TALLINNA MAJANDUSKOOL Sekretäri- ja ametnikutöö Agnes Lukats INGLISMAA Referaat Juhendaja: Ester Raiend Tallinn 2004 1 SISSEJUHATUS..............................................................................................................................3 1.1 Demograafiline olukord..........................................................................................................4 1.2 Valitsusvorm...........................................................................................................................4 1.3 Religioon................................................................................................................................ 5 1.4 Ajalugu...............................................................................................................
ning koolide traditsioon püsis väga vähestes kloostrites. SKANDINAAVIA ÜHISKOND JA VIIKINGITE RETKED ESIAEG Lõuna-Norra, Taani, Lõuna-kesk-Rootsi piirkonnas elasid germaani keelt kõnelevad rahvad juba 1000 eKr. Nad pidasid küll künnipõllundust, ent ilmaolude tõttu oli palju rahvaväljarändeid. Lõuna-Rootsi goodid rändasid Musta mere rannikuile, sealt Rooma keisririigi aladele. Taanist rändasid anglid, saksid ja jüüdid Britanniasse, luues anglosaksi rahva. Taani samas sai rahvatäiendust Kesk-Euroopast. SKANDINAAVIA ÜHISKOND o Elatusid peamiselt põlluharimisest ja karja pidamisest, lisaks veel küttimisest ja rannikualadel kalapüügist. Kuigi erilist klassierinevust ei olnud, eksisteerin õrn ülikkond, mis aja arenedes kasvas. Inimesed olid valdavalt vabad, elati suurte taluperedena, mille peaks oli taluperemees ehk bond, kes
See sai alugse Gallias, kust toimus laienemine itta, edelasse, põhja ja läände. 2. Varakeskaegse Euroopa kujunemine(Suur rahvasteränne) LäRo elasid keldid al. Umbes 1000 a eKr. Nende seas nt gallid, britid, skotid, helveedid Kui kehtestati Ro võim, siis nad romaniseerusid, kombed ja kultuur muutus roomalikumaks. 1. saj. eKr LäRo väljaspool elasid germaanlased. Eraldas läro reini doonau ja visla jõgi. Päritolult: indoeurooplased, idagootid, läänegootid, anglid, saksid, vandaalid, frangid, langobardid. Nad hakkasid elama läro territooriumi aladel. 375 sai alguse germaanlaste massiline elama asumine läro riiki. Seda a. peetakse suurte rahvasterändamise alguseks. Põhjused: 1. rahvaarvu kasv, alad ei toitnud rahvast ära 2. kliima jahenemine ajend: hunnide jõudmine Europ. siseaasiast pärit karjakasvatajad. Paremate karjamaade otsimine läänes 375 ründasid idagoote, nad läksid läänegootide aladele jne
Charles langes lahingus ja Burgundia sai lüüa. Pärast seda võis Louis XI ilma igasuguse vaevata liita Burgundia hertsogkonna oma valduste külge. INGLISMAA Anglosakside riigid Briti saarte muistseteks asukateks olid keldid ehk britid. Suurbritannias allusid nad V sajandini Rooma keisrite võimule ning võtsid vastu ristiusu. 5. sajandil Rooma ülemvõim Britannias lõppes. Kohe ilmusid aga uued vallutajad: germaani hõimud anglid, saksid ja jüütid, kelle seniseks elupaigaks oli tänapäeva Holland ja Põhja-Saksamaa, purjetasid 5. sajandi II poolel üle Põhjamere ja asusid Suurbritanniasse. Britid tõrjuti saare idaossa või sunniti põgenema Iirimaale. Vallutatud maad hakati nimetama Inglismaaks (Anglia anglide hõimu järgi) ja selle asukaid anglosaksideks. Kõige varasem Britannia riik Kent asutati jüütide poolt Jüüti poolsaare kaguossa. Saksid
· u 2000-3000 eKr algas indoeurooplaste sissetung (indoeurooplaste laialirändamise aeg). Nad asustasid Indiast kuni Atlandi ookeanini · piktid-tuntuim hõim inglismaal · 10-6 saj eKr keltide sissetung, kellest võimsaimad olid belgid ja katuvellannid?? · Inglismaa keldistus, domineeris keldi keel ja kombed · 1 saj pKr Julius Caesar Britanniasse, roomlaste püsiasustus · romaniseerumine oli äärmiselt vähesel määral · 5 saj germaanlaste sisseränne. Anglid, saksid, jüüdid ja friisid-Anglo-Saksid · Samal ajal osad keldid rändasid mandrile tagasi Bretagne-sse (Prantsusmaa) · Germaniseerumine Britannias · Keldid ja keldi keel jäi püsima teatud piirile. Iiri keel, gaeli ehk soti keel, mänksi keel, kõmri ehk wales'I keel, korni keel (Cornwallis), bretooni keel (prants.) Bretagne'is · 8 saj esimene viikingite sissetungi laine · 1066 romaniseerunud viiking William Vallutaja Inglismaale
2. VARAKESKAEGSE EUROOPA KUJUNEMINE Rooma riigi aladel Lääne-Euroopas elasid keldid. Keldi hõimud: gallid – Prantsusmaal britid – Britannias škotid – Šotimaal belgid – Belgias helveedid- Šveitsis Rooma võimu kehtesestamisega hakkasid keldid romaniseeruma: neil tekkisid kultuurilised ja keelelised mõjutused. Reini-Wisla-Doonau aladel eleasid germaani hõimud: frangid, ida-gootid, lääne-gootid, anglid, saksid, vandaalid, langobardid. Ajapikku asusid nad elama Rooma riigi territooriumile, astusid Rooma sõjaväkke, võtsid vastu ristiusu. Umbes 376. aastal sai alugse Suur Rahvasterändamine e. germaani hõimude massiline sissetung Rooma riigi aladele. Ajendiks oli hunnide jõudmine Euroopasse, ida-gooti aladele tegelikud põhjused: - kliima jahenemine - rahvaarvu kasv Tagajärjeks oli barbarite e. germaanlaste kuningriigid Ida-Rooma aladele. Kultuuride,
Shakespeare, Miguel de Cervantes. Uus maailmapilt. Mikolaj Popernik heliotsentriline maailmapilt. Giordano Bruno. Galileo Galilei ta liigub siiski. Skandinaavia ühiskond ja viikingi maailm. Juba pronksiajal (1. aastatuhat eKr) elasid Skandinaavias kultuuriliselt ühtne rahvas, kes kõnelesid germaani keelt. Karmide looduslike olude tõttu pidi inimesed oma kodust välja rändama. Lõuna-Rootsist väljusid goodid Ida-Euroopa kaudu Musta mereni. Taanist liikusid anglid, saksid ja jüütid Britanniasse. Skandinaavlased olid põhiliselt põlluharijad, karjakasvatajad, küttijad ja kalapüüdjad. Skandinaavlased on isiklikult vabad, elati taluperedena, kus peremees ehk bond lahendas kohalike probleeme koosolekutel ehk tingidel ja maakonna ühiskoosolekutel ehk alltingidel, kus valiti ka pealikud ehk konungid. Aeg-ajalt kasutasid pered ka orjade tööd. Skandinaavlased hakkasid 1. aastatuhande teisel poolel järjest enam tegelema meresõiduga, st
sajandi algusest Jüütimaalt ja Põhja- Saksamaalt Britanniasse. Anglosaksi periood tähistab inglise ajaloo perioodi pärast nende esialgset ümberasumist, nende kaudu inglise rahva loomist, kuni normanni vallutuseni, umbes aastatel 550 1066. Briti saarte muistseteks asukateks olid keldid ehk britid. Suurbritannias allusid nad V sajandini Rooma keisrite võimule ning võtsid vastu ristiusu. 5. sajandil Rooma ülemvõim Britannias lõppes. Kohe ilmusid aga uued vallutajad: germaani hõimud anglid, saksid ja jüütid, kelle seniseks elupaigaks oli tänapäeva Holland ja Põhja-Saksamaa, purjetasid 5. sajandi II poolel üle Põhjamere ja asusid Suurbritanniasse. Britid tõrjuti saare idaossa või sunniti põgenema Iirimaale. Vallutatud maad hakati nimetama Inglismaaks (Anglia anglide hõimu järgi) ja selle asukaid anglosaksideks. Kõige varasem Britannia riik Kent asutati jüütide poolt Jüüti poolsaare kaguossa
sisuliselt on Prantsusmaa = Inglismaa ajalugu, kuni 1. saj eKr 2. 1.- 2. saj eKr Rooma provints Britannia 1. saj eKr sooritas Caesar 2 retke Inglismaale, sest levisid kuulujutud, et Inglismaa on väga maavaraderikas piirkond 1. saj pKr võtsid roomlased Britannia oma võimu alla, kuid romaniseerida ei õnnestunud 410 lahkusid roomlased Britanniast ning jätavad ala saatuse hooleks 3. Anglosaksi aeg 5. saj pKr Suure rahvasterände ajal jõudsid Inglismaale anglid ja saksid. Aegade jooksul nad segunesid ja sulandusid Keldid, kes just vabanesid Rooma võimu alt, olid sunnitud võitlema uute võõrvallutajatega. Üheks visamaks võitlejaks oli legendaarne keltide kuningas Arthur 7. sajandiks oli kujunenud 7 väikest anglosaksi riiki: Wessex, Sussex, Essex jne. Seoses viikingite vallutustega hakkasid nad koostööd tegema 4. Normannide aeg 9.- 11. saj
Teine teooria: keldid kujunesidki välja varasemate arheoloogiliste kultuuride elanikest *Neil on erinevaid hõime: · gallid - · britid elasid britannias · skotid - elasid Sotimaal · helveedid elasid Sveitsis *Kuna need alad vallutati roomlaste poolt, siis keldid osaliselt romaniseerisid(mõjutused rooma kultuurist ja ladina keelest) GERMAANLASED elasid Rooma riigist väljaspool Rein & Doonau elasid nende tagustel aladel Hõimud: · anglid · saksid · frangid · idagootid · läänegootid · vandaalid · langobardid *Alates kolmandast sajandist hakkas germaanlasi ümberasuma rooma riigi territooriumile ( Rooma riik palkas neid Rooma riiki kaitsema) Kõik germaanlased ei läinud - Aastal 375 sai alguse Germaani hõimude massiline sissetung Rooma riigi aladele SUUR RAHVASTERÄNDAMINE - Ajendiks oli Hunnide jõudmine Euroopasse( siseaasiast pärit rändkarjakasvatajad) . 2
saj). Keskaeg valmistas ette uusaegsete rahvuste ja kultuuride sündi. 1000a väldanud ajastu tähtsad tunnused olid uute religioonide levik (kristlus, islam, budism) ja vanade rahvaste ulatuslikud ümberpaiknemised, kokkupõrked ja võitlused eluruumi pärast, ühtede rahvaste hävinemine, teiste esiletõus. Suure rahvasterände (4.6.saj) käigus põhja- ja idapoolsest Euroopast lõunasse ja läände senistele Rooma riigi aladele tunginud germaani hõimud (frangid, lääne- ja idagoodid, anglid, saksid) võtsid 5.6.saj ristiusu omaks, mida hakkasid paganatele levitama. 4.saj keiser Constantinuse ajal oli kristlus ametlikult tunnustatud Roomas, kuhu rajati ristiusu suurim pühamu Püha Peetri basiilika. Roomast sai paavstivõimu keskus. Ristiusk ei soosinud muistsetel paganlikel uskumustel põhinevat rahvaloomingut, mistõttu Euroopa mandril hävines see pea täielikult. Muistsed müüdid ja rahvapärimused kandusid Euroopa äärealadel Iirimaal ja Islandil.
burgundid. Seejärel 451 koos läänegootide kuningaga võitis Katalaunia väljadel hunne. Seejärel suundus Attila Rooma, kuid veendi ümber. Keiser lasi Aetiuse 454a tappa, kuid tapeti ise, misjärel vandaalid rüüstasid Roomat 14 päeva. Nende sündmuste tagajärjeli keisrivõim impeeriumi lääneosas enam ei toimunud. Põhja- Aafrikas valitsesid vandaalid, suures osas Hispaaniast ja Galliast läänegoodid, Rooma vägede poolt hüljatud Britanniasse aga tungisid mandrilt anglid, saksid ning jüütid. Itaalias võimutsesid Valentinianuse surma järel väeülematena germaani pealikud, kes seadsid võimule keisreid. Romulus Augustulus: 475 germaanlasest keiser, keda ei tunnistatud ja 476 hukati, misjärel Ida-Rooma keiser tunnistas enda alama ja läänealade valitsejana Odoakerit. Seda peetakse Lääne-Rooma impeeriumi lõpuks.
saarel, Inglismaa), skotid (tänapäeva Sotimaa), helveedid (Helveetsia, tänapäeva Sveits) ja belgid (tänapäeva Belgia). Need keldid, kes elasid Rooma riigi territooriumil, romaniseerusid ehk võtsid Rooma kultuuri ja keele osaliselt üle või said mõjutusi. Rooma riigi aladest väljas elavad hõimud olid üldnimetusega germaanlased. Nende algne asukoht jäi Reini, Wisla ja Doonau jõe vahele. Ka nende seas olid erinevad hõimud: frangid, anglid, saksid, vandaalid, langobardid, idagoodid, läänegoodid. Germaanlastel olid Rooma impeeriumiga nii kaubanduslikud kui ka sõjalised suhted. Kui taheti ja oli vaja, saadi läbi. Aja jooksul toimus aga germaanlaste ümberasumine endise Rooma riigi territooriumile, kus nad said kodakondsuse, mille eest pidid Rooma palgaarmeega liituma ning sõdima germaanlaste vastu. 375 algas germaanlaste massiline sissetung Rooma aladele ehk suur rahvaste rändamine
Teine arvamus on see, et keldid kujunesid välja varasematest kohalikest. Keltide hulka kuulusid näiteks gallid, britid, skotid, belgid ja helveedid. Rooma võimu kehtestudes hakkasid keldid romaniseeruma (võtsid üle Rooma kombeid ja osaliselt ka usku, aga nende keeled said ka mõjutusi roomlaste keelest). Germaanid Lääne-Euroopast väljaspool (piirkond piirnes jõgedega: Rein-Visla-Doonau) elasid germaanlased. Germaanide hulka kuulusid näiteks frangid, idagootid, läänegootid, anglid, saksid, vandaalid, langobardid. Ajapikku asusid germaanlased elama Rooma riigi territooriumile, astusid Rooma sõjaväkke ja võtsid vastu ristiusu. Esialgul see Rooma riigi territooriumile elama asumine oli pigem aeglane sisseimbumine. Aastal 375 sai alguse suur rahvasterändamine, mis on siis germaani hõimude massiline sissetung Rooma riigi aladele. Rändamise ajend: 1. Hunnid (Sise-Aasiast pärit rändkarjakasvatajad, kes 2. sajandil hakkasid liikuma lääne suunas)
alaliseks. Tugev kultuuriline pärand jäi püsima aga veel pooleks sajandiks. Anglosaksi Inglismaa 450-1066: Adventus saxonum – inglaste saabumine Inglismaale. Täpsemalt germaani hõimude saabumine. Oli pikaajaline protsess. 2 449 pKr- esimesed anglosaksid tulid Inglismaale ja jõudsid Kenti. Walesi jõe orgu ja lõuna- kagu-edela Inglismaale tulid saksid. Ida-kesk Inglismaale tulid anglid, millest ka tuleneb inglise termin. Nad sulasid sajanditega kokku, anglosaksi termin. Termin on Vana-Inglismaa sünonüümiks. Keldi DNA on väga tugev. Cerdic – inglaste suur esivanem. Oli seikleja ning on teada anglosaksi kroonika järgi. Selle kohaselt jõudis Cerdic 495. aastal Inglismaale ning seal seigeldes ja sõdides saavutas 519. aastal Wessexi kuninga tiitli. Oli kroonika järgi esimene Inglismaa kuningas. Need on aga müüdid
Germaani hõimude liigitus* (meie ajaarvamise algul) 1.Põhjagermaanlased suioonid gaudid heruulid 2. Idagermaanlased goodid gepiidid burgundid vandaalid herulid ruugid 3.Läänegermaanlased 3.1. Ingveonide kultusliit ehk Põhjamere-äärsed läänegermaanlased teutoonid kimbrid anglid variinid saksid haukid * üks võimalikest ampsivarid friisid 3.2. Istveonide kultusliit ehk Reini- ja Weseri-äärsed läänegermaanlased bataavid brukterid hamaavid atuaarid ubid uusipid tenkter katid heruskid 3.3. Herminonide kultusliit ehk Elbe-äärsed läänegermaanlased
