Nganassaanid Rakvere Reaalgümnaasium Kelli Liblikas 10T Asukoht * Euraasia põhjapoolseim piirkond * Kuuluvad Krasnojarski Kraisse Taimõri ehk Dolgaani-Neenetsi autonoomsesse ringkonda. Rahvaarv * 2000. aastal oli Taimõri poolsaarel 855 nganassaani. * 2010. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal 862 nganassaani * Nganassaanid moodustavad Taimõri elanikkonnast väikese osa. * Andmed ei pruugi tõesed olla, sest suur osa eenetseid on märgitud nganassaanideks. Emakeel * Emakeeleks on nganassaani keel, mis kuulub Uurali keelkonna Põhja-Samojeedi alamrühma. * Räägitakse kolmes murdes: lääne, vadejevi ja oko. * Murded erinevad häälduse poolest, kuid erinevat murret kõnelevad inimesed mõistavad teineteist. * Nende keeles on tunda mõju dolgaanide, evengi, neetsi ja vene keelest. * Puudub kirjakeel. * 1988. aastal koostati vene kirjatähtedega 41 tähega tähestik, kuid pole andmeid, kas seda reaalselt ka ka...
kadusid, koormised suurenesid, tekkis linnakodanike seltskond. Linnades jäid samaks turukohad, raadid, linnalised asulad, mis asusid kaubateede ristumiskohtadel. Tekkisid gildid, käsitööliste tsunftid, külad asendusid linnadega (sellel ajal oli 9 linna), suurem osa elanikest olid sakslased. Usuga seoses käidi endiselt hiiepuude juures annetamas, ohverdamas. Esivanemad uskusid endiselt loodusesse ning hingedesse. Samaks jäid muistsed pühapaigad, animistlik maailmavaade ehk kõik, mis meid ümbritseb on hingestatud, samaks jäi ka rahvakalendri tähistamine. Kuid tekkisid laibamatused, hiiekohtadesse ehitati kirikud, oluliseks sai preester, kirikukeel oli ladina keel, lapsi ristiti, kadusid eestinimed (Malle, Jüri jne), asemele tulid kristlikud nimed (Elisabeth, Joosep, Johannes). Kultuuris ei muutunud elutingimused, ehitati endiselt rehielamuid, ilma korstnata, tehti palju
Hinduism järguliselt 3as usund, maailma vanim järje- pidev religion. Kultushoone on induviduaalne, puudub rajaja ja ühtne organisatsioon. Pühad raamatud on veedad, eeposed ja puraanid. Karma on teo ja tagajärje üleüldine seadus. Inimese teod määravad tema surmaeelse teadvusseisundi ja ühtlasi selle, kas järgmine sünd on eelmisega võrreldes halvem või parem. Atman on inimese surematu ja muutumatu hing. Brahman on kosmiline maailmahing, universumi alge, lõputu, igavene elu, energia ja jõu allikas, kõige kõrgem kastides, äravalitu. Reinkarnatsioon on taassünd. Kastid : 1Brahman (preestrid) 2Satriad (sõjaväelased) 3Vaisjad (kauplejad, käsitöölased) 4Shrudrad (teeniad) Puutumatused ei kuulu ühegisse kasti. Budism looja Siddharlha Gautama 6 saj e.Kr Kirde- India. Ilma jumalata. Buddha on kuju. Budistid käivad kloosrtites ja templites, kogudustes tekkisid mungad ja nunnad. ,,Tripitaka/ Kolmikkorv" is on jumalikud tõed. Neli õilsat tõde: 1....
PUNANE KÄRBSESEEN REFERAAT 2 SISUKORD SISSEJUHATUS 3 1. SEENERIIK 4 1.1. Seentest üldiselt 4 1.2. Kes külvab seeni? 5 2. PUNANE KÄRBSESEEN 8 2.1. Nimetus erinevates keeltes 8 2.2. Punase kärbseseene ehitus 8 2.3. Aktiivsed ained punases kärbseseenes 9 2.4. Leviala 10 3. PUNANE KÄRBSESEEN ANIMISTLIK-SAMANISTLIKES KULTUURIDES 11 3.1. Tarvitamisjuhud 11 3.1.1. Sakraalsed ja sellelähedased toimingud 11 3.1.2...
kadusid, koormised suurenesid, tekkis linnakodanike seltskond. Linnades jäid samaks turukohad, raadid, linnalised asulad, mis asusid kaubateede ristumiskohtadel. Tekkisid gildid, käsitööliste tsunftid, külad asendusid linnadega (sellel ajal oli 9 linna), suurem osa elanikest olid sakslased. Usuga seoses käidi endiselt hiiepuude juures annetamas, ohverdamas. Esivanemad uskusid endiselt loodusesse ning hingedesse. Samaks jäid muistsed pühapaigad, animistlik maailmavaade ehk kõik, mis meid ümbritseb on hingestatud, samaks jäi ka rahvakalendri tähistamine. Kuid tekkisid laibamatused, hiiekohtadesse ehitati kirikud, oluliseks sai preester, kirikukeel oli ladina keel, lapsi ristiti, kadusid eestinimed (Malle, Jüri jne), asemele tulid kristlikud nimed (Elisabeth, Joosep, Johannes). Kultuuris ei muutunud elutingimused, ehitati endiselt rehielamuid, ilma korstnata, tehti palju
_ Laur Vallikivi “Arktika nomaadid šamanismi _Jumalad jt ja kristluse vahel” _Keskilm (2005) _Inimesed, loomad jt _ Universaalne? _ Allilm _ Ürgusund? _Koolnud jt ŠAMANISM _Siberi šamanism – šamaani ümbritsev usundiline kontekst _Põhja-Ameerika šamanism - animistlik, hingestatud maailmapilt _Lõuna-Ameerika šamanism – kultuuriinstitutsioon. _Korea jne šamanismid (A.Hultkrantz 1973) _Uus-šamanism _M. Harner ŠAMANISM ON... _ Nn new age šamanism ŠAMANISM ŠAMAANI... _ Saami noaide, eesti nõid, soome noita
kõrvale naine ja lapsed. Ehitati ka laevkalmeid. 4:Rauaaeg jaguneb: *vanem rauaaeg jaguneb: a) eelrooma rauaaeg (500 eKr -50 pKr) Iseloomustus:põllud korrapärasemad Matmiskombed:kivikirstkalmed,tarandkalmed b) Rooma rauaaeg (50-450 pKr) Tegevus-ja elatusalad:põlluharimine,karjakasvatus,käsitöö Matmiskombed:ristkülikukujulised tarandkalmed Muinasusund Eestlaste usund oli animistlik, s.t et usuti looduse hingestatust. Usuti, et kõigis elusolendites on eriline vägi või jõud. Väge usuti peituvat nt südames,veres,küüntes,juustes,karvades ja hammastes. Väge ammutati juurde loodusobjektidest nt allikaist ja puudest. Teine oluline mõiste muinasusundi juures oli hing. Usuti hingede liikumist. Hingelt sai abi paluda. Ristisõjad Põhjused: paavsti ambitsioon saada endale suuremat mõjuvõimu maailmas. Tähtsamad sündmused:
tõusis tarbekuselt suurele kohale. Siiakanti asus elama rohkelt saksa rahvast, tekkis juurde linnu ja linnades tekkis raad ning käsitöö ühendid koondusid kokku tsunftideks, mille raames korraldati väljaõpet, kaitsti tugu kontrolliti toodete hindu ja kvaliteeti. Arvan, et tsunft oli üks vajalikeimaid koosseise tol ajal kuna turul hakkas valitsema kord ja kauplejate vahel võrdsus. Usu ja kirikuelus jäid endiselt samaks muistsed pühapaigad, säilis animistlik maailmavaade ja tähistati varasemale ajale kohaselt kalendri tähtpäevi. Liivimaa ristisõja tagajärjel toimus usuvaldkonnas reformatsijoon ja tekkisid naiskloostrid, mis ajapikku muutusid äärmiselt vajalikeks hooldusasutusteks. Usulised hakkasid järgima ristiusu kombeid ja tavasid. Matmisrituaalides hakkas kehtima laipmatus ning hiiekohtadesse ehitati kirikud. Usulised hakkasid käima ohvriallikatel ja hakkasid ohverdama. Samuti asus kirikus tegutsema preester,
1905-1907 - maride rahvuslik ärkamine 1920 Mari autonoomse oblasti moodustamine 1930-ndad - kollektiviseerimine ja massirepressioonid, enamik mari intelligentsist hävitatakse 1950-ndad - industrialiseerimise ja vene kolonisatsiooni uus tõusulaine 1960-ndad - mari keele ühiskondliku kasutussfääri järsk ahenemine, mari keele taandumine "oma küla keeleks" 1992 - Mari Vabariik (Marij El) senise Mari ANSV (1936) asemel Kultuur Huvitavaks aspektiks maride kultuuris on nende muistne animistlik usk, milles on säilinud sajanditepikkused traditsioonid. Iga kolme aasta tagant toimuvad suured ülerahvuselised palvused Tsumbõlati mäel.Maride kultuur on mõjutusi saanud kokkupuudetest türgi-tatari rahvastega, parimaks näiteks siin on Marimaa nimi Mari El, kus sõna "El" on türgi-tatari sõna ja tähendab rahvast või riiki. Elatusalad Maride peamiseks traditsiooniliseks elatusalaks on maaviljelus. Loomakasvatus
Ta antakse karjasele, kes ta ühele mäele surema viib. Poiss aga toimetatakse ühe lasteta kuningapaari kätte, kus ta üles kasvab. Hiljem tapabki oma isa. Ta abiellubki oma emaga ning valitseb Teebat, langedes vaenlase vastu võideldes. Verepilastusmotiiv. Loo mõte võiks olla tehku inimene, mida tahes, oma saatusest ta ei pääse. EELDUSED RAHVUSLIKU KIRJANDUSE TEKKEKS 13.saj Läti Henriku kroonika 150000 eestlast, animistlik maailmapilt Taani hindamisraamat 16.saj Wanradt-Koelli katekismus (1535), usureformide algus M. Luther kuulutab jumalasõna kohalikus keeles kohustuslikuks, ka eesti keeles 17.saj Stahli grammatika Forseliuse aabits-katekismus Hornung eesti keele grammatika 1694 vanim säilinud aabits 1631 Tartus, 1634 Tallinnas esimesed trükitud raamatud Eestis; saj teisest poolest saab alguse juhuluule 18
Ta antakse karjasele, kes ta ühele mäele surema viib. Poiss aga toimetatakse ühe lasteta kuningapaari kätte, kus ta üles kasvab. Hiljem tapabki oma isa. Ta abiellubki oma emaga ning valitseb Teebat, langedes vaenlase vastu võideldes. Verepilastusmotiiv. Loo mõte võiks olla – tehku inimene, mida tahes, oma saatusest ta ei pääse. EELDUSED RAHVUSLIKU KIRJANDUSE TEKKEKS 13.saj Läti Henriku kroonika – 150000 eestlast, animistlik maailmapilt Taani hindamisraamat 16.saj Wanradt-Koelli katekismus (1535), usureformide algus – M. Luther kuulutab jumalasõna kohalikus keeles kohustuslikuks, ka eesti keeles 17.saj Stahli grammatika Forseliuse aabits-katekismus Hornung eesti keele grammatika 1694 – vanim säilinud aabits 1631 Tartus, 1634 Tallinnas – esimesed trükitud raamatud Eestis; saj teisest poolest saab alguse juhuluule 18
Hingedeaega tähistati. ANIMISM- Kogu elusaja eluta looduse hingestamine. EESTLASTE MUISTNE VABADUSVÕISTLUS oli Balti ristisõda, mis toimusid 1180- 1290 a., üks osa. Muistset vabadusvõitlust dateeritakse tavaliselt aastatega 1208- 1227 · BALTI RISTISÕDA sõda eestlaste, lätlaste ja leedulaste kristianiseerimiseks ja nende alade vallutamiseks 13sajn. Saksa ristisõdijate poolt. · Peamiseks allikaks on Henriku ,,Liivimaa kroonika" · Eestlased enne paganad, animistlik usund, kuid idast oli tulnud ka ristiusu mõjusid. Balti ristisõja põhjused : · Sakslaste soov vallutada alasid Ida-Euroopas, et suurendada oma asuala. LÜBECKI linna rajamine 1143 · Soov hõivata kaubandusmonopol Venemaaga. Peamised kaubateed Venemaale aga kulgesid läbi Läti ja Eesti alade. · Rooma paavst soovis levitada katoliku usku ja kristianiseerida ka viimased paganlikud rahvad Euroopa- eestlased, lätlased, leedulased.
6. Kosmopoliitsed missioneerivad vähemused jehhoova tunnistajad Usundite liigitus tekkeprotsessi alusel: 1. Etnilised usundid tekkinud keele ja rahvuse alusel; näiteks hinduism, sintoism. 2. Rajatud usundid teke seotud kindla isikuga; näiteks budism, kristlus, islam, mitmed uususundid. Sunkretism usundite segunemine. 6. Religioonide teaduslik uurimine deism Newtoni vaadete põhjal kujunenud arvamus (jumal kui kellassepp) Egiptuse usund polüteistlik Maausk animistlik Islam monoteistlik Vana-Kreeka usund polüteistlik Judaism monoteistlik Taoism monistlik religioon Vana-Rooma usund polüteistlik Kristlus monoteistlik Hinduism monistlik religioon New Age monistlik religioon Religioonifilosoofia - Filosoofia haru, mis tegeleb religiooni küsimuste uurimisega. Teoloogia usuteadus Religiooniteadus religiooni ja usundite uurimine teaduslike meetoditega.
Hiina keiser oli jumaliku päritoluga piiramatu võimuga valitseja. Kelle võim tugines armeel ja õpetatud ametnikkonnal. Tähtsaimad keisririigi saavutsued on : porstelan, püssirohi, paber ja trükikunst. Hiina pere oli patriarhaalne, nooremad pidid kuuletuma vanematele ja naised meestele. Hiinlaste arvates oli jumalik ja inimlik maailm lahutamatult seotud. Mõlemad olid osa kolme ilmavalda ühendavast suurest kolmeainsustest: taevas, maa, inimene. Hiinlaste arvates oli maailm hingestatud e. animistlik. Taevas oli hingedest suurim, kuid samuti oli hing kõigil loodusobjektidel. Hingede austamisega oli seotud ka esivanemate kultus. Perekondadele rajati templeid. Hiina filosoofia arenes kõige rohkem keisririigi eelsel ajal. Tähtsaimad oli konfutsiasism ja taoism . Neile lisandus hani ajal budism. Konfutsiaism oli kõige tähtsam. Selle rajas Konfutsius , ta tegutses VI ja V saj vahetusel ekr. Tema tähtsaim ül oli leida inimlikkus.
keiser). Põhipunktid: 1. Puudub rajaja. 2. Puudub väljakujunenud õpetus ning usutunnistus. 3. Puudub pühakiri. Olemas pühad tekstid: ,,Jutustused ennemuistsetest sündmustest" müüdid, legendid jumalatest. ,,Jaapani ajaraamatud" kroonikad, kus rõhutatakse keisrile jumalikku päritolu. 4. On animismi (loodusjumaluste austamine, loodusobjektide hingestamine) sugemetega. Nt: Fudji mägi. Usk ei ole täielikult animistlik, sest esinevad ka personaalsed jumalused. 5. On polüteistlik. KAMI jumalus, jumalik mägi. Kamid on peajumalad, loodusvaimud, esivanemate hinged, ajaloolised isikud jne. Peajumalaks päikesejumalanna Amaterasu (,,taevas särav"). Temale on pühendatud peatempel Ise pühamu. Sümbol: peegel, juveelid, mõõk. Toitumisega seotud jumalatest tuntud eelkõige Inari (,,riisimees") teda kujutatakse rebasena, kellel on pudipõll ees. Veel on tuntud jõukusejumal Daikoku. 6
esivanemate ürgdemokraatlik mõtteviis, mis peab inimest samaväärseks loodusega. Soomeugrilik loodushingedeusk andis maad germaanlastelt laenatud kaitsevaimudeusule. Ivar Paulson leiab, et haldjauskumuste alus on hingeusk- kujutlus loodusobjektide ja inimkäte poolt loodud asjade hingestatusest. Hingele omistati teatud iseseisvus kehast, osad hinged (irdhinged) võivad looma või inimese kehast irduda. Lisaks kujutlusele irdhingest on haldjauskumuste aluseks üldine animistlik suhtumine loodusesse, eelkõige aga metsa.2 1 Aino Laagus. Metshaldjauskumus uurimisobjektina. Sator. Artikleid usundi- ja kombeloost 6 2007. Arvutivõrgus: http://www.folklore.ee/rl/pubte/ee/sator/sator6/5ainolaagus.pdf 2 Aino Laagus. Kõik kolm teooriat käsitlevad inimese ja looduse vahelist austussuhet ning seetõttu leian, et neis kõigis on tõetera sees. Metshaldjate n-ö käitumist saab jagada heaks ja halvaks. Heaks ja
Hiinlaste arusaamist mööda olid jumalik ja inimlik maailm lahutamatult seotud. Mõlemad olid osa kolme ilmavalda ühendavast suurest kolmainsusest: taevas, maa ja inimene. Suurele kolmainsusele lisaks ühendasid kogu olevat ka kaks teineteisest lahutamatut põhimõistet- yin ja yang, mis tähistavad tumedat ja heledat, niisket ja kuiva, naist ja meest jne. Oma vastandlikkuses täiendavad nad teineteist. Hiinlaste ettekujutusess oli kogu maailm hingestatud ehk animistlik. Hingede austamisega seondus esivanemate kultus. Hiina filosoofia kõige murrangulisem ja viljakam aeg langes keisririigieelsesse killustatuse perioodi, mil sisesegadused ja maad laastavad sõjad sundisid paljusid õpetlasi ühiskonna- ja moraaliküsimuste üle põhjalikult järele mõtlema. Tol perioodil kujunesid ka kaks Hiina mõttemaailma tähtsamat suunda- taoism ja konfutsianism, millel on eriti suur mõju olnud
milles osalesid haldjad. Isikulise hinge omistamine esemetele ja/või loodusnähtustele. ANIMISM e. hingeusk, usk olendite ja looduesemete hingedesse ning iseseisvaisse vaimudesse, kes kõik võivad inimest aidata või ohustada. Varasemal arengujärgul oli see suund ülekaalukas kõigis usundeis. Eristatakse (eri usundites) suurt hulka erinevate funktsioonidega hingi ja vaime, kellega (häda)vajadusel suheldakse. Loodususund on suuremal või vähemal määral üheaegselt animatistlik, animistlik, fetisistlik jne. Loodususundis on ülekaalukalt esindatud maagiline käitumine ja religioosse käitumise alged ilmnevad vaid sedavõrd, kuivõrd palju avaldub loodususundis tärkava jumalausundi algmeid. Uskumus loodusvaimust või loomast, kes teatud loomaliigi üle valitseb ja kellelt kütt peab jahiõnne paluma. Usundit kontrollis samaan, kes oli nõid ja teadmamees, kel on usuline autoriteet. Samaan kasutab ühendusepidamiseks teispoolsusega transiseisundit, loitsib,
ajalugu india : põlluharimiseks on Gangese madalikul aastaringi soodsad olud. Induse tasandikul pigem kunstlikul niisutamise. Indusest sai siiski alguse tsivilisatsioon. V aastatuhandel sai alguse põlluharimine ja karjakasvatus, kasvatati nisu, otra ja datleid. III aastatuhandel niisutuspõllundus ja pronksiaeg. suuremad linnad Harappa ja Mohenzo Daro. kujunes puuvill : loomasööt ja tekstiilitooraine. linn kujunes ümber lossi, kus olid mahukad viljasalved lossil oli ka pühamu funktsioon. ümbruskonnas paiknesid põletatus tellistest elamukvartalid. elati üheruumistest majades. linnades olid turuplatsid ja käsitööliste kvartalid. kaubandussidemed Mesopotaamiani, luksuskaubad ja toorained. 1700 toimus Induse tsivilisatsiooni allakäik. II aastatuhandel tungisid sisse aarjalased, hindude esivanemad. sanskriti keel, mis on tänapäeval India klassikaliseks keeleks. aarjalased hõivasid peaaegu kõik Indiast, v.a. Hindustani poolsaare lõunaosa, ku...
