Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"anglid" - 74 õppematerjali

thumbnail
2
doc

Varakeskaegne Euroopa

Lk. 7-9; 15-32; 39-66 1. Millal ja kelle poolt võeti kasutusele termin ,,keskaeg"? 1469 ­ Giovanni Andrea (paavst Paulus II raamatukoguhoidja). 2. Milliseid sündmuseid peetakse keskaja alguseks ja lõpuks? Alguseks: 330 ­ Rooma riigi pealinnaks sai Konstantinoopol; 395 ­ Rooma riik jagati lääne- ja idaimpeeriumiks; 476 ­ Viimane Lääne-Rooma keiser kukutati. Lõpuks: 1453 ­ Türklased vallutasid Konstantinoopoli; 1492 ­ Avastati Ameerika (Columbus); 1517 ­ algas Saksamaa revolutsioon (Marthin Luther). 3. Kuidas jaguneb keskaeg? Vara Keskaeg (4-10. saj); Kõrgkeskaeg (11-14. saj); Hiliskeskaeg (15-16. saj). 4. Millised seisused on keskajale iseloomulikud? Preestrid, sõdurid, talupojad. 5. Miks Ida-Rooma riik jäi püsima? Kui kaua püsis? 395 ­ 1453; parem sõjaväe ülesehitus, aktiivne kaubanduselu (head kaubateed), Bütsantsi kuldmü...

Ajalugu
13 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Varakeskaeg

Mida kujutas endast viikingite läänetee ja idatee?Läänetee ­ seda mööda liikusid peamiselt taanlased ja norralased. Idatee ­ rootslaste esiisade sõidusuund. 20. Milliseid maid asutasid viikingid?Island (9saj.), Gröönimaa (10saj.), Põhja ­ Ameerika.(u 1000) 21. Mis on saaga ja ruunikivi?Ruunikivi ­ haua või mälestusmärk., Saaga ­ suuliselt edasiantud pikem jutustus. 22. Mis rahvad on rännanud Suurbritanniasse?Keldi hõimud, anglid , saksid, jüüdid, gallialased, normannid, indoeurooplased. 23. Millist osa etendasid anglosaksid SBR ajaloos?Nende vallutatud alast kujunes hiljem Inglismaa. 24. Kuidas on normannid seotud SBR ajalooga?Käisid inglismaal rööv- ja rüüsteretkedel. 1016 alistasid kogu inglismaa. 25. Mis juhtus SBR-s 1066.a.?Hertsog Cuillaume alistas anglosaksid lahingus Hastingsi lähedal 14.okt. 26. Mis on kateeder ja toomkapiitel...

Ajalugu
17 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Ajaloo 2.-11. peatükk (küsimuste vastused)

Talupojad tasusid feodaalile oma maa eest nn teorenti,käies mõisas tööl. 24. Millised alasid on peetud keltide algkoduks?(3) Nende algkoduks on peetud Ida-Prantsusmaad, Põhja-Sveitsi ja Lõuna- Saksamaad. 25. Millised hõimud tungisid Britanniasse 5.sajandi keskpaigas?(4)Germaani hõimude massiline sisstung Britanniasse. Anglid , saksid ja jüüdid lähtusid Saksamaa põhjarannikult ja Jüütimaalt, friisid Põhjamere rannikult. 26. Milline kuningriik oli Britannias kõige mõjukam?(3) Kõige mõjukam Edela-Inglismaal tekkinud Wessexi kuningriik. Aastal 829 ühendas Wessexi kuningas Egbert kogu anglosakside maa Inglise kuningriigiks. 27. Milline tegur ühendas iiri rahvast, miks?(2) Iirimaa eripäraks võib nimetada kloostrite rohkust ja mõjukust. Neile tugines ka...

Ajalugu
10 allalaadimist
thumbnail
4
docx

KESKAEG, Frangi riik

sajandil Itaalia humanistid, mis pidi tähistama perioodi antiikaja lõpust renessanssi alguseni. Nende arvates oli see selline aeg, kus midagi ei arenenud. Tänapäeval on see ajavahemik antiik- ja uusaja vahel. Üleminek Rooma maailmariigilt uusaja riikide süsteemile. Klassikaliselt vaimselt kultuurilt nüüdisaja rahvuslikele kultuuridele. Keskajal tõusid esile uued rahvad, germaanlased ja slaavlased. Geograafiliselt põhirõhk Prantsusmaal. Paganlik kultuur asendub kristliku kultuuriga. Iseloomulik feodalism (ühiskonnakorraldus, kus maa oli läänistatud ning seda harisid sõltuvad talupojad). Aastal 476 lõpetas Lääne-Rooma riik eksisteermise ning seda aega loetakse kokkuleppeliselt keskaja alguseks. 1453. aastal Ida-Rooma riigi (Bütsants) pealinn Konstantinoopol alistati, 1492. aastal avastati Ameerika, 1517. aastal viidi läbi usureform. Neid loetakse erinevatel juhtudel keskaja lõpuks. Geograafiliselt...

Ajalugu
74 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Ajaloo KT - Keskaeg (väga põhjalik)

sajandil 476.aastal. 2) Keskaeg lõppes 15.sajandil. 3) Keskaeg jaguneb varakeskajaks, kõrgkeskajaks ning hiliskeskajaks. 4) Suur rahvasterändamine sai alguse 4. saj seoses hunnide liikumisega (lõppes 6. saj). Hunnid, kes on pärit Hiina ja Mongoloolia aladelt, lükkasid liikvele Rooma piirialadel elavad germaani hõimud (idagoodid, läänegoodid, vandaalid, frangid, svealased, saksid, anglid , götalased, langobardid). Need hõimud tungisid Lääne- Rooma aladele. Peale selle langemist rajasid sinna oma riigid. 5) Frangi riigi rajajaks peetakse kuningas Chlodovech'i. Frangi riik rajati 5. Sajandil peale Lääne-Rooma riigi lagunemist, kui frangid vallutasid enamiku Galliast. 6) Aastal 732 võitis Frangi majordoomus Karl Martell Gallias Poitiers' lahingus araablasi ning tegi lõpu nende vallutustele Lääne-Euroopas....

Ajalugu
31 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Frangi riik

SUUR RAHVASTERÄNDAMINE- Nimetatakse perioodi, kus hunnid, oma sisse rändega Euroopasse panid teised rahvad liikuma. Suure rahvasterände phjuseks olid ka demograafilised ja klimaatilised tegurid. ATTILA- hunnide väejuht KATALUNIA LAHING- Lahing 451. aastal, kus rooma sõjamehed purustasid hunnide hõimuliidu. Kuid selleks ajaks koosnes rooma sõjavägi suures osas juba barbaritest. 3. 4. 5. Olulisemad germaani rahvad on: - vandaalid - anglid - idagoodid - saksid - läänegoodid. - langobardid. 6. Lääne- rooma lagunemise põhjused: * Languse peamised jooned on Rooma majanduslik ja poliitiline nõrgenemine, kodusõjad ja barbarite sissetung. * rooma sõjavälkke värbati germaanlasi. Ida-Rooma püsimise põhjused: * Soodsamad geograafilised tingimused ning märksa rikkalikumad materiaalsed ja inimressursid...

Ajalugu
24 allalaadimist
thumbnail
32
docx

10. kl ajaloo üleminekueksam

Inimese kujunemine ja esiajalooline ühiskond Homo sapiens ­ nüüdisinimene, kuulub esikloomade seltsi, inimlaste sugukonda ja inimese perekonda. Lõplik lahknemine lähimatest nüüdisliikidest toimus enam kui 5 miljonit aastat tagasi Aafrikas. Australopiteekused ­ elasid 5-2 miljonit aastat tagasi ja olid ühed varasemad teada olevad hominiidid. Alla 1,5 meetri pikad, aju rohkem arenenud kui ahvidel, liikusid ka kahel jalal, peale taimetoidu sõid ka liha ja olid tõenäoliselt raipesööjad. Kahejalgsus oli ülimalt oluline, se vabastas käed muudeks tähtsateks asjadeks. Umbes 2,5 miljonit aastat tagasi õppisid kivist tööriistu valmistama. Kiviaeg ­ ajaloo pikim periood. Arenes australopiteekuste liigist välja inimese bioloogilisse perekonda kuuluv Homo Erectus - oskas valmistada kivist tööriiste. Raipesöömise kõrval oli ta ka kütt ja korilane. Oli tänapäeva inimese pikkune, tumeda ja pigmendirikka nahaga mis kaitses päikese ultraviole...

Ajalugu
66 allalaadimist
thumbnail
11
pdf

Lühiülevaade Inglismaa ajaloost

1.3. Anglosakside riikide kujunemine: Suure rahvasterände ajal 5. saj algas Põhjamere rannikualadelt ning Jüüti poolsaarelt germaani hõimude (anglid, saksid, jüütid, friisid) massiline sissetung Britanniasse. Kuna enamuse sissetungijatest moodustasid anglid ja saksid, hakati Britanniasse tunginud germaani hõime nimetama anglosaksideks. 7. saj alguseks oli enamik kelte anglosakside poolt tapetud või orjastatud ning vallutatud aladele kujuneski hilisem Inglismaa. Keldi päritolu hõimud säilitasid iseseisvuse ja keele Sotimaal (gaeli e soti keel), Iirimaal (iiri keel), Walesis (kõmri e uelsi keel), Inglismaa lääneosas Cornwallis (korni keel), Mani saarel (mänksi keel) ning ümberasunutena...

Ajalugu
14 allalaadimist
thumbnail
50
doc

Konspekt terve 10. klassi ajaloo õpiku kohta

Uus maailmapilt. Mikolaj Popernik ­ heliotsentriline maailmapilt. Giordano Bruno. Galileo Galilei ­ ta liigub siiski. Skandinaavia ühiskond ja viikingi maailm. Juba pronksiajal (1. aastatuhat eKr) elasid Skandinaavias kultuuriliselt ühtne rahvas, kes kõnelesid germaani keelt. Karmide looduslike olude tõttu pidi inimesed oma kodust välja rändama. Lõuna-Rootsist väljusid goodid Ida-Euroopa kaudu Musta mereni. Taanist liikusid anglid , saksid ja jüütid Britanniasse. Skandinaavlased olid põhiliselt põlluharijad, karjakasvatajad, küttijad ja kalapüüdjad. Skandinaavlased on isiklikult vabad, elati taluperedena, kus peremees ehk bond lahendas kohalike probleeme koosolekutel ehk tingidel ja maakonna ühiskoosolekutel ehk alltingidel, kus valiti ka pealikud ehk konungid. Aeg-ajalt kasutasid pered ka orjade tööd. Skandinaavlased hakkasid 1. aastatuhande teisel poolel järjest enam tegelema meresõiduga, st...

Ajalugu
70 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Keskaeg Euroopas

Vallutanud Kartaago, rajasid nad sinna oma riigi. 455. aastal vallutasid nad Rooma ja rüüstasid seda süstemaatiliselt. Vandaalidelt pärineb kohanimi Andaluusia (tänapäeva Lõuna-Hispaania) ja ka mõiste ,,vandalism". Vandaalide riik lakkas olemast 534. aastal, kui selle purustasid Bütsantsi väed. Anlosaksi kuningriigid. 5. sajandi keskpaigast algas germaani hõimude massiline sisseting Britanniasse. Anglid , saksid ja jüüdid tulid Saksamaa põhjarannikult ja Jüütimaalt Briti saartele ja rajasid sinna anglosaksi kuningriigid. Frangi riik. Läänegootidele lisaks tungisid tänapäeva Prantsusmaale (tollal Gallia) olulisemad germaani hõimud alemannid, burgundid ja frangid. Viimased pärinesid Reini aladelt. 5. sajandi lõpul kujunes Frangi riik ­ kui kuningaks oli Chlodowech Merovingide suguvõsast, haarasid frangid enda kätte peaaegu kogu Gallia. See oli umbes aastal 486....

Ajalugu
26 allalaadimist
thumbnail
62
docx

Kirjanduse lõppueksami materjalid

3. ,,Juudit" Pilet 5 1. Keskaja kirjanduse mõiste Keskaja mõiste suhtes ei ole täielikku üksmeelt. Euroopas arvatakse, et keskaeg kestis Lääne-Rooma riigi lagunemisest (5. sajandil) renessansi alguseni ( 15. sajandil). Keskajal hakkasid laiemalt levima tänapäeval maailmas valitsevad religioonid: kristlus, islam, budism. Suurim sotsiaalne liikumine keskajal oli suur rahvasterändamine - põhiliselt germaani (frangid, lääne- ja idagoodid, anglid , saksid), aga ka türgi (hunnid) jt hõimude ulatuslik ümberasumine antiikaja lõpul ja keskaja alguses (375. a - VI saj). Pidev surve Rooma keisririigi (eelkõige Lääne-Rooma) piiridele tõi kaasa keisrivõimu nõrgenemise ning germaanlaste riikide tekkimise Lääne-Rooma keisririigi territooriumil. Seetõttu algas kõikjal maailmas ka riigipiiride kujunemine. a) uued zanrid: luules kantsoon, sonett, ballaad, madrigal, romanss. Eepikas uut tüüpi kangelaslaulud,...

Kirjandus
92 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Suurbritannia rahvaste kujunemine.

Keldid olid rauatootjad ja sepad, hinnatud rauakaubad, adrale rauddetailid, raudvikat. Ringiaetav käsikivi. 1. saj. Rooma väed Briti rannikul, Rooma provints Britannia. Wales pani roomlastele vastu. Roomlaste kindlustusvöönd läbi saare, hiljem Hadrianuse vall jne. Sotimaale roomlased ei jõua. 5. saj. Rooma võim langes. 5. saj. germaanlaste sissetung, seal anglid ja saksid enamuses, siit anglosakside nimetus. Germaanlaste vallutatud aladest kujunes hiljem Inglismaa. Anglosakside survel läks osa kelte tagasi mandrile.Vt. mõni näide keldi aladest ja keeltest: Iiri, kõmri jt. 9.saj. Inglise kuningriik. Anglosaksid kasutasid keldi orje. Ristiusk. Iirimaal oli ristiusk mõnevõrra varem, kloostrid. 8. saj. taanlaste vallutus,Inglise kuningas Alfred võitles nendega. Taani õiguse ja Alfredi õigusega seotud probleemid...

20. sajandi euroopa ajalugu
13 allalaadimist
thumbnail
4
odt

AJALUGU - konspekt ja isikud

Selle vanim tähestik pärineb 3-4.sajandil. Lähtub ladina tähestikust,mis vajas kivisse raiumisel lihtsustamist.Tähestiku esimesed tähed on f,u,th,a,r,k. ,,Vanem Edda"-on kogumik Skandinaavia eelkristlikku mütoloogilist luulet, mida tuntakse keskaegsete Islandi käsikirjade kaudu. Piktid-olid hõimuliit, rahvas või rahvad, kes asustasid varakeskajal Põhja-Sotimaad. Anglosaksid-germaani hõimud.Germaanlaste enamiku moodustasid anglid ja saksid,kes saabusid Suurbritanniasse ja jäid sinna elama. Milaano edikt-oli proklamatsioon,mis kehtestas ristiusu Rooma Riigis sallitud usuks. Misjonär-on kristluse levitaja. Katedral-Linnas asuv jumalakoda, kus oli piiskopi jutlustamistool-kateeder,millest ongi tulnud piiskopikiriku nimetus. Kaanon-nimekiri,kus jumalateenistuse tähtsuse suurenemine koondas piiskopi ümber madalamate astmete vaimulikke ja nad pidid olema kantud selle linna nimekirja....

Ajalugu
9 allalaadimist
thumbnail
21
doc

Maailmakirjandus II (keskajast klassitsismini)

Keskaeg valmistas ette uusaegsete rahvuste ja kultuuride sündi. 1000a väldanud ajastu tähtsad tunnused olid uute religioonide levik (kristlus, islam, budism) ja vanade rahvaste ulatuslikud ümberpaiknemised, kokkupõrked ja võitlused eluruumi pärast, ühtede rahvaste hävinemine, teiste esiletõus. Suure rahvasterände (4.­6.saj) käigus põhja- ja idapoolsest Euroopast lõunasse ja läände senistele Rooma riigi aladele tunginud germaani hõimud (frangid, lääne- ja idagoodid, anglid , saksid) võtsid 5.­6.saj ristiusu omaks, mida hakkasid paganatele levitama. 4.saj keiser Constantinuse ajal oli kristlus ametlikult tunnustatud Roomas, kuhu rajati ristiusu suurim pühamu ­ Püha Peetri basiilika. Roomast sai paavstivõimu keskus. Ristiusk ei soosinud muistsetel paganlikel uskumustel põhinevat rahvaloomingut, mistõttu Euroopa mandril hävines see pea täielikult. Muistsed müüdid ja rahvapärimused kandusid Euroopa äärealadel ­ Iirimaal ja Islandil....

Kirjandus
72 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Kunstiajalugu 25 -27 peatükk

saj pKr hakkasid paremate elualate ja saagi otsinguil liikuma germaani hõimud. Sellal kui Mandri-Euroopas ja Britannias olid juba kristlikud riigid, algas Skandinaavia viikingite väljatung. Wikipedia- Suur rahvasterändamine sai alguse 4.saj seoses hunnide liikumisega (lõppes 6.saj). Hunnid, kes on pärit Hiina ja Mongoolia aladelt, lükkasid liikvele Rooma piirialadel elavad germaani hõimud (idagoodid, läänegoodid, vandaalid, frangid, svelased(?), saksid, anglid , götalased, langobardid). Need hõimud tungisid Lääne-Rooma aladele. Peale selle langemist rajasid sinna oma riigid. Mida ühist on kõnealuste rahvaste kunstistiilis? Sküütide nagu ka teiste rändrahvaste kunsti on kõige rohkem säilinud ülikute haudades. Seal on ka leide, mis esindavad paljudele rändrahvastele omast, tõenäoliselt ida poolt pärinevat nn. idastiili. Loomastiil levis ka rahvaste hulgas, kes elasid Euroopa metsavööndis...

Kunstiajalugu
14 allalaadimist
thumbnail
105
doc

Õigussüsteemide võrdlev ajalugu

Kiilkirjaõiguse üldiseloomustus Kiilkiri oli kirjaviisina käibel IV aastatuhande teisest poolest eKR kuni meie ajaarvamise alguseni. Esimene oluline arheoloogiline kiilkirjaseaduste leid oli Babüloonia kuninga Hammurapi (valitses 1792-1250) seadusesammas, millesse on kaeverdatud Hammurapi koodeks koos proloogi ja epiloogiga. Hammurapi koodeksile järgnesid ka teised kiilkirjaseadustike leiud ja nende publikatsioonid. Mesopotaamia kuningad tahtsid tõestada, et nad on ,,õiglased" ning kujundasid järjepidevalt ümber oma eelkäijate õiguslikke korraldusi või kehtestasid uusi koodeksi kujul. Igapäevast elu reguleerivad seadused eksisteerisid iseseisvalt ka väljaspool kirjapandud kuninglikke koodekseid, st et iga kuningas ei loonud uut õiguskorda. Vanim teadaolev koodeks on Uri linna kuninga Ur-Nammu(2112-2095 eKr) seadusekogu. Vanim t...

Õigussüsteemide ajalugu
591 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Vana-Rooma

2.5. Suur rahvasteränne ja Lääne-Rooma riigi langus: Umbes 370 ­ 375 a jõudsid Musta mere põhjarannikule idapoolsetest steppidest hunnide hõimud. Nende survel hakkasid peamiselt erinevad germaani hõimud (lääne- ja idagoodid, langobardid, vandaalid, burgundid, frangid, anglid , saksid jne), aga ka slaavi ja iraani (alaani) hõimud tungima Lääne- ja Ida-Rooma riigi aladele. Suutmata tagasi tõrjuda nii paljude erinevate barbarirahvaste sissetunge, hakkas nõrgenenud impeerium vankuma. Germaani hõimud peremehetsesid eriti Lääne- Rooma riigi aladel, kus rajati erinevaid germaanlaste riike: läänegootide riik Gallia lõunaosas; vandaalide riik Põhja-Aafrikas; frankide riik Gallia põhjaosas; anglide ja sakside riigid Britannias...

11.klassi ajalugu
35 allalaadimist
thumbnail
9
pdf

Antiik-Rooma konspekt

2.5. Suur rahvasteränne ja Lääne-Rooma riigi langus: Umbes 370. ­ 375. a jõudsid Musta mere põhjarannikule idapoolsetest steppidest hunnide hõimud. Nende survel hakkasid peamiselt erinevad germaani hõimud (lääne- ja idagoodid, langobardid, vandaalid, burgundid, frangid, anglid , saksid jne), aga ka slaavi ja iraani (alaani) hõimud tungima Lääne- ja Ida-Rooma riigi aladele. Suutmata tagasi tõrjuda nii paljude erinevate barbarirahvaste sissetunge, hakkas nõrgenenud impeerium vankuma. Germaani hõimud peremehetsesid eriti Lääne-Rooma riigi aladel, kus rajati erinevaid germaanlaste...

Ajalugu
19 allalaadimist
thumbnail
16
docx

Inglismaa 1-19 sajand

Aastal 410, kui Lääne- Rooma riik oli langenud barbarirahvaste rünnakute alla, kutsuti viimased roomlaste leegionid Britanniast ära. · Anglosakside riikide kujunemine: Suure rahvasterände ajal 5.saj algas Põhjamere rannikualadelt ning Jüüti poolsaarelt germaani hõimude (anglid, saksid, jüütid, friisid) massiline sissetung Britanniasse. Kuna enamuse sissetungijatest moodustasid anglid ja saksid, hakati Britanniasse tunginud germaani hõime nimetama anglosaksideks. 7.saj alguseks oli enamik kelte anglosakside poolt tapetud või orjastatud ning vallutatud aladele kujuneski hilisem Inglismaa. Keldi päritolu hõimud säilitasid iseseisvuse ja keele Sotimaal (gaeli e soti keel), Iirimaal (iiri keel), Walesis (kõmri e uelsi keel), Inglismaa lääneosas Cornwallis (korni keel), Mani saarel (mänksi keel) ning ümberasunutena...

Ajalugu
13 allalaadimist
thumbnail
13
docx

Keskaja ajalugu gümnaasiumile: teke, areng, Bütsants, Karl Suure keisririik, Skandinaavia

- Religioon - Ideoloogia - Maailmavaade · Feodalism - Seisuslik ühiskond ja tööjaotus - ringkaitse Suur rahvasterändamine- ulatuslik erinevate rändrahvaste liikumine Aasiast Lääne- Euroopani 4.-6. Saj Sai alguse hunnide liikumisega u 370 Hiina ja Mongooloa aladelt läände. Nemad lükkasid omakorda liikvele Rooma piirialadel elavad germaani hõimud (idagoodid, läänegoodid, vandaalid, frangid, svealased, saksid, anglid , götalased, langobardid). Need hõimud tungisid Lääne-Rooma aladele. Peale selle langemist rajasid nad sinna oma riigid. · vandaalid - Põhja-Aafrikasse · läänegoodid - Hispaaniasse · idagoodid - Itaaliasse · frangid - Galliasse · anglod ja saksid ­ Britanniasse Rahvasterändamise põhjused- · Gremaanlased pidid liikuma "eest ära" kaugemalt idast pealetungivate hõimude eest · Kliima jahenemine (300 ja 500) · Rahvastiku kasv...

Ajalugu
24 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun