TALLINNA POLÜTEHNIKUM Täiskasvanukoolituse osakond KEE-007 977 (rühm) (registri nr) (ees- ja perekonnanimi) Kontrolltöö (töö pealkiri) Elekriajamid (õppeaine) Kodutöö nr. 1 Juhendaja R. Kask Esitamine TPT-sse ............ 2009 Hinne ................. Kuupäev ............. Õpetaja allkiri ....................... Tallinn 2009 ÜLESANNE Nr. 1 (Variant 7) Määrata pikkihöövelpingi töölaua mehhanismi taanadatud inertsimoment. Mehhanismi kinemaatiline skeem on kujutatud joonisel 1.1 Andmed tab...
KOOL eriala Õpilase nimi MOOTORITE VÕRDLUS Iseseisev töö Juhendaja: ..... Tartu 2017 1 VAHELDUVVOOLUMOOTORI TÜÜPID Eelised Puudused Tavalised Kasutatav rakendused toide Lühisrootoriga - Otsekäivitus - Suurem Leiab järjest Vahelduvvool asünkroonmooto - Lihtne meetod ja käivitusvool enam kasutust. r ehitus u (kuni 8x Tööstusseadmete - Ei vaja keerukaid suurem ajamid, võimsad juhtimissüsteeme nimivoolust) pumbad, tõste- ja - Madal hind - Tegelik teisaldusseadmed - Töökindel vooluimpulss , - Rasketes kuni 14x turbogeneraatorid talitusoludes ...
Sisukord Sünkroonmasinad .................................................................................................................................... 2 Põhimõisted......................................................................................................................................... 2 Töötamispõhimõte .............................................................................................................................. 3 Konstruktsioon .................................................................................................................................... 4 Staatorimähised .................................................................................................................................. 6 1 ja 2- faasilised staatorimähised ........................................................................................................ 9 Elektromotoorjõud ..................
M KT1 KE2 M KT1 A2 KE2 E2 A2 Joonis 4.9. Sõltumatu ergutusega mootori pöörlemissuuna muutmine ankrumähise (a) või ergutusmähise (b) ümberlülitamisega Jadaergutusega alalisvoolumootori reverseeritav juhtimislülitus on näidatud joonisel 4.10. Pöörlemissuuna muutmine toimub ankrumähise ümberlülitamisega. Ergutusvoolu suund jääb seejuures samaks. Jadaergutusega mootorid on kasutusel elektersõidukite veoajamites. a) Ua S
rööpergutusmootorilgi ja pidurdusolukorrad on põhiliselt samade omadustega kui rööpergutusmootorilgi LIITERGUTUSMOOTOR Liitergutusmootor on oma omadustelt rööpergutusmootori ja jadaergutusmootori vahepeal. Tehistunnusjooni võidakse saada võrgupinge muutmisel, ankruahela takistuse muutmisel või rööpergutusmähise ergutusvoolu muutmisel. Liitergutusmootoril saab kasutada kõiki elektrilisi pidurdusviise. Vastulülituspidurdusse üleminekuks on otstarbekas vahetada ankrumähise otsad, kuna ergutusmähiseid on kaks ja nende otste ümbervahetamine on tülikam. Dünaamilisel pidurdusel jäetakse tavaliselt rööpergutusmähis võrgutoitele. ASÜNKROONMOOTOR Libistus: Rootori nurkkiirus arvutatakse valemiga: : Asünkroonmootori mehaaniline tunnusjoon Klossi valem: Kõige lihtsamaks asünkroonmootori mehaanilise tunnusjoone mudeliks on üldtuntud Klossi valem mis sisuliselt lähtub ainult vääratusmomendist ja sellele vastavast libistusest.
Magnetvalja poorlemiskiirus (seda nimetatakse ka sunkroonkiiruseks) 0 soltub nii sagedusest f kui ka poolusepaaride arvust p: 45. Alalisvoolumootorid. Alalisvoolumasin võib töötada nii mootorina kui ka generaatorina. Seega on alalisvoolumasinale iseloomulik pööratavuse omadus. Kui viimane lülitada alalisvooluvõrku, siis ergutus ja ankrumähist läbib vool ning ankur hakkab pöörlema. Ergutus ja ankrumähise poolt moodustatud magnetväljade vastastikuse mõju tulemusena hakkab mootori rootor pöörlema, kuna ankrumähisele mõjub elektromagnetiline moment M. See moment ei ole pidurdav, nagu on alalisvoolugeneraatoris, vaid on pöörav. Alalisvoolumootorile rakendatud klemmipinge tasakaalustatakse ankrumähise pöörlemisel temas indutseeritud vastuelektromotoorjõu ja ankruahela kogutakistusel tekkiva pingelangu poolt.
60 Analüütiline meetod. Võtame ankruvoolu võrdseks mootori nimivooluga, kuna ülesandes puuduvad andmed ergutusmähise kohta. Pn 2400 I an = , I an = = 14,17 A. U nn 220 0,77 Ankruvool antud koormuse korral I t = 0,75 I an , I t = 0,75 14,17 = 10,63 A. Andmed ankrumähise takistuse kohta puuduvad, seetõttu võib selle arvutada ligikaudse valemiga 6 0,5U n (1 - n ) 0,5 220(1 - 0,77) Ra = , Ra = = 1,78 . I an 14,2 Maksimaalne vool käivitamisel I1 = I 2 ,
ELEKTROPNEUMAATIKA ALUSED Õptķ FESTO DIDACTIC Tallinn 1997 Sisįįltõrd,,',,:, FESTO DIDACTiT Sisukord Į.SissejuĮratĮļS 3 5 2.Ltihitilevaade elektrotehnika põhialustest 6 saamine 2. I Elektrivoolu liigid ja elektrivoolu 6 2.Į .l Valrelduwool (AC) 6 2.l .2 AĮaļisvool (DC) 6 2'L.3 h.rĮseerįv vool 1 2.2 Elektrotelrnikas kasutatavad mõõtülrikud 7 2.3 Ohmi seadus g 2.4 Elektrilise võimsuse aryĮļtarnįne g 3. Elektropneumaatika ...
paigutatud ampermeetri sisse. Voolutugevusel, mis ületab 10A, kasutatakse voolutrafot. Ülesanne Leida tegelik primaarvool I1, kui ampermeeter on ühendatud läbi voolutrafo KI=600/5 ja selle näit on I2=4,3A. Takistuse mõõtmine Takistuste mõõtmisel on tihti otsustavaks nende suurus. Suuruse järgi jagunevad takistused: väikesed takistused - väärtusega kuni 1. Neid kohtab ühendusjuhtmetes ning kontaktides, ampermeetrite ja suntide sisetakistusena, alalisvoolumootori ankrumähise takistus, jne; keskmised takistused - väärtusega 1 kuni 0.1M. Selliseid takistusi leidub näiteks voltmeetrite sisetakistusena; suured takistused - väärtusega üle 0.1M. Selliseid takistusi leidub samuti voltmeetrite sisetakistusena ja samuti isolatsioonitakistused. Väikeste takistuste mõõtmisel tuleb kõrvaldada ühendusjuhtmete ja üleminekukontaktide takistuse mõju mõõtmise tulemusele.
emj ja nurkkiiruse ajalise muutumise diagrammid. Nagu näha, muutub ankruvool kahe piirväärtuse, maksimaalse käivitusvoolu I1 ja ümberlülitusvoolu I2 vahel. Selline muutumine on tingitud käivitusreostaadi sektsioonide järkjärgulisest väljalülitamisest. Joonis S.3 Iga käivitusreostaadi sektsiooni väljalülitamine põhjustab elektriajami elektro- mehaanilise ajakonstandi hüppelise vähenemise ja seetõttu muutub ka kiiruse (ja seega ka ankrumähise vastuemj) kasvu iseloomustava eksponentkõvera tõusunurk. Kui lülitada elektriajami juhtimisskeemi vooluandurid, näiteks maksimaalvoolureleed, mis on seadistatud rakenduma voolu väärtusel I1 ja tagastuma voolu väärtusel I2, saab nende kontakte kasutada käivitusreostaadi sektsioone väljalülitavate kontaktorite juhtimiseks. Samal viisil võib kasutada ka emj anduritena pingereleesid, aga ka mingeid kiirusereleesid või andureid. Ja lõpuks on võimalik eelnevalt välja arvutada
ankruks ja mähist ankrumähiseks. Mähise pöörlemisel magnetväljas on juhtmekeerule mõjuva jõu suund sõltuv keeru asendist. Et ankur pöörleks, tuleb iga poolpöörde järgi muuta voolu suunda poolis. Seda tehakse neutraaljoonel, kus poolis tekkivad jõud on võdsed ja vastassuunalised, ega pööra enam ankrut, sest möörelmismoment=0. Selleks on masina võllil kommutaator, mis pöörleb koos ankrumähisega ja muundab voolu suunda. Kommutaator koosneb üksteisest isoleeritud lestadest. Ankrumähise pooliotsad on ühendatud lestadega. Vool juhitakse ankrumähisesse harjadega, mille vahel pöörlevad kommutaatorilestad. Iga pool on ühendatud 2 lestaga. Mida rohkem on masinas poole, seda ühtlasem on pöörlemiskiirus. Selle järgi, kuidas on omavahel ühendatud masina ankru ja ergutusmähis, liigitatakse alalisvoolumootoreid: sõltumatu e võõrergutusega masin, kus ankrumähist ja ergutusmähist toidetakse eraldi; rööpergutusega e
käivitusmähises, aktiivtakistis või kondensaatoris on rike, kuid töömähis on korras? 8. Ekraneeritud poolustega mootor. 9. Kahefaasiline asünkroonmootor. 10.Õõsrootoriga mootor. 66.Alalisvoolumootor 1. Kas üht ja sama alalisvoolu masinat võib kasutada nii generaatori kui mootorina? 2. Alalisvoolumasinad. Alalisvoolumasina ehitus ja tööpõhimõte. 3. Kuidas alalisvoolumasinad jagunevad? Teha skeemid. 4. Kuidas ühendatakse alati ankrumähise lõpp ja lisapooluste algus? Põhjenda. 5. Milleks on alalisvoolumootoril kommutaator? Kommutaatori ehitus. 5. Kuidas liigitatakse alalisvoolumootorid selle järgi, kuidas on omavahel ühendatud masina ankru- ja ergutusmähis? 6. Jadaergutusega ehk peavoolumootor, teha skeem. Millistel juhtudel jadaergutusega mootoreid kasutatakse? 7. Miks ei tohi jadaergutusega alalisvoolumootoreid käivitada ilma mehaanilise koormuseta? 8. Kas peavoolumasinaid kasutatakse ka generaatoritena?
elektrilise kraadi) järgi muuta voolu suunda poolis. Seda tehakse neutraaljoonel, kus poolis tekkivad jõud on võrdsed ja vastassuunalised, ega pööra enam ankrut, sest pöördemoment on null. Selleks on masina võllil kommutaator, mis pöörleb koos ankrumähisega ja, nagu ta nimi ütleb, kommuteerib ehk muudab voolu suunda. Kommutaator koosneb üksteisest isoleeritud lestadest ehk lamellidest, mis on järgmisel joonisel kujutatud kahe poolringina. Ankrumähise pooliotsad on ühendatud lestadega. Vool juhitakse ankrumähisesse harjadega, mille vahel pöörlevad kommutaatorilestad. Harjad on söest, grafiidist või vasest ning asuvad harjahoidjas, kus nad vedruga surutakse vastu kommutaatorilesti. 122 Neutraaljoonel muudetakse niiviisi voolu suund poolis. Iga pool on ühendatud kahe lestaga ehk: kommutaatorilesti on samapalju kui poolikülgi. Mida rohkem on masinas poole, seda ühtlasem on pöörlemiskiirus.
sega; selleks on nende pooluskingad nõrgalt magneeditud (jääkmagnetism). Elektrömotoorjõud indutseeritakse gene- raatoris järgmiselt: ankru pöörlema hakkamisel lõikavad ankrumähise sektsioonid algul magnetpoolustevahelist nõrka jääkinagnetvälja, mistõttu ankrumähise sektsiooni- des indutseeritakse umbes 2-voldine emj. Selle tulemusena läbib ergutusmähist vool, mis tugevdab poolustevahelist magnetvälj a j a emj
28 120 t sees q= (3.2) Tc on kogu perioodi vältel konstantne ja võrdeline juhtimpulsside sagedusega. Kui antud meetodit kasutatakse kahe mähisega alalisvoolumootori (joonis 1.8, d) juhtimiseks, on ergutusmähise pinge Us2 ankrumähise pinge suhtes 90° võrra nihutatud. Täissild-pulsilaiusmuunduri (joonis 1.25, c) talitlusdiagramm on samasugune kui ühefaasilise oma (joonis 1.8, c), sest väljundpinge sõltub ainult modulatsiooni viisist. Selle lülituse puhul on võimalikud alalispingeväljundi sümmeetriline ja vahelduv-või alalispingeväljundi asümmeetriline juhtimine. Joonisel 3.28, a toodud ajadiagrammidel muudavad kõik pooljuhtlülitid seisundit üheaegselt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
