ROOMA RELIGIOON Roomas olid riik ja religioon omavahel väga tihedalt seotud. Kõik preestrid olid riigiametnikud. - Kõige kõrgem preester : pontifex maximus - Madalam preester : pontifex - Preester, kes tegeles ennustamisega : augur *Alistatud rahvaste usk jäeti rahule, aga nõuti enda jumalate kummardamise kõrval ka Rooma jumalate kummardamist. · Rooma usule on avaldanud mõju Kreeka ja etruskid · Roomlastele oli omane looduse hingestamine animism *palju jumalusi · nuumen igale asjale omane jõud ja vägi · laar esivanemate hing, maja kaitsevaim. Igas kodus oli esivanemate kuju nurgas, pereisa tegi ohverdusi(toit) · penaad kodukolde jumalus, neid austati iga eine korral, iga eine korral ohverdati veits. Koldesse kallati iga eine korral natuke süüa ja juua. · genius mehe kaitsevaim · juno naise kaitsevaim, soodustas abielu ja lastesünnitamist
1879 - sellest aastast võib psühholoogiat pidadada teaduslikuks distsipliiniks. Wilhelm Bunt rajas eksperimentaalse psühholoogia labori Leipzigis. Filosoofilisi käsitlusi tunnetusest: Antiik-Kreekas kujunes kaks vastandlikku psüühilise alge seletamise traditsiooni: materialistlik (Demokritos) ja idealistlik (Platon). Platon väidab, et hingel pole midagi ühist mateeriaga, vaid hing on ideaalne ning tunnetus seisneb kehasse asunud hinge meenutustes elust ideaalses maailmas. Platon (428/7-348/7 e.m.a.): dualism – filosoofiline seisukoht, mille järgi vaimuelu (psüühika) nähtused on põhimõtteliselt iseseisvad ja sõltumatud ajutegevusest, kuigi nad võivad kulgeda paralleelselt ajutegevusega. teadmised pole sõltuvad kogemusest (meenutamine). Aristoteles (384-322 e.m.a.) teadmised maailma kohta läbi 5 erineva meele aistingud peegeldavad ümbritsevat maailma püüdis esimesena süstematiseerida psüh...
* Euroopa vanimad kiviehitised: templid, hauakambrid (Malta, 5 at eKr) NEOLIITIKUM (algus: põlluharimise, karjakasvatuse, keraamika kasutuselevõtt, paikseksjäämine, suuremate asulate loomine; (algus Eestis: savinõude ilmumine Narvas 4 at eKr); lõpp: metallide kasutuselevõtt) * kunstis kaovad realistlikud kujutised, püütakse kujutada nähtamatut (neoliitikumi inimesed uskusid, et peale nähtava maailma on olemas ka nähtamatu, teispoolne maailm) * animism looduse hingestamine; tootemid hõimude kaitsevaimud, mida kujutati loomana, skemaatiliselt või tingmärgina (osad hõimud uskusid hõimu sugulusse mõne loomaga) Näiteks * megaliitilised ehitised suurtest kividest ehitised (Prantsusmaa, Inglismaa) nt Stonehenge (Inglismaa) kromlehh ehk vabaõhutempel läbimõõt 60 meetrit ringikujuliselt asetatud kiviplokid, millel paarikaupa kolmas plokk hauapaiga tähis
Üks ese võib kujutada midagi muud ja üks tegevus võib kujutada midagi muud. Nt tipkutopsi ja suu avamine. II Operatsioonide-eelne periood Sümboliste representatsioonide omandamine täielikult. Sümbolid ehk isiklikud representatsioonid, ainult laps teab nende sümbolite tähendusi. Märgid ehk konventsiaalsed (kokkuleppelised) representatsioonid. Sellele perioodile on iseloomulikud kolm peamist mõtlemisviga: Animism hingestatakse elutuid objekte, nähakse elusana esemeid, mis pole elusad. Piaget arvas, et seesugune mõtlemine on lastele loomuomane. Tõi välja põhjustena erinevaid tegureid, kuid omane on see, et kui miski asi liigutab siis ta on elus. See on seotud ka sellega, mida täiskasvanud lapsele räägivad. Ei ole lastele kaasa sündinud üldomane nähtus, vaid on sageli täiskavanute poolest konstrueeritud.
vastu. Henrik püüdis paratamatult ülistada oma kaaslasi ja siinseid rahvaid igati maha teha. Kroonika on teisest küljest ka väärtuslik ajaloomaterjal, kuna see annab informatsiooni muistsete eestlaste kommetest, uskumuste, keele ja nimede kohta. Henrik kirjeldab värvikalt ka eestlaste mehisust, surmapõlgust, ja vabadusejanu pikaajalises võitluses sissetungijatega. 12. Eestlaste eluolu ja usundi kirjeldus kroonikas. Eestlaste muistses usundis oli valitsevaks animism, mille aluseks on inimese jõuetus loodusjõudude ees ja oskamatus neist aru saada. Austati ka surnud esivanemate hingi- esivanemate kultus. Arvati, et elu kestab edasi ka pärast surma. Surnu hing, mida algselt nimetati kolliks, võis ringi liikuda ja halba teha. Neid püüti seetõttu lepitada ohvrite, toidu ja esemetega, mida arvati vaja minevat. Eestlaste muinasusundis oli tähtsal kohal ka maagia e. nõiakunst. Selle abil loodeti
ÜLDINE USUNDILUGU Õppejõud Ringo Ringvee 11. sept 2007 C. Partridge ,,Maailma usundid" T. Kulmar ,,Üldine usundilugu: religiooniteaduse põhimõisted. Maailmausundid. Seletussõnastik" Rudolf Bultmann arvas, et usundeid tuleb uurida demütologiseerimise teel. Usundeid uuris 3. saj ema Euhemeros, kes leidis, et jumalad on jumalikustatud kuningad. Euhemistlikud religiooniteooriad: Ed.B.Taylor animism: unenägudes hing liigub inimekehast välja; S.Freud, Erich von Däniken jumalad on tulnukad, tulnud muudest universumitest maa peale; Plutarchos religiooni algus on inimlikus hirmus. Usu-uuringud jagunevad mitmeks erinevaks kategooriaks. Usundifilosoofia: · Jumalatõestused · Usundist kõnelemine kasutades filosoofia ,,vahendeid" Usundi dimensioonid: Õpetuslik ja filosoofiline monoteism, polüteism, dogma Filosoofiline/teoloogiline apologeetika
Jõuti arusaamale, et eksisteerib ühiskondi, kus austus pole suunatud isikulistele jumalatele, vaid religioosselt austatakse näiteks loomi, taimi ja esivanemate vaime. Selle avastuse tulemusena hakati definitsiooni laiendama. Seetõttu jõuti arusaamani, et religiooni olemuses on üleloomulike jõudude või nähtuste austamisega. Hakati tegema teistlike (usk isikulistesse jumala(te)sse) ja mitteteistlike usundite vahel. Mitteteistlikke usundeid iseloomustavad animism (usk hingedesse, sellesse, et loodusobjektidel ja loomadel on hing), animatism (usk looduse üldisse hingestatusse), totemism (usk sugulussuhetesse loomade või taimedega). Nähtused eksisteerivad enamasti kõrvuti ühe religiooni sees. Sajandivahetusel olid levinud religiooni päritolu teooriad. Nende nähtuste puhul ei saa tegelikkuses tõestada, et üks neist oleks vanem või noorem. Ka definitsiooni religioon on usk üleloomulikesse nähtustesse on kritiseeritud. Võib
Esimene loeng Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia tegelevad inimese uurimisega. Kõik inimesed on võrdsed ja kõik kultuurid on võrdsed. Mis on kultuur? Keskne mõiste on kultuur. Mõtleme kultuurist millestki, mille on loonud ühiskonnas inimesed, kes on üle keskmise andekad. See on vähemuse privileeg. Kultuur on ühiskonna intellektuaalse tippkihi privileeg. Kultuuri mõiste on intellektuaalide seas väga pikka aega olnud valitsev. Kultuur on kõik inimtegevuse avaldused. Igapäevane elu ja argised tegevused kuulub ka kultuuri alla. Kultuuri mõiste on etnoloogias hästi avar. See pole koguaeg nii olnud kultuuriuurimise ajaloos. Ühiskonnas on kultuuriliselt kõrgemalt arenenud kihid ja enamik suurem mass on mittekultuurne. 2 võimalust, kuidas kultuuri mõista: 1) Kultuur on see, mida inimese poolt kõrgemalt hinnatakse 2) Kõik, mida inimesed on loonud, on kultuur See hakkas arenema 19.saj teisel poolel. 1871 inglise teadlane Edward Tylor esita...
Üldajalugu 1.Egeuse ehk Kreeta-Mükeene kultuur, õp. Inimene, ühiskond, kultuur, I osa, lk 91-100 Kreeka asub Balkani ps. ja seda ida poolt piirava Egeuse mere saartel. Mägine maa(ida- lääne suunalised). Ühendusteedeks meri, mille kaudu peeti sidet ka välismaailmaga. Seetõttu väga avatud muu maailma suhtes, teisalt sisemiselt killustunud. Kreeta asub Egeuse mere saarel. 1. Egeuse tsivilisatsioon (Kreeta-Mükeene kultuur) 2000-1000 eKr 1) Kreeta ehk Minose (minoiline) kultuur 2000-1500 (1400) eKr (Kreeta jt sealsed saared) • Loojate etniline päritolu teadmata, kõige rohkem seostatakse neid Vahemere idaosa ümbruses elunenud indoeurooplaste eelsete põliselanikega. Minoilise kultuuri nimi pärineb legendaarselt (Kreeka müüdid) Kreeta kuningalt Minoselt. Kuna tollaste Kreeta elanike silpkirja pole suudetud dešifreerida, siis on selle kult...
Arvati, et kõik elusolendid omavad peale füüsilise keha veel erilist väge. Ka teatud objektides, paikates ja taevas (äikese ajal), võis olla ka sõnades, mille abil sai loitsuda, nõiduda ja haigusi ravida (nim. tarkadeks või nõidadeks). Väe tõttu peeti osasid kive jne pühadeks. Enim väge oli peas, südames, veres, küüntes, juustes, karvades ja hammastes. Tihti kanti kaelas loomade hambaid ja kihvu, lootes nii nende väge omastada. Joodi ka looma teatud elundite verd. Animism elusa ja eluta looduse hingestamine. Uku Eestlaste muinasaja jumal. Tõnn Pärnu- ja Viljandimaa koduhaldjas(setudel Peko). Tarapitha ainuke Liivimaa kroonikas kajastatud jumal. Legendi järgi saarlaste jumal, kes lendas Virumaalt Saaremaale (kihutas nii suure matsuga, et järgi jäi suur auk Kaalis). Hing - inimese isikupära kandja, väga oluline keha elus hoidmiseks. Magamise ajal võis hing kehast ajutiselt lahkuda ning vahel asuda isegi teise olendi sisse
Muinasaja lõpul oli varanduslik ebavõrdsus: rikkam kiht- talupojad, madalam kiht- sõjavangidest orjad. Külad olid jaotatud teatud maksustamisüksustesse ehk vakustesse. 5. EESTLASTE MUINASUSUNDID · Vägi: on üheks muinasusundi põhimõisteks ja elemendiks. Väge oli teatud objektides, nähtustes(äike) paikades ja ka sõnades. Erilise väega inimesi nimetati nõidadeks ehk tarkadeks. · Hing: Eestlaste muistset maailmapilti iseloomustab animism, st usk, et kõigel on oma hing, nii elusal kui eluta loodusel. Hing on inimese isikupära kanda ja on väga oluline keha elushoidmiseks. Usuti, et hing lahkub kehast nii magamise ajal kui pärast surma. Surma puhul aga lahkus hing jäädavalt. · Ohverdamine: Looduses usuti elavat hulgaliselt vaime ja haldjaid, kellega püüti hästi läbi saada. Selleks tuli neile ohverdada. Valdavalt olid ohvriannid rahumeelse iseloomuga
Üldajalugu 1.Egeuse ehk Kreeta-Mükeene kultuur, õp. Inimene, ühiskond, kultuur, I osa, lk 91-100 Kreeka asub Balkani ps. ja seda ida poolt piirava Egeuse mere saartel. Mägine maa(ida- lääne suunalised). Ühendusteedeks meri, mille kaudu peeti sidet ka välismaailmaga. Seetõttu väga avatud muu maailma suhtes, teisalt sisemiselt killustunud. Kreeta asub Egeuse mere saarel. 1. Egeuse tsivilisatsioon (Kreeta-Mükeene kultuur) 2000-1000 eKr 1) Kreeta ehk Minose (minoiline) kultuur 2000-1500 (1400) eKr (Kreeta jt sealsed saared) · Loojate etniline päritolu teadmata, kõige rohkem seostatakse neid Vahemere idaosa ümbruses elunenud indoeurooplaste eelsete põliselanikega. Minoilise kultuuri nimi pärineb legendaarselt (Kreeka müüdid) Kreeta kuningalt Minoselt. Kuna tollaste Kreeta elanike silpkirja pole suudetud desifreerida, siis on selle kult...
ARENGUPSÜHHOLOOGIA 1. Arengupsühholoogia kui psühholoogia haru 1.1. Mõisted, aine 1.2. Koht teaduste süsteemis 1.3. Uurimismeetodid 2. Arengutegurid 2.1. Pärilikkus 2.2. Keskkond 3. Arenguteooriad. 4. Kreatsioon vs evolutsioon 5. Arengu periodiseerimine 6. Ülevaade arenguperioodidest 6.1. Sünnieelne areng 6.2. Areng imikueas 6.3. Areng väikelapseeas 6.3. 1.Kõne ja keele areng 6.4. Koolieeliku areng 6.4.1. Mänguteooriad 6.5. Areng nooremas koolieas 6.6. Areng noorukieas 6.6.1. Murdeiga 6.6.2. Käitumishäired, käitumisgeneetika 6.7. Täiskasvanuiga 6.7.1. Areng varases täiskasvanueas 6.7.2. Areng keskmises täiskasvanueas 6.7.3. Areng vanemas täiskasvanueas -eksam (kirjalik test ja suuline vastamine) -referaat, seminariettekanne 1 1. ARENGUPSÜHHOLOOGIA kui psühholoogia haru. Uurib psüühika, käitumise ja inimsuhete muutumise iseärasusi fülogeneesis, ontogeneesis ja kultuurilises arengus. Fülogenees- inimese evolutsiooniline areng. Fülo...
I OSA PSÜHHOLOOGIA ÜLDKÜSIMUSI PSÜHHOLOOGIA AINE, MEETODID, PRINTSIIBID JA STRUKTUUR Teema 1 Psühholoogia on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Eelteaduslik Elutarkus, elupsühholoogia, terve mõistus, pikitud müütide, eelarvamuste, omavahel vasturääkivate tõdemuste ja käibefraasidega, samas aga sisaldades üllatavalt tabavaid ja praktilises elus kasulikke näpunäiteid ja tõdesid. Märkimisväärne osa EP teadmistest ei ole verbaalselt edastatav. Filosoofiline põhifunktsioon on tegevuse süstemaatiline ja ennetav mõtestamine inimühiskonna tarbeks., oluliste gnoseoloogiliste (tunnetusteoreetiliste) ja ontoloogiliste (olemisõpetusega seotud) probleemide lahendamine ning sellest johtuvalt uute ideede genereerimine. Teaduslik Eristavaks jooneks teadmiste suur usaldusväärsus, mille tagavad mõistete täpne defineerimine ja loogilis...
HTOS.02.244 MAAILMA LASTEKIRJANDUSE EKSAMI KORDAMISKÜSIMUSED 1. Maailm vanimast eeposest. Gilgameš - kangelane oli Sumeri Uruki linna valitseja 3. aastatuhandel eKr. Koos oma parima sõbra, metsinimese Enkiduga elas Gilgameš läbi rea seiklusi. Koos võitsid nad koletise Humbaba ja pärast seda, kui Gilgameš oli tagasi lükanud jumalanna Ištari abieluettepaneku, tapsid taevase sõnni. Kui Endiku suri, asus Gilgameš otsima igavest elu. Jõudnud turvaliselt üle Surmavete, kohtas ta surematut meest Utnapištimit , kes jutustas Gilgamešile, kuidas tema ja ta perekond elasid üle suure veeuputuse. Utnapištim ütles, et igavese nooruse taim kasvab merepõhjas. Gilgameš leidis selle, kuid kui ta end ühel põllul pesi, sõi madu tema väärtusliku taime ära ning ta pidi tühjade kätega Urukisse tagasi minema. Gilgameši arvastuseotsing oli olnud asjata.Gilgameš otsib elu mõtet. Teda piinab küsimus, mis jääb inimesest järele pärast tema surma. Pöörd...
I OSA PSÜHHOLOOGIA ÜLDKÜSIMUSI PSÜHHOLOOGIA AINE, MEETODID, PRINTSIIBID JA STRUKTUUR Teema 1 Psühholoogia on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Eelteaduslik Elutarkus, elupsühholoogia, terve mõistus, pikitud müütide, eelarvamuste, omavahel vasturääkivate tõdemuste ja käibefraasidega, samas aga sisaldades üllatavalt tabavaid ja praktilises elus kasulikke näpunäiteid ja tõdesid. Märkimisväärne osa EP teadmistest ei ole verbaalselt edastatav. Filosoofiline põhifunktsioon on tegevuse süstemaatiline ja ennetav mõtestamine inimühiskonna tarbeks., oluliste gnoseoloogiliste (tunnetusteoreetiliste) ja ontoloogiliste (olemisõpetusega seotud) probleemide lahendamine ning sellest johtuvalt uute ideede genereerimine. Teaduslik Eristavaks jooneks teadmiste suur usaldusväärsus, mille tagavad mõistete täpne defin...
Siin austati jumalanna Neit'i, keda kreeklased samastasid jumalanna Athenaga. Sel linnal oli Egiptuse ajaloos suur tähtsus. Teda tundsid hästi ka kreeklased. Teda mainib Platon oma jutustuses Atlantisest. 6) Ksoisi nomos? Saisist põhja pool asetses Buto linn, kulljumal Horose austamise keskus. See nomos oli delta lääneosa tähtsaim nomos ja kantsiks tema võitluses Lõuna-Egiptuse vastu. TEINE LOENG Vana-Egiptuse religioon. Animism, fetishism, totemism. Loomadekultus. Nagu teistes Vana Idamaade kultuurides (Sumeris, Akkadis, Babüloonias, Assüürias, Foiniikias, Süürias jne.), nii mõjutas ka Egiptuses religioon Egiptuse ühiskonna kõiki nähtusi, vajutades teatava pitseri kõigile kultuurielu külgedele. Elementaarsed usundlikud kujutlused, mis olid kujunenud ühes ürgkogukondade tekkimisega, tegid Egiptuse mitmesajandilise ajaloo kestel läbi muutusi, komplitseerusid ja muutusid üksikasjalisemaks
naiivne realism - võimekus eristada välismaailma oma psüühikast; laps kaldub nägema psühholoogilisi sündmusi nii nagu neil oleks bioloogiline eksistents (keel, kõne) - unenägu näevad ka kõik teised lapse arvates (laps räägib mängumõmmiga, et ta ei kardaks, kuid tegelikult on see tema enda tunne, mille ta kannab ole objektile) animism - eluta objektile antakse eluline tähendus; elutatel asjadel on samuti tunded, vajadused laste arvates; keskkonna, eripära, vanuse jne spitsiifiline; füüsilised objektid artifitsialism - arvamus, et keegi on asjad valmis teinud; mängib olulist rolli egotsentriline assimilatsioon ja selle areng Toob sisse laste õpiaktiivsuse, kaaslastega suhtlemise - teadmisi ei saa hinnata vaid testi abil Piaget`i abile on arenenud suuresti kognitiivne psühholoogia
[1] Eesti Entsüklopeedia: köited 1, 3. [2] Encyclopedia Britannica: http://www.eb.com, seda on siin enam-vähem kõikjal. [3] Jaanus Plaat: Loengukonspekt. 64 Indeks Inimesed Keeled Bastian, A., 9 pidgin, 26 Benedict, R., 9, 14 Boas, F., 9, 14 Mõisted Bodin, J., 11 ambilokaalsus, 37 Brocad, P., 8 animism, 49 Eisen, M. J., 20 antropoloogia, 8 Engels, 14 bilateraalne, 34 Freud, 35 diakrooniline, 25 Generep, 51 diffusionism, 14 Gennep, C.-A., 39 egalitaarne, 40, 45 Goodall, J., 8 eksogaamia, 35 Gordon, R., 47 endogaamia, 36 Harris, M., 44 endogeenne, 40
Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat/ teadus, mis uurib inimese hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldumise viise. Eesmärgid: kirjeldada, mõista, prognoosida. Psyche (kreeka k) hing, vaim Logos (kreeka k) õpetus Psüühika - organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides/organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist Psüühilised nähtused jagunevad: protsessid - tunnetus- ja emotsionaalsed protsessid, toiminguid käivitavad ja suunavad protsessid (nt inimesele meenub midagi - ta mõtleb sellele - tunneb midagi - unustab) seisundid - inimese üldine aktiivsuse tase, olek, psüühiliste protsesside kulgemise eripära, meeleolu. omadused - inimese psüühika tüüpilised erijooned, mis iseloomustavad inimese psüühikat kiiruse, täpsuse, püsivuse, muutlikkuse, aktiivsuse taseme, mahu, suunitluse jm ...
Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat/ teadus, mis uurib inimese hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldumise viise. Eesmärgid: kirjeldada, mõista, prognoosida. Psyche (kreeka k) – hing, vaim Logos (kreeka k) – õpetus Psüühika - organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides/organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist Psüühilised nähtused jagunevad: protsessid - tunnetus- ja emotsionaalsed protsessid, toiminguid käivitavad ja suunavad protsessid (nt inimesele meenub midagi - ta mõtleb sellele - tunneb midagi - unustab) seisundid - inimese üldine aktiivsuse tase, olek, psüühiliste protsesside kulgemise eripära, meeleolu. omadused - inimese psüühika tüüpilised erijooned, mis iseloomustavad inimese psüühikat kiiruse, täpsuse, püsivuse, muutlikkuse, aktiivsuse taseme, mahu, suunitluse ...
20. sajandil on paljud marid leidnud rakendust tööstuses ning muudes mittetraditsioonilistes majandusharudes. Usund Enamik marisid õigeusustati 18. sajandil sunniviisiliselt. Selline kristianiseerimine jäi muidugi üsna formaalseks ning suur osa marisid (eriti idamarid) säilitas oma endise usu. 1897. aasta rahvaloenduse andmeil tunnistas 27,6% maridest end avalikult animistideks, tegelikke animiste ja n-ö poolpaganaid oli kindlasti tunduvalt enam. Mari animism on alles tänini, see on Mari Vabariigis ametlikult tunnustatud. Riigi rahaga rajatakse hiisi ning animistlikud preestrid (kart'id) osalevad riiklikel tseremooniatel. Usklikud mäemarid on reeglina õigeusku ning loomulikult on õigeusklikke ka teiste maride seas. 20. sajandil on levinud ateism, sajandi lõpul mitmesugused uususundid. Mordvalased Nimetused
morborum, 1763), jagades haigused 325 perekonda. F. Boissier de Sauvages de la Croix (Nosologica medica, 1768) jagab haigused kümnesse klassi, 295 perekonda ning 2400 liiki. 27 18. sajand nägi filosoofilise õpetuse, nagu vitalism, õitsengut. Maailmavaade oli olemas olnud juba antiikmõtlejaist peale, põhinedes seisukohal ,,elujõust". Vitalismiga seostatav oli ka 17. sajandil Saksamaal Georg-Ernst Stahl levima hakanud animism, õpetus hinge olemasolust organismidel. ,,Hing" ka kaitsenuks ja ravinuks organisme. Elujõud kui eesmärgipärane tung, hing vms, oleks seletanud nii mõndagi looduses ja ka haiguslikes protsessides. Haigus oleks elundite ettemääratud funktsioonide häirumine. Ideele lisas jumet Paracelsuse poolt võimendatud ontoloogiline haiguskäsitlus. Vitalism pidurdas eksperimentaalse, empiirilise teaduse arengut, kuna käsitles midagi, mida oleks pidanud olema teaduslike meetoditega
Psühholoogia alused 1.Psühholoogia aine, meetodid, printsiibid ja struktuur Psühholoogia aine Psühholoogia on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Pärineb kreeka keelest psyche (hing) ja logos (õpetus). Psüühika (kr.k psychikos-hingeline, vaimne.Ingl k. mental , sõnast mind) väljendub objektiivse tegelikkuse tunnetamise võimes. Kõige tõenäolisemalt on ta närvisüsteemi ja aju tegevuse tulemus, selle funktsioon. Lisaks tegelikkuse tunnetusfunktsioonile mõistetakse psüühika all ka hingelaadi, hingeelu, isikupäraseid hingeelulisi nähtusi. Represetatsioonid-psüühilised esindused(vahendavad informatsiooni psüühikasse) Subjektiivselt ilmneb psüühika aistingute, tajude, kujutluste ,mõtete, emotsioonide jms vormis. Objektiivselt väljendub psüühika inimese tegevuses,kõnes, miimikas, tegevuse resultaadis jms. Psüühiline tegelikkuspeegelus tekib välis-või sisekeskkonna ärritajate mõjutamisel meeleorganeile ja see on alati subjektiivne;...
Rakenduspsühholoogia püüab teoreetilistes distsipliinides saadud teavet kasutada konkreetsete eluliste probleemide lahendamiseks. Suunav, konsulteeriv ja otsuseid ette valmistav funktsioon seoses teiste ainetega, subjektiivse maailmaga. Kasvatustöö ja ravi nt- otsesemalt nähtavad ül-d. AJALOOST Leipzig 1879 Esimene eksperimentaalpsühholoogia laboratoorium. Wilhelm Wundt. Psühholoogia kui iseseisva teadusdistsipliini teke. Esemete ja olendite hingestamine- animism. Tsivilisatsioon- hingeellu puutuv sai filosoofia uurimisobjektiks. Psüühilise alge seletamine- materialistlik (Demokritos- hing on materiaaalne) ja idealistlik (Platon-hing on ideaalne, tunnetus elust ideaalses maailmas). Descartes- interaktiivne dualism- vaimuelu nähtused on sõltumatud ajutegevusest, käivad kooskõlas. John Locke- teadmiste meelelise päritolu idee- vastsündinu on tabula rasa, kogemus kirjutab meelte kaudu sisu. K.Marx ja F
Psühholoogia alused 1.Psühholoogia aine, meetodid, printsiibid ja struktuur Psühholoogia aine Psühholoogia on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Pärineb kreeka keelest psyche (hing) ja logos (õpetus). Psüühika (kr.k psychikos-hingeline, vaimne.Ingl k. mental , sõnast mind) väljendub objektiivse tegelikkuse tunnetamise võimes. Kõige tõenäolisemalt on ta närvisüsteemi ja aju tegevuse tulemus, selle funktsioon. Lisaks tegelikkuse tunnetusfunktsioonile mõistetakse psüühika all ka hingelaadi, hingeelu, isikupäraseid hingeelulisi nähtusi. Represetatsioonid-psüühilised esindused(vahendavad informatsiooni psüühikasse) Subjektiivselt ilmneb psüühika aistingute, tajude, kujutluste ,mõtete, emotsioonide jms vormis. Objektiivselt väljendub psüühika inimese tegevuses,kõnes, miimikas, tegevuse resultaadis jms. Psüühiline tegelikkuspeegelus tekib välis-või sisekeskkonna ärritajate mõjutamisel meeleorganeile ja see on alati subjektiivne; igas...
* Positivism eeldas tema arust igasuguse subjektiivsuse eitust, sest see üksnes häirib objektiivset ja teaduslikku tunnetamist. * Normaalsed on üksnes meelelised kogemused või loogika, kuid kõik muu on hälve. * Ta uskus, et inimlik mõtlemine on läbinud kolm seisundit: -) Teoloogilise staadiumi inimvaim suunab oma uuringud asjade sisemisele olemusele ehk usutakse absoluutsesse tunnetuse olemusse. *) Animism ehk primitiivne tasand ehk kõigele omistatakse hing. *) Polüteism ehk igale valdkonnale omistatakse oma jumalus. *) Monoteism ehk kõigi ilmingute taga nähakse vaid üht põhjust ehk jumalat. -) Metafüüsilise staadium teoloogilise staadiumi teine variant ehk jumalate asemel tulevad mängu abstraksed mõisted, olemused. -) Positiivne staadium inimene jõuab tõeallikani, kus ta leiab, et kõik senised otsinud on viljatud.
I Muinasaeg Mõisted: esiaeg e muinasaeg ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni 13. sajandi alguses arheoloogiline kultuur ühelaadsete leidudega muististe rühm 1.1 Kiviaeg inimasustuse tulek Eestisse sai võimalikuks u 8000 a eKr, kui Balti jääpaisjärv murdis läbi Mesoliitikum e keskmine kiviaeg u 7500 3300 a eKr: esimesed inimesed saabusid Eestisse u 7500 a eKr kunda kultuuri rahvas (umbes tuhat inimest); esimesed leiukohad olid Kunda Lammasmägi ja Pulli Pärnu lähedal; iseloomulik Lammasmäele: eluviisilt kütid ja kalastajad, elamuks püstkoda, tööriistad olid kivist, sarvest ja luust, arvatavasti päritolult europiidid Neoliitikum e noorem kiviaeg u 3300 1500 a eKr: u 3300 a eKr saabusid soomeugrilased ja nendega koos kammkeraamika kultuur; leiukohad: Akali, Kullamaa, Valma; leidude hulgas on palju luust ja merevaigust ripatseid; iseloomulik: eluviisilt kütid kalastajad, elamuks püstkod...
järeltulijad MUINAS EESTI 1030 - Jaroslav Tark rajas eestlaste muistse linnuse kohale Jurjevi. Esimene ajalooline märge Jurjevi (Tartu) kohta. `Jutustus möödunud aegadest' - Vanim vene kroonika, mille kirjutas Kiievi munk Nestor. Tzuudid - eestlaste nimetus slaavlaste seas muinas ajal (Tzudskoje osero - Peipsi järv). 1 Eestlaste seas valitses usundina animism ja totemism. Eestlaste jumalad olid: Taara (sündis Ebavere mäel ja lendas sealt Saaremaale). Uku Tõnn - pärnu- ja viljandimaal. Pekko - Settudel 1154 - Araablasest geograaf al-Idris märkis oma maailma kaardile asula Klvn, seda peetakse esimeseks Tallinna ära märkimiseks (KLVN - Kolõvan). Sellel alal pidavat elama aestid ja finnid. Sõnast aest tuletas Jannsen sõna Eesti. MUISTNE VABADUS VÕITLUS. 1208-1227
mõnegi kiriku lõhenemisele. Sallivus: põhiliselt hindu keskkonnas töötanud ema Teresat hindasid nii kristlased, hindud, moslemid kui budistid (dalai-laama sõnutsi võiks budismis ema Teresat vaadelda bodhisatvana). Vt .pdf faili 9.religioon ja eetika, igasugused diagrammid ja tabelid! Mõisteid · Maagia vs religioon · Loits vs palve · Teism · Deism · Polüteism · Monoteism · Ateism · Agnostitsism Loodususundid · Loodust nähakse vaimsena o ANIMISM o ANIMATISM · Ühtekuuluvustunne loodusega o TOTEMISM · Suhtlemine vaimsega maagia ja riituste läbi · Läbiv põhimõte võta nii palju kui sa vajad (jahtimisel, korilusel, maaharimisel jm) "Katsed põhjendada moraali usust lahus on nagu laste katsed istutada ümber neile meeldivat lille, kiskudes ära juured, mis tunduvad ebameeldivad ja ülearused, ning pistes need mulda. Ilma usuta ei saa olla tõelist siirast moraali, nii nagu ilma juurteta ei saa olla
Riik ei dikteerinud religioosset käitumist. Olid üldised pühad, kus ühiselt ohverdati ja võeti ühiselt osa pidustustest, ka teatrietendus. Algselt etenduste põhimõte oli, et kogukond oleks kõik koos. Eriti maapiirkondades palju vaime. Tuntumad laarid- lares- kaitsevaim. Penates- kodukaitsevaim. Genii- genius- geograafiliste või majade kaitsjad. Neile kõigile ohverdati ande. Nendele ohverdamine oli iga perekonna siseasi. Ohverdused lihtsad, tavaliselt enne sööki. Oli animism. Ametlik religioon, mis puudutas tervet kogukonda palju ei erinenud individuaalsest religioonist. Pidi tseremooniaid täitma, tasakaal jumalate ja inimeste vahel oli roomlaste arust pidevas ohus, sp tseremooniad. Katab pietas´e. Sellele lisaks inimeste vahelise suhete säilitamise. Eelkõige pühendumine inimesele, kes on pandud ülemaks. Pietas tagab maailmakorra säilimise. Pietas- pio, piare- ohverdama, läbi selle lepitama. Ka jumalaid rahustama. Halba tegu heastama, ka kuritegu
pandi kaasa tööriistu, relvi ja toitu. Sööki-Jooki viidi hiljemgi kui kalmel peedi mälestusööminguid. Sügisel mihkli ja mardipäeva vahel oli hingede aeg, surnud hinged liikusid ringi ja nende kostitamiseks kaeti laud. Hingede ärasaatmisel kaeti neile ja saun. See aeg oli rahulik ja siis ei tohtinud lärmata. Suhtumine loodusesse. Inimesed pidasid end loodusega üheks ja kõigel on oma hing. Levinud oli animism e elusa ja eluta looduse hingestamine. Lähtuti seisukohast, et nii kuidas mina talle, nii tema mulle. Seepärast suhtuti loodusesse sõbralikult. Vaimud, haldjad, jumalad. Looduses esinesid veel teatud vaime ja haldjaid, kes hoidsid ja kaitsesid loodust. Koduhaldjaid peeti lausa jumalates väikestviisi. Mitmel pool oli tuntud koduhaldjas Tõnn ja setudel seisis viljasalves Peko.
