KEEMIA AJALUGU (LOKT.01.001) Valik keemia ajalooga seotud küsimusi (kordamiseks) 1. Millisteks põhilisteks perioodideks jagatakse keemia ajalugu? Milliste ajavahemikega (ligikaudselt) neid perioode seostatakse? Keemia ajalugu jagatakse põhiliselt alkeemia-eelne periood: umbes 6000- 300 eKr alkeemia periood: umbes 300 eKr kuni 16. saj (vahepeal iatrokeemia) keemia kujunemisperiood 16 saj lõpp kuni 18 saj kesk murrang keemia ajaloos 18 saj lõpp Tänapäevase keemia kujunemine: 19 saj keskelt umbes 20 saj alguseni 2. Millistele eeldustele ja/või tingimustele nende perioodide kujunemine tugines? Millised on iga perioodi iseloomulikud jooned ja tähtsus keemiateaduse kujunemises ja edasises arengus? Keda võib esile tuua iga perioodi väljapaistvama(te) esindaja(te)na? Alkeemia-eelne periood: Antiik-Kreekas linnriikides, kus valitses demokraatia ja Linnakodanik tundis end al...
sest plii pind kattub vähelahustuva PbSO4 kihiga, mis kaitseb metalli edasisest "lahustumisest". Pingereas vesinikust paremal asuvad metallid vesinikkloriidhappega ja lahjendatud väävelhappega ei reageeri. II rühma kuuluvad metallide reaktsioonid hapetega, mille anioon on tugevam oksüdeerija kui vesinikioon. Antud reaktsioonides vesinikku ei eraldu. Nende reageerimisel metallidega on oksüdeerijaks happe anioonid, mitte vesinikioonid. Sellisteks hapeteks on kontsentreeritud H2SO4 ja mistahes kontsentratsiooniga HNO3. Need happed võivad reageerida ka nende metallidega, mis asuvad pingereas vesiniku järel (sest oksüdeerijaks - happe anioon). Sõltuvalt reaktsiooni tingimustest (metalli asetus pingereas, lahuse kontsentratsioon, temperatuur) võivad happe aniooni redutseerumisel tekkida erinevad saadused. Leelistega reageerivad niisugused (vaid üksikud) metallid, mille hüdroksiididel on lisaks
Bioloogiline aineringe. 5)füüsikalis-keemiline ehk asendusneeldumine- on mulla võime vahetada mulla tahkes faasis (kolloididel) leiduvate ioonide mõningat osa ekvivalentse hulga lahuse ioonide vastu. Mullas toimub pidev ioonide vahetus tahke ja vedela faasi vahel, on pöörduv protsess, toimub kiiresti, toimub võrdsetes e.ekvivalentsetes hulkades. Kuna mulla enamik kolloide on negatiivselt laetud, siis toimub mullas peamiselt katioonide vahetus. 30. Neeldunud katioonid ja anioonid mullas- KATIOONID: 1)Neeldunud alused: Ca, Mg, K, NH4, tähisus-S. 2)Neeldunud vesinik ja alumiinium: H, Al, tähis-H. ANIOONID: H2PO4, HPO4, PO4, SO4, HCO3, CO3, vähem CL, NO3 31. Mulla neelamismahutavus. Iseloomustab mulla neelavat kompleksi ja on üks mullaviljakuse näitaja. Neelamismahutavuse (tähistus T) all mõistetakse 100 g mulla poolt maksimaalselt neelatud ioonide hulka. Väljendatakse milligramm ekvivalentides. Tavaliselt määratakse
60 Ioonilist sidet (esineb taolisel kujul gaasilises faasis) võib ka nii kujutada s-p- side 61 Iooniline side 62 Iooniline side 63 Iooniline side 64 Iooniline side Terminitest - positiivsed ioonid on katioonid ja; negatiivsed ioonid on anioonid. Elektronide liitmine või loovutamine sõltub elektronokteti moodustumisest. Iooniline side tekib niisuguste elementide aatomite omavahelisel reageerimisel, mille elektronegatiivsused erinevad teineteisest tunduvalt EN >1,9. 65 Iooniline side (NaCl) NaCl sideme tüübi määramine: EN(NaCl)=EN(Cl)-EN(Na)=3,0-0,9=2,1 Tegemist on ioonilise sidemega, kusjuures
toiteelemente oma organismi ülesehituseks. Seotud bioloogilise aineringe. 5)füüsikalis-keemiline ehk asendusneeldumine- Mullas toimub pidev ioonide vahetus tahke ja vedela faasi vahel, see tähendab, et mullal on võime vahetada tahkes faasis (kolloididel) neeldunud ioonid teatud osa sama väärse hulga lahuses olevate ioonide vastu. Kuna mulla enamik kolloide on negatiivselt laetud, siis toimub mullas peamiselt katioonide vahetus. 24. Neeldunud katioonid ja anioonid mullas. KATIOONID: 1) Neeldunud alused: Ca+2, Mg+2, K+,Na+, NH4+ tähis-S. 2) Neeldunud vesinik ja alumiinium: H+, Al+3 tähis-H. ANIOONID: H2PO4-, HPO4-2, PO4-3, SO4-2, HCO3-, CO3-2, vähem Cl-, NO3- 25. Mulla neelamismahutavus. 10 Iseloomustab mulla neelavat kompleksi ja on üks mullaviljakuse näitaja.
ümbritsevast elektronkattest. Elektron negatiivse laenguga (e) aatomi stabiilne elementaarosake. Molekul elektriliselt neutraalne, st aine iseseisvalt eksisteeriv väikseim osake. Ioon on elektriliselt laetud osake, mis tekib siis, kui aatom loovutab või liidab ühe või mitu elektroni, et moodustada stabiilne väliselektronkiht. Jagunevad katioonid ja anioonid. Valem on informatsioon ühendi keemilise koostise ja struktuuri kohta, milles kasutatakse elementide keemilisi sümboleid; jagunevad empiirilisteks ja struktuurilisteks. Empiiriline valem näitab aine elementaarkoostist ja elemendi ning elemendi gruppide omavahelist suhet, nt H2S. Struktuurivalem näitab lisaks empiirilisele ka kuidas need on omavahel seotud, nt O=C=O. Vt pilet nr 4 Mool (mol) on aine hulga SI ühik, mis sisaldab samapalju struktuuri elemente kui on aatomeid 12 g C-s.