Sunniidid juhenduvad sunnast Imaam usukogukonna juht . usujuht Ivn averos filosoof 12 saj hispaania 1001 ööd-islamimaade tuntuim teos Medres kõrgemad koolid mossee juures Teoloogia Sunna-pärimus Araabia kirjandus ja loogika ??? 2.Skandinaavia üh. ja viikingid Viikingite aeg 850- 1100 Põhjala asutasid germaanid Künni põllundus Goodid Lõuna-Rootsist rändasid Ida-Euroopa kaudu Musta mere Hunnide kannul jõudsid goodid Rooma riigi alale 5. Saj rändasid Taani alalt Britannia anglid, saksid, jüütid Taani aga tulid hõimud Kesk-Euroopast Karja kasvatus, küttimine, kalapüük Kujunes jõukam kiht Inimesed olid vabad Bond- taluperemees Ting- kogukonna koosolek Allting-maakondade ühiskoosolekud- Eesti vanemad käisid koos Raikkülas KÄRAJA Konung- Kogukonna pealik Kaks hõimu liitu- svealased ja götalased- siit tuleb rootslaste riigi nimi Sverige- Eesti ,,Rootsi" tuleb saare nimest Rosland? Läti keeles Eesti Igaunja- muistsest Ugandi maakonnast
395 Lääne ja Ida-Rooma Rooma impeeriumi lõhenemine on juba keskaja algusele juhtiv. 476 L.Rooma lagunemine loetakse keskaja alguseks. Peam sisevastuolude tulemusena laguneb. 4. 6. saj Suur rahvaste ränne põhja ja ida hõimude ümberpaiknemine lõunasse ja läände. Frangid prantsuse aladele, mis oli tugevasti romaniseeritud ja ladina keel valitses. Hispaanias läänegoodid lõuna skandinaavia ja saksa aladelt tungivad hispaaniasse. Briti aladele tungivad anglid ja saksid lõuna skandinaaviast, ainsana ei jõua Iirimaale, mis jääb puutumatuks. Idagoodid ka kuhugi. Oluline on ristiusk selle juures. Roomas oli suhteliselt uus ja alguses suhtuti vaenulikkusega. Varakristlasi kiusati taga. Esimestel sajanditel suured vastuolud. Marcus Aurelius jälitas ja kiusas taga, Caesar kaldus kristlike põhimõtete poole rohkem. 4. saj-l tunnistati Roomas ametlikuks riigiusuks. Siit hakkab kõik muutuma. Rooma hakkab kindlustuma ka kui ristiusu keskus
Vinland oli see koht kuhu nad saabusid. SB rahvaste kujunemine 3000ekr jõudsid indo rahvad inglismaa aladele- 10-5sad ekr keltide sisseränne. Belgia aladelt rahvastega. Nende edukas majndus edenes rauatootmises ja selle kasutamine põlluharimises. Leiutasid uusi põllutöö riistu , vikat ader ja ringiaetav käsikivi.- 1saj meie ajajärgi roomlaste vallutus. Britanniast sai rooma provints kuni 5saj tekkis barbarite ründe oht ja rooma lahtkus sealt oma vägedega. Anglid,saksid,jüütid,friisid. Nim anglosaksideks · Rajasid oma kuningriigid · Orjastasid suure osa keltidest · Kuningriigid- essex,sussex,wessex,kent,northumbria,east anglia · 889a ühentatti neid inglismaa kuningriigiks. · Keldid jäid elama walesi sotimaale ja iirimaale. (Taani) normannide sissetung. · Inglise kuningas alfred suur sõlmis sõdade tulemusel 876a taanlastega kokkuleppe riigi jagamiseks
3saj paiku oli riik rahalistes hädades, hakati kasutama palgasõduritena germaanlasi. Sellel ajal hakkasid üksikud germaani hõimud liituma suuremateks: põhja-, ida- ja läänegermaanlased. Põhjagermaanlaste hulka kuulusid kõik Skandinaavia germaani hõimud. Idagermaanlaste tähtsamad hõimuliidud olid: gootid, vandaalid, burgundid, gepiidid ja rugid. Läänegermaanlaste olulisemad hõimuliidud, kes mängisid suures rahvasterändamises olulist rolli on: kimbrid, teutoonid, anglid, saksid ja friisid. Suure rahvasterändamise käivitajaks oli aga üks mitte germaani päritoluga rahvas/hulk hõime, keda nimetatakse hunnideks. Hunnid elasid Sise-Aasias, on teada, et neil oli sõjalisi konflikte Hiinaga ja esmakordselt Hiina allikates neid mainitaksegi. Osa neist tõrjuti hiinlaste poolt läände ja kuskil 4saj paiku nad jõudsid Ida-Euroopa steppidesse, kus nad kohtusid idagootide hõimudega, nende vahel tekkis konflikt mille hunnid võitsid
Asustasid I barbarite kuningriigi Lõuna-Prantsusmaal ja Hispaanias. Koos roomlastega peatasid Attila edasitungi Euroopasse (451 Kataloonia lahing). Vandaalide riik Suundusid Pürenee ps kaudu P.-Aafrikasse, kus vallutasid Kartaago ja rajasid oma riigi. 455 vallutasid ja rüüstasid Rooma (vandalism). Anglosakside Anglid, saksid ja jüütid tulid Briti saartele ja rajasid sinna oma riigid. riigid Frangi riik Reini alalt pärit frangid tungisid Galliasse (Prantsusmaale) ja rajasid Chlodovechi juhtimisel sinna oma riigi. Idagootide riik Idagoodid tungisid Itaaliasse, kukutasid Odoakeri ja rajasid oma riigi. Langobardide riik Langobardid tungisid avaaride (türgi hõim) eest põgenedes P
riik Asustasid I barbarite kuningriigi Lõuna-Prantsusmaal ja Hispaanias. Koos roomlastega peatasid Attila edasitungi Euroopasse (451 Kataloonia lahing). Vandaalide Suundusid Pürenee ps kaudu P.-Aafrikasse, kus vallutasid riik Kartaago ja rajasid oma riigi. 455 vallutasid ja rüüstasid Rooma (vandalism). Anglosakside Anglid, saksid ja jüütid tulid Briti saartele ja rajasid sinna oma riigid riigid. Frangi riik Reini alalt pärit frangid tungisid Galliasse (Prantsusmaale) ja rajasid Chlodovechi juhtimisel sinna oma riigi. Idagootide Idagoodid tungisid Itaaliasse, kukutasid Odoakeri ja rajasid riik oma riigi. Langobardide Langobardid tungisid avaaride (türgi hõim) eest põgenedes P.-
riik Asustasid I barbarite kuningriigi Lõuna-Prantsusmaal ja Hispaanias. Koos roomlastega peatasid Attila edasitungi Euroopasse (451 Kataloonia lahing). Vandaalide Suundusid Pürenee ps kaudu P.-Aafrikasse, kus vallutasid riik Kartaago ja rajasid oma riigi. 455 vallutasid ja rüüstasid Rooma (vandalism). Anglosakside Anglid, saksid ja jüütid tulid Briti saartele ja rajasid sinna oma riigid riigid. Frangi riik Reini alalt pärit frangid tungisid Galliasse (Prantsusmaale) ja rajasid Chlodovechi juhtimisel sinna oma riigi. Idagootide Idagoodid tungisid Itaaliasse, kukutasid Odoakeri ja rajasid riik oma riigi. Langobardide Langobardid tungisid avaaride (türgi hõim) eest põgenedes P.-
NB! Lisaks Kalle konspekt. 3. ,,Juudit" Pilet 5 1. Keskaja kirjanduse mõiste Keskaja mõiste suhtes ei ole täielikku üksmeelt. Euroopas arvatakse, et keskaeg kestis Lääne-Rooma riigi lagunemisest (5. sajandil) renessansi alguseni ( 15. sajandil). Keskajal hakkasid laiemalt levima tänapäeval maailmas valitsevad religioonid: kristlus, islam, budism. Suurim sotsiaalne liikumine keskajal oli suur rahvasterändamine - põhiliselt germaani (frangid, lääne- ja idagoodid, anglid, saksid), aga ka türgi (hunnid) jt hõimude ulatuslik ümberasumine antiikaja lõpul ja keskaja alguses (375. a - VI saj). Pidev surve Rooma keisririigi (eelkõige Lääne-Rooma) piiridele tõi kaasa keisrivõimu nõrgenemise ning germaanlaste riikide tekkimise Lääne-Rooma keisririigi territooriumil. Seetõttu algas kõikjal maailmas ka riigipiiride kujunemine. a) uued zanrid: luules kantsoon, sonett, ballaad, madrigal, romanss. Eepikas uut tüüpi kangelaslaulud,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