peamine osa shintōl ja budismil, seejuures budism oma mahajaana kohalikus variandis, mis käsitleb Buddhat jumalusena (jumalustamine). Eri aegadel on mõju avaldanud ka teised usundid: taoism, kristlus (katoliiklik variant) ja konfutsismi filosoofia. Praegu on kõik koos, lisaks palju uususundeid. Enamus jaapanlasi on nii šintoistid kui budistid. Piltlikult: jaapanlane sünnib shintoistina ja sureb budistina. Jaapani originaalne usund on shintō, mis on looduslik animistlik. Teadlased pole üksmeelel, kas algselt oli shintō looduse kummardamine või ka esivanemate kultus, mis võis ka hiljem lisanduda. Mõned on avaldanud kahtlust, kas shintō on üldse usund, sest: ajaloolised lätted on ebamäärase puudub eetiliste normide ja doktriinide fikseeritud süsteem pole ametlikult tunnustatud pühakirja Arvatakse, et shintōt tuleb käsitleda kui kogumikku välismaiseid uskumusi, traditsioonilist mõttelaadi ja igapäevaseid tavasid
II kursus ,,Eesti ajalugu I (kuni 16. ja 17. sajandi vahetuseni)" Teemad 1. Muinasaja allikad ja nende uurimine. Ainelised ajalooallikad (arheoloogilised kinnismuistised, arheoloogilised leiud), kirjalikud ajalooallikad (dokumendid ja kroonikad - Läti Hendriku kroonika, Suur Eestimaa nimistu) ja suulised ajalooallikad. Õpik lk. 13-17 ainelised(muistised), kirjalikud(kroonikad,seadused),suulised(pärimused,legendid,rahvaluule),etnoloogilised(tavad, kombed,traditsioonid),lingvistilised(keel,murded) 2. Kiviaja kultuurid Eestis: Kunda kultuur, kammkeraamika kultuur, nöörkeraamika ehk venekirveste kultuur elanike peamised tegevusalad ning kultuuri iseloomustavad muistised. Metalliaeg. Pronksiaeg. Asva kultuur. Rauaaeg. Põlispõllundus, kalmed, linnused. Õpik lk. 18-29 kunda kultuur-küttide ja kalastajate kultuur. Eestis u.1500 elanikku. Asukohad veekogude lähedal.eluviis oli rändlev. Tööriistad kivist,luust,sarvest ja puust kammerk...
Esimene komponent, taevas, oli ühtlasi ka kõrgeim jumalus. Keiser kui taevapoeg oli tähtsaim vahendaja taeva ja inimkonna vahel. Taeva, maa ja inimese lahutamatust seosest tulenes hiinlaste arvates taevaste ning miaste nähtuste otsene mõju inimkonna saatusele. Seetõttu arvati olevat loomulik, et taevakehade liikumised või maavärinad kuulutasid ette tähtsamaid sündmusi inimeste elus. Hiinlaste ettekujutuses oli kogu maailm hingestatud ehk animistlik. Taevas oli hingedest suurim, kuid samuti oli hing kõigil loodusobjektidel: jõgedel, järvedel, mägedel, kividel, taimedel, loomadel ja muidugi ka inimestel. Inimese hing ähvardas pärast surma vaimuna rändama minna ja võis elavatele halba teha. Seda sai vältida kohaste matuserituaalidega ja haua eest hoolt kandes, sest kui vaimul oli koht, kuhu naasta, siis ta ei teinud halba. Hingede austamisega seondus esivanemate kultus, mis oli ühtlasi ka märk vanemate
Eesti ajaloo I kontrolltöö Jääaeg: Eesti alale jõudis jääaeg Skandinaavia mäestikust.Euroopasse jõudsid inimesed 40- 35 000 aastat tagasi. Viimast jääaega nimetatakse Valdai jääajaks(Weichseli jääaeg).Selle kõrgaeg oli 24-22 000 aastat tagasi.Eesti kohal oli sel ajal kuni 1,5 km paksune jää.jaa sulamine toimus järgukaupa, kujundades seeläbi meie maastikku. Eestis lõppes viimane jääaeg umbes 10500 ema. Jää sulamisest alates hakkas kokku surutud maakoor kerkima- sellest on tingitud maatõus. Kõige kiirem on maatõus Lääne-eestis ja saartel. Jää sulamine tõi kaasa ka suuri rändrahne. Jää sulamisel kujunesid järved ja sügavate orgudega jõed. Peale jää sulamist hakkas ka kliima soojenema ja tekkisid kase ja männimetsad Muinasaeg: ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni ristisõdade alguseni Baltimaades nimetatakse esiajaks ehk muinasajaks. Sellele järgnes ajalooline aeg. Muinasajast saame teada inimeste rajatu ja...
1 EESTI AJALOO PERIOODID / Lühiiseloomustus: MUINASAEG (~10 tuh.a.eKr.-1227) · Pärast jääaja lõppu toimub Eesti ala järk-järguline asustamine ja kasvab rahvaarv (perioodi lõpuks ~150 tuhat). · Periood jaguneb peamiste tööriistade valmistamise järgi kiviajaks, pronksi- ja rauaajaks. · Keskmisel kiviajal (e. mesoliitikumis) Kunda kultuuri perioodil kujuneb välja esmaasustus. · Nooremal kiviajal (e.neoliitikumis) Kammkeraamika kultuuri ajal jõuavad Eesti alale soome-ugri hõimude esivanemad ning võetakse kasutusele keraamika (savinõud). · Nooremal kiviaja lõpul Venekirveste kultuuri perioodil mindi anastavalt majanduselt (küttimiselt / koriluselt / kalapüügilt) üle viljelevale majandusele- algas karjakasvatus ja algeline põlluharimine. · Rauaajal muutus põlluharimine ja karjakasvatus peamisteks elatusaladeks (alepõllundus ja söödiviljelus; kaheväljasüsteem). · Muinasaja lõpul kuju...
Kauged tsivilisatsioonid HIINA tsivilisatsioon kujunes kahe Tiibeti kiltmaalt algava ja Vaiksesse ookeani suubuva jõe, Huang He ja Jangtse alam- ning keskjooksu aladel. Hiina tsivilisatsioon sai alguse põhjapoolsel Huang He tasandikul. Hiljem avastati Jangste ja sellest sai Hiina majanduslikult arenenuim ning tihedamini asustatud piirkond. Alates 5. aastatuhandest eKr tekkis Huang He äärsetele küngastele põlluharijate asulad, mille elanikud kasvatasid otra, hirssi ja nisu. Ajajooksul tekkis ka riisikasvatus. Umbes 1500 a eKr kujunes suurem riik Hiina ajaloos ja sellel ajal tekkis ka hieroglüüf. Siianigi on säilinud osa nendest loomaluudel. Hiina ei jäänud sugugi puututmatuks kodusõdadest ja riigi killustumisest. 221. aastal võttis riigi enda kätese Shi Huangdi. tema valitsusasjast teame Hiina müüri. 209. aastal tuli võimule Hani dünastia, mille tähtsus on Hiina ajaloos nii suur, et osa rahvaid kutsub end...
pKr. inimene. Hiinlaste araabia keeles aset väga täpsetel Olulist rolli ettekujutuses oli kuupi. Templi sein aegadel ning rituaalidel kogu maailm oli mustast kivist, jälgiti kalendrit. mängis rituaalne hingestatud ehk mis oli Aset leidsid ka tuli, mida animistlik. Hing oli araablastele pallimängud kujutati jumal ka kõigil pühamast püham. arvuka publiku Agnina. loodusobjektidel. Mekas käis palju ees selleks Tulerituaal Hingede austamisega palverändureid, et spetsiaalselt avaldada austust
Jaapan Religioosses mõttes on Jaapan unikaalne. Pole teist maad maailmas, kus oleks selline usundite sümbioos ja läbipõimumine. Sellel fenomenil on pikk ja keeruline ajalugu, peamine osa shintl ja budismil, seejuures budism oma mahajaana kohalikus variandis, mis käsitleb Buddhat jumalusena (jumalustamine). Eri aegadel on mõju avaldanud ka teised usundid: taoism, kristlus (katoliiklik variant) ja konfutsismi filosoofia. Praegu on kõik koos, lisaks pal- ju uususundeid. Enamus jaapanlasi on nii sintoistid kui budistid. Piltlikult: jaapanlane sünnib shintoistina ja sureb budistina. Jaapani originaalne usund on shint, mis on looduslik animistlik.. Teadlased pole üksmeelel, kas algselt oli shint looduse kummardamine või ka esivanemate kultus, mis võis ka hiljem lisanduda. [http://et.wikipedia.org/wiki/Jaapani_usundid)=] Sintoism on usk, mida ei saa ära õppida, mille tunnistajaks ei saa ärgata ja mid...
mehed. Näidendite tekstid ja zestid jäid Tekstid olid labased ja ropud. normaalsuse piiridesse. Teatris armastasid käia nii rikkad kui Teatris käis harimatu labane seltskond. vaesed, nii haritud kui harimatud inimesed. Etendused olid reeglina kultusepidustuse Seos religiooniga puudus. osaks. NÄITLEJAD KANDISID MASKE. NÄITLEJAD KANDISID MASKE. 17. Miks võib väita, et Rooma varajane usk oli animistlik? TV 142 Arvati, et iga looduses esinev asi olgu see siis kivi, taim, vesi või muu on elus ehk hinges. 18. Oska leida vaste Rooma tähtsamatele jumalatele Kreeka jumalate seast. Teada, milliseid valdkondi nad kaitsesid. Vihik, TV 144 KREEKA JUMAL ROOMA JUMAL kaitsealune valdkond Zeus Jupiter Peajumal, taevajumal, äikesejumal
Rahvaluule võimaldab pärimusest leida viiteid mingitele sündmustele või avada esivanemate maailmapilti. Keel eesti keele seosed teiste keeltega. Geneetika teadus pärilikkusest, mis võimaldab tuvastada lähimaid sugulusrahvaid. Muinasusund: Puudus ütne ja reglemeeritud usund piirkondlikud erinevused. Aja jooksul inimeste usulised vaated muutusid. Reliooniga seotud laenud naabritelt (laevkalmed). Animistlik usund kogu elus ja eluta loodust peeti hingestatuks. Kehtis põhimõte: ,,Nagu mina muile, nii muud minule" ehk inimese halva käitumise korral võis loodus samaga vastata. Eesti muinasaja lõpul: Elanikke 150 000 200 000. 11-12.saj asutus tihenes ja külad kasvasid. Maakonnad (8 suurt ja mitu väikest) Kihelkonnad (uv45) (keskuseks linnus) Külad Maakonnad: Virumaa, Rävala, Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Ugandi, Sakala.
1 I. EESTI MUINASAEG: 1. EESTI AJALOO PERIODISEERING: Eesti ajaloo kõige pikemaks perioodiks on muinasaeg (X at.eKr. 13.sajandi algus). Muinasaega jagatakse väiksemateks alaperioodideks kõige tähtsamate töö- ja tarberiistade valmistamise materjali järgi: KIVIAEG · Mesoliitikum e. keskmine kiviaeg (X at.eKr. IV at. II veerand eKr.) · Neoliitikum e. noorem kiviaeg (IV at. II veerand eKr. II at.kp.eKr.) PRONKSIAEG II at.kp.eKr. 6.saj.eKr. RAUAAEG · Varane rauaaeg (6.saj.eKr. 1.saj.pKr.) · Vanem e. rooma rauaaeg (1.saj. 5.saj.) · Keskmine rauaaeg (5.saj. 8.saj.) · Noorem rauaaeg (9.saj. 13.saj. algus) Muinasaja lõpu...
+ usk üleloomulikesse (midagi, mis ei allu loodusseadustele, mitteinimlik jõud) olenditesse, jõududesse. Antropomorfiseerumine – elututele asjadele inimlike omaduste omistamine (olulised jumalad tihti antropomorfsed). inimese ja looma erinevuseks on ajaloos peetud religiooni teket. Religioon üks vanim nähtus inimeste ajaloos (ka nt neandertallastel religioossed uskumised, nt matsid nad inimesi kätest ja jalgadest seotuna). Kuidas religioon tekkis? Tylori animistlik teooria – usk looduse hingestatusesse, loomadel ja loodusel hing. Anismi kontseptsioon seisneb selles, et kõik asjad on elus. Ei ole nii, et hing läheb elutute asjade sisse, siis anname hinnagu, et need esemed on elutud. Elus asjadel on hing – idee tuli surmalähedasest kogemusest, unenägudest, minestamisest, hakati juurdlema, mis nende kogemuste ajal inimesega juhtus? Hing lahkus kehast. Hinge sidumine kehaga, elusolendiga. R
Oskar Loorits ,,Eesti rahvausundi maailmavaade" Elujõud Muinaseestlastel oli animistlik ilmavaade ja elukäsitlus: igal pool, nii inimeses kui ka teda ümbritsevas looduses, on olemas elujõudu, ühelpool suuremal, teisel vähemal määral, ehk teiste sõnadega kõik elab, kõik on hingestatud. Inimeses asub ehk elab mingi iseseisev jõud, võim, vägi, mis teda juhib. Seda elujõud kujutatakse erilise olendina, kes liigub ja toimib kehas, avaldub mitmel eri kujul, irdub ka väljapoole keha, siirdub teistesse kehadesse
areng oli takistatud. Nii mahtus jalg toonasele iluideaalile vastavalt tibatillukesse kinga. See pärssis naiste liikumisvõimet ja aktiivset elulaadi. 4. RELIGIOON JA KULTUUR Jumalik ja inimlik maailm lahutamatult seotud. Mõlemad olid osa suurest kolmainsusest: taevas, maa, inimene. Taevas oli kõrgeim jumalus. Keiser kui taevapoeg oli tähtsaim vahendaja taeva ja inimkonna vahel. Looduslikud protsessid (nt maavärinad vms) kuulutasid ette tähtsaid sündmusi. Kogu maailm oli animistlik (hingestatud). Taevas oli hingedest suurim, kuid samuti oli hing kõigil loodusobjektidel. Inimese hing ähvardas pärast surma rändama minna ja võis elavatele halba teha. Seda sai vältida kohaste matuserituaalidega ja haua eest hoolt kandes (kui vaimul oli koht,kuhu naasta, ei teinud ta halba). Hingede austamisega kujunes esivanemate kultus (mis oli ka märk üldisest vanemate austamisest perekonnas). Portreede ja nimetahvlite (esivanemate) ees põletati iga päev
Varieeruv materialisatsioon- vaimolend võib anda nii väe kui ka vea. Üks ja sama olend võib põhjustada erinevaid vigasid. Nt. käo petmisest võib tulla väga palju vigasid (käokuiv, täid, kõhnumine jne) Tõenäosuslik loogika-materialisatsioonid võivad olla äärmiselt varieeruvad ja mitte kindlalt paika pandud. Kindlal ,,loitsul" pole kindlat tagajärge. *käost petetud inimeselt usuti olevat erakordne seaõnn. Trikolaaz- kogu animistlik maailmanägemine Loeng 4. 06.10.2011 Animistlikud kujutelmad: Kehahinged: -hingus -elunditehing -vari -ise -nimi -mina Vabahinged: -irdhing -siirdhing Lahushing Väeloom Lisahing Teisik Üldhinged Animistlikud surmakujutelmad Kuhu lähevad hinged? Kehahinged: -hingus- taevas -elunditehing- maa , kehahing -vari- ei saa tõlgendada -ise -nimi muutuvad vabahingeks -mina Vabahinged: -irdhing ebamäärane -siirdhing Lahushing- eitea mis saab
(välis)mõjude kaitseks · Pagood - stuupa üks vorme, hrl. u. 6-8 korruseline püramiidjas torntempel, igal korrusel on oma katus. · Palveveskid, palvelipud Budism Läänes: eestvedajad H.S.Olcott & H.P.Blavatsky Budism Eestis: Vend Vahindra (Karl Tõnisson, Karlis Tennisons; 1883-1962) JAAPAN ja SHINTO · Shinto ehk kami no michi (shint 'kamide tee, jumalate tee') on Jaapani ajalooline, animistlik rahvusreligioon, mis kuni Teise maailmasõja lõpuni oli ka riigiusund. · Kujunemiseaeg 7.-8. sajand. · Shinto alaliigid: · keisrikoja sinto (kshitsu shint) - Keiser oli konstitutsiooni kohaselt riigi ja rahva ühtsuse sümbol ning viis seetõttu läbi ka vastavaid rituaale, näiteks tõi igal aastal esimestest viljadest ohvri jumalatele. · pühamu sinto (jinja shinto) - See moodustas suurima grupi ning kuni Teise
Üldine tõdemus hing elustab keha, on arvatud talle väljaspoolt ja on kehast suuremal või vähemal määral sültumatu. Hingefenomenoloogia, mille allikateks folkloristika, keeleteadus ja arheoloogia. Mõisted Animatism kui kõiksuse hingestatus ebaisikulise impersonaalse ürgjõu poolt “Elava laiba” usk ja kartus Animism kui kõiksuse personaalne hingestatus, mille kontseptuaalseks keskmeks hing E.Tylori järgi animistlik hing monistlik, ainuline W.Wundti järgi aga pluralistlik – kehahing; vabahing; hingushing ja varihing Kehahing, elundhing – asub organites jõukeskustes (südames, kopsudes, neerudes). Avaused inimkehas kui kõige ohtlikumad ja ohustatumad kohad seetõttu (menstrutasioon, suudlemine, seksuaalelu) kops läks üle maksa süda vajus, saapasäärde meest sõnast härga sarvest Kehahingega seotud vari, teis, kuju, nimi, ise
Hing ja hingus · Üldine tõdemus hing elustab keha, on arvatud talle väljaspoolt ja on kehast suuremal või vähemal määral sültumatu. · Hingefenomenoloogia, mille allikateks folkloristika, keeleteadus ja arheoloogia. Mõisted · Animatism kui kõiksuse hingestatus ebaisikulise impersonaalse ürgjõu poolt "Elava laiba" usk ja kartus · Animism kui kõiksuse personaalne hingestatus, mille kontseptuaalseks keskmeks hing E.Tylori järgi animistlik hing monistlik, ainuline W.Wundti järgi aga pluralistlik kehahing; vabahing; hingushing ja varihing Kehahing, elundhing asub organites jõukeskustes (südames, kopsudes, neerudes). Avaused inimkehas kui kõige ohtlikumad ja ohustatumad kohad seetõttu (menstrutasioon, suudlemine, seksuaalelu) · kops läks üle maksa · süda vajus, saapasäärde · meest sõnast härga sarvest Kehahingega seotud vari, teis, kuju, nimi, ise
Nii mahtus jalg toonasele iluideaalile vastavalt tibatillukesse kinga. See pärssis naiste liikumisvõimet ja aktiivset elulaadi. 4. RELIGIOON JA KULTUUR Jumalik ja inimlik maailm lahutamatult seotud. Mõlemad olid osa suurest kolmainsusest: taevas, maa, inimene. Taevas oli kõrgeim jumalus. Keiser kui taevapoeg oli tähtsaim vahendaja taeva ja inimkonna vahel. Looduslikud protsessid (nt maavärinad vms) kuulutasid ette tähtsaid sündmusi. Kogu maailm oli animistlik (hingestatud). Taevas oli hingedest suurim, kuid samuti oli hing kõigil loodusobjektidel. Inimese hing ähvardas pärast surma rändama minna ja võis elavatele halba teha. Seda sai vältida kohaste matuserituaalidega ja haua eest hoolt kandes (kui vaimul oli koht,kuhu naasta, ei teinud ta halba). Hingede austamisega kujunes esivanemate kultus (mis oli ka märk üldisest vanemate austamisest perekonnas).
selle juures oli suur tähtsus ka raudkirvestel. Rauaajal suurenesid jõudsasti ka karjad, mitte ainult liha söömise eesmärgil vaid ka väetamise eesmärgil, tekkis kaheväljasüsteem. Rauaajal oli palju linnuseid, tuntud linnusetüübid olid mägilinnused, neemiklinnused ja ringvall-linnused. Kujunesid külad. 4 5 3. MUINASUSUND, lk 52-57 *Eestlaste muinasusund oli animistlik – kogu elus ja eluta loodust peeti hingestatuks (st puudel, kividel, veekogudel, loomadel jne oli hing). Kehtis põhimõte: „nagu mina muile, nii muud minule“ ehk inimese halva käitumise korral võis loodus vastata samaga- uputada, eksitada, haigeks teha jne (tüüpiline arusaam loodusrahvaste juures). *Muinasusundi uurimine on olnud problemaatiline ja ei ole saadud teha kindlaid järeldusi, sest (a) ühtne ja reglementeeritud usund puudus, (b) aja jooksul inimeste
1.MÕISTED Billingeni katastroof enam kui 8000 a eKr murdsid Balti jääpaisjärve veed Kesk-Rootsi alal Billingeni mägedest põhja poolt läbi ookeani, selle tagajärjel langes Läänemere pind korraga 20-30 võrra. Eesti pindala suurenes märgatavalt. Kunda kultuur - oli mesoliitikumi küttide ja kalastajate kultuur 9. või 8. aastatuhandest eKr 5. aastatuhandeni eKr praeguse Eesti, Läti, Põhja-Leedu aladel ja Venemaa aladel Eesti naabruses, samuti Lõuna-Soomes. Köik eesti mesoliitikumi asulad kuuluvad Kunda kultuuri. Kammkeraamika kultuur u.3300 eKr tulid Eestis kasutusele paremini valmistatud savinõud,mille välispind oli ilustatud lohukeste ja väiksemate täkete ridadega, mida tehti kammi meenutava riistaga. Venekirveste kultuur u. 2500 a eKr jõudsid Eestisse lõuna poolt uued hõimud. Nende poolt kasutatud venet ehk paati meenutavate hästi lihvitud ja puuritud silmaaukudega sõjakirveste põhjal nimetatakse kultuuri venekirveste kultuuriks. Ki...
Koer ei ole neenetsite jaoks mitte lemmikloom, vaid üksnes töövahend. Neenetsite jaoks on koer haisev kõikesööja, samas kui põder toitub peamiselt puhtast samblast. Sellise puhtusekontseptsiooni olemasolu on neenetsi maailmapildis määrava tähtsusega. Samuti on selle abil kerge mõista, miks põhjapõder etendab niivõrd olulist osa neenetsite religioonis. Neenetsite ettekujutuse järgi elab maailmas lugematul arvul kõiksugu olendeid. Animistlik maailmatunnetus lubab igas suuremas kivis, veidra kujuga puus või tundratasandikust esile tõusvas künkas näha vaimu elu aset. Samuti sunnib see arvestama pisimagi metsa-, vee- või murakahaldjaga.lisaks mõjutavad neenetsite elu mitmesugused võimsad taeva- ja allilmajumalad ning surnud inimeste vaimud. Head läbisaamist kõigi üleloomulike jõududega on vaja inimese enda huvides. Häid suhteid jumalustega saab kindlustada õige käitumise- näiteks tabudest kinnipidamise
5% pidas haldjaid inimeste kõrval samuti evolutsioonilise protsessi tulemuseks. Tegelikult on haldjate tekke põhjendusi mitmesuguseid. Ühed seletavad neid kui nähtust ehk osakest kultuurist ja tavandist, teised aga kui ka tõeliselt eksisteerivaid olendeid. Järgnevalt on ka ära toodud valik tekke ja kujunemislugusid erinevatest lähtepunktidest vaadatuna. 2.1. Looduse hingestatusest Eestlase usund oli animistlik ning seda iseloomustas dualistlik maailmavaade, kus usuti, et igal asjal ja olendil on oma hing, hiljem lisandus sellele hingele ka (vähemalt ajutiselt omanadatav) füüsiline keha – toimus üleminek üldiselt üksikule. Oskar Loorits leiab, et selline üldiselt hingestatuselt konkreetsetele hingedele üleminek ehk loodushingede spetsialiseerumine ühele erialale kaasneb paiksele põllumajandusele
usundid selles) põlisusundid · suuliselt edasi kantavad/ suuline pärimus · järjepidev traditsiooniline eluviis · siinpoolsusele suunatus siin maailmas hakkama saamine · kohtumine suurusunditega kõige suurem katsumus · kultuurimuutus kohustuslik haridus Samanism · universaalne · ürgusund · samanism on samaani ümbritsev usundiline kontekst, oluline selle juures on animistlik , hingestatud maailmapilt ( pühad loomade esindajad, pühad allikad ) me elame elavas ja vaimses maailmas · kultuuriinstitutsioon ( A. hultkrantz) · kaitsevaimud olulised · abivaimud abistavad ül. Täitmisel ( loomad , linnud) · irdhing/ kehahing · samaanihaigus muutumise periood · teisenenud teadvusseisund ekstaas transiseisund rituaalne teadvusseisund love ekstaasiseisund
Boas elas indiaanlaste juures ja elas nende nahas. Keeleteaduse formaadiks pakub ta tööd informaatoritega. Neile tuli esitada õigeid küsimusi. Ta leidis, et kõik rahvad on samaväärsed. Veel oli oluline, et see oli seotud ka aktiivse ühiskonaelust osavõtuga. Evolutsionism vs relatiivsus. Edward Taylor ,,Primitiivne kultuur" animismiteooria üks tuntuim eestvedaja: primitiivses kultuuris inimesed arvavad, et kõigil olenditel ja mitteolenditel on hing ja sellega tuleb arvestada. Animistlik teooria ei vasta faktidele. Me kõik olime kunagi metsikud, aga tsiviliseerimise käigus on inimesed muutunud moodsaks. L.H. Morgani kultuuri evolutsioon ja selle etapid: · Metsik korilased, kütid · Barbaarne põllumajandus · Tsiviliseeritud kirjaoskus Kõik kultuurid läbivad etappe. Sellele aga vastandub Boas, kes väidab, et iga kultuur on omaette üksus ja üks kultuur ei saa olla teisest arenenum kultuur. Relatiivsuse põhimõte. Antropoloogia (käsitleb
Matthias Johann Eisen (1857-1934) Hariduselt teoloog, väga palju kirjutanud mees. Rahvausundiga tegelemiseks sai inspiratsiooni Hurdalt. Erinevalt Hurdast hakkas aga palju kirjutama ning avaldama. Hakkas rahvaraamatuid populariseerima. Teine suund oli teaduslik uurimistöö: artiklid, „Eesti mütoloogia“ I-IV. Ei oska olla allikakriitiline, võtab korrespondentide juttu tõena, avaldab tekste mugandatuna, arvestab ka pseudomütoloogia tekste. Animistlik: igal asjal on oma haldjas. Oskar Loorits (1900-1961) Õppis keeleteadust ja rahvaluulet. Teaduslik, analüüsiv lähenemine. Juhib stipendiaatide ja korrespondentide tööd. „Liivi rahva usund“ I-IV, „Grundzüge des estnischen Volksglaubens“ I-III. Kultuuriajalooline paradigma: ajalooline lähenemine, kultuurimõjud- ja laenud, subjektiivsus – on lugenud palju materjali, on asjad, mida peab tähtsaks ning mille toel hakkab tõlgendama. Olulised on esivanemate hingedel ja
shintl ja budismil, seejuures budism oma mahajaana kohalikus variandis, mis käsitleb Buddhat jumalusena (jumalustamine). Eri aegadel on mõju avaldanud ka teised usundid: taoism, kristlus (katoliiklik variant) ja konfutsismi filosoofia. Praegu on kõik koos, lisaks pal- ju uususundeid. Enamus jaapanlasi on nii sintoistid kui budistid. Piltlikult: jaapanlane sünnib shintoistina ja sureb budistina. Jaapani originaalne usund on shint, mis on looduslik animistlik. Teadlased pole üksmeelel, kas algselt oli shint looduse kummardamine või ka esivanemate kultus, mis võis ka hiljem lisanduda. Mõned on avaldanud kahtlust, kas shint on üldse usund, sest: · ajaloolised lätted on ebamäärase · puudub eetiliste normide ja doktriinide fikseeritud süsteem · pole ametlikult tunnustatud pühakirja
Vanimad on loomise regivärsid, itkud (leinalaul poja surm, tütre abiellumine, kellegi lahkumine). Aja jooksul itk hääbus, säilis vaid setudel. Loitsud on lausumissõnad, mille abil püüti saavutada mingisugust konkreetset tulemust võis sisaldada pöördumist kellegi poole, ähvardust. Muinasjutud, muistendid, naljandid varasemad tekkelood, vägilasemuistendid. Rahvausund erinevad uskumused, mida räägiti edasi või lauldi. Eesti vana rahvausund oli animistlik uks erinevatesse vaimudesse, kes elustavad erinevaid loodusesemeid. Kõigel looduses on oma hing. Üldine usk looduse hingestatusesse. Loodususund. Paljusid esemeid looduses peeti pühadeks, puutumatuteks, salapärasteks, neid tuli eriliselt austada. Need võisid olla nähtused, esemed, kohad, midagi, mis on igapäevasest eraldiseisev. Püüti ära seletada, miks miski just nii on. Kui miski läks halvasti, siis öeldi, et puudus haldjate soosind.
kurjad vaimud, kes toovad haigusi ja surma. Samaani roll oli üleloomulike olenditega suhtluse abil ravida haigeid, saata surnu hinge teekonnal teise ilma, otsida kadunuid asju jne. Samaan oli Tazi sölkuppide juures juhiks ka muudel elualadel, see on ühisjoon teiste samojeedi rahvastega ja erinevus obiugrilastest (Golovnjov, Kan 1997: 154). Tänapäeval on sölkuppide seas mõnevõrra säilinud õigeusu mõjudega animistlik maailmapilt, kuigi samanistlik praktika on pea kadunud. Põhjasölkuppidel on surnutega seotud rituaalid elujõus nagu ka usk looduses elavatesse kohaga seotud jumalatesse (Sargorodski 1992: 226). Lõunasölkuppidel on mitmesaja-aastaste kontaktide tulemusel venelastega leidnud põrgu, pühakud ja ikoonid tee nende maailmapilti, kus nad toimivad paljuski edasi animistlikust usundilisest loogikast lähtuvalt. Näiteks vaim nimega Nikola Lozi on pärit pühak Nikolaist (Nagy 2002: 229), kes on
Konfutsionistide arvates peab ühiskond olema nii ideaalne ja hea, et keegi ei kasvaks kõveraks. Seda aga pole saavutatud obv, et kõigil oleksid nii head olud. XUN .. ? Keegi arvas, et on vastupidi, kõik sünnivad kurjadena ja barbaarsetena.. Konfutsius ütles "õppida, õppida", ei mõtle ainult teadmiste omandamist, vaid aju treenimist korrapäraselt käituma, mõtete süstematiseerimine. Surm vanem Hiina mõtlemine suhtub surma nii nagu meiegi veits. Kõige põhjas animistlik maailmavaade, esivanemate hinged lähevad teispoolsusesse, mis peegeldab meie enda maailma. Esivanemad käivad meie jalajälgedes, aga maa all, teistpidi. Ümbersünni idee Hiinas ja Jaapanis hakkas levima usk puhtasse maasse vald, kuhu on võimalik ümber sündida, seal on paradiisilaadne seisund. See oli ka budismi mõjul, et saavutatakse hea või halb ümbersünd. Taoistid ei võtnud seda eriti tõsiselt, heitsid ka teispoolsuse üle nalja "kui
konserveerimine tekivad erinevates staadiumites ning abstraheerimisvõime alles hiljem ning viimasesse staadiumisse peaksid kõik täiskasvanud välja jõudma. Piaget´ arengustaadiumid eri kultuurides: Traditsionaalkultuurides ei suuda täiskasvanud lahendada formaalsete operatsioonide ülesandeid (koolihariduse roll?). Animistlik mõtlemine (M. Mead). Iseloomulik lastele, eriti eelkooliealistele, kes omistavad elututele asjadele elusa omadusi. Kõikides kultuurides ei ole see iseloomulik ainult lastele. Vajalik on see eelkõige sellepärast et lapsi ette valmistada kultuuri vastuvõtmiseks, mida hiljem oleks palju raskem teha. Imik elab praeguses ajahetkes
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