Sõltuvalt aatomite (molekulide) suurusest ja ühendi stöhhiomeetrilisest koostisest võivad need T- ja O-tühimiku puhul olla täidetud osaliselt või täielikult. NaCl B1 tüüpi kuubilises tahktsentreeritud kristallivõres kaks võret on nihutatud üksteise suhtes. Suured kloriidioonid asuvad fcc kristallivõre sõlmpunktides, naatriumi ioonid aga oktaeedrilistes tühimikutes. Kuid seda struktuuri võib vaadelda kui naatriumi fcc võret, kus anioonid on oktaeedrilistes tühimikutes. Iga ioon on oktaeedriliselt koordineeritud kuue vastasiooniga. Vastav struktuur omab 6,6- koordinatsiooni, mille tähistuses esimene number näitab katiooni, teine aga aniooni koordinatsioonide arvu. Sarnane struktuur on ka teistel leelismetallide halogeniididel peale CsHal, milles tseesiumi iooni mõõtmed lähenevad aniooni omadele. Vastav struktuur on kuubiline, kus tseesiumi ioon asub kuubi tsentris. Fluoriidi CaF2 tüüpi struktuur. Fluori ioonid
NR 1 1. Elu omadused : Rakuline ehitus, aine-ja energiavahetus ( heterotroofid ja autotroofid), stabiilne sisekeskkond, paljunemisvõime, kasv, areng, reageerimine ärritustele, muutlikkus, kohanemine ja kohastumine, mitmekesisus, kindel eluiga, pärilikkus 2. RNA süntees e. Transkriptsioon : RNA molekuli süntees Toimub rakus interfaasi ajal. Transkriptsiooni teostab RNA polümeraas, mis protsessi alguses seostub promootoriga (geeni algus). DNA biheeliks keeratakse lahti, sünteesitakse ühe DNA ahelaga komplementaarne RNA molekul. Seejuures kasutatakse karüoplasmas olevaid makroergilisi nukleotiide. Transkriptsioonil kehtib järgnev komplementaarsus: DNA RNA A - U T - A C - G G - C RNA süntees lõpeb, kui ensüüm jõuab DNA nukleotiidse järjestuseni, mida nim. terminaatoriks. RNA sünteesi lõppedes eraldub ensüüm DNA molekulist, DNA omandab endise biheeliksi kuju ning sünteesitud ...
Või on mõeldud kuidas püruvaat peale glükolüüsi atsetaadiks transformeerub tsütoplasmas enne TCA tsüklit: Anaeroobne??? Püruvaat + CoA + NAD+ Atsetüül-CoA + CO2 + NADH + H+ CH3-CO-COO- CH3-CO-S-CoA Püruvaat Atsetüül-CoA 19. pI ja pH võrdlus, kuhu liigub anoodile / katoodile. pI ehk isoelektriline punkt on kindel pH kus teatud molekul ei kanna laengut, summaarne laeng on 0 anoodile lähevad negatiivse elektrilaengu kandjad, elektronid või anioonid 20. v = IV VARIANT 1. biopolümeer rakkudes esinev makromolekul, mis koosneb paljudest ühte tüüpi molekulidest, monomeeridest. 2. Võime moodustada neli H-sidet molekuli kohta 104,3° Jääs 4 H-sidet 1 vee molekuli kohta, iga H-sideme eluiga umbes 10 mikrosek Vees 2,3 H-sidet 1 vee molekuli kohta, iga H-sideme eluiga umbes 10 pikosek 1 piko sek = 10-12 sek Vee molekulide vahel on vesiniksidemete võrgustik 3
2 Molekulvõre- sõlmpunktides elektriliselt neutraalsed molekulid, seotud nõrkade van der Waalsi jõududega (jää, tahke He, CH 4, O 2, CO 2, P 4S 8); Ioonvõre - sõlmpunktides vahelduvad katioonid ja anioonid, seotud elektrostaatiliste jõududega (NaCl, CaBr2, K2SO4, soolad); Metallvõre- võre sõlmpunktides positiivselt laetud ioonid, nende vahel elektronid (Fe, Ni, Li, K, Ca, Cu, Cr jt.) 69. Isomorfism ja polümorfism. Näited. 70. Süsiniku allotroobid: teemant, grafiit, fullereenid. 71. Metallilised tahkised: üldiseloomustus ja omadused. Aatomid metallivõres püüavad täita ruumi võimalikult tihedalt. Ühesuuruste aatomite puhul
· Keemiline neeldumine - mullalahuses olevad lahustunud mallatoitained lähevad üle mingi keekilise reaksiooni tulemusel mittelahustuvasse vormi. · Bioloogiline neeldumine- bioloogiline aineringe · Asendusneeldumine-mullas toimub pidevalt iooonide vahetus tahke ja vedela faaside vahel. Asendusneeldumise seaduspärasusi väetamise teoorias ja praktikas. 23. Neeldunud katioonid ja anioonid mullas. Katioonid · Neeldunud alused Ca2+ , Mg 2+, K+, Na+, NH 4+ Tähistus -S · Neeldunud vesinik ja alumiinium H+, AL +3, Tähistsu -H. Anioonid- H2 PO4 üleval - , HPO4 üleval -2, PO4 üleval 3- , SO4- üleval -2, HCO3 üleval - , CO3 üleval 2, vähem Cl üleval - ja NO3 üleval - 24. Mulla neelamismahutavus. Iseloomustab mulla neelavat kompleksi ja on üks mullaviljakuse näitaja. Tahis
Kuna hüdrolüüsi ei teki on nende soolade lahused neutraalsed. 62. vahetusreaktsioonid ja nende kulgemise tingimused. Vahetusreaktsioon on kahe või rohkema ioonilise ühendi vahel toimuv reaktsioon milles vahetatakse ioone. Vahetusreaktsioonid kulgevad lõpuni siis, kui üks reaktsioonisaadustest on: · rasklahustuv ühend sade (lahustuvuse tabel) · gaas · vesi · kompleksühend 63. vahetusreaktsiooni võrrandite esitusviis. vahetavad anioonid Pb(NO3)2 + 2KJ PbJ2 () + 23 vahetavad katioonid Ei ole selles kindel.!! 64. keemiline analüüs ja selle praktiline vajadus. Keemiline analüüs on (vist) keemiliste elementide ja ainete analüüsimine ehk omaduste välja selgitamine kuidas ta reageerib ühe ja teise ainega ning kidas ta mõjub ühele või teisele objektile vm iganes asjale olendile. Praktiline vajadus on keemiliste jäätmete teisaldamisel ja mingi aine leidmisel ja selle tuvastamisel.
ÜL - * hea lahusti * osaleb enamikes keemilistes reaktsioonides. * aitab säilitada püsivat temperatuuri. 2. Katioonid pos laetud ioonid: H+, NH4+, K+, Ca+ a)K+, Na+ - neid leidub veres, tsütoplasmas. Osalevad närviimpulsi moodustumises. a) NH4+ - ammoonium ja ammoniaak on ainevahetusjäägid. Ca+ - luukoes. Annab luudele tugevuse klorofülli koostises. b) Fe 2+ - punaliblede hemoglobiini koostises. Seovad hapnikku. 3. Anioonid - a) HCO3-, CO32- (karbonaatioonid) tekivad CO2 lahustumisel vees. Liiguvad koevedelikust kopsu CO2 vabaneb. b) H2PO4 fosfaatrühmad nulkeiinhapete ja fosfolipiidide koostisosad. a ja b on vere püsiva reaktsiooni tagajad. Vere pH 7,4. I (jood) kilpnäärme hormoonide süntees. 6 ORGAANILISED AINED lk 28-32 Organismides põhilised orgaanilised ained on biomolekulid:
protsessi tulemusena tekib elektrivool ning süsteemi vabaenergia väheneb Danielli element: 80. Kütuseelement. Kütuseelement on keemiline vooluallikas, milles saadakse elektrienergiat kütuse oksüdatsioonil vabaneva energia arvel Kütuseelement toimib analoogiliselt elusorganismidele genereeritakse prootonpotentsiaal - negatiivset laengut omavatele osakestele läbimatu membraanide kasutamise teel 81. Elektrolüüs. NaCl elektrolüüsi näitel. Elektrolüüsil liiguvad anioonid anoodile, kus nad loovutavad elektrone, katioonid aga katoodile, kus nad liidavad elektrone Elektrolüüsi tulemusel redutseeritakse katoodil süsteemi oksüdeeritud komponendid (millel on suurim elektroodipotentsiaal) ja anoodil oksüdeeruvad süsteemi taandatud komponendid (millel on vähim + elektroodipotentsiaal). NaCl vesilahuses toimub katoodil mitte Na ioonide, vaid vee
asendajate elektroonsed efektid (s.t. negatiivse laengu jaotuvuse võimalused teiste aatomite vahel); • lahusti omadustest: mida paremini lahusti aniooni lahustab, seda stabiilsem on ani- oon. Analüüsigem järgnevalt orgaaniliste ühendite happelisuse laia varieeruvust. C-H happed Süsiniku madala elektronegatiivsuse tõttu (süsiniku võime elektronpaari kinni hoida on väike) on karbanioonide moodustumine energeetiliselt ebasoodne ja tekkinud anioonid on ebastabiilsed. Vesilahustes C-H happed dissotsieeruvad vähesel määral. Seetõttu on küllastunud süsivesinikud nii nõrgad happed, et praktiliselt on võimatu leida alust, mis oleks võimeline neist lahti rebima prootoni. Asendades C-H hapetes vesinikuaatomi(d) elektroni (de) aktseptori (te)ga (suurendavad delokalisatsiooni!) kasvab C-H hapete happelisus. Näiteks, meditsiinipraktikas kasutatav triklorometaan (kloroform), milles metaani kolm H- aatomit on asendatud klooriga (vt
VESI Vee struktuur ja omadused Tänu meie igapäevasele kogemusele tunduvad vee omadused meile tavalised, keemiliste ühendite hulgas on vesi aga üks ebatavalisemaid. Tabel 3.1 toob võrdlevalt välja vee ja mõnede sarnase molekulmassiga ühendite füüsikalised omadused. Enamikul sarnastel madalmolekulaarsetel ühenditel on madal keemispunkt ja nad on normaalrõhul ja toatemperatuuril gaasilised ained. Mis teeb vee nii eriskummaliseks? Vastus peitub veemolekulide omaduses moodustada omavahel vesiniksidemeid. Veemolekuli elektronstruktuur on skemaatiliselt toodud joonisel 3.1 a. Hapnikuaatomi kuuest välise elektronkihi orbitaalidel paiknevast elektronist kaks on kaasatud kovalentsete sidemete moodustamisse kahe vesinikuaatomiga. Ülejäänud neli elektroni esinevad kahe vaba elektronpaarina ja need elektronpaarid on suurepärased vesiniksideme aktseptorid. Samas käituvad veemolekuli koostises olevad OH rühmad kui vesiniksideme do...
· Aatomiraadiused vähenevad perioodis vasakult paremale ja rühmas kasvavad ülalt alla. · Esimesed ionisatsioonienergiad I1 kasvavad perioodis vasakult paremale ja rühmas vähenevad ülalt alla. · Elektronafiinsused Ea on suurimad tabeli paremas ülanurgas (fluor, hapnik). · Aatomite elektronegatiivsused kasvavad perioodis vasakult paremale ja rühmas vähenevad ülalt alla. · Aatomite polariseeritavused vähenevad perioodis vasakult paremale ja rühmas kasvavad ülalt alla. Anioonid on polariseeritavamad kui vastavad aatomid tänu oma suuremale raadiusele. Polariseerivad omadused on intensiivsemad väikese raadiusega ioonidel 2.Selgitage inertpaari efekti mõne näite abil. [Omadus moodustada ioone, mille laeng on 2 võrra väiksem valentselektronide arvust.] Näiteks Tl. Ta asub IIIA rühmas, seega valentskihil on 3 elektroni. Me tahame talle anda laengu, mis on 3-2=+1, seega peame eemaldama ühe elektroni. 3
potentsiaal on madalam. Ioonide elektrilise laetuse tõttu faasid laaduvad. (Zn/Zn2+) Elektriline kaksikkiht polariseeritavad elektroodil. Laetud osakeste adsorptsioon tahke faasi pinnale. Lisades KI lahust AgNO3 lahusele toimub vahetusreaktsioon (vihik). Elektri tekkimine ioonse AgI kristalli pinnal: tuuma pinnale adsorbeeruvad eelistatult need ioonid, millised on võimelised asetuma tuuma kristallvõresse. Kui Ag+, siis omandab AgI + laengu, mida hakkavad kompenseerima NO3- anioonid. Kaugemal side ioonide vahel nõrgem, adsorbne kiht lõppeb, kui NO3- ioonid hakkavad osa võtma soojusliikumisest. 10 2. Iseloomustage elektrilist kaksikkihti faasidevahelisel piirpinnal. Kuidas muutub potentsiaal pinnast kaugenemisel? Tuumale adsorbeeruvad esmalt kolloidosakese laengut määravad ioonid (ioonid lahuses liiaga). Potentsiaali määrav adsorbeerunud ioonide kiht tõmbab ligi vastasmärgilisi ioone, mis küll
Mass ja energia. Aine on mass. Mis tagab ainel sellise omaduse olemasolu see on on üks aine ehituse mõistatustest. (Bosonid Higginsi boson). Iga aine püüdleb Maa tsentri suunas. Albert Einsten 1879 1955 juba (!) 1905 aastal väitis, et ka energial on mass seetõttu kaldub ka kiirgus (energia) massi suunas maailm ei ole lineaarne, vaid deformeeritud. Energia ja massi seos: 2 E = mc , Energia joulides, mass kilogrammides ja valgus kiirus meetrit sekundis 8 2,9979 × 10 , ehk ligikaudu 300 000 km/sec. SI seitse põhiühikut Pikkus - meeter m Mass - kilogramm kg Aeg - sekund s Elektrivoolu tugevus - amper A Absoluutne temperatuur - kelvin K Ainehulk - mool mol Valgustugevus - kandela cd Mool ja kordsete suhete seadus. Kordsete suhete seadus (nimetatakse ka Daltoni seadus) on oluline keemiaseadus. See väidab, et kui kaks keemilist elementi moodustavad teineteisega mitu keem...
puutuvad kokku Aatomiraadiused. Elektronkihtide lisandudes aatomite raadiused kasvavad. Tuumalaengu kasvades aatomite raadiused vähenevad. Perioodis vasakult paremale aatomite raadiused üldiselt vähenevad, kuid on ka palju erandeid! Kõige suuremad aatomid on tabeli all vasakus nurgas, kõige väiksemad tabeli üleval paremas nurgas. Elemendi iooniraadius – tema osa naaberioonide tuumade vahelisest kaugusest ioonilises tahkises. Anioonid on suuremad kui vastavad aatomid, katioonid väiksemad. Isoelektroonsed (sama elektronkonfiguratsiooniga) ioonid on seda väiksemad, mida suurem on tuumalaeng. (õpiku 1.11 näide) Ionisatsioonienergia – gaasifaasis olevalt aatomilt elektroni eemaldamiseks vajaminev energia. Suurematel aatomitel üldiselt väiksem ionisatsioonienergia ja vastupidi, on ka erandeid. (tähistatakse l1) Elemendi elektronafiinsus – energia, mis vabaneb, kui electron liitub gaasifaasis oleva aatomiga
kusjuures toitained peavad olema seotud, et pinnases liikuv vesi neid välja ei uhuks. Kolloidid töötavadki nagu taimetoitainete pank: nad on võimelised siduma suurel hulgal katioone, nagu + 3+ 2+ 2+ näiteks H , Al , Ca , ja Mg . Seega võiks kolloidi kujutada suure anioonina, mille pinnale on seotud sadu tuhandeid katioone. Lisaks katioonidele seovad kolloidid ka veemolekule. Tänu tugevatele sidemetele on kolloidi pinnale seotud anioonid kaitstud ka väljauhtumise eest laskuva veevoo poolt. Samaaegselt on kolloididel neeldunud toitained pidevalt toimuva katioonivahetuse kaudu taimedele suures osas kättesaadavad. Katioonide varud täienevad, kui kasvupinnasesse lisatakse orgaanilisi või mineraalseid väetisi või satuvad sinna erinevate eluvormide jäänused. On mõistetav, et teoreetiliselt suudab kasvupinnas neelata nii palju katioone, kui palju on kolloididel kokku positiivseid laenguid
elektronpilve assümeetrilisusest. Sidet nimetatakse fluktuatiivseks, sest aatomi elektronpilve tihedus on pidevas ajalises muutuses. 3.2. Iooniline side. (joonis 2.15) Iooniline side moodustub tugevalt elektropositiivse ja tugevalt elektronegatiivse elemendi vahel. Toimuvas ionisatsiooniprotsessis annab elektropositiivne element elektronegatiivsemale elemendile ära elektrone ja moodustuvad positiivselt laetud katioonid ja negatiivselt laetud anioonid. Ioonilise sideme aluseks on tugevad kulonilised jõud nende erinimeliselt laetud ioonide vahel. Ioonilise sideme moodustumine viib süsteemi kui terviku vaba energia vähenemisele. Vaatleme näitena NaCl ionisatsiooni (joonis 2.16). Ionisatsioonil annab Na ära oma välimise 3s1 elektroni ja see paigutub Cl aatomi mitte täielikult täidetud 3p orbitaalile ja tekib Na+ Cl- ioonide paar. Moodustunud Na+ välimine elektronikiht on täielikult täidetud ja omab seega kõrget stabiilsust
Mullavees on gaasid: hapnik, süsihappegaas, lämmastik, ammoniaak; õhus leiduvaid tahkeid aineid. Mulda sattudes vesi astub reaktsioonidesse nii orgaaniliste kui ka mineraalsete ainetega. Mullalahus on väga liikuv, aktiivne, võtab osa mullatekke protsessidest, taimede toitumisprotsessis. Mullalahuse koostis sõltub sademete vees lahustunud ainetest; mulla tahke ja gaasilise faasi koostisest; taimede elutegevuse produktidest. Mineraalühenditest mullalahuses on: 1. anioonid: HCO3-; CO32-; NO3-; NO2-; SO42-; Cl-;H2PO4-; HPO42- 2. katioonid: Ca2+; Mg2+; Na+; NH4+; K+; H+ Tugevasti happelistes muldades: Al3+ ja Fe3+ Al=1 mg/ekv= 9 mg/ 100 mg mulla kohta Liigniisketes muldades: Fe2+ Orgaanilistest ühenditest mullalahuses: orgaanilised happed, suhkrud, fermendid, huumus-happed. Mullalahuse konsentratsioon sõltub: 1. Mulla vee sisaldusest. Suurema veesisalduse puhul lahus kõrgem. 2. Temperatuurist 3
Kui nüüd sama kristall paigutada AgNO3 lahusesse, siis toimub Ag adsorptsioon kristalli pinnale. Üldine reegel: tuuma pinnale adsorbeeruvad eelistatult need ioonid, millised on võimelised asetuma tuuma kristallvõresse (sugulasioonid). Kui nendeks ioonideks on Ag+ ioonid (lahuses on AgNO3 liig), siis AgI pind omandab Ag+ ioonide toimel positiivse laengu. Ag+ ioonid on siis potentsiaali määravad ioonid. Seda tekkinud positiivset laengut hakkavad kompenseerima NO3- anioonid, milliseid nimetatakse vastasioonideks ja millised kuloniliste tõmbejõudude toimel kogunevad Ag+ lähedusse. Ag+ läheduses on NO3- ioonid tugevasti seotud. Mida kaugemale, seda nõrgemaks muutub side. Adsorbne kiht lõpeb, kui NO3- ioonid hakkavad osa võtma soojusliikumisest, kuid liiguvad veel kaasa kolloidosakesega. Kompenseeriv NO3- laeng jaotub adsorbse ja difuusse kihi vahel. Teatud kaugusest alates NO3- ioonid ei liigu enam graanulaga kaasa
toime tulemus. Mullavees on gaasid: hapnik, süsihappegaas, lämmastik, ammoniaak; õhus leiduvaid tahkeid aineid. Mulda sattudes vesi astub reaktsioonidesse nii orgaaniliste kui ka mineraalsete ainetega. Mullalahus on väga liikuv, aktiivne, võtab osa mullatekke protsessidest, taimede toitumisprotsessis. Mullalahuse koostis sõltub sademete vees lahustunud ainetest; mulla tahke ja gaasilise faasi koostisest; taimede elutegevuse produktidest. Mineraalühenditest mullalahuses on: anioonid: HCO3-; CO32-; NO3-; NO2-; SO42-; Cl-;H2PO4-; HPO42- katioonid: Ca2+; Mg2+; Na+; NH4+; K+; H+ Tugevasti happelistes muldades: Al3+ ja Fe3+ Al=1 mg/ekv= 9 mg/ 100 mg mulla kohta Liigniisketes muldades: Fe2+ Orgaanilistest ühenditest mullalahuses: orgaanilised happed, suhkrud, fermendid, huumus-happed. Mullalahuse konsentratsioon sõltub: 1. Mulla vee sisaldusest. Suurema veesisalduse puhul lahus kõrgem. 2. Temperatuurist 3
*Elektrivälja potentsiaal ehk potentsiaal on füüsikaline suurus, mis võrdub mingisse elektrostaatilise välja (ajas muutumatu elektriväli) punkti asetatud elektrilaengu potentsiaalse energia ja laengu suuruse suhtega. *Ioonide adsorptsioon. Lahuses leiduvad ioonid võivad adsorbeeruda kolloidosakeste pinnale. Kui positiivseid ja negatiivseid ioone adsorbeerub erineval hulgal, on tulemuseks pinna laadumine. Kuna vesilahuses on katioonid tavaliselt rohkem hüdratiseeritud kui anioonid, on neil suurem tendents jääda lahusesse - seetõttu on ioonide adsorptsioonist tingitult osakeste pinnalaeng vesilahuses sagedamini negatiivne kui positiivne. Ionisatsiooni või ioonide erineva lahustuvuse tõttu juba laetud osakestele adsorbeeruvad eelistatult vastasmärgilise laenguga ioonid (vastasioonid). Ioonide laengu suurenedes suureneb ka nende tendents adsorbeeruda: nii võib ioonide adsorptsiooni tõttu muutuda osakese laengu märk. Elektriline kaksikkiht
*Elektrivälja potentsiaal ehk potentsiaal on füüsikaline suurus, mis võrdub mingisse elektrostaatilise välja (ajas muutumatu elektriväli) punkti asetatud elektrilaengu potentsiaalse energia ja laengu suuruse suhtega. *Ioonide adsorptsioon. Lahuses leiduvad ioonid võivad adsorbeeruda kolloidosakeste pinnale. Kui positiivseid ja negatiivseid ioone adsorbeerub erineval hulgal, on tulemuseks pinna laadumine. Kuna vesilahuses on katioonid tavaliselt rohkem hüdratiseeritud kui anioonid, on neil suurem tendents jääda lahusesse - seetõttu on ioonide adsorptsioonist tingitult osakeste pinnalaeng vesilahuses sagedamini negatiivne kui positiivne. Ionisatsiooni või ioonide erineva lahustuvuse tõttu juba laetud osakestele adsorbeeruvad eelistatult vastasmärgilise laenguga ioonid (vastasioonid). Ioonide laengu suurenedes suureneb ka nende tendents adsorbeeruda: nii võib ioonide adsorptsiooni tõttu muutuda osakese laengu märk. Elektriline kaksikkiht
oksüdeerijaks on vesinikioonid ) esineb põhiliselt happeliste lahuste korral: 2H + + 2e - = H 2 Neutraalses ja aluselises keskkonnas on tavaliselt peamine hapnikdepolarisatsioon (oksüdeerijaks on molekulaarne hapnik): O 2 + 4e - + 2H 2 O = 4OH - . Hapetest, mille anioon on tugev oksüdeerija (tugevam kui vesinikioon), metallid vesinikku välja ei tõrju. Nende reageerimisel metallidega redutseeruvad happe anioonid, mitte vesinikioonid. Niisugusteks hapeteks on kontsentreeritud väävelhape ja mistahes kontsentratsiooniga lämmastikhape. Olenevalt reaktsiooni tingimustest (metalli aktiivsusest, temperatuurist, lahuse kontsentratsioonist) võivad happe redutseerumisel tekkida erinevad saadused. Kontsentreeritud väävelhappe reageerimisel metallidega tekib vastava metalli sulfaat ja SO 2 . Aktiivsemate metallide korral (nt. Zn) võib lisaks SO 2 -
reageerivad polümeeris olevate molekulidega, tekivad uued ained ja polümeer puruneb sisepingete tekke tulemusena. Pingekorrosioon on tingitud struktuuri muutustest ja polümeer puruneb sisepingete tagajärjel. 31. Elektrolüüs on protsess, milles alalisvoolu läbijuhtimisel sulast elektrolüüdist või elektrolüüdi lahusest toimub elektroodis või elektrolüüdi ja elektroodi pinnal mõnede aatomite o.-a.te muutumine. Alalisvoolu toimel siirduvad elektrolüüdi katioonid katoodile ja anioonid anoodile, ioonide või elektrolüüdi keskkonnas olevate molekulide osavõtul katoodil redutseerimis- ja anoodil oksüdeerimisprotsess. Kui aatom on laetud, eraldub katoodil vesinik anoodil hapnik.(JOONIS!!). Lagunemispinge on pinge, mille juures algab elektrolüüsi soovitud protsess. Lagunemispinge suurus oleneb elektrolüüsi rakus olevate elektroodide tasakaalude potentsiaalide erinevusest. Lag. pinge on tavaliselt alla 10V. Elektrolüüsi abil toodetakse NaOH-d, mida ongi võimalik ainult
Pilet 19 Klaasi omadused (tihedus, läbipaistvus, murdumisnäitaja, sulamistemperatuur, paisumiskoefitsient), nende seos klaasi koostise ja struktuuriga. Klaas on allajahtunud vedelik, suure viskoossusega, juhusliku jaotusega struktuuriga. Klaas on amorfne ning ei sula kindlal temp-il- klaasistumistemp 400-600, voolavustemp 600-800. Värskel klaasil on korrapäratu struktuur, kuid vananenud klaas on osaliselt kristalliline. Põhistruktuuri moodustavad ränihappe anioonid, kus vahepeal asuvad leelis- ja leelismuldmetallide katioonid. Kui metalliioone palju, siis vähem keemiliselt, termiliselt ja mehaaniliselt vastupidav. Tavaline tihedus on 2,2-2,5 Mg/m3, kuid kui on palju BaO või PbO, siis isegi 8. Tavaline aknaklaas laseb läbi umbes 90% nähtavast valgusest, IR-kiirguse jaoks on võrdlemisi läbipaistev aga UV-kiirguse neelab peaaaegu täielikult. Kui suureneb SiO2 sisaldus, siis läbipaistvus UV-kiirgusele suureneb
Heretogeenne valkude grupp. Jagunevad alfa, beeta ja gamma gloguliinid. Funktsiooniks: transport (võrreldes albumiinidega spetsiifilisem, sageli kindla aine jaoks kindel valk), hüübimisfaktorid, antikehad antigeenide vastu. 3. Fibrinogeen Klassifitseeritakse sageli globuliinide fulka, oluline hüübimisel. Heterogeensed madalmolekulaarsed ained Ainete grupp, millel on erinev struktuur ja roll, kuid ühine madal sisalduse hulk. Need on ainevahetuse alg-, vahe-, ja lõpp-produktid. Ioonid, anioonid, prootonid, bioregulaatorid (hormoonid, mediaatorid, jne), vitamiinid. 8. Ülevaade vererakkude talitlusest. Punalibled – nende füsioloogiline roll. Valgeliblede jaotus ja nende füsioloogiline roll. Erütrotsüüdid Arvukaim rakutüüp. Ümarad, kaksiknõgusad, tuumata. Umbes 1/3 massist moodutab hemoglobiin. Suur välispind – head eeldused gaasivahetuseks. Veregrupi määravad ära erütrotsüüdi antigeensed omadused. Erütrotsüüdi pinnal võib olla 2 sorti antigeene
Näiteks rabas kasvab huulhein, seega on keskkond happeline. Põldrõigas, põldkannike, nälghein (näitab ka, et põld on üli toitainete vaene), põld-kaderohi näitavad , et põldu on vaja lubjata. Jusshein on kõige tüüpilisem happesuse indikaatortaim Lõuna-Eestis. Ainult väga lubjarikkal pinnasel kasvab lubikas. Ka põldsinep on lubjarikka mulla indikaator. MULLA NEELAMISMAHUTAVUS JA KÜLLASTUSASTE Mullas võivad olla neeldunud katioonid ja anioonid. Neeldunud katioonid jaotatakse kaheks: 1)neeldunud vesinik ja alumiinium, tähistatakse H 2) neeldunud alused, tähistatakse S, need on kõik ülejäänud katioonid. Kokku moodustavad need neelamismahutavuse, mida tähistatakse T, mis tähistab 100 grammi mulla puhul neeldunud katioonide hulka. Mida suurem on mahutavus, seda parem muld, sest on suuremad toitainevarud. Mida huumusrikkam ja raskema lõimisega muld, seda suurem on neeldumismahutavus
1. Bioeemia areng ja seos teiste teadusharudega Esimesed sammud biokeemias tegi Scheele aastatel 1770.....1786 eraldades orgaanilisi happeid ja glütserooli. Aastatel 1770...1774 avastas Priestley hapniku- keemilise ühendi, mida loomad neelavad aga taimed toodavad. Olenevalt uurimisobjektist eristatakse biokeemias kolme erinevat suunda: staatiline, dünaamiline ja funktsionaalne biokeemia. Varasem biokeemia areng oli seotud 19. sajandi keskpaiku, kui hakkas tunnustust võitma seisukoht, et elusorganismide keemia ei ole põhimõtteliselt erinev eluta aine keemiast 20. sajandi esimesel poolel algas biokeemia kiirem areng. Võeti kasutusele kaasaegsed analüüsimeetodid, tehti kindlaks peamised ainevahetusrajad (O. Warburg, O. F. Meyerhof, H. A. Krebs, M. Calvin jpt). 1944 tõestasid Oswald Avery ja Colin MacLeod lõplikult nukleiinhapete seose geenidega. Järgnev biokeemia areng on toimunud tihedas seoses molekulaarbioloogia arenguga, olulisemateks ...
Tüüpiliselt koosneb poor kolmest ühesugusest poriini monomeerist. Iga monomeeri tünni keskel on hüdrofiilne kanal. Poriine on ka mitokondri välismembraanis st et mitokondri eellane on GN bakter. Poriine on aspetsiifilisi, mis selekteerivad vaid suuruse järgi ja spetsiifilisi mis võivad ained laengu järgi valida. E.colil fosfoporiin PhoE on trimeerne poriin (koosneb 3st ühesugusest tünnist). Seda valku sünteesitakse rakkudes fosfaadinäljas. Läbi PhoE poriini sisenevad rakku anioonid. Maltoporiin LamB E.coli välismembraanis. Selle kaudu toimub maltoosi ja maltodektriinide difusioon. Maltoporiin on trimeerne poriin ja ta on ka spetsiifiliseks pinnaretseptoriks lambdafaagile. Aktiivtransport bakterid elavad looduses reegline lahjades lahustes. Ainete c rakus on sadu ja tuhandeid kordi kõrgem. Lahjast lahusest on võimalik toitaineid rakku kontsentreerida ainult aktiivtranspordi abil.
elektroni on raskem ära võtta kui neutraalse laenguga aatomilt. Elektronafiinsused E on suurimad tabeli paremas ülanurgas (flour, hapnik). Elektronafiinsus on energia, mis eraldub või neeldub, kui elektron lisandub aatomile. Suureneb tabelis ülesse paremale floori suunas. Aatomite elektronegatiivsused kasvavad perioodis vasakult paremale rühmas vähenevad ülevalt alla. Aatomite polariseeritavus vähenevad perioodis vasakult paremale ja rühmas kasvavad ülalt alla. Anioonid on polariseeritavamad kui vastavad aaomid tänu oma suuremale raadiusele. Polariseerivad omadused on intensiivsemad väikese raadiusega ioonidel. 2. Selgitage inertpaari efekti mõne näite abil. Inertpaari efekt on omadus moodustada ioone, mille laeng on kahe võrra väiksem valentselektronide arvust. Õhus kuumutamisel moodustab tina tina(IV)oksiidi, aga plii aatom moodustab kõigest plii(II)oksiidi, kui ta asub IVA rühmas. In 4d 10 5s2 5p1 seda ühte on
kristalle, mida nimetatakse selle aine polümorfseteks modifikatsioonideks. Polümorfismi esineb üksikute elementide (S, C, Fe jt) kui ka keemiliste ühendite (TiO 2, SiO2, H2O, CaCO3 jt) juures. Ühest modifikatsioonist teise üleminek toimub mitmesuguste välistingimuste, nagu temperatuuri, rõhu jms. muutumisel. Nt CaCo3 modifikatsioonid on kaltsiit ja aragoniit. 33. Mineraalide klassifitseerimine tuginedes seda moodustavale anioonile. Levinumad mineraale moodustavad anioonid on O2-, Cl-, S2- . Klassifitseerimine anioonide järgi: · Lihtained · Sulfiidid (S4) · Halogeniidid (Cl-) · Oksiidid (O2) · Hüdroksiidid (OH-) · Hapnikulised soolad: silikaadid (SiO4-4), karbonaadid (CO3-2), sulfaadid (SO4-2) fosfaadid (PO4- 3 ) jt. 34. Peamised kivimmoodustajad mineraalid? Si, Al, Mg, Fe, Na, Ca, K. 35. Silikaatide rühm ja silikaate moodustavate erinevate räni struktuurimotiivide olemus
1. ELEMENTIDE RÜHMITAMISE PÕHIMÕTTED 1.1. Elementide jaotus IUPAC’i süsteemis Reeglid ja põhimõtted, kohaldatuna eesti keelele: Karik, H., jt. (koost.) Inglise-eesti-vene keemia sõnaraamat Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1998, lk. 24-28 Rühmitamine alanivoode täitumise põhjal 2. ELEMENDID Vesinik Lihtsaim, kergeim element Elektronvalem 1s1, 1 valentselektron, mille kergesti loovutab → H+-ioon (prooton, vesinik(1+)ioon) võib ka siduda elektroni → H- (hüdriidioon, esineb hüdriidides) Perioodilisusesüsteemis paigutatakse (tänapäeval) 1. rühma 2.1.1. Üldiseloomustus Gaasiline vesinik – sai esimesena Paracelsus XVI saj. – uuris põhjalikult H.Cavendish, 1776 – elementaarne loomus: A.Lavoisier, 1783 Elemendina: mõõduka aktiivsusega, o.-a. 1, 0, -1 3 isotoopi: 1 H – prootium (“taval.” vesinik) 2 H = D – deutee...
www.eaei-ttu.extra.hu 1) Elementide omaduste perioodilisusseadus: Keemiliste elementide ja nendest moodustunud liht- ja lihtsamate liitainete omadused on perioodilises sõltuvuses elementide aatomite tuumalaengust (elementide aatommassidest). (Iga periood v.a. esimene algab aktiivse metalliga, lõpeb väärisgaasiga. Periodi piires elementide järjenumbri kasvamisel nõrgenevad metallilised ja tugevnevad mittemetallilised omadused. Suurtes perioodides nii pea- kui ka kõrvalalarühmade elementide omadused korduvad perioodiliselt. Kahe esimese peaalarühma elemendid asuvad perioodi paarisarvulistes, ülejäänud paarituarvulistes ridades. Paarisarvulistes ridades on ülekaalus metallilised omadused. Metallilised omadused tugevnevad peaalarühmas ülalt alla, mittemetallilised omadused aga nõrgenevad. VII peaalarühmas on tüüpilised mittemetallid. Alates III peaalarühmast nim suurte perioodide paarisarvuliste ridade elemente siirdeelementideks. ...
Selle tekke intensiivsus oleneb vererõhu ja kihnuõõne rõhu erinevusest. Enamik valke neerufiltrit ei läbi. Vähesel määral satub sinna albumiini, mis normaalselt hiljem verre tagasi imendub. Vere vormelemendid ja keskmised ning suured proteiinimolekulid verekapillaarist ei välju. Üldiselt ei filtreeru molekulid, mille läbimõõt on suurem kui 4 nm. Katioonid filtreeruvad paremini kui laenguta ühendid ja viimased paremini kui anioonid. 2) Reabsorptsioonifaas. Nefronite torujas osas reabsorbeeritakse primaarsest uriinist vesi ja elektrolüüdid, glükoos ja aminohapped. Kokku väheneb esmasuriini hulk kuni 90 korda. Vääniliste torukeste üldpikkus ulatub 100 km-ni. Organismist eemaldamisele kuuluvad jääkained (karbamiid, kusihape, kreatiniin, sulfaadid, glükoos vastava maksimaalse kontsentratsioonitaseme ületamisel veres) kontsentreeruvad vee ja elektrolüütide reabsorptsiooni käigus.
neerukihnu vahelisse glomerulaarõõnde primaarne uriin. Selle tekke intensiivsus oleneb vererõhu ja kihnuõõne rõhu erinevusest. Enamik valke neerufiltrit ei läbi. Vähesel määral satub sinna albumiini, mis normaalselt hiljem verre tagasi imendub. Vere vormelemendid ja keskmised ning suured proteiinimolekulid verekapillaarist ei välju. Üldiselt ei filtreeru molekulid, mille läbimõõt on suurem kui 4 nm. Katioonid filtreeruvad paremini kui laenguta ühendid ja viimased paremini kui anioonid. 2) Reabsorptsioonifaas. Nefronite torujas osas reabsorbeeritakse primaarsest uriinist vesi ja elektrolüüdid, glükoos ja aminohapped. Kokku väheneb esmasuriini hulk kuni 90 korda. Vääniliste torukeste üldpikkus ulatub 100 km-ni. Organismist eemaldamisele kuuluvad jääkained (karbamiid, kusihape, kreatiniin, sulfaadid, glükoos vastava maksimaalse kontsentratsioonitaseme ületamisel veres) kontsentreeruvad vee ja elektrolüütide reabsorptsiooni käigus.
