1. tekib eraldunud tardfaasidest eutektikum 2. tekib amorfne (mittekristalliline) struktuur 3. tekib algkomponentidest erinev kristallvõre 4. tekib ühefaasiline struktuur 18. (Points: 2.5) Likvatsioon kujutab endast 1. peeneteralist struktuuri 2. kahjulike lisandite sisaldust 3. jämedateralist struktuuri 4. keemilise koostise ebaühtlust 19. (Points: 2.5) Mille poolest erinevad monokristallid polükristallidest? 1. monokristallide omadused on anisotroopsed 2. monokristallide omadused on isotroopsed 3. polükristallide omadused on polümorfsed 4. polükristallide omadused on anisotroopsed 20. (Points: 2.5) Rauamaakidest suurima rauasisaldusega on 1. magnetiit Fe304 2. limoniit 2Fe203·3H20 3. hematiit Fe203 4. sideriit FeC03 21. (Points: 2.5) Millised on kristallvõre defektid? 1. vakants, dislokatsioon, punktdefekt 2. ruumdefekt, tera, dislokatsioon 3. vakants, dislokatsioon, poor 4. joondefekt, pinnadefekt, kristallvõre 22. (Points: 2
Seos Ek ja Ep vahel gaasides, vedelikes ja tahkistes:Molekulide vahel mõjuvad nii tõuke- kui tõmbejõud. *tõmbejõud on ülekaalus, kui molekulidevaheline kaugus on suurem, kui molekulide diameeter. *tõukejõud on ülekaalus, kui molekulidevaheline kaugus on väiksem molekuli läbimõõdust. Reaalne gaas: *Reaalne gaas käitub ideaalsena suurtel hõrendustel. *Väiksematel kaugustel tuleb arvestada nii molekulide läbimõõtu kui molekulidevahelist vastastikmõju. *Erinevalt ideaalsest gaasist, saame reaalse gaasi puhul rääkida ülekandenähtustest. Van der Waalsi võrrandi sümbolit seletused: Ideaalse gaasi olekuvõrrand ei arvesta molekulide vahelisi mõjujõude ega molekulide mõõtmeid. Reaalse gaasi olekuvõrrand: - väljendab gaasi siserõhku, mille tingib molekulide omavaheline tõmbumine. B see osa gaasi ruumalast, mille täidaksid lõplike mõõtmetega molekulid. Ülekandenähtus: *Difusioon. Ühe aine molekulide tungim...
c. poolrahulikul terasel d. mitteredutseeritud terasel Question 11 Complete Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Raua redutseerimine maagist tehakse Select one: a. N2 b. CO c. CO2 d. CaO osalusel Question 12 Complete Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Mille poolest erinevad monokristallid polükristallidest? Select one: a. monokristallide omadused on isotroopsed b. polükristallide omadused on anisotroopsed c. monokristallide omadused on anisotroopsed d. polükristallide omadused on polümorfsed Question 13 Complete Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Milline materjal aitab kõrvaldada kahjulikke lisandeid toormalmist malmi tootmisel? Select one: a. räbusti b. koks c. limoniit d. rauamaak Question 14 Complete Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Si ja Mn sattuvad malmi põhiliselt Select one: a
Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Malmi otsene redutseerimine toimub temperatuuril Vali üks: a. 600...800 ºC b. > 1000 ºC c. < 1000 ºC d. 900...1100 ºC Küsimus 35 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Mille poolest erinevad monokristallid polükristallidest? Vali üks: a. monokristallide omadused on isotroopsed b. polükristallide omadused on polümorfsed c. monokristallide omadused on anisotroopsed d. polükristallide omadused on anisotroopsed Küsimus 36 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Valuploki peeneteraline struktuur valuplokivormi täitmisel moodustub Vali üks: a. kuumutamisel b. aeglasel jahtumisel c. karastamisel d. kiirel jahtumisel Küsimus 37 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Mis on polümorfism? Vali üks: a. metalli polümorfse ülemineku temperatuuri olemasolu
Küsimus 17 Kas järgmine väide on õige: viimistluskiled on ühekihilised, lehtmaterjalid on mitmekihilised? Vali üks või enam: a. jah b. ei c. sõltub riigist Küsimus 18 Isotroopsete materjalide omadused: Vali üks või enam: a. sõltuvad materjali suunast b. ei sõltu materjali suunast Küsimus 19 Millisel kujul saadakse prepregi? Vali üks või enam: a. lint b. vaik c. leht d. toru Küsimus 20 Millised nendest komposiitide liikidest võivad olla anisotroopsed: Vali üks või enam: a. osakearmeeritud b. kiudarmeeritud c. kihilised
o Millest ja kuidas sõltub kapillaarvee tõus? Jämedates torudes takistab raskusjõud pindpinevusest ja märgamisest tingitud vedelikusamba tõusmist või langemist. Märgamisest ja mittemärgamisest sõltub ka. o Tahkiste liigitus molekulidevahelise vastastikmõju järgi (nimetused, iseloomustus, näited). Monokristall: molekulid paiknevad kindla korra järgi ja see süsteem säilib üle terve ainekoguse!!! (Esineb looduses harva). ANISOTROOPSED. Polükristall: ainekogus koosneb paljudest erinevalt orienteeritud monokristallidest. (Kõik metallid). ISOTROOPSED. Ioonkristallid (nt keedusool) Aatomkristallid (nt teemant) Molekulkristallid (nt jää) Metallilised kristallid (kõik metallid) o Tahkiste liigitus osakeste paiknemise järgi (kaks näidet). Kuubilied ja rombilised rühmad. o Ülekandenähtused tahkistes. Difusioon esineb, kuid vähesel määral
76. Mis on täielik peegeldus? Joonis, valem, seletus, rakendused. Suurendades langemisnurka , jõuame olukorrani, kus =900 ja edasisel langemisnurga suurendamisel kiir teise keskkonda ei levi. See on täielik peegeldus. Langemisnurk, mille juures murdumisnurk on 900 on antud keskkondade jaoks sisepeegeldumise piirnurk. Detailsemal uurimisel selgub, et valguslaine sukeldub teise keskkonda poole lainepikkuse ulatuses ja naaseb siis. See efekt on energeetiliselt 100%-se kasuteguriga. Kiudoptika, veekogu, kalade nägemine. Ka siin kehtib kiire pööratavus. 77. Mis on Fermat' printsiip? Optiline teepikkus kui järeldus Fermat' printsiibist. Fermat' printsiip. Fakt: Homogeenses keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt ja mittehomogeenses keskkonnas kõverjooneliselt. Fermat' printsiip: valgus levib mööda sellist teed, mille läbimiseks kuluv aeg on minimaalne. ...
Läige teemandi Grafiit/Graphite Koostis / struktuur Keemilise elemendi süsiniku (Carbon, C) allotroopne vorm. Koosneb tasanditest, milles süsiniku aatomid on seotud tugevate kovalentsete sidemetega, moodustades korrapärastest kuusnurkadest koosneva struktuuri. Üks taoline kvaasilõpmatu tasand kannab grafeeni nimetust. Naabertasandite vahel on aga ainult nõrk van der Waalsi interaktsioon, see annab grafiidile tugevalt anisotroopsed omadused. Grafiidi kristallvõre on heksagonaalse sümmeetriaga. Nn. pürolüütilises grafiidis paiknevad süsiniktasandid väga korrapäraselt ja sisaldavad vähe defekte. Omadused Musta "rasvase" värvusega, tihedus 1900 ... 2250 kg/m3 (ülempiirile vastavale väärtusele läheneb pürolüütiline grafiit), kõvadus 1 ... 2. Grafiit sublimeerub temperatuuridel 3652 ... 3697 °C. Pürolüütiline grafiit on tugevaim tuntud harilik
· Molekulid (osad: aatomid) · Aatomid (osad: elektronid, prootonid, neutronid) · Prootonid ja neutronid (osad: kvargid) Aine olekud Tahke · Vedel · Gaasiline · Plasma · Tihti saab aine olekut muuta energia lisamise või eemaldamise teel. Tahked ained/kristallilised Osakesed on tihedalt koos ja korrapäraselt, tänu molekulide vahelisele tõmbejõule · Osakesed võnguvad, aga ei liigu oma kohalt · Ei muuda ruumala ega kuju · Ei ole kokkusurutav · Ei voola · Tavaliselt anisotroopsed (omadused sõltuvad suunast) Vedelik · Osakesed on üksteise lähedal, asetsevad ebaregulaarselt · Osakesed võnguvad, liiguvad natuke, saavad kohti vahetada · Võtab anuma kuju, ei täida anumat · Vähe kokkusurutav vaba ruumi osakeste vahel on vähe, st ruumala on püsiv · Voolav · Isotroopne omadused ei sõltu suunast Gaas Osakesed on üksteisest kaugel ja asetsevad ebaregulaarselt · Osakesed võnguvad ja liiguvad vabalt suurtel kiirustel · Võtab anuma kuju, selle täites
vedelikud, näit. klaas). Omadused (tugevus, elektrijuhtivus) on ühesugused igas suunas nad on isotroopsed. Kristalsed ühendid ühendid, millel on korrapärane perioodiliselt korduv osakeste (ioonide, aatomite,molekulide) paigutus. Osakesed mood kristallvõre, mille sõlmedes nad paiknevad. Osakesi iseloom soojuslik võnkumine, mis on seda intensiivsem, mida kõrgem temp. Omadused sõltuvad sageli suunast kristalsed ühendid on anisotroopsed. 15. Kristallvõrede iseloomustus Jaotamise aluseks jõud, mis hoiavad osakesi koos. Ioonilised (NaCl, MgO) *Võresõlmedes pos ja neg'sed ioonid; *jõud osakeste vahel elektrostaatilised tõmbejõud; tihe pakkimine, kõrge võreenergia; *omadused: kõvad, sädelevad, kõrge sulamistemp, halvad elektri- ja soojusjuhid. Kovalentsed (C teemant, SiO2 kvarts) *võresõlmedes aatomid; *jõud
vedelikud, näit. klaas). Omadused (tugevus, elektrijuhtivus) on ühesugused igas suunas nad on isotroopsed. Kristalsed ühendid ühendid, millel on korrapärane perioodiliselt korduv osakeste (ioonide, aatomite,molekulide) paigutus. Osakesed mood kristallvõre, mille sõlmedes nad paiknevad. Osakesi iseloom soojuslik võnkumine, mis on seda intensiivsem, mida kõrgem temp. Omadused sõltuvad sageli suunast kristalsed ühendid on anisotroopsed. 15. Kristallvõrede iseloomustus Jaotamise aluseks jõud, mis hoiavad osakesi koos. Ioonilised (NaCl, MgO) *Võresõlmedes pos ja neg'sed ioonid; *jõud osakeste vahel elektrostaatilised tõmbejõud; tihe pakkimine, kõrge võreenergia; *omadused: kõvad, sädelevad, kõrge sulamistemp, halvad elektri- ja soojusjuhid. Kovalentsed (C teemant, SiO2 kvarts) *võresõlmedes aatomid; *jõud
moodustab nõndanimetatud kristallvõre. Võre kuju võib olla mitmesugune. Üks iseloomulik tahkiste tunnus on, et neil igaühel on oma kindel sulamistemperatuur. Kui tahkis moodustab üheainsa kristalli, siis nimetatakse teda monokristalliks, näiteks teemant on monokristall. Metallid on samuti tahkised, kuid nad koosnevad tohutust hulgast pisikestest kristallidest, seega on metallid polükristallilised ained. Monokristallidel on üks huvitav iseärasus nad on anisotroopsed, s.t nende füüsikalised omadused on erinevates suundades erinevad. Kuna polükristallilistes ainetes on üksikud kristallikesed üksteise suhtes asetunud korrapäraselt, siis polükristalliliste ainete füüsikalised omadused on igas suunas samasugused nad on isotroopsed. Kuna amorfsete ainete osakesed ei ole paigutunud kindla korra järgi, siis on nende füüsikalised omadused kõigis suundades samuti ühesugused. Erinevatelt tahkistest ei ole
Termodünaamika · Termodünaamika käsitleb soojusülekannet ja soojuse muundumist tööks · Termodünaamika tegeleb igasugust kütust tarbivate masinate konstrueerimise üldiste seaduspärasustega. · Termodünaamika on makrokäsitlus. Seepärast on kasutusel makroparameetrid p, V, T, Q, U, m. · Termodünaamika põhineb kahele printsiibile need on TD I ja II printsiip Ideaalse gaasi siseenergia ·Siseenergia on keha molekulide soojusliikumise keskmise kineetilise energia ning molekulidevahelise vastasmõju potentsiaalse energia summa. E = Ekin + Epot . ·Ideaalse gaasi puhul potentsiaalset energiat ei ole, seega siseenergia sõltub vaid kineetilisest energiast. ·Kineetiline energia sõltub temperatuurist. Seega Keha siseenergia sõltub keha temperatuurist. Keha temperatuuri muutmise viisid Keha temperatuuri,seega ka siseenergiat, saab muuta kahel viisil 1. Juurde või äraantava soojuse kaudu U ...
Kuidas seda tähistatakse? Vedela metalli üleminekut tahkesse. T k 9. Kuidas defineeritakse sulamistemperatuuri? Kuidas seda tähistatakse? Tahke metalli pleminek vedelasse. Ts 10. Kuidas jaotatakse metalle nende sulamistemperatuurist ja massist lähtuvalt? kergmetalllid ja -sulamid raskemetallid ja -sulamid keskmetallid ja -sulamid 11. Mida nimetatakse anisotroopsuseks ja mida isotroopsuseks? Millised ained on anisotroopsed ja millised isotroopsed? Anisotroopseteks nimetatakse materjale, mille omadused on eri suundades erisugused. Isotroopsel on eri suundades samasugused. 12. Mida nimetatakse polümorfismiks? Sõltuvalt temperatuurist on enam kui üks kristallivõre tüüp. Materjalide omadused 1. Kuidas grupeeritakse materjalide omadusi? Füüsikalised, Mehaanilised, Keemilised, Talitlus, Majanduslikd ja Esteetilised. 2. Nimetage metallide mehaanilised omadused
Kristallides paiknevad molekulid korrapäraselt ning moodustavad kristallvõre. Amorfsed ained sarnanevad struktuurilt vedelikega. Kehi, mille aatomitel on kindel paigutus ehk ruumvõre nimetatakse kristallilisteks kehadeks. Kindla paigutusega aatomite gruppe nimetatakse kristallideks. Kristalli aatomite ühendamisel kujuteldavate sirgetega saadud võretaolist moodustist nimetatakse Kõik kristallilised kehad on anisotroopsed. Nende füüsikalised omadused on piki kristalli erinevad, võrreldes omadustega risti kristalli. Nagu soojusjuhtivus, elektrijuhtivus. Erandiks on metallid, mis omades kristallvõre, ei ole anisotroopsed. Kristallilised kehad sulavad kindlal temperatuuril, mida nimetatakse. Kogu sulamise jooksul on temperatuur jääv. Tahkiseid, millel puudub kindel sulamistemperatuur, kristallvõre (ruumvõre) ja anisotroopsus, nimetatakse ( klaas, pigi, vaha, või, rasvad jne.).
Kui võnkumine on jõudnud mingisugusesse ruumipunkti, siis see punkt muutub uueks võnkumiste levitajaks. VALGUSE POLARISATSIOON: Kui elektrivälja tugevus muutub ainult ühes kindlas sihis, on valgus täielikult e. lineaarselt polariseeritud. Valgust polariseerivat seadet nimetatakse polarisaatoriks (polaroiks), mis laseb E- vektoril võnkuda ainult ühes läbilasketasandis ehk polarisatsioonitasandis · Ristuvad suunad neelduvad polaroidis · Polarisaatorid on anisotroopsed ained so. mingis ruumisuunas aine elektronstruktuuri korrastatuse poolest tähelepanuväärsed ained. RAKENDUSI: polaroidprillid 3d filmide vaatamiseks
Võtab anuma kuju, ei täida anumat Vähe kokkusurutav – vaba ruumi osakeste vahel on vähe Voolav Isotroopne – omadused ei sõltu suunast Tahked ained/kristallilised: Osakesed on tihedalt ja korrapäraselt koos, tänu molekulide vahelisele tõmbejõule Osakesed võnguvad, aga ei liigu oma kohalt Ei muuda ruumala ega kuju Ei ole kokkusurutav Ei voola Tavaliselt anisotroopsed (omadused sõltuvad suunast) Plasma: Neutraalsete aatomite, elektronide ja ioonide segu Esineb kõrgetel temperatuuridel ja rõhkudel Aatomid lagunevad – elektronid eemalduvad Esineb näiteks päikesel Molekulaarfüüsika eeldused: Kõik ained koosnevad molekulidest Molekulid on pidevas liikumises (soojusliikumine) Molekulide vahel on vastastikmõju Temperatuuri skaala: Celcius Tc = 5/9 (TF – 32F) Fahrenheit
levitakas. Valguse polarisatsioon- loomulikus valguses on kõuj vektroite suunas samaväärsed(vänugvad kõikides sihtides) sest ükskikute laine kiirgumine pole milgi viisil kooskõlastatud. Kui elektrivälja tugevus muutub ainult ühes kindlas sihis, on valgus täielikult polariseeritud. Valgust polariseerivat seadet nim polaroiks, mis laseb E-vektroil võnkuda ainult ühes läbilasketasandis ehk polarisatsioonitasandis. Ristuvad suunad neelduvad polaroidis, polarisaatorid on anisotroopsed ainsed mingis ruumisuunas aine elektronstruktuuri korrastuse poolest tähelepanuväärsed ained. Polaroidprillid(vähendavad olulislt veepinnalt, lumelt, asfalitlt peegeldunud valguse tuvesugt, 3d filmide vaatamiseks) Polarimeeter(Ainete kontsentratsiooni määramiseks nt jookides, veres).
tahke ja vedela aine piirpinnale. Kapillaarsust põhjustab vedeliku pinna kõverdumisest (pindpinevusest) tingitud lisarõhk. Märgamine ja mittemärgamine on nähtused, mis väliste jõudede puudumisel avalduvad vedelike tendetsis mööda tahkest ainest alust rohkem või lähem laiali voolata. Vedelikud ja gaasid on isotroopsed (kehad, mille omadused on kõikides sihtides ühesugused), kristallid on anisotroopsed (mitmed füüsikalised (mehaanilised, soojuslikud, elektrilised, optilised) omadused sõltuvad sihist). 43. Tahed e kristallilised(korrapärased=kristallilised) kehad. Võre, tüübid- metallild, joonkristallid, mehaanlilised omadus, soojuslikud omadused – soojusjuhtivus, curie valem, erisoojus c joonis(3R) Tüübid: joonkristallid(NaCl), atomaarsed kristallid(Si, C), metallilised kristallid(metallid), molekulaarsed(CO2).
peenikestes torudes, võrreldes vedelikutasemega jämedates torudes ja suuremates anumates, millega peenikesed torud on ühendatud. Kapillaarsust põhjustab vedeliku pinna kõverdumisest (pindpinevusest) tingitud lisarõhk. Märgamine on nähtus, mis väliste jõudede puudumisel avaldub vedelike tendetsis mööda tahkest ainest alust laiali voolata. Vedelikud ja gaasid on isotroopsed (omadused on kõikides sihtides ühesugused), kristallid on anisotroopsed (mitmed füüsikalised (mehaanilised, soojuslikud, elektrilised, optilised) omadused sõltuvad sihist). 42.Tahed e kristallilised(korrapärased=kristallilised) kehad., curie valem, erisoojus c joonis(3R) Tüübid: joonkristallid(NaCl), atomaarsed kristallid(Si, C), metallilised kristallid(metallid), molekulaarsed(CO2). Kristall on korrapärase ülesehitusega, aatomid paknevad geomeetriliselt korrapärase ruumvõre sõlmedes.
vedelikud, näit. klaas). Omadused (tugevus, elektrijuhtivus) on ühesugused igas suunas nad on isotroopsed. Kristalsed ühendid ühendid, millel on korrapärane perioodiliselt korduv osakeste (ioonide, aatomite,molekulide) paigutus. Osakesed mood kristallvõre, mille sõlmedes nad paiknevad. Osakesi iseloom soojuslik võnkumine, mis on seda intensiivsem, mida kõrgem temp. Omadused sõltuvad sageli suunast kristalsed ühendid on anisotroopsed. 15. Kristallvõrede iseloomustus Jaotamise aluseks jõud, mis hoiavad osakesi koos. Ioonilised (NaCl, MgO) *Võresõlmedes pos ja neg'sed ioonid; *jõud osakeste vahel elektrostaatilised tõmbejõud; tihe pakkimine, kõrge võreenergia; *omadused: kõvad, sädelevad, kõrge sulamistemp, halvad elektri- ja soojusjuhid. Kovalentsed (C teemant, SiO2 kvarts) *võresõlmedes aatomid; *jõud
Luukanalites paiknevad veresooned ja närvid. Lamellaarne luukude Lamellide jaotus: · Paigutuse järgi Üldlamellid (generaallamellid) - Välimised - Sisemised Luulamellid (Haversi lamellid) Vahelamellid · Kiudude hulga järgi Fibrilllamellid Tsementlamellid · Värvumise järgi polariseeritud valguses: Isotroopsed (I) lamellid Anisotroopsed (A) lamellid a) Kompaktaine e. plinkollus (substantia compacta) Pikkade luude diafüüsis, lamedate luude väliskihis. Lamellaarne ehitus, koosneb Haversi süsteemidest. b) Käsnollus (substantia spongiosa) Pikkade luude epifüüsis ja diafüüsis kompaktaine all, lühikestes luudes, lamedate luude keskosas. Koosneb luupõrkadest, ei moodusta Havesi süsteeme. Jämedakiuline luukude
vedelikud, näit. klaas). Omadused (tugevus, elektrijuhtivus) on ühesugused igas suunas – nad on isotroopsed. Kristalsed ühendid – ühendid, millel on korrapärane perioodiliselt korduv osakeste (ioonide, aatomite,molekulide) paigutus. Osakesed mood kristallvõre, mille sõlmedes nad paiknevad. Osakesi iseloom soojuslik võnkumine, mis on seda intensiivsem, mida kõrgem temp. Omadused sõltuvad sageli suunast – kristalsed ühendid on anisotroopsed. 15. Kristallvõrede iseloomustus – Jaotamise aluseks jõud, mis hoiavad osakesi koos. Ioonilised – (NaCl, MgO) *Võresõlmedes pos ja neg’sed ioonid; *jõud osakeste vahel elektrostaatilised tõmbejõud; tihe pakkimine, kõrge võreenergia; *omadused: kõvad, sädelevad, kõrge sulamistemp, halvad elektri- ja soojusjuhid. Kovalentsed – (C – teemant, SiO2 – kvarts) *võresõlmedes aatomid; *jõud
peenikestes torudes, võrreldes vedelikutasemega jämedates torudes ja suuremates anumates, millega peenikesed torud on ühendatud. Kapillaarsust põhjustab vedeliku pinna kõverdumisest (pindpinevusest) tingitud lisarõhk. Märgamine on nähtus, mis väliste jõudede puudumisel avaldub vedelike tendetsis mööda tahkest ainest alust laiali voolata. Vedelikud ja gaasid on isotroopsed (omadused on kõikides sihtides ühesugused), kristallid on anisotroopsed (mitmed füüsikalised (mehaanilised, soojuslikud, elektrilised, optilised) omadused sõltuvad sihist). 36, Reaalsed gaasid Van der Waals võrrand - Võrrand kirjeldab reaalsete gaaside käitumist. a p V b zRT V2 z-moolide arv(m/müü), p-väljastpoolt gaasile avaldatav rõhk(võrdne gaasi rõhuga anuma seintele), a ja b- van der Waalsi konstandid.
Molekulide liikumiskiirus on suurusjärgus 100 – 1000 m/s . Vaba tee pikkus (põrkest põrkeni) on u. 10−7 m. Aine olekud Tahke Vedel Gaasiline Plasma Tihti saab aine olekut muuta energia lisamise või eemaldamise teel. Tahked ained/kristallilised Osakesed on tihedalt koos ja korrapäraselt, tänu molekulide vahelisele tõmbejõule. Osakesed võnguvad, aga ei liigu oma kohalt. Ei muuda ruumala ega kuju. Ei ole kokkusurutav. Ei voola. Tavaliselt anisotroopsed (omadused sõltuvad suunast) Vedelik Osakesed on üksteise lähedal, asetsevad ebaregulaarselt. Osakesed võnguvad, liiguvad natuke, saavad kohti vahetada. Võtab anuma kuju, ei täida anumat. Vähe kokkusurutav – vaba ruumi osakeste vahel on vähe, st ruumala on püsiv. Voolav Isotroopne – omadused ei sõltu suunast. Gaas Osakesed on üksteisest kaugel ja asetsevad ebaregulaarselt. Osakesed võnguvad ja liiguvad vabalt suurtel kiirustel. Võtab anuma kuju, selle täites.
Isotroopsus ehk isotroopia on ruumi, füüsikalise keha või mõne muu objekti teatud omaduste sõltumatus suunast. Näiteks radioaktiivne kiirgus on isotroopne selles suhtes, et selle intensiivsus on sõltumatu sellest, millisest suunast teda mõõdetakse Anisotroopia ehk anisotroopsus on ruumi, füüsikalise keha või mõne muu objekti omaduste sõltuvus (mõõtmise) suunast.Näiteks on teatud materjalid anisotroopsed selles suhtes, et valguse murdumine nendest materjalidest kehadel on erinev sõltuvalt valguse langemise suunast 33. Milline aine on komposiitaine? Kas luukude on komposiitaine? Miks? Komposiitaine= bioloogiline aine, mis koosneb orgaanilisest ja anorgaanilisest ainest. On küll, sest luukude koosneb 2/3 ulatuses hüdroksüülapatiidist, mis omakorda koosneb anorgaanilisest Ca, P, H ühenditest. 34. Millest sõltub luu, naha ja veresoonte elastsus? Sõltub valgu( kollageen, elastiin) sisaldusest
Histoloogia võimalikud küsimused 1. Küüne ehitus Küüs (unguis) on sarvplaat, mis paikneb küüneloožil (lectulum unguis). Viimane koosneb epiteelist ja dermisest. Küüneplaadi külgmised servad paiknevad küünelooži külgedel moodustunud küünevagudes (sulcus lectuli unguis). Küüneplaadi tagumises osas on küünevagu pikk ja sinna jääb küünemaatriks (matrix unguis), mis on küüne kasvupiirkonnaks. Küünematriks koosneb samuti epiteelist ja dermisest. Küüs on külgedelt ja tagant piiratud naha poolt moodustatud küünevalliga (vallum unguis). Küünevalli epidermise sarvkiht, mis laskub küüneplaadile, kannab piirdenaha (eponychium) nimetust. Sõrmeotsal küüneplaadi eesmise vaba serva all on epidermise sarvkiht tihenenud (hyponychium). 2. Granulotsüüdid (jaotus, ehitus, funktsioon, % leukotsüütide üldhulgast) Granulotsüüdid vastavalt sõmerate värvumisomadustele jaotatakse neutrofiilseteks (55-70%), eosinofiilseteks (2-5%)...
-Amorfsed ained mehaaniliselt suhteliselt tugevad; pole kindlat sulamistemperatuuri sulamisel viskoossus kahaneb ja vedelike omadused tugevnevad; Struktuurielemendid kõrge püsivusega; Kristalsed ühendid ühendid millel on korrapärane perioodiliselt korduv osakeste paigutus. Osakesed moodustavad kristallivõre, mille sõlmedes nad paiknevad. Osakesi iseloomustab soojuslik võnkumine, mis on seda intensiivsem, mida kõrgem on temperatuur. Omadused sõltuvad sagely suunast anisotroopsed ühendid. Kristallvõre Aatom- molekul- ioon- ja metallvõred. Aatomvõre sõlmpunktides aatomid seotud kovalentse sidemega. Molekulvõre sõlmpunktides elektriliselt neutraalsed molekulid, seotud nõrkade van der Waalsi jõududega. 40. Hessi seadus ja termodünaamika esimene seadus. Termodünaamika esimene seadus- muutus süsteemi energis, mis kaasneb süsteemi üleminekuga algolekust lõppolekusse on määratud ainult alg- ja lõppolekuga ega sõltu üleminekutest.
e) Termotöötlus. Gaasileekpuhastus rooste kõrvaldamiseks, kuumutamisel tekkinud oksiidikihi eemaldamine, vana värvi eemaldamine. f) Keemiline puhastus. Pinna töötlus söövitavate happeliste ainetega. g) Fosforiseerimine. Fosforsoolade lahust kasutatakse süsinikteraste pindade töötlemisel. 4. Komposiitmaterjali jäikus ja millest see oleneb. Komposiitmaterjalide jäikus oleneb koormuse suunast. Nad on anisotroopsed. Pikki kiudu on suur jäikus. Ristikiudu, või armeerimisel disperssete osakestega, sõltub jäikus maatriksist ja on madal. 5. Kummist detailide valmistamise tehnoloogilised võtted. a) Kalandreerimine. Saadud toore kummi segu lehed suunatakse kuumutatud kalandri masinas rullidele ja seal ta muutub kummiks, mis keritakse puidust rullidele. Kalander-rullidega press, millest materjali läbi surumise tulemusena saadakse sile materjal.
FÜÜSIKA PÕHIVARA Liikumine 1. Mehaaniliseks liikumiseks nim. keha asukoha muutumist ruumis teiste kehade suhtes mingi aja jooksul. 2. Kulgliikumisel sooritavad keha kôik punktid ühesugused nihked (trajektoori). 3. Keha vôib lugeda punktmassiks, kui tema môôtmed vôib ülesande tingimustes jätta arvestamata, s. t. kulgliikumisel ja kui liikumise ulatus vôrreldes keha môôtmetega on suur. 4. Liikumine on ühtlane, kui keha kiirus ei muutu, s. t. keha läbib vôrdsetes ajavahemikes vôrdsed teepikkused (sirgjoonelisel liikumisel nihked). 5. Liikumine on mitteühtlane, kui keha läbib vôrdsetes ajavahemikes erinevad teepikkused. 6. Liikumine on ühtlaselt muutuv, kui keha kiirus muutub vôrdsetes ajavahemikes vôrdse suuruse vôrra. 7. Trajektoor on joon, mida mööda keha liigub. 8. Teepikkus on trajektoori pikkus, mille keha mingi ajaga on läbinud. 9. Kiirus on füüsikaline suurus, mis näitab ajaühikus läbitud teepikkust (nihet). v = s / t (m/s; ...
kollageeni kimpudest moodustunud kõõluste abil. Piklikud tuumad paiknevad sarkolemmi all. Skeletilihas koosneb paljudest lihaskiududest, mis omakorda koosnevad müofibrillidest (müosiini filament + aktiini filament). Igat lihaskiudu ümbritseb endomüüsium. Lihaskiud koonduvad kimpudeks, mida ümbritseb perimüüsium. Kogu lihast ümbritseb epimüüsium. Skeletilihaskiude iseloomustab vöödilisus – isotroopsed (heledad, I-vööt, sisaldab vaid aktiini) ja anisotroopsed (tumedad, A-vööt) vöödid. Lisaks võivad skeletilihaskiud olla kas aeglased (palju müoglobiini) või kiired (madal müoglobiini tase). Allub tahtele. Sarkomeer – skeletilihase morfofunktsionaalne ühik. Müofibrillide sees on müofilamendid: jämedad müosiinifilamendid ja peened aktiinifilamendid. Müofilamentide asetus kattub osaliselt ja seetõttu näeme vöötlihaskiudu vöödilisena. 2 Z-vöödi vahel asuv piirkond on sarkomeer
kuju. · Omadused on ühesugused igas suunas, · Puudub kristallvõre, ei voola, omavad kindlat kuju, · Mehaaniliselt suhteliselt tugevad, · Puudub kindel sulamistemperatuur soojenemisel viskoossus kahaneb ja vedelike omadused tugevnevad, · Struktuurielemendid kõrge püsivusega, · Iseloomustab nt pehmenemis- ja deformeerimistemperatuur, · Nt. silikaat- ja orgaaniline klaas, polümeerid. Vedelad kristallid - · Anisotroopsed omadused ka veelas olekus omadused sõltuvad suunast, · Ühedite osakesed võivad üksteise suhtes ümber paikneda, kuid säilitavad oma orientatsiooni, · Struktuur muutub kuumutamisel või voolu läbijuhtimisel, muutuvad ka omadused, · Kasutatakse arvutites, kellades. Nt. 4,4-dimetoksüasoksübenseen. Kristalsed ühendid ühendid, millel on korrapärane perioodilidelt korduv osakeste paigutus. · Osakesed moodustuvad kristallivõre,
Aatomvõre- sõlmpunktides aatomid, seotud kovalentse sidemega (teemant, SiO2); Molekulvõre- sõlmpunktides elektriliselt neutraalsed molekulid, seotud nõrkade van der Waalsi jõududega (jää, tahke He, CH4, O2, CO2, P4, S8); Ioonvõre- sõlmpunktides vahelduvad katioonid ja anioonid, seotud elektrostaatiliste jõududega (NaCl, CaBr2, K2SO4, soolad); 78. Vedelad kristallid- omadused, kasutamine. Anisotroopsed omadused- ka vedelas olekus omadused sõltuvad suunast; näiteks elektrijuhtivus; Nende ühendite osakesed võivad üksteise suhtes ümber paikneda, kuid nad säilitavad oma orientatsiooni (näiteks on teljed paigutunud niidikujuliselt ühes suunas). Struktuur muutub kuumutamisel või voolu läbijuhtimisel, selle tulemusel muutuvad ka omadused (värvus). Kasutatakse arvutites, kellades jne. Näiteks: 4, 4’-dimetoksüasoksübenseen 79
Tehnilistel eesmärkidel kasvatatakse monokristalle kunstlikult. Monokristalli on ka oma kindel tõmbamise skeem sulandist. Nii saadakse näiteks suuri pooljuhtmaterjalide monokristalle läbimõõduga kuni 40 cm ja pikkusega üle meetri. Anisotroopia on nähtus, kus monokristalli omadused eri suundades on erinevad. See on seotud osakeste erineva tihedusega erinevates suundades. Anisotroopia on seda suurem, mida ebasümmeetrilisem on kristall. Anisotroopsed omadused on näiteks elastsusmoodul, peegeldustegur, elektrijuhtivus. Polükristalne materjal on isotroopne, omadused on keskmised. Võimalik on valmistada polükristalseid materjale, milles kristallid on orienteeritud kindlas suunas. Selline polükristalne materjal võib olla anisotroopne. 3) Amorfsetes materjalides puudub osakeste paiknemise kaugem korrapära, esineb ainult lähikorrapära. Sisuliselt on amorfsed ained allajahutatud vedelikud, nad ei ole jõudnud kristalliseeruda
Tehnilistel eesmärkidel kasvatatakse monokristalle kunstlikult. Monokristalli on ka oma kindel tõmbamise skeem sulandist. Nii saadakse näiteks suuri pooljuhtmaterjalide monokristalle läbimõõduga kuni 40 cm ja pikkusega üle meetri. Anisotroopia on nähtus, kus monokristalli omadused eri suundades on erinevad. See on seotud osakeste erineva tihedusega erinevates suundades. Anisotroopia on seda suurem, mida ebasümmeetrilisem on kristall. Anisotroopsed omadused on näiteks elastsusmoodul, peegeldustegur, elektrijuhtivus. Polükristalne materjal on isotroopne, omadused on keskmised. Võimalik on valmistada polükristalseid materjale, milles kristallid on orienteeritud kindlas suunas. Selline polükristalne materjal võib olla anisotroopne. 3) Amorfsetes materjalides puudub osakeste paiknemise kaugem korrapära, esineb ainult lähikorrapära. Sisuliselt on amorfsed ained allajahutatud vedelikud, nad ei ole jõudnud kristalliseeruda
pigmenti, jättes ebaühtlase ja krobelise mulje. Isotroopne ja anisotroopne materjal? Tooge näiteid. Isotroopne materjal on materjal, mille omadused on ühesugused kõikides ruumi suundades. Üldiselt on nad sepistatavamad. Anisotroopne materjal on materjal, mille omadused on erinevates suundades erinevad. Isotroopsed materjalid on üldiselt metallid ja klaas, kuigi nende hulgas võib esineda ka anisotroopset käitumist. Anisotroopsed materjalid on näiteks puit, vedelkristallid, kiudtugevdatud komposiidid. Pilet 26 Ligniin. Bioloogiline roll, keemiline koostis. Ligniin on puidu aromaatne, hüdrolüüsumatu osa, hargnenud ja ruumiliste polümeeride segu. Ligniin koguneb raku seintesse paar päeva pärast uue raku tekkimist ning annab rakuseintele struktuuri ja tugevust juurde. Arvatakse, et ligniin tekkis siis, kui esimesed taimed levisid merest maismaale
ülemineku kuni 40 sentimeetrilise läbimõõduga monokristallide kasutamisele. Defektide tihedus nendes monokristallides ei tohi ületada 10 ühel ruutsentimeetril. 4.11. Anisotroopia Monokristallide mitmed füüsikalised omadused sõltuvad tugevalt kristallograafilisest suunast. Omaduste sõltuvust kristallograafilisest suunast nimetatakse anisotroopiaks ja see on seotud erinevusega aatomite ja ioonide pakketiheduses erinevates kristallograafilistes suundades. Anisotroopsed omadused on elastsusmoodul, elektrijuhtivus ja peegeldusindeks. Aineid nimetatakse isotroopseteks, kui nende füüsikalised omadused ei sõltu suunast. Anisotroopsuse aste ja suurus sõltuvad kristallstruktuuri sümmeetriast ja suureneb struktuuri sümmeetria vähenemisega s.o. trikliinsed struktuurid on tavaliselt kõrgelt anisotroopsed. Tabelis 4.29 on toodud elastsusmooduli sõltuvus orjentatsioonist erinevatele metallidele
Mäekristall) on tavaliselt korrapärase hulktahu kujulised. Tehnilistel eesmärkidel kasvatatakse monokristalle kunstlikult. Monokristalli tõmbamise skeem sulandist joonis 2-19. Nii saadakse nt suuri pooljuhtmaterjalide monokristalle läbimõõduga kuni 40 cm ja pikkusega üle meetri. Anisotroopia on nähtus , kus monokristalli omadused eri suundades on erinevad. See on seotud osakeste erineva tihedusega erinevates suundades. Anisotroopia on seda suurem, mida ebasümmtrilisem on krisatall. Anisotroopsed omadused on nt elastusmoodul, peegeldumistegur, elektrijuhtivus. Polükritalne materjal on isotroopne, omadused on keskmised. Võimalik on valmistada polükristalseid materjale, milles kristallid on orienteeritud kindlas suunas. Selline polükritalne materjal võib olla anisotroopne. 3) Amorfsetes materjalides puudub osakeste paiknemise kaugem korrapära, esineb ainult lähikorrapära. Sisuliselt on amorfsed ained allajahtutatud vedelikud, nad ei ole jõudnud kristalluseeruda. Joonisel 2-20 on
korrapärase hulktahuka kujulised. Tehnilistel eesmärkidel kasvatatakse monokristalle kunstlikult. Monokristalli tõmbamise skeem sulandist on joonisel 2-19. Nii saadakse näiteks suuri pooljuhtmaterjalide monokristalle läbimõõduga kuni 40 cm ja pikkusega üle meetri. Anisotroopia on nähtus, kus monokristalli omadused eri suundades on erinevad. See on seotud osakeste erineva tihedusega erinevates suundades. Anisotroopia on seda suurem, mida ebasümmeetrilisemon kristall. Anisotroopsed omadused on näiteks elastsusmoodul, peegeldustegur, elektrijuhtivus.Polükristalne materjal on isotroopne, omadused on keskmised. Võimalik on valmistada polükristalseid materjale, milles kristallid on orienteeritud kindlas suunas. Selline polükristalne materjal võib olla anisotroopne. Amorfsetes materjalides puudub osakeste paiknemise kaugem korrapära, esineb ainult lähikorrapära. Sisuliselt on amorfsed ained allajahutatud vedelikud, nad ei ole jõudnud kristalliseeruda
sisestruktuuriga. Viimase põhjal jagunevad ained amorfseteks ja kristallilisteks. Amorfsete ainete füüsikalised omadused on isotroopsed (soojus juhtivus, tugevus jm.) ning neil puudub kindel tahkumistemperatuur. Amorfsed ained hanguvad.. Kristallilistel ainetel on kindel sulamis- ja tahkumistemperatuur, füüsikalised omadused on tulenevalt kristalli siseehituse eripärast anisotroopsed. c. Efektiivne tihedus näitab aine massi suhet täismahtu (aine ja selles olevad poorid). Tegelik tihedus näitab aine massi suhet ainemahtu, millest on lahutatud aines olevate pooride maht. d. Poorsed on ained, milledes leidub poore ehk tühimikke. e. Kihilised on ained, mis koosnevad kihtidest. f. Kristalne on aine, milles osakesed paiknevad rangelt tasapinniti, st. ainel on kristallvõre
SiO2); Molekulvõre- sõlmpunktides elektriliselt neutraalsed molekulid, seotud nõrkade van der Waalsi jõududega (jää, tahke He, CH4, O2, CO2, P4, S8); Ioonvõre- sõlmpunktides vahelduvad katioonid ja anioonid, seotud elektrostaatiliste jõududega (NaCl, CaBr2, K2SO4, soolad); 78. Vedelad kristallid- omadused, kasutamine. Anisotroopsed omadused- ka vedelas olekus omadused sõltuvad suunast; näiteks elektrijuhtivus; Nende ühendite osakesed võivad üksteise suhtes ümber paikneda, kuid nad säilitavad oma orientatsiooni (näiteks on teljed paigutunud niidikujuliselt ühes suunas). Struktuur muutub kuumutamisel või voolu läbijuhtimisel, selle tulemusel muutuvad ka omadused (värvus). Kasutatakse arvutites, kellades jne 79. Süsiniku nanotorud- ehitus, kasutamine
23. Skeletilihaskude. Koosneb vöötlihasrakkudest, mis on pikad ja hulktuumsed. Piklikud tuumad paiknevad sarkolemmi all. Skeletilihas koosneb paljudest lihaskiududest, mis omakorda koosnevad müofibrillidest (müosiini filament + aktiini filament). Igat lihaskiudu ümbritseb endomüüsium. Lihaskiud koonduvad kimpudeks, mida ümbritseb perimüüsium. Kogu lihast ümbritseb epimüüsium. Skeletilihaskiude iseloomustab vöödilisus – Isotroopsed (heledad, I-vööt, sisaldab vaid aktiini) ja anisotroopsed (tumedad, A-vööt) vöödid. Lisaks võivad skeletilihaskiud olla kas aeglased (palju müoglobiini) või kiired (madal müoglobiini tase). Allub tahtele. Sarkomeer – skeletilihase morfofunktsionaalne ühik. Müofibrillide sees on müofilamendid: jämedad müosiinifilamendid ja peened aktiinifilamendid. Müofilamentide asetus kattub osaliselt ja seetõttu näeme vöötlihaskiudu vöödilisena. 2 Z-vöödi vahel asuv piirkond on sarkomeer. Sarkomeer sisaldab
TSÜTOLOOGIA KONSPEKT HISTOLOOGILISTE PREPARAATIDE VALMISTAMISE PÕHIETAPID Histoloogia uurimisobjektiks on inimese või katselooma organismi koed ja organid – selleks, et kude oleks võimalik valgusmikroskoobiga uurida, tuleb võetud proove töödelda ja sisestada Materjali võtmine – proov ei tohi olla liiga suur, sobiv suurus on 1x1cm, proovi lõigatakse skalpelli või žiletiga Fikseerimine – eesmärgiks on säilitada koed võimalikult elupuhuses seisundis, selleks kasutatakse nii liht- kui liitfiksaatoreid, koetükk asetatakse markeeritud kassetti (proovi nr, kuupäev) Veetustamine Sisestamine – sisestusliinid võimaldavad nii koe fikseerimist, veetustamist kui ka immutamist parafiiniga Lõikamine – parafiinblokkidest lõigatakse õhukesed lõigud, mis asetatakse alusklaasile ja kuivatatakse 12-24h Värvimine – et hinnata prepar...
Eksisteerimisvormid amorfne, kristalne Tegelik tihedus keha kaal ilma pooride ja tühimiketa, aine tihedus. Efektiivne tihedus.- keha tihedus koos pooride ja tühimikega (nn poest ostes). Osakesed võivad olla : vaheldumisi positiivsed ja negatiivsed ioonid (soolad), molekulid (org.ained), neutraalsed aatomid (metallid). Sisestruktuur: Kristalne osakesed paiknevad rangelt tasapinniti; kindel sulamis- ja tahkumistemp; füüsikalised omadused on anisotroopsed e vektoriaalsed. On ruumvõre e kristallvõre. Enamik igapäevaelus ja tööstuses kasutatavatest matejalidest. (met-d, kivimid, soolad, oksiidid). Amorfne osakeste paiknemine ruumis on suuremal või vähemal määral ebakorrapärane; puuduvad kindlad sulamis- ja tahkumistemp-d; füüsikalised omadused on isotroopsed (ühesugune füüsikal omad olemasolu sõltumata suunast) Klaasjas aine saab olla nii kristalne kui amorfne (klaas), on
Keemia ja materjaliõpetus Kordamisküsimused 2014/2015 õppeaastal 1. Mateeria ja aine mõisted. Mateeria – kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Aine – mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (kuld, hapnik). Keemia uurib ainete omadusi, nende koostist ja ehitust ning reaktsioone ainete vahel. 2. Keemilise elemendi mõiste. Keemiline element – Ühesuguse aatominumbriga aatomite kogum, kuulub kas liht- või liitainete koostisse. Perioodilisussüsteemis on 118 elementi. 3. Keemiline ühend. Keemiline ühend on keemiline aine, mis koosneb kahest või enamast erinevast keemilisest elemendist, mis on omavahel seotud keemiliste sidemetega. Keemilist ühendit iseloomustab alljärgnev: homogeenne molekulis olevate koostiselementide suhteline sisaldus on muutumatu molekulis on aatomid seotud kindlas järjestuses ja kindlate keemiliste sidemete kaudu, ...
www.eaei-ttu.extra.hu 1) Elementide omaduste perioodilisusseadus: Keemiliste elementide ja nendest moodustunud liht- ja lihtsamate liitainete omadused on perioodilises sõltuvuses elementide aatomite tuumalaengust (elementide aatommassidest). (Iga periood v.a. esimene algab aktiivse metalliga, lõpeb väärisgaasiga. Periodi piires elementide järjenumbri kasvamisel nõrgenevad metallilised ja tugevnevad mittemetallilised omadused. Suurtes perioodides nii pea- kui ka kõrvalalarühmade elementide omadused korduvad perioodiliselt. Kahe esimese peaalarühma elemendid asuvad perioodi paarisarvulistes, ülejäänud paarituarvulistes ridades. Paarisarvulistes ridades on ülekaalus metallilised omadused. Metallilised omadused tugevnevad peaalarühmas ülalt alla, mittemetallilised omadused aga nõrgenevad. VII peaalarühmas on tüüpilised mittemetallid. Alates III peaalarühmast nim suurte perioodide paarisarvuliste ridade elemente siirdeelementideks. ...
2. Pinnase omaduste määramine on keerukas. Proovide võtmisel, transportimisel ja katseseadmesse paigutamisel on raske tagada pinnase looduslikku struktuuri ja osakeste vaheliste sidemete säilimist. Seepärast ei anna katsed alati pinnase looduslikule olekule vastavaid tulemusi. 3 3. Pinnased on oma olemuselt keerukamad kui enamik ehitusmaterjale nad on kihilise ehitusega, anisotroopsed, deformatsiooni sõltuvus pingest ei ole lineaarne. 4. Tegemist on tasand- või ruumiülesannetega ja sellest tulenevalt on vajalik leida vastavalt 3 või 6 üksteisest sõltumatut pinge ning pine (suhteline deformatsioon) komponenti ning määrata seosed nende vahel. 5. Mudelkatsete tegemine teoreetiliste seoste kontrollimiseks on keerukas kuna on tülikas modelleerida pinnase omakaalu mõju.
Projekteerimiseks vajalikud lähteandmed on enamasti väga ligikaudsed Pinnase omaduste määramine on keerukas. Proovide võtmisel transportimisel ja katsetamisel on raske tagada pinnase looduslikku struktuuri ja osakeste vaheliste sidemete säilimist. Seepärast ei anna katsed alati pinnase loodulikule olekule vastavaid tulemusi Pinnased on oma olemuselt keerukamad kui enamik ehitusmaterjale nad on kihilise ehitusega. Anisotroopsed, deformatsiooni sõltuvus pingest ei ole lineaarne Tegemist on tasand- või ruumiülesandega mitte varrassüsteemiga Mudelite loomine on keerukas. Kalju on omavahel tugevalt ühendatud massiiv: enamvähem kõik aluspõhja kivimid, kambriumi sinisavid, devoni savid, karbonaatsed kivimid, diktioneema argeliit, liivakivid, põlevkivi Jämepurdpinnased (kruus, rähk) on teradevaheliste sidemeteta (või väga väikeste
See määratakse pulbri massi jagamisel pulbri mahuga. Sisestruktuur: Poorsed makrosisestruktuuri seisukohalt nähtav. Kui sisestruktuur sisaldab poore, siis see tähendab et ainel on tühimikud e poorid Kihilised kui sisestruktuur sisaldab kihte, siis see tähendab et aine on kihtidena kokku pakitud e kihiliselt. Kristalne osakesed paiknevad rangelt tasapinniti; kindel sulamis- ja tahkumistemperatuur; füüsikalised omadused on anisotroopsed e vektoriaalsed. On ruumvõre e kristallvõre. Enamik igapäevaelus ja tööstuses kasutatavatest matejalidest. (metallid, kivimid, soolad, oksiidid). Amorfne osakeste paiknemine ruumis on suuremal või vähemal määral ebakorrapärane; puuduvad kindlad sulamis- ja tahkumistemperatuurid; füüsikalised omadused on isotroopsed; amorfne aine on füüsikaliste omaduste poolest tahke, kuid muudab aja jooksul raskusjõu tõttu oma kuju, nt pigi, mis pinnal seistes muutub ajapikku lamedaks
Polariseeriva toimega on joodpolüvinüülkile, turmaliin, gerapatiit jne. Valgus polariseerub ka sellise nähtuse korral nagu on kaksikmurdumine. Kaksikmurdumise korral jaotub ainele langev valguslaine kaheks laineks: tavaliseks ja ebatavaliseks. Need lained on polariseeritud ristiolevates tasandites. Tavalise laine korral kehtib valguse murdumisseadus, ebatavalise korral ei kehti, st sin /sin const. Kaksikmurdumine esineb ainetes, mis on anisotroopsed, st ainetes , kus dielektriline läbitavus on erinevates suundades erinev. Põhjuseks on kristalli aatomite erinevad vahekaugused erinevates suundades. Anisotroopiat saab tekitada ka kunstlikult, kas mehaanilise surve või elektrivälja abil. Mehaanilise pinge toimel tekkiva deformatsiooni uurimine polariseeritud valguse abil on nn. fotoelastsusmeetod. Anisotroopia tekitamine elektrivälja abil kannab nimetust Kerri efekt (soti füüsik John Kerr 1875)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
