Areng - Süstemaatilised muutused alates munaraku viljastamisest kuni inimese surmani. - Kasvamine - Küpsemine Bioloogiline, kognitiivne, sotsiaalne Arengupsühholoogia kui uurimisvaldkond • Arengupsühholoogia käsitleb vanusega seotud muutuseid käitumises, psüühikas ja inimsuhetes • Imikuiga 0-2 eluaasta • Varane lapseiga 2-6 eluaasta • Keskmine lapseiga 7-12 eluaasta • Murdeiga alates 12-13 elauaastast • Varane täisiga 20-30 eluaastat • Keskmine täisiga 40-50 eluaastat • Hiline täisiga alates 60 eluaastast Arengupsühholoogia lätted I • John Locke (1632-1704) – laps sündides tabula rasa • Jean Jacques Rousseau (1712-1778) – lapsed kasvavad “looduse plaani” kohaselt Arengupsühholoogia lätted II • Teaduslik lähenemine tekkis 19. saj koos Charles Darwini evolutsiooniteooriaga: • Süstemaatiline arengu uurimine • Areng – lapse pidev kohanemine keskkonnaga • Iseseisva distsipliin...
Teiste poolt tarvitatava tubakasuitsu sissehingamine on kaudne ehk passiivne suitsetamine. Passiivne suitsetaja on inimene, kes viibib ruumis, kus on suitsetatud või suitsetatakse. Hea vastaja! Olen õpilane xxx Keskkoolist ja teen uurimust teemal ,,Passiivne suitsetamine xxx Keskkoolis''. Uurimuse eesmärgiks on saada ülevaade passiivsest suitsetamisest xxx Keskkooli õpilaste hulgas. Ankeet on anonüümne ning garanteerin, et teie poolt täidetud ankeeti kasutatakse ainult uurimuse autori poolt vaid käesoleva uuringu raames. Loodan Teie mõistvale suhtumisele! * Kohustuslik Sugu * • Mees • Naine Mis klassis käite? * • 6- 7 • 8- 9 • 10- 12 Kas teil on sõber, kes suitsetab? * • Jah • Ei Kas teil eluruumides suitsetatakse? * • Jah • Ei Kas teie peres on suitsetajaid? * • Ei • Ema või isa • Mõlemad vanemad • muu:
Tallinn 2014 Sisukord Sissejuhatus Andmete kogumise ja analüüsimise viise on mitmeid tihti räägitakse (ehk pisut liialt üldistades) kvantitatiivsest ja kvalitatiivsest metoodikast. Andmete kogumisest rääkides eelistan sõnapaarile kvantitatiivne kvalitatiivne kasutada sisult konkreetsemaid märksõnu: struktureeritud ja struktureerimata andmekogumise instrumendid ja/või andmed. Struktureeritud instrumendi tüüpilise näitena võib ette kujutada üht tavapärast ankeeti, kus vastajale on ette antud nii küsimused kui ka võimalikud vastuste variandid, mille hulgast ta vastavalt juhendile sobiva(d) välja peab valima; struktureerimata andmekogumise tüüpilise näitena võib ette kujutada avatud intervjuud, mis sarnaneb vabale vestlusele, kus intervjueerija ei esita konkreetseid lühivastust eeldavaid küsimusi, vaid suunab intervjueeritavat teatud teemadest rääkima, esitab kuuldu põhjal täpsustavaid küsimusi
Tallinn 2014 Sisukord Sissejuhatus Andmete kogumise ja analüüsimise viise on mitmeid – tihti räägitakse (ehk pisut liialt üldistades) kvantitatiivsest ja kvalitatiivsest metoodikast. Andmete kogumisest rääkides eelistan sõnapaarile kvantitatiivne – kvalitatiivne kasutada sisult konkreetsemaid märksõnu: struktureeritud ja struktureerimata andmekogumise instrumendid ja/või andmed. Struktureeritud instrumendi tüüpilise näitena võib ette kujutada üht tavapärast ankeeti, kus vastajale on ette antud nii küsimused kui ka võimalikud vastuste variandid, mille hulgast ta vastavalt juhendile sobiva(d) välja peab valima; struktureerimata andmekogumise tüüpilise näitena võib ette kujutada avatud intervjuud, mis sarnaneb vabale vestlusele, kus intervjueerija ei esita konkreetseid lühivastust eeldavaid küsimusi, vaid suunab intervjueeritavat teatud teemadest rääkima, esitab kuuldu põhjal täpsustavaid küsimusi
SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Andmete kogumise ja analüüsimise viise on mitmeid – tihti räägitakse (ehk pisut liialt üldistades) kvantitatiivsest ja kvalitatiivsest metoodikast. Andmete kogumisest rääkides eelistan sõnapaarile kvantitatiivne – kvalitatiivne kasutada sisult konkreetsemaid märksõnu: struktureeritud ja struktureerimata andmekogumise instrumendid ja/või andmed. Struktureeritud instrumendi tüüpilise näitena võib ette kujutada üht tavapärast ankeeti, kus vastajale on ette antud nii küsimused kui ka võimalikud vastuste variandid, mille hulgast ta vastavalt juhendile sobiva(d) välja peab valima; struktureerimata andmekogumise tüüpilise näitena võib ette kujutada avatud intervjuud, mis sarnaneb vabale vestlusele, kus intervjueerija ei esita konkreetseid lühivastust eeldavaid küsimusi, vaid suunab intervjueeritavat teatud teemadest rääkima, esitab kuuldu põhjal täpsustavaid küsimusi ning julgustab
CV on kandidaadi kirjeldus oma isiklikust minevikust, mida kandidaat peab oluliseks rõhutada antud ametikohale kandideerimisel. CV koosneb järgmistest osadest (Toomenurm 1999: 34): · isikuandmed; · teenistuskäik; · hariduskäik; · võõrkeele oskus; · arvuti kasutamine; · huvialad · soovitajad Tihti on CV-le lisatud ka motivatsiooni- ja/või kaaskiri. Kaaskirja eesmärgiks on tutvustada kandidaadi CVd, ankeeti ja juhtida tähelepanu professionaalse tegevuse olulisematele aspektidele. Kaaskiri võimaldab kandidaatidel end piisavalt avada. Motivatsioonikiri on põhjalikum ning võimaldab kandidaadil oma sobivust pakutavale ametikohale paremini põhjendada. (Kihuoja 2007: 25) CV-de analüüsimisel tekkivate küsimuste puhul tasub neid pigem täpsustada kui CV-d kergekäeliselt kõrvale jätta. Kõikide potentsiaalsete
Hea vastaja! Mina olen Regina Siniorg 10.D klassist ja teostan uurimistööd teemal “GAG gümnaasiumi õpilaste teadlikkus meigitoodete koostisest ja mõjust nahale“. Uurimuse eesmärgiks on saada teada, kui palju teatakse sellest, mida enda nahal kasutatakse. Esitatud küsimustele tõmmata ring ümber või kirjutada punktiirjoonele vastus. Ankeet on anonüümne ning garanteerin, et Teie poolt täidetud ankeeti kasutatakse ainult uurimuse autori poolt vaid käesoleva uuringu raames. 1. Kui tihti kaustad meigivahendeid? a. Iga päev b. Argipäeviti c. Nädalavahetustel d. Ei kasutagi e. Muu....................................................................................................................... .......... 2. Missuguseid meigi tooteid kasutad igapäevaselt? Nimeta ka firma. ..........
Peaaegu kaks kolmandikku (65%) hukkunutest on alkoholijoobes. Tules hukkunutest on alkoholijoobes lausa 88% (Alkohol ja õnnetused, 2009). 10 2. Metoodika ja andmeanalüüsi meetodid Uurimistöös kasutati andmete kogumiseks kvantitatiivset uuringut. Koostati peamiselt suletud küsimustega küsimustik ja küsitlus viidi Ülenurme Gümnaasiumi 9. klassides ja 12. klassides läbi 2011/2012 ja 2012/2013 õppeaastal . Kokku väljastati 115 ankeeti, milledest ka kõik tagastati. Seega osalesid uurimistöös kõik 115 (100%) kaasatud õpilast. Küsimustik koosnes kümnest küsimusest, neist kaks esimest olid selgitamaks taustaandmeid ja järgnesid 8 valikvastustega küsimust. Ankeedid uuritavatele jagati välja aineõpetaja poolt. Nende täitmine ja kogumine toimus sama aineõpetaja tunnis. Anonüümsuse tagamiseks ei pidanud kirjutama oma nime. Uurimistöös osalemine oli vabatahtlik
Metoodika. Tegin oma uurimustöö kvantitatiivse 13 uurimismeetodi metoodika abil, kuna selline meetod võimablas arvude/andmete uurimist. Valim. Uurimus viidi läbi 181 inimese seas. Uurimuse sooline vastamine jagunes :mehed 33 vastamist ja naised 148 vastamist. (tabel 1) Vastajad olid vanuses 10-60. Vanuselise grupi järgi on andmed toodud protsentuaalselt. (tabel 2) ja igale vanusegrupile vastavalt vastajate arv.( tabel 3) Mõõtevahendid. Uurimuse läbiviimiseks kasutasin ankeeti, mis pärineb internetist ja on koostatud ,,The Center of Internet Addiction....your source since 1995" Dr. Kimberly Young poolt. Kasutasin ka eestikeelset test küsimustikku peaasi.ee . Vastama pidi 5 punkti skaalal, kus 5 tähendas ,,alati", 4 tähendas ,,sageli", 3 tähendas ,,vahetevahel", 2 tähendas ,,harva" ja 1 tähendas ,,üldse mitte". Ankeet on tabel 3 ( lisa 3). Küsimustiku vaatas üle uurimistööde kursuse õpetaja Eve Liis.
· Kindlustusandja õigus taganeda kindlustuslepingust. (peatada või ennetähtaegselt lõpetada) · Regressiõigus tagasinõudeõigus · Õigus keelduda hüvitise maksmisest või vaidlustada hüvitistaotlus · Õigus lepingud teisele kindlustusandjale üle anda 10. Kindlustussumma ja selle määramine Kindlustussumma on summa mille peale eseme või elu kindlustatakse. Elukindlustuses kindlustussumma määramiseks peab klient täitma tervise ankeeti. Kindlustussumma oleneb klinedi vanusest ja tervise seisundist, tema hobidest ja elustiilist (sport, autojuhtimine, harjumused, suitsetamine, alkoholi tarbimine). Varakindlustuses kindlustussuma sõltub eseme vanusest, auto ja korteri puhul ka sisustusest, kasutamise eesmärkidest, seisundist. Tuleb alati arvestada, et mida suurem on kindlustussuma, seda suurem on kindlustusmakse. 11. Elukindlustuse põhilised jooned · Kindlustatakse isiku elu (tervis)
ms klassist. Teostan uurimistööd teemal "Lähte Ühisgümnaasiumi õpilaste ETV, Kanal 2 ja TV 3 tarbimise harjumused". Uurimuse eesmärk on saada ülevaade Teie telemeedia tarbimisele kulutatud ajast ning sellest, milliseid telekanaleid ja saateid eelistate. Esitatud küsimustele vastamiseks palun tõmmata ring ümber vaid ühele, Teie meelest kõige õigemale vastusevariandile. Ankeet on anonüümne ning garanteerin, et Teie poolt täidetud ankeeti kasutatakse vaid uurimuse autori poolt käesoleva uurimistöö koostamisel. Loodan mõistvale suhtumisele! Klass..... Vanus.... Sugu M/N 1. Kui palju aega kulutad päevas televiisori vaatamisele? a) 0,5-1 h b) 1-2h 28 c) 2-4h d) rohkem Kui valisid vastusevariandi "rohkem", siis palun täpsusta, mitu tundi kulub .................... 2. Milliseid telesaadete zanre eelistate? a) dokumentaalsaated b) meelelahutussaated
