Charles I raha taotlemisega palgasõjaväe jaoks nõus. Nad oli koos vähem kui kuu, kui kuningas selle uuesti laiali saatis. Ajalukku läks see kui nn lühike parlament. Juunis 1640.a sõlmiti Sotlastega 3 nädalaks vaherahu. Kui see lõppes pidi Ch. Uuesti parlam kokku kutsuma. Ta avas parlm istungi 3.nov 1640 seda peetakse ka inglise revolutsiooni alguseks. Parlm esiotsas istus John Pymiga kohe rünnakule. Mõisteti hukka kuninga teod ja rünnati ka kirikupoliitikat.( piiskop oli püüdnud anglikaani kirkukorraldust lähendada katolikule). Lordide koja otsusega arreteeriti kuninga lähim abiline lord Stafford- mõisteti surma. Parl ja rahvarahutuste survel oli kuningas sunnitud surmaotsusele alla kirjutama. Parlamendi rolli riigi elus suurendas eriti esinduskogu enda poolt vastu võetud õigusakt, millega parlamenti võis laiali saata ainult enda nõusolekul. Parlament muutus kuningast tõltumatuks, kui Charles oli aktile allakirjutanud
Stuartite restauratsioon, troonile saab Charles II Stuart Kuulus revolutsioon parlamentlik riigipööre Suurbritannias tulemusena tõugati troonilt viimane Stuartite soost kuningas Inglise keeles nimetatakse seda ka Veretuks revolutsiooniks rajati konstitutsiooniline monarhia "Õiguste deklaratsioon" Puritanism Puritanism 17. Saj. levinud usuvool Inglismaal Kalvinismi üks vorme e protestantlik usuvool Opositsiooniks piiskoplikule anglikaani kirikule. Põhiseisukoht oli ettemääratus ehk iga inimese saatus on jumala poolt ette määratud. Kasutusel tume rõivamood, loobuti parukatest ja lokkidest. Patuks peeti muusikat ,teatrietendusi, laulmist Puritaanid olid tõsised, sünged, töökad ja kokkuhoidlikud. Oliver Cromwell 1599-1658 Inglise kodusõjas üks parlamendi vägede juhte valitses 1653. aastast surmani lordprotektorina. nimetas end puritaanide Mooseseks
Ka Eestis ja Lätis. Esialgu ka Leedus ja Poolas. Sveits avaldas mõju Austrias. Põhja-Prantsusmaa katoliiklik; Lõuna- Prantsusmaa luterlus (hugenotid). Mõlemad usud kuulutati lubatuks. Sveitsi reformatsiooni juht oli Jean Calvin (ka Ulrich Zwinglich). Ehtne pankurite luterlus. Väidab, et kui inimene on edukas maa peal, on ta edukas ka teises elus. Sealt tuleb ütlus ,,kui Sveitsi pankur kuskilt alla hüppab, hüppa järele, sest seal on raha". Inglismaa reformatsiooni käigus tekkis anglikaani kirik. Algatajaks oli kuningas Henry VIII (oli ise ka kirikupea). Tüli tuli sellest, et katoliku kirikus oli lahutus keelatud, aga Henry tahtis uut naist. Lõpuks tappis naise ja ka lapse, sest too oli liiga kojanarri nägu. Prantsusmaa kuningas Henry IV: Pariis väärib missat. Vastureformatsioon. Algataja oli Rooma paavst. Tähendas katoliku kiriku positsiooni taastamist riikides, kus varemalt võitnud luterlus. Rooma paavst lõi Jesuiitide ordu, sümbol koer. Eesmärk pühitseb abinõu
Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused. Kristlased usuvad, et Jeesus on Jumala poeg ning Vanas Testamendis ennustatud Messias. Kristlased käsitlevad Uue Testamendi raamatuid kui üleskirjutisi Jeesuse kuulutatud rõõmusõnumist. Ligikaudu 2,1 miljardi järgijaga 2001. aastal on kristlus suurim maailmareligioon[1]. Kristlus on valitsevaks regiooniks Euroopas, Ameerikas, Lõuna-Aafrikas, Filipiinidel ja Okeaanias. Kristlus kasvab jõudsalt ka Aasias, eriti Hiinas[2] ja Lõuna-Koreas[3]. Kristlus oli algselt judaismi usulahk, ning käsitleb seega pühakirjana ka juutide Tanahi raamatuid, mida kutsutakse kristluses Vanaks Testamendiks. Sarnaselt judaismile ja islamile liigitatakse kristlus Aabrahamlikuks religiooniks. Nimetus "kristlane" (kreeka keeles ) tähendab "kristusele kuuluvat" või "kristuse pooldajat"[4], ning seda kasutati esmakordselt Antiookia (praegune Antakya) jüngrite puhul (Apo...
miilits kodanike relvastatud omakaitse. Sama aasta augustis laskis kuningas heisata vana keskaegse rituaali kohaselt oma sõjalipu. Septembri lõpul peeti kuninga ja parlamendi väeüksuste vahel maha esimene lahing, algas kodusõda. Kuninga poolehoidjad nimetati kavalerideks uhkelt riietatud õukondlaste järgi. Selle leeri põhijõu moodustas vana feodaalaadel, kes teenis kuninga ratsaväes ja andis valitseja käsutusse ka oma lossid koos seal leiduva varustusega. Kuningat toetasid ka anglikaani vaimulikud ja privilegeeritud kaubakompaniide ladvik. Parlamendi leeri nimetati puritaanliku meestesoengu järgi ümarpeadeks. Parlamenti toetasid uusaadel ja linnad, usulisel alusel puritaanid. Puritanismi mõjul võitles parlamendi poolel ka suur osa talupoegadest. Teine osa neist läks aga vana kombekohaselt sõtta koos oma feodaalisandatega, sedapuhku kuninga poolel. Osa talupoegi püüdis aga jääda kodusõjast kõrvale, kaitstes oma talu ja peret mõlema poole vägede röövimise vastu.
Teiste puhul on tegemist katoliku kiriku ordudega, kalvinistid aga protsestantlikud 3. ümarkaar, vitraaz, teravkaar, vertikaalsus Teiste puhul on tegemist Gooti stiiliga, ümarkaare puhul romaani stiiliga 4. Ivan IV, Otto I, Innocentius III, Ivan III Teiste puhul on tegemist riigi valitsejatega, Innocentsius III oli paavst Leia sõna (mõiste, väljend), mis eelnevaid ühendab! 1. paavst, pühakud, kloostrid, missa KATOLIK KIRIK 2. luterlus, kalvinism, anglikaani kirik PROTENSTANTISM 3. humanism, antiikkultuuri järgimine, suurem ilmalikkus RENESANSS 4. Botticelli, Raffael, Michelangelo, Tizian KESKAJAMAALI KUNST 5. skraa, tsunft, joodud, meistritöö KÄSITÖÖ 6. hinnus, kümnis, rakmetegu, korrategu PÄRISORJUS 7. karavell, astrolaab, hidalgo, ,,kullajanu" MERENDUS 8
jaoks. Neid asendasid akende klaasimaalid ja vitraazid . Gootika ajastul aksutati erinevaid maali tehnikaid. Itaalias kasutati freskotehnikat, miniatuurmaali tõi gootika uusi tuuli. Ning sammuti tähistab see Lääne-Euroopas ka nii nimetatud tahvelmaali sündi. Ka üks kuulus gooti tahvelmaal asub eestis Niguliste kirkus, mis kannab nime " Surmatants ". Gootsi stiilis ehitised Salisbury katedraal Salisbury katedraal on Salisbury linnas, Inglismaal asuv anglikaani katedraal. Selle katedraali ehitamine algas aastal 1220 ja lõppes 1320. Kokkuvõttes ehitati seda sada aastat. Katedraali ametlik nimi on Püha Maarja Katedraal. Selle katedraali ehitusel on kasutatut ainult ühte arhitektuuri stiili gooti stiili. Salisbury on kuulus erinevate suurejooneliste ja ajalooliste võib öelda, et imedegi poolest. Sellel katedraalil on 123 meetrine torn, mis on kõrgeim Suurbritannias. 1836 aastal pandi katedraalis ülesse
Viies tase Elizabeth I (15331603) Elizabeth I oli Inglismaa ja Iirimaa viimane Tudorite soost monarh, kuninganna 17. novembrist 1558 surmani 1603. aastal. Teda on nimetatud ka neitsikuningannaks, sest ta ei abiellunud kunagi. Elizabeth I oli kuningas Henry VIII ja Anne Boleyni tütar ning Mary I ja Edward VI poolõde. Tema ajal muutus Inglismaa võimsaks mere ning koloniaalriigiks ja kujunes lõplikult välja anglikaani kirik. Elizabethi hüüdnimede seas olid ka Gloriana ja Hea Kuninganna Bess. Ta oli Tudorite dünastia viies ja viimane valitseja. Kuna ta oli Henry VIII tütar, sündis ta printsessina, ent tema ema Anne Boleyn hukati kaks ja pool aastat pärast tema sündi ning Elizabeth kuulutati vallaslapseks. Elizabeth I valitsemine Elizabethi valitsusaega nimetatakse Elizabethi ajastuks. Eelkõige tuntakse seda Inglise draama poolest, mille kuulsaimad esindajad on
tegevusena. Pinged teravnesid, kui 1628. aastal tapeti Stuartite soosik Buckinghami hertsog, keda rahvas vihkas. Järgmisel aastal saatis kuningas parlamendi laiali. Järgnevat ühteist aastat (1629–1640), mil kuningas valitses ilma parlamendita, nimetab inglise ajalookirjutus türannia aastateks (ingl Eleven Years Tyranny). Absolutistlikku võimustruktuuri Inglismaal luua ei õnnestunudki. Nagu oma eelkäijad, toetas ka Charles I anglikaani kirikut, soovides laiendada selle mõju ka tema valitsemise all olevale Šotimaale. Anglikaani liturgia kehtestamise katse vallandas 1638. aastal šotlaste mässu, mille järel puhkes kodusõda ka Inglismaal. Kodusõda, selle usulised motiivid. Kodusõja sündmused vallandusid 1640. aastal, mil Šoti mässulistest vaevatud kuningas Charles I oli rahapuudusel ikkagi sunnitud parlamendi kokku kutsuma. Pärast ühtteist aastat vaheaega taas kokku tulnud esinduskogu kasutas otsekohe
Saate ka teadmisi vastureformatsiooni eeldustest ja pähjustest, ning Martin Lutheri õpetusest, tema nähemusest kirikusse ja kõike sellega kaasnevat. Lisaks veel miks oli Hispaania vastureformatsiooni kants. Ja lõpetuseks reformatsiooni ja selleaegast elu Eestis nii inimeste kui ka kiriku tegelate seas. Reforatsioon oli16.sajandil sündinud usuline uuendusliikumine, mille tulemusena katoliku kirikust eraldusid nn reformeeritud harud, neist peamised olid luterlus, kalvinism ning anglikaani kirik. Traditsiooniliselt seostatakse reformatsiooni algust Martin Lutheri nime ja kuupäevaliselt 31.oktoobriga 1517. Reformatsioon ehk usu-uuendus Keskaja lõpuks oli kotoliku kiriku muutunud väga rikkaks. Kirikulr kuulusid suured maavaldused ja varandused. Rahvalt võetav kirikukümmnis suurendas jõukust veelgi. Paraku hakkasid vaimulike sõnad ja teod ikka enam lahku minema. Sageli ei pidanud nad kinni ristiusu käskudest ja keeldudest. Vaga elu asemel elasid
Renessanss Renessanss- tulevneb prantsuskeelsest sõnast taassünd. 14-17 sajand. Renessansi sünnikohaks peetakse valdavalt Põhja-Itaaliat. Renessanss olemus väljendus selles, et pöörduti tagasi antiikaja kunsti, filosoofia ja kirjanduse juurde, ehk õpiti neid uuesti põhjalikult tundma. Tähtsale kohale sai isiksus ise, enam ei olnud oluline päritolu. Renessansliku maailmavaate keskmeks on humanism veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng. Renessansi ajal oli sarkastiline suhtumine vaimulikku ellu, seega ei olnud enam ilmalike sanrite ilmumine enam teisejärguline. Kirikuarhitektuur muutus inimesekesksemaks.Religioon ei kontrollinud enam teadust. Teaduse areng ning haridus oli väga oluline, nt nootide mitte tundmine oli häbiasi. Renessanssi ajastu üheks väga oluliseks saavutuseks on nooditrüki leiutamine ( 15-16 sjand ) ja selle leiutas Pretucci( itaallane). Veel üks väga oluline asi on see, et otsu...
sundis maaisandaid talupoegi pärisorjusest vabastama ja sõlmima nendega vastuvõetavad rendilepingud. Õpikust juurde lugeda: rüütlid, jeanne d'arc, Medicite perekond ja Saksa keisririigi valitsemiskorraldus 9)varauusaeg(1492-1789); Kogu Euroopas toimus kuningavõimu tugevnemine. Inglismaa; võimule tõusis Tudorite dünastia ning selle kõige tuntuim esindaja oli Henry VIII, kellel oli kuus naist. Inglismaa lõi lahku katolikust kirikust, et Henry saaks abielluda tekkis anglikaani kirik. Tema tütar Elizabeth I valitses 16. sajandi teisel poolel. Sõdis Hispaaniaga ning võitis merelahingus võitmatut Armadat. Ta ei abiellunud kellegiga. Venemaa; valitses Rjurikute dünastia, esindajaks oli Ivan IV Julm. Juba varem oli Kiievi vürstiriigiga ühendatud ümberkaudsed alad. Venemaa keskuseks kujunes Moskva. Ühendas Tatari riigid Venemaaga. Ivan IV hakkas enda kohta kasutama nime tsaar, mis tähendab keisrit. Siseriiklikult viis ta läbi Opritsnina poliitikat
Sel ajal on oluline koht palvetamisel, heategevusel ja paastumisel. Hadzi - on palverännak Mekasse, mida nõuab viies islami sammas igalt täiskasvanud muslimilt, nii mehelt kui naiselt. Peamiselt tänu oma kulukusele jääb hadz paljude muslimite jaoks vaid kord elus ettevõetavaks sündmuseks. Mosee - on islamiusu pühakoda. Kõige pühamaks moseeks loetakse piirkonda Mekas, Kaaba kivi ümber. Dzihaad on usukohustus. Katedraal - on kristlik linna piiskopikirik, enamasti katoliku, anglikaani või luteriusukirik. (Eestis toomkirik, Saksamaal ka Dom või Münster, Inglismaal Cathedral.) Ladina keeles nimetatakse "katedraalseks" (omadussõnana) kirikuks kirikuid, milles asub piiskopi tool. Missa - on armulauaga jumalateenistus roomakatoliku ja luterlikus kirikus. Missa on armulauaga jumalateenistus roomakatoliku ja luterlikus kirikus. Preester - on vaimulik, kes on kindla korra järgi ametisse pühitsetud ja kellel on õigus riituste läbiviimiseks
Calvin. ,,Ristiusu õpetus"- Predestinatsioon e. Jumalik ettemääratus, ühed saavad õndsax, teised mitte. Inglismaal oli reformatsiooni eestvedajax kuningas Henry 8. Inglismaal ja Prantsusmaal suleti kloostreid. Paavsti võim nõrgenes nii Inglismaal kui ka saksamaal, missad muutusid rahvakeelseteks. Inglismaal algatas reformatsiooni valitseja, Saksamaal rahvas. Saksamaal oli suunatud usuasjadesse, Inglismaal poliitikasse. Henry 8. Pani Inglismaal aluse anglikaani kirikule Vastureformatsioon: 1)Inkvisitsioon-eesmärgix protestantismi kui väärõpetuse väljajuurimine ja teisitimõtlejate hävitamine. 2)Katoliku kiriku sisene uuuendusliikumine, et taastada kiriku ühtsus, oluline roll jesuiitide ordul(Rajas I. Loyola 1540. a)-elasid vaesuses, vallalisena, sõnakuulmises, kuuletusid paavstile. Paavst gregorius 13. Pani aluse Gregoriuse kalendrile, mis kehtib tänapäevani. 5)Ususõjad a)Madalmaade Vabadusvõitlus- Madalmaad olid majanduslikult väga
riikide kuninganna. Ta on maailma ainus monarh, kes on samal ajal rohkem kui ühe iseseisva riigi pea. Ta sai kuningannaks 6. veebruaril 1952 pärast oma isa, kuningas George VI surma, viibides ise sel ajal koos abikaasaga Kenyas. Ametlik kroonimine toimus Westminster Abbey's 2. juunil 1953. Kuueteistkümnes riigis, mille riigipea ta on, elab kokku umbes 128 miljonit inimest. · Ta on anglikaani kiriku pea. Sünd Elizabeth Alexandra Mary Windsori isa George VI oli kuningas George V ja kuninganna Mary teine poeg. Tema ema oli Yorki krahvinna (neiupõlvenimega Elizabeth Bowes-Lyon). Elizabeth sai nime oma ema järgi, teised nimed aga isapoolse vanavanaema kuninganna Alexandra ja vanaema, kuninganna Mary järgi. Lapsena kutsuti pereringis teda Lilibetiks. Valitseva Briti monarhi lapselapsena oli ta Briti printsess koos tiitliga Tema Kuninglik Kõrgus
seda, et Henryle polnud paavsti vaimuliku võimu alt lahkumisel olulised mitte usu sisulised küsimused, vaid poliitilised põhjused. 1530. aastal saatis Henry Katariina õukonnast minema ning järgmisel aastal teadustas, et nad pole mees ja naine. 1532. aastal lasi Henry parlamendil Inglismaa paavstikuuriast sõltumatuks kuulutada ning 1533. aasta jaanuaris Henry ja Anne laulatati. Samal aastal kuulutati ametlikult välja ka uue anglikaani kiriku loomine. Paavst pakkus Henryle võimalust oma patud lunastada võttes Katariina tagasi, kuid kuningas oli oma otsuse teinud. Tema ja Katariina abielu tühistati lõplikult ning Anne krooniti Inglismaa kuningannaks. Peagi sündis Henryle järjekordne tütar, kes sai nimeks Elizabeth. Poegi ei sünnitanud Henryle ka Anne. 6. Valitsusaja teine pool 1535. aastal korraldati Inglismaal esimene prominentsete kuningavastaste hukkamine, kelle
Reformatsiooni eestvedajaks sattus kuningas isiklikel põhjustel. Kuna esimese naisega ei saanud meessoost järglast, siis tuli lahutada ja abielluda noorema õuedaami Anne Boleyniga. Selleks oli vaja paavsti luba, mida paavst aga ei andnud. Henri VII tegi parlamendile ettepaneku loobuda paavstikuuriale maksude maksmisest. 1524.a kinnitas parlamend kuninga kirikupeaks. Inglismaa kirik lahkus Rooma alluvusest. Suleti kõik kloostrid. Henry VII valitsusaja lõpuks kujunes Inglismaal välja anglikaani kirik. Õpetus muudeti protestantlikuks, sarnanes jumalateenistus väliselt endiselt katoliku kiriku liturgiaga. Ladina k missad asendati inglis k. Luterlik reformatsioon levis ka Skandinaavia maadesse, leidis poolehoidu ka Vana- Liivimaal. Baltikumis jäid Saksa ordu ja katoliku piiskopkonnad püsima. Võitlemaks reformatsiooniga vallandas katoliku kirik vastureformatsiooni, milles võib eristada kahte suunda. 1) katoliku kiriku otsene vastutegevus, seostus
uueks Inglismaa kuningaks. Ajalukku on see sündmus läinud Kuulsa revolutsiooni nime all. Õiguste deklaratsioon Õiguste deklaratsioon määras kindlaks parlamendi ja kuninga võimupiirid. Parlament andis välja seadusi ning kejtestas makse. Kuningas oli küll riigipea , kuid allus nagu iga teinegi kodanik õigustele ja seadustele. Inglismaal kehtestati trükivabadus. Seevastu usuvabadus puudus veel aastakümneid. Riigiteenistusse võeti vaid anglikaani kiriku liikmeid. Katoliiklased ja puritaanid riigiametnikeks ei saanud. Nõnda kehtestati Inglismaal esimese riigina Euroopas parlamentaarne monarhia, mis püsib tänini. Iseloomusta Baltimaade olukorda peale Liivisõda. Liivi sõja (1558-1583) ajal jagunes Eesti ja Läti ala mitme riigi vahel. Rootsile kuulunud Põhja-Eesti kandis kuni 20.sajandi alguseni Eestimaa nime. Lõuna-Eesti koos Põhja- Lätiga jäi Poola võimu alla. Seda ala nimetati Liivimaaks. Läti lääne ja lõunapoolsem osa
Põhiliselt ordu tegutseb rahvamasside mõjutamisega, jutlustades. Ordul oli sõjaväeline iseloom- ordut juhtis kindral. „Eesmärk pühitseb abinõu“ makjavellism-võimaldas võidelda nende õpetuste vastu, mis olid katoliikluse vastu. KALVINISM Saab alguse Šveitsist, Jeal Calvini järgi. Väga palju Luterlusest ei erine. UUSAEG 17.-19.SAJ Ususõjad Katoliiklik kirik ja protestantlik. Saksamaal. Ususõjad lõppesid augsburgi usurahuga (valitseja määrab alamate usu). Anglikaani kiriku sai alguse Elizabeth I valitsusaja. Pannakse alus supremaadi aktiga. Inglise kuningas nimetas ennast kirikupeaks. Sellega pandi alus anglikaani kirikule. Suleti kloostreid. Emakeelne jutlus kirikutes ja ka piibel oli emakeelne. Ilmalik valitseja on kirikupea-protestantlikele kirikutele omane. Prantsusmaal algavad ususõjad 1562 veresaunaga. Osapoolteks hugenotid (prantsusmaa kalvinistid) ja katoliiklased. Sõjad lõppevad Nantese ediktiga (Henry IV, bourbonide dünastia). Nantese
Reformatsiooni alguses polnud ta reformatsiooni ideedest huvitatud, aga seoses isikliku elu probleemidega, muutis ta meelt. Kuna Henry VIII ei saanud järglasi, tal polnud poega, oli tal mure troonipärijaga, siis soovis ta oma abielu lahutada ja sõlmida uue abielu. Katoliku kiriku pea Rooma paavst keeldus, kuna katolikus kirikus on abielu püha ja lahutamatu. 1534 lõi Henry katolikust kirikust lahku ja lõi uue kiriku ning nimetas ennast selle kiriku peaks. Seda nimetatakse anglikaani kirikuks. Katoliku kirikuga seotud asutused suleti ja maad võeti kõik ära. Kirikuuuenduse tähtsaimaks uuenduseks oli ingliskeelne jumalateenistus ja indulgentsite müügi keeld. Ususõjad Euroopas Inglismaal Pärast Henry VIII surma sai troonipärijaks tema esimesest abielust sündinud tütar Mary I Tudor, Henry oli end omal ajal lahutanud Mary emast, loos anglikaani kirikuga, siis tal oli viha protestantismi vastu hakkas ta neid hävitama ja sai oma hüüdnimeks Verine Mary
Võlgade kustutamiseks nähti väljapääsu maamaksu kehtestamises. Selle läbiviimiseks vajati aga ühiskonna tippude nõusolekut. 1787. kogunes Notaablite kogu, kuhu kuulusid kuninglikud printsid, peapiiskopid, piiskopid, suuremate linnade meerid jne. See kogu lükkas reformiprojekti tagasi. Absolutism oli jõudnud kriisi ja kokku tuli kutsuda generaalstaadid. INGLISMAA 2.Puritanism kapitalistliku ühiskonna mõttelaad Inglismaal 17. sajandilpalj Anglikaani kirik, mis ei allunud Rooma paavstile, tunnistati ametlikuks. Katoliiklaste vastupanu püssirohuvandenõu. Guy Fawkes püüdis Inglise parlamenti õhku lasta. Inglismaal kujunes usulise ja poliitilise opositsiooni vormiks kalvinismi erikuju puritanism. Puritaanid olid protestandid, kes nõudsid juba 1560. aastatel anglikaani kiriku täieliku puhastamist katoliiklusest. Ei lepitud pooliku reformatsiooniga kirikuteenistuse välistes vormides ja kiriku juhtimises.
MÕISTED: kirik ● kõik ristitud inimesed (kes nimetavad end kristlasteks; nn jumala rahvas); ● kristlike koguduste struktuuri üldnimetus; ● pühakoda või hoone, kuhu kogudus jumalateenistuse pidamiseks koguneb. klooster kiriku , söögisaali, raamatukogu , elukambrite ja mõnikord ka muude hoonete kompleks , kus inimesed elavad rütmilises elutsüklis, harrastades Jumalale keskendumiseks sobivat eluviisi. vaimulikud ordud sõjaline vennaskond, mille liikmed andsid mungatõotused ning pühendusid kiriku huvide või usu kaitsmisele. ketserlus kiriku ametlikust õpetusest kõrvalekaldumine ...
Koraan - on islami püha raamat. Koraan sisaldab endas Allahi ilmutusi Muhammadile. Kaliif - sunniitide ülemaailmse usujuhi tiitel. Sunniidid - on ülekaalukalt suurim islami haru Medresed moseede juures tegutsevad islami keskõppeasutused ja ülikoolid. Mosee islamiusu pühakoda. Mark kindlustatud ääremaa. Mark-krahv kuninga ametnik kes valitses marki. Piiskop katoliku kiriku pea Katedraal - kristlik linna piiskopikirik põhiliselt katoliku, anglikaani või luteriusu kirik. Misjonärid ristiusu edasikandjad. Kanoonikud usutegelased vaimulikkonna nimekirjas. Toomkapiitel piiskopi juurde kuuluv abistav ja nõuandev kogu. Sakramendid on ritaalsed toimungud mida võib läbi viia ainult preester ning mis peavad usklikele edasi andma jumala armu.
Kehtima jäid ka aastatel 1640-1641 paika pandud parlamendi sätestatud piirangud kuningavõimule. Taastati parlamendi ülemkoda. 15. Toorid ja viigid. Pärast kaht aastakümmet toimusid Inglismaal taas vabad valimised, mis tõid alakotta rojalistid ja anglikaanid. Parlamendis moodustus kaks rivaalitsevat rühmitust: toorid ja viigid, kellest hiljem kujunesid erakonnad. Toorid toetasid kuningavõimu ja anglikaani kiriku tugevdamist. Viigid esindasid usulist tolerantsust ja õigust vastu seisa kuninglikule omavolile. 16. Habeas Corpus Act. 1679. aastal avaldatud isikuvabaduse akt keelas Inglise kodaniku kohtuotsuseta vahistada ja vangis pidada, sätestades ühtlasi kohtumenetluse nõuded. 17. Kuulus revolutsioon. Absolutismi lõpp ("Õiguste bill"). Kuulusaks revolutsiooniks nim
ÜLDAJALUGU (KORDAMINE) 1)AASTAD 800.a. eKr- Kreeklased võtsid kasutusele tähestiku - Alpfabeedi (nimetus tuleneb kahest esimesest tähest: alfast ja beetast ja see kujundati foiniikia tähestiku põhjal. 776.a. eKr- Esimesed olümpiamängud Zeusi auks, Olümpias Lõuna-Kreekas. 753.a. eKr- Rajati Rooma linn (Romuluse poolt, legendi järgi) 338.a. eKr- Chaironeira lahing, Kreeka langes Makedoonia ülemvõimu alla. 60.a. eKr- Caesar sai konsuliks, tekkis triumviraat: Pompeiuse, Caesari ja Crassuse vahel. 30.a. eKr- Vana-Kreeka antiikajajärgu lõpp- Rooma võimu alla langes viimane hellenistlik riik-Egiptus. 395.a. pKr- Rooma jagati kaheks: 1. Lääne-Rooma 2. Ida-Rooma keisririik. 476.a. pKr- Rooma riigi lõpp, keskaja algus. 622.a. pKr- Muhamed sai ilmutuse Allahilt. 632.a. pKr- Islamiusu teke, rajajaks Muhamed, läks vägedega Mekasse. 1492.a.- Kolumbus avastas Ameerika. 1453.a.- Konstant...
Nt ,,Aastaaajad", ,,Talupoja pulm" 3 25. REFORMATSIOONI ALGUS: HUSSIITIDE LIIKUMINE · Katolik kirik ristiusu kirikuorganisatsioon, mis allub Rooma paavstile · Usupuhastus e. reformatsioon ristiusu õpetamine, puhastamine täiendustest ja tõlgendustest · Protestantlus katoliiklusest lahku löönud kristlik usutunnistus, nt luterlus, kalvinism, anglikaani kirik jms. · Reformatsiooni eelkäijaks on ketserlus TSEHHI 14. JA 15.SAJANDIL · 13.sajandiks oli Tsehhist saanud Kesk-Euroopa suurim riik · Kuningas Otakar II Premysl tugevdas 13.sajandil riigi keskvõimu feodaalid ehk panid hakaksid otsima uusi troonipretendente välismaalt. · 1310.aastal sai võimule Luxemburgide dünastia, Heinrich VII järeltulijad. Karel I valiti 1355.aastal ka Saksa- Rooma keisriks Karl IV nime all.
kuninglikku verd. Järgneval päeval õmmeldi Charlesile pea tagasi ning ta maeti Windsorisse. Alles Charles II võimule tõustes toodi ta põrm Westminster Abbeysse. Pärast Charlesi surma ilmus tema mõtiskluste ja palvete kogumik "Eikon Basilike", mille koostajaks oli tõenäoliselt John Gauden. Seal kujutati teda süütu märtrina ning teda võrreldi lausa Jeesus Kristusega. Hiljem kuulutati Charles anglikaani kiriku märtrina pühakuks. Ta on siiani viimane isik, kelle anglikaani kirik on kanoniseerinud. Charles I Charles II Charles II (29. mai 1630 6. veebruar 1685 ) oli Inglismaa ja Sotimaa kuningas alates 1660 aastast (de jure alates Charles I hukkamisest 1649 . aastal) kuni surmani. Ta oli Charles I poeg ja James II vend. Charles II sai võimule pärast seda, kui puritaanide juht Oliver Cromwell oli surnud ja tema poeg Richard Cromwell võimust loobuma sunnitud. Londonisse marssinud Soti armee
misjonäridena Ameerikas, Indias, Hiinas ja Jaapanis. - jõupingutused katoliku kiriku positsioonide taastamiseks - Pärtliöö (1572): Pariisis tapeti Prantsuse protestantide koorekiht, see murdis reformatsiooni selgroo Prantsusmaal - Henri IV andis välja Nantes’i edikti, millega riigiusuks kinnitati katoliiklus ja hugenottidelt (protestandid) võeti nende eriõigused (usuvabadus, tugipunktid) - Inglismaa rajas rahvusliku anglikaani kiriku, Inglismaal levis ja tugevnes ka puritaanlus, Šotimaal presbüterlus - Skandinaavia maad said protestantlikuks Hispaania, Portugal, Itaalia, Iirimaa säilitasid katoliikluse 1598.a. – Nantes’i edikt: - Prantsusmaa valitsevaks usuks tunnistati katoliiklus - protestantlikud jumalateenistused võisid toimuda väljaspool Pariisi (Lõuna-Prantsusmaal) - protestandid võisid teenida riigiametites - hugenottidele(kalvinistid Prantsusmaal) jäid nende väeosad ja kindlused
Lesotho rahvuskeele struktuur koosneb peaaegu täielikult Basoto ja Bantu keele rääkijatest: hinnanguliselt 99,7% inimestest määratletakse kui basotolased. Basoto keele alamgrupid on Bakuena, Batloung, Babphuthi, Bakofengi, Bataungi, Matebele jne keeled. Peamine keel, Sesotho, on ühtlasi esimene ametlik ja asjaajamise keel. Seda räägivad basotolased peamiselt. Inglise keel on teine ametlik keel. 3.3. Usk Lesotho rahvastikust on umbkaudu 90% kristlased (protestante, sh evangeliste ja anglikaani 45% ja katoliiklasi 45%), teiste religioonide liikmeid (moslemid, hindud, budistid ja pärismaine usk) on ülejäänud 10% rahvastikust. 3.4. Haridus ja kirjaoskus Viimaste hinnangute järgi oskab kirjutada 85% lastest vanuses 14 ja enam eluaastat. Seega on Lesohto kõrgeima kirjaoskusega riik Aafrikas. Seda seetõttu, et Lesotho investeerib üle 12% sisemajanduse kogutoodangust haridusse. Erinevalt teistest riikidest ületab naiste kirjaoskus (94,5%) meeste oma
paavst. Püha alianss, kiriku ja riigi, trooni ja altari liit teostus Venemaal, Saksa väikeriikides ja Austrias. Sellele alliansile andsid oma õnnistuse ka järgmised paavstid Pius VIII (1829-1830) ja Gregorius XVI (1831-1846). Inglismaal tühistati 1828. Aastal Test Act , millega varem oli võetud katoliiklastelt õigus riigiametitele ja õigus parlamenti pääseda, sest eeltingimusiks oli olnud osalemine anglikaani kiriku jumalateenistusel ja euharistial. Prantsusmaal toimus kristliku usu taastamine kuidagimoodi veel ainult naiste kaudu. Mehed ei toibunud enam kunagi revolutsioonist ja nii sai naistest ainus tugi religioonile. Sotsiaalhoolekandsest sai hingeteraapia, mis oli kooskõlas traditsioonilise nägemusega naisest ja kristlusest. Valitsus toetas usulisi heategevusühinguid, mis tegelesid hariduse andmise või haigete abistamisega. Kirik 19. Ja 20. Sajandil Pärast 1815
Riigi töö Tallinn 2014 1. Üldandmed Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik (United Kingdom, inglise keelne lühend UK), lühendnimega Suurbritannia koosneb Inglismaast, Šotimaast, Walesist ja Põhja-Iirimaast. Suurbritannia pealinn on London ja pindala on 244 820 km2. Euroopas on Suurbritannia suuruselt üheteistkümnes. 99% elanikest on kirjaoskuslikud ja vaesuse piiril elavaid inimesi on 14%. Suurbritannial on maismapiir ainult Iirmaaga. Peamine usk on anglikaani usk ja peamine keel on inglise keel. Suurbritannias elab 63 131 775 inimest. Suurbritannia SKT on 2.49 triljonit. SKT inimese kohta on 37300 dollarit. Joonis 1. Suurbritannia lipp Joonis 2. Suurbritannia vapp 2. Rahvastiku arv ja kasv Tabel 1. Rahvastiku kasv Diagrammil on rahvaarv miljonites. Sajandiga on Suurbritannia rahvaarv peaaegu kahekordistunud. 1900. aastal elas Suurbritannias 38,2 miljonit inimest, 1910. aastaks oli inimesi 42 miljonit, 1920
Viimased Soti rojalistid alistati 1652. aastaks. Kodusõja tagajärjed Inglise kodusõja tulemusena langesid Briti saared Inglise parlamendi võimu alla, kuid seal puhkesid peagi vastuolud, mida parlamendi sees ei suudetudki ületada. Seetõttu anti võim Oliver Cromwellile, kes 1653. aastast valitses Briti saari diktaatorina, ta nimetati Protektoraadi lordprotektoriks. Cromwelli võimu ajal soositi puritaanlust, kuid alles jäi ka anglikaani kirik, mis kaotas küll riigikiriku positsiooni. Sõjaliste vahenditega suudeti rahulolematust Cromwelli eluajal vaos hoida, kuid kui ta 1658. aastal suri, ei suutnud tema poeg Richard enam erinevaid fraktsioone vaos hoida. Ka sõjavägi lagunes ning Sotimaad valitsenud George Monck marssis 1660. aastal Londonisse ja kutsus kokku parlamendi (Convention Parliament), mis kutsus Charles II Inglismaa, Sotimaa ja Iirimaa troonile tagasi (restauratsioon). Kuigi monarhia oli pärast 1660
Linnadepäev- Oli kohalike hansalinnade võimuorgan. Läänimees- Keskajal lääni haldav ja valdav väikefeodaal. Vasall- Keskajal lääni haldav ja valdav väikefeodaal. Rüütelkond- Eestimaa seisuslik omavalitsus. Jüriöö ülestõus- Eestlaste ülestõus, mis algas jüriööl 23. 04. 1343. Tsitertslased- Benediktlaste ordust välja kasvanud katoliku ordu. Dominiikid- Olid religioosse ordu katoliku kirikus. Franktsisklased- Rooma katoliku ja Anglikaani kiriku vaimuliku ordu liikmed. Wandart-Koelli- 1535 Wittenbergis välja antud eesti- ja alamsaksakeelne luterlik lühike usuõpetuse käsiraamat küsimuste ning vastuse kujul. Reformatsioon- Usupuhastus. Protestantism- Eraldunud koguduse üldnimetus. Luterlus- On kristlik konfessioon, mis on alguse saanud Martin Lutheri tegevusest protestantliku usupuhastuse algatajana. Millised olid ristisõdade põhjused?- Kaitsta kristlikku tsivilisatsiooni (peatada moslemite edasitung Euroopa suunas).
Ususõjad prantsusmaal:2leeri- protestant. kalvinistid e. hugenotid(lõuna-itaalia mõjuvõim) ja katoliiklik (kesk- ja põhja-pr.)Ususõjad lahenesid, sest Henry vahetas uskus,hakkas katoliiklaseks ja pr. kuningaks Henry IV nimega. Hugenottidel jäi õigus koguneda kogudustesse, olla riigiametis, alles väeosad ja kindlused. Louis XIV muutis hugenottide elu võimatuks.Inglismaal jõuti kompromissini, polnud suuri ususõdu, Henry VIII poolt moodustati anglikaani kirik.madalmaades vabadusvõitlus. 16. Rahvusvahelised suhted varauusajal: Euroopa jaoks suurim oht türklaste vallutused. Nad vallutasid Balkani ps ja 1529 jõudsid Viini linna alla. Türklaste mõjuvõim vähenes maadeavastuste tõttu(jäid kaubateedest kõrvale).Rahvusriigi ideed kandsid Prantsusmaa ja Inglismaa, universaalriik Saksa-Rooma keisririik. Universaalriigi idee tugevnes Karl V ajal, kes sai päranduseks Hispaania, madalmaad,
Tema säilmed maeti 1606 ümber Cappella Clementina kabelisse Vatikanis. Tema surma ajal tabas Roomat näljahäda. Roomlased pidasid paavsti näljahäda põhjustajaks, mistõttu tema surmale järgnesid rahvarahutused. Gregorius I austatakse katoliku kirikus ja õigeusu kirikus pühakuna. Tema mälestuspäev katoliku kirikus on 3. september. Enne 1969 aasta liturgilist reformi oli tema mälestuspäev 12. märts. Õigeusu kirikus ja episkopaalkirikus on tema mälestuspäev 12. märts, anglikaani kirikus 3. september. Gregorius I on katkuhaigete, kooripoiste, õpetlaste, podagrahaigete, kiviraidurite, muusikute, paavstluse, paavstide, õpilaste, lauljate, müürseppade ja õpetajatepatroon. Ta on Inglismaa, Kercemi, Legazpi ja Lääne-India patroon. Maltas ejtunis peetakse tema auks igal aastal ajavahemikus märtsist aprillini protsessiooni. Bonifatius VIII kuulutas ta aastal 1298 Kiriku doktoriks Hinnang
Saksamaa. Inglismaa USA ja Sotimaa puhul räägitakse puritaanlastest, viimase puhul ka presbüterlastest. Tema ideede leviku tulemuseks olid usulised lõhestatused ja ka ususõjad, tagakiusamised, siserahutused (Prantsusmaal hugenottide sõda 1562-1685). Pikaajalised rahutused leidsid aset Inglismaal ja Sotimaal (16-17saj). Paljud tagakiusatud puritaanid emigreeruvad Põhja-Ameerika kolooniatesse (17saj alguses). Madalmaades: Hollandi iseseisvusvõitlus Hispaania vastu (1581, 1648). Riiklik anglikaani kirik Inglismaal muutused hakkavad seal toimuma 1530´el aastatel. Aluseks kuningas Henry VIII'da abieluprobleemid, paavst ei andnud lahutust. Probleemiks oli see, et ainus ellujäänud laps oli tal tütar (hilisem Verine Mary) ja ta tahtis endale poega kes viiks edasi Tudorite dünastiat. Ta otsustas riigistada katoliku kiriku vara ja otsustas reformatsiooni kasuks ja et kuningast saaks kiriku pea, et ta saaks anda iseendale lahutust.
39)Kuninga võimu piirab seadusandlik võimuorgan - parlamentalism 40)USA osariikide esinduskogu 1776.a - kontinentaalkongress M. Luther - oli saksa kristlik teoloog ja augustiini munk, kelle seisukohtadest sai alguse reformatsioon (15-16) J. Calvin - oli prantsuse usureformaator, kes pani aluse kristlikule teoloogiasüsteemile (16) Henry VIII - Kuningal ei olnud meessoost troonipärijat, nõudis lahutus 1534 kuulutati kuningas Inglise kiriku peaks, loodi anglikaani kirik, mis ei allunud Roomale Leo X - Ta oli 217. paavst.(15-16) I. Loyola - oli jesuiitide ordu asutaja (15-16) Ricelieu - oli prantsuse kiriku- ja riigitegelane. (16-17) Voltaire -oli prantsuse deistlik filosoof, kirjanik,ajaloolane ja üks Euroopa valgustusliikumise juhtkujudest (17-18) Louis XV - oli Prantsusmaa kuningas 1715. Aastast. C. Kolumbus - oli sooritas ajavahemikus 1492-1504 neli avastusreisi Kesk-Ameerikasse (15-16) V
seda on peetud viimaseks suureks ususõjaks Euroopas. Tähtsat osa mängis ka Praha defenestratsioon, mida peetakse enamasti sõja alguseks. Praha pärast võideldi rootslaste ja keisri vägede vahel kuni 3. Nov, siis saabus teade üldise rahu sõlmimisest Münsteris ja Osnabrückis Vestfaali rahu. 14.Iseloomusta tähtsamate Euroopa riikide arengut 17. 18. Sajandil. Inglismaa-võimul Tudorite dünastia. Henri VIII ajal algas reformatsioon, kujunes anglikaani kirik. Sotimaa oli veel iseseisev riik. Prantsusmaa-kuningavõimu tugevdas Francous I. Saksamaa-killustunud mitmesajaks väikeriigiks. Keisritroon läks Habsburgide suguvõsale. Keiser Maximilian I püüdis keisrivõimu tugevdada. Hispaania-muutus Euroopa üheks võimsamaks riigiks. Talle kuulusid ka Lõuna-Itaalia ja Sitsiilia. Maadeavastustega sai suuri valdusi Ameerikas. Poola-17. Sajandi algul võimsuse tipul, hõlmas Leedu, Valgevene, suure osa Ukrainast
rangeid piiranguid. Defoe - esindas inglise valgustuskirjanduses keskklassi vaatepnkti, mille järgi on odanliku tsivilisatsiooni allikaks töö. Ta tõi inglise kirjandusse uue zanri, valgustusromaani, mille solid ühte sulanud seiklusromaan ja sotsiaal - filosoofiline romaan. "Robinson Crusoe elu ja kummalised seiklused" autor. Swift - Jonathan Swift (30. november 1667, Dublin, Iirimaa 19. oktoober 1745, Dublin) oli iiri ingliskeelne kirjanik, satiirik, esseist ja anglikaani kiriku vaimulik, kelle teostest on Eestis tuntuim "Gulliveri reisid". Algselt avaldas Swift kõik oma teosed pseudonüümide all (nt Lemuel Gulliver) või anonüümselt. Swift oli oma kaasajal inglise kirjanduse tuntuim satiirik ning tema teosed on avaldanud maailmakirjandusele tohutut mõju. "Gulliveri reisidest" on tehtud teatrilavastusi ja filme. Fielding - Henry Fielding (22. aprill 1707 - 8. Oktoober 1754) oli inglise romaanikirjanik ja draamakirjanik
Reformatsioon Inglismaal Reformatsiooni algul ei toetanud kuningas Henry VIII Lutheri õpetust aga seda ainult esialgu. Kunigal tekkisid probleemid abiellumisega ja tal ei olnud muud võimalust kui lüüa lahku riik katoliku kirikust ja alustad Inglismaal reformatsiooni. Henry VIII tegi parlamendile ettepaneku loobuda paavstikuuriale maksude maksmisest. Inglismaa kirik lahkus Rooma alluvusest, järgnevatel aastatel suleti kõik kloostrid. Henry VIII valitsusaja lõpuks kujunes Inglismaal välja anglikaani kirik. Ladinakeelsed missad asendati ingliskeelsetega. 11.Vastureformatsioon Katoliku kirik vallandas vastureformatsiooni, milles võib eristada kahte suunda. Esimene neist oli katoliku kiriku otsene vastutegevus. See seostus inkvisitsiooni tugevnemisega, mis seadis eesmärgiks protestantismi kui väärtõpetuse väljajuurimise ning teisitimõtlejate hävitamine. Teine suund oli katoliku kiriku sisene uuendusliikumine, et taastada kiriku kõikumalöönud ühtsus, milles oli oluline roll 1540
õukond oli mõjutatud humanismiideedest ja renessansskultuurist. Katoliku kirikule kuulusid suured maavaldused. Põhjused kuningas tahtis abielu ümberkorraldada. Sündmused supremaatiaakt 1534, mis kuulutas kiriku peaks kuninga. Kiriku tegevuses sai tähtsamaks inglisekeelne jumalateenistus, indulgentside müügi keeld, vähendati kirikupühade arvu. Mary 1 Tudor hakkas katoliseerima, tuli ülestõus 1554, kuid see suruti maha. Elizabeth 1 taastas reformeeritud kiriku, fikseeris anglikaani usutunnistuse, arenes uuesti kapitalism, Inglismaa tõusis võimsaks mereriigiks, tehti suuri edusamme kultuuri osas. PRANTSUSMAA: ususõdade põhjused kuningavõimu tõus, reformatsioon, suurenes maksukoormus (Itaalia sõdadeks raha). Gallikaani kirik, mis korraldas oma siseelu iseseisvamalt. 1438. pragmaatiline sanktsioon: kuningas nimetas ametisse vaimulikke. Võitluseks kalvinistidega loodi Tulekoda. 1562. algasid rahutused. 1571. Saint Germani rahu: südametunnistuse vabadus.1572.
kui peaminister kogu riigikassa sularaha (554 380 USD) investeerib Grossi kinnisvaraga hangeldavasse kompaniisse. Kahjuks jäi Tuvalu oma investeeringust ja sularahast ilma. 2.6. Vanuatu 1906.a. kuulutati Uus-Hebriidid Inglise-Prantsuse ühisvalduseks, kus oli korraga kolm valitsust (ühisadministratsioon ja ka mõlema riigi rahvuslikud administratsioonid) ja kaks haldusaparaati, tolliametit, politseid, kohut, vanglat, eraldi pangad, haiglad, koolid ja kirikud. 1972.aastal asutas anglikaani pastor Walter Lini esimese melaneeslaste partei Rahvusliku Partei. 1975.a. loodi 42- liikmeline esinduskogu, mis sai 1979. aastal enamuse ja koostas esinduskogus tulevase riigi põhiseaduse, mille 12. artikkel ütles, et kogu maa ja maapõu kuuluvad vaid põliselanikest rahvale. Mulattide ja valgete õiguste eest võitlemiseks alustas Jimmy Stevens Uus-Hebriidide iseseisvumise päeva (30. juulil 1980) teatavaks tegemisel mässu. Mais vallutasid Stevensi
See toob kaasa selle, et põliselanike arv väheneb. Algab ulatuslik orjakaubandus. Istandused, mida rajama hakati, vajasid tööjõudu. Indiaanlaseid ei õnnestunud tööle panna, seega vajati uut tööjõudu. 25. REFORMATSIOON SAKSAMAAL Reformatsioon oli 16. sajandil toimunud usupuhastusliikumine, mille tagajärjel kujunesid välja katolikust kirikust eraldunud protestantlikud kirikud (luteri, kalvinistlik, anglikaani kirik) Reformatsioon sai alguse Saksamaal ning selle põhjustas: - vaimulike ilmalik elu - püüe vabaneda paavsti ülemvõimu alt - vastumeelsus indulgentside müügi vastu - humanistlik maailmavaade Reformatsioon sai alguse tänu Martin Lutherile, kelle õpetuse järgi pole vaja kirikut ja paavsti, et õndsaks saada. 31. oktoober 1517 naelutas ta Wittenbergi kiriku uksele 95 oma vaateid selgitavat teesi
vastlakarneval Just siis söödi nii kuis saadi, sest oli vaja koguda rammu järgnevaks 40-päevaseks kurnavaks paastuks Vastlakarnevalil lauldi ning peaaegu alati kuulusid vastlate kavva ka koomilised näitemängud Linnakirjanduses domineerisid vastupidiselt teatrile ilmalikud motiivid Linnakirjanduse kuulsaim teos on anonüümne prantsuse eepos "Rebaseromaan" *Reformatsioon Inglismaal. Vastureformatsioon. Põhjused; Henry VIII ja Elisabeth I osa; anglikaani kirik; vastureformatsioon. Reformatsiooni algul ei pooldanud Inglismaa toonane kuningas Henry VIII Lutheri õpetust. Reformatsiooni eestvedajaks sattus kuningas isiklikel põhjustel. Kuna tema abielu Aragoni printsessi Katariinaga ei olnud andnud meessoost järeltulijat, otsustas kuningas lahutada ning abielluda endast märksa noorema õuedaami Anne Boleyniga. Ent selleks oli vaja Paavsti luba. Katariina oli aga keiser
vettekastmisega. Ainsa usuõpetusliku autoriteedina tunnistavad baptistid piiblit, millest püütakse lahus hoida puhtinimlikku päritolu usulist pärimust. Baptistide usulises praktikas ei ole vaimulikke, kes peaksid vahendama uskliku ja Jumala suhet, usutakse, et iga kristlane võib saavutada Jumalaga vahetu sideme. * Eduteoloogia jumal annab tugeva usu korral ka materiaalset õnne 3 * Metodism - Kirikulooliselt viivad juured läbi anglikaani kiriku reformatsiooniaega. Struktuuriliselt seisab lähedal luterlikule kirikule. Samal ajal on metodisti kiriku teoloogias selgeid katoliiklikke ja õigeusu jooni. * Mormoonlus * Nelipühilus nelipüha ime. Keeltes palvetamine ja palve abil tervendamine. * Tõeline Jeesuse Kirik * Jehoova tunnistajad PÄRIMUSLIKUD USUNDID · Suuline pärimus · Traditsionaalne eluviis · Siinpoolsusele suunatus SAMANISM:
- Prantsusmaa (Hugenotid), Sveits, Böömimaal, Madalmaades (Hollandis), Lääne- Saksamaal, Sotimaal (John Knox,puritaanid), P-Ameerikas, Inglismaal) - Teokraatia: maise võimu allutamine kirikule. Genfi range kirikukorraldus (1530.ndatel), Strassburg, Genf 1541 ... - Demokraatia ja vabariiklus, mis sobisid linnriikidele - Linnakodanlus - Moodsa kapitalismi juured on kalvinismis (kodanlik mentaliteet) ... Weber - Prantsusmaa Hugenotid kaotasid usuvabaduse 1685 5. Riiklik anglikaani kirik inglismaal - Mitteusulised põhjused : Henry VIII abieluprobleemid 1530.-tel, aga ka a. Riiklik anglikaani kirik Inglismaal mitteusulised põhjused: Henry VIII-da abieluprobleemid 1530-tel, aga ka humanistide tegevus, Wycliffe-i pärand. Kujunes Elizabeth I valitsusajal (1559). Õpetuse sisu protestantlik, vormid meenutavad Kat. Kiriku liturgiaid. Allub valitsejale. 16 saj. Inglismaal
jälgida. Alfredist pidi saama vaimulik. Isapoolne jäik kontroll ja mahasurumine avaldas kest- valt mõju Marshall’ile. See väljendus kalduvuses hüpohondriasse, samuti tekkis tal hirm lais- kuse ja jõudeelu ees. Vastukaaluks eelistas tegevusi, mis pakuks “puhast rõõmu”, nagu näiteks matemaatika. Sealt pärinevad juured ja kogemused juba varases nooruses. Isa soovil oli tema haridustee planeeritud siduda anglikaani kirikuga kuid Marshall eelistas Oxfordi matemaatikat ja Cambridge’i. Ta oli oma põlvkonna üks parimaid matemaatika õpilasi Inglismaal. St. John College’is õppides paistis Marshall silma andeka matemaatikuna ja metafüüsika huvilisena. Vaesuse nägemine ärgitas teda majandusõpingutele. Kogu oma täiskasvanuea mõtles Marshall ökonoomikast kui eraldi õppeainest, kuigi tema unistus eraldi ökonoomika teaduskonna avamisest, õnnestus alles 1903. aastal Cambridge’is.
Trento Kirikukogu võttis vastu palju otsuseid, et vastu reformeerida. Jesuiitide ordu võitles k usu levitamise ja k hariduse andmise eest, seda ka Tartus. Kirjasõna areng!! Vastureformatsioon - umbes 100a jooksul toimunud katoliku kiriku pingutused positsioonide taastamiseks. Pärtliöö 1572! Henri IV andis välja Nantes edikti, mis andis hugenottidele usuvabaduse aga kehtestas k usu francis. Inglismaal oli anglikaani kirik, Sveitsis kalvinism ja Sotimaal presbüterlus. HOLLANDI ISESEISVUMINE, 30-AASTANE SÕDA JA INGLISE KODUSÕDA. 2.12 Ida-Euroopa 15.-18. saj 1453. vallutas Türgi sultan Mehmed II tormijooksuga konstatinoopoli ja tappis Bütsantsi. “Pigem sultani turban kui kardinali müts” Austriast sai Lääne-Euroopa piiririik. Venemaa oli vürstiriikide kogum, kuid 14. saj algas Moskva vürstiriigi laienemine ja hakati liitma teisi sellega. 1380
Protestantlus on levinud järgmistes Euroopa riikides: Eesti, Läti, Soome, Rootsi, Norra, Taani, Põhja-Saksamaa, Inglismaa. Protestantismi alla kuuluvad:anglikaanid, baptistid, arminiaanid, adventistid, Jehoova tunnistajad, mormoonid, unitaarlased, viimsepäevapühakud, toomkristlased, luterlased, presbüterlased, kveekerid, puritaanid, mennoniidid. Maailmas on umbes 650 miljonit protestanti. Protestantlikke liikumisi · Adventism · Anabaptistid · Anglikaani kirik · Baptism · Kalvinism · Luterlus · Metodism · Nelipühilus · Presbüterlus · Karismaatilised kogudused · Kristuse kogudus · mittekonfessionaalsed kristlikud kogudused Õigeusk Õigeusu moodustavad Ida-Euroopa kristlikud kirikud, kes 11. sajandil katkestasid ühenduse Rooma kirkuga. Õigeusklike peaks on Konstantinoopoli patriarh. Õigeusklike jumalateenistus on keerulise ülesehitusega, iga õigeusklik tohib
Rahvused Peamiselt on suurbritannias rahvusteks Valged, kuid nende järel tulevad põhja aasjalased ning mustad. Rahvuste diagramm 100 80 60 40 20 0 92.1% Valged 2.0% Mustad 0.4% Hiinlased Religioonid Religioonid on Anglikaanlus, Roomakatoliiklus, presbüterlased, metodism, islam Ning muud vähemtuntud religioonid. Anglikaani RoomaKatoliku Presbüterlased Islam Metodistid Muud Geograafiline asend Briti saared asuvad Euroopa emamaa looderannikul. Need koosnevad kahest suuremast ja üle 5000 väiksemast saarest. Geograafiliselt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