Elektrivool vedelikes. Elektrit juhtiv vedelik on tavaliselt elektrolüüdi lahus. Elektrolüüdiks nimetatakse kee- milist ühendit (alust, hapet või soola), mille molekulide lagunemisel saavad tekkida erimärgiliselt laetud ioonid. Kui rakendada alalispinge elektrolüüdi lahusesse paigutatud elektroodidele, siis positiivselt laetud ioonid, katioonid hakkavad liikuma negatiivse elektroodi ehk katoodi poole. Negatiivsed ioonid, anioonid hakkavad liikuma positiivse elektroodi ehk anoodi poole. Elektroodini jõudnud katioonid saavad katoodilt elektrone juurde ja muutuvad neutraalseiks aatomeiks. Anioonid annavad anoodile jõudes ära oma liigsed elektronid ja muutuvad samuti neutraalseteks aatomiteks. See tähendab, et elektroodidel eraldub ainet. Seda nähtust nimetatakse elektrolüüsiks. Elektrolüüsil põhineb galvanotehnika ehk esemete katmine õhukese metallikihiga. Elektrivool gaasides
Bioloogia Uurimisobjektid Bioloogia - eluteadus, mis uurib elu ja elu avaldusi. Elusorganismid jagunevad riikideks[kõige suuremad süstemaatilised üksused] Riigid : Eeltuumsed e. prokarüoodid[tuum pole välja arenenud] a] Bakterid [üherakulised aga teatud bakterid võivadmoodustada koloonia]. Nad on lihtsa ehitusega ja eeltuumsed. Päristuumsed e. eukarüoodid - organism, kellel on välja arenenud tuum. b] Protistid e. algloomad, vetikad ja primitiivsed seened. NB! Protistide rühm on küllaltki muutlik ja pole lõplikult paika pandud. c] seened. Hallikud[hallitusseened], Kübarseened[kand ja kottseened], samblikud[vetikas+seen]. d] taimed = samblad -> katteseemnetaimed e] loomad = selgrootud ja selgroogsed. Elusorganismide hulka ei kuulu : +Priionid - närvisüsteemi kahjustav valk(hullulehmatõbi) +Viirused - Molekulkompleksid <---------------------------------------------------------------> Elule oma...
PMF on elektrokeemiline gradient, mis on loodud bakteri membraanile. PMF koosneb kahest komponendist: transmembraansest H +-gradiendist ehk pH- gradiendist (pH) ja transmembraansest elektrilisest potentsiaalist (). Transmembraanne elektriline potentsiaal tekib siis, kui katioon liigub anioonse partnerita membraanist läbi ning põhjustab katioonide kuhjumist membraani välisküljel, mis tekitab sinna positiivse laengu. Samal ajal kui tsütoplasmasse kuhjuvad anioonid ning annavad negatiivse laengu. Elektriline gradient tekib ainult vahetult membraani lähedal, membraanist kaugemal ioonid difundeeruvad keskkonda. Tavaliselt tekitavad bakterid PMF-i prootonite transportimisega tsütoplasmast välja. Kuna prootonid on positiivse laenguga, siis tekib kaks gradienti korraga keemiline gradient (ainet on ühel pool membraani rohkem kui teisel pool) ning elektriline gradient (membraani välisküljel on positiivne laeng,
lahuses. Vähelahustuvate ainete puhul laguneb aine osaliselt ioonideks. Tugevad elektrolüüdid – lahustuvad hästi, dissotsieeruvad täielikult ioonideks (KOH, KCl, NaNO³). Nõrgad elektrolüüdid – lahustuvad halvasti, dissotsieeruvad vaid osaliselt ioonideks (CaCO³, Fe(OH)³). Happe elektrolüütiline dissotsiatsioon on happe ja veemolekulide vaheline keemiline reaktsioon, milles tekivad hüdrooniumioonid ja (happe) anioonid. Elektrolüütiline dissotsiatsioon – elektrolüütide lahustumisel tekib ioone sisaldav lahus 151. Soolade hüdrolüüs. pH, puhverlahused, keemilise sideme tüübid. Tähtsamate ühendite klassid Hüdrolüüs – soolade reageerimine veega. Toimub nõrga pärast ja tugev annab keskkonna => ei toimu tugeva aluse ja tugeva happe soolades (NaCl). Nõrga happe ja tugeva aluse soolad annavad aluselise keskkonna (Na2CO3 + H2O
ühenditest. Plasma ümbritseb rakutuuma ja organelle. Veel on temperatuuri reguleerimise ja kandja ülesanne, samuti mängib vesi ka lahusti rolli. Anorgaanilised ained sisenevad rakkudesse soolade kujul, sest rakk ei suuda neid ise toota. Lahuses esinevad soolad positiivselt laetud ioonide (katioonide) ja negatiivselt laetud ioonide (anioonide) kujul. Tähtsamad katioonid on naatrium, kaalium, kaltsium ja magneesium. Sagedamini esinevad anioonid on kloriid, bikarbonaat, anorgaaniline fosfaat ja sulfaat. Raku sisemuses on ülekaalus kaalium-, magneesium- ja fosfaatioonid. Rakuvaheruumis ehk interstiitsiumis esinevad peamiselt naatrium- ja kloriidioonid. Valgud (proteiinid), rasvad (lipiidid), süsivesikud (suhkrud) ja nende laguproduktid on rakuplasmas leiduvad orgaanilised ained. Autosoomid – mittesugulised kromosoomid Heterosoomid – sugulised kromosoomid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