· analüüsida saadud tulemusi ning teha järeldused. 3 Töö on jaotatud kolme peatükki. Esimeses peatükis on välja toodud kehakeele liigitus. Teises peatükis on kehakeelt kirjeldatud üksikasjalikumalt, seletades erinevate zestide ning liigutuste tähendusi. Kolmandas peatükis antakse lugejale ülevaade autori koostatud uuringu tulemustest. Lisa 1 näidatakse õpilastele paberkandjal laiali jaotatud ankeeti. Lisa 2 on välja toodud autori koostatud punktisüsteemi tulemused, mille abil toodi kinnitus ühele püstitatud hüpoteesidest. 1. Kehakeele alused Kehakeele teerajajaks peetakse Charles Darwinit, kelle uuringud tõestasid, et erinevate kultuuride esindajad väljendavad oma emotsioone suures osas sarnaselt (Nierenberg 1997: 22). Kehakeelt võib psühholoogide arust võrrelda ükskõik missuguse keelega ta koosneb nagu
The Secretary General of the Estonian Curling Association interview coincided with the theory, but the students knowledge was at times wrong. LISAD Lisa1. Küsitlusleht Küsitlus curlingust Hea vastaja! Olen Marie Turmann, 11A klassist. Kirjutan uurimust teemal - curlingu teadlikkus 32.kk kooliõpilaste seas. Minu uurimuse eesmärgiks on saada ülevaade Tallinna 32.Keskkooli õpilaste teadmiste curlingu kohta. Ankeet on anonüümne ning garanteerin, et Teie täidetud ankeeti kasutan ainult käesoleva uuringu raames. Kas te olete midagi kuulnud curlingust? Jah Ei Kui Te teate midagi curlingust, siis kust Te selle kohta kuulsite? _________________________________________________________________ Kas Te olete proovinud curlingut mängida? Jah Ei Kas Te soovite kunagi curlingut proovida? Jah Ei Curling on .... (kirjutage lühidalt oma arvamus)
kursusetöö autor andmete kogumisel usaldusisikute abi. Ankeedid edastati elektrooniliselt arvuti abil usaldusisikute isiklikelt kasutajakontodelt. Tagastamine toimus samal viisil. Seejärel edastasid usaldusisikud ankeedid käesoleva lõputöö autorile. Selline anketeerimisviis tagas respondentidele võimaluse anda küsimustele anonüümsed ja kõrvalmõjutusteta vastused. Kokku saadi tagasi 30 täidetud ankeeti. Vastanud noored olid 14- 19 aastased poisid ja tüdrukud. Saadud tulemused töödeldakse statistiliselt. Andmete analüüsimisel ei ilmnenud olulisi erinevusi, kõik andmed üldistati, ei võrreldud eraldi koole ega poisse/tüdrukuid. 11 3. UURIMISTÖÖ TULEMUSED JA ANALÜÜS Käesoleva lõputöö uurimusliku osa koostamiseks läbi viidud ankeetküsitlus võimaldab
valikvastustega küsimustest, mille abil vastaja hindas oma huvi pakutava suhtes. Lisaks paluti inimestel märkida ära oma sugu, vanus ja laste arv ning vanused. Küsimustiku lõpus oli lahter, kuhu inimene sai kirjutada seda, mida ta veel lisaks öelda soovis. Vastaja sai ka selle ära märkida, kas soovib infot uuringu tulemuste, teemapargi tähtsamate arengu, avamise, tootekatsetuste kohta ja sai jätta oma e-maili aadressi. Vastanute poolt ankeeti sisestatud e-maili aadressile saadeti eFormulari kaudu automaatne teade, kus tänati vastamise eest. 31 Ükski küsimus ei olnud vastamiseks kohustuslik, et ankeeti lõpetada. Ankeeti jagati Perekooli foorumis ja Facebooki sotsiaalvõrgustikus. Küsimustikule vastas kokku 30 inimest, kellest 22 ehk 73,3% olid naised, seitse mehed ja üks vastaja jättis soo märkimata.
