Ema Leenu oli toatüdruk 1880. aastal kolis pere Tallinna Silma ja südamehaigus. Peale 1927. aastat töötas riigi pressiesindajana Kopenhaagenis (1919) ja saadikuna Saksamaal (1919 1920). 1920. aastatel elas kutselise kirjanikuna Berliinis ja Tallinnas. Loomingu üldiseloomustus Loomingu üldiseloomustus proosa, näite ja ajakirjanik Olulisemad teosed "Mahtra sõda" ajaloolise triloogia osa (1901) Prohvet Maltsvet" ajaloolise triloogia osa Kui Anija mehed Tallinnas käisid" ajaloolise triloogia osa "Astla vastu" "Pisuhänd" "Külmale maale" (1896) www.hot.ee www.kirmus.ee
Valgehobuse suusa- ja puhkekeskus. Kõrvemaa on rikas ka loodusvarade poolest, kuid kuna see on kaitstud Kõrvemaa maastikukaitsealaga (kogupindalaga 20 390 ha), mis jaguneb omakorda mitmeks sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks, on inimtegevus ja loodusvarade ammutamine antud piirkonnas üsna piiratud. Osa Kõrvemaast kaitseb ka Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala, mis on looduskaitseala Harju maakonnas Kuusalu ja Anija vallas (pindalaga 13 086 ha). Kuusalu vallas Põhja-Kõrvemaa looduskaitse-alal esineb nt vähesel määral Põlevikivi (130 km2). 3. HINNANG PIIRKONNA LOODUS- JA/VÕI MAASTIKUVÄÄRTUSTELE Kõrvemaa kui maastikurajoon on omapärane oma maastikulise eripära poolest. Seal toimub mitmesuguste mandriliustiku- ja sulamisveetekkeste pinnavormistike põimumine. Lisaks on suur soostumuse ja metsade osatähtsus ning hõre asustus. Kõrvemaa on Kesk-Euroopa
raamatut Naeruvääristas sentimentaalset luulelikkust jutustusega ,,Suguvend Johannes" 2 aastat elab Berliinis. Abiellub Prantslannaga. Teda paelub välismaa elu. Sotsiaaldemokraat oma veendumustelt > kasvad eluline tõetruudus (,,Kippari unenägu" ,,Värstriku Aadu") 1896 ,,Külmale maale" eesti esimene realistlik väärtteos ,,Raudsed käed" esimene töölise elu kujutav raamat 19021908 ilmub ajaloolinetriloogia: 1) Mahtrasõda 2) Kui Anija mehed Tallinnas käisid 3) Prohvet Maltsvet 1905 I revolutsioon Vilde toetas seda nt"Tooma tohter" (see revolutsioon suruti maha) 19051907 Vilde välismaal pagenduses Helsinkis Näidendid ,,Tabamata ime" (Tekkiva kodanluse kuulsusejanu) Juhan Liiv Põhiliselt luuletaja Jutustus ,,Vari"19. sajandi keskpaiga mõisa ja vaesteküla elu kirjeldav teos. Mõisa kujutamine pole realistlik. Vaesteküla elu kujutamine on realistlik. Peategelane on Villu
Tallinnas ajalehe Teataja ja 19041905 Tartus ajalehe Uudised toimetuses. 1905. aasta lõpul pidi Vilde minema revolutsioonilise tegevuse tõttu maapakku, mis kestis 1917. aastani. Pagulasena elas ta Sveitsis, Soomes, Saksamaal, USA-s, Kopenhaagenis. Pärast Veebruarirevolutsiooni tegutses ta 19171918 Estonia teatri dramaturgina. Aastatel 1919-1920 oli ta diplomaatilises teenistuses. ("Raudsed käed" "Mahtra sõda" "Kui Anija mehed Tallinnas käisid" "Prohvet Maltsvet"). Juhan Liiv - eesti luuletaja ja proosakirjanik. Töötas "Virulase", "Sakala" ja "Oleviku" toimetuses. "Olevkikus" kujunesid Liivi kirjanduslikud arusaamad selgemini välja. Ilmusid kogud "Õied ja okkad" ja"Luuletused". Muretseb oma luules kõige enam isamaa pärast. Tema isamaa ei ole romantilistes kaugustes, vaid reaalselt olemasolev eestimaa. (Nt. "Eile nägin ma Eestimaad!", "Ta lendab mesipuu poole", "Sinuga ja sinuta", "Mitte igaühele")
Eduard Vilde (1865 1933) Eduard Vilde looming kujundas suures määral Eesti varasema kriitilise realismi ilme. Kirjutas oma esimese jutustuse juba 17 aastasena ning peatselt sai temast kõige populaarsem eesti kirjanik. Ärgatas huvi oma maa ja rahva kui ka kogu kaasaegse Euroopa elunähtuste ning uuemate rahvusvaheliste mõttevoolude vastu. Vilde teostega jõudsi eesti jutustav proosa vähenõudlikust, zanriliselt ebamäärasest külajutust laiahaardeise panoraamromaanini ning psühholoogilise novellini. Ka tema näidendid kuuluvad eesti klassika põhivarasse. Vilde viiekümne aasta jooksul kestnud kirjanduslikus töös saame erstada kolme järku. Esialgu kirjutas ta peaasjalikult kergesisulisi põnevus ja naljajutte. Teisel perioodil oli ta teadlik ning järjepidev realist. Paguluses alanud kolmanda loomingujärgu teostele on iseloomulik psühholoogiline süvenemine ja kunstiline viimistletus. Vilde lapse ja nooruk...
Hiina Pindala: 9,5 miljonit km/2(maailmas kolmas Venemaa ja Kanada järel) Rahvaarv: 1,3 miljardit, neist ligi 94% han-hiinlased Juhtiv ja suunav jõud: Hiina Kommunistlik Partei. Ajavahe: suvel 5, talvel 6 tundi Pealinn: Peking Keel Hiina keel jaguneb kaheks suureks murdeks mandariini ja kantoni. Sageli nimetatakse neid mandariini ja kantoni keeleks, sest nad on nii erinevad, et vastastikku aru ei saada (väidetavalt umbes nagu eesti ja soome keel). See, mida välismaalased hiina keelena õpivad, on mandariini keel, täpsemalt keelestandardiks kuulutatud Pekingi murre, mida hiina keeles nimetatakse putonghua (loe: phuthunghua). Kantoni keelt kõneldakse lõunaranniku provintsides. Õieti jagunevad nii mandariini kui ka kantoni keel veel hulgaks murreteks, mistõttu raamatust õpitud hääldusega pole ennast pahatihti võimalik arusaadavaks teha. Mandariini kirjakeel on üle riigi üks. See on võimalik tänu se...
on selliseid üle 20, kusjuures 6 voore kõrgus ületab 15 m. Põllumaad Väärtuslikke põllumaid leidub kogu Paide vallas. Kõige suuremad väärtuslike põllumaade massiivid paiknevad Sargvere piirkonnas. Suurem osa valla põllumaid on ühistute ja talupidajate poolt aktiivses kasutuses.Peamiselt Paidest kirdesse ning eriti lõunasse jäävates külades asuvad suhteliselt ulatuslikud põllualad. Looduskaitsealad Kõrvemaa maastikukaitseala Kõrvemaa maastikukaitseala asub Anija, Kõue, Albu, Paide ja Tapa vallas Harju-, Järva- ja Lääne-Virumaal. Kaitseala põhieesmärk on sealsete vahelduvate pinnavormide, soo-, lammi- ja metsakoosluste ning kaitstavate liikide elupaikade kaitse. Kaitseala ulatuslikud soo- ja metsaalad pakuvad turvalist elupaika inimpelglikele loomadele sealhulgas kaljukotkastele, muuhulgas on kaitsealalt leitud 23 liiki käpalisi. Kaitseala hõlmab puutumatuid või vähese inimmõjutusega sooalasid Epu-Kakerdi
Valla eelarve vastuvõtmine KOV Igal vallal on oma eelarve, nende kasutuses olevate vahenditega 4. Iseloomusta oma elukohajärgse KOV tööd. ( mitu liiget kuulub volikogusse ja millised erakonnad seal on, kes juhib volikogu tööd, kes juhib valla/linnavalitsust, mis on aktuaalsemad teemad istungitel, jms.) 4 Mina elan Anija vallas. Volikogusse kuulub 19 liiget, juhiks on Jaanus Kalev. Volikokku kuuluvad erakonnad: Keskerakond, Reformierakond. Valda juhib vallavanem, kelleks on Riivo Noor. Aktuaalsemad teemad istungitel on: koolide/lasteaedade põhimääruste muutmised, eelarve täitmine, arengukava (kinnitamine järgnevateks aastateks), ülevaated asutuste tööst (rahvamajad, raamatukogud, koolid jne) 5
" Vilde poolehoid kuulus universaalsele inimkihile, keda võiks kutsuda "kõigest ilmajäetud." Samas oli ta ka klassiteadlik võitleja ja oma aja vaadetest (sotsialismus- darwinismus) mõjustatud intellektuaal. Sellelt pinnalt sünnib "Külmale maale" (1896), esimene eesti realistlik romaan, esmalt "Postimehe" joonealusena, hiljem iseseisva raamatuna. Kuulsuse ja tuntuse tõi Vildele "Mahtra sõda" (1902), esimene osa ajaloolisest triloogiast. Järgnesid "Kui Anija mehed Tallinnas käisid" (1903) ning "Prohvet Maltsvet" (1905-1908). Kõik need teosed põhinevad inimestelt kogutud kirjalikel ülestähendustel, mälestustel ja kirjadel. Võib öelda, et rahvas soovis, et keegi tema ajaloo talletaks ning Vilde seda ka tegi. Parim näide sellest on triloogia viimane osa "Prohvet Maltsvet" - kurioosne, mõnevõrra moodnegi segu faktist ja fiktsioonist, ajaloost ja usust, unistustest ja tegelikkusest
Vilde oli kiindunud teatrisse ning on ka ise kirjutanud näidendeid, nt ,,Pisuhänd". Vilde töötas mitmes ajalehetoimetuses. Ta oli Eesti esimene kutseline literaat ehk teenis raha ainult kirjutamisega. Vilde ideed olid tolle aja ideede vastased ning seetõttu keelati kõigil temaga suhtlemine, 1905-1917 oli ta pagulane. Tema tuntumad teosed on ,,Külmale maale"; ajalooline triloogia, kuhu kuuluvad ,,Mahtra sõda", ,,Kui Anija mehed Tallinnas käisid" ja ,,Prohvet Maltsvet"; ,,Tabamata ime". 11. Mis jäi meelde Tammsaare elust ja loomingust? Tammsaare (1878-1940) on eesti kirjanduse suurim eepik. Ta on pärit Järvamaalt Albu vallast Põhja-Tammsaare külast, mille järgi võttis ta ka kirjanikunime ning mis on kasutusel alates 1902. aastast. 1900. aastal ilmusid esimesed jutustused Postimehes. Ta õppis Hugo Treffneri eragümnaasiumis 1898-1903. 1903-1907 töötas Tallinnas Teataja toimetuses
Pärast Veebruarirevolutsiooni tegutses ta 19171918 Estonia teatri dramaturgina. Eduard Vilde tuli kirjandusse 1880. aastail. Eesti realistliku kirjanduse tekkimises on oluline osa tema romaanidel: "Karikas kihvti" (1893) ja ""Linda" aktsiad" (1894). Järgnesid maakehvikuromaan "Külmale maale" (1896) ning romaan "Raudsed käed" (1898, raamatuna 1910). Eduard Vilde peateos on ajalooliste romaanide triloogia 1850.1860. aastate talurahvaliikumisest: "Mahtra sõda" (1902), "Kui Anija mehed Tallinnas käisid" (1903) ja "Prohvet Maltsvet" (1905 1908). Eriti "Mahtra sõjas" on palju kasutatud arhiivimaterjali ja mälestusi. Aastatel 18971898 toimetas ta Narvas ajalehte Virmaline, 18981901 töötas Tallinnas Eesti Postimehe juures, 19011904 Tallinnas ajalehe Teataja ja 1904 1905 Tartus ajalehe Uudised toimetuses. 1905. aasta lõpul pidi Vilde minema revolutsioonilise tegevuse tõttu maapakku, mis kestis 1917. aastani. August Kitzberg (29. detsember 1855 10
Eduard Vildest sai eesti kriitilise realismi algataja ja silmapaistev esindaja ning realistliku meetodi propageerija. Eesti realistliku kirjanduse tekkimises on oluline osa tema romaanidel "Karikas kihvti" (1893) ja "Linda" aktsiad" (1894). Järgnesid maakehvikuromaan "Külmale maale" (1896) ning romaan "Raudsed käed" (1898, raamatuna 1910). Eduard Vilde peateos on ajalooliste romaanide triloogia 1850.1860. aastate talurahvaliikumisest: "Mahtra sõda" (1902), "Kui Anija mehed Tallinnas käisid" (1903) ja "Prohvet Maltsvet" (19051908). Eriti "Mahtra sõjas" on palju kasutatud arhiivimaterjali ja mälestusi. Maapaoaastate loomingu paremikku kuuluvad viimistletud stiiliga "Jutustused" (1913) ja süvenenud psühholoogilise vaatlusega romaan "Mäeküla piimamees" (1916). Samal ajajärgul ilmusid eesti näitekirjanduse tippteosed, draama "Tabamata ime" (1912) ja komöödia "Pisuhänd"
80497 3700005-1Alato 58.98713922.752980 80497 Hiiu vald 29125 7800029-1Alatskivi 58.59997427.133425 29125 Alatskivi Alatskivi alevik 31411 7800028-1Alatskivi 58.60010227.133319 31411 Alatskivi Alatskivi alevik 136868 7801279-1Alatskivi ko58.59952427.134722 136868 Alatskivi Alatskivi vald 136869 7801280-1Alatskivi ko58.59945927.135019 136869 Alatskivi Alatskivi vald 5235 21401-1 Alavere 59.24779425.329439 5235 Anija vald 91964 4900015-1Alavere 58.77072326.510284 91964 Jõgeva vald 5234 21402-1 Alavere 59.24791525.328074 5234 Anija vald 30029 4900014-1Alavere 58.77070326.510093 30029 Jõgeva vald 30460 5900016-1Alavere 59.16705726.656527 30460 Vinni vald 116339 5900017-1Alavere 59.16737626.657033 116339 Vinni vald 13311 21466-1 Alavere õpi59.24463625.324314 13311 Anija vald
KIRJANDUSE KONSPEKT Kohustuslik kirjandus: · Romaanid 1. ,,Oliver Twist" 2. ,,Punane ja must" 3. ,,Madame Bowary" 4. ,,Isa Goriot" 5. ,,Vanamees ja meri" 6. ,,Läänerindel muutusteta" 7. ,,Palat nr. 6" · Romaani2 1. ,,Külmale maale" 2. ,,Kui Anija mehed Tallinnas käisid" 3. ,,Mäeküla piimamees" 4. Tõde ja õigus" I köide 5. ,,Kõrboja peremees" 6. ,,Toomas Nipernaadi" 7. ,,Ekke Moor" Realism Realism on tulnud ladina keelsest sõnast reàlis, mis tähendab reaalset, käega katsutavat. Kirjandus vooluna paigutab realism aja piiridesse 18301870. Realistide eesmärgiks oli kujutada elu nii nagu see tegelikult oli. Kõigi tema tumedate ja päevavalgust kartvate külgedega ilma liialduste ja ilustusteta
Eduard Vilde(1865-1933) – on pärist Virumaalt. Sai hariduse Tallinnas. Töötas mitme ajalehe toimetuses. Pärast 1905. aasta revulutiooni kolis Soome. 1920. aastast sai temast vabakutseline kirjanik. Relistlik kirjanik, kirjutas elust nii nagu see on. Ta kirjutas palju külateemalisi lühijutte ja romaani „Külmale maale“. Kirjutas ka ajaloolise triloogia („Mahtra sõda“, „kui anija mehed tallinnas käisid“ ja „Prohvet Maltsvet“. Romaan „Mäeküla piimamees“ on psühholoogiline romaan. Komöödia „Pisuhänd“ ja draama „Tabamata ilu“. Juhan Liiv(1864-1913) – Sündis alatskivil Rupsi külas. Enne haigestumist kirjutab ka külajutte. Kui liiv kirjeldas loodust siis ta kasutas vähe sõnu ja rääkis kindlatest piltidest. Teda peetakse kõige eestlaslikumaks luuletajaks, kelle loomingus mängis olulist rolli tema saatus
ta elas paljudes kohtades. Ta oli kirjavahetuses Marie Underiga. tal oli silmahaigus, mis lõpuks süvenes südamehaiguseks ja ta sureb 1933 aastal. 1965 sada aastat peale tema sündi hakati välja andma, tema nimelist Eduard Vilde auhinda. kõige paremini Vilde teoseid järgivale teosele. ehk kes kirjutab kõige vildelikumalt. samal aastal püstitati talle ka ausammas. 1902. aastal ilmus teos "Mahtra sõda" - ajalooline romaan, raske sisuga. 1903. "Kui Anija mehed Tallinnas käisid" 1905 "Prohvet Maltsvet" ühise temaatika tõttu hakati neid teoseid nimetama ajalooliseks triloogiaks. temalt on ilmunud ka mitmeid näidendeid 1916. ilmus "Mäeküla piimamees" - Vilde loomingu 1 kunstilisi tippe 1912. "Tabamata ime" - näidend 1913. "Pisuhänd" - näidend 1923-1935 ilmusid Vilde kogutud teosed 33 köites, millest viimased osad ilmusid peale tema surma. ta on maetud metsakalmistule. Naturalism
9. juunil 1901 lubatakse Konstantin Pätsil hakata välja andma ajalehte ,,Teataja". Peale suurte kogemustega ajakirjaniku Eduard Vilde kutsuti ,,Teataja" toimetusse tuntud keelemees Johannes Voldemar Veski, kirjanik Otto Münther, ajakirjanik Hans Pöögelmann ja pärast viimase lahkumist Anton Hansen Tammsaare. Kirjanik Vilde loomisvõime oli sel ajal lausa tohutu. Vähem, kui kolme aasta jooksul valmis tal kaks suurt romaani (,,Mahtra sõda" ja ,,Kui Anija mehed Tallinnas käisid"), rida jutustusi, hulk vesteid ja novelle. Lisaks reisikirjeldused lehes ja tõlketööd. 1901. aastal asus Vilde oma ammust unistust täide viima ajaloolist romaani ,,Mahtra sõda" kirjutama. Sellest romaanist sai alguse ajaloolise romaani triloogia. Kavatsus kujutada eesti talurahva võitlust saksa mõisnike vastu oli tal tärganud juba noorusaastail. Esimesi teateid Mahtra sündmustest kuulis Vilde inimestelt, kes Mahtra talupoegade vastuhakku pealt
See seltskond, literaatide seltskond ja majanduse areng surusid peale selle, ete venemaal toimusid mitmesugused liberaalsed vormid valitsemiskorras. Tundus, et on uus hingamine. Baltisaksa ühiskonnas selline pingete aeg, omavahel läksid kokku ühelt poolt liberaalne osa literaate ja teiseltpoolt rüütelkonnad. Talurahva ja omavalitsuse küsimus. Liberaalid olid baltikumis tallinnas ja riias. Literaadid kirjutasid oma juttu ajalehtedes ja ajakirjades. Tõuke andsid mahtra sõda ja anija meeste peksmine. Kõik toimus 1858. Anija ja kurisoo talupojad läksid 20 juuli mõisast õigust nõudma, mõis ütles et, Tallinnasse mingi ka. Lõppes sellega, et saadi vene turul kõvasti peksa. Algas pressi sõda. Ajakirjanduses hakaksid Blagovestsenski raamatu pooldajad omavahel sõdima., kestis poolteist aastat. See oli Revalsche Zeitungis. Toimetaja Russov, väljaanne asutati 1860. Riia. Seal oli Rigasche Zeitung. Baltische monatschrift.
palus ta abi oma vanalt pinginaabrilt, kes oli kirjanik. Pinginaaber kirjutas talle Pisuhänna, kuid soovis vastutasuks, et too aitaks tal abielluda mehe naiseõega. Pärast skeeme ja pettusi tuli lõpuks vale välja ning otsustati, et mõlemad väimehed jäävad oma ameti juurde. Olulisemad teosed "Mahtra sõda" ajaloolise triloogia osa (1901) "Prohvet Maltsvet" ajaloolise triloogia osa "Kui Anija mehed Tallinnas käisid" ajaloolise triloogia osa "Astla vastu" "Külmale maale" (1896) "Mäekula piimamees" (1916) "Side" (1917)
Kaitseala asub endises Võrtsjärve nõos. Idast piirab looduskaitseala laeva jõgi, lõunast Emajõe luha lõunaserv, läänest Pedja ja Põltsamaa jõgi. Põhjast piirneb Kamari - Umbusi kultuurmaastikuga. Üldse on kaitsealal 12 vooluveekogu kogupikkusega 115 km, 55 vanajõge kogupikkusega 51 km. Erilise kaitse all on 4 loodusreservaati: Karisto, Peterna, Tõllasaare ja Võiviku Kõrvemaa maastikukaitseala Kõrvemaa Maastikukaitseala asub Harjumaa Anija, Aegviidu ja Kõue, ning Järvamaa Albu, Lehtse, Paide ja Roosna-Alliku valdade maadel, hõlmates kokku 20 390 ha ehk ligi 204 ruutkilomeetrit. Ulatus põhjapiirilt Tallinna-Aegviidu raudtee joonelt lõunapiirini Tallinna- Tartu maantee lähistele on ligikaudu 36 km, ulatus läänepoolseimast punktist Põhjaku raba 8 servas Roosna-Alliku soo idaservani on ligikaudu 16,5 km.
novellid ,,Ameti poolest kosilane" ja ,,Armumäng", albumis ,,Lõbu ja teadus" ilmus jutustus ,,Astla vastu". 1901. aastab sügisel oli Vildel käsil eeltööd kirjutamaks ,,Mahtra sõda". 1901. aastal siirdus Vilde vastse radikaalse päevalehe ,,Teataja" juurde, mille asutamine oli tegelikult Vilde enese idee. Vilde tööks seal oli poliitilise ringvaate ja välismaa telegrammide osa + juhtkirjad, poleemika, naljalisa. Tol ajal valmisid kaks suurt romaani ,,Mahtra sõda" (1902) ja ,,Kui Anija mehed Tlns käisid" (1903), rida väikepalu, nagu ,,Minu tohtrid", ,,Minu vend türkoo". + 1903. aastal välisreis, mis kulges läbi Saksamaa, AU, Serbia, Türgi, It, Sveitsi= ulatuslik reisikirjeldus ,,Mööda maad ja merd". Ränk koorem. 1904. aasta juunis Tartus ,,Uudiste" juures. Peamine põhj, miks lahku ,,Teatajast" oli koormus. Ül nalja ja vesteosa, kus avaldas jutustuse ,,Koidu ajal". Ajaleht võimaldas Vildel reisida Krimmi ja Kaukaasiasse= reisikirjad ,,Krimmi ja
Mahtra sõda Referaat Sisukord 1. Sissejuhatus........................................3 2. Talurahva koormised....................... ..3-4 3. Enne sõda...........................................5 4. Sõda....................................................5 5. Peale sõda...........................................6 6. Kohtumõistmine ja karistused............6 7. Seaduste raamat..................................7 8. Kasutatud kirjandus............................8 Sissejuhatus 1858. aastal levis üle Põhja-Eesti talurahvarahutuste laine, ajendatuna uuest talurahvaseadusest, mis teotööd ei kergendanud ega vihatud abitegu ei kaotanud. Sellest hoolimata keeldusid abiteost 18 mõisa talupojad. Mahtra mõisa talupojad, vastupidiselt ümbruskonna talumeestele, ei lasknud Vene soldatite karistussalgal end peksta ja tööle sundida, vaid kutsusid ümbruskonnast abiväge. 2. juun...
Priske lahingu tulemusena sunniti Tallinna poole tungivad Vene väed taganema. Algas Eesti vägede edukas pealetung punaväelaste tõrjumiseks eesti territooriumilt. Võiduka lahingu mälestuseks avati 12. juunil 1932 aastal ligi kolme meetri kõrgune graniitobelisk, mida ümbritses graniitpostidele toetuv lattaed. Pidustused algasid vabadussõdalaste, Kaitseliidu üksuste ja suure rahvahulga ( ligi 1500 inimest) rongkäiguga Anija vallamaja juurest Priskele. Samba kõrvale oli nädal varem maetud 1. polgu sõdur Joosep Oselein, kes langes Raudoja kõrtsi lähistel päev enne Priske lahingut. Lahingu mälestusmärk lasti õhku 1941. aastal, kuid see avati taas juba järgmise aasta 2. augustil. Sambalt eemaldas katte Eesti Omavalitsuse juht dr Hjalmar Mäe. Pärast Teist maailma sõda hävitati mälestusmärk taas. Tänu Aegviidu ja Anija Muinsuskaitse Seltsi aktiivsele tegutsemisele sai mälestussamba teine
Realistlik ajalookäsitlus Vilde ajaloolise triloogia näitel 1890. aastate algul langes eelnev zanr tsensuuri suhtes ebasoosingusse. Vilde algatab mitmeid erinevaid zanre. - 1880. aastatel humoristkaga nagu Kivirähk. - Kriminaaljuttude algataja ,,Musta mantliga mees". - Sajandi lõpul kriitiline realism ,,Külmale maale". - 20. sajandi alguses ajalooline triloogia (realistlik, psühholoogiline) ,,Mahtra sõda", ,,Kui Anija mehed Tallinnas käisid", ,,Prohvet Maltsvet". o 50.60. aastate talurahvaliikumised. o ,,Mahtra sõda" talurahvarahutustest panoraamne pilt. Vaadeldakse mitmeid tegelasi jne. Vilde ei idealiseeri siin kedagi. o ,,Anija Mehed" talupoegade karistamine, kõrvalteemana linnaelanike ja aadlike vastuolud ja konfliktid. o ,,Prohvet Maltsvet" maltsvetlus ja väljarändamine Venemaale. - Asjalik, analüütiline, faktidele toetuv lähenemne.
Vilde. 20nda saj algul ilmunud ajalooline triloogia paneb aluse teistsugusele lähenemisele, eksperimentaalsele lähenemisele. Eksperimentaalsus seisneb selles, et autor üritab võimalikult täpselt kopeerida tõelisust, kasutatakse palju lisamaterjale. Mineviku tegelikkuse kujutamine muutub palju täpsemaks. Nendes tekstides pole enam ruumi oletustele rajatud sündmuste kajastamisele. Lähtutakse kindlatest faktidest või dokumentidest. Triloogia- Mahtra sõda, Kui Anija mehed Tallinnas käisid, prohvet Maltsvet. Ajavahemik 1902-1908. Kogu triloogia käsitleb talupoegade rahutust, mis leiab aset 1850ndatel aastatel. Mahtra sõda kirjeldab P-Eesti toimunud talupoegade mässu. Antakse küllaltki lai pilt inimestest. Kollektiivne peategelane- talupoegkond, talurahvas. Vilde ei idealiseeri kedagi, ei näita positiivses valguses ka eesti talupoega. Kui Anija mehed Tallinnas käisid- talupoegade peksmine, mehed lähevad Tallinnasse palvust saama, aga saavad vaid peksu
valdadest talopoegi kokkukutsunud, sest et sel ajal kaugel kodunt ära oli. Pärast Mahtra sõda 1858. a. juuni lõpus algas uus rahutustelaine, räägiti uue Mahtra korraldamisest. Keskusteks olid nüüd Hiiu , Järva ning Virumaa. Seekord keelduti abiteost heinateol ja rukkilõikusel. Kolga ja Anija talupojad käisid isegi Tallinnas õigust nõudmas, kuid võeti kinni ja peksti poolsurnuks. Karistussalkade abiga suruti vastuhakud, millest küll ükski polnud Mahtraga võrreldav, maha. 1856. aasta talurahvaseadust täiendati 1858. aastal nii, et loobuti üldse teotöö normeerimisest. 1865. a. lubati teorenti ainult veerandi ulatuses koormistest ning sedagi vabatahtlikul kokkuleppel (alates jüripäevast 1868 keelati rendilepingute sõlmimine teoorjuse peale). 1861. a
kirjeldus, ajakulu ja elarveline maksumus, koondeelarve ja seletuskiri. 5 2 Projekti seletuskiri 2.1 Maa-ala üldiseloomustus Paiknemine: Maa-ala suuruseks on baaskaardi 1:50 000 mõõtkavas lehe ulatus- 25x25 km. Baaskaardi leht kannab numbrit 6342 ja nimeks Aegviidu (Lisa 3). Kaardileht kirjeldab Harjumaa idaosa ning Järvamaa lõunaosa. (Joonis 1). Kujutatavale alale jäävad Anija, Kõue, Aegviidu, Kose, Albu, Ambla, Lehtse, Roosna-Alliku ja Paide vallad. Suurematest asulatest jäävad piirkonda Aegviidu, Alavere ning Jäneda. 6 Joonis 1. Baaskaardi lehel nr. 6342 kujutatud maa-ala asukohaskeem (Allikas: Maa- amet) Teedevõrk: Kaardilehte nr. 6342 läbib Tallinn - Tartu - Võru – Luhamaa põhimaantee nr. 1, Kose- Jägala tugimaantee nr. 12, Jägala-Käravete tugimaantee nr. 13. Lisaks on mitmeid kõrvalmaanteid
teksti kuivalt pistes. Peaks olema sidus, kõik peaks vastama ajale (lauanõud, riietus jne). Vaja kirjeldusia ajastust, räägitav aeg peaks olema ära tuntav. Seda on vallimäe neitsi. Vallimäe neitsi juhtumuste romaan, melodramaatiline seiklusromaan mõnede ajalooliste aksessuaaridega. Kirjeldab Põhjasõja aegset Tallinna 18. Saj algus. Eellugu Marta vanemate armastusest 17. Saj lõpus (Albert, Hilda). Vilde (Külmale maale, Mahtra sõda, Prohvet Maltsvet, kuidas Anija mehed linnas käisid)1865-1933 -fiktsionaalse ja tegeliku vahekord selgelt esil (tuttavas ruumis ebatõenäoline tegeane, koht vms). -armastus dramaatiline võitlus, milles peategelased kasvavad ja arenevad. -romantism põimus realismiga -eksiteerib neutraalne Euroopalik pilk nemad vs meie + neutraalne vaatleja(=Vilde enda vaade) -prohvet Maltsvet(tuntuim mees külades 1860ndatel! Karismaatiline, Juhan Leinberg) algab lindude dialoogiga kuuseladvas (neut. Vaatleja).
põnevusjuttude ja naljalugude menuka ning erakordselt viljaka autorina. Eduard Vildest sai eesti kriitilise realismi algataja ja silmapaistev esindaja ning realistliku meetodi propageerija. Eesti realistliku kirjanduse tekkimises on oluline osa tema romaanidel ,,Külmale maale" ja ,,Raudsed käed". Hiljem avaldas Eduard Vilde novelle ja redigeeris varasemat loomingut. Olulisemad teosed : · ,,Külmale maale" · ,,Kui Anija mehed Tallinnas käisid" · ,,Mahtra sõda" · ,,Pisuhänd" · ,,Mäeküla piimamees" · ,,Raudsed käed" Eduard Vilde ,,Pisuhänd" 1. Autori suhtumine kogu teosesse on veidi tragikoomiline kirjanik pilkab inimeste kuulsusejanu ja tahet kiiresti rikastuda ning tuntust saavutada. Seda kogu raamatu ulatuses.
,,Metspart" sügavalt pessimistlik, räägib tühistest inimestest, kelle mandumist sümboliseerib maja pööningul elav lennuvõimetu metspart · Realismi tulek eestisse, E. Vilde looming Novell ,,Sõber", ,,Read". Peamiselt põnevus ja naljalood. Kriitlise realismi esikteos ,,Külmale maale". Veendus, et inimene ei ole oma elu kujundaja vaid olude ja süsteemi produkst või ohver- tema saatuse määrab keskkond. Ajaloogiline triloogia ,,Mahtra sõda", ,,Kui Anija mehed Tallinnas käisid" ja ,,Prohver Maltsvet". Peategelaseks on üks paar kummastki leerist. ,,Mäeküla piimamees". Näidend ,,Tabamata ime", ,,Pisuhänd" · E. Vilde ,,Mäeküla piimamees" (analüüs, millised tegelased, omavahelised suhted, süzee) · J. Liiv isikudraagika kajastus luules (pealkirju, kuidas väljendus luules, metafoorid, milline on) 1864-1913. jutustus ,,Vari". Isiklik lugu, kus peategelase Villu soov ,,Kuidas seda metsa ees ei oleks
Gootilisi jooni eriti pole v.a. See kui Jaanus leiab keldrist mädanenud isa. 14. Realistlik ajalookäsitlus Vilde ajaloolise triloogia näitel Vilde oli 19. sajandil kõige kesksem autor: erinevate zanride algataja. Kriitiline realis. 20. sajandi alguses loob ajaloolis-poliitilise realistliku romaani. Üldiselt liigub ta oma loomingus psühholoogilise kujutlusviisi poole. 1902-1908 ilmus tema ajalooline kolmeosaline triloogia: ,,Mahtra sõda", ,,Kui Anija mehed Tallinnas käisid", ,,Prohvet Maltsvet". Oma triloogiaga loob tsüklilisuse romaanis. Ühte suurt ideed analüüsitakse erinevast küljest erinevates tsükliosades. Realistliku ajaloo kujutamise tunnus: valib oma teemaks lähimineviku, nt 50 aasta tagused sündmused (romantilises käsitluses valiti teemaks varasem ajalugu, nt 13. sajand). Naturalismis on tähtsal kohal ka sotsiaalsed probleemid need seostuvad riigis valitseva süsteemiga, vägivallaga
tõsiselt oma kunstikäsitluse uuendamisega. Sel perioodil kirjutas Vilde eesti kriitilise realismi tähtteose - romaani ,,Külmale maale". Järgnenud aastatel elas lühemat aega Moskvas, siis ajakirjanikuna Narvas ja Tallinnas. Vilde oli esimene Eesti kirjanik,kes tundis Euroopa elulaadi ja kultuuri vahetute isiklike kogemuste kaudu. 1901-04 töötas päevalehe ,,Teataja" toimetuses. ,,Teataja" joone all ilmusid tema ajaloolised romaanid ,,Mahtra sõda" ja ,,Kui Anija mehed Tallinnas käisid". 1904-05 oli Tartus pahempoolse ajalehe ,,Uudised toimetuses, käis ka Krimmi ja Kaukaasia eestlaste juures, kogudes materjale kolmandaks ajalooliseks romaaniks ,,Prohvet Maltsvet", mis ilmus ,,Uudistes". 1905.a. revolutsiooni ajal esines rahvakoosolekutel, oli Tartu Ülikoolis aulas isevalitsuse kukutamist nõudnud koosoleku sekretär, vältimaks vangistust emigreerus Lääne-Euroopasse. Pagulasena elas Helsingis, Saksamaal, ka USAs, aga põhiliselt Kopenhaagenis.
jälgis Berliini teatrielu, osales aktiivselt kultuurilises ja poliitilises elus. 1893-96 töötas taas ,,Postimehe" juures, sel perioodil kirjutas ka eesti kriitilise realismi tähtteose - romaani ,,Külmale maale" (1896) Reisis palju ja oli liikuv, tundis esimesena eestlasest kirjanikuna Euroopa elulaadi ja kultuuri isiklike kogemuste kaudu. 1901-1904 töötas radikaalse lehe ,,Teataja" toimetuses - sel ajal ilmusid ka romaanid ,,Mahtra sõda", ,,Kui Anija mehed Tallinnas käisid" 1904-1905 töötas Tartus pahempoolse ajalehe ,,Uudised" toimetuses, kirjutas ja kogus materjali romaanile ,,Prohvet Maltsvet" EESTI KIRJANDUSE AJALUGU 21 1905 revolutsiooni tagajärel läks pagulusse, kus valmis enamus näidendeid, romaanid ,,Lunastus" (1909) ja ,,Mäeküla piimamees" (1916). 1917. aastal naasis kodumaale, töötas ajakirjanikuna,
1898. aastal ,,Raudsed käed" esimene Eesti töölisromaan, mille tegevus toimub Narvas. Vilde üks tuntumaid teoseid on ajalooline romaan ,,Mahtra sõda" 1902 selles on kirjutatud talurahva ja mõisnike vahelistest võitlustest. Väljapääsmatusse olukorda viidud talurahval pole teist teed, kui võidelda oma õiguste eest. Vilde kasutas selle teose kirjutamiseks Ant Tetriuse mälestusi. Teiseks ajalooliseks romaaniks oli 1903. aastal ilmunud teos ,,Kui Anija mehed Tallinnas käisid" romaan käsitleb talurahva probleeme ja Tallinna rahva eluolu. Kolmandaks ajalooliseks romaaniks oli 1905. aastal ilmunud ,,Prohvet Maltsvet" teos käsitleb samuti talupoegade vaest elu. Peategelaseks on Juhan, kes on rikkaks saanud puskariajamisega. Teoses väljendatakse peamiselt sulaste ja peremeeste vastuolusid. Oma revolutsiooniteemalisi novelle ,,Seaduse mees" ja ,,Tooma tohter" kirjutas Vilde Helsingis.
kirjutas ta töölisromaani ,,Raudsed käed" (1898, raamatuna 1910). Ajalooline triloogia Aastal 1901 asus Vilde Tallinna uue päevalehe ,,Teataja" toimetusse. Samal ajal muutus ka Vilde isiklik elu, 1905. aastal abiellus ta noore ajakirjaniku Linda Jürmanniga, kellest sai talle kindlameelne elu- ja mõttekaaslane. ,,Teataja" juures algasid Vildel erakordselt viljakad loomeaastad. Suurtest kõrvalkohustustest hoolimata viis ta lõpule oma suured ajaloolised romaanid ,,Mahtra sõda" , ,,Kui Anija mehed Tallinnas käisid" ja ,,Prohvet Maltsvet" (1902-1908), kokku 1500 lk. Ühise temaatika tõttu hakati neid hiljem nimetama triloogiaks. Sündmustikult ja tegelaskonnalt on iga teos omaette tervik. ,,Mahtra sõda" kavandades uuris kirjanik läbi hulga arhiivimaterjale, tutvus sündmuspaikadega ja küsitles veel elavaid inimesi. Pagulusaastad 1905. aastal oli Vilde sunnitud minema maapakku, sest ta osales 1905. aasta revolutsioonis sotsiaaldemokraadina
Vilde. 20nda saj algul ilmunud ajalooline triloogia paneb aluse teistsugusele lähenemisele, eksperimentaalsele lähenemisele. Eksperimentaalsus seisneb selles, et autor üritab võimalikult täpselt kopeerida tõelisust, kasutatakse palju lisamaterjale. Mineviku tegelikkuse kujutamine muutub palju täpsemaks. Nendes tekstides pole enam ruumi oletustele rajatud sündmuste kajastamisele. Lähtutakse kindlatest faktidest või dokumentidest. Triloogia- Mahtra sõda, Kui Anija mehed Tallinnas käisid, prohvet Maltsvet. Ajavahemik 1902-1908. Kogu triloogia käsitleb talupoegade rahutust, mis leiab aset 1850ndatel aastatel. Mahtra sõda kirjeldab P-Eesti toimunud talupoegade mässu. Antakse küllaltki lai pilt inimestest. Kollektiivne peategelane- talupoegkond, talurahvas. Vilde ei idealiseeri kedagi, ei näita positiivses valguses ka eesti talupoega. Kui Anija mehed Tallinnas käisid- talupoegade peksmine, mehed lähevad Tallinnasse palvust saama, aga saavad vaid peksu
gruppidest. 17 Andres Saal jäi tsensuurile liialt silma ning läks fotograafia peale üle. Oli mitme populaarse ajaloolise jutustuse autor, ametilt kooliõpetaja. Hiljem läks Indoneesiasse elama. Eduard Vilde oli kirjanik ning 19. sajandili keskel toimunud talurahvaliikumise põhjal kirjutatud triloogia - "Mahtra sõda", "Kui Anija mehed Tallinnas käisid" ja "Prohvet Maltsvet" - autor, neis on kasutatud arhiiviallikaid. Mihkel Martna, ametilt ettevõtja ja maalermeister, oli üks eesti sotsiaaldemokraatliku liikumise rajajaid ja liidreid oli Ago Pajuri sõnadega "üks vinge vend" - oli vastaste vastu ägeda keelepruugiga ja kategooriline - ja "autodidakt sõna parimas tähenduses". Uuris hiljem 1905. aasta revolutsiooni.
A. Kitzbergi maale," kus autor kujutab eesti külaolustikku ja loomingulisse pärandisse kuulub mõnikümmend analüüsib kuritegevuse põhjusi. Kolmandal külajuttu, mitu teist algupärast näidendit, saksa loominguperioodil pöördus Vilde ajatemaatika keelest tõlgitud-mugandatud repertuaari teatritele, poole. Temalt ilmusid kolm mahukat romaani: lastejutte ja -näidendeid, arvukalt vesteid, följetone "Kui Anija mehed Tallinnas käisid," "Prohvet ja artikleid. Maltsvet" ja "Mahtra sõda". Triloogia loetuim teos on "Mahtra sõda", milles autor käsitleb 1858.aasta 13. Eesti kirjandus 20.sajandi algul. talurahvarahutuste dramaatilisi sündmusi Juuru 1905.-1907a. revolutsiooni lüüasaamine kujunes vallas. "Mahtra sõja" ilmumine oli eesti süngeks leheküljeks eesti rahva ajaloos. kirjanduses suursündmuseks
■ „Ta lendab mesipuu poole“. ○ Looduslüürika: ■ „Sügise“; ■ „Lumehelbeke; ■ „Tulen, tulen!“ Eduard Vilde, 1865.–1933. aasta: ● „Külmale maale“, 1896. aasta; ○ Jaan Vapper e Väljaotsa Jaan, Virgu Anni; ○ Kohi-Kaarel, Kõverkaela- Juku, sotsiaalsed probleemid, Jaani allakäigu põhjused. ● „Mahtra sõda“ , „Kui Anija mehed Tallinnas käisid“, „prohvet Maltsvet“ – ühine teema: talupoegade feodalismivastane võitlus 19. sajandi keskel; ● „Mäeküla piimamees“, 1916. aasta; ○ Mari, Tõnu Prillup, Ulrich von Kremer. ● Näidendid: ○ „Tabamata ime“, 1912. aasta; ■ Leo Saalep, Lilli Ellert-Saalep, Eeva Marland. ○ „Pisuhänd“ 1913; ■ Tiit Piibeleht, Ludvig Sander, vana Vestmann, Matilde, Laura.
46 Kirde Rava 22 192 47 Kirde Sonda 21 090 48 Kirde Triigi 20 033 49 Kirde Tudu 18 563 50 Kirde Türi 14 471 51 Kirde Väätsa 20 661 52 Loode Anija 16 578 53 Loode Keila 10 077 54 Loode Kullamaa 19 269 55 Loode Käru 25 343 56 Loode Märjamaa 20 284 Sigrid Kont Maamajanduslik ettevõtlus 12.03.2013
mõistatused vanasõnad( lühike, terviklik, hinnanguline ja kujundlik ütlus) - Pill tuleb pika ilu peale kõnekäänud (piltlik väljend) - magab nagu surnu valm (õpetliku või pilkava sisuga eepiline lühiteos, kas värssides või proosas, tegelased tavaliselt loomad) . "kilpkonna ja jänese võidujooks " - Aisopos 2)Romaan - "Inimlik komöödia" Honore de Balzac pentaloog - "Tõde ja õigus" A.H.Tammsaare tetraloog - Aadu Hint" Tuuline rand" triloogia - E.Vilde "Mahtra sõda" , " Kui Anija mehed Tallinas käisid" , "Prohvet Maltsvet" diloogia - "Anna Karenina" Lev Tolstoi üksik romaan 3)Jutustus - "Olga Nukrus" Oskar Luts novell - Juhan Liiv "Peipsi järv" , Mehis Heinsaar" Ilus Armin" miniatuur - "Poiss ja Liblik" A.H.Tammsaare anekdoot aforism(mõttetera) - Rutta aeglaselt! (Octavianus Augustus) II Lüürika ehk luule Regivärss riimiline luule vabavärsiline luule sonett(14 rida) Marie Under " Sinine terass" haiku - Jaan Kaplinski
maastikukaitseala: Põhja-Kõrvemaa Maastikukaitseala keskusega Aegviidus, mis hõlmab endist sõjaväepolügooni ja Kõrvemaa Maastikukaitseala lõunas keskusega Simisalus. Praeguse Kõrvemaa maastikukaitseala koosseisu kuuluvatest loodusobjektidest võeti esimesena 1957. aastal kaitse alla Aegviidu-Nelijärve piirkond.1971. aastal laiendati kaitseala piire ning nimetati ümber Kõrvemaa maastikukaitsealaks. 2. Asukoht. Põhja-Kõrvemaa maastikukaitseala asub Harjumaal Kuusalu, Anija ja Loksa vallas. Varem asus seal sõjaväepolügon. Kaitseala pindala on 12 891 ha. 3. Kaitse alla võtmise eesmärk e mida kaitstakse. Maastikukaitseala moodustamise eesmärgiks oli säilitada suhteliselt puutumatuid loodusmaastikke ning kooslusi, säästes olemasolevat tollele ajale iseloomuliku röövmajandamise (ebaseaduslikud metsaraied jms.), täisehitamise (suvilad ümber järvede!) ning hoolimatute piknikuseltskondade eest. Kaitseala on loodud piirkonnale
On valminud tõsieluseriaali kokku võttev 30minutine film Keelekümblusest on koostatud ajalehelisa (tiraaz 13 000 eksemplari), mis jõudis venekeelsete ajalehtede lugejate kätte ja mida levitati programmis osalevate koolide kaudu (4400 eksemplari) On koostatud kaks keelekümblusprogrammi tutvustavat voldikut · Kolmkeelne kodulehekülg 21 059 külastajat, 449 212 päringut kolmes kvartalis (2005. a arvud) · Kohalike omavalitsuste toetus Anija vallavalitsus ning Haapsalu, Kohtla-Järve, Maardu, Narva, Tallinna, Tapa ja Valga linnavalitsus on toetanud keelekümblusmetoodika rakendamist, õpikeskkonna kujundamist, õppevahendite soetamist ja/või suviste keelekümbluslaagrite korraldamist · Tipp-poliitikute huvitatus Presidendi 2004. a hariduspreemiaga tunnustati programmi ja tema juhte Eesti Vabariigi president, peaminister, paljud ministrid ja välisriikide esindajad on
Eduard Vildest sai eesti kriitilise realismi algataja ja silmapaistev esindaja ning realistliku meetodi propageerija. Eesti realistliku kirjanduse tekkimises on oluline osa tema romaanidel "Karikas kihvti" (1893) ja ""Linda" aktsiad" (1894). Järgnesid maakehvikuromaan "Külmale maale" (1896) ning romaan "Raudsed käed" (1898, raamatuna 1910). Eduard Vilde peateos on ajalooliste romaanide triloogia 1850. 1860. aastate talurahvaliikumisest: "Mahtra sõda" (1902), "Kui Anija mehed Tallinnas käisid" (1903) ja "Prohvet Maltsvet" (19051908). Eriti "Mahtra sõjas" on palju kasutatud arhiivimaterjali ja mälestusi. Maapao-aastate loomingu paremikku kuuluvad viimistletud stiiliga "Jutustused" (1913) ja süvenenud psühholoogilise vaatlusega romaan "Mäeküla piimamees" (1916). Samal ajajärgul ilmusid eesti näitekirjanduse tippteosed, draama "Tabamata ime" (1912) ja komöödia "Pisuhänd" (1913), mis kujutavad kodanluse
ajal seisti püsti. Niisamuti, kui ajakirjandus, nii etendas ka ilukirjandus otsustavat osa Eesti rahva arengus "maarahvast" Euroopa kultuurirahvaks. Eesti kirjanduse suurkujuks oli neil murranguaastatel Eduard Vilde. Esimeseks tähtsamaks tööks oli romaan "Külmale maale". See on Eesti rahva elu-olu kirjeldus realistlikul viisil ja samal ajal terav kriitika. Sama ühiskonnakriitiline romaan on "Raudsed käed". Ajaloolised romaanid on "Mahtra sõda", "Kui Anija mehed Tallinnas käisid" ja "Prohvet Maltsvet". Kõige traagilisemaks teoseks on "Mäeküla piimamees". Teiseks realistlikuks kirjanikuks kujunes Ernst Peterson-Särgava. Tema esimene ja paremini tuntud novellikogu "Paised" kritiseeris ägedalt balti paruneid, nende kuulekaid teenreid ja saksa pastoreid. Juhan Liiv oli luuletaja ja lühemate proosatööde autor. J. Liivi kõige olulisemaks jooneks on tema suur tundeehtsus ja isamaa-armastus. "Hea eestlane armastab isamaad kõige rohkem,
panna eestikeelseid nimesid, paljud dokumendid pole originaalid ja nimedel on kirjalikuna omadus kivistuda (ei näita kohapealset hääldust). 9) Kohanimed on kaasa teinud kõik häälikuseaduslikud muutused mis keele üldsõnavaragi, aga isegi järjekindlamalt, sest neid ei takistanud paradigma ühtsust säilitavad kontrollid. Kohanimedel on ka eriarenguid: ebareeglipärased lühenemised (Hanijõest on saanud Anija, Uuekülast Uugla), rahvaetümoloogia (algne nime vorm on ähmastunud ja nimele püütakse anda uut seletust, muutes teda mõne tuntud sõna või nime sarnaseks), kantseleietümoloogia (moonutuse tekitab asjatundmatu kirjutaja/ametnik, kes tegelikku nime tundmata laseb käibele etümoloogiliselt või vormiliselt usutavama nime). 10) 11) Eesti kohanime ainestik on 2 liiki: vanematest kirjalikest allikatest pärit nimekujud ja rahvasuust kogutud nimekujud
vaeseid. Laura ja Medig armuvad. Viimane teos, redigeeris oma varemilmunud teoseid. Külmale maale inimese probleemides on süüdi ühiskonda. Kriitiline. Eelnevalt nimetatu ei kuulu kõrgperioodi. Ajalooline triloogia. Eestlase lähiajalugu romaanid. Sel ajal uudne, keegi polnud enne nii lähiajast romaane kirjutanud. Ta oli esimene kes enne kirjutamist tegi väga põhjaliku eeltöö arhiivides. ,,Mahtra sõda" eesti kirjanduses euroopa mõistes romaan, 1902. ,,Kui Anija mehed Tallinnas käisid" 1856 aastal toimus eestis talurahva rahutused, sest anti välja uus talurahva seadus ja rahvas uskus heasse tsaari, et ta tahab taluravhale vaid kõige paremat. Elu on halb vaid sellepärast et balti-parun on maarahva ja tsaari vahel. Ja balti-parunid moonutavad tsaari sõnu. Seadus ütles et mõisnikud peavad maad mõõtma ja peavad sealt osa talupojale andma, aga talurahvas sai aru, et et kõik talurahvad saavad maad ja saavad vabaks. Talurahvad arvasid et parunite
Eesti rahva pärisorjuse ajalugu" I ja II 1891-1893 ilmusid. I osas pärisorjuse kujunemine, rahva rõhumisest, pärisorjuse kadumisest. II osas kuidas talurahva elu kujunes peale pärisorjust. Saal püüdis anda ülevaatliku teavet. Saal kirjamehena suletud tee ees, see viiski ta Eestist minema, pluss uus fotograafi amet mujal. Eduard Vilde (1865-1933) ajakirjanik ja kirjanik. Kõige mõjukam tegelane 20. sajandi algul. Kui ilmusid ,,Mahtra sõda", ,,Kui Anija mehed Tallinnas käisid" ja ,,Prohvet Mansvelt" (1902-1908), pluss publitsistika, mis kritiseerib tugevalt võime. Saksa ajakirjanduses valgustas Eesti olu, Berliinis olnud ajakirjanduse ringides. Sotsiaal demokraatliku suunitlusega Saksa ajalehtedele kirjutas. Suunitlustest, mis viisid mässuni. Voldemar Miller lahkas Vilde teoseid kui ajaloo käsitlusi. Arhiivimaterjalide põhjal, milliseid dokumente on Vilde allikalise baasi saamiseks kasutanud ja kui tõsifaktiliselt lähtunud
Autor peegeldab sotsiaalseid vastuolusid ning suhtub kriitiliselt ühiskonnas valitsevatesse vastuoludesse. ,,Külmale maale" (kriitilise realismi tähtteos)-maaromaan, mis räägib külaelust. Vilde rõhutab, et ühiskond peab olema kõlbeline, alles siis saab inimeselt nõuda moraalset käitumist. Käsitletakse au ja väärikuse küsimusi. "Raudsed käed"-linnaromaan "Lunastus" "Mahtra sõda"-romaan, mis räägib vastuhakust Mahtra mõisas 1858.aastal, "Kui Anija mehed Tallinnas käisid", "Prohvet Maltsvet"-ajalooline triloogia Kunstiküpsed jutustused ja novellid: "Seadusemees", "Tooma tohter", "Astla vastu", "Koidu ajal" 1912-1933 psühholoogiline Vilde Romaan "Mäeküla piimamees" Näidendid: draama "Tabamata ime",komöödia "Pisuhänd", "Side". "Pisuhänd" Ludvig Sander tahab seltskondlikku positsiooni parandada ja ostab koolivend Tiit Piibelehelt romaani käsikirja ning võidab sellega kirjandusauhinna
romaan. Eesti külaolustik ja analüüsib kuritegevuse põhjusi. 1898 "Raudsed käed" Narva tektiilivabriku tööliste elu Ajatemaatika. Vilde loomingu keskseks saavutuseks on romaanitriloogia Põhja-Eesti talurahva ja linnakäsitööliste elust XIX sajandi keskel. Tsüklit ühendab põhiteemana feodalismivastane võitlus: 1902 "Mahtra sõda" käsitleb 1858.aasta talurahvarahutuste dramaatilisi sündmusi Juuru vallas. 1903 "Kuidas Anija mehed Tallinnas käisid" 1905 "Prohvet Maltsvet" Silmapaistev on Vilde roll eesti draama arengus. Teatrihuvi oli tal pidevalt. 1912 "Tabamata ime" olustikuline draama linnakeskkonnas 1913 "Pisuhänd" teemaks kultuuriäri. Peategelane Piibeleht (karakterkoomika). Teine tegelane Sander tahtis Matildat ja kasutas selleks luuletust. Vana Vestman oli äriajaja ja põlgas oma väimeest. Laura oli Vilde päikesenaine. 6
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
