Esimesi oopereid nimetatigi muusikaliseks draamaks. Esimene ooper "Daphne" etendati 1597.aastal Firenzes. Selle tekst oli Rinuccinilt ja muusika, mis aga tänaseks kaotsi läinud, lõi J.Peri. Säilinud on Rinuccini ja Peri teine ooper "Eurydike", mis kanti ette 1600.aastal Firenzes Henri IV ja Maria de Medici pulmas. Roomas etendus esimene ooper 1600. aastal ja selleks oli Emilio de'Cavalieri "Hinge ja keha etendus" ("La rappresentatione di anima e di corpo"). Kõigi nende ooperite laulmisstiiliks oli kõnelähedane laulev deklamatsioon ehk retsitatiiv, mida saatis basso continuo paljude erinevate harmoonipillidega. Peale sooloosade on neis oopereis ka koore ja instrumentaalseid vahepalu. Esimene suur ooperihelilooja oli siiski Claudio Monteverdi. CLAUDIO MONTEVERDI 1567-1643 Alustas Cremonas, kus sai koolituse Madalmaade koolkonna vaimus. Juba 15-
Ta vastandab selliseid arhetüüpe nagu persoona (sotsiaalne roll, mida me mängime) varjuga, mis paljastab meie alateadvust. "Hea ema" arhetüüp on vastandatud "kurja nõia" arhetüübile, kui ema käitumine toitva, mugava ja tugi pakkuva allikana vaheldub piiranguid kehtestava ja lapse valikuvabadust keelava rolliga (Jung, 1960, 1969, 1971). Neumann on süvendanud meie ettekujutust arhetüüpidest ja loovast alateadvusest, järgides Jungi teooriat (1955, 1959). Veel üks arhetüüp on anima, mis esindab naiselikke karakteristikuid nagu emotsionaalsus, õrnus ja mehe psüühika tundlikkus, samal ajal kui animus väljendab "maskuliinseid" tendentse naise psüühikas, mis sisaldab agressiivset enesekindlust, agressiooni ja teravat loogikat. Animus ja anima on sarnased yinile ja yangile Ida filosoofiast. Teised arhetüüpide paarid ja varju arhetüübid sarnanevad rumalale ja targale, surmale ja ümbersünnile, jumalale ja saatanale (Jung, 1959)
Seos varju arhetüübiga iseenda leidmine on seotud ka seesmise kartusega. Sajanditepikkuselt on naiselikkust alavääristatud, seega meestel on raske tunnistada, et nende sees on olemas mingisugune naiselikkus. Jungi psühholoogias vesi alati sümboliseerib alateadvust (stiihia ja oht, samas eluks hädavajalik element). Mütoloogias ja religioonis nt merineitsi, haldjas, teadjanaine, samaan. Merest tõusev Aphrodite: klassikaline anima - kuju. Õhtumaises kultuuris on levinud meessovinistlik trend käsitleda naiselikkust madonna (eelistatud) ja hoora (taunitud) stereotüüpides. Anima kannab endas mõlemat. 3) Ise isiksuse seesmine tasakaalupunkt, mis ei ühti teadliku mina´ga. Mida enam inimene suudab integreedia oma isiksuse alateadvuslikke aspekte, seda enam saab talle selgeks, et tema isiksuse kese ei ole tegelikult mina, kellega ta on harjunud samastuma. Jungi järgi ei
Võrdleva usundiloo sissejuhatus 06.09.10 keskendutakse kolmele : religiooniteooria mitte teoloogilises mõttes. (religiooniteadus on objektiivne teadus-sellega võivad tegeleda ükskõik millist konkreetset religiooni, teoloogiat esindavad inimesed) teoreetilisel tasemel religiooni põhimõisted, komponendid kuidas religioonist on aru saadud erinevatel aegadel tutvumine ürgühiskonna ajalooga, religiooni tekkimine inimajaloos, ülevaade sellest, kuidas on maailma, inimesi, olemist ette kujutatud esiajal, enne ristiusustamist, loodusrahvad jne. Religiooni mõiste Religioon Ld k. religio kohusetruudus, ausameelsus/ usklikkus,vagadus, hardus/ usund, kultus religiones (pl) kombetalitused,riitused/ pühadus, vanne,vannetandev, tõotus/ püha ese religiose religo / religare (infinitiv siduma) siduma, kinni siduma, üles siduma, köitma,kinnitama. Side inimese ja kõrgema väe vahel (roomlaste kohaselt). Sidet looma, lepingut tegema Rooma tsiviilõigu...
k>kmax
ei
loe x
x = ""
ei
x=y
ei
Arva ära
x
hüppamine, salto vm.
k=k+1
k>kmax
ei
loe x
x = ""
ei
x=y
ei
x
animatsioon: hüppam
k>kmax
ei
loe x
x = ""
ei
x=y
ei
x
PSÜHHOLOOGID FREUD, Sigmund 19. Sajandi Austria psühhiaater ning psühhoanalüüsi teooria ja meetodi rajaja. Lõi isiksuse struktuuri- ja motivatsiooniteooria. 3 tähendust: 1. Psühholoogiline teooria. 2. Ravimeetod 3. Kultuuri- ja ühiskonnateooria Tavaliselt jaotatakse Freudi isiksusekäsitlus 2 perioodi: 1. Isiksuse topoloogiline käsitlus (Psüühikas 3 tasandit: TEADVUS- tajumine, mäletamine, tundmine, mõtlemine- kõik see, mida endale teadvustame EELTEADVUS- talletatud kogemus, mida hetkel ei teadvusta, kuid mis võib ise-eneslikult teadvusse jõuda ALATEADVUS- sisaldab käitumise motivatsioonis tähtsust omavat materjali: Primitiivsed tungid Varjatud tunded, suhtumised Mälestused Kompleksid Ihad ja kired Läbitud traumade ja kriiside jäljed) 2. Tungide teooria (Liikumapanevat...
Jung: “Maailma vorm, millesse see sünnib, on temasse juba kaasa sündinud kui tegelik kujutus.” See identifitseerib end tegelikus maailmas konkreetseks aistinguks või ideeks. • Arhetüüp Kollektiivse alateadvuse elemendid on arhetüübid (ürgsed mütoloogilised kujutised, käitumismustrid jm). Arhetüüp on mõtte universaalne vorm (idee), mis sisaldab suure hulga erinevaid emotsioone. Olulisimad arhetüübid: persona (mask), anima ja animus, vari (loomalikud instinktid). • Nende väljendumine kirjanduses Kirjandus (eelkõige kirjanduse meistriteosed) kui arhetüüpide väljendus. Suur kirjanik loob lugejale juurdepääsu arhetüüpsete kujundite juurde, taaselustab psühhika osad, mis , mis on olulised nii üksikindiviidi harmooniliseks arenguks kui inimkonna vaimseks ja emotsionaalseks heaoluks. • Jacques Lacan
Teine eksam: teemad: · Loengud: kliiniline psühholoogia; vaimsed võimed; isiksuse psühholoogia · Iseseisvalt õpitud: sotsiaalpsühholoogia; mõtlemine; tähelepanu 5. Vaimsed võimed · IQ ja mõõtmine, ajalugu · olulisemad testid · IQ vs EQ · pärilikkuse osakaal, gruppidevaheliste erinevuste probleem · Gardneri teooria paljudest intelligentsustest, Sternbergi praktiline intelligentsus ja triarhiline teooria INTELLIGENTSUS ...võime asjadest aru saada, arutleda, lahendada probleeme, planeerida, näha toimuva mõtet ja taibata sündmuste põhjuslikke seoseid (J.Allik) Inimeste käitumiserinevused tulenevad peamiselt kahest tegurist individuaalsusest ja intelligentsusest. Vaimsed võimed: Üksikvõimed ei saa jaotada osadeks (taju kiirus, lühimälu maht) Erivõimed andekus konkreetsel alal (ruumiline taju) Üldvõimed võimete kogumid Intelligentsuse teooriad Antud teemaga seostub mitmeid teooriaid, mis...
KORDAMISKÜSIMUSED Kirjanduse mõiste muutumine ajalooliselt. Enne 1800. oli kirjandus: kirjutised, kirja pandud teadmised. Alates 18. sajandi lõpust – kirjandus, kui väljamõeldis/fiktsioon Kuidas määratleda kirjandust (4 põhitüüpi)? 1. Poeetiline keel - Kirjandus kui teatud sorti keelekasutus - Muudab igapäevast keelekasutust. - On sellest intensiivsem. - Erineb/eemaldub sellest (lugemisel nn. võõrandumisefekt). -Fookus keelel (rütm, sõnakasutus jne., enamat kui tavatähendus. 2. Väljamõeldis - Väljamõeldislik, kujutlusvõime abil loodud - fakt >< väljamõeldis, ajalooline >< väljamõeldislik tõde - Fiktsionaalne tekst ei oma (otsest) praktilist väärtust - konstrueeritud kunstireeglite põhjal - väljamõeldislik ei ole alati kujundlik 3. Esteetilise väärtusega objekt - Ilu > teoses eneses? > lugeja silmades? - esteetika: ilusa, tõese ja väärtusliku seosed - sisu ja vormi seosed - Kunst ...
Eros ja Thanatos Reaalsusprintsiibi ja mõnuprintsiibi konflikt Allasurutud tungide korduv tagasitulek Tihendus ja nihe Freudism ja kunst Autori (kirjaniku, kunstniku) psühhobiograafia Kunstiteose tajumine kui psühhodünaamiline protsess Müütide uurimine (Freud ja õpilased: Karl Abraham, Otto Rank, Hans Sachs). Kangelase müüt Carl Gustav Jung (1875-1961) Kollektiivne mitteteadvus Arhetüübid (laps, ema, animus, anima, vari, trikster jt) Kunst ja vaimuhaigus Sürrealistide Trema (Giorgio Chirico) Sass, Louis A. Madness and Modernism: Insanity in the Light of Modern Art, Literature and Thought. Harvard University Press, 1994 9. Uuskriitika 1920-50.aa, Inglismaa, USA (1960-1980.aa: uuskriitikute õpilased) Uuskriitikud Inglismaa: Ivor Armstrong Richards (Practical Criticism, 1929; The Philosophy of Rhetoric, 1936); William Empson (Seven Types of Ambiguity, 1930) USA: Monroe C
normatiivakti väljaandmise. Erinevad võtted: õiguse allikate abil 24. Mida tähendab õiguse objektiiv-teleoloogiline tõlgendamine? Selgita! See on nagu ajalooline tõlgendamine ehk tahtetõlgendamine. Kui tähtsust ei oma mitte ajaloolise seadusandja ettekujutused, vaid kehtiv õigus ja väärtussüsteem. Tõlgendaja peab küsima, millist eesmärk teenib norm, milline on normi mõte. Ratio legis est anima legis – seaduse mõte on seaduse hing. Kriteeriumid: faktilised asjaolud, mida tõlgendaja muuta ei saa; õiguslikud printsiibid, mis asuvad väljaspool tõlgendamist. Savigny on öelnud, et tõlgendamiseks tuleb end asetada seadusandja rolli ja kunstlikult korrata tema tegevust. Selle tõlgendusvõtte abil püütakse välja tuua õigusakti sisu objekti ja eesmärgi (kr: telos) alusel Tõlgendamise ulatuse järgi liigitatakse tõlgendamine: sõnasõnaline
habemeajajate, soolapuhujate, posijate, ennustajate kogemustele. Paracelsuse iatrokeemia kui omamoodi teoreetiline õpetus oli aga lihtsalt meditsiinilise suunitlusega alkeemia. See lähtus tria prima`st: elavhõbedast(mercurium`ist) kui lendvuse algest, väävlist (sulphur`ist) kui põlevuse algest ja soolast kui kõvaduse algest, mida alkeemias metallide algetena käsitleti. Paracelsuse õpetuse jätgi koosneb ka inimorganism tria prima`st, kusjuures mercurium on spiritus (vaim), sulphur anima (hing), sool corpus (keha). Peale organismis kõigi funktsioonide vaimne regulaator archeus, mis asub maos ja mille haigestumisel organism kaotab tasakaalu. Tasakaalu saab taastada alkeemilisel, s. t. maagilisel ja keemilisel teel. Ravimina on seejuures tähtis alkeemiliselt saadav imepärase toimega kvintessents (quita essentia). Siiski tuleb tõdeda, et praktikas ei saavutanud iatrokeemia kui meditsiiline alkeemia epiteemiatega
Ajalooline tõlgendamisviis. Ajaloolise (nimetatud ka subjektiiv-teleoloogiliseks, geneetiliseks) tõlgendamise näol on tegemist teleoloogilise ehk tahtetõlgendamisega ning selle ülesanne on selgitada välja ajaloolise seadusandja eesmärgid teatud küsimuse konkreetsel viisil reguleerimiseks ja tema ettekujutus normist selle loomisel. Objektiiv-teleoloogiline tõlgendusviis. käigus tõlgendaja küsib seaduse objektiivse eesmärgi järele (tugineb maksiimile ratio legis est anima legis 'seaduse mõte on seaduse hing). Grammatiline tõlgendusviis ja grammatilise tõlgendamise võimalustest. Räägitakse ka sõnakohasest tõlgendamisest. Sõnakohase tõlgendamise kohaselt ei tohi tõlgendada nii, et mingi osa sellest jääb tarbetuks või tähtsusetuks. Grammatiline tõlgendusviis arvestab niisiis erilist sätestamise ökonoomia põhimõtet ükski seadusteksti element pole tähtsusetu. Samuti ei tohi seadustekstis olevatele teatud väljenditele erinevates seostes
Arhetüüp ( < ladina keeles archetypum < kreeka keeles arkhetypon: arkhe-´"esimene, algne" + typos "tüüp, mudel") on sarnaste isikute, objektide või kontseptsioonide algkuju, millest nad kõik on tõenäoliselt välja kujunenud, kopeerunud, pärinenud või arenenud. Carl Gustav Jung > erinevais kultuurides esinevad sarnased müüdid >arhetüüp, kollektiivses alateadvuses püsiv idee või kujund, 4 arhetüüpi: mina, vari, anima, animus, (ka laps, üliinimene (kõikvõimas), kangelane, ürgema/kõige ema, vana tark mees, Tola) Jungi teooria kohaselt on kirjandus kollektiivsesse alateadvusse talletunud arhetüüpide väljendus. Meisterlik kirjanik loob lugejaile juurdepääsu kollektsiivses mälus peituvate arhetüüpide juurde, nii turgutab psüühika osi, mis on vajalikud nii isiksuse täiustumiseks kui inimkonna vaimse ja emotsionaalse heaolu jaoks. Müüt.
Arhetüüp ( < ladina keeles archetypum < kreeka keeles arkhetypon: arkhe-´"esimene, algne" + typos "tüüp, mudel") on sarnaste isikute, objektide või kontseptsioonide algkuju, millest nad kõik on tõenäoliselt välja kujunenud, kopeerunud, pärinenud või arenenud. Carl Gustav Jung > erinevais kultuurides esinevad sarnased müüdid >arhetüüp, kollektiivses alateadvuses püsiv idee või kujund, 4 arhetüüpi: mina, vari, anima, animus, (ka laps, üliinimene (kõikvõimas), kangelane, ürgema/kõige ema, vana tark mees, Tola) Jungi teooria kohaselt on kirjandus kollektiivsesse alateadvusse talletunud arhetüüpide väljendus. Meisterlik kirjanik loob lugejaile juurdepääsu kollektsiivses mälus peituvate arhetüüpide juurde, nii turgutab psüühika osi, mis on vajalikud nii isiksuse täiustumiseks kui inimkonna vaimse ja emotsionaalse heaolu jaoks. Müüt.
tõesti kui Jumal peaks olema mulle armuline, härra, ma istusin Salomon Rothschildi kõrval ja ta käitus minuga päris nagu omasugusega, päris familionäärselt." (Freud, Naljaraamat) Psühhoanalüüs kui üks kirjanduse hermeneutilise tõlgendamise võimalusi Carl Gustav Jung (1875-1961) Kollektiivne teadvustamatus Arhetüübid (universaalsed pildid, mis on kõikidel olemas, energiapunktid, mis ilmnevad nii hulluses, unenägudes kui ka nt kirjanduses: teiste seas: laps, ema, animus, anima, vari jt) Müütide ja muinasjuttude tähtsus kollektiivsele teadvustamatusele. Muinasjutu maagiline maailm näitab muu hulgas teadvustatuse ja teadvustamatuse olemasolu. Nt kuri võõrasema kehastab printsiipi, mis sunnib last ennast vabastama ja läbima individuatsiooniprotsessi. Alfred Adler (1870-1937) A.Adler`i koolkond ehk individuaalpsühholoogia Domineerimine ja võimuiha Jacques Lacan (1901-1981) Seostas strukturalistliku lingvistika saavutused psühhoanalüütilise teooriaga
Ajalooline tõlgendamisviis Ajaloolise (nimetatud ka subjektiiv-teleoloogiliseks, geneetiliseks) tõlgendamise näol on tegemist teleoloogilise ehk tahtetõlgendamisega ning selle ülesanne on selgitada välja ajaloolise seadusandja eesmärgid teatud küsimuse konkreetsel viisil reguleerimiseks ja tema ettekujutus normist selle loomisel. 29. Objektiiv-teleoloogiline tõlgendamisviis käigus tõlgendaja küsib seaduse objektiivse eesmärgi järele (tugineb maksiimile ratio legis est anima legis 'seaduse mõte on seaduse hing). 30. Grammatiline tõlgendamisviis ja grammatilise tõlgendamise võimalustest (Narits, Õiguse metodoloogia) Räägitakse ka sõnakohasest tõlgendamisest. Sõnakohase tõlgendamise kohaselt ei tohi tõlgendada nii, et mingi osa sellest jääb tarbetuks või tähtsusetuks. Grammatiline tõlgendusviis arvestab niisiis erilist sätestamise ökonoomia põhimõtet – ükski seadusteksti element pole tähtsusetu
Tallinna 32. Keskkool Marie Turmann 11.a klass CURLINGU TEADLIKKUS TALLINNA 32.KESKKOOLI ÕPILASTE SEAS Uurimistöö Juhendaja: õpetaja Siiri Mets Tallinn 2012 Olen uurimistöö koostanud iseseisvalt. Kõik selle kirjutamisel kasutatud teiste autorite tööd, põhimõttelised seisukohad, kirjanduslikest allikatest ja mujalt pärinevad andmed on viidatud. /allkiri/ Marie Turmann Töö vastab Tallinna 32. Keskkooli uurimistöödele esitatud nõuetele ja selle võib esitada retsensendile. /allkiri/ Siiri Mets SISSEJUHATUS Curling on Eestis vähelevinud spordiala, kuna see on Eesti spordimaastikul noor ning värske. Esimest korda mängiti seda Eestis 2001.aastal ning esimesed meistrivõistlused toimusid siin alles 2004.aastal, mis on kõigest 8 aastat tagasi. Curlingu mängijate arv vähehaaval...
kõik indiviidid selles kollektiivis jagavad. Ta on isiksuse aluspõhi, ta mõjutab kõike õpitavat. Kollektiivse alateadvuse elemendid on arhetüübid - ürgsed mütoloogilised kujutised, käitumismustrid, traditsioonid jne, mida jagab suur grupp inimesi. Nii näiteks on enamikes kultuurides olemas ürgema kujutis või mitmed kultuurid jagavad samasisulisi müüte. Olulisismad arhetüübid on persona (mask), anima ja animus, vari (loomalikud instinktid). Kirjandus pole midagi muud kui arhetüüpidel põhinev väljendus. Kirjanik loob lugejale juurdepääsu arhetüüpsete kujundite juurde, mis kõnetavad lugejat otse, arhetüübi kujundi ära tundmise kaudu, aktiveerivad psüühhika osad, mis on olulised indiviidi arenguks ja ka kollektiivi heaoluks. J. Lacan. Keel ja alateadvus. Imaginaarne ja sümboolne faas. Keel mitteteadvuse struktuurina (Kraavi 127131)
Alateadvuslikud skeemid, mis akumuleerivad eelmiste põlvkondade kogemust. Ei ole kujutlused" Arhetüübid on: · Ise kõige olulisem arhetüüp. Ise on selline arhetüüp, mille ülesandeks on tasakaalustada kõiki teisi arhetüüpe. Ise on nähtus, mis ajus küpseb alles neljakümnendates eluaastates. Siis on ise võimelisem olema tasakaalustaja (kogemused on olemas). · Anima (naine mehes) naiste ja meeste vahel on teatud sarnaseid jooni (mõttemaailmad), kuid samas erineb naise ja mehe mõtlemine totaalselt teineteisest. Anima viitab sellele, et igas mehes on natuke naist. See on kultuuriline fenomen. Anima on vajalik, et erinevatesse sugukondadesse kuuluvad inimesed saaksid suhelda. See võimaldab aru saada nt naisterahva kapriisidest. · Animus (mees naises) mees naises.
Teatril hoone ja dramaturgia aga puudusid näitlejad. Kõrval väljakutel jne esinesid suurepärased näitlejad, profid, kellel polnud dramaturgiat ega katust pea kohal. Commedia dell'arte näitlejad polnud paiksed, erudite surnud teater. Sündisid nagu kaks eraldi kunsti. Kutseoskus on see dell'arte, professionaalne komöödia kutseoskus. 1570nendateks oli dell'arte täielikult välja arendatud, ekspordiks vajalikud omadused välja arendatud. Dell'arte tagamaad ulatuvad keskaega. Anima allegra lõbus hing pidi näitlejal karnevalis olema. Hiljem saab see commedia dell'arte põhitunnuseks. Proffessionaalsuse näitaja oli see anima allegra. Mistreoonid esitasid najaka stseeni, mida näitasid otse rahva hulgas olid ülejäänud rahvahulgast eristamatud. Nende väikeste stseenide ülesehitamine, (kahe tegelase üles ehitatud) zanni ja magnifico ehk pantalone (hiilgav, suursugune) ehk teener ja peremees. Oli nagu karnevali ideoloogia edasikandja
Esimesi oopereid nimetatigi muusikaliseks draamaks. Esimene ooper "Daphne" etendati 1597.aastal Firenzes. Selle tekst oli Rinuccinilt ja muusika, mis aga tänaseks kaotsi läinud, lõi J.Peri. Säilinud on Rinuccini ja Peri teine ooper "Eurydike", mis kanti ette 1600.aastal Firenzes Henri IV ja Maria de Medici pulmas. Roomas etendus esimene ooper 1600. aastal ja selleks oli Emilio de'Cavalieri "Hinge ja keha etendus" ("La rappresentatione di anima e di corpo"). Kõigi nende ooperite laulmisstiiliks oli kõnelähedane laulev deklamatsioon ehk retsitatiiv, mida saatis basso continuo paljude erinevate harmoonipillidega. Peale sooloosade on neis oopereis ka koore ja instrumentaalseid vahepalu. Esimene suur ooperihelilooja oli siiski Claudio Monteverdi. Süit eri karaktereis tantsude, aga ka lihtsalt instrumentaalpalade tsükkel. Süidi algideed võib näha aeglase eeltantsu ja kiire järeltantsu sidumises. Varabaroki tantsusüidid olid
põhjused, mis tingisid normatiivakti väljaandmise. Erinevad võtted: õiguse allikate abil 4.3.4. Objektiiv-teleoloogiline tõlgendamine See on nagu ajalooline tõlgendamine ehk tahtetõlgendamine. Kui tähtsust ei oma mitte ajaloolise seadusandja ettekujutused, vaid kehtiv õigus ja väärtussüsteem. Tõlgendaja peab küsima, millist eesmärk teenib norm, milline on normi mõte. Ratio legis est anima legis – seaduse mõte on seaduse hing. Kriteeriumid: faktilised asjaolud, mida tõlgendaja muuta ei saa; õiguslikud printsiibid, mis asuvad väljaspool tõlgendamist. Savigny on öelnud, et tõlgendamiseks tuleb end asetada seadusandja rolli ja kunstlikult korrata tema tegevust. Selle tõlgendusvõtte abil püütakse välja tuua õigusakti sisu objekti ja eesmärgi (kr: telos) alusel Tõlgendamise ulatuse järgi liigitatakse tõlgendamine: sõnasõnaline ehk adekvaatne ja kitsendav või
TALLINNA ÜLIKOOLI PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendusõppe osakond Moonika Tanila TELEMEEDIA MÕJU EESTI LASTELE Referaat Juhendaja: Jane Rätsep Tallinn 2013 2 SISUKORD 3 1. SISSEJUHATUS Teema valikul oli suur roll minu perel. Minu abikaasa armastab väga teleri ees istuda. Olen üritanud talle selgitada, millist mõju avaldab see lastele, kes tahtmatult jäävad samuti teleri ette vaatama. Selle tööga saan ma ehk veidigi tähelepanu suunata meedia avaldavatele mõjudele. Loodan südamest, et tema suhtumine telerisse muutub. Teisteks põhjusteks on juhtumid ja kogemused minu omas rühma lastega. Tihti kuulen õhtuti vanemate lubadusi vaadata mõnda seriaali või multifilmi. Kuna ma ise seda teemat nii hästi veel ei vallanud, ei osanud varem sellele ka erilist tähelepanu pöörata. Põhiliseks põhjusek...
Varju moodustavad ihad, soovid, teostamata plaanid, mis ei sobi isikuga kokku. Mida vähem inimene oma varjust teadlik on, seda tugevamalt see talle mõjub. Kuidas varju mõjudest pääseda? Varju teadvustamine = oma tumedate külgede teadvustamine. %. loeng psühhoanalüütilised kultuuriteooriad. Andreas Ventsel 10 Vari vastandub egole. Varju teadvustamiseks on vaja suhteid kaasinimestega, sest siis kaob ka varju väärprojektsioonid. Anima & animus anima (hing), animus (vaim) e naiselik ja mehelik alge. Igas mehes ja naises on olemas ka vastandalge. Kui animus on liiga tugev, muutub naine sotsiaalseks, loogiliseks, vb-olla vaimukaks. Kui anima on liiga tugev, muutub mees tundlikuks jm. Selle arhetüübi mõju inimesele on väga suur. Self mina-keskne struktuuri komponent, mille ümber teised arhetüübid koonduvad. Selfi peab inimene ise lahti mõtestama, ta peab ise leidma oma ainulaadsuse, tegeliku mina see on individuatsiooniprotsess.
Inimese olemus on alati binaarne. I Psüühiline energia – libido. Printsiibid: - ekvivalentsuse printsiip – inimesel on ekvivalentsed omadused. - entroopia printsiip – psüühiline energia ehk libido. Üks ..energiast laieneb kogu elule. Inimene püüdleb tasakaalu ja tasanduste peale. vastandite printsiip – II Isiksus – isiksus ehk psyche. - Teadvus: ego & persona. - personaalne alateadvus: kompleksid, vari, mina, anima, animus (projektsioonid). 1) Ego teadvustatud psyche osa, mõtlemine, tunded, mälu. 2) Personaalne alateadvus (personal unconscious). Kompleks – emotsionaalselt küllastatud ideed. Libido investeerimine kompleksisse. 3) Kollektiivne alateadvus. Liigiline mälu, teeb inimesed sarnaseks. Seal eksisteerivad arhetüübilised reaktsioonid (teatud emotsionaalsed reaktsioonid sarnastele objektidele, stiimulitele). Seal on peidus meie hirmud, ihad.
Sisukord: Suured avastusretked Veovahendid Laevad Läänemerel Navigeerimisvahendid Merekaardid Sõjatehnika Püssirohi Suurtükk Püssirohi ja teadus Optika Galileo Galilei ja eksperimentaalne füüsika Simon Stevin, lahtiütlemine igiliikumise ideest Muutused majanduses Teaduspööre Renessansi tehnika Üleminek kivisöele Uuendused rauatööstuses Olukord keemias Tehnilise keemia sünd Mõttelaadi uuenemine Inimese suhe loodusega Leonardo da Vinci Uuenev mehaanika Mehaaniline kell Kronomeeter Meetodi tähendus Teaduslikud huvid tehnikas Mõtleva masina idee Tekstiilitööstus Rasketööstus Uute jõumasinate otsingud Kokkuvõtteks Kasutatud kirjandus Suured avastusretked Sügavad muutused füüsikalises ja geograafilises maailmapildis pidid paratamatult kajastuma samasuguste muutustena ka inimese vaimuelus, põhjustades siingi uusi otsinguid, uute tõdede ja väärtuste avastamist. Ka vaimselt oli vaja kohaneda äsjaste avastuste...
suretab. Gilgames läheb oma surematu esiisa Utnapisti juurde igavest elu otsima, kuid madu varastab selle talt. Tegelased: müütiline kuningas Gilgames, metsmees Enkidu, nende lähikondlased, jumalad (taevajumal An, õhu ja maajumal Ellil, tarkusejumal Ea, armastusejumalanna Istar jt.). Eepos kõneleb inimeseks saamisest ja inimeseks jäämisest, surmast ja surematusest. 3. Vana Egiptuse religiooni peajooned ja tähtsamad jumalad. Iseloomulik on esiajast pärit animismi (usk hinge, anima olemasolusse) ja fetisismi (jumalate võlumine, amulettide kandmine) ühendamine individuaalse vagadusega ning jumala kogemusega. Animismi pärandiks tuleb pidada jumalakujude ja võimude paljusust. Fetisismi objektid võivad olla looduslikud või kunstlikud, ning usutakse, et nad omavad teadvust ja üleloomulikke omadusi ning toovad õnne. Vana-Egiptuse kõigi ajajärkude usundile on iseloomulik ka loomadekultus. Paljusid jumalaid kujutati nii looma- kui ka inimkujul (Ra, Horos)
Üldajalugu 1.Egeuse ehk Kreeta-Mükeene kultuur, õp. Inimene, ühiskond, kultuur, I osa, lk 91-100 Kreeka asub Balkani ps. ja seda ida poolt piirava Egeuse mere saartel. Mägine maa(ida- lääne suunalised). Ühendusteedeks meri, mille kaudu peeti sidet ka välismaailmaga. Seetõttu väga avatud muu maailma suhtes, teisalt sisemiselt killustunud. Kreeta asub Egeuse mere saarel. 1. Egeuse tsivilisatsioon (Kreeta-Mükeene kultuur) 2000-1000 eKr 1) Kreeta ehk Minose (minoiline) kultuur 2000-1500 (1400) eKr (Kreeta jt sealsed saared) • Loojate etniline päritolu teadmata, kõige rohkem seostatakse neid Vahemere idaosa ümbruses elunenud indoeurooplaste eelsete põliselanikega. Minoilise kultuuri nimi pärineb legendaarselt (Kreeka müüdid) Kreeta kuningalt Minoselt. Kuna tollaste Kreeta elanike silpkirja pole suudetud dešifreerida, siis on selle kult...
Üldajalugu 1.Egeuse ehk Kreeta-Mükeene kultuur, õp. Inimene, ühiskond, kultuur, I osa, lk 91-100 Kreeka asub Balkani ps. ja seda ida poolt piirava Egeuse mere saartel. Mägine maa(ida- lääne suunalised). Ühendusteedeks meri, mille kaudu peeti sidet ka välismaailmaga. Seetõttu väga avatud muu maailma suhtes, teisalt sisemiselt killustunud. Kreeta asub Egeuse mere saarel. 1. Egeuse tsivilisatsioon (Kreeta-Mükeene kultuur) 2000-1000 eKr 1) Kreeta ehk Minose (minoiline) kultuur 2000-1500 (1400) eKr (Kreeta jt sealsed saared) · Loojate etniline päritolu teadmata, kõige rohkem seostatakse neid Vahemere idaosa ümbruses elunenud indoeurooplaste eelsete põliselanikega. Minoilise kultuuri nimi pärineb legendaarselt (Kreeka müüdid) Kreeta kuningalt Minoselt. Kuna tollaste Kreeta elanike silpkirja pole suudetud desifreerida, siis on selle kult...
Isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia ISIKSUSE- ja SOTSIAALPSÜHHOLOOGIA (Loengukonspekt Viljandi Kultuuriakadeemia üliõpilastele) Kalle Küttis 2011 1 Isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia Tööplaan 2011/12 sügissemester 1. 01.09 AVALOENG Isiksuseteooriad. Testid 2. 08.09 LOENG Isiksuseteooriad 3. 15.09 LOENG. Isiksuse struktuur. Testid 4. 29.09 SEMINAR. 5. 06.10 LOENG. Isiksuse struktuur. SEMINAR 6. 6. 13.10 LOENG Sotsiaalpsühholoogia 7. 20.10 Kokkuvõtlik loeng. EKSAM Jaanuar EKSAM PROGRAMM Isiksuse psühholoogia 1. Mõiste, uurimisaine, isiksuse kirjeldamise mõisted 2. Isiksuseteooriad 2.1. Psühhoanalüütilised teooriad (Freud, Jung, Adler, Erikson, Horney, Fromm, Reich) 2.2. Käitumuslikud ja õppimisteooriad (Allport, Catell, Eysenck, Skinner, Bandura) 2.3. Humanistlikud teooriad (Rogers, Maslow, Liev...
võimalik tuletada loogiliste mõtlemisoperatsioonide abil. Loogilise tõlgendamise puhul tehakse vahet lihtsal ehk analüütilisel ja keerulisel ehk sünteetilisel tõlgendusel. teleoloogiline. See on nagu ajalooline tahte tõlgendamine. Siin ei oma tähtsust ajaloolise seadusandja ettekujutused, vaid kehtiv õigus ja väärtussüsteem. Eesmärgid, mida seadusandja normi loomisega tahab saavutada, on valdavalt õiguse objektiivsed eesmärgid. Ratio legis est anima legis seaduse mõte on seaduse hing. Õiguse objektiivsetest eesmärkidest võiks nimetada rahu ja julgeoleku kindlustamist, õiglast vaidluste lahendamist, sotsiaalset võrdsust. Selle tõlgendusvõtte abil püütakse välja tuua õigusakti sisu objekti ja eesmärgi alusel. Õigusakti objekt ja eesmärk kajastuvad eelkõige preambulas ja printsiipides. Erinevalt ajaloolisest tõlgendamisest mõistab teleoloogiline tõlgendamine mitte niivõrd seda, mida õigusakti vastuvõtmise või
· Teadvustamatus · Lapsepõlvekogemuste tähtsustamine · Seksuaalsuse keskne tähendus · Psüühika struktuur: id-ego-superego (miskiminaülimina) · Psühhoseksuaalne areng (oraalne, anaalne, falliline, latentsiperiood, genitaalne staadium) · Ego kaitsemehhanismid (repressioon jne) · Unenägude tõlgendamine · Ärevus (objektiivne; neurootiline; moraalne) 2) Carl Gustav Jung · Vabad assotsiatsioonid · Kollektiivne teadvustamatus · Psüühika struktuur; arhetüübid (persona, vari, anima / animus) · Individuatsioon · Psühholoogilised tüübid (mõtlemine, tundmine, aistimine, intuitsioon) · Mütoloogia ja alkeemia 3) Alfred Adler · Sotsiaalne huvi, ühistunne · Eesmärkide tähtsus; teleoloogia (Freudi arvamus psüühika struktuurist olevat "ebausk") · Sünnijärjekord · Alaväärsustunne · Üleolekukompleks, mis maskeerib alaväärsustunnet 4) Erik Erikson · Identiteedikriis · Identiteedi arengu staadiumid
may also act as a Shapeshifter in a buddy comedy or adventure. W i z a r d s , witches, and ogres are traditional Shapeshifters in the world of fairy tales. 59 T H E W R I T E R ' S JOURNEY ~ T H I R D EDITION Christopher Vogler PSYCHOLOGICAL FUNCTION An important psychological purpose of the Shapeshifter archetype is to express the energy of the a n i m u s and anima, terms from the psychology of Carl Jung. T h e animus is Jung's name for the male element in the female unconscious, the bundle of positive and negative images of masculinity in a woman's dreams and fantasies. T h e anima is the corresponding female element in the male unconscious. In this theory, people have a complete set of both male and female qualities which are necessary for survival and internal balance.
põhiideede teadasaamisega. Eesmärgid, mis olid olemas ajaloolisel seadusandjal, ei pruugi aga objektiviseeruda õigusnormis. Tõlgendaja lähtub eesmärkidest ja põhiideedest tervikuna ja nii saab tõlgendaja aru ajaloolise normide mõistlikkusest. 4.3.4. Objektiiv-teleoloogiline tõlgendamine Objektiiv-teleoloogiline tõlgendamine - tahtetõlgendamine, kuid tähtsust omab kehtiv õigus ja väärtussüsteem. Tuleb küsida, milline on normi eesmärk, mõte. Ratio legis est anima legis seaduse mõte on seaduse hing. Õiguse objektiivsetest eesmärkidest võib nimetada rahu ja julgeoleku kindlustamist, õiglast vaidluste lahendamist, sotsiaalset võrdsust jms. Õiguslikult reguleerimiselt nõutakse ka asjakohasust. Kui seadusandja seda põhimõtet järgib, on võimalik objektiiv-teleoloogilise tõlgendamisega jõuda normi mõtteni. Objektiiv-teleoloogilisel tõlgendamisel on kaks tõlgendamiskriteeriumi: 1
Ladina-eesti alussõnastik (A) (1350 märksõna) Veebruar 2009 Lühendid abl. ablativus (ablatiiv) num. distr. numerale distributivum acc. accusativus (akusatiiv) (distributiivnumeraal, jaotusarvsõna) adi. adiectivum (adjektiiv, omadussõna) part. participium (partitsiip, kesksõna) adv. adverbium (adverb, määrsõna) pass. passivum (passiiv, tehtavik) arh. arhailine (sõna v vorm) perf. perfectum (perfekt, täisminevik) c. abl. cum ablativo (ablatiiviga) pl. pluralis (pluural, mitmus) c. acc. cum accusativo (akusatiiviga) praep. praepositio (prepositsioon, eessõna) c. comp. cum comparativo (komparatiiviga, praes. praesens (preesens, olevik)...
Meessoost täiskasvanu alateadlik soov omada oma ema ning eemaldada oma põhirivaal ema tähelepanule e. Isa 72.C.G.Jung. Kollektiivne alateadvus ja arhetüüp ning nende väljendumine kirjanduses kollektiivne alateadvus (KA) Isiksuse alus omane kõigile indiviididile kultuuris, Isiksuse arhailine, kaasasündinud aluspõhi, on universaalne arhetüübid (KA elemendid, ürgsed mütoloogilised kujutused, käitumismustrid jne.) olulisemad arhetüübid: persona (mask), anima ja animus, vari (loomalikud instinktid) Kirjandus (eelkõige kirjanduse meistriteosed) kui arhetüüpide väljendus. Kirjanik loob neile juurdepääsu, taaselustab psühhika osad, mis toetavad indiviidi arengut ja parandavad inimkonna vaimset ja emotsionaalset heaolu 73.Jacques Lacan. Keel ja alateadvus. Imaginaarine ja sümboolne faas. Fookuses mitte inimeste mentaalsed protsessid vaid tähistusprotsess Alateadvus on struktureeritud nagu keel
SEICENTO (1600ndad aastad): 2. Ooperi tekkimine 1590-ndatel aastatel. Firenze camerata. Peri "Daphne" (Dafne) 1598. Dramma per musica. Peri "Eurydike" (Euridice), Caccini "Eurydike" (Euridice)1600. 3. Monteverdi "Orpheus" (Orfeo) 1607 ja "Ariadne" (Arianna) 1608 Mantuas. Võrdlus intermeediumiga 4. Ooper Roomas 17. sajandi I poolel. Ooperi ja oratooriumi piiril: Cavalieri "Hinge ja Keha etendus" (Rappresentazione di Anima, et di Corpo) 1600. Rooma koolkond. Landi "Püha Aleksius" (Sant' Alessio) 1631. 5. Esimene avalik ooperiteater Veneetsias 1637. Teatrikorraldus. Veneetsia koolkond. Monteverdi viimane ooper "Poppea kroonimine" (L' incoronazione di Poppea) 1642. 6. Cavalli Giasone 1649. Veneetsia koolkonna levik. Cesti. 7. Muusikalised etendused Prantsusmaal 17. sajandil. Komöödia-ballett. Comédie-ballet. Lully ja Molière´i koostöö. 8
irratsionaalsete algete või infohankimisteede olemasolu. On mitteteaduslikke nõudeid, nt teatud seisundi (puhtus, tasakaal jt) vajadus; kõrgemate jõudude loa vajadus; teatud kaasasündinud erivõimete olemasolu. (IV) Mitteteaduslik (müstiline, üleloomulik). Teadmisi saadakse intuitiivsel sisekaemuse, ilmutuse vms kaudu. Aluseks on subjektiivne kogemus (L15) HINGEST Personaalidentiteedi juures (vt 1. loeng) läks vaja vanamoodsat mõistet "hing". Hing (e.k. hingama, (kr. ¹ yuc» , lad. anima - hingamine, hing). Mütoloogiline mv: keha+hing = elav keha. Demokritos hing on aine ja koosneb aatomitest Platon hing on igavene idee. Aristoteles: Hing on iga organismi täielik eluprintsiip, tema võimete ja protsesside summa. (i) Taime (vegetatiivne) hing kasv., toit., soojätk. jne (ii) Looma (animaalne) taime hing +aistingud, taju, emotsioonid jne. (iii) Inimese hing lisandub mõistus (mõte ja tahe). G. W. Leibnitz: On palju jagumatuid vaimseid substantse monaade
Adriaen Thomasz Key oli flaami renessansiaja juhtiva portreemaalija Willem Key kauge sugulane ja �pilane. Eriti tema 1570ndate aastate t��d on silmapaistvalt sarnased �petaja omadega. Olgugi et Key tegi mitmele Antwerpeni kirikule altari- maale, sealhulgas ka frantsiskaani kiriku peaaltarile, imetletakse teda eelk�ige kui v�imekat ja t�etruud portretisti. P�rast Antwerpeni h�vitamist hispaanlaste poolt 1576. aastal j�i kalvinistist Key siiski oma kodulinna, kuigi paljud protestandid p�genesid p�hja poole. Juba eluajal pidi Key olema v�ga austatud kunstnik, kuna ta maalis mitmeid portreesid Oranje prints Williamist, Madalmaade iseseisvusv�itluse juhist Hispaania v�imu ajal. Key hilisemad portreed, mis kujutavad peamiselt Antwerpeni kodanikke, panevad suuremat r�hku poseeri- jate staatusele, olles ilmselt m�jutatud Antonis Morist. Tema chiaroscuro-puul�iked viitavad Flaami itaaliap�rase kunstniku Frans Florise eeskujule. Adriaen Thomasz ...
B.Brady: Predictive Astrology Peatükk 1 TÄHESTIK PLANEEDID ENNUSTAVAS ASTROLOOGIAS Järgnevad mõned märksõnad, mis ei ole kindlasti lõplikud - luminaaridele (Päike ja Kuu) ja planeetidele - mida kasutatakse dünaamilises astroloogias. PÄIKE Peamised põhimõtted: elu, elujõud, olemus, minapilt Liikumiskiirus (kraade päevas/aastas): umbes 1 kraad ööpäevas Kui kiiresti läbib sodiaagiringi: 1 aasta Kasutatakse ennustamises: võtab vastu transiite ja loob ning võtab vastu progressioone Isikud: isa, igasugune autoriteet, kuulus inimene, kõrgema positsiooniga inimene Päike on kui inimolemuse alustala. Sünnikaardis kujutab see eluteed ja teekonda, mille võtab ette teadlikkust otsiv inimene. Seega on päikesemärk oluline, sest paljastab müüdi või loo, mida inimene oma elus järgib. Selle luminaariga seonduv...
1. Ise (selbst) olulisim arheotüüp. See kujutab endast inimese teatud alateadlikku tungi püüelda terviklikkuse ja stabiilsuse poole. Ise see on eesmärk, mille poole liigutakse, seetõttu ilmneb ise pigem keskealiste inimeste juures. Ise on selline arhetüüp, mille ülesandeks on tasakaalustada kõiki teisi arhetüüpe. Ise on nähtus, mis ajus küpseb alles neljakümnendates eluaastates. Siis on ise võimelisem olema tasakaalustaja (kogemused on olemas). 2. Anima e naine mehes see pole sugunäärmetel põhinev mõiste, vaid kultuuriline. Ajaloolise arengu käigus on mees naisega suheldes saanud teatava aimu naise olemusest, tänu animale ongi mees võimeline naisest aru saama. Naiste ja meeste vahel on teatud sarnaseid jooni (mõttemaailmad), kuid samas erineb naise ja mehe mõtlemine totaalselt teineteisest. Anima viitab sellele, et igas mehes on natuke naist. See on kultuuriline fenomen. Anima on vajalik, et
Teiseks aspektiks Jungi teoorias on objekti/ subjekti dihhotoomia. Jungi järgi on olemas objektiivne (reaalne) psyche, mis on subjektiivsest laiem ja mis teisiti väljendatuna kujutab endast "kollektiivset alateadvust." Viimane ühendab kõiki üksikindiviide nii ajas kui ruumis. Selle näiteks on "objektiivse ema" universaalkuju ehk arhetüüp kollektiivses alateadvuses. Vastandeid nägi Jung Hiina filosoofia eeskujul ka mehelikus/ naiselikus seksuaalsuses. Mehelik anima ja naiselik animus võivad üheaegselt eksisteerida nii meestel kui naistel. Arhetüüpide idee tähendab kaasasündinud nähtuste olemasolu psühhosomaatilises alateadvuses. Siin esinevad psyche ja soma ja instinkt ning kujund kui vastandite paarid. Vastandite süntees on Jungi teooria keskmeks. Tema tööde alusel on Jungil takkajärele diagnoositud lapsepõlve psühhoos ning kogu tema teadlikku elu ja avaldatud töid käsitletakse püüdlustena oma häda tööde kaudu ravida.
Meditsiiniajalugu hambaarstidele / ARTH 02.076 MITTETÄIELIK KONSPEKT Loengud-seminarid toodud toimumise järjekorras (2010. aasta) I. 1. LOENG (31. õ-nädal): Meditsiin vanaaja tsivilisatsioonides ja antiikmaailmas. .............................. 2 II. 1. SEMINAR (31. õ-nädal): Sissejuhatus. Meditsiinilugu kui teaduslugu. Meditsiiniantropoloogia. Elu ja surma käsitlevad teooriad..............................................................................................................11 III. 2. LOENG (32. õ-nädal): Meditsiin Idamaades. Keskaeg. Renessanss.............................................17 IV. 2. SEMINAR (32. õ-nädal): Rahvameditsiin. .................................................................................. 22 V. 3. LOENG (33. õ-nädal): Uusaeg. Valgustusaeg. Loodusteaduste teke ja areng. Lääneliku meditsiiniteaduse teke.......................
Vanade egiptlaste religioon arenes sedasama teed pidi, mis teistelgi vanaaja rahvastel. Tänu arvukatele tõenditele on selge, et ka nemad läbisid animismi või animatismi all tuntud faasi. Selle uskumuse kohaselt on pea iga universumis leiduv objekt hingestatud ning omab isiksust, nagu inimene isegi. (Animism - Taylor, tema vastu - Marett: preanimism, animatism animismi1 faas, Frazer jt. Animatus - elav). Juba inimkonna arenemise esimesel etapil kujunes välja usk hinge, selle salapärase anima olemasolusse, millesse usuvad ka kõige vähem arenenud rahvad. Niisugune nähtus nagu uni ning unes aset leidvad kummalised seiklused viisid varase inimühiskonna järeldusele, et inimesel on kaks ego. Sellestsamast mõttest sündiski oletus, et teise ego eksistents jätkub ka pärast surma. Animistlikus faasis inimene mitte ainult ei usu inimhinge eksistentsi, vaid näeb ka igas loodusobjektis elusolendeid. Nõnda arvatakse, et kõik puud, taimed, loomad,
FILO JA ESTEETIKA 1. Mis on filosoofia? Analüütilise ja kontinentaalse mõttetraditsiooni erinevused. Filosoofia ja kultuur. 2. Mis on esteetika? Esteetikateooriate liigid. Esteetiliste otsuste komplitseeritus. 3. Danto nägemus kunstiajaloost. Kunsti lõpp. 4. Esteetika ja interdistsiplinaarsus. Kunsti ja kunstimaitse suhted nende piiridest väljapoole jäävaga. 5. Antiikfilosoofia. Eelsokraatikud, Platon, Aristoteles. 6. Hellenism. 7. Antiikesteetika. Miks suhtus Platon kunsti alavääristavalt? 8. Platonist alanud filosoofiatraditsioon. Selle mõju kuni uusaja lõpuni ja selle heideggerlik kriitika. 9. Aristoteles. Kunst kui jäljendamine? Plotinose vaated kunstile. 10. Keskaja filosoofia peamised probleemid. Augustinus. AquinoThomas. 11. Pime keskaeg. Keskaja rehabiliteerimine. Annaalide koolkond. 12. Kunsti roll keskajal. Keskaja ja tänapäeva elutunnetuste erinevus. Umb...
Stable or increased forest area No current data available Source World Resources rosntc te Tropical Rain Forests Trop ical rain for ests, found aro und the Earth wit h in 10 balance of nature . In the past 40 years alone, ab o ut o ne degrees of the equa to r, co ntain m or e than hal f of all fifth of the acreage has been cleared fo r logging a nd the world's p lants and anima l species, beside s to bein g other pu rp oses. T hese rain fo rest s, incl ud in g th e majo r home to man y Indi genou s peop les. Th ey are vit al to th e fo rests pin po in ted here, rem ain un der serious threat. Threats to Tropical Sundarbans (Bangladesh /India)
» vastas preester. Sel silmapilgul tõstis ülemdiakon juhuslikult pea üles ja nägi platsi teises otsas Gondelaurier' maja palkonil kaptenit, kes seisis Fleur-de-Lysi kõrval. Preester vaarus, äigas käega üle silmade, vaatas veel kord ja pomises needimissõnu. Kõik ta näojooned virildusid tugevasti. «Hea küll, sure siis!» pigistas ta hammaste vahelt. «Keegi ei pea sind saama!» Ta sirutas oma käe mustlastüdruku kohale ja hüüdis valjult, surnumatja häälega: «1 nunc, anima anceps, et sit tibi Deus misericors!» 1 Selle võika lausega lõpetati harilikult avaliku patukahetsemise tseremooniad. See oli preestri märguanne timukale. Rahvas langes põlvili. Mine nüüd, patune hing, ja jumal olgu sulle armuline (lad.k.). 338 «Kurie eleison,» 1 laulsid portaali võlvi alla seisma jäänud preestrid. «Kürie eleison,» kordas rahvahulk ja see ümin kandus üle peade nagu mere kohin. «Amen,» ütles ülemdiakon.