klassist (39 poissi ja 29 tüdrukut) ning 58 11. klassist (35 poissi ja 23 tüdrukut). Sooline jaotus oli 115:79 poiste kasuks. 1.2. Ankeedi koostamine 1.2.1. Üldised kaalutlused Küsitluse koostamine oli selle uurimistöö olulisim etapp korralikult õnnestunud küsitlusest saab lihtsasti järeldusi teha, ebaõnnestunud küsimuste korral ei ole võimalik ükskõik kui hästi planeeritud andmeanalüüsiga korralikke tulemusi saada. Seetõttu tuli ankeeti kaua ja põhjalikult kavandada. Põhiline probleem ankeedi koostamise juures oli see, et täpselt sama küsitlus tuli kätte anda nii 5., 8. kui ka 11. klassi õpilastele. See tähendas, et küsimused pidid olema piisavalt lihtsad, et isegi 11-12-aastased lapsed saaksid nendest õigesti aru näiteks ei tohtinud kasutada liiga palju võõrsõnu. Samas, korrektse tulemuse huvides pidid küsimused olema üheselt mõistetavad. Nende
Millisele sihtgrupile ankeet on ette nähtud? Millist kommunikatsiooni kasutatakse 2. Küsimuste sisu määratlemine 3. Vastuse formaadi määramine avatud vastusega, kinnise vastusega 4. Küsimuste sõnastamine 5. Küsimuste järjestamine 6. Küsimustiku kujundamine 7. Küsimustiku testimine · Vaatlus info inmeste käitumise kohta. · Avatud või varjatud inimene teab või ei tea · Kindla või vaba struktuuriga - täidetakse kindlat ankeeti või mitte · Otsene või kaudne vaatlus · Inim- või masinvaatlus · · Eksperiment · Registreerimine peetakse päevikut antud tegevusele · · Kvalitatiivuuringud · Intervjuu
kangelased, kes lapsele meediast meelde jäävad? Millised on sündmused, mis lastele meedia vahendusel edastatuna mällu sööbivad kui vägivaldsed? Millised sündmused meenuvad seoses vägivallaga lapse lähimas ümbruses? Üleskerkinud küsimustele on püütud vastata rida uurimistöödega. Ühe mahukama uurimistöö raames tehti Lastekaitse Liidu projekt “Ei vägivallale”. Uurimismeetodina kasutati lahtiste 40 küsimustega ankeeti (koostanud K. Kõiv). Uuritavateks oli kokku 1764 põhikooli õpilast (keskmine vanus 13,54 eluaastat) seitsmest erinevast koolist. Tulemused on kantud joonistele (vt lisa Joonis 14,15,16,19,21), et luua illusioon, kui palju tegelikult sisaldab vägivalda süütu meedia, mida me igapäevaselt kasutame. 3.2.3.2 Ajakirjad,ajalehed ja raamatud kui kriminaalse käitumise eeskuju Täpselt samamoodi nagu televisioon, imiteerivad ka ajakirjad ja ajalehed sama ebasobiliku
väärigi paremat kohtlemist. Langeb õpiedukus, meeleoluhäired, tulevikus on raskusi elus edasijõudmisega jne. Ohver ei suuda enam kedagi usaldada ning kui keegi ei märka tema 23 muret, siis võivad sellel olla kurvad tagajärjed depressioon või isegi suitsiid. (Vaiksoo, 2010) 9. Misso Kooli uurimus Kiusamiskäitumine meie koolis Viisin läbi küsitluse koolis kõigi klasside õpilaste seas. Tagasi sain 20 ankeeti, millel olid mõned küsimused vastatud ja mõned jäetud vastamata. Siiski sain ankeetide põhjal ülevaatliku pildi meie kooli kiusamiskäitumise kohta. 1. Mis on sinu arvates kiusamine? Õpilased pidasid kiusamiseks kellegi füüsilist või vaimset alandamist, see kui kellelegi tehakse liiga. Kui teist inimest lüüakse, sõimatakse, lükatakse, narritakse, mõnitatakse, tõrjutakse. Samuti peeti kiusamiskäitumiseks ka vara ja asjade ära võtmist. Toodi välja ka see,
arvate meie ettevõtte klienditeenindusest?) või kaudsed (Nimetage kolm kõige meeldivamat asja puhkusest meie turismitalus). Hea oleks küsimustikku lülitada avatud küsimusi, mis võimaldavad kliendil anda omapoolseid kommentaare ning firmal näha numbrite taha. Kuigi kvalitatiivsete andmete analüüs on ajamahukam, võib sealt saada olulist teavet teid huvitavatele küsimustele. Kuna on üsna tõenäoline, et erinevad sihtrühmad annavad küsimustele erinevaid vastuseid, oleks hea ankeeti lülitada ka sotsiaal-demograafilisi küsimusi, näiteks soo, vanuse, sissetuleku, laste arvu, hariduse jne kohta. Kui tegemist ei ole kogu klientuuri hõlmava valimiga, siis kindlustage erinevatele sihtrühmadele võrdne võimalus küsitluses osaleda. Näiteks, kui viite uuringu läbi kaupluses, tuleks intervjuusid läbi viia nii hommikul kui ka õhtul, tööpäevadel ja nädalavahetustel. Kui võimalik, tehke enne küsitluse algust paar pilootintervjuud ehk teisisõnu testige ankeeti
o ohuteguri/riski minimeerimine ühiskaitsemeetmete abil, o riski vähendamine sobivate isikukaitsevahendite abil. Näiteid riski vähendamiseks sobivate meetmete kohta leiab III ja IV osas esitatud ohuspetsiifilistest kontroll-loenditest. Kuidas tuleks riskihindamist dokumenteerida? 5. ASTE Riskihindamise dokumenteerimiseks igas töökohas võib kasutada järgmist RISKIHINDAMISE ANKEETI. Pange kirja põhiandmed: ettevõtte nimi ja aadress, töökoha nimetus, mille riske hinnatakse, seal töötavate inimeste nimed, hindamise kuupäev ja riski hinnanud inimese/inimeste nimi/nimed. RISKIHINDAMISE ANKEEDI teise veergu märkige tuvastatud ohutegurid (need, mille kohta te ÜLDISES KONTROLL-LOENDIS märkisite "JAH"). Iga tuvastatud ohuteguri kohta:
o ohuteguri/riski minimeerimine ühiskaitsemeetmete abil, o riski vähendamine sobivate isikukaitsevahendite abil. Näiteid riski vähendamiseks sobivate meetmete kohta leiab III ja IV osas esitatud ohuspetsiifilistest kontroll-loenditest. Kuidas tuleks riskihindamist dokumenteerida? 5. ASTE Riskihindamise dokumenteerimiseks igas töökohas võib kasutada järgmist RISKIHINDAMISE ANKEETI. Pange kirja põhiandmed: ettevõtte nimi ja aadress, töökoha nimetus, mille riske hinnatakse, seal töötavate inimeste nimed, hindamise kuupäev ja riski hinnanud inimese/inimeste nimi/nimed. RISKIHINDAMISE ANKEEDI teise veergu märkige tuvastatud ohutegurid (need, mille kohta te ÜLDISES KONTROLL-LOENDIS märkisite "JAH"). Iga tuvastatud ohuteguri kohta:
Kavandatud küsitletavate inimeste hulk ehk valimi suurus igal puhkealal oli minimaalselt 300 tükki. Andmete kogumise ajagraafik (nädalapäev ja ööpäeva osa) määrati kindalaks loosiga pärast seda, kui olid otsustatud küsitluskohad iga nädala kohta. Mõned küsitluspäevad asendati varuks loositud küsitluspäevadega seoses halva ilmaga. Valimi meetodina kasutati juhuslikku valimit. Küsitluskohad olid puhkeala külastatavamad objektid. Kõikidel puhkealadel kasutati ühesugust ankeeti, kuid oli võimalik lisada puhkealale spetsiifilisi küsimusi. Kasutusel olid eestikeelsed ankeedid, igal küsitlejal oli kasutada ka ankeedi venekeelne tõlge. Koguti informatsiooni külastaja profiili, tegevuste, külastuskordade geograafilise ja ajalise jaotumise, külastaja rahulolu, külastuse kestvuse ja kulutuste kohta. Andmete analüüsimisel kasutati MS Exceli tabelarvutusprogrammi ja selle jaoks koostatud eraldi rakendusprogrammi. Kokku
LAPS-Vägivalla ohver SISSEJUHATUS "Õrnust ei saa inimestesse sisse peksta. Välja küll." Benjamin Hoff Läbi aegade on mistahes koosluse nõrgemaid liikmeid alati väärkoheldud ja nii on ühiskonnas üheks kaitsetumaks minoriteediks lapsed, kes oma arengulise ebaküpsuse tõttu ei ole ise võimelised oma õiguste eest seisma. Ühiskonna suhtumist lapse väärkohtlemisse on kujundanud dogma, et lapsed on oma vanemate omand ja neid võib mistahes viisil kasutada, saavutamaks oma eesmärki- heaolu. Viimastel aastatel on laste väärkohtlemisele kui sotsiaalsele probleemile hakatud enam tähelepanu pöörama, seda on teinud nii erialaspetsialistid kui ajakirjandus. Laste väärkohtlemine on meie ühiskonnas suhteliselt karistamatu nähtus. Kriminaalasi algatatakse alles siis, kui lapsele on tekitatud raske või üliraske kehavigastus, või juhtum on lõppenud lapse surmaga. Emotsionaalne ja psühholoogiline vägivald lapse suhtes on meie seadustes sa...
seega märksa halvem. Oli veendud skeptikuid, oli räägitud auku pähe rahastajaile, oli talutud uste kinnilöömist, oli alla neelatud arvukate spetsialistide ja ekspertide hauahäälsed ennustused vältimatust läbikukkumisest. Ning lõpuks oli ehitatud parv, millel ei olnud ühtki rauast osa, leitud meeskond ja murtud läbi bürokraatiast. Näiteks kirjeldab Heyerdahl ootamatut komplikatsiooni. Kui üks meeskonnaliige hakkas täitma Peruust lahkumise ankeeti, tuli selles näidata nii tuleku kui mineku vahend. Mees teatas ametnikule, et ta saabus kanuuga, mis vastas tõele (ta saabus teise ekspeditsiooni koosseisus dzungli kaudu). Suuril silmil tippis ametnik vastavasse lahtrisse «kanuu». Ent kui mees nüüd lahkumise vahendiks palus märkida «parv», hakkas ametnik jalgu trampima ja käskis lollitamine järele jätta. Heyerdahl sai kõigest lõpuks üle, nagu igaüks tema suurepärasest, huumoriga vürtsitatud raamatust
küsimused järjestada loogiliselt. Ankeedi üldine kompositsioon: 1. Sissejuhatus. Sissejuhatuses tuleb pöörduda respondendi poole palvega vastata esitatud küsimustele. Tuleb märkida, milline organisatsioon küsitlust läbi viib; milline on uuringu eesmärk; kuidas saadud andmeid edaspidi kasutatakse; garanteeritakse vastuste anonüümsus, esitatakse juhised, kuidas oleks tarvis ankeeti täita 2. Põhiosa. Ankeedi põhiosas esitatakse küsimused vastavalt uurimisprogrammile ja hüpoteesidele. See on ankeedi kõige mahukam osa ning põhiosa küsimused liigendatakse blokkideks. 26 3. Demograafiline osa e. pass. Respondendile esitatakse isikulisi küsimusi tema soo, vanuse, hariduse, perekonnaseisu, rahvuse jne. kohta
kasutusala on järgmised: 1) tarbijauuringud. Fookusgrupid aitavad suhteliselt kergesti välja selgitada tarbijate eelistusi, arvamusi ja käitumist toodete ja teenuste suhtes. Taolised eelnevad pilguheitmised on vajalikud erinevates turundussituatsioonides: kui firma tahab identifitseerida oma turundusprobleeme ja selle uurimissuund või kui firma on otsustanud teha formaalse tarbijaküsitluse ja tahab teada, millised küsimused ning millises sõnastuses on mõtet ankeeti lülitada; 2) toote planeerimine. Fookusgruppide kasutamine on kasulik uute tooteideede genereerimisel või olemasolevate toodete/teenuste modifitseerimisel ja täiustamisel; 3) reklaam. Fookusgruppe kasutatakse vist kõige enam reklaamisõnumite loomisel. Reklaamiagentuurid peavad pidevalt muutma oma reklaame, andes neile uue väljanägemise, et suurendada mõju tarbijale. Agentuurid on ulatuslikud
ja 2011. aastal. · II hankes on osalenud asutuste põhifunktsioon oli reh.programmide osutamine, kuid kes siiski piloteerisid ka eelhindamist. · Lisaks kutsuti üles teisi reh.teenuse osutajaid, kes olid valmis vabatahtlikult eelhindamist piloteerima. VAHETULEMUSED ( 15 asutust, juuni 2011): · Eelhindamist peetakse oluliseks ja vajalikuks, et teenusele jõuaks õige klient. Vorm pm sobiv, kuid vajab täiendamist. · DAS 2.0 -163 elektroonselt laekunud ankeeti (SoM andmebaasi) 40 spetsialisti poolt, keskmine täitmisaeg 1 kliendi kohta 25 minutit. · DAS II küsimustik on vaja kohandada eestipärasemaks, nii keeleliselt kui kultuuriliselt; parandada sõnastust (tõlge) ja lihtsustada neid küsimusi, mis koosnevad mitmest osast. · Probleem, kui spetsialisti nägemus ei ühti kliendi omaga (või kliendi ja esindaja arvamuste lahkenvus), · 30 päeva kriteerium ei mahtu kliendi nägemusse
grupi inimestega? Majandusteoreetilisest vaatevinklist tuleks kaasata kõiki inimesi, kes väärtustavad loodusväärtust sõltumata tema elukohast. Praktikas annavad vastuse küsimusele otsusetegijad või uurimuse läbiviijad. Infot hangitakse põhimõtteliselt kolmel viisil: postiküsitlus, telefoni-intervjuu või vahetu suuline intervjuu. Neist küsitlus posti teel on odavaim ja vahetu intervjuu kalleim. Kõikide puhul aga on tarvis hästikavandatud ankeeti. Ankeedi abil saab infot nii vastaja kohta kui ka vastuseid uurimuse küsimuste kohta. Oluline on, et vastajale suudetakse luua keskkonna hüvise kohta mõistlik valikusituatsioon.. teisiti väljendudes, tuleb luua selge stsenaarium selle kohta, millest vastaja peab loobuma ning milline on loobumise sotsiaalne seos hüvega. Selgelt tuleb esitada ka maksmise viis (kas maksude suurendamine või näit hindade tõus).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
