TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika ja loodusteaduste instituut Loodusteaduste osakond DELFIINID Referaat Koostaja: Gerda Kunbeg LB-1 Tallinn 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Referaat on kirjutatud teemal Delfiinid, kirjeldades lähemalt ühte liiki harilik delfiin lühikese nokisega ning üldisemalt delfiine ehk delfiinlasi. Kuna delfiinid on oma olemuselt väga sõbralikud inimeste vastu ning huvipakkuvad mereimetajad, leidub nende kohta palju erinevat materjali, mis on ka referaadi koostamise põhjusteks. Referaat koosneb seitsmest peatükist, millest üks neljas jaguneb omakorda seitsmeks alapeatükiks. Esimesed neli peatükki ja neljandast peatükist esimesed viis alapeatükki kirjeldavad harilikku delfiini lühikese no...
ja kurjaks. Sellepärast peaks lihatoidulisi loomi nimetama pigem saagihaarajateks kui röövloomadeks. Lihatoiduliste hulka kuulub teatavasti ka inimene. Erinevus on selles, et tänapäeval võtame oma ,,saagi" enamasti sügavkülmutist. Jahti peetakse püssi lastest ja tihti mitte nälja pärast, vaid üksnes jahilustist. 5 LÕVI Süstemaatiline kuuluvus Riik: Loomad Animalia Hõimkond: Keelikloomad Chordata Klass: Imetajad Mammalia Selts: Kiskjalised Carnivora Sugukond: Kaslased Felidae Perekond: Panter Panthera Liik: Lõvi Panthera leo http://www.upload.ee/image/18124/Lovi.jp Suurus: Kere 1,4-2,5 m, saba 70 cm-1m Leviala: Aafrika lõuna pool Saharat, India loodeosa Elupaik: Savann, hõrendik, võsastik Lõvide asustuse
Tallinna Ülikool Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut Loodusteaduste osakond Carmen Variksaar HUNT Referaat: Üldökoloogia õppegrupp: LB-1 Professor: Margus Pensa Tallinn 2009 1 Üldiseloomustus Hunt kuulub riiki Loomad (Animalia), hõimkonda Keelikloomad (Chordata), klassi Imetajad (Mammalia), seltsi Kiskjalised (Carnivora), sugukonda Koerlased (Canidae), perekonda Koer (Canis). Kokku kuulub perekonda Canis 7-10 liiki, näiteks: hüäänkoer (Lycaon pictus ), kodukoer (Canis familiaris), rebane (Vulpes vulpes), ja hunt (Canis lupus). Hall hunt (Canis lupus L.) rahvasuus tuntud ka kui susi, võsavillem, kriimsilm, hallivatimees jne, on läbi aegade olnud üks kardetavamaid metsloomi. Kuigi sageli peetakse teda hirmuäratav...
Kes? Mis? Dosis Doses Gen. Febris Febrium Kelle? Mille? Dosis Dosium 3. käändkonna i-tüvelised kesksoost sõnad Kesksoost i-tüveliste sõnade tunnuseks on nom.sing. lõpud -e, -al, -ar. Kääne Ainsus Mitmus 3. käändkond Nom. Hepar Hepata Kes? Mis? Animal Animalia Gen. Hepatis Hepatium Kelle? Mille? Animalis Animalium 3. käändkonna segatüüpi sõnad Sellesse käänamistüüpi kuuluvad: a) sõnad, mille nom.sing. lõpp on -is või es ja seejuures nom. ja gen.sing. vormis võrdne arv silpe, näit. Naris gen. Naris f sõõre Fames gen. Famis f nälg b) sõnad, mille gen.sing. lõpu ees on kaks või enam konsonanti, näit. Pars gen. Partis f osa Dens gen. Dentis m Cor gen. Cordis n Os gen
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ÖKOLOOGIA JA LOODUSKAITSE MUST-TOONEKURG REFERAAT JUHENDAJA: HENN KUKK TALLINN 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS LK 3 TAKSONOOMIA LK 4 VÄLISTUNNUSED LK 5 TOITUMINE LK 6 PESITSEMINE LK 7 LEVIK JA ARVUKUS LK 9 OHUTEGURID LK 11 KAITSE LK 13 TULEVIK LK 16 LÕPPSÕNA LK 17 KASUTATUD KIRJANDUS LK 18 SISSEJUHATUS Must-toonekurg kuulub toonekureliste perekonda. Ta kuulub Eestis kõige rangema, I kaitsekategooria liikide hulka. Must-toonekurg on 1 m pikk ja tema tiibade siruulatus on 185-205 cm. Ta toitub mitmekesistes biotoopides kalatiikidest küntud põldudeni. Ka rabades n...
Evolutsioon Elu areng maal Maa vanus u 4.5 milj a. Elu teke 43.5milj a tagasi. Vanimad organismid ainuraksed – tuumata arhed ja bakterid – eeltuumsed. Anaeroobsed heterotroofid. Arenes fotosüntees ja aeroobne hingamine. Esimesed hulkraksed (käsnad) ilmusid enne Kambriumi ajastu algust. Kambriumi plahvatus – tormiline hulkraksete loomade ehitustüüpide areng – kõigi tänapäeval tuntud hõimkondade varaseimad esindajad. Kujunes välja organismi ehitusplaani määravate regulatoorgeenide süsteem , mille mitmekesistumise võimalused käivitasidki vaadeldava ’plahvatuse’. Piiritleti ehitustüübid – nt ainuõõssed, ussid, limused, lülijalgsed, keelikloomad. Ajastu lõpul surid enamus lülijalgsetest. Ordoviitsiumi ajastul elustiku mitmekesisuse taastumine uute lülijalgsetega. Esimesed maismaal levivad vetikad ja taimed. Suur surm taaskord – kliimajahenemine. Siluri ajastul korallri...
See on hierarhiline süsteem. Riik hõimkond klass selts sugukond perekond liik. Eesliited ülem-, alam-. Liikide nimetamise jaoks binaarne nomenklatuur. Esimene sõna perekond, teine liik. Ladinakeelse liiginime perekonna-osa kirjutatakse alati suure tähega. Tavaliselt järgneb esmakirjeldaja nimi või rahvusvaheliselt tunnustatud lühend. L. on Linné. Liigist kõrgemate taksonite nimetused ühesõnalised. --- Paljudes keeltes tuntud taksonitele teaduslik rahvakeelne nimi. Animalia -> loomad. Kui liigis eristatakse alamliike, kasutatakse trinaarset (kolmeosalist) nomenklatuuri. Ka Linné taotles loomulikku süsteemi, kuid jäi suuresti kunstlikuks. Failis vetikate, samblate, samblike ,sõnajalgade, seente, käsnade, korallidega jne. Ikkagi kaks riiki, loomad ja taimed (nuub). --- 19.sajandil areng 1)mikroskoopia täiustumine 2) evolutsiooniteooria juurdumine. Loomuliku süsteemi ideaaliks sai organismide rühmitamine põlvnemissuguluse ehk fülogeneetiliste suhete järgi
seetõttu vajab meie tähelepanu. Käesolev töö püüab tutvustada seda loomakest, tema elu ning teda ähvardavaid ohte. Kasutatud kirjandus pärineb aastatest 1958 kuni 2004. 2 1 2 4 9 2 1 0 0 7 5 3 1 0 9 1 . d o c ( M i h k e l T i b a r 2 0 0 7 ) 1. Variatsioonid, levik Riik: Animalia Loomad Hõimkond: Arthropoda Lülijalgsed Malacostrac Klass: Ahasvähilised a
TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut Loodusteaduste osakond Anne-Stiina Kaldoja SAARMAS (Lutra lutra) EESTI MAGEVEEKOGUDE ASUKAS Referaat Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................................................................3 1. SAARMA KIRJELDUS...................................................................................................4 1.1. Taksonoomia..............................................................................................................4 1.2. Välimus......................................................................................................................4 1.3. Iseloomustus....................................................................................................
18. Si vales, bene est, ego quidem valeo – Kui sa oled terve, on hästi, mina küll olen terve. SVBEEQV 19. Culpa lata est nimia neglentia, id est non intellegere quod omnes intellegunt. - Raske hooletus on suurim hoolimatus, mis on mitte mõistev asi,mida kõik mõistavad. 20. Semper potentior lex est, quae vetat, quam quae permittit – Alati on võimas seadus, mis keelab kui see, mis lubab. 21. Ius naturale est, quod natura omnia animalia docuit. - Loomuõigus on see, mida loodus on õpetanud kõigile loomadele. 22. Quod princeps placuit, legis habet vigorem – Mida juht otsustab, omab seaduse jõu. 23. Iura novit curia – Kohus tunneb õigust. 24. Veni, vidi, vici – tulin, nägin, võitsin 25. Est, ut dixi – on, kuidas ütlesin. Nii on , olen rääkinud 26. Quantum meruit – õiglane tasu 27. Hereditas est successio in universum ius quod defunctus habuit – Pärandus on kõigi õiguste
Kui eelklassikalist õigusteadust iseloomustas loomuõiguslikele printsiipidele tuginev käsitlus, siis klassikalise õigusteaduse jaoks oli olemas vaid kirjeldatav ja korrastatav loodus, mis on varustanud inimesi sotsiaalsete instinktidega (paaritumisinstinkt, järglaste eest hoolitsemise instinkt, omamisinstinkt) ja võimega neid instinkte oma grupi siseselt rahulikult teostada. Sellist klassikalist loomuõigust (ius naturale) kirjeldab Inst. 1, 2, pr: Ius naturale est, quod natura omnia animalia docuit. Nam ius istud non humani generis propium est, sed omnium animalium, quae in caelo, quae in terra, quae in mari nascuntur. Hinc descendit maris atque feminae coniugatio, quam nos matrimonium appellamus, hinc liberorum procreatio et educatio: videmus etenim cetera quoque animalia istius iuris peritia censeri. Loomuõigus on see, mida loodus on õpetanud kõigile elusolenditele. Sest see õigus ei ole omane ainult inimsoole, vaid kõigile elusolendeile, kes sünnivad
1. Ökoloogia aine, alajaotused (konspekt); Ökoloogia ei uuri keskkonnakaitset. Ökoloogia on teaduslik õpetus organismide ja nende keskkonna vahelisest seostest ja mõjudest. Keskkonna alla kuulub nii biootiline kui ka abiootiline keskkond. Ökoloogiat võib defineeida ka kui organismide "kodu elu". Ökoloogia alajaotused: * molekulaarne ökoloogia (molekuli, organi ja isenfi tasandil) ; (ökofüsioloogia- uurib organismide kohanemisreaktsioone) * autökoloogia (isendi tasandil) * pop.ökoloogia e demökoloogia * kooslusökoloogia e sünökoloogia *geograafiline ökoloogia * biosfääriline ökoloogia 2. Ökoloogia põhimõisted isend (genet, kloon, ramet), populatsioon, kooslus, ökosüsteem, bioom (konspekt); Isend: unitaarne organism. Selline organism, kes ei moodusta mooduleid, mis oleksid kas suhteliselt või täiesti iseseisvad. Populatsioon: ühise genofondiga isendite kogum. Kooslus: koos eksisteerivad populatsioonid Ökosüsteem: hõlmab endas eluk...
EUROÜLIKOOL Keskkonnakaitse teaduskond Mariliis Samberk NAHKHIIRTE ARVUKUS LAAGRI PÜSIELUPAIGAS TALVITUSPERIOODIDEL 2007/2008 JA 2008/2009 Bakalaureusetöö Juhendaja: Triinu Tõrv, MSc Tallinn 2009 2 SISUKORD Resümee......................................................................................................................... 5 Summary........................................................................................................................ 7 Lühendite loetelu........................................................................................................9 Jooniste loetelu.........................................................................................................10 Tabelite loetelu.......................
Ökoloogia õppematerjal Mõisted Ökoloogia: Teadus, mis uurib organismide ja keskkonna vahelisi suhteid. Biosfäär: globaalne kõigi ökosüsteemide kogum, Maa elusosa – suletud ja isereguleeruv süsteem. Ökosüsteem: Biosfääri elementaarosa, milles üks biotsönoos (eluskooslus) koos sellele omase biotoobiga (elu- või kasvupaigaga) moodustab mingil piiritletaval alal aineringe kaudu reguleeruva süsteemi. Bioom: struktuuri ja funktsiooni poolest sarnaste ökosüsteemide kogumid Maal. Maismaa põhibioome 5, veebioome 2. Biotsönoos (kooslus): Mingit elu- või kasvupaika asustavate populatsioonide kogum. Floora (taimestik): mingil alal kasvavate taimede kogum, mis on kujunenud ajalooliselt või esinenud mingil paleontoloogilisel ajajärgul. Fauna (loomastik): mingil alal kasvavate loomade kogum, mis on kujunenud ajalooliselt või esinenud mingil paleontoloogilisel ajajärgul. Biodiversiteet (elurikkus): mingi ökosüsteemi taks...
Adriaen Thomasz Key oli flaami renessansiaja juhtiva portreemaalija Willem Key kauge sugulane ja �pilane. Eriti tema 1570ndate aastate t��d on silmapaistvalt sarnased �petaja omadega. Olgugi et Key tegi mitmele Antwerpeni kirikule altari- maale, sealhulgas ka frantsiskaani kiriku peaaltarile, imetletakse teda eelk�ige kui v�imekat ja t�etruud portretisti. P�rast Antwerpeni h�vitamist hispaanlaste poolt 1576. aastal j�i kalvinistist Key siiski oma kodulinna, kuigi paljud protestandid p�genesid p�hja poole. Juba eluajal pidi Key olema v�ga austatud kunstnik, kuna ta maalis mitmeid portreesid Oranje prints Williamist, Madalmaade iseseisvusv�itluse juhist Hispaania v�imu ajal. Key hilisemad portreed, mis kujutavad peamiselt Antwerpeni kodanikke, panevad suuremat r�hku poseeri- jate staatusele, olles ilmselt m�jutatud Antonis Morist. Tema chiaroscuro-puul�iked viitavad Flaami itaaliap�rase kunstniku Frans Florise eeskujule. Adriaen Thomasz ...
Ta väitis, et mutatsioonid on juhuslikud ja enamik neist on organismile neutraalse mõjuga. Osa mutatsioone on negatiivsed ja vaid väike osa mutatsioonidest on isendile kasulikud. Neutraalse evolutsiooni teooria tähtsustab liigitekkel ja detailsemalt populatsioonides ajajooksul toimuvaid alleelide sageduste muutuste põhjusena peamiselt geenitriivi nimelist mehhanismi. 12. Eluslooduse jaotamine riikidesse, probleemid? Elusloodus on jaotatud viide riiki- Animalia (loomad), Plantae (taimed), Fungi (seened), Protista (protistid), Monera (bakterid). Need riigid on inimese loodus ehk kunstlikud. Probleemid seisnevad selles, et väga raske on kõiki organisme jaotada viite suurde gruppi. Igas grupis leidub erandeid. On olemas protiste, kes omavad klorofülli ja võiksid samahästi sobituda taimedesse. Seened on tegelikult heterotroofid, aga nad ei sobi ka loomade alla, sest nende rakukesta ümber on kitiin ja nende hulkrakus erineb loomadest, kuna rakuseina
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
