Led Zeppelin Elton John James Blunt Helilooja: Andrew lloyd Veber KUNST Ingo Jones- Esimene tähtis arhitekt inglismaal. Christopher Wren inglise kunstnik, kavandas 54 kirikut William Kent- arhitekt Thomas Gainsborough- maalikunstnik KUULSAD KOHAD Baker Street Londonis. Kuulus selle poolest, et kirjandustegelane Sherlock Holmes elas seal. (221B Baker Street) Tänav on nimetatud ehitaja William Bakeri järgi. London Eye Vaateratas Londonis. 135 m kõrge. St. Pauli Katedraal anglikaani katedraal, 111m kõrge, Westminster Abbey Gooti kirik Westminsteris (London). Asub Westminsteri paleest lääne pool. Stonehenge - Stonehenge asub Salisbury tasandiku kriidimadalikul Lõuna-Inglismaal. Nimi "Stonehenge" on pärit saksidelt ja tähendab rippuvaid kive. 3500 aastat eKr algas ehitus Big Ben - Big Ben on tornikell Londonis, Thames jõe ääres. Esialgne torn ehitati praeguse Big Beni kohale 1288. 22. oktoobril 1834 hävis vana torn tulekahjus. Torn on uusgooti stiilis
Usundiõpetuse referaat Maarion-Aniita Kivilo 10.a klass Tallinn 2015 Ajalugu 1517.aastal Martin Lutheri poolt algatatud reformatsiooni ehk usupuhastusliikumise eesmärk oli puhastada katoliiklik kirik kirikuisade õpetustest ja piibli tõlgendustest. Kirik muudeti emakeelseks, puhastati sakramentidest ja mis peamine – katoliiklusest tekkis kolm põhiharu ehk protestantlikku kirikut - kalvinism, luterlus ja anglikaani kirik. Umbes samal ajal, kui 16.saj. Saksamaal levis luterlik reformatsioon, sai Zürichis alguse Ulrich Zwingli poolt juhitud Šveitsi usupuhastusliikumine (1523). Sellest eraldus radikaalne tiib, mis pooldas täiskasvanute ristimist nende enda usutunnistuse peale. Zwingli nimetas neid pilkavalt anabaptistideks ehk usuristijateks. Šveitsi reformatsiooni usuristijatest mõjutatuna tekkis 17. sajandi alguses Inglismaal
Prantsusmaa tsentraliseeritud monarhia (tugeva keskvõimuga kuningriik.) Hiliskeskaeg 14-15saj: Must surm-katku epideemia, mis levis üle kogu Euroopa, suri palju talgupoegi;1358- žakerii ülestõus- talupjad said vabaks pärisorjusest ja nendega sõlmiti soodsamad rendi lepingud; Inglismaa vs. Prantsumaa 100a sõda(1346- Crecy lahing, 1356 Poitiersi lahing). Reformatsioon-16saj usupuhastusliikumine, kujunesid katoliiklus, kalvinism, anglikaani kirik. Algataja oli Martin Luther, tema seisukohad: mõistis hukka patukahetsemiskirjade müümist, usulise tõe ainsaks allikaks on Piibel, vaidlustas paavstikiriku ilmeksimatuse; Põhjused: ilmalikud valitsejad soovisid allutada kirikut oma võima all, vaimne suund- vaimulikud ja humanistid võitlesid katoliku kiriku kui organisatsooni vastu; Eeldused:katoliku kiriku kõlbeline allakäik, paavsti huvi muutus üha ilmalikumaks,
riietumist ning ehete kandmisest loobumist. Rõhutati töö vajalikkust, kokkuhoidlikku eluviisi. Kalvinismist kujunes luterluse kõrval mõjukaim protestantlik liikumine. Inglismaal Henry VIII ei pooldanud esialgu reformatsiooni, kuid hiljem soovides paavstilt nõusolekut lahutuseks ja uueks abieluks õuedaam Anne Boleyniga pidi ta reformatsiooniga nõustuma. 1534. aastal kuulutas parlament kuninga kirikupeaks ning Inglismaa kirik lahkus paavsti alluvusest. Kujunes välja eraldi anglikaani kirik, kus jumalateenistus sarnanes katoliku kiriku liturgiaga, kuid õpetus oli protestantlik. Inglise kirikutes missad peeti inglise keeles. Reformatsiooni esilekerkimisega Sveitsis ja Saksamaal hakkasid sarnased sündmused toimuma ka Prantsusmaal. Ühiskond oli valmis suurteks usulisteks muudatusteks, kuid siiski algas suurte takistuste ja vihase vastupanuga. Reformatsiooni suurimateks edendajateks võib pidada Jacques Lefevre ja Loius de Berquini
Usundiõpetuse referaat Maarion-Aniita Kivilo 10.a klass Tallinn 2015 Ajalugu 1517.aastal Martin Lutheri poolt algatatud reformatsiooni ehk usupuhastusliikumise eesmärk oli puhastada katoliiklik kirik kirikuisade õpetustest ja piibli tõlgendustest. Kirik muudeti emakeelseks, puhastati sakramentidest ja mis peamine katoliiklusest tekkis kolm põhiharu ehk protestantlikku kirikut - kalvinism, luterlus ja anglikaani kirik. Umbes samal ajal, kui 16.saj. Saksamaal levis luterlik reformatsioon, sai Zürichis alguse Ulrich Zwingli poolt juhitud Sveitsi usupuhastusliikumine (1523). Sellest eraldus radikaalne tiib, mis pooldas täiskasvanute ristimist nende enda usutunnistuse peale. Zwingli nimetas neid pilkavalt anabaptistideks ehk usuristijateks. Sveitsi reformatsiooni usuristijatest mõjutatuna tekkis 17. sajandi alguses Inglismaal
Jesuiidid- katoliikliku kiriku mungaordu liikmed.Õpetasid inimesi, rajasid koole, olid pihiisad. Absolutism- valitsemisvorm, mille korral riigijuhile kuulub piiramatu võim. Valgustatud absolutism- ideoloogia, 18.sajandil, kus parim valitseja on haritud ja piiramatu võimuga monarh. Merkantilism- majandusteaduse suund, kus tuleb eksportida rohkem kui importida. Viigid- ehk liberaarid, usuline tolerantsus ja vastuseis kuninglikule omavolile. Toorid- ehk konservatiivid toetasid kuninga ja anglikaani kiriku tugevdamist. Jakobiinid- äärmuslik poliitiline jõud, kes soovis revolutsiooonilist tegevst jätkta. Sankülotid- lihtrahvas, Prantsuse revolutsiooni ajal kõige suuremad vabariigi pooldajad. Viini kongress- Euroopa riikide suursaadikute konverents. Bourbonid- dünastia, mis valitses erinevaid piirkondi Euroopas. Prantsuse kuningadünastia. Industriaalühiskond- tööstusele tuginev ühiskond.
· Oldi sallimatud teiseusuliste suhtes, keda võis oodata isegi tuleriit. · Kalvinism levis üle euroopa saades luterluse kõrval mõjukaks protestantlikuks liikumiseks (nt puritaanid Inglismaal, hugenotid Prantsusmaal). 2. Reformatsioon Inglismaal a) Henry VIII (1509-1547): · Ei pooldanud Lutheri õpetust. · Reformatsiooni eestvedajaks sattus isiklikel põhjustel, kuna paavst keeldus lahutamast tema abielu. b) Anglikaani kirik Inglise riigikirik, mille peaks oli kuningas: · Kuninga ettepanekul keeldus parlament paavsti kuuriale makse tasumast. · Kirikupeaks kinnitati kuningas. · Suleti kõik kloostrid, maad ja varad konfiskeeriti. · Kirikuteenistus muudeti sisuliselt protestantlikuks ja ingliskeelseks kuid väliselt säilis katoliiklik liturgia ja sära. 3. Reformatsiooni levik Põhjamaades a) Reformatsiooni võit Skandinaavias: · Taanis, Rootsis, Soomes.
absolutism-riigivorm kus kõrgeim võim kuulub ühele isikule Tunnused:võim päritav,tugines sõjaväele ja ametnikkonnale,kuuletuma ühele inimesele,annab välja seadusi ainuisikuliselt.merkatilism-riigivalitsemis vorm kus sissevedu takistavad tollid.deklaratsioon-ametlik avaldus.hugenott-prantsuse kalvinist.puritaan- inglise kalvinist.generaalstaadid-seisuste esinduskogu Prantsusmaal.kuulus revulutsioon-Inglismaale tuli Willem ja ta kirjutas alla õigluste deklaratsioonile,krooniti inglise kuningaks WilliamIII.parlamentaarne monarhia-kuningas valitseb koos parlamendiga. Restauratsioon-endise poliitilise korra taastamine(stuartid).õigluste deklaratsioon-kus määrati piirid kununga ja parlamendi vahel.dünastia- kuninga suguvõsa.louisXIII-1610-1643andis seadusi välja,nimetas ministrid ametisse,1614 ajas laiali generaalstaadid,ei huvitunud valitsemisest,jätkas ta asemel richelieu.louisXIV-1643-1715"riik see olen mina"vangistas vastaseid ilma kohtuo...
Inglismaal ei haaranud reformatsioon kohe rahvahulki nagu Saksamaal ja mujal ... Poliitiliselt oli tähtsaim ülemvõimu käsitlev supremaatiaakt. Sellega kuulutas parlament 1534.aastal Inglise kiriku peaks kuninga, mis tähendas lahkumist Rooma katoliku kiriku alluvusest. Kuid jäääti samaks jumalateenistuse kord. Nii ei toodud kaasa usupuhastust, nagu Euroopas. Uut kirikut nimetati anglikaani kirikuks. Parlamendi aktidega suleti inglismaal kõik kloostrid ning võeti ära nende maa ja varad. Maa anti aadlikele. Tuli ingliskeelne teenistus. Keelati indulgentside müük. 5) Miks puhkesid ususõjad Prantsusmaal ja madalmaades. Millega lõppesid? Ususõjad olid toimunud katoliiklaste ja protestantide vahel usuliste erimeelsuste pärast. Nendega paraleelselt olid toimunud ka kodusõjad. Sõjad toimusid vasturefor. ajal.
1. Miks algasid suured maade avastused? Kaks peamist põhjust. · vajadus idamaiste vürtside järele · india kaubad olid araablaste ja türklaste vahenduse tõttu väga kallid. Eurooplastele oli oluline leida alternatiivne meretee Indiasse ja Kagu-Aasiasse · uudishimu ja seiklusjanu · kullajanu Euroopas oli puudus väärismetallidest, idamaid kujutati ette aga väga rikastena. 2. Millised tehnilised ja ühiskondlikud muutused lõid eeldused suurtele maade avastusele? Kaks näidet kumbastki valdkonnast. · karavellide ilmumine. · uute navigatsioonivahendite kasutusele võtmine: kompassi täiustumine ja astrolaabi leiutamine (tähekõrgusmõõtja). · Hispaanias ja Portugalis leidus piisavalt meresõidukogemusega meremehi Pürenee poolsaarel oli palju sõjakaid rüütleid (hidalgosid), kes olid valmis minema kaugetele merereisidele. · ristisõjad avardasid e...
Eesti läks Rootsile, Lõuna-Eesti koos Lätiga Poolale ja Saaremaa Taanile. Vene riik kujunes kunagise Kiievi riigi äärealal tekkinud Moskva vürstiriigi ümber. Ivan IV Julm (1533-1584) vallutas naabruses asuvad tatari riigid ja võttis endale keisri, venepäraselt tsaari tiitli. Itaalia jäi varauusajal samuti riiklikult killustatuks. Reformatsioon: 16 saj. toimunud usupuhastusliikumine, mille tagajärjel kujunesid katoliiklusest eraldunud protestantlikud kirikud (nt. luterlus, kalvinism, anglikaani kirik). Eeldused reformatsiooniks kujunesid juba keskaja lõpul. L-Euroopas tekkinud rahvusriikide valitsejad püüdsid vabaneda paavstivõimu kontrolli alt; paavstide huvid muutusid üha ilmalikumaks. Erilist pahameelt tekitas südametunnistusega kristlastes patukustutuskirjade- indulgentside-müük. Reformatsiooni algataja Martin Luther (1483-1546) oli pärit Saksamaalt. Usupuhastus-nim. ristiusu õpetuse puhastamist.
aastal valitsemisest. Restauratsioon Cromwelli surm tõi kaasa restauratsiooni. Inglismaal taastati kuningavõim, troonile asus Charles I poeg Charles II (1660-1685). Kuningas kuulutas usuvabaduse ja üldise amnestia. Kehtima jäid ka 1640-41 pika parlamendi sätestatud piirangud kuningavõimule. Taastati parlamendi ülemkoda, toimusid vabad valimised. Parlamendis moodustus kaks rivaalitsevat rühmitust: toorid (toetasid kuningavõimu ja anglikaani kiriku tugevdamist) ja viigid (usuline tolerantsus ja õigus vastu seista kuninglikule omavolile), millest kujunesid hiljem erakonnad. 1679 isikuvabaduse akt- keelas inglise kodanikku kohtuotsuseta vahistada ja vangis pidada. Restauratsiooni tulemusel kehtestus Inglismaal parlamentaarne monarhia. Kuulus revolutsioon Charles II järel võimule tulnud James II (1685-1688) ärritas inglasi katoliku usku astumisega. Parlament kutsus troonile James II vanema tütre Mary, kes oli abiellus
eelnenule. suurim leiutis (1440nd), väga suur mõju > raamatute (nootide) tohutult suurem levik (odavus, täpsus, kiirus, tiraaz) > kirjasõna enneolematult suurem kättesaadavus. mitmed eri koolkonnad: vaimulik - muusika kõlab kirikus, ilmalik - aadlike õukonnas. enamasti saateta vokaalmuusika, ansamblile 16. saj, nootide trükkimine Ususõdade sajand. Senine ühtne lääne kirik jaguneb katoliiklikuks ja protestantlikuks. Protestantlikke kirikuid: luteri kirik, anglikaani kirik, kalvinistlik kirik. Paavst ei saa andestada ühtki patusüüd, võib vaid üksnes kinnitada Jumala andestust. Paavsti võimuses on üksnes nende karistuste kustutamine, mille ta on ise inimestele peale pannud. Lootus patukustutuskirjade abil õndsaks saada on vale. Vastuseis pühakute kultusele. Teenistus peab olema emakeelne. Jumalateenistus peab olema emakeelne. Tõlkis Piiblit Uus Testament ilmus saksakeelsena 1522, kogu Piibel 1534.
) Ø kulla toomine Euroopasse aitas kaasa manufaktuuride rajamisele ja rahamajanduse kujunemisele, mis omakorda tõid kaasa kiire inflatsiooni ja kapitalistlike suhete kiire arengu Ø uued nakkushaigused – süüfilis 13. Iseloomusta konkreetsete näidete kaudu reformatsiooni. Reformatsioon oli 16. sajandil sündinud usuline uuendusliikumine, mille tulemusena katoliku kirikust eraldusid nn reformeeritud harud, neist peamised olid luterlus, kalvinism ja anglikaani kirik. Traditsiooniliselt seostatakse reformatsiooni algust Martin Lutheri nime ja kuupäevaliselt 31. oktoobriga 1517. 14. Iseloomusta konkreetsete näidete kaudu vastureformatsiooni. Vastureformatsioon ehk katoliiklik reformatsioon oli katoliku kiriku aktsioon protestantliku reformatsiooni vastu, püüdes takistada kirikulõhe tekkimist. Vastureformatsioon hõlmas nii teoloogilisi kui organisatsioonilisi küsimusi. Mõisted:
maailmavaatega - tema tööd kahandasid religiooni mõju, olgugi, et oli ise usklik. 10. Rikkus, uued maad. 11. Tehnoloogia areng oli võike, raud ja ratast ei tuntud, hobuseid ja veiseid ei kasutatud.. 12. Ristiusk, nisu, puuvill, raud, alkohol, tulirelvad, hobused, rõuged->USA, hindade revolutsioon, uued kaubateed. 13. Protestandid, pildirüüste, Ausburgis usurahu, kirjasõna areng. 14. Kiriku positsiooni taastamine, Pärtliöö, anglikaani kirik, sõjad. Mõisted Kirik- pühakodu või hoone, kuhu kogudus jumalateenistuse pidamiseks koguneb. Vaimulikud ordud- keskaja vaimulikest pooled elasid kloostrites ja olid allutatud ordureeglitele. 2 tasandit: abtid ja mungad, teine osa vaimulikkonnast elasid küll ilmalikus ühiskonnas, kuid teenisid kirikut. Ketserlus- väärusulisus. Inimesed, kelle usulised tõekspidamised ei ühtinud katoliku kiriku õpetusega.
Trükikunsti mõju kommunikatsiooni võimalustele. Kultuuriliste märksõnade teisenemine. Trükiste arvukuse kasv. Odavus. Kirjaoskuse kasv. Eraraamatukogude areng. TRÜKIKUNST. MAADEAVASTUSED Skriptooriumi eraldumine raamatukogust. Raamatukogu ilme muutumine. Nn.saaliraamatukogu. Trükikunst ideoloogiate teenistuses. Maadeavastuste eeldused. Kokkupuuted teiste kultuuridega. Raamatukogude hävitamine. PROTENSTANTISM Kalvinism. Jean Calvin. Francios I. Sundeksemplari seadus. Anglikaani kirik. Henry VIII. John Leland. Luterlus. Martin Luther. Komplekteerimispõhimõtted. Reformatsioon Eesti alal. Tallinna dominiiklaste kloostri sulgemine. PROTENSTANTISM. Oleviste kiriku uus seisund. Problemaatililine algusdaatum. Raamatukogu staatus. Heinrich Bröcker 1658-67 Jacobus Felssberg (1667-84), 1684 1777 kd. Reinhold Gristi raamatupärand. Oleviste raamatukogu edasine käekäik. käekäik VASTUREFORMATSIOON Jesuiidid Tartus.
puudus liikumisvabadus elukoha valikuks. Sunnismaine talupoeg ei tohtinud feodaali loata elukohta vahetada; · Kodukariõigus mõisniku õigus mõista oma talupoegade üle kohut ja neid karistada ihunuhtluse või lühiajalise arestiga; · Reformatsioon - 16. sajandil sündinud usuline uuendusliikumine, mille tulemusena katoliku kirikust eraldusid nn reformeeritud harud, neist peamised olid luterlus, kalvinism ning anglikaani kirik. Traditsiooniliselt seostatakse reformatsiooni algust Martin Lutheri nime ja kuupäevaliselt 31. oktoobriga 1517; · Toomkapiitel - kõrgem vaimulike kolleegium, mis koosnes enamasti kaheteistkümnest toomhärrast ehk kanoonikust; · Missa katoliku usu jumalateenistus. Viidi läbi toomhärrade, vahel ka piiskopide poolt. Koosnes liturgiast (sõnaline osa vaheldus orelimuusika/koorilauluga) ja palvetest; · Kabel kirikust väiksem kristliu altariga skaraalhoone;
Francis Bacon (22.01.1561 09.04.1626) Diana Algus Üldiselt Francis Bacon oli Inglise filosoof, esseist, riigimees, jurist, teadlane ja kirjanik. Ta oli nii Suurpitsati hoidja kui ka lordkantsler James I valitsuse ajal. Tema mõjuvõim püsis ka pärast tema surma läbi tema filosoofiliste teoste ning tänu tema välja pakutud teadusliku uurimise meetodi le, mida tunti ka kui Baconi meetodit. Perekond Bacon sündis Londonis Strandis York House'is Tema isa, sir Nicholas Bacon oli Elisabeth I valitsuse ajal Suurpitsati hoidja. Tema ema, Anne Cooke Bacon, oli oma aja üks haritumaid naisi, teadis viite keelt ning Anne'i isa oli tuntud humanist Anthony Cooke. Francise onu ema õe kaudu oli William Cecil, I Burghley parun. Haridus Tänu halvale tervisele lapsena sai Francis koduõpetust. 12aastasena läks ta õppima Trinity Ülikooli ning õppis seal kolm aastat. Õppetöö viidi läbi põhiliselt ladina keeles ning keskaegse õppekava järgi....
Inglaste vaimumaailm 17. sajandil 1. Puritarism kapitalistlik mõtteviis inglastel ja kalvinismi erikuju. a) Täienduseks predestinatsioonile oli kalvinistidel õpetus ilmalikust kutsumusest keegi ei saa õndsaks vastutahtmist ja jumalik ettemääratus pidi ilmnema selles, kuidas inimesel läheb maapealses elus. · Võimalikult hästi tehti igapäevatöid. b) Vajalikuks peeti puhastada kirik katoliiklikust toredusest, mis oli säilinud anglikaani kirikus. c) Puritarism avaldas mõju inglaste elulaadile, mis oli nagu feodaalsele (?) eluviisile. · Patuks loeti isegi laulmist ja muusikat ning teatrietendusi ja naeru. · Iseloomult vaikivad ja sünged. · Inimesed on väga töökad ja eriti kokkuhoidlikud. · Rõivamood oli tagasihoidlik ja tume ning kujunes ka tänapäevani püsiv meestesoeng. · Ümarpead lihtsa soenguga parlamendi pooldajad versus kavalerid. 2
Puritanism 17.saj Inglismaal: Puritaanid olid protestandid, kes nõudsid anglikaani kiriku täielikku puhastamist katoliiklusest. *puritanism on kalvinismi erikuju. Majanduslik areng ja muutused: kapitalistlike manufaktuuride teke, palgatöö ja sellega seotud muutused, väliskaubandus. Õpetus: ettemääratuse õpetus, ilmaliku kutsumuse õpetus. Inimtüüp: töökas, kitsi, usklik, vaikiv, sünge, mustas, meestel lühikesed juuksed Voltaire: 12-aastaselt oli särav luuletaja. Ei teeninud kunagi tööga leiba. Elas tuttavate juures.
Euroopale negatiivne: Rahutused ja sõjad Saksamaa linnades ja maal, hugenottide sõjad Prantsusmaal, Madalmaade Isesisvussõda Hispaania vastu, Inglismaa ja Hispaania. Positiivne: Usurahu kehtestamise katsed Augsburgis, 30aastane Euroopa sõda fikseeris usutunnistuste piirid. Põhja-ja Kesk-Euroopas kinnistus reformitud usk; Põhjamaades ja Põhja-Saksamaal luteri usk; Madalmaades ja Sveitsis kalvinism; Inglismaal anglikaani kirik; Algas rahvusliku kirjakeelte areng; Protestanlikes riikides allutati kiriku ilmalikule võimule. 14. Miks puhkes Prantsusmaal Suur Prantsuse revolutsioon? Puhkes, sest et Louis XVI absolutistlik valitsemine. Õukonna pillav eluviis Versailles'i lossis. Marie-Antoinette. Riigivõim aadlike + vaimulike käes - moodustasid 2% ühiskonnast, olid maksudest vabastatud. III seisus moodustas 98%, aga sel puudus poliitiline võim, maksis kõrgeid makse
1792, Austira Marie-Antoinette) Suurbritannia: 1265-esimene Parlament Inglismaal Parlamendi kojad- alamkoda(valimisõiguslikud mehed), Lordid(ülemkoda) 1628- Parlament võttis vastu Õiguste Petitsiooni, mis kaitses isikuvabadusi ja omandiõigusi 1629- Charles I ajas parlamendi laiali 1640 3. nov- Parlament tuli uuesti kokku, Inglise revolutsiooni algus Parlamentlik opositsioon- eesotsas John Pymiga algatas võitlust kuninga ja kiriku vastu William Laud- peapiiskop, kes üritas anglikaani kirikut lähendada katoliiklusele 1641- tegelik võim Inglismaal läks parlamendi kätte 1649- alamkoda moodustas Kõrge Kohtu ehk tribunali, mille otsusega hukati Charles I 1649 19. mai- Inglismaal kuulutati välja vabariik, täidesaatev võim läks Riiginõukogule Oliver Cromwell- independentide liider, kes oli Riiginõukogu eesotsas, 1653 saatis ta selle ja parlamendi laiali, tekkis sõjaline diktatuur
moraal kõlblus , ühiskonna poolt aktsepteeritud käitumisnormide, tavade ja seaduste kogum, väliselt nõutavad reeglid ja tavad. Moraal on seotud kultuuri ja eluviisiga. kveeker - protestantliku usulahu liige reformatsioon - AJ usupuhastus , protestantlik reformatsioon) oli 16. sajandil sündinud usuline uuendusliikumine, mille tulemusena katoliku kirikust eraldusid nn reformeeritud harud, neist peamised olid luterlus, kalvinism ning anglikaani kirik. Traditsdiooniliselt seostatakse reformatsiooni algust Martin Lutheri nime ja kuupäevaliselt 31. oktoobriga 1517. Katoliiklus - (kreeka sõnast (katholikós) 'üleüldine', 'universaalne') ehk katolitsism on kristluse levinuim usutunnistus, mis tunnustab paavsti oma vaimuliku peana; õigeusu ja protestantismi kõrval üks kolmest kristluse põhiharust. Katoliikluseks nimetatakse ka Rooma Katoliku Kiriku õpetust.
1529 aastal teostas ta parlamendi poolt vastuvõetud seadusandlike aktide kaudu reformatsiooni. Reformatsioon Poliitiliselt oli tähtsaim ülemvõimu käsitlev supermatiaakt. Sellega kuulutas parlament kuninga Inglismaa kirikupeaks, mis tähendas lahkulöömist Rooma katoliku kirikust. Deklameeriti siiski jääda truuks katoliku dogmadele. Nii ei pidanud supermatiaakt kaasa tooma usupuhastust nagu mujal Euroopas. Uut kirikut hakati nimetama Anglikaani kirikuks. Parlamendi aktiga suleti Inglismaal kõik kloostrid, kuningas konfiskeeris nende maad ja varad, munkadest sai täiendus töötute ridades. Kloostrimaade arvel muutus Henry VIII Euroopa rikkaimaks valitsejaks. Osa nendest maadest kinkis kuningas oma soosikuile. Soa müüdi kodanlastele ja talupoegadele. Nii tekkis uute maaomanike kiht. Kiriku tegevuses sai tähtsaimaks uuenduseks ingliskeelne jumalateenistus. Keelati indulgentside müük, lõpetati
seaduseelnõusid. Maapäevadel valiti ka rüütelkonna olulisimaid ametimehi. Kõige tähtsam usk keskajal oli katoliku usk. Kristlased pidasid tähtsaimaks ülesandeks pöörata mittekristlasi tõe teele, isegi siis kui viimased seda ei soovinud. Ususti, et kogu maine elu on hea ja kurja vaheline võitlus. 16. sajandil algas usupuhastus ehk reformatsioon, mille algatajaks oli Martin Luther. Usupuhastuse tulemusena eraldusid katoliku kirikust luterlus, kalvinism ja anglikaani kirik. Suhted naabritega olid suhteliselt positiivsed- läbi Eesti viidi Venemaale soola, veini, õlu jm. Siiski, olid ka mõningad negatiivsed suhted naabritega. Põhivaenlastkes olid Novgorodi, Pihkva ja Leedu vürstiriigid, kes kõik püüdsid oma valdusi Liivimaa endale vallutamisega suurendada. Viies kokku faktid ja filmis toimunud, leian ma, et kõik oli üsna sarnane. Linn oli ümbritsetus kõrge kivist müüriga, kuhu igaüks sisse ei saanud. Tähtsaimaks müügikohaks oli turuplats
Euroopa 17.-18.sajandil 1) mõisted bsoluutne monarhia - riigivalitsemisvorm, mille puhul kõrgeim võim a kuulub ühele isikule (kuningale) parlamentaalne monarhia - riigivalitsemisvorm, mille puhul kuningas jagab oma võimu parlamendiga. v abariik - riigivorm, mille puhul kõrgemad riigivõimuorganid on valitavad või moodustab neid parlament. r evolutsioon - murranguline periood ühiskonna ja riigi elus, selle tulemusena asendatakse vana poliitiline kord uuega. restauratsioon - endise poliitilise korra taastamine. personaalunioon - riikide ühendus, millel on üks riigipea, kuid eraldiseisvad riigiorganid ja seadused. patsifism - maailmavaade, mis taunib igasuguseid sõdasid. diplomaatia - riike esindavate isikute (diplomaatide) vaheline suhtlus. anglikaani kirik - protestantluse haru. merkantilism - 15. sajandil Euroopas tekkinud majandusteaduse suund. uninon jack - suurbritannia lipp. 2) absolutismi ja parlamentar...
religiooniloolane James Frazer ei ole ühtki teist mõistet peale religiooni, mida sisustataks nõnda erinevalt. Erinevad religioonid Suurem osa lõuna- ja idapoolse Euroopa maid nagu Hispaania, Itaalia, Portugal, Prantsusmaa, Lõuna-Saksamaa, Habsburgide valdused ja Poola tunnistasid rooma-katoliku usku. Skandinaavia maades ning Põhja-Saksamaal valitses luterlus. Madalmaades, Sveitsis ja mõnedes Saksa vürtsiriikides kalvinism. Inglismaal oli omaette protestantlik kirik, mida nimetati anglikaani kirikuks. Õigeusk valitses Venemaal ja Osmanite impeeriumi alla langenud endistel Bütsantsi aladel ( Kreeka, Serbia, Bulgaaria). Pikka aega pidasid katoliiklased ja õigeusklikud üksteist valeusulisteks, kuigi varauusaja jooksul hakati tunnistama, et tegemist on lihtsalt erinevate kristlike traditsioonidega. Rooma-Katolik ehk katolism on kristluse levinuim usutunnistus, mis tunnustab paavsti oma vaimuliku peana.
saksakeelne kogukond on riigi idaosas Valloonia regiooni Liège provintsi kommuunides (alla 1% elanikkonnast). Brüssel-pealinna regioonis on ametlik staatus nii prantsuse kui hollandi keelel (prantsuskeelseid ca 80%). Usuvabadus on tagatud konstitutsiooniga. Belgia riik tunnistab (ja toetab) 6 erinevat religiooni. Kõige rohkem on katoliiklasi (ca 75%). Lisaks katoliiklusele tunnistatakse evangeelset protestantlust, õigeusku, islami, juudi ja anglikaani usku. Tööealisest elanikkonnast (15-64a) töötab 61,8%. Tööpuudus 2011. aastal oli 7,2% (võrdluseks 2010. aastal 8,3%). Tööpuudus Belgias on siiski väiksem kui Euroopa Liidus keskmiselt (2011. aastal 9,7%). Tööpuudus on regiooniti erinev: Valloonias on rohkem töötuid noorte hulgas ja Flandrias on tööhõive väiksem vanemate inimeste seas; riigis üldiselt on pikemaajaliselt rohkem töötuid vanuses 30-39. Kasutatud kirjandus http://www.annaabi.ee/Belgia-m19168.html http://et
Oma tõlkega lõi Luther nüüdis-saksa kirjakeele · 1531-1533 kirjutas ta 4 kirja Tallinna magistraadile · Kirikukorralduses kaotas Luther rooma-katoliku hierarhia, vaimulike tsölibaadi, muutis jumalateenistuse rahvakeelseks ja lihtsustas selle talitusi. Reformatsiooni tulemus Katoliiklikust kirikust eraldusid protestantlikud harud Luterlus Kalvinism Anglikaani kirik Viimastest eluaastatest · Lutheri õpetus rajaneb pühakirjal ja lähtub väitest, et inimene ei saa ise oma tegude läbi ennast lunastada, vaid see saab toimuda ainult Jumala armust usu läbi. · Paavst võitles uuenduste vastu ning Lutheri saatus oleks olnud samasugune kui paljudel varasematel reformaatoritel, kui mitte sõbrad ei oleks teda varjanud · Tema viimastest eluaastatest pärineb raevukas kirjutis
Puritanism, Puritaanid inglismaal kujunenud kalvinismi erikujul protestandid, kes nõudsid anglikaani kiriku täielikku puhastamist katoliiklusest (rituaalid, jumalateenistused, kiriku suurejoonelisus, pühakute kujud.) Eetilised tõekspidamised: töökus, kokkuhoidlikkus, kitsi, usklik, askeetlik, vaikiv, sünge. Sobimatu naer, laul, muusika, kergemeelsus patt, saatana kiusatus. Kapitalismi areng: Tekkisid manufaktuurid kapitalisti juhtimine ja prof. oskustega töötajad. · Tsentraliseeritud manufaktuur töölised töötasid ühes tootmishoones (sageli endised kloostrid) · Hajamanufaktuur töölised töötasid kodus, said tooraine ja palga manufaktuuriomanikult. Väliskaubandus: algeliste aktsiaseltside teke kaubakompaniid, kellele riik andis väliskauplemise privileegi. Predestinatsioon kalvinistide ettemääratuse õpetus. Rõhutati eelkõige sisemist usklikkust Ilmaliku kutsumuse õpetus tuleb järgida ilmalikku kutsumust, teha...
Seepärast ära kunagi saada küsima kellele lüüakse hingekella, sest seda lüüakse sinule." tsitaadi lõpp. ,,Kahevõitlus surmaga" Donne hauakõne iseendale, äärmuste tunnetamine, järeleandmatu soov saavutada inimeste ühtsust. John Millton (1608 - 1674) 17.saj. suurim ingilise kirjanik, kõrvutatakse Shakespeari ja Donnega. Võitles liberaalse ühiskonna eest ja sattus põlu alla. Lapsena ei pakkunud talle huvi lastemängud, oli juba siis teistsugune, eraklik. Anglikaani kirik ei rahuldanud teda, kasvas protestantliku kasvatuse järgi. 1642 suleti parlamendi käsul kõik kirikud. Talle aga meeldis kirikumuusika, külastas kirikut regulaarselt. Sai endale hüüdnime abielulahutaja. Ta rõhutas ja taotles palju vabadust. ,,Kaotatud paradiis" 1667 suurteos suurejooneline katse üldistada inimsoo saatust, aineks piibli Vana Testamendi I Moosese noot, jõuab järeldusele, et toimub jumalik ettemääratus, aga
AASTAARVUD 313 Constantinus Suur kuulutas Milano ediktiga ristiusu Rooma riigis lubatuks 381 Kristlus kuulutati Rooma riigiusuks 395 Rooma keiser Theodosius Suur jagas riigi poegade vahel, luuesaluse Lääne- Rooma ja Ida-Rooma eraldumisele. Nii tekkis Bütsantsi riik 476 Germaani väepealik Odoaker kukutas viimase Lääne-Rooma keisri 732 Võiduga Potiers´ lahingus löödi Karl Martelli juhtimisel tagasi araablaste edasitung Euroopas 756 Moodustati Paavsti- ehk Kirikuriik 800 Karl Suur krooniti Rooma keisriks 843 Verduni lepinguga jagati Frangi riik Ludwig Vaga poegade vahel. See sai aluseks Prantsusmaa, Itaalia ja Saksamaa kujunemisele. 882 Vana-Vene riigi tekkimine 962 Otto I kuulutas välja Saksa-Rooma keisririigi 1054 kirikulõhe, Bütsantsi ja õigeusu kiriku eraldus 1066 Hastingsi lahing, William I Vallutaja kuulutati Inglismaa kuningaks 1119 Asutati Euroopa esimene Bologna ülikool 1337 1453 Saja-aastane sõda 1...
"Kõnekäänud" , "Narruse kiitus" . Ta oli üks Euroopa harituimaid mehi, suur humanist, ristiusk oli humanistlik eetika. · Niccolo Machiavelli- "Valitseja" traktaat ajaloolane, kõrged poliitilised ametid, riiki tuleb juhtida kõige hinnaga · Thomas More "Utoopia" reisiromaan. mees õppis kirjandust, parlamendiliige, sai lordkantsleriks, kuulutas iseend Inglise kiriku juhiks, hukati , pani aluse anglikaani kirikule. 9. inglise renessanssi teatri aluseks on antiikdraama, esialgu suured sissesõiduhoovid, mille õuel oli lava, publik rõduddel ja seinte ääres, lavakonstruktsioon keerukas, dekoratsioone vähe, palju lava efekte. Hiilgeaeg Elizabeth I ajal. Marlowe blankvärss(proosaline värss) , linna teatrid- avalikud ja erateatrid, esimene avalik Burbagei The Theatre. Etendused ilma vaheajata tegevuspaiga ja ajakohta andis infot dialoog, etendused päeval,
1307 hukati ketserluse eest Fra Dolcino ja ta armuke Margherita Boninsegna 1387 ristiti lõpuks Leedu 1415 hukati Jan Hus, tšehhi teoloog, esimene katoliku kiriku reformaator 1420-1431 viis ristisõda hussiitide vastu 1517 alustas Martin Luther reformatsiooni Saksamaal 1522 alustas Ulrich Zwingli reformatsiooni Šveitsis 1524-1525 reformatsioonist ajendatud talupoegade sõjad Saksamaal (Thomas Müntzer) 1534 lahutas Henry VIII Inglismaa kiriku katoliiklusest, tekkis anglikaani kirik 1536 alustas Jean Calvin Genfis oma õpetuse levitamist, millest kujunes kalvinism 1628 katoliiklaste lõplik võit Prantsusmaal (La Rochelle'i piiramine) 1882 ilmus Friedrich Nietzsche „Die fröhliche Wissenschaft“, milles filosoof leidis, et Jumal on surnud, sest moraalipõhimõtted ei tulene enam kristlikest arusaamadest.
liigitustest hoiduda. Maailmareligioonid on maailmas enamlevinud arvukuselt, pindala ulatuselt või mõjukuselt. Maailmareligioonid on: 1. kristlus 2. judaism 3. islam 4. hinduism 5. budism Suuremad religioonid ja usundilised rühmad (koos järgijate arvuga) 1. Kristlus 2,1 miljardit · Katoliiklus 1,1 miljardit · Õigeusk 240 miljonit · Protestantism 350 miljonit · Anglikaani kirik 84 miljonit · Muud kristluse voolud 350 miljonit 2. Islam 1,4 miljardit · Sunniidid 940 miljonit · Siiidid 120 miljonit 3. Ilmalikud, ateistlikud või agnostilised hoiakud 1,1 miljardit 4. Hinduism 900 miljonit 5. Hiina traditsioonilised usundid 394 miljonit 6. Budism 376 miljonit · Mahajaana 185 miljonit · Theravaada 124 miljonit 7
Kujuneb keskklass Inglismaal ja üks osa vaimulikke(Paavstivastased) toetasid Henry VIIId. Keskklass toetas seda kuna kiriku maad ja varad võeti ära. Need maad moodustasid 1/4 haritavast maast ja just selle tõttu läksid need kuningliku kodanluse kätte. Kuningas oli abielus 6 korda. 2 naist suri tapalual, 1 suri pärast sünnitust ja 2 lahutati. Kuninga viimane abikaasa sai austava tiitli Kuninga Õde. Viimane naine elas kuningast kauem. Lõplikult kinnistus Anglikaani kirik Elizabeth I valitsusajal. Anglikaani sarnaneb väliselt Katoliikliku kirikuga, st. jumalateenistus on sarnane(erinev keel), katoliku kiriku hiilgus säilis Anglikaanis. Ristiusk jagunes lõplikult Katoliiklikuks ja Õigeusuks. Reformatsiooni tulemusena tekkis protestantism, mille üheks vooluks on luterlus, teine anglikaani ja kolmas reformeeritud kirik: Kalvinsm Sveitsis ja madalmaades, Prantsusmaal Hugenotid, Inglismaal veel Puritaanid ja Sotimaal on presbriterid.
1517 Reformatsioon Saksamaal 1640 Inglise revolutsioon Tulemused: 1) iseloomulik on riikidele kaubanduslik ja majanduslik areng, industriaalühiskonna areng. 2) Uus vaimumaailm, uus ideoloogia nim. Valgustuseks. 3) Uus mõtteviis e absolutism(piiramatu kuningavõim) 4) Vastandina absolutismile tekkis parlamentalism koos erakondadega. 5) Toimus palju revolutsioone (kuninga kukutamine või iseseisvumine) Puritanism Inglismaal 17. saj Ametlik oli anglikaani kirik. Osa Sotimaast oli katoliiklik, osa kalvinistlik. Iirimaa oli katoliiklik. Tekkis kalvinismi erivorm puritanism. Pooldajad olid protestandid, kes nõudsid anglikaani kirikust kõigi katoliiklike kommete eemaldamist. Puritaanid järgisid jumaliku ettemääratluse õpetust(osad on määratud õndsaks saama, osad hukatusse). Jumalale on meelepärane, kui inimene teeb kõvasti tööd ja saavutab edu. (soodustas kaubanduse ja äritegevuse arengut). Töökultus vastandas aga kristlikule vaesus
kogu võimutäitluse; Colbert- majanduspoliitikat korraldas; oli rahandus ja peakontrolöri ametis; riietus alati musta ja ei naeratanud; merkantilistliku majanduspoliitika üks kõige silmapastvaim esindaja; koostas esimese riigieelarve James I- sai troonile peale Elisabeth I surma; ei saavutanud sellist populaarsust nagu elisabeth; ta oli liiga matslik ja rahvast eemale hoidev; kandis paksu vateeritud vammust; toetas anglikaani kirikut; paljastas püssirohuvandenõu Charlse I- james I poeg; üritas kehtestada makse parlamenti eirates; saatis parlamendi laiali; ei suutnud kehtestada absolutistlikku valitsemisviisi; Guy Fawkes- katoliiklik fanaatik; paigaldas parlamendihoone keldrisse püssirohutünnid, et parlament koos kuningaga ühku lasta; Cromwell- juhtis ratsaväge- äärmupuritaanlike vaadetega raudkülgseid; independentide juht, hõivas oma vägedega londoni ja korraldas parlamendis puhastuse,
keel. Keskajal kaugenesid ida- ja läänekristlus teineteisest veelgi, kuni viimaks 1054. aastal viskasid Rooma paavst ja Konstantinoopoli patriarh vastakuti teineteist kirikust välja Suur kirikulõhe. Nii tekkis kristlusesse kaks peamist voolu katoliiklus (läänes) ja õigeusk (idas) 4) reformatsioon: usuline uuendusliikumine, mille tulemusena katoliku kirikust eraldusid nn reformeeritud harud, neist peamised olid luterlus, kalvinism ning anglikaani kirik.Seostatakse Martin Lutheri nime ja 31. Oktoobriga 1517 Kristlik usk: 1) kolmainsus: Jumal on üks, aga ta eksisteerib samaaegselt ja igavesti kolmes isikus: Jumal-isa (Jehoova, maailma looja), Jumal-poeg (Jeesus Kristus), Püha Vaim 2) monoteism: usk ainsasse, universaalsesse, kõikehõlmavasse Jumalasse 3) patt: Kristlased usuvad, et kõik inimesed on oma olemuselt patused
nõukogu Inglismaa poolt. Jäi püsima Henry VIII ajal. 1536. ja 1543. aasta nn uniooniseadused. Mõte oli lõplik Walesi inkorporeerimine Inglismaa poolt. Kui seni oli Ida ja Lõuna-Wales jäänud mitte väga anglitseerituks, siis nüüd muudeti ka need krahvkondadeks, toimus anglitseerimine. Walesi parlament saadeti laiali ning Walesis pidi saama Londoni parlamendi osa (27 liiget). Inglise keel pidi saama ametlikuks keeleks nii kaubanduses, administratsioonis jne. Anglikaani kiriku võtsid waleslased suhteliselt kiiresti omaks (konflikti ei olnud). 1543 seadus täpsustas ja kinnitas. Kõmri keele staatus. Wales jagunes kahte leeri, äriinimesed, kes rääkisid inglise keelt ja maainimesed, kes rääkisid kõmri (walesi) keelt. Arendati ja säilitati siiski ka kõmri keel. Šotimaa allutamine: Olukord 13. sajandiks. Oli samuti 13.sajandist juba Inglismaaga maid jaganud. Inglaste mõju oli suurem kui Walesis. Piiriküsimuses oldi tihti lahkarvamuses
põhirahvast: inglastest, waleslastest, sotlastest ja iirlastest. Germaani päritolu inglaste esivanemad elasid algul Saksamaal, kust nad rändasid Suurbritanniasse ja segunesid keltide ning sisserännanud roomlastega. Waleslased ja sotlased põlvnevad otseselt keltidest. Nende rahvaste keeled on palju taandunud, eriti Sotimaal: vana soti ehk gaeli keelt räägib vaid 50 000 inimest Põhja-Soti mägismaal ja Hebriidi saarestikus. Inglased kuuluvad põhiliselt anglikaani kirikusse, sotlaste ja waleslaste juures on levinud ka ristiusu teised harud. Põhja-Iirimaa rahvastik on selgelt jagunenud kaheks: inglise ja soti päritolu protestantlikuks enamuseks ning Iirimaa poole hoidvaks katoliiklikuks vähemuseks. Kas inglased või britid? Inglastest rääkides mõistetakse tavaliselt nende all sageli kõiki Ühendkuningriigi elanikke. Tegelikult tuleks öelda britid. Inglased moodustavad ainult kõige tihedamalt asustatud piirkonna- Inglismaa- elanikkonna.
2 aastat hiljem kodusõda kahe vaenutseva aadlisuguvõsa vahel (1455-1485 Rooside sõda nimetus tuleneb mõlema suguvõsa vapil olnud roosist); alles pärast seda sõda (NB! eelnenud Saja-aastane sõda oli ju olnud ka väga kurnav) algas Inglismaa rahumeelne areng. d) 16. sajandil mõjutas reformatsioon ka Inglismaad kuningas Henry VIII ei nõustunud alates 1534. a. alluma Rooma paavstile, kujunes anglikaani kirik (väliselt ja sisult jäi palju samaks katoliku kirikuga, suurimaks erinevuseks: anglikaani kiriku peaks oli Rooma paavsti asemel Inglismaa valitseja) > seega sai ka Inglismaast protestantlik maa (ent mitte niivõrd valitseja usuliste veendumuste pärast vaid isiklikel põhjustel) protestantlik riik, kuid pärast Henry VIII surma jätkusid tegelikult tõsised usutülid (nt tema tütar Mary püüdis taastada katoliiklust)
parlamenti ning hakkas teastama läbi seadusandlike aktide reformatsiooni. ROFORMATSIOON Poliitiliselt oli tähtsaim ülemvöimu käsitlev supermaatiaakt. Sellega kuulutas parlament 1534 Inglise kiriku peaks kuninga, mis tähendas lahkumist Rooma katoliku kiriku alluvusest. Seejuures deklareeriti siiski , et jäädakse truuks katoliikluse dogmale ning söilitatakse endine jumalateenistuse kord. Nii et toonid see akt kaasa sellise usupuhastuse nagu mujal Euroopas. Uut kirikut hakati nimetama anglikaani kirikuks. Selle peapiiskopiks määras kuningas Thomas Cranmeri, kes pani hiljem aluse anglikaani usutunnistusele. Kuninga lähim abiline reformatsiooni läbiviimisel oli Thomas Cromwell. Parlamenti aktidega suleti köik Inglismaa kloostrid, kuningas konfiskeeris nende maad ja varad, munkadest said töötud, kaotati vaimulike tsölibaat, kloostrimaade arvelt muutus Henry VIII rikkaimaks valitsejaks. Osa maadest kingiti ära ning uued omanikud töstsid maade renti ning
annekteerimine riigi või maa-ala vägivaldne liitmine ilma otsese sõjategevuseta liidetava riigi sisemisi vastuolusid või väljapääsmatut olukorda kasutades atentaat tapmiskatse või tapmine, peamiselt poliitilistel motiividel autonoomia omavalitsus, osaline iseseisvus, mis antakse riigi teatud piirkonna elanikele bolsevik enamlane, kommunist Venemaal desarmeerimine relvastuse ja relvajõudude likvideerimine või vähendamine; relvistustamine dominioon Briti impeeriumi koosseisu kuuluv omavalitsusega asumaa eksport kaupade väljavedu feenid Iirima iseseisvust taotlenud poliitilise salaühingu liikmed 19. sajandil imperialism suurriikide püüe oma territooriumi naabrite arvel laiendada ja endale kolooniaid hõivata impressionism kunstivool, mis püüdis jäädvustada põgusaid, looja eripärast, vaatenurgast ja hetkemeeleolust sõltuvaid muljeid ja meeleolusid industrialiseerimine suurtööstuse arendamine industriaalühiskond tööstu...
1. Renessanss Renessanss antiikkultuuri taassünd, mis vastandus keskaegsele kultuurile. Ajaliselt määratud 14- 16 saj. (Itaalia) Eeldused: 1. jõukad Itaalia linnriigid, kuhu kogunes rikkud ja arenes pangandus 2. kaubandusele tugineva majanduse kasv 3. varakapitalistlike kujunemine Iseloomulikud jooned: 1. ilmalikkus 2. humanism 3. antiikkultuuri taassünd 2. Humanism Humanism 14-16. saj. Hakati humanismi mõistma inimese ja inimlikuse väärtustamist. Rahvuskeelte esile tõus. Seotud rahvusriikide kujunemisega. Ideaaliks kujunes universaalinimene. Poliitilise mõtte areng saab alguse tegelikus praktiseeruva poliitika uurimine. Täiuslik valitseja pidi tundma rahva hingeelu ja kirge. Võime nimel võis valitseja kasutada vägivalda, petta ja uskuda jõupoliitikasse. Analüüsis poliitilist võimu. Loodusteadus jumal on looduse kehastus. Oluliseks peeti looduse uurimist. Kujunes uus külg loodusteaduses teaduslik meetod. Astronoomia Nikolai ...
Independendid ,,Ettepanekute peatükid" - konstutsiooniprojekt Parlament Südametunnistuse vabadus Usuvabadus Oliver Cromwell Levellerid John Lilburne Võrdsustajad · seisuslike privileegide kaotamine · isikuvabaduste kindlustamine Demokraatliku vabariigi taotlemine ,,Rahva kokkulepe" demokraatliku konstitutsiooni projekt Üldine valimisõigus Tõelised levellerid ja digerid Tõelised levellerid Probleemid põllumajanduses · tarastamised · rüütliläänide kaotamine Põhiseisukohad · kõik inimesed on võrdsed · maa on ühine vara Digerid Gerrard Winstanley Kehvikute koloonia asutamine Saadeti laiali 1650. aastal Konservatism Edmund Burke Põhiideed · Traditsionalism · Inimolemuse ebatäiuslikkus · Ühiskonna rahulik areng · Oluline on eraomand · Töö on väärtus omaette Konservatiivne partei Revolutsiooni käigus tõusid juhtivaks independendid, kelle põhilise toetajaskonna ...
Linnastumise tase: 97% Rahvastiku tihedus: keskmiselt 342 in/km², tihedaim asustus riigi kesk ja põhjaosas üle 500 in/km², hõredaim asustus Ardennides all 100 in/km² Rahvuslik koosseis: hollandi keelt kõnelevad flaamid 58% (põhjaosa), prantsuse keelt kõnelevad valloonid 34% (kesk ja lõunaosa),välismaalasi 8% (itaalllased, sakslased, prantslased) SKT elaniku kohta: 30 751 (2008) Religioon: katoliiklased 75%, evangeelsed protestandid, õigeusulised, islami usulised, juudid ja anglikaani usulised Loomulik iive: 0,1 Sündimus: 10,22 sündi / 1000 elaniku kohta (2008) Suremus: 10,38 surma / 1000 elaniku kohta (2008) Keskmine eluiga: 79 aastat Meeste keskmine eluiga: 76 aastat Naiste keskmine eluiga: 82 aastat Tööpuudus: 7,9% (september 2009) Töötuid: 564 000 (oktoober 2009) Tööealine rahvastik: 15 64 eluaastat, 62,4% Rahvaarvu tõus: 1950 aastast 2007 aastani Suuremad linnad koos rahvaarvuga: Brüssel 1 048 491 in,
Charles I raha taotlemisega palgasõjaväe jaoks nõus. Nad oli koos vähem kui kuu, kui kuningas selle uuesti laiali saatis. Ajalukku läks see kui nn lühike parlament. Juunis 1640.a sõlmiti Sotlastega 3 nädalaks vaherahu. Kui see lõppes pidi Ch. Uuesti parlam kokku kutsuma. Ta avas parlm istungi 3.nov 1640 seda peetakse ka inglise revolutsiooni alguseks. Parlm esiotsas istus John Pymiga kohe rünnakule. Mõisteti hukka kuninga teod ja rünnati ka kirikupoliitikat.( piiskop oli püüdnud anglikaani kirkukorraldust lähendada katolikule). Lordide koja otsusega arreteeriti kuninga lähim abiline lord Stafford- mõisteti surma. Parl ja rahvarahutuste survel oli kuningas sunnitud surmaotsusele alla kirjutama. Parlamendi rolli riigi elus suurendas eriti esinduskogu enda poolt vastu võetud õigusakt, millega parlamenti võis laiali saata ainult enda nõusolekul. Parlament muutus kuningast tõltumatuks, kui Charles oli aktile allakirjutanud
Pr- hugenotid Ing-puritaanid Šhotimaa-presbüterlased Reformatsioon inglismaal- John Wayeff Rooside soda Majanduslik areng Arenesid kapitalistlikus suhtes Tähtis manufaktuuritööstus Lambakasvatuse laienemine-> inimeste pauperiseerumine ehk vaesumine Henry VIII 1509-1547 Tahtis lahutada Aragoni Katariibnast , et abielluda Anne Boleyniga Lõi roomast lahku 1534 supermatikaat- Inglise kiriku pea on kuningas Angliaani kiriku teke Elisabeth I aeg(1558-1604 1571- anglikaani usutunnistuse kinnitamine Usuprobleemid šotimaal Klannid ehk sugukondlikud kogukonnad 1542 troonile katoliiklasest Mary Stuart Kalvinismi levikMary põgenes inglismaale, kus ta 1587 hukati Vastureformatsioon Inkvisatsiooni tugevdamine-protestantismi väljajuurimine Loodi Jesuiitide ordu 1540- taastada katoliku kiriku sisemine ühtlus Trento kirikukogu- paavst ilmeksimatu, ei tahtnud et võim läheks kellegile teisele
teatud teemat käsitlevat kirjalikku teksti. Raamjutustus - Kirjandusteos, milles ühe jutustuse raamidesse on paigutatud teisi terviklikke jutustavaid tekste. Reformatsioon - 16. sajandil sündinud usuline uuendusliikumine, mille tulemusena katoliku kirikust eraldusid nn reformeeritud harud, neist peamised olid luterlus, kalvinism ja anglikaani kirik. Eruditsioon - Teaduslik haritus, õpetatus; lugemus, teadmised. Autobiograafia – Isiku enda kirjutatud elulugu. Kultism - Petus(ed) looduses ja inimeses toimivaist üleloomulikest ja tunnetamata jõududest. 6. Dante Alighieri, olulisus, looming Seisis ühe jalaga keskajas ja teisega renssansis, tähtis teos “Jumalik komöödia”, elas 1206-1321. 7. Thomas More, olulisus, looming
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
