Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"anglid" - 74 õppematerjali

thumbnail
21
doc

Inglise ÜhendKuningriik

Inglise Ühenkuningriigi 4 osa. Inglismaa on Suurbritannia ajalooline osa. Ta on ülejäänutest -- Sotimaast, Walesist ja Põhja-Iirimaa -- nii rahvaarvult kui ka pindalalt suurem, hõlmates kaks kolmandikku Suurbritannia saare lõunaosast. Tal on maismaapiir põhjas Sotimaa ning läänes Walesiga. Inglismaa on oma nime (ladina Anglia, inglise England) saanud (germaani hõimu anglite järgi. Anglid asusid teiste germaani hõimude seas praeguse Inglismaa alale 5. sajandil ning rajasid seal kolm kuningriiki. Suurim linn on London, mis on ka kogu Suurbritannia pealinnaks. Inglismaa deviis on Dieu et mon droit (prantsuse keeles: "Jumal ja minu õigus") Rahvuslill on roos (punane, valge). Kaitsepühak on Püha Jüri. Sotimaa on Suurbritannia ajalooline omavalitsuslik osa Suurbritannia saare põhjaosas ning seda ümbritsevatel saartel. Sotimaa maapiiri pikkus Inglismaaga on 96 km...

Inglise keel
16 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Keskaeg

VARAKESKAEGSE EUROOPA KUJUNEMINE Rooma riigi aladel Lääne-Euroopas elasid keldid. Keldi hõimud: gallid – Prantsusmaal britid – Britannias škotid – Šotimaal belgid – Belgias helveedid- Šveitsis Rooma võimu kehtesestamisega hakkasid keldid romaniseeruma: neil tekkisid kultuurilised ja keelelised mõjutused. Reini-Wisla-Doonau aladel eleasid germaani hõimud: frangid, ida-gootid, lääne-gootid, anglid , saksid, vandaalid, langobardid. Ajapikku asusid nad elama Rooma riigi territooriumile, astusid Rooma sõjaväkke, võtsid vastu ristiusu. Umbes 376. aastal sai alugse Suur Rahvasterändamine e. germaani hõimude massiline sissetung Rooma riigi aladele. Ajendiks oli hunnide jõudmine Euroopasse, ida-gooti aladele tegelikud põhjused: - kliima jahenemine - rahvaarvu kasv Tagajärjeks oli barbarite e. germaanlaste kuningriigid Ida-Rooma aladele. Kultuuride,...

Ajalugu
492 allalaadimist
thumbnail
88
rtf

Ajalugu 1. õppeaasta konspekt 10. kl

Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 ­ 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu ­ purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Hom...

Ajalugu
202 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Suur rahvasteränne, feodaalkorra kujunemine, Frangi riik, Vana-Kreeka riik, Büstants, suured maadeavastused

lääneslaavlased: poolakad, tsehhid, slovakid c. lõunaslaavlased : bulgaarlased, serblased, sloveenid jt. 4) germaani hõimud ja nende rände suunad ­ indoeuroopa keeli kõnelevad hõimud, kes elasid viimaseil sajandeil eKr ja meie ajaarvamise alguses Germaanias ning Lõuna-Skandinaavias. Nad jagunesid idagermaanlasteks (goodid, vandaalis jt.), läänegermaanlasteks (langobardid, anglid jt.) ja põhjagermaanlasteks. Neist hüimudest on kujunenud nüüdisaja germaani rahvad: sakslased, taanlased, rootslased, norralased jt. Goodid suundusid Lõuna-Rootsist Ida- Euroopa kaudu Musta mere põhjarannikule, sealt tungisid Rooma keisririigi aladele. Anglid suundusid Taanist Britanniasse. 3. Feodaalkorra kujunemine ­ lõplikult kujunes välja kõrgkeskaja alguseks XI sajandil. Frangi majordoomuste võim...

Ajalugu
62 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Keskaeg

KESKAEG 5saj -16 saj Keskaeg jaguneb: · Varakeskaeg ­ 5 saj-11 saj On nõrk, tal pole sõjalist jõudu, see hakkab kujunema alles 8.sajandil. Tal on vaja seda islami tungile pealehakkamiseks, samuti ka normannide vastu ( taanlased, norralased). Sõjaline olukord kujunemises, kirik nõrk. Kujuneb välja feodaaltsivilisatsioon. Selle tunnusteks on: 1) feodaalsuhted( vasalliteet) ehk läänikord. Need on need suhted, mis on rüütliseisuste omavahelisteks suheteks, 2) katoliiklus, mis muutub Rooma riigis ainuvalitsevaks. Feodaaltsivilisatsiooni piirid on peamiselt Euroopas, lõunas lõpeb Vahemerega, sest Põhja-Aafrikas levib islam. 10-11 saj võtavad ristiusu vastu ka põhjmaade valitsejad ja feodaaltsivilisatsioon levib ka põhjamaadesse. Idapiir jääb Eesti Vene vahele. Venemaal oli õigeusk. · Kõrgkeskaeg ­ 11saj Iip ­ 14 saj Killistatud. Hakkavad ristisõjad...

Ajalugu
34 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Viikingid-ristisõjad

aastal pKr said roomlased endale uue provintsi Britannia · 2. saj. ehitati Hadrianuse müür · Järgmine keiser A.Pius lasi ehitada uue müüri 100km põhja poole · 5. sajand Rooma väed taandusid ja algas germaani võimude massiline sissetung 3)germaanlased: · germaanlaste enamiku moodustasid anglid ja saksid(sealt nimi anglosaksid) · 7. saj. olid germaanid vallutand põhja-britannia(inglismaa) · 9. saj. kujunes välja kõige mõjukam anglosaksi kuningriik- Wessex · 829.a. ühendas Wessexi valitseja Egbert kogu anglosakside maa Inglise kuningriigiks 4)viikingite rüüsteretked: · 8. saj alates hakkasid taanlased inglismaale rüüsteretki korraldama · 9...

Ajalugu
5 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Inglismaa - Suurbritannia osa

INGLISMAA Deviis: Jumal ja minu õigus Rahvuslill: Roos ( punane, valge) Rahvuspuu: Tamm Rahvuslind: Punarind Rahvusloom: Lõvi Kaitsepühak: Püha Jüri Pealinn: London Hümn: God save our queen Maakonnad: 48. Lipp: valge taust, punane rist ( püha Jüri rist) Vapp: punane taust, kolm kuldset lõvi Pindala: 130 439 km² Rahaühik: Naelsterling Hädaabi number: 999 Rahvussport: Kriket Helistamise suunakood: 44 Pikim jõgi Inglismaal: Thames 346km- ainult Inglismaal ( Severn 354 km ­osaliselt Inglismaal) Kõrgeim mägi: Scafell Pike 978m asub Cumbrias Suurim järv: Lake Windermere - "Queen of Lakes". Suuremad saared: Isles of Scilly (saarestik) Isle of Wight ­ (Saar) Sügavaim järv: Wastwater 76m sügav Peaminister: Tony Blair Kuninganna: Elisabeth II Domineeriv Usund: Anglikaanid Ülikoolid kokku: 91 Inglise automargid: TVR, Jaaguar, Aston, Morgan, Festvalid: · Nothing Hilli festival · Glastonbury Festival · Cheese Rolling Inglismaa on om...

Geograafia
9 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Keskaeg

Keskaeg ALGUS LÕPP 313. a ­ Rooma Rahu lagunemine 1453. a ­ Bütsantsi häving 330. a ­ Rooma pealinnaks sai Konstantinoopol 1492. a ­ Ameerika avastamine 395. a ­ Lääne ja Ida Rooma eraldumine 1517. a - Reformatsioon 476. a ­ Lääne Rooma häving Vali neist mõlemast 1 ja põhjenda valikut. Keskaeg algas 476. aastal, kuna siis hävines viimane antiikajast pärit suurriik ning tekkisid uued riigid. Keskaeg lõppes 1492. aastal, kuna avastati uus manner, inimeste maailmapilt muutus avaramaks. 2. Suur rahvasterändamine 375. a ­ VI. Saj Ajend: 1. Rooma Rahu lagunemine 2. Hunnide sissetung Euroopasse Põhjused: 1. Impeeriumi kaitsepiiride lagunemine 2. Carcalla...

Ajalugu
18 allalaadimist
thumbnail
60
rtf

10nda klassi ajaloo konspekt

Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 ­ 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu ­ purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Hom...

Ajalugu
183 allalaadimist
thumbnail
8
doc

10. klassi ajaloo kontrolltöö

Ruunikivi-haua- ja mälestuskivid peamiselt teede ääres, möödujatele lugemiseks. (langenud sõjameest, ajaloo sündmustest.) Valhalla- lahingus langenud sõdalaste surnuteriik, kus sõditakse ja pidutsetakse Saaga- suuliselt edasiantud pikemad jutustused ajaloosündmustest, mis pandi kirja 12-13 sajandil (,,vanem edda-islandi eepos) Anglosaksid- anglid , saksid, jüütid ja friisid Misjonärid-ristiusu levitajad , inimeste ristuusku pöörajad. Piiskopp ­ kõrgeim vaimulik oma piirkonnas: pidas jutlust katedraalis; pühitses ametisse preestreid, õnnistas altareid ja kirikuid; kontrollis vaimulik tegevust. Toomkapiitel ­ piiskoppi abistav ja nõuandev kogu madalamatest vaimulikest. Sinod ­ piiskopkonna tähtsamate vaimulike koosolek piiskopi juhtimisel: tehti teatavaks paavsti ja kirikukogude otsuseid; jagati vaimulikele korraldusi...

Ajalugu
140 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Suur rahvasterändamine ja selle tagajärjed

Ida- Frangi riigis tuli võimule Ottoniidide dünastia,mille kuulsaim esindaja Otto I Suur võttis taas kasutusele keisritiitli ning nimetas oma riigi pärast Põhja-Itaalia vallutamist Saksa-Rooma riigiks. Lääne-Frangi riigi võimu haarasid Kapetingid, kes alustasid Prantsuse kuningriigi loomist. Lothari pärandi lõunaosas hakkas oma valdusi laiendama Itaalia kuningriik. 5. saj. Keskpaigast algas germaani hõimude massiline sissetung Britanniasse. Anglid ,saksid ja jüüdid lähtusid Saksamaa põhjarannