Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"animatism" - 38 õppematerjali

animatism – usk ebaisikulisse väkke looduses; see vägi on mana (Okeaania päritolu) Ükski religioon ei piirdu ainult ühena neist, sp neid eraldi religioonina võtta ei saa.
thumbnail
19
pdf

Eesti vana usk konspekt

09.2011 Animatism: vägi, usk kõige väetatusse, vägi on ebaisikuline · preamanism · vitalism · filossoofiline hülosoism x4 · panpsühhism - x3 areng ja nö tihenemine, tihenemine inimeses x2 x1 x4 on suurem väe tajuvus kui x1? Subjektiivne tajumine. Väe tajumine langeb kokku geograafilise eristusega. Välised märgid: -geograafiline eristusega (Nt. põdrad...suurem vägi millisel põdral?) -sarved, nende suurus -viljakus -juht -suurus -hääl -liikuvus -anomaalia(värv nt. Must/kollane-mürgine, Sinine-paradoksaalne värv, sest materiaalses maailmas sinist peaaegu ei esine) -lõhn Subjektiivne tajumine: -muutused tunnetes -muutused kehaaistingutes -vibratsioon -tasakaal -proportsioonide muutus jne. Inimene(vägi...

Eesti vana usk
178 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Kordamisküsimuste vastused

matusepaikade korrashoidmine ja nende külastamine tähtpäevadel 4) esivanemate nimede ja elulugude mäletamine (eestlased teavad heal juhul vanavanemate nimesid) 5) rituaalsed suhtlemised elavate ja surnute vahel ­ 2.nov. hingedepäeval kojukutsumine, surnute haual söömine 6) loodeti esivanemate abile kriitilistes olukordades 4. Suhted esivanematega ­ ajalooline dünaamika 1) animatism ­ kujutlus elavast laibast. Surnuid kardeti, sellest tulenes ka soov neid tõrjuda, et takistada neid elavate juurde tagasi tulemast (näiteks luude murdmine laibal, laiba kinnisidumine). Surnut ei peeta enam inimeseks, ta on keegi teine, võõras. 2) animism ­ ühelt poolt hirm, teiselt poolt tekkis kujutlus sellest, et elavad ja surnud moodustavad sümbioosi. Positiivne suhtumine surnutesse (hoolitsus surnute eest, sõbralik suhe surnutesse)...

Maasotsioloogia
300 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Sissejuhatus etnoloogiasse eksamikonspekt

· Kultuuri osana & tunnusena on religioon universaalne. · Üleloomulik ­ jõud, mis usutakse olema mitteinimlikud või mitte alluma loodusseadustele. · Antropomorfiseerimine ­ tendents omistada elututele asjadele isikuomadusi. Religiooni tekke hüpoteesid: · Animism - usk hingestatud olenditesse, mis elustavad loodust (Edward Tylor, 1873). (magamine, minestamine ­ elutu keha, nägemused) · Animatism - usk maailma hingestavatesse mitteisikulistesse üleloomulikesse jõududesse (Robert Marret, 1909). · Psühholoogilise projektsiooni hüpotees ­ (Freud) ­ Isa kujust tulenev: suur, võimas, teab kõike: kultuurilisel tasandil projitseeritakse edasi. · Maagiline hüpotees ­ (Malinowksi) ­ rahuldamaks kindlustunde vajadust ebakindlates oludes; kontrollitunde vajadus! Inimene sunnib üleloomulikke jõude oma tahte järgi. Universaalne igas kultuuris....

Etnoloogia ja...
233 allalaadimist
thumbnail
7
odt

Religiooni mõistete seletus

Selle mõistega täiendas Marett Edward Burnett Tylori animismi mõistet. Animism tähendas Tyloril usku vaimudesse (üleloomulikesse kehatutesse olenditesse). Tylor pidas seda religiooni kõige algsemaks vormiks. Marett seevastu leidis, et primitiivne inimene ei ole võimeline animistlikeks kujutlusteks (keha ja hinge eraldamiseks), mistõttu animatism eelneb animismile. Animatism ei ole omaette usund, vaid ürgusundi koostisosa. Sõna "animism" kasutatakse tänapäeval mõnikord nii, et ta hõlmab ka animatismi. Kas animatism on usundi kõige ürgsem kuju, on tänapäeval vaieldav. Animatismi prototüübiks oli Marettil usk manasse Melaneesias. Samalaadne ebaisikuline üleloomulik jõud esineb ka näiteks Põhja-Ameerika indiaanlastel (manitu), eskimotel (sila), pügmeedel (megbe), ketsuatel (callpa). Arvatakse, et ka eesti sõna "vägi" on algselt tähendanud...

Ühiskonnaõpetus
53 allalaadimist
thumbnail
15
rtf

Läänemeresoome mütoloogia eksamiküsimused - vastused

04.075; 2 AP = 3 EAP) Kordamisküsimused eksamiks 1. Mis on müüt, mis on mütoloogia? Ava nende mõistete tähendusi erinevatel ajastatutel ja erinevate uurimissuundumuste (teooriate) kontekstis. "Müüdi all mõeldakse sakraalset lugu, milles tegutsevad jumalad, vägilased ning teised olendid, kes korraldavad kosmost ja seavad sisse praeguse maailmakorra." (Valk 2001) müüdi-mõiste kahetasandilisus. Müüt (kreeka keeles mythos) on jutustav pärimus, mis seletab traditsionaalse kultuuri teadmiste ja kogemuste baasil kujundilisel viisil maailma ja inimese algupära, olemust ja tähendust. Müüdid esinevad lugudena, mille tegelasteks on tihti meie jaoks üleloomulikud olendid -- jumalad, loom-inimesed, heerosed. Näiteks filosoof Tõnu Luik määratleb müüti järgnevalt: "Müüt on hõimu-sugukonna algkogemusele igikestvana ilmnev jutt oma eksistentsi (oldavolu) seotusest oma jumalate, kangelas...

Ökoloogia
69 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Etnoloogia ja kultuurantropoloogia

Animism ­ usk hingestatud olenditesse, mis elustavad loodust (Edward Tylor, 1873). Nende abil mõtestati nähtuseid, mida tavapärasel moel seletada ei osatud. Usuti, et hing on kehast lahus ja suudab eksisteerida kehast eraldi. Religioon on intellektuaalse mõtlemise tulemus. Tylor jätab kõrvale religiooni tekke emotsionaalsed aspektid. 2. Animatism ­ usk maailma hingestatusse mitteisikulistesse üleloomulikesse jõududesse (Robert Marret, 1909). Edasiarendus Tylori hüpoteesist. Usk, et nähtamatud substantsid eksisteerivad ka elutus looduses, nad ei pea olema tingimata mingi asja sees. 3. Psühholoogilise projektsiooni hüpotees (S. Freud) ­ rõhutab emotsionaalset alget, religioon on tekkinud psühholoogilise projektsiooni kaudu. Religioon tekib tavaelu kontekstis ­ lapsena usutakse, e...

Etnoloogia ja...
244 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Usundiloo mõisted

Religion ­ mingile kultuurile, etnosele või sotsiaalsele rühmitusele omane tõekspidamiste, ettekujutuste, käitumisnormide, müütide ja riituste kogum, mille siduv element on usk üleloomulikesse olenditesse ja nähtustesse, kellest või millest tuntakse end sõltuvalt ja keda tuleb usuliselt austada, kummardada ja teenida. Religiooni objektiks on üleloomulik ja kogemuseväline (transtsendentaalne) vägi. Religiooni ülesanded: 1) Nähtuste seletamine; 2) Ühiskonna kindlustamine; 3) Inimeste psühholoogiline toetamine; 4) Traditsiooni loomine ja sel moel mälu edasi kandmine. Teoloogia ­ teadus Jumalast või Jumalatest, religioossest õpetusest, dogmadest, riitustest ja teenimisest. Teoloogia uurib teadusliku mõisteaparaadi ja teaduslike meetodidega religiooni kui nähtuse ja üleloomuliku printsiibi olemust, üleloomuliku printsiibi ja inimese vahekorda , religiooni ja ühiskonna seoseid ning vastavaid allikaid ajaloolises, eetilises ja eksegeetilise...

Üldine usundilugu
88 allalaadimist
thumbnail
76
rtf

Vana-Egiptus

Vanade egiptlaste religioon arenes sedasama teed pidi, mis teistelgi vanaaja rahvastel. Tänu arvukatele tõenditele on selge, et ka nemad läbisid animismi või animatismi all tuntud faasi. Selle uskumuse kohaselt on pea iga universumis leiduv objekt hingestatud ning omab isiksust, nagu inimene isegi. (Animism - Taylor, tema vastu - Marett: preanimism, animatism ­ animismi1 faas, Frazer jt. Animatus - elav). Juba inimkonna arenemise esimesel etapil kujunes välja usk hinge, selle salapärase anima olemasolusse, millesse usuvad ka kõige vähem arenenud rahvad. Niisugune nähtus nagu uni ning unes aset leidvad kummalised seiklused viisid varase inimühiskonna järeldusele, et inimesel on kaks ego. Sellestsamast mõttest sündiski oletus, et teise ego eksistents jätkub ka pärast surma....

Ajalugu
50 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Võrdleva usundiloo sissejuhatuse konspekt

09.10 keskendutakse kolmele : religiooniteooria mitte teoloogilises mõttes. (religiooniteadus on objektiivne teadus-sellega võivad tegeleda ükskõik millist konkreetset religiooni, teoloogiat esindavad inimesed) teoreetilisel tasemel religiooni põhimõisted, komponendid kuidas religioonist on aru saadud erinevatel aegadel tutvumine ürgühiskonna ajalooga, religiooni tekkimine inimajaloos, ülevaade sellest, kuidas on maailma, inimesi, olemist ette kujutatud esiajal, enne ristiusustamist, loodusrahvad jne. Religiooni mõiste Religioon Ld k. religio ­ kohusetruudus, ausameelsus/ usklikkus,vagadus, hardus/ usund, kultus religiones (pl) ­ kombetalitused,riitused/ pühadus, vanne,vannetandev, tõotus/ püha ese religiose religo / religare (infinitiv ­ siduma) ­ siduma, kinni siduma, üles siduma, köitma,kinnitama. Side inimese ja kõrgema väe vahel (roomlaste kohaselt). Sidet looma, lepingut tegema Rooma tsiviilõigu...

Üldine usundilugu
31 allalaadimist
thumbnail
21
doc

Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia alused

sajandini seostus kultuuri määratlus eelkõige kõrgekultuuriga: kujutav kunst, muusika, kirjandus jne. Kultuur on eliidi privileeg, see pole kõigile kättesaadav. Kultuur on vaid osa inimese tegevusest. Levib arusaam, et on rahvaid, kus kultuuri ei olegi. Neid rahvaid peeti metsikuse reservuaariks, kust arenenud rahvad said ammutada inspiratsiooni. Distsipliinid etnoloogia ning kultuuriantropoloogia arenesid välja 19. sajandi teisel poolel. 1871. aastal esitas Edward Tylor esimese etnol/kultatrop kultuuridefinitsiooni: Kultuur on kompleksne tervik, mis hõlmab ühiskonna liikmena omandatud teadmisi, uskumusi, kunste, moraali, seadusi jne. Seega on kultuur kogu inimtegevus, nii kõrgkultuur kui ka igapäevased tegevused. Sellest tulenevalt hakatakse ka teadlaste poolt rõhku panema inimeksistentsi pisiasjadele, kasvavad välja etnoloogia ning kultuuriantropoloo...

Etnoloogia ja...
224 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Maasotsioloogia kordamisküsimuste vastuseid

ilmumata. Hingede võrgustik : a) kehahinged, b) vabahinged, c) lisahinged, d) üldhinged. Tasakaaluprintsiip: kaubeldi hingedega. Monoteism- iseloomustab hierarhiline mõtlemine. Segu animismist ja animatismist . Usuti taevast, puhastustuld ja põrgut. Jumala kartus. On üks hing ja ainujumal. Materialism ­ ehk keha, usund milles me elame. Surmauskumustel pole moraalset mõju. Peale surma puudub elu, surm on lõplik. Materialismi iseloomustab usundiline segadus. 17. Animatism (ettekujutus inimesest, surmast, loodusest) Ettekujutus inimesest ­ kõiki asju ja olendeid väestas ebaisikuline vägi. Puudub elu ja surm. Vägi jaotub ebaühtlaselt. Rõhutatakse luude rolli. Palju väge on juustes, küüntes jne. Surma puhul oli tegemist elava laibaga. Tunti hirmu elava laiba ees. Usuti, et nii kaua kuni luustik on säilinud, võib surnu üles tõusta (elav laip). Suure väega inimesed maeti massiivsetesse haudadesse ja pandi raske kivi haua...

Maasotsioloogia
391 allalaadimist
thumbnail
17
pptx

Maailma usundid - esitlus

Kitsamas mõttes on usund religioosne süsteem, mis on omane teatud rahvusele, kultuurile või sotsiaalsele rühmale. Usundeid eristatakse selle järgi mida usaldatakse, usutakse. Selle järgi on kõik inimesed usklikud, ainult usu kese on erinev. Usundite klassifikatsioone on erinevaid. Üldiseim jaotus on kahene: kas monoteistlik või polüteistlik usund. Monoteism Monoteism on usk ainsasse, universaalsesse, kõikehõlmavasse jumalusse. Monoteistlike religioonide seas on Judaism, Kristlus, Islam On olemas erinevad monoteismi vormid, sealhulgas : Teism-tavaliselt usku "isikulisse" jumalasse Deism-usutakse, et on olemas üks jumal, kuid Jumal maailma ei sekku Panteism-universum ongi Jumal Panenteism-Jumal sisaldab maailma, kuid ei ole sellega samane Polüteism Polüteism...

Religioon
21 allalaadimist
thumbnail
34
doc

Omakultuur-konspekt, eksamiteemad

Ühekorra üks oli läind. Pärast jakand välja tulema, ei saa Nülitud hobusekere olnud ukse taga. (Sõrve) 24.03.11 Hing ja hingus · Üldine tõdemus hing elustab keha, on arvatud talle väljaspoolt ja on kehast suuremal või vähemal määral sültumatu. · Hingefenomenoloogia, mille allikateks folkloristika, keeleteadus ja arheoloogia. Mõisted · Animatism kui kõiksuse hingestatus ebaisikulise impersonaalse ürgjõu poolt "Elava laiba" usk ja kartus · Animism kui kõiksuse personaalne hingestatus, mille kontseptuaalseks keskmeks hing E.Tylori järgi animistlik hing monistlik, ainuline W.Wundti järgi aga pluralistlik ­ kehahing; vabahing; hingushing ja varihing Kehahing, elundhing ­ asub organites jõukeskustes (südames, kopsudes, neerudes)....

Raamatukogundus ja...
98 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Usundimaailma suurimad küsimused Test 1-6

Inimene ja religioon Religioon omandamise põhjused: 1) Traditsioon (põlvest-põlve) 2) Intellektuaalse otsingu lõppfaas 3) Kaasaminek autoriteediga 4) Rahvuslikud/poliitilised taotlused Maailmas levinud religioonid ja maailmavaated: 1) Kristlased­ 32% 2) Moslemid ­ 21% 3) Hinduistid ­ 13,5% 4) Usunditesse kuulumatud ­ 12,5% 5) Budistid ­ 6% 6) Hiina usundid ­ 6% 7) Rahvausundid ­ 4% 8) Ateistid ­ 2,5% 9) Muud ­ 2,5%...

Religioon
11 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Idausundid – sarnased ja erinevad jooned

Buddha õpetust nimetatakse dharmaks ehk seadmuseks. Hinduism on traditsiooniline India usund, mis on läbi teinud mitu arengujärku. polümeistlik. Selles usundis on põimunud mütoloogia, üldfilosoofilised järeldused, paikkondlikud kultused ja jooga õpetused. Hinduism on nii maailmavaade kui ka elulaad. Hinduismi pühakiri kannab nimetust Veedad. Loodususunid jagunevad erinevatesse rühmadesse. Animism ehk hingeusk ­ puud ja taimed omavad hinge. Animatism on eluta looduse hingestamine ­ mõnda mäge, allikat, järve võidakse pidada üleloomulikuks ja pühaks. Animalism ­ usk loomadesse. Totemism ­ eri hõimud peavad end mingi taime- või loomaliigi (tootemi) järglasteks või sugulasteks. Tabu- tootemlooma või tootemtaime ei tohi tappa ega süüa. Taoismi on peetud ainsaks tõeliseks hiinalikuks religiooniks. Mõnikord peetakse seda tarkuseks ja eluviisi aluseks, mis erineb nii filosoofiast kui ka religioonist. Taoism keskendub...

Religioon
8 allalaadimist
thumbnail
31
doc

Eesti vanausu konspekt

09.2011 Animatism > vägi (usk kõige väestatusse); see vägi on ebaisikuline - preanimism - vitalism - filosoofiline hülosoism - panpsühhism Subjektiivne, isiklik tajumine - muutused tunnetes, soe/külm, vibratsioon, tasakaal, proportsioonide muutus jne jne. Välised märgid: - geograafiline eristus - sarved - viljakus - juht - suurus - hääl - vibreerivad helid - liikuvus - anomaalia/värv (sinine, must, kollane - sellised loomad lasti tagasi) - lõhn - haavatavus - juuksed - silmad - pea - suguelundid - veri - eritised - habe - luud (erilisena võiks olla hambad - säilivus) - küüned - väekas laip > hirm > tõrje - elav surnu viljakus - Freia...

