keemilistes funktsioonides. Veel on ka suur soojusmahtuvus. Ta soojendub ja jahtub aeglasemalt võrreldes teiste looduses esinevate ainetega. Seetõttu aitab vesi säilitada organismisisest püsivat temperatuuri. Lisaks veele esineb rakkudes ka teisi anorgaanilisi aineid: happeid, aluseid, sooli. Et need ühendid on organismis enamasti dissotsieerunud olekus, siis käsitleme järgnevalt anorgaanilise ainete funktsioone mitte ühendite klasside,vaid nendest moodustunud ioonide katioonide ja anioonide kaupa. Positiivselt laetud ioonidest ehk katioonidest on organismis olulisel kohal H+, NH4+, K+, Na+, Ca2+, Mg2+. Fe2+ ja Fe3+. Kaalium- ja naatriumioonid osalevad närviimpulsi moodustumises. Lämmastikku sisaldavate ühendite lagundamise käigus eraldub ammoniaak, mis rakus teiseneb ammooniumiooniks või muudetakse karbamiidiks. Kaltsiumsoolad annavad luudele tugevuse. Suur osa magneesiumi aatomitest on rakkudes seotud nukleiinhapetega (taimedes pigem klorofülli koostises)
Potentsiaali määrav adsorbeerunud ioonide kiht tõmbab ligi vastasmärgilisi ioone, mis küll adsorbeeruvad osaliselt pinnale, kuid ei kompenseeri täielikult liias olevaid ioone. Tuuma pinna lähedal on ülekaalus elektrivälja mõju, kauguse suurenedes see nõrgeneb. 3. Sõnastage elektrilise kaksikkihi teooria põhiseisukohad (Gouy-Chapmani ja Sterni mudelid). Gouy teooria alusel saab lisaks summaarsele elektrilise kaksikkihi laengule määrata ka katioonide ja anioonide osalaenguid elektrilises kaksikkihis. Gouy teooria tuletamisel on tehtud kolm lihtsustust (eeldust): (1) Elektriväli elektrilises kaksikkihis on kirjeldatav Poissoni võrrandiga 2j = - r/ eoe , kus 2 on Laplace'i operaator ja on ruumiline laengutihedus. Poissoni võrrand eeldab, et elektriväli on elektrilise kaksikkihi piires pidev ja potentsiaali on võimalik määrata igas välja punktis. Kahjuks ilmneb reaalsetes
9922 60 0.9832 80 0.9718 100 (gaas) 0.0006 Merevee soolsus teatud koguses merevees lahustunud soolade kogus, kusjuures nende kvalitatiivne koosseis ei oma tähtsust. Kuna erinevate ioonide sisaldus merevees on väga konstantne, siis võib soolsuse väärtuste põhjal igal ajal eri soolade või katioonide ja anioonide kontsentratsioonid välja arvutada. Soolsuse e. saliinsuse (lühendiks S) väärtused esitatakse promillides () , s.o. soolade kogus gdes 1 liitris vees Soolsuse järgi eristatakse hüperhaliinset e. ülisoolast (>40) euhaliinset e. täissoolast (3040) miksohaliinset (0,530%) polühaliinne (1830) mesohaliinne (518)
Moodustunud Na+ välimine elektronikiht on täielikult täidetud ja omab seega kõrget stabiilsust. Analoogselt, kloori aatom võtab juurde elektroni ja moodustub kloori ioon Cl -, mille välimine elektronkiht on jällegi täielikult täidetud ja seega kõrge stabiilsusega. 7. Miks katioonide mõõtmed ioonilise sideme tekkimisel muutuvad ja kuidas? mõõdud vähenevad 8. Miks anioonide mõõtmed ioonilise sideme tekkimisel muutuvad ja kuidas? Mõõtmed suurenevad. 9. Millised jõud valitsevad erinimeliselt laetud ioonide vahel ioonilise sideme tekkel? kulonilised tõmbejõud 10. Mis on tõmbejõudude aluseks ioonilise sideme tekkel? ühe iooni tuuma mõju teise iooni elektronpilvele ja vastupidi 11. Mis tõukejõudude tekke aluseks ioonilise sideme tekkel? ioonid lähenevad teineteisele
Näiteid:* Na+,K+-ATPaas (Na/K-pump): väljutab rakust liigse Na+ ja sisestab K+ | * H+,K+-ATPaas (H/K-pump): mao limaskesta rakkude membraanis, tagab maos ülimadala pH; | * Ca+- ATPaas (Ca-pump): väljutab rakust liigse Ca+. Sekundaarne aktiivne transport. Suhkrud ja aminohapped akumuleeritakse rakku transpordiprotsesside abil, mis toimuvad ioongradientide toel. Sellisteks gradientideks on ATPaaside poolt genereeritud H+, Na+ või teiste katioonide ning anioonide gradiendid. Liigid: sümport ioonid ja transporditavad aminohapped või suhkrud liiguvad samas suunas läbi membraani; antiport ioonid ja transporditavad osakesed liiguvad vastassuunades. 10. Membraanivalgud, erinevad klassifikatsioonid. Membraanivalkude tüübid: perifeersed (välimised); integraalsed (sisemised); lipiid-ankurdatud valgud. Perifeersed valgud. Harilikult globulaarsed. Kinnituvad membraani integraalsetele valkudele nõrkade jõudude abil. Neid on
lahustuvatest ühenditest tekivad raskesti lahustuvad ühendid, mis sadenevad ja segunevad mulla tahke faasiga Bioloogiline- on seotud bioloogilise aineringega. Mitmed taimed ja mullaorganismid kasutavad mullas leiduvaid toitaineid oma kudede ülesehitamiseks. füüsikalis-keemiline- seisneb sellest, et mullas toimub pidev ioonide vahetus tahke ja vedela faasi vahel. Neelamismahutavus-näitab ühes kilogrammis mullas neeldunud katioonide või anioonide hulka. Küllastusaste. Nim arvu, mis näitab mitu protsenti moodustavad meeldunud alused neelamismahutavusest. 4) Mulla reaktsioon ja happesus jagunemine, määramine, muldade jaotus vastavalt reaktsioonile; mõju taimedele ja mikroorganismidele. Mulla reaktsiooniks nimetatakse vesinik- ja hüdroksiidioonide teatud kontsentratsiooni. Jaguneb happeline, neutraalne või leeliseline. pH määratakse mulla vesileotisest või neutraalsoola (1N KCl) leotisest.
ioone ei ole enam võimalik tavapäraste neutraalsoola - ega puhverlahustega lahusesse tagasi tõrjuda. Kõige sagedamini on mullas K ja NH ioonide fiksatsioon. 13. neeldunud alused - Ca, Mg, K, Na, NH4, tähiseks on S 14. neeldunud vesinik - H, tähiseks H 15. neeldunud alumiinium - Al3, tähiseks H 16. Neelamismahutavus - Tähis T, näitab ühe kg mullas neeldunud katioonide või anioonide hulka. See on üks mullaviljakuse põhinäitajaid. 17. küllastusaste - arv, mis näitab, mitu protsenti moodustavad neeldunud alused neelamismahutavusest. 18. puhverdusvõime - mulla võime vastu panna reaktsiooni muutumisele ükskõik millise teguri mõjul. (Näiteks orgaanilise aine lagundamine, väetised jne) 19. Hapestumine - Mulla pH langeb alal 5,6. Põhjuseks nii looduslikud tegurid (orgaanilise aine lagunemine) kui inimtegevus
6OH 6e 12 H 2 Al 8OH 3H 2 6 H 2 O 2 Al OH 4 6e 2OH 2 Al 6 H 2 O 3H 2 2 Al OH 4 2 NaOH 2 Al 6 H 2 O 3H 2 2 Na Al OH 4 Mõned anioonide tõestamiseks kasutatavad redoksreaktsioonid Katse 15. S2O32– S2O32– sisaldavale lahusele (1-2 mL) lisada 1-2 mL lahjendatud sool- või väävelhapet. Kulgeb reaktsioon, mille tulemusena S2O32– -ioon laguneb kollakasvalge väävlisademe tekkega. Reaktsiooni segavad kõik ained, mis reageerides kas Cl – või SO 42– ioonidega, moodustavad valge tahke aine (sademe). Kirjutada reaktsioonivõrrand. 2 SO4 8H 6e S 4 H 2 O
0 40. Pärast aktsioonipotentsiaali tekkimist taastub neuroni puhkeseisundile omane membraanipotentsiaal K+ ioonide väljumise arvel 41. Membraanipotentsiaalist sõltuvate Na+ kanalite puhke- (refraktsiooni) periood on oluline Aktsiooni potentsiaali ühesuunaliseks liikumiseks 42. Kuidas on võimalik vältida H+ATPaasi funktsioneerimisega kaasnevat membraani hüperpolariseerumist? Nii katioonide impordi kui anioonide ekspordiga TEST 10 1. 2,4 DNP (2,4 dinitrofenool) teeb mitokondrite membraanid prootonitele läbitavaks ja kaotab prootonite kontsentratsiooni erinevuse membraani eri pooltel. Mis juhtub loomaga, kellele on süstitud DNP lahust mitmel korral eksperimendi jooksul? Sünteesib vähem ATP-d 2. Rasvhape oksüdeerub 10-ks AcCoA molekuliks. Kui palju GTP/ATP-d tekib nendest vahetult tsitraaditsükli reaktsioonide tulemusel? 10 3
82. Temperatuuri ja lahusti mõju lahustuvusele. Kõrgem temperatuur=suurem lahustuvus 83. Lahuse happesuse mõju lahustuvusele. Nõrgad happed lahustuvad hästi aluselises keskkonnas ja vastupidi 84. Raua määramise kaalanalüütiline meetod. teostame reaktsiooni Fe2(SO4)3 + 3BaCl2 2FeCl2 + 3BaSO4 Sadestamismeetod on sama, mis eraldusmeetod. Võib sadestada kollektoriga. 85. Kaalanalüüsi eelised ja puudused. Meetodid enamuse katioonide ja anioonide määramiseks, aeglasem meetod, efektiivne kui on analüüsiks vähe proove; pole vaja kalibreerida ja standardiseerida; saab kasutada kui määratava komponendi kontsentratsioon on üle 0,1%. 86. Kaalanalüüsi rakendusi. · niiskuse määramine (nt ravimid) veesisalduse määramine. · paljude metallide määramine (mineraalsetes ravimitaolistes ainetes) Mn, Cu, Zn, Co, Fe. · droogide kontrolli seisukohalt on oluline kahjulike metallide määramine Pb, Hg.
001 (103). Suurema täpsuse huvides tuleb ka keskmise tugevusega K hape = hapete korral kasutada nõrkadele elektrolüütidele tuletatud arvutusvalemeid. C HA Happed ja alused kus CH+ - vesinikioonide kontsentratsioon, mol/dm 3 Arrhenius: CA- - anioonide kontsentratsioon, mol/dm3 Happed on ained, mis ioniseeruvad vees, andes vesinikioone CHA - dissotsieerumata happe kontsentratsioon, mol/dm 3 HCl H+ + Cl Kui selle happe dissotsiatsiooniaste on ja molaarne kontsentratsioon Ch (mol/dm3),
BIOLOOGIA EKSAMIKS 1. BIOLOOGIA UURIB ELU Biomolekulid-Ained mis ei moodustu väljaspool organismi- sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped, vitamiinid. Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talitluslikul ja regulatoorsel tasandil. Elu tunnus: rakuline ehitus, kõrge organiseerituse tase, (biomolekulide esinemine), aine- ja energiavahetus, sisekeskonna stabiilsus(ph), paljunemine, (pärilikkus), reageerimine ärritustele, areng Viirus pole elusorganism! Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talitluslik üksus, millel on kõik elu omadused. Üherakulised: -eeltuumsed-bakterid( arhebakterid, purpurbakterid, mükoblasmad) päristuumsed-protistid(ränivetikad, ripsloomad, munasseened, viburloomad, eosloomad, kingloom) Kõik organismid vajavad elutegevuseks energiat Imetajad ja linnud on ainukesed püsisoojased organismid Üherakulistel toimub paljunemine mittesuguliselt, pooldumise teel. Hulkraksed paljunevad kas mittesug...
olmeesemeid, pakkimiskilet, kilekotid, millega me isoleermaterjale jms. kogu Polüeteen on tekitanud läbi kauba koju viime. eteeni polümerisatsiooni. See Polüeteeni kasutatakse ka võib olla saadud mitmete teiste toodete radikaalse polümerisatsiooni , tegemiseks, mis anioonide lisamise sisaldavad polümerisatsiooni , ioonide plastikut, näiteks põlve ja koordineerimisega puusa toestamiseks polümerisatsiooni või meditsiinis, kuulivestide katioonide lisamisega (vt. joonis 4) ja kiivrite polümerisatsiooni . Seda tegemises ning isegi seetõttu, et eteenil ei ole liuväljadel klaasja
ATPaas (H/K-pump): mao limaskesta rakkude membraanis, tagab maos ülimadala pH; | * Ca -ATPaas (Ca-pump): väljutab + rakust liigse Ca . Sekundaarne aktiivne transport. Suhkrud ja aminohapped akumuleeritakse rakku transpordiprotsesside abil, mis toimuvad ioongradientide toel. Sellisteks gradientideks on + + ATPaaside poolt genereeritud H , Na või teiste katioonide ning anioonide gradiendid. Liigid: sümport ioonid ja transporditavad aminohapped või suhkrud liiguvad samas suunas läbi membraani; antiport ioonid ja transporditavad osakesed liiguvad vastassuunades. 5. Ioonide transport ionofooride abil. Ionofoorideks nim ühendeid, mis seovad metalli-ioone ning transpordivad neid läbi membraani. Ionofoorid
Eluslooduse molekulaarset, raku- list, organismilist, populatsioonilist ja ökosüsteemilist organiseerituse taset iseloomustavad eluavaldused. Loodusteadusliku uurimistöö kavandamine, läbiviimine ning tulemuste analüü- simine ja esitamine. Teadusliku meetodi etapid ning selle rakendamine loodusteadustes ja igapäevaeluliste probleemide lahendamisel. Elus ja eluta looduse keemilise koostise võrdlus. Vee omaduste seos organismide elutalitlus- tega. Peamiste katioonide ja anioonide esinemine ja tähtsus rakkudes ja organismides. Biomo- lekulide ehitus ja ülesanded. Organismide koostises esinevate peamiste biomolekulide süsi- vesikute, lipiidide, valkude ja nukleiinhapete struktuursed ja funktsionaalsed seosed. DNA ja RNA ehituse ja ülesannete võrdlus. Rakuteooria olulisus eluslooduse ühtsuse mõistmisel. Rakkude ehituse ja talitluse omavaheli- ne vastavus peamiste inimkudede näitel. Päristuumse raku ehituse seos bioloogiliste protses- sidega loomaraku näitel
vahetavad katioonid Ei ole selles kindel.!! 64. keemiline analüüs ja selle praktiline vajadus. Keemiline analüüs on (vist) keemiliste elementide ja ainete analüüsimine ehk omaduste välja selgitamine kuidas ta reageerib ühe ja teise ainega ning kidas ta mõjub ühele või teisele objektile vm iganes asjale olendile. Praktiline vajadus on keemiliste jäätmete teisaldamisel ja mingi aine leidmisel ja selle tuvastamisel. 65. näited katioonide ja anioonide määramise kohta. Täiesti tundmatu teema ei leia kuskilt (otsige ise...mina ei viitsi) 66. keemilise reaktsioonikiirus. Näited kiirete ja aeglaste reaktsioonide kohta. Keemiline reaktsioon on muundumine mille tulemusena muutub aine. Reaktsioone peate ise välja mõtlema oppa leitsin ühe, vee keemine See selle pärast et peaaegu kõigi keemiliste reaktsioonidega kaasneb energia muutus Kas siis reaktsiooniga neeldub või vabaneb energia. 67. reaktsiooni kiirust mõjutavad tegurid
Siiri Velling (Tartu Ülikool), 2011 E-kursuse Keskkonna analüüs" " materjalid Aine maht 3 EAP Siiri Velling Tartu Ülikool 2011 1 Siiri Velling (Tartu Ülikool), 2011 Sisukord 1 Keskkonna analüüsi kasutusala ja vajalikkus .................................................. 3 1.1 Veekogusse juhitava heitvee pH või ohtlike ainete sisalduse piirväärtused ... 4 1.2 Joogivee kvaliteedi- ja kontrollnõuded ........................................................... 6 1.3 Reostusnäitajad................................................................................................ 7 1.4 Analüüsimeetodi valik..................................................................................... 8 2 Proovid ja proovide võtmine .................................
reageerimisel tekkis tume punakaspruun maroon sade Cu2[Fe(CN)6]. Kuna punakaspruun kompleks moodustub [Fe(CN)6]4- kompleksi poolt Cu2+-ioonide sidumisel, siis kasutatakse [Fe(CN)6]4- ioone Cu2+-ioonide kindlakstegemisel lahuses. 6. Kokkuvõte või järeldused Lahuses oli Cu2+-ioone moodustus nende osalusel tekkiv tume punakaspruun maroon sade Cu2[Fe(CN)6] kompleks vask(II) heksatsüanoferraat. 7.4. Anioonide tõestamine lahuses 1. Töö eesmärk o Cl- ioonide tõestamine lahuses hõbekloriidi sademe tekke kaudu, seejärel selle sademe lahustamine hõbeda ammiinkompleksi tekke tõttu . 2. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Töövahendid: Katseklaas. Kasutatud ained: NaCl lahus, AgNO3 lahus, 6 M NH3 x H2O vesilahus. 3. Töö käik 1 mL NaCl lahusele lisasin tilkhaaval AgNO3 lahust. Tekkinud valge hõbekloriidi sademe
[Cr(OH)2(NH3)4]Br tetraammiindihüdroksokroom(III)bromiid Kompleksid võivad olla erineva kujuga, enamlevinud on oktaeedrilised (koordinatsiooniarv 6), koordinatsiooniarv 4 korral on tegemist ruutplanaarse või tetraeedrilise kompleksiga. Suurim teadaolev koordinatsiooniarv on 12, mis esineb f-metallidel selleks peab tsentraalaatomi raadius olema piisavalt suur. Metallotseenid on `võileibühendid', kus metalliaatom on kahe delokaliseeritud pii-süsteemi sisaldavate anioonide vahel. Formaalselt on seal metalli ja ligandide vahel 2 sidet, sisuliselt 10 sidet. Mõned metallid annavad ligandiga enam kui 1 sideme. Vastavalt sidemete arvule nimetatakse neid bi- , tri-, tetra- jne dentaatseteks (hambulisteks) ligandideks. Komplekse, kus ligand annab metalliga mitu sidet, moodustades tsükli, nimetatakse kelaatideks. I don't want to know the answers, I don't need to understand
Negatiivse laenguga osakesed on koondunud vahetult rakumembraani sisepinna lähedusse, neid tasakaalustavad välispinnal olevad positiivsed laengud. Ülejäänud raku sisemuses on negatiivseid ja positiivseid laengukandjaid võrdselt s.t seal valitseb elektroneutraalsus! Rakumembraanidel suhtelises rahuolekus esinevat potentsiaalide diferentsi nimetatakse puhkepotentsiaaliks. Puhkepotentsiaali põhjuseks on K-, Na-, Cl-ioonide ning anorgaaniliste anioonide ebavõrdne jaotus rakusiseses ja rakuvälises vedelikus ning rakumembraani ioonikanalite valikuline permeaablus nende ioonide suhtes. 4. Membraani aktsioonipotentsiaal Ärritaja toimel või spontaanselt tekkinud erutus avaldub rakul kiirete elektriliste muutuste tsüklina: tegevus- e aktsioonipotentsiaalina (AP): rakumembraani välispind omandab negatiivse ja sisepind positiivse laengu. AP amplituud on sõltuvalt koest 60... 120mV.
absoluutväärtust. Faraday konstandi väärtus on 96 485,3415 C/mol (teistel andmetel 96 485,3383 C/mol). Faraday arv saadakse Avogadro arvu korrutamisel elektroni laenguga. Elektrolüüsil katoodil ja anoodil toimuvad reaktsioonid. atood (kreeka k kathodos tee allapoole) on elektriseadme elektrood, millelt väljuvad negatiivse elektrilaengu kandjad elektronid või anioonid ja liiguvad seadme sees vastaselektroodile anoodile. Elektroodipotentsiaalide seisukohast on anioonide liikumisega samaväärne katioonide liikumine anoodilt katoodile. Elektrokeemilise seadme elektroodid[1] Seade Anood Katood Galvaanielement, Miinuselektrood (-) Plusselektrood (+) kütuseelement Oksüdatsioon Reduktsioon Elektrolüüsiseade, Plusselektrood (+) Miinuselektrood (-) 13
MEDKEEMIA. Juha Ehrlich I BIOENERGEETIKA Rakus toimub palju keemilisi reaktsioone, mis on omavahel seotud ja mille üheks ülesandeks on organismi varustamine energiaga. Tänu nendele reaktsioonidele on elutegevus võimalik. 1. termodünaamika põhimõisted: Termodünaamika — teadus soojusnähtustest ja energiavormide vastastikusest üleminekust (energiaülekanded, -muutused, -kaod). Süsteem — termodünaamika uurimisobjekt. Meid huvitav osa universumist, mis on eraldatud füüsikaliste või mõtteliste pindadega. Nt. 1 l õhku või inimene. Süsteemid võivad olla: 1. Homogeensed — punktist punkti liikudes süsteemi koostis ja omadused ei muutu või muutuvad sujuvalt. Puuduvad füüsikalised eralduspinnad. Nt. suhkrulahus. 2. Heterogeensed — koosnevad homogeensetest osadest, mida nimetatakse faasideks. Faasid on üksteises...
1) Lämmastikku, fosforit, kaaliumit, kaltsiumit, magneesiumit, väävlit. 2) Makroelemendid on toiteelemendid, mida taimed vajavad suurtes kogustes, nt. ülaltoodud. Mikroelemente vajavad taimed väiksemates kogustes, nt. raud, mangaan, boor, vask, tsink, koobalt, molübdeen jne. 3) Mineraalväetised on väetised, milles taimedele vajalikud toiteelemendid esinevad anorgaaniliste ühenditena (org. üh. uurea). Taimed omastavad neid mullavees dissotsieerunult anioonide ja katioonidena. 4) KCl, K2SO4; NaNO3, NH4NO3, nitraadid, uurea; superfosfaat Ca(H2PO4)2, CaHPO4. 5) Mineraalväetiste tootmine ja nende kasutamine suurema saagikuse eesmärgil saastab keskkonda, nende tootmisel ja kasutamisel satuvad mürgised heitmed õhku, pinnasesse ja vette. Süsinik 1) Süsiniku leidumine looduses. 2) Iseloomustada grafiiti ja teemanti (koostis, omadused, miks erinevad, kasutusalad).
Kompenseerivale kihile on omane võime vahetada seda moodustavaid ioone mullalahuses paiknevate samanimeliste ioonide vastu. Selliseid reaktsioone nimetatakse asendusreaktsioonideks ning nende reaktsioonide käigus toimuvat toitaineioonide neeldumist kolloidi pinnale nimetatakse asendusneeldumiseks. Atsidoidsed kolloidid on mullas peamised katioonide (positiivselt laetud ioonide) asendusreaktsioonide kandjad ja basoidsed kolloidid vastavalt anioonide (negatiivselt laetud ioonide) asendusreaktsioonide kandjad. Seega jaguneb asendusneeldumine katioonide asenduseks ja anioonide asenduseks. Skemaatiliselt on katioonide vahetumise protsess kujutatud joonisel 4. Joonis 4 Katioonivahetus kolloidide ja mullalahuse vahel 27 Asenduvad toitained Asenduvateks ehk asenduvalt neelduvateks toitaineteks nimetatakse toitaineid, mis on elektriliselt
impulsse hüpotalamusest lõppelundisse – lihasesse või näärmesse. 3.4. Membraani puhkepotentsiaal: tekkemehhanism, väärtused. Rakumembraan on puhkeolekus elektriliselt polariseeritud, s.t. tema välispind on sisepinna suhtes positiivselt laetud. Rakumembraani sise- ja välispinna vahelist potentsiaalide diferentsi nim. puhkepotensiaaliks. -30mV kuni -100 mV (sõltub rakutüübist). MP on tingitud katioonide (K+ ja Na+) ning Cl– ja teiste anorgaaniliste anioonide ebavõrdsest jaotusest ekstra- ja intratsellulaarvedelikus. K+ konts. rakus on kõrgem (155 mmol/l) kui väljaspool rakku (4 mmol/l). Ekstratsellulaarvedelikus ületab Na + kontsentratsioon (145 mmol/l) rakusiseset kontsentratsiooni (12 mmol/l). Cl – konts ekstratsellulaarvedelikus kõrgem (120 mmol/l) kui intratsellulaarvedelikus (4 mmol/l). Lekkivad kanalid on alati avatud ja mängivad olulist rolli, et säilitada MP. K+ lekib rakust välja, Na+ ja Cl- lekivad rakku sisse konts
Nõrgad elektrolüüdid on vaid osaliselt jagunenud ioonideks. Põhiliselt esinevad nad lahuses molekulidena (nõrgad happed ja nõrgad alused). Kui aine kristallid koosnevad ioonidest, mida hoiavad kristallvõres koos nendevahelised tõmbejõud, siis ümbritsevad aine kristalli vee molekulid. Seejuures pöörduvad vee molekulid aine katioonide poole oma negatiivse poolusega ning aine anioonide poole positiivse poolusega. Vee molekulid avaldavad aine ioonidele nii tugevat tõmbejõudu, et ioonid eralduvad kristallvõrest ja lähevad lahusesse, kus neid ümbritsevad vee molekulid. Tekivad nn hüdraatunud ioonid, mis on tugevasti seotud vee molekulidega. Lahustunud aine osakeste seostumist vee molekulidega nimetatakse hüdratatsiooniks e. hüdraatumiseks. Tahkete ainete lahustuvus vees temperatuuri tõstmisel enamasti suureneb. Gaaside lahustuvus vees temperatuuri tõstmisel
· Biokeemiline oksüdatsioon raku ainevahetus, ensüümreaktsioon, · Metallide tootmine maakidest, · Keemiatööstuse põhiprotsessid, keemilised vooluallikad. Galvaanielement seadis, milles redoksreaktsioonide tulemusel tekib elektromotoorjõud. Reaktsioonid toimuvad anoodilt katoodile. Galvaanielemendi elektromotoorjõud pinge elektroodide vahel. Sõltub elektroodide materjalist, temperatuurist, ioonidest ja nende kontsentratsioonist. Soolasild võimaldab anioonide ja katioonide liikumise lahuste vahel, vajalik, et ring oleks suletud. Anood elektrood, millel toimub oksüdatsioonireaktsioon (Cu -2e=Cu²; 2Cl -e=Cl) Katood elektrood, millel toimub redutseerimisreaktsioon (Ag +e=Ag; Fe³ +e=Fe² ) Galvaanielemendis on pandud elektronide liitmine-loovuamine kulgema erinevates anumates ja elektronid suunatakse liikuma mööda välist ahelat. anood | lahus | soolasild | lahus | katood +
1. Kirjutage võrrand, mis seob omavahel difusiooniga seotud vabaenergia muutuse ja kontsentratsiooni gradiendi (aine kontsentratsioon rakus sees jagatud aine kontsentratsioon rakust väljas). G = RTln 2. Aine A liigub rakku passiivse difusiooni teel. Milline on difusiooniga seotud vabaenergia muutus olukorras, kus aine A kontsentratsioon rakus ja rakuvälises keskkonnas on võrdne. a) ei saa öelda b) 0 c) negatiivne d) positiivne 3. Millise ühendi passiivne difusioon läbi rakumembraani on kõige aeglasem ja millise kõige kiirem? (erinevad ühendid) a) glükoos b) H2O c) Na+ Na aeglane H2O kiire Kiiresti hüdrofoobsed ained O2; H2O; EtOH jne Kõige aeglasemad ioonid 4. Kirjutage võrrand, mis seob omavahel difusiooniga seotud vabaenergia muutuse ja kontsentratsiooni gradiendi (aine kontsentratsioon rakus sees jagatud aine kontsentratsioon rakust väljas) ning arvestab ka membraanpotentsiaali. G = RTln + ZFoutin Z laengute arg F = 9650...
Kolloidkeemia Kristian Leite 2012 Materjal/aine Kalju Lott Kolloidkeemia Kristian Leite 2012 Materjal/aine Kalju Lott 1.) Dispergeeritud süsteemide klassifikatsioon Dispergeeritud süsteem e. peenendatud süsteem süsteem, kus on enamasti üks faas maatriksiks ja teine faas või faasid, mis on jaotatud väikeste tükkidena suurema faasi sees, kuid mitte molekulidena (nagu lahuses). Näiteks kolloidid. Dispersioonikeskkond analoogia lahusti. Nö. maatriks, milles on peenendatud kujul teine faas Dispergeeritud faas analoogia lahustunud aine. Aine, mis on dispersioonikeskkonnas peenendatud kujul. Dispergeeritud faasi vaadeldakse lihtsustatuna kui kuupi. Kui see oleks ühes tükis, siis oleks ta kuup ruumalaga V. Dispergeeritud faas on aga peenendatud, mistõttu...
motoorsetel reaktsioonidel (südame-veresoonkonna tegevus, hingamis-, seede- ja erituselundite motoorika) Erutuse teke ja levik närvi-ja lihaskoes on seotud rakumembraanide elektriliste potensiaalide ja nende muutustega. Membraanide ja rakkude olekut iseloomustab puhkepotensiaal (-70-90mV) ja tasakaalupotensioaal. Puhkepotensiaali iseloomustab valitsev eletroneutraalsus, kus rakumembraanidel esinev potensiaalide diferents, mille põhjuseks on K+, Na + ja Cl- ja anorgaaniliste anioonide ebavõrdne jaotus rakusises ja rakuvälises vedelikus ja ka rakumembraani ioonkanalite valikuline permeaablus nende ioonide suhtes. Elektrilise laenguta ainete trantsport läbi membraani mõjutab ainete kontsentratsioonide erinevus ja difusioonikiirus. Laengut kandvate ainete liikumist mõjutab elektrivälija iseloomustab Nernsti võrrand: E ioon=RT/FZ ln (ioonide rakuväline gradient/ioonide rakusisene gradient) kus R-univ.gaasikonstant;T-absoluutne temp (K), F-Farady konstant, Z-iooni valents
20 Neeldumisnähtused mullas Mulla neelamisvõime on mulla omadus siduda mitmesuguseid tahkeid, vedelaid ja gaasilisi aineid, mis satuvad kokkupuutesse mulla tahke faasiga seal ringleva vee ja õhu kaudu. Mulla neelamisvõimel on väga suur tähtsus muldade viljakuse kujundamisel ja taimede toitumisel. Kõik katioonide ja anioonide vahetusprotsessid toimuvad peamiselt kolloidide pinnal. Mulla neelamisvõime liigid: 1. mehaaniline neeldumine (muld käitub sõelana). 2. füüsikaline neeldumine on tingitud kolloidide pinnaenergiast. 3. keemiline neeldumine mullalahuses olevad lahustunud taimetoitained lähevad üle mingi keemilise reaktsiooni tulemusel mittelahustuvasse vormi. 4. bioloogiline neeldumine. Taimed ja mikroorganismid võtavad toiteelemente oma
ei vaja spetsiaalseid valke, kulgeb kontsentratsiooni või laengu gradiendi suunas (kõrgemalt madalamale) b) Soodustatud difusioon - G<0, ei vaja välist energiat, spontaanne protsess, kuid membraanivalgud abistavad, lahustunud ained saavad liikuda ainult termodünaamiliselt eelistatud suunas, valgud omavad afiinsust ja selektiivsust lahustunud aine suhtes, transport allub küllastuskineetikale. Glükoosi, ka anioonide transport erütrotsüütides. c) Aktiivne transport - kulgeb vastu kontsentratsiooni gradiendi suunda, vajab ATP hüdrolüüsi või ioongradiendi energiat. Primaarne aktiivne transport tekitab sellise ioongradiendi ( . Sekundaarne aktiivne transport kasutab välise energiana primaarse protsessi poolt genereeritud ioongradiendi energiat (glükoos ja aminohapped, , GLUT1 .. GLUT5 - glükoosi transporterid). 7
Avaldub see selles, et rakumembraani välispinnal on positiivne ja sisepinnal negatiivne elektrilaeng. Negatiivse laenguga osakesed on koondunud vahetult rakumembraani sisepinna lähedusse, neid tasakaalustavad välispinnal olevad positiivsed laengud. Raku sisemuses valitseb elektroneutraalsus, st negatiivseid ja positiivseid laengukandjaid on võrdselt. Puhkepotentsiaali põhjuseks on K+ ja Na+ ning Cl- ja anorgaaniliste anioonide ebavõrdne jaotus rakusiseses ja rakuvälises vedelikus, samuti rakumembraani ioonkanalite valikuline läbilaskvus nende ioonide suhtes. Rakus on ülekaalus K-ioonid ja negatiivset laengut kandvad valgumolekulid, rakuvälises vedelikus Na+, Cl- ja HCO3-. Tasakaalupotentsiaal on potentsiaal, mille juures iooni netovool (aine sisse-ja väljavoolude diferents läbi rakumembraani, sõltub aine konsentratsioonide diferentsist rakus ja rakust väljapool ja elektriväljast) läbi membraani
ehk sooliks. Kui kolloidid esinevad koondunult, siis nim seda geeliks (sültjas, helbetaoline mass). Kolloidide omavahelist liitumist ja sadenemist nim koagulatsiooniks (sool läheb geeliks või vastupidi). 28. Mulla neelamisvõime- on mulla omadus siduda mitmesuguseid tahkeid, vedelaid ja gaasilisi aineid, mis satuvad kokkupuutesse mulla tahke faasiga seal ringleva vee ja õhu kaudu. Mulla neelamisvõimel on suur tähtsus muldade viljakuse kujundamisel ja taimede toitumisel. Kõik katioonide ja anioonide vahetusprotsessid toimuvad peamiselt kolloidide pinnal. 29. Mulla neelamisvõime liigid- 1)mehaaniline neeldumine-muld käitub sõelana. 2)füüsikaline neeldumine- on tingitud kolloidide pinnaenergiast. 3)keemiline neeldumine- mullalahuses olevad lahustunud taimetoitained lähevad üle mingi keemilise reaktsiooni tulemusel mittelahustuvasse vormi. 4)bioloogiline neeldumine- taimed ja mikroorganismid võtavad toiteelemente oma organismi ülesehituseks. Bioloogiline aineringe
vaheliste reaktsioonide käigus mullatekkeprotsessis. Mulla kolloidide tähtsus mullaneelamis võime. 23. Mulla neelamisvõime ja selle liigid. on mulla omadus siduda mitmesuguseid tahkeid, vedelaid ja gaasilisi aineid, mis satuvad kokkupuutesse mulla tahke faasiga seal ringleva vee ja õhu kaudu. Mulla neelamisvõimel on suur tähtsus muldade viljakuse kujundamisel ja taimede toitumisel. Kõik katioonide ja anioonide vahetusprotsessid toimuvad peamiselt kolloidide pinnal. Mulla neelamisvõime liigid: 1)mehaaniline neeldumine-muld käitub sõelana. 2)füüsikaline neeldumine- on tingitud kolloidide pinnaenergiast. Jaguneb: positiivseks(kolloidi osakesed koonduvad ehk tõmbuvad) ja negatiivseks (tõugatakse kolloidid ja seda ümbritseva lahuse piirpinnalt eemale mineraalsoolad, tärklis, suhkrud ja teised ained, sest nad suurendavad pindpinevust; kolloidid seovad neid aineid
Selle teooria kohaselt tekitab biopotentsiaale ioonide mittetasakaaluline jaouts rakumembraanidel ja sellest tulenev liikumine. Puhkeolekus on rakumembraan elektriliselt polraiseeritud: membraani välispind on positiivse ja sisepind negatiivse laenguga. Seda transmembraanset potentsiaalise vahet nime. membraani puhkepotentsiaaliks. Raku- ja rakuvälise keskkonna potentsiaalise vahe tekke olulisemateks teguriteks puhkeolekus rakus on: *Põhiliste katioonide ja Na+) ning anioonide (valgumolekulidest moodustunud orgaaniliste anioonide A-, Cl- ja HCO-) mittetasakaaluline jaotus rakus ja rakuvälises keskkonna *Rakumembraani valikuline (selektiivne) läbilaskvus e pemeaablus erinevate ioonide suhtes; *Na+- ja K+-ioonide aktiivne transport konsentratsioonigradiendide vastupidises suunas metaboolse energia arvel töötava NA+/K+-pumba abil. Rakumembraani depolarisatsioon membraani puhkepotentsiaali vähenemine. s-o negatiivse
nõrgendab praegust magnetvälja. Ookeanipõhja lahknemine e spreeding. Ookeanipõhja vanus 0-40-180 milj a. Kontinentaalne koor tekkinud ilmselt teisiti ja selle vanused erinevad paikkonniti tugevalt ja ebakorrapäraselt. -200-2500 milj a vana. Mineraalid loodusliku tekke, kindla koostise ja struktuuriga anorgaaniline tahke aine. Ioonstruktuuris on anioonidel suuremad mõõtmed ja katioonidel väiksemad. Katioonid täidavad anioonide vahelised tühikud. Levinuim on iooniline side elektriline külgetõmme. Kovalentne side valentselektronide paaride abil (peamiselt org ainetes, aga ka nt teemandis). Metalliline side kergelt ioonide vahel liikuv elektrongaas. Vesinikside H+ ühendeis (nt vesi ja jää. Aitab ka vees ainetel lahustuda) Mineraalides sageli segaside, aga valdav on ioonilis-kovalentne. Veel on väga suur roll geoloogilistes protsessides. Kivimite tekkel katalüsaator jne. Mineraalide isomorfism-vt üles
bioloogiat. Kui jagada veekogu maht väljavoolu hulgaga, siis saame aastate arvu, mille jooksul vesi uueneb. Loogiliselt mõeldes uueneb seal vesi kiiremini, kus on rikkalikult sademeid. Kui järvest vett välja ei voola, siis toimub uuenemine aurustumise kaudu. Vee uuenemise kiirusest sõltub ka reostuse hulk. Aineringe Konservatiivsed ja mittekonservatiivsed ained. Esimeste puhul on kemikaalide omadusi lihtne ette ennustada. Vesi vabaneb neist siis kui erinevate katioonide ja anioonide kombinatsioonid saavad küllastusastme. Paljud kemikaalid, mis pärsivad veekoguproduktiivsust, pole konservatiivsed. Järvedes võidakse 90% fosforist ja lämmastikust vabaneda bioloogiliselt. *Väävel – bioloogilistes protsessides kasutatakse minimaalsetes kogustes. Väävlit tarvitatakse piirkondades, kus puudub hapnik (setted); seda vajavad sulfaate redutseerivad bakterid ning saavad seda sulfaadist *Kaltsium – sadestub tavaliselt kaltsiumkarbonaadina. Tekib karpide poolt
E = Ekatood – Eanood. Kõikide teiste elektroodide potentsiaale vesinikelektroodi suhtes samadel tingimustelnim. standardseteks redokspotentsiaalideks. 110. Galvaanielemendi elektromotoorjõu leidmine (osata arvutada standardpotentsiaalidest). Soolasild (U-toru, küllast. KCl, poolläbilaskvad membraanid) on vajalik selleks, et vooluring oleks suletud - võimaldab anioonide ja katioonide liikumise lahuste vahel. Voolu välisahelas saab galvanomeetriga mõõta, pinget elektroodide vahel nim. galvaanielemendi elektromotoorjõuks. Emj. sõltub elektroodide materjalist, temperatuurist, ioonidest ja nende kontsentratsioonist. Galvaanielemendi skemaatiline tähistus: – anood | lahus | soolasild | lahus | katood + E0 = E0oks – E0red
Siiski mõnikord on vaja vee transporti reguleerida. Välismembr Funktsioon aani valk OmpA Välismembraani stabiliseerimine, oluline konjugatsioonil Lpp Välismembraanis kõige enam esindatud valk, kinnitab välismembraani peptidoglükaanile, stabiliseerib raku LamB Maltoosispetsiifiline poriin, -faagi kinnitumine OmpF, OmpC Väikese massiga katioonide difusioon PhoE Anioonide difusioon, aktiveeritakse P-limitatsioonil TonB Siderofooridega vahendatud Fe-transport E. coli tüüpilised välismembraani valgud on OmpF, PhoE ja OmpC, mis moodustavad -tünne ning on trimeersed poriinid, seest hüdrofiilsed. Nende valkude poriinis on spetsiifiline L3 silmus, mis on oluline nii ainete difundeerumisel kui ka selektiivsusel. OmpF laseb läbi kuni 600 Da raskuseid molekule, seega ioonid, aminohapped, monosahhariidid kasutavad
Polümorfismi esineb üksikute elementide (S, C, Fe jt) kui ka keemiliste ühendite (TiO 2, SiO2, H2O, CaCO3 jt) juures. Ühest modifikatsioonist teise üleminek toimub mitmesuguste välistingimuste, nagu temperatuuri, rõhu jms. muutumisel. Nt CaCo3 modifikatsioonid on kaltsiit ja aragoniit. 33. Mineraalide klassifitseerimine tuginedes seda moodustavale anioonile. Levinumad mineraale moodustavad anioonid on O2-, Cl-, S2- . Klassifitseerimine anioonide järgi: · Lihtained · Sulfiidid (S4) · Halogeniidid (Cl-) · Oksiidid (O2) · Hüdroksiidid (OH-) · Hapnikulised soolad: silikaadid (SiO4-4), karbonaadid (CO3-2), sulfaadid (SO4-2) fosfaadid (PO4- 3 ) jt. 34. Peamised kivimmoodustajad mineraalid? Si, Al, Mg, Fe, Na, Ca, K. 35. Silikaatide rühm ja silikaate moodustavate erinevate räni struktuurimotiivide olemus?
r irrer-arhetuse j;i;ikpro- ntLd olekus, siis kdsitlerne jdr5;ner.alt arror"5;aani- duktiele r,S jutarnlnc eri tnseh-rnd kolLna kaudu. l liste ainete funktsioone mitte uhendite kl;rsside, Kaltsir-rrnisctolad arrrat-;rcl Iu Ltciele tugerruse vaid nendest moodustunud ioonide - katioo- ja seet6ttu on Ca aatot neid cr iti rol-rkesti luukoe nide ja anioonide katLp;r. koostises. Vdikelaste Iuucl on clastsed, sest soo- lade sisaldus on nendes nLacial. Ininrese vana- neeles kaltsiumisoolatle kontsentratsioon tdn- Mis tdhtsus on katior.rnidel clrganislnis? seb. Koos sellega omandar ar1 1unc1 suuremar tu-
K+ liigub välja, aga Na+ ei jõua tasakaalustada, sest membraan pole talle nii läbilaskev, tekib negatiivne laeng raku sees ning membraanipotentsiaal. Membraanipotentsiaali säilitavad: membraani suur läbilaskvus K+ suhtes ioonide ebaühtlane jaotus kahel pool membraani, mida hoitakse Na-Ka-pumbaga (Na- K pump on elektrogeenne - 3Na välja ja 2 K sisse. Gibbs-Donnani efektid, mis tekivad rakusiseste suurte anioonide olemasolust Maali-Liina, jaanuar 2012 7 Goldmann-Hodgkin-Katzi võrrand kirjeldab olukorda, kus membraan on läbilaskev mitmetele ioonidele, mitte vaid ühele. Korraga liigub mitmeid ioone. Gibbs-Donnani tasakaal- kui ühel pool mingit lahutuskihti nt rakumembraani on
üksteisele järgnevalt alanenud kontsentreerumisvõime, alanenud neerusisene verevool, vähenenud glomerulaarne filtratsioon, millega kaasnevad neeru kogu- ja mikroskoopilised muutused sealhulgas nekroos, fibroos, glomerulaarne hüaliniseerumine ja vahekoe skleroos. Järgneb surm ureemia läbi. Ohratoksiinid on ka teratogeenid ja genotoksilised kantserogeenid, põhjustades hiirtel hepatoomi ja neeruadenoomi. OTA-le spetsiifilisteks toimeteks raku tasemel on mõju gükoosi ainevahetuse ja anioonide transpordiga seotud ensüümidele, mis viivad rakusisesele alkaliniseerumisele. 24. Botulismi toksiin. Enamik (60-90%) toidumürgitustest on põhjustatud bakterite poolt. Bakterid võivad põhjustada: mürgitust e. intoksikatsiooni (näit. Clostridium botulinum, Staphylococcus aureus); haigusi, mis on seotud tugeva saastumisega fakultatiivsete patogeenide spooridega (näit. Clostridium perfringens, Bacillus cereus); Salmonella spp. või Shigella spp. infektsioone;
2. Vette lisatakse ioniit, segatakse ning ioniit eraldatakse veest setitamise või filtreerimisega. Vee osaline pehmendamine Na-kationiidiga Na-kationiitfiltris on kationiidi pind küllastatud Na+ ioonidega. Vee juhtimisel läbi sellise kationiidi (Na-kat) vahetuvad vees sisalduvad Ca2+ ja Mg2+ ioonid Na+ ioonidega filtrist. Ioonidikihti läbinud vesi sisaldab seega Ca2+ ja Mg2+ ioonidele ekvivalentses koguses Na+ ioone. Anioonide sisaldus seejuures ei vähene (HCO−3 , SO2−4 , Cl− läbivad filtri muutusteta), Na+ moolide arv aga suureneb Ca2+ ja Mg2+ moolide arvuga võrreldes kaks korda. Kuna Na-soolade lahustuvus on suur, ei teki sellise vee kuumutamisel katlakivi ega rasklahustuvaid ühendeid pesemisvahendite aktiivkomponentide – pindaktiivsete ainetega. Protsess on tsükliline – kui Na+ ioonid on Ca2+ ja Mg2+ ioonidega välja vahetatud, tuleb filtrit regenereerida. Seda tehakse 7..
- tekitab katlakivi (suurendab soojuskadusid) - vähendab seebi pesemisvõimet, toidu - joogi kvaliteeti jne. Vee karedust väljendatakse ja mõõdetakse eri riikides erineva tradits. alusel 1) millimoolides liitri kohta (mmol/l): mööduv (karbonaatne) karedus vastab sellele osale katioonidest Ca 2+ ja Mg2+, mis on ekvivalentne vees sisalduva aniooni HCO3- sisaldusega, mittekarbonaatne karedus vastab sellele osale katioonidest, mis on ekvivalentne anioonide SO 42-, Cl-, NO3- jt. sisaldusega 2) sageli kasutatakse kareduskraade (mis erinevates riikides võivad olla erinevad) 1 saksa kareduskraad vastab: 0,01 g CaO/l = 0,01 g = = 0,000357 mol/l = 0,357 mmol/l 28 (täpsemalt: mg-ekv/l) Vee karedust mõõdetakse tiitrimisel EDTA-Na (kompleksoon III, triloon B) lahusega spetsiaalindikaatorite (kromogeenmust, mureksiid jt
4. pH neutraalne või selle lähedane võimaldab saviosakeste koagulatsiooni Olulised: kihi sügavus, mis on aluseks sooladele v. bikarbonaatidele Savistunud mullamass vaesub alustest ja rikastub alati Fe ja Al poolest. Kui palju neid ühendeid on vees ja mil määral võivad välja sadeneda Savistumise tulemusena suureneb alati neelamismahutavus, eripind ja veehoiuvõime. Milline on soolade katioonide ja anioonide koosseis Savistumise tagajärjel: 1. savistunud mullakiht muutub võrreldes lähtekivimiga raskemaks muutus lõimises võib Eluvioakumulatiivsed protsessid olla ühe või mitme astme võrra: ls1 ls2 erinevus võib olla ka sama astme piires Lessiveerumine e. lessivaaz ls3 ls1 savi 20- 30%
: Aine (elektro)keemiline potentsiaal = o + 2.3 RT log a + zFE o - aine standartne (elektro)keemiline potentsiaal; a - aine kontsentratsioon (aktiivsus); E - aine elektriline potentsiaal; R - gaasikonstant (8.3 J mool-1 K-1); F - Faraday konstant (96 kJ V-1 mool-1); z - aine osakese laeng (valents) 11. Defineerige membraanipotentsiaal, millistes ühikutes mõõdetakse. Membraanipotentsiaal on põhjustatud ainete elektrokeemiliste potentsiaalide erinevusest (katioonide ja anioonide kontsentratsioonide erinevusest) rakus ja rakuvälises ruumis. Reeglite järgi võrreldakse tsütosooli väliskeskkonnaga. Ühik peaks olema mV (neg väärtus?) 12. Nimetage membraanipotentsiaali tekkimise põhjusi. Kuigi kõigi loomarakkude ümber on stabiilsed potentsiaalide erinevused,suudavad ainult teatud tüüpi mebraanid vastata potentsiaalide muutumisele aktsioonipotentsiaalide genereerimisega. Iga kord, kui laetud osakesed liiguvad membraani ühelt küljelt teisele, tekib elektrivool
sarnane valentsus. Nt 38,4% Zn lahustub Cu-s; 2.3% Cu lahustub Zn-s. Või sõlmpunktidevahelise tahke lahuse saamine, kus lisandi ja solvendi aatomite suurused peavad oluliselt erinema, kuna väikesed aatomid difundeeruvad kiiresti. Punktdefektide mõju kristalli omadustele. Mõjutab ioonjuhtivust, kus tahkes elektrolüüdis liiguvad ainult üht tüüpi ioonid. Liikuda võivad vakantsid ja (oma või lisandi) sõlmpunktidevahelised ioonid. Näiteks ZrO2 dopeerimisel CaO-ga (kuni 10-15%) ilmneb anioonide puudus (vakantsid), elektrolüüt töötab hapniku juuresolekul temperatuuril 700-1000 oC ning Li-ioon akus on spinell struktuuriga katoodid ja elektrolüüt, kus liiguvad Li+ ioonid. Lisandi sisseviimisel kristallivõre moondub ja valguse energia võimaldab elektronide üleminekut, st valgus neeldub ja kristall omandab värvuse. Suure energiaga kiirgus (- ja X-kiirgus) muudab kristallivõret, lõhub sidemeid, vabastab elektrone ja kristall omandab värvuse
Membraani puhkepotentsiaal. Rakumembraan on puhkeolekus elektriliselt polariseeritud, s.t. tema välispind on sisepinna suhtes positiivselt laetud. Seda rakumembraani sise- ja välispinna vahelist potentsiaalide diferentsi nimetatakse puhke- e. rahupotentsiaaliks (RP). Mikroelektroodide abil teostatud mõõtmised näitavad, et erinevatel kudedel on puhkepotentsiaali väärtus erinev (40 kuni 100 mV). Puhkepotentsiaal on tingitud katioonide (K+ ja Na+) ning Cl ja teiste anorgaaniliste anioonide ebavõrdsest jaotusest ekstra- ja intratsellulaarvedelikus. K+ kontsentratsioon rakus on kõrgem (155 mmol/l) kui väljaspool rakku (4 mmol/l). Na-ioonidele on rakumembraan rahuolekus halvasti läbitav ning ekstratsellulaarvedelikus ületab Na+ kontsentratsioon (145 mmol/l) rakusiseset kontsentratsiooni (12 mmol/l). Selline ioonide ebavõrdne jaotus tagatakse ATP energiaga töötava K+-Na+-pumba abil. Peamiselt raku sees asuvad negatiivset
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