müünud. 1187.a hävitati tolleaegne tähtsaim Rootsi linn Sigtuna. Kes seda täpselt tegid, pole teada, kuid usutavasti olid linna ründajate seas ka saarlased. Mõningaid sõjaretki tegid siia venelased ja eestlased vastasid neile, püsivaid vallutusi need sõjakäigud kaasa ei toonud. Eestlaste muistset maailmapilti iseloomustab animism, st usk, et kõigel on oma hing, nii elusal kui eluta loodusel. Seetõttu suhtuti kõigesse kui elavasse. Usuti, et hing lahkub kehast nii magamise ajal kui pärast surma. Esivanemate hingede eest hoolitsemist peeti väga oluliseks, eriti oktoobris-novembris kestnud hingedeajal. Hingedele tuli viia sööki-jooki ja võimalusel kütta neile aeg-ajalt sauna. Teine oluline mõiste oli vägi. Väge esines nii elusolenditel kui nähtustel (nt äike), aga ka sõnades võis väge olla
1 FILOSOOFIA AJALOO PÕHIPERIOODID JA PÕHIJOONED Filosoofia püüab väljendada väljendamatut; mis on teadmiste piiride taga. On vihje, et kusagil on tõde. Mõtteteadus - elu liigub mõtte jõul edasi. Kui mõte on loid, siis nii liigub ka elu. Filosoofias on erinevaid vaateviise ühele ja samale asjale. Filosoofia lätteks on kõrgem uudishimu, mis Vanas-Kreekas liikus kahes suunas: 1)Joonia koolkond (praeguse Türgi, Väike-Aasia rannik) - esitatakse küsimus asjade algusest (arhe); 2)Sofistide ajastu - neid ei huvita asjade algus, nende mõtete keskmes oli inimene (antropos). Need kaks suunda võttis kokku suur Kreeka filosoof Platon. Ta leiab, et tarkus voolab mõlemast allikast - maailmast ja me endi sügavusest. Platon esitab filosoofia 3 põhiküsimust: 1)Mis on tõene?; 2)Mis on hea? (eetikaküsimus); 3)Mis on ilus? (esteetika). Immanuel Kant on viimane suur valgustaja, suur kriitik. Immanuel Kant sõnastab 4 küsimust: 1)Mida ma võin tead...
Ugrilik religioon). Muinas-ajal Eesti polnud isoleeritud ümbritsetud maailmast. Kristlikud ideed olid eestlastele tuttavad. On teada üksikuid kristlastest eestlaseid 12. sajandil. 12. sajandil on tavalised leiud haudades kaela ümber ristid. Keskaegsed kristlased ei eitanud paganlike jumalate olemasolu, sest neid peeti deemoniteks, kes võtsid võimu üle inimeste. Maausk polnud ühtne, pidevalt seda inimesed täiendasid ja muutsid. Maausku iseloomustab animism ehk usk eluta objektidesse (Puu, jõgi, mets). Talurahvas ja katoliiklus: Talurahvas peab teadma: Meie Isa Palve, Ave Maria, usutunnistus, Meie tervitus palve. Eestikeelse kirjasõna sünd- Varasemad eesti keelsed sõnad pärinevad Henriku kroonikast: Laula! Laula! Pappi! maga magamas, maia, malewa. Vanimad sidusad eestikeelsed tekstid on säilinud alles 16. sajandi esimesest poolest. Sel ajal ei saa veel rääkida eesti kirjakeelest, vaid kirjutatud eesti keelest
3. Arhitektuuri liigid sakraal- e. kirikuarhitektuur profaan- e. ilmalik arhitektuur 1 militaar- e. sõjaline arhitektuur Esiaegne kunst Esimesed mälestusmärgid kiviajast 40 000 kuni 12 000aastat e.m.a. - ÜLEMPALEOLIITIKUMIST. Mis oli kunsti tärkamise põhjuseks? Immanuel Kant arvab, et kunsti olemuseks on mäng. Kunst on vaba fantaasia vili. Teine teooria tuleb usundist. Ürginimese usundiks oli animism, millega kaasnes maagia. Näiteks joonistati loomade kujutisi maagilistel eesmärkidel. Inimene joonistas looma, "haavas" teda ja uskus, et nii on tal ka parem jahiõnn. Koopamaalidel ongi oda-või noolehaavadega loomade kujutisi. Ka muusikat ja tantsu peetakse maagilisteks tegevusteks. Elamud. Ürginimesed elasid esialgu koobastes. Seal, kus kliima oli soojem, ehitati ka kergemaid varjualuseid. Onnide ehitamiseks kasutati väga erinevaid materjale; puuoksi,
KULTUURILUGU I VANA-KREEKA KULTUUR konspekt Motto: OIDIPUS Ega siis midagi, hakkame pihta, ma püüan sind jõudumööda aidata. Too oma projekt lagedale. EUSOPHYLOS (keskmiselt tasutav kultuuritöötaja, purjus peaga võtab süü enda peale) Järjestus pole mul veel päris läbi mõeldud. Tahaks, et sel asjal oleks peale päevakajalise väärtuse ka tugev esteetiline mõju, kuivõrd see on ikkagi avalik samm ja mina olen ikkagi kultuuritegelane. OIDIPUS Esteetiline ennekõike! EUSOPHYLOS Kui alustaks maapakku siirdumisest? Sellel oleks lai kõlapind ja sügav alltekst. Kui esimese asjana silmad ...
ÕPETAJARAAMAT laste töölehtede juurde 2006 Projektijuht: Urmo Reitav, Tartu Ülikooli Narva Kolled Koostajad: Liivi Aleksandridi, Irina Aru, Elviira Haukka, Ingrid Härm, Inguna Joandi, Margit Kaljuste, Natalja Lunjova, Lea Maiberg, Ülle Peedo, Margarita Raun, Maibi Rikker Toimetajad: Merit Hallap, Anu-Reet Hausenberg, Lydia Pihlak, Kristi Saarso Trükise koostamist ja väljaandmist on rahastanud Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutuse Haridusprogrammide Keskus Autoriõigus: Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutus ISBN AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 e-post: [email protected] http://www.atlex.ee Tasuta jaotatav tiraa Õpetajaraamat SISUKORD Sisukord 3 Eessõna 6 1. Sissejuhatus ...
*süljeerituse muutused, *aju biopotentsiaalide muutused. Vaata õpikust ise isiksuse tahtelise iseärasusi Tahepatoloogia Initsiatiivitus Jne EKSAM 19. sajandi psühholoogia Kuni 19. sajandini oli psühholoogia filosoofia alavaldkondi; iseseisvaks empiiriliseks teadusharuks sai ta 19. sajandi teisel poolel. Leipzig 1879 Esimene eksperimentaalpsühholoogia laboratoorium. Wilhelm Wundt. Psühholoogia kui iseseisva teadusdistsipliini teke. Esemete ja olendite hingestamine- animism. Tsivilisatsioon- hingeellu puutuv sai filosoofia uurimisobjektiks. Psüühilise alge seletamine- materialistlik (Demokritos- hing on materiaaalne) ja idealistlik (Platon-hing on ideaalne, tunnetus elust ideaalses maailmas). Descartes- interaktiivne dualism- vaimuelu nähtused on sõltumatud ajutegevusest, käivad kooskõlas. John Locke- teadmiste meelelise päritolu idee- vastsündinu on tabula rasa, kogemus kirjutab meelte kaudu sisu. K.Marx ja F
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson.....................................................................................
Hiina aiad avaldasid suurt mõju teiste maade, eelkõige Jaapani aiakunstile. Hiina aiad lõid eelduse maastikulise pargikujunduse arengule Euroopas 18. saj kesk- ja lõpuosas, kus loodi nn inglise-hiina stiil (järgmise loengu üks teemadest). JAAPANI AIAD JAAPANI FILOSOOFILINE TAUST LÜHIDALT Jaapani asend kaugel saartel tingis selle, et tihedam suhtlemine mandriga tekkis alles 3. saj e.Kr. Selle ajani valitses seal Jaapani rahvususundiks peetud sintoism, mille aluseks on animism ja polüteism (=mitme jumala kummardamine), surnud hingede ja loodusjumalate austamine. Kummardati kõike looduslikku. Sinto tähendab tõlkes jumala teed, laiemas mõttes oli see elufilosoofia (uskumused, tavad). Jumalaid ja vaime nimetati "kamideks", kamidena austatakse ka keisrite ja esivanemate hingi. Jumalateks peetakse isegi loodusnähtusi. Kokku arvatakse olevat 80 miljonit jumalat, kõik nad tegutsevad omavahel koostöös ning kogu maailma areng on nende tegevuse vili
• psühhomotoorne – iseloomustajaks liikuvus, püsimatus, aktiivsus ja energilisus; Andekate isiksuslikud eripärad 59 • meeleline – kõrgenenud aistingud, erksus meeleliste kogemuste suh- tes; • kujutlusvõime – kujutelmade erksus, assotsiatsioonide rohkus, soo- dumus unistamiseks, fantaasiateks ja väljamõeldisteks, animism ja isi- kustamine, ebatavalise eelistamine; • intellektuaalne – aplus uute teadmiste, avastamise ja küsimuste esi- tamise järele, armastus ideede ja teoreetiliste analüüside vastu, tõeot- singud; • emotsionaalne – tundeelu sügavus ja intensiivsus, mis väljendub ava- rates tunnetes, kaastundes, suurenenud vastutustundes, eneseanalüü- sis, tundlikkuses ebaõigluse ja kahepalgelisuse suhtes.
kõike juhtivasse üldisesse ja vaimsesse jõusse. Ta arvavat ka seda, et selline jõud mõjutab nii loodust kui ka inimest ennast. Kui mingid asjad on omavahel sarnased, siis peavad olema ka need omavahel seoses. Selline on analoogia, mis määratakse inimese seost loodusega. Selline asjaolu võimaldab manipuleerida piltidega, kujudega jne. Mõistus ütleb, et sarnasus toob omakorda ka sarnasuse. Antud mõttelaad on omane laste mõttemaailmale, mida iseloomustab animism ja egotsentrism. Lapse nägemuse jaoks on asjad ,,hingestatud". See ongi lapseliku animismi põhiliseks iseloomujooneks. Ka selle funktsioonid tingivad müüdi iseloomulikud küljed. Mütoloogiliste süzeede ja kujundite transleerumises väljendubki stereotüpiseerimine. Stereotüübid etendavad sarnaseid harjumusi, milleks need siis muutuvad. Stereotüüp surub alla inimese individuaalse ,,teadvuse" ja selle asemele tõstab esile kollektiivse ,,teadvuse". Näiteks
kõike juhtivasse üldisesse ja vaimsesse jõusse. Ta arvavat ka seda, et selline jõud mõjutab nii loodust kui ka inimest ennast. Kui mingid asjad on omavahel sarnased, siis peavad olema ka need omavahel seoses. Selline on analoogia, mis määratakse inimese seost loodusega. Selline asjaolu võimaldab manipuleerida piltidega, kujudega jne. Mõistus ütleb, et sarnasus toob omakorda ka sarnasuse. Antud mõttelaad on omane laste mõttemaailmale, mida iseloomustab animism ja egotsentrism. Lapse nägemuse jaoks on asjad ,,hingestatud". See ongi lapseliku animismi põhiliseks iseloomujooneks. Ka selle funktsioonid tingivad müüdi iseloomulikud küljed. Mütoloogiliste süzeede ja kujundite transleerumises väljendubki stereotüpiseerimine. Stereotüübid etendavad sarnaseid harjumusi, milleks need siis muutuvad. Stereotüüp surub alla inimese individuaalse ,,teadvuse" ja selle asemele tõstab esile kollektiivse ,,teadvuse". Näiteks
kõike juhtivasse üldisesse ja vaimsesse jõusse. Ta arvavat ka seda, et selline jõud mõjutab nii loodust kui ka inimest ennast. Kui mingid asjad on omavahel sarnased, siis peavad olema ka need omavahel seoses. Selline on analoogia, mis määratakse inimese seost loodusega. Selline asjaolu võimaldab manipuleerida piltidega, kujudega jne. Mõistus ütleb, et sarnasus toob omakorda ka sarnasuse. Antud mõttelaad on omane laste mõttemaailmale, mida iseloomustab animism ja egotsentrism. Lapse nägemuse jaoks on asjad „hingestatud“. See ongi lapseliku animismi põhiliseks iseloomujooneks. Ka selle funktsioonid tingivad müüdi iseloomulikud küljed. Mütoloogiliste süžeede ja kujundite transleerumises väljendubki stereotüpiseerimine. Stereotüübid etendavad sarnaseid harjumusi, milleks need siis muutuvad. Stereotüüp surub alla inimese individuaalse „teadvuse“ ja selle asemele tõstab esile kollektiivse „teadvuse“. Näiteks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