Ajalugu
25 allalaadimist
thumbnail
21
pdf

Eetika loengute kokkuvõte

Sallimatus: nii mõnigi kirik on lõhenenud homoabielude keelustamise peestritele tõttu. Kõige enam levinud: kristlus, islam. Eesti elanikest aastal 2007 u 226 007 elanikku kirikutes, kogudustes. Maagia vs loits, loits vs palve, teism, deism, polüteism, monoteism, ateism, agnostsism. LOODUSUSUNDID: loodust nähakse vaimsena ­ animism, animatism . Ühtekuuluvustunne loodusega ­ totemism. Läbiv põhimõte on, et võta nii palju kui vajad! Suhtlemine vaimsega maagia ja riituste läbi. Tolstoi ütles, et ilma usuta ei saa olla tõelist moraali! Valgustusaeg tõi kaasa loobumise Jumala autoriteedist. Hakati tähtsustama inimest. Teonoomiline käsitlus: Jumala tahe on meile ette antud (käsk, keeld, juhis) ja me peame seda täitma. Hea on see, mida Jumal käsib, halb see, mida ta keelab....

Eetika
72 allalaadimist
thumbnail
32
doc

Maailma usundid

Selle avastuse tulemusena hakati definitsiooni laiendama. Seetõttu jõuti arusaamani, et religiooni olemuses on üleloomulike jõudude või nähtuste austamisega. Hakati tegema teistlike (usk isikulistesse jumala(te)sse) ja mitteteistlike usundite vahel. Mitteteistlikke usundeid iseloomustavad animism (usk hingedesse, sellesse, et loodusobjektidel ja loomadel on hing), animatism (usk looduse üldisse hingestatusse), totemism (usk sugulussuhetesse loomade või taimedega). Nähtused eksisteerivad enamasti kõrvuti ühe religiooni sees. Sajandivahetusel olid levinud religiooni päritolu teooriad. Nende nähtuste puhul ei saa tegelikkuses tõestada, et üks neist oleks vanem või noorem. Ka definitsiooni religioon on usk üleloomulikesse nähtustesse on kritiseeritud. Võib öelda, et see on uusaja Euroopa mõtlemise konstruktsioon. Religioon võib olla...

20. sajandi euroopa ajalugu
28 allalaadimist
thumbnail
27
docx

Maailma usundid

Religare ­ siduma 2. Religere ­ tähelep. olema/hoolima Cicero: ,,Religioon on inimese kohustus austada jumalaid." (traktaat ,,De natura deorum") Ta kasutab sõna ,,kultus", kuid tänapäeval on kultus vaid nimetus teatud toimingutele. Religiones (pl), kuna roomlastel oli palju jumalaid. Religiosus/religiosa ­ religioosne (nii inimeste kui paikade kohta) Superstitio ­ ebausk, kuid pole samatähenduslik Rooma tähendusele; kasutati mitmete kultuste kohta, mida nad ei tahtnud aktsepteerida (kuigi Rooma oli tolerantne) Kristlikud autorid kasutasid religio mõistet vaid kristluse kohta. Idololaatria ­ mittekristlikud usundid (iidolite austamine; superstitio) 15.-16.saj hakkasid mõisted muutuma. Sekt (ld k secta) ­ rühmitus Widengren: ,,Religiooni olemus peitub jumala usus." Animism ­ usk hingedesse (ka loomade) Totemism ­ esivanemate kultuse erivorm (nad pole inimesed, v...

Maailma usundid
182 allalaadimist
thumbnail
23
docx

Kultuuriantropoloogia

ja Fischer, M. 1996 Anthropology as Cultural Critique. An Experimental Moment in the Human Sciences. Chicago: University of Chicago Press. II ptk, lk 17-44 3) Honko, L. & Pentikäinen, J. Kultuuriantropoloogia, lk 90-103 Antropoloogia ­ teadus inimesest, uurib nii eelajaloolist kui modernset inimest ja tema eluviise. Anthropos - inimene. Antropoloogia on inimest kui liiki ja selle arengut ning inimese kultuurikäitumist ja kultuure uurivate loodus,- humanitaar-, ühiskonnateaduste üldnimetus. Eesmärk anda süsteemset, võrdlevat teadmist maailma rahvaste, kultuuride kohta. R. Girtler: Kindlasti ei ole kultuuriantropoloogia primitiivsete rahvaste uurimine. G. P. Murdock: võrdlev teadus, mis üheskoos sotsioloogia ja psüholoogiaga üritab hõlmata inimese erinevaid käitumismustreid. Kultuuriantropoloogi...

Kultuurantropoloogia
33 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun