Sisu kokkuvõte Caston Bachelard`i ,,RUUMIPOEETIKA" Raamatu täiuslikum arvustus on Bachelard'i enda sissejuhatus. Selles selgitatakse fenomenoloogilise lähenemise põhiteljed ja peatükk peatüki järel võetakse sisu ilusasti kokku. Raamat headuse ruumist "Ruumipoeetika" on eelkõige raamat headuse ruumist. Ruumi tõlgendatakse luulenäidete abil: Rilke, Baudelaire'i, Valéry, Bretoni kõrval kohtame tsitaate Hugo, Hesse, van Gogh'i ja Vlamincki sulest. Samuti armastab Bachelard tsiteerida tundmatuid poeete kuskilt Argentinast või Lätist. (Meenub lehvivate juustega Ilmar Laaban, kes tsiteeris kord Stockholmi suures juustupoes mustlaspoeete, müüjaplikad lausa kilkasid vaimustusest ja lõikasid talle degusteerimiseks üha uusi võluvaid juustuviile.) "Ruumipoeetika" I peatükk kannab nime "Maja. Keldrist pööninguni. Hurtsiku tähendus". Bachelard ongi tubane filosoof. Tema ruum on tuumakeskne. Maja on tema maailm, vahel harva tuleb ta sellest välja ja ...
Riigi ja ühiskonna õp Inimesed peavad tegelema poliitikaga. "Need kaes pol vastu huvi ei tunne riskivad sellega, et neid juhivad hullud". Ühiskonna alggrupiks on perekond, seejärel hõimud ja riigid. Kokku eksisteerib ajaloos 158 riigisüsteemi, mis jagunevad 6-ks suuremaks grupiks head: kuningriiklus, aristokraatsus ja vabariiksus; 3 halba: oligarhia, demokraatia ja türannia. Psühholoogia ja õp inimhingest A peetakse psühho loojaks. Ta tegi vahet animaalse ja inimese hinge vahel. Animaalne saab maailma tajuda ja natuke mõelda. Inimhinge puhul on fantaasia võime. Inimese mõistus salvestab pidevalt fantaaasia pilte ja igapäevaelu pilte, see ongi mälu. Kõik pildid jäävad inimesele kusagile alles Aristoteles (384-322) Inimene suudab meenutada tavaliselt ainult häid asju. Inimhingel on 2 poolust: meeleline ja mõistus. Need peavad olema tasakaalus. Parem on kui mõistus on ülekaalus. Mõistus ja tahtejõud omandatakse elu jooksul
varjatud alateadvusest ja väljendavad meie varjatud ihasid. FREUDi isiksuse struktuuri 3 osa: JUNGI isiksuse struktuuri osad: ID- alateadvus, mis sisaldab allasurutud EGO- teadvuse keskmeks ihasid, sündsusetuid unistusi ning püüdlusi PERSONA- isiksus sellisena nagu ta end naudingutele. teistele paista laseb.(Mask) EGO- teadvuse keskmeks, püüab rahuldada VARI- sisaldab loomainstinkte, on Id meeletuid ihasid. inimloomuse animaalne osa. Siin on peidus SUPEREGO-ülimoraalne ja seepärast väga meie hämarad ja ähmased tungid. karm kõigi suhtes, kes seda ei suuda olla. ANIMA, ANIMUS- Anima on mehe Mina üritab olla moraalne ja Ülimina on isiksuse naiselik osa ja animus on naise ülimoraalne, siis Miski on lihtsalt mehelik osa. Kõige loovam ja terviklikum amoraaalne. on inimene siis, kui tal on ka mõningaid
Nimeta kesknärvisüsteemi ülesanded. Teostab sidet väliskeskkonnaga tagab organismi kui ühtse terviku eksisteerimise (närvid) on psüühilise tegevuse organiks (närvikeskused) Milline on kesknärvisüsteemi funktsionaalne jaotus? SOMAATILINE e. Animaalne e. Kesknärvisüsteem reguleerib skeletilihaste tegevust ning koordineerib kehaosade talitlust, luues seose organismi ja väliskeskkonna vahel nn. Teadlik ja tahteline NS. Jaguneb: 1. tsentraalne osa: pea- ja seljaaju (suured närvirakkude kogumikud, milles eristatakse hall- ja valgeollust) 2. perifeerne osa: peaajunärvid, seljaaju närvid VEGETATIIVNE e. Autonoomne e. Siseelundite NS innerveerib põhiliselt siseelundeid. Mis on hallollus?
" " vabadus on vabadus öelda, et kaks pluss kaks on neli. Kui see on võimalik, tuleb kõik muu iseenesest." ARMASTUS " Mälestus emast vaevas tema südant sellepärast, et ema oli surnud armastades, tema oli olnud liiga noor ja isekas, et teda vastu armastada, ja et kuidagimoodi, ta ei mäletanud kuidas, oli ema end ohvriks toonud oma isiklikule ja vankumatule arusaamale kohusetundest." " Mida rohkem mehi sul on olnud, seda enam ma sind armastan." " Ühe inimese armastamisest ei piisa: animaalne instinct, lihtne diferentseerimata iha- see on jõud, mis purustab Partei." " Armastades kulutab inimene energiat ja tunneb end pärast seda õnnelikuna ega hooli enam millestki."
rütmi juures on parabioosi aladel aga veel refraktaarsuse periood, kus koe erutuvus on tunduvalt vähenenud ja erutus edasi ei kandu. 3. Pidurdusstaadium - kude ei vasta mitte ühelegi ärritusele. 12. Nimeta kesknärvisüsteemi ülesanded teostab sidet väliskeskkonnaga (retseptorid); tagab organismi kui ühtse terviku eksisteerimise (närvid); on psüühilise tegevuse organiks (närvikeskused). 13. Milline on kesknärvisüsteemi funktsionaalne jaotus? Somaatiline e. animaalne e. kesknärvisüsteem - reguleerib skeletilihaste tegevust ning koordineerib kehaosade talitlust, luues seose organismi ja väliskeskkonna vahel - nn. teadlik ja tahteline närvisüsteem. Jaguneb: tsentraalne osa - pea- ja seljaaju (suured närvirakkude kogumikud, milles eristatakse hall- ja valgeollust); perifeerne osa - peaajunärvid, seljaaju närvid. Vegetatiivne e. autonoomne e. siseelundite närvisüsteem - innerveerib põhiliselt siseelundeid.
kulgeda. Kiire rütmi juures on parabioosi aladel aga veel refraktaarsuse periood, kus koe erutuvus on tunduvalt vähenenud ja erutus edasi ei kandu. c)Pidurdusstaadium - kude ei vasta mitte ühelegi ärritusele. 34. KNS-I ÜLESANDED: 1. Teostab sidet väliskeskkonnaga (retseptorid) 2.Tagab organismi kui ühtse terviku eksisteerimise (närvid) 3.On psüühilise tegevuse organiks (närvikeskused) 35. KNS-I FUNKTSIONAALNE JAOTUS: SOMAATILINE e. animaalne e. kesknärvisüsteem - reguleerib skeletilihaste tegevust ning koordineerib kehaosade talitlust, luues seose organismi ja väliskeskkonna vahel - nn. teadlik ja tahteline närvisüsteem VEGETATIIVNE e. autonoomne e. siseelundite närvisüsteem - innerveerib põhiliselt siseelundeid 36. HALLOLLUS: Koosneb peamiselt närvirakkudest , nende kehadest, mis koonduvad selja- ja peaajus piiritletud kogumikeks -tuumadeks (närvikeskusteks) Hallolluse kihti peaaju suurte poolkerade pinnal nim
Kesknärvisüsteemi ülesanded: juhtida organismi tegevust, aidata kehal kohaneda muutuvate keskkonnatingimustega ja võtta vastu meeleelunditelt saabunud info, analüüsida seda ja saata käsklus edasi vastavale kehaosale. _ Teostab sidet väliskeskkonnaga (retseptorid) _ Tagab organismi kui ühtse terviku eksisteerimise (närvid) _ On psüühilise tegevuse organiks (närvikeskused) 13. Milline on kesknärvisüsteemi funktsionaalne jaotus? SOMAATILINE e. animaalne e. kesknärvisüsteem - reguleerib skeletilihaste tegevust ning koordineerib kehaosade talitlust, luues seose organismi ja väliskeskkonna vahel - nn. teadlik ja tahteline närvisüsteem Somaatiline (ehk kesk- )närvisüsteem jaguneb: · Tsentraalne osa pea- ja saljaaju (suured närvirakkude kogumikud, milles eristatakse hall- ja valgeollust) · Perifeerne osa peaajunärvid, seljaaju närvid. (müeliintupega ümbritsetud nn valged närvikiud
protsesse juhitakse neurohumoraalselt! - kiirete (eriti väljapoole suunatud) reaktsioonide puhul on esiplaanil neuraalne regulatsioon, aeglaste (eriti sisekeskkonna) reaktsioonide puhul oluline humoraalne. Närvisüsteemi jaotus: 1.Asukoha järgi: a)Kesk- e. tsentraal-NS – peaaju ja seljaaju. b)Piirde- e. perifeerne NS – närvid ja ganglionid. 2. Funktsiooni (juhtimisala) järgi: a)Somaatiline e. animaalne NS – liikumis- ja meeleelundid (“välisministeerium”) b)Vistseraalne e. vegetatiivne e. autonoomne NS – siseelundid (“siseministeerium”) b1) Sümpaatiline osa – töö, energia kulutamine b2) Parasümpaatiline osa – taastus, energia kogumine Närvikoe koostis: A.Närvirakud e. neuronid – elektriimpulsside edasikandmiseks kohastunud rakud; enamasti on neil üks pikk jätke – neuriit e. akson ja palju lühemaid jätkeid – dendriite. B
Kommunikatsiooni teke intrapersonaalne kommunikatsioon suhtlus iseendaga, Klaus Merten eristas monograafias "Kommunikatsioon" sisemonoloog. Suhtluspartneriks on sisemine hääl, teine (1977) mina jms; nelja liiki suhtlust: individuaalne kommunikatsioon vahetu ja personaalne 1) subanimaalne kommunikatsioon, suhtlus; 2) animaalne kommunikatsioon, telekommunikatsioon tehniliselt vahendatud suhtlus. 3) inimkommunikatsioon ja Selle 4) meediakommunikatsioon. vormid on: kõnekommunikatsioon (telefon, raadio); 9.Kommunikatsiooni protsessi positsioonid tekstikommunikatsioon (telex, teletekst, e-mail); Kommunikatsiooni analüüsides võime vaadelda:
Theta - mõtteloome 53. Stressihormoonid ööpäeva jooksul. Kortisool. Kortisool on steroidhormoon või glükokortikoid, mis toodetakse neerupealistes. See vabaneb kui tekib stress ja madala glükokortikoidide tasemega veres. Peamine eesmärk on tõsta veresuhkrut glükogeneesi kaudu, immuunsüsteemi pärssimine ja aidata rasva, valgu ja süsivesikute ainevahetust. Erinevaid kortisooli sünteetilisi vorme kasutatakse erinevate haiguste raviks 54. Hüpnoos. Animaalne magnetism (Mesmer). Erksate kujutluste kogemine; reaalsuse taju vähenemine. Sisendatakse kujutlusi. Ei ole alateadvuslik, vaid kõrgendatud tähelepanu ja sisendatavus. Franz Mesmer. Animaalne magnetism. Komisjon leidis, et usk, valmidus alluda sisendusele tekitab hüpnootilise seisundi, mitte magnetism. 55. Hüpnoosi teooriad. James Braid: ratsionaalne, ei ole üleloomulikku. Charcot: hüsteerikud alluvad hüpnoosile, anormaalne nähtus.
-vajadused -hoiakud!!! 3 komponenti: 1. kognitiivne-tean 2.emotsionaalne-pos. vs neg. 3.käitumuslik 43. J. Bruneri seibide ja müntide katse mõte. Tõlgendame maailma läbi sarnasuste ja erinevuste Taju subjektiivsus 44. Müller-Lyeri illusioon. Need on need ühepikkused jooned. Tsiviliseeritud inimesed näevad rohkem illusioone kui primitiivsed, sest elame täisnurksetes majades jne. Tsivilisatsioon täh. sirgjooni, lineaarsust 45. Hüpnoos. Animaalne magnetism (Mesmer). Hüpnoosi olemus teadmata Erksate kujutluste kogemine, reaalsuse taju vähenemine Sisendatakse kujutlusi Pole alateadvuslik vaid kõrgendatud tähelepanu ja sisendavus Teadvus tegelikult ikka kontrollib-nt kardad, et hakkad strippama keset seanssi, siis teadvus ei lase sel juhtuda ja ikka kontrollib Mesmer: väga kuulus ja edukas. Ütles,et hüpnoosi mõju kestab nii kaua kuni ta on ligidal
Loo Keskkool HÜPNOOSI KASUTAMISE ERINEVAD VÕIMALUSED JA SELLE MÕJU Uurimistöö psühholoogiast Koostaja: Keidy Tiitso Klass: 10 Juhendaja: Maret Härm-Tilk Loo 2011 Sisukord SISUKORD .................................................................................................................................. 2 SISSEJUHATUS ......................................................................................................................... 3 1. HÜPNOOSIST...................................................................................................................... 4 2. HÜPNOOSI AJALUGU .......................................................................................................... 5 2.1 ÜLDINE HÜPNOOSI AJALUGU .........................................................
Aceto balsamico - Palsamiveiniäädikas, kõige kvaliteetsem ja algupärasem on pärit Modenast Itaaliast. Kasutatakse kastmete, köögiviljade, salatite, marinaadide jm maitsestamiseks. Afrodisiaakum - Kirge, sensuaalsust rõhutav, seksuaalset erutust tekitav toiduaine. Nimetus pärineb Kreeka armastusjumalanna Aphrodite nimest ning kõige sagedamini seostatakse seda austrite, sparglite, šokolaadi ja viigimarjadega. Aioli - Lõuna-Prantsusmaa Provence’i rahvustoit, mis kujutab endast küüslaugumajoneesi, mida serveeritakse enamasti kuivatatud kala ja köögiviljadega. Al dente - Mõõdukalt pehmeks keedetud, teisisõnu poolkõvaks jäetud köögiviljad ja pastatooted, nii et toorainel on säilinud algne kuju ja tekstuur. Al fresco - Värskes õhus serveeritud eine. Alphabetti - Tähestikukujuline pastatoode. Amatriciana - Itaalia linnakesest Amatricest pärit pastakaste, mis valmistatakse peekonist, tomatitest ja oliividest ning maitsestatakse värskete ürtidega...
teoloogiline, psühholoogiline. Evolutsiooni teooria. Magades ollakse valmis. Taastusteooria. Õppimise soodustamise teooria . 51. Õudusunenäod. Põhjused: Lahendamata jäänud probleemid, Pingeline elurütm, Alateadlik viis väljendada oma hirmu, Liigne alkoholitarbimine, Tervisehädad ja ravimitesöömine 52. Ärkveloleku rütmid. Selle mittejärgimine tekitab unetust. Vt küsimus nr. 47. 53. Stressihormoonid ööpäeva jooksul. 54. Hüpnoos. Animaalne magnetism (Mesmer). 12 Hüpnoos on unetaoline seisund, ille hüpnotiseerija kutsub esile hüpnotiseeritavas vastavat metoodikat kasutades. Ei ole alateadvuslik, vaid kõrgendatud tähelepanu ja sisendatavus. 18. sajandi Austria ravitseja Franz Mesmer, kelle teooria järgi põhines nähtus inimeses peituvatel magnetjõududel ehk nn animaalsel magnetismil. 55. Hüpnoosi teooriad. 56
makromeerid ja animaalse poole peale mikromeerid osadel loomadel; Paljudel loomadel on totaalsel lõigustumisel blastomeerid märgata- valt erineva suurusega (totaal-inekvaalne lõigustumine). Sellisel juhul nimetatakse muna animaalse poole rakke mikromeerideks ja vegeta- tiivse poole rakke makromeerideks. Totaal-inekvaalselt lõigustuvad kammloomade, mõne rõngussi, enamiku limuste, vaap- ja kopskalade, enamiku kahepaiksete munarakud. ja mida tähendab animaalne vs vegetatiivne poolus Mõisted: täielik e. holoblastiline ja osaline e. meroblastiline lõigustumine ning nende alatüübid (radiaalne, bilateraalne, spiraalne, rotatsiooniline, diskoidaalne, superfitsiaalne), oska tuua näiteid loomariigist. TÄIELIKUD LÕIGUSTUMISED: - Radiaalne (kahepaiksed - konnad, okasnahksed) - lõigustumise lihtsaim vorm, tulemuseks tsöloblastula; Sellises embrüos on enam- vähem ühe- suguse suurusega rakud, mis ümbritsevad suurt
Kliinilise psühholoogia isa. Witmer oli esimene, kes väljendas selgelt ideed, et tekkiv teaduslik psühholoogia võib olla aluseks uuele abistavale elukutsele. Andis oma panuse koolipsühholoogiasse ja eripedagoogikasse. Hüpnoos Franz Anton Mesmer (1734-1815) Planeedid mõjuvad inimesele animaalseks gravitatsiooniks nimetatava jõu kaudu. Ravi magnetitega – oletas, et inimese keha sisaldab magneetilist jõuvälja. Animaalne magnetism – mõnedel inimestel väli tugevam – loomulikud ravitsejad. Sarnaselt eksortsistide ja usu abil tervendajatega lõikas Mesmer kasu faktist, et pärast vägivaldse emotsionaalse episoodi läbielamist kaovad inimestel hüsteerilised sümptomid. Hiljem loodi komisjon, mis testis Mesmeri teooriaid ning Mesmer kuulutati müstikuks ja fanaatikuks. Marquis de Puysegur (1751-1821) Kuulus Mesmeri ringi.
Marginaaltsoon (F16) - kõige väljaspool - algul nõrgalt arenenud - hiljem kasvavad sinna hallainest neuronite jätked (neuriidid ehk aksonid) ja sellest areneb aju valgeaine NÄRVISÜSTEEMI JAOTUS Topograafilis-anatoomiline jaotus - Tsentraalnärvisüsteem selja- ja peaaju - Perifeerinärvisüsteem närvijuured närvitüved ganglionid närvilõpmed Funktsionaal-anatoomiline jaotus - Somaatiline ehk animaalne ehk oikotroopne ehk tserebrospinaalne närvisüsteem loob sidemed meele- ja liikumiselundite abil väliskeskkonnaga - Üldvistseraalne ehk vegetatiivne ehk autonoomne ehk idiotroopne närvisüsteem reguleerib organismi siseelu füsioloogilisi protsesse kõike, mis on seotud sisekeskkonna püsivuse säilitamise ja elu alalhoiuga SELJAAJU – MEDULLA SPINALIS/MYELOS Üldandmed ja välisreljeef - valge värvusega silinderjas närvikoest väät
erinevatel aegadel (hiirel 2-raku staadiumis; inimesel ja seal 4-8 raku staadiumis; veisel ja lambal 8-16 raku staadiumis) 43. Millest sõltub lõigustumise tüüp? Rebu (rikas erinevate valkude, rasvade, süsivesikute, soolade, vitamiinide, ensüümide, pigmentide ja vee poolest) hulk ja jaotus tsütoplasmas (kus ja kui palju?) Faktorid munaraku tsütoplasmas, mis mõjutavad mitoosikäävi formeerumist ja asendit Animaalne poolus (AP) – rebuvaene piirkond, rakujagunemine toimub kiiremini kui VP; sügoodi tuum paikneb enamasti animaalse pooluse pool Vegetatiivne poolus (VP) – reburikas piirkond, kus rebu inhibeerib lõigustumist (lõigustumine on ebavõrdne; reburikka piirkonna blastomeerid on suuremad) 44. Oska kirjeldada erinevaid lõigustusmise tüüpe mõtle ka mis moodi tekivad vegetatiivse poole peale makromeerid ja
Avicenna analüüsis inimese mõtlemist, alustades viie eksternaalse meelega nägemine, kuulmine, puutetundlikkus, maitse ja lõhn. Seejärel postuleeris ta seitsme ,,internaalse meele" olemasolu, mis olid üles ehitatud hierarhiliselt. Esimene nendest oli harilik, tavaline meel, mis sünteesib välistelt meeltelt saadud informatsiooni. Teine oli püsiv kujutlusvõime võime mäletada esimese meele poolt sünteesitud informatsiooni. Kolmas ja neljas olid animaalne ja inimlik kujutlusvõime, mis võimaldab nii inimestel kui loomadel õppida, mida keskkonnas peab vältima ja millele tasub ligi minna, kusjuures inimese puhul võimaldab see meel loovaid kombinatsioone asjadest, mida reaalsuses ei eksisteeri. Viies meel on hinnanguandmise võime, sisemine võime anda keskkonnas leiduvatele objektidele hinnanguid. Kuues meel on võime mäletada madalamate tasemete informatsioonitöötluse tulemusi ning seitsmes võime seda informatsiooni kasutada.
Maailma lastekirjanduse eksami küsimused ja vastused 2014 kevad 1. Maailma vanimas eeposest. ,,Gilgames" sumerite eepos, tuntuim Babüloonia kirjandusteos, kirjutatud umbes 1600.a. e.m.a . Ajaloolaste arvates on eepos kirjutatud kolmandal aastatuhandel eKr. Veerand on nii halvasti säilinud, et on ainult osaliselt loetav. 12. Savitahvel. Savitahvlitele pandi need teosed kirja 2000-1600 a eKr. Seega on see üks varasemaid kirjandusteoseid. Eepos räägib Gilgamesi, Sumeri poolmüütilise valitseja kangelastegudest. Gilgames on sureliku mehe ja jumalanna poeg, kes ehitas Gruki linna müürid. Ajalooliselt vägev, alamatelt nõudis alati rasket tööd. Eepos jutustab uhkest linnast, mis asub Eufrati kaldal, linna kuningaks oli Gilgames, kes pärast oma surma Eufrati jõkke maeti. Eeposes on Gilgamesil maagiline trumm. Enkidu inimese saamise lugu, kasvataja funktsioon. Gilgamesi elukäik näitab, et inimene ei saa igavesti elada, kuid järelt...
Defineeritakse vajadused rahuldatavaks objektide kaudu, isegi sotsiaalsed vajadused. Kontrakultuur Seksuaalrevuolutsioon (M-i ideed said kasutust) seksuaalsuse kui enegria vabastamine ühiskonda ilma selle tootlikuse vabastamise. Eroos/Thanatos (elu- (loomuliku, algse energia vabaks laskmine) ja surmatungid (tehniline maailm)). S.rev tähendaski energia vabastamist. Seksuaalsus kui vabastus. Kui me vabastame oma seksuaalsed ihad, siis me vabastame iseennast. "Ainult animaalne seksuaalne iha on see mis purustab Partei" - Orwell Marcuse teos "Ühemõõtmeline inimene" Suur Keeldumine on Marcuse suur idee. Rääkis ka Bataillest, aga teda eksamis ei küsi. Suur osa Marcuse ideedest läks ka praktikasse. Benjamin (B) - ideed olid kummalised. Nt ta kirjutas ainult esseid ja kirjutas väga erinevatel teemadel, mida maailmas nägi. Meenutas rohkem nagu kirjanikku. Frankfurdi
TALLINNA TEENINDUSKOOL Mari Akkermann TÖ11K VALGE VEINI JA TOIDU KOKKUSOBIVUS kursusetöö Juhendaja: Anne Mäe TALLINN 2009 Mari Akkermann Valge veini ja toidu kokkusobivus SISUKORD Sissejuhatus.....................................................................................................................3 1. Valge veini ajalugu...................................................................................................4 2. Veini valmistamine...................................................................................................5 2.1. Valgete viinamarjade koristamine.............................................................
teedel leiduvatest ganglionidest koosnevat piirde- e. perifeerset närvisüsteemi. Funktsionaalsel alusel jaotatakse organismi teadvust ja teadlikkust kujundavaks ning tahtelisi (liigutuslikke) reaktsioone vahendavaks somaatiliseks, animaalseks e. tserebrospinaalseks närvisüsteemiks ja peamiselt siseorganite (silelihaskoeliste moodustiste, südame ja näärmete) suvatut talitlust reguleerivaks vegetatiivseks e. autonoomseks närvisüsteemiks. Nii animaalne kui ka vegetatiivne närvisüsteem koosneb tsentraalsetest ja perifeersetest osadest, olgugi et vegetatiivse süsteemi iseloomustamisel kirjeldatakse eeskätt tema perifeerseid osi (sümpaatikusetüve, närve, närvipõimikuid ja ganglione). Kesknärvisüsteemis eristatakse värvuse ja ehituse alusel närvirakke sisaldavat hallainet ja närvikiududest koosnevat valgeainet.
leiduvatest ganglionidest koosnevat piirde- e. perifeerset närvisüsteemi. Funktsionaalsel alusel jaotatakse organismi teadvust ja teadlikkust kujundavaks ning tahtelisi (liigutuslikke) reaktsioone vahendavaks somaatiliseks, animaalseks e. tserebrospinaalseks närvisüsteemiks ja peamiselt siseorganite (silelihaskoeliste moodustiste, südame ja näärmete) suvatut talitlust reguleerivaks vegetatiivseks e. autonoomseks närvisüsteemiks. Nii animaalne kui ka vegetatiivne närvisüsteem koosneb tsentraalsetest ja perifeersetest osadest, olgugi et vegetatiivse süsteemi iseloomustamisel kirjeldatakse eeskätt tema perifeerseid osi (sümpaatikusetüve, närve, närvipõimikuid ja ganglione). Kesknärvisüsteemis eristatakse värvuse ja ehituse alusel närvirakke sisaldavat hallainet ja närvikiududest koosnevat valgeainet. Peaaju on tsentraalse närvisüsteemi ajukoljus asetsev osa, mis vastab kujult koljuõõnele
12.Nimeta kesknärvisüsteemi ülesanded. 1) Teostab sidet väliskeskkonnaga (See toimub läbi ärritajate, mis mõjuvad retseptoritele) 2) Tagab organismi kui ühtse terviku eksisteerimise (Võimalik tänu närvidele: retseptoritelt erutus närvide kaudu organitele) 3) On psüühilise tegevuse organiks (närvikeskused – kindla ülesandega närvirakkude kogumikud) 13.Milline on kesknärvisüsteemi funktsionaalne jaotus? SOMAATILINE e. animaalne e. kesknärvisüsteem - reguleerib skeletilihaste tegevust ning koordineerib kehaosade talitlust, luues seose organismi ja väliskeskkonna vahel nn. teadlik ja tahteline närvisüsteem Jaguneb: - tsentraalne osa: pea- ja seljaaju (suured närvirakkude kogumikud, milles eristatakse hall- ja valgeollust) - perifeerne osa: peaajunärvid ja seljaajunärvid VEGETATIIVNE e. autonoomne e. siseelundite närvisüsteem - innerveerib põhiliselt siseelundeid 14.Mis on hallollus?
- Ühendada ja kooskõlastada keha organsüsteemide tegevus organismis kui tervikus (panna organism tööle kui ükstervik). - Tagada inimese psüühiline tegevus. Anatoomiline jaotus: 1. Tsentraalne e. kesknärvisüsteem (pea- ja seljaaju). 2. Perifeerne e. piirdenärvisüsteem (närvid, närvipõimikud, ganglionid). Funktsionaalne jaotus: 1. Somaatiline e. animaalne e. kehanärvisüsteem reguleerib kõigi skeletilihaste tegevust ning koordineerib kehaosade talitlust (liigutuslikku tegevust), luues seose organismi ja väliskeskkonna vahel nn.teadlik ja tahteline närvisüsteem (võimalik teostada liigutusi, mida me ise tahame sooritada). Jaguneb: - Tsentraalne osa pea- ja seljaaju - Perifeerne osa peaajunärvid, seljaaju närvid. 2
1 (L1)FILOSOOFIA MÕISTEST f...loj (filos) armastusväärne, armas, kallis f...lî (fil) armastus, püüdlemine millegi poole filÒthj (filotes) armastus sof...a (sofia) tarkus; sofÒj (sofos) tark, asjatundja oma ala meister; filolog...a (filologia) arutlemisarmastus; filopon...a (filoponia) tööarmastus; filosof...a (filosofia) tarkusearmastus, püüdlemine tarkuse poole Filosoofia ei ole mõte mingist objektist või asjast, vaid teatud mõttekäikude analüüs, mõte mingist mõttest. Filosoofia peab analüüsima mõtteid ja väiteid, aitama ära tundma ja lahendama ka pseudoprobleeme. Gilbert Ryle (1900-1976): Oxfordi ülikooli tuleb külaline, soovib ülikooli hoonet näha, seda ka talle näidatakse, peaaegu 40 hoonet. Seepeale küsis too: "Milline neist on ülikool?" Filosoof peab märkama lisaeeldusi, mis tunduvad iseenesestmõistetavad, kuid tulenevad konteksti tundmisest, mitte aga väidetest enesest. David Hume (1711-1776): Kui John on Georgile...
sihitult tammuda (Solzenitsõn 1992). Darwin oma teoses "Liikide tekkimine loomuliku valiku teel või eelistatud rasside säilitamine olelusvõitluses" väidab, et inimene põlvneb loomariigist ning on vaid ajuloom. Brunner märgib, et darvinistlik arenguõpetus ei puuduta tõsiasja, et inimene on p õ h i l i s e l t m i d a g i m u u d kui loom. Ka kui inimene oma füüsilise olemise poolest loomariigist pärineb, on ta kui humanum midagi päris uut. /.../ Ainult animaalne inimeses läheb tagasi loomale, mitte aga spetsiifiliselt inimlik temas, tema vaim ja selle kultuurilooming (Pöhlmann 1994). Mõistust kui spetsiifiliselt inimlikku on ülistatud kogu uusaja. Inimene on inimene ainult mõtleva olendina. Immanuel Kanti järgi tähendab valgustus vabanemist enese süü läbi tekkinud alaealisusest. See tähendab, et olemasolevad mõistuse struktuurid tuleb täita konkreetse kogemusmaterjaliga - vaid nii muutub potentsiaal aktuaalsuseks.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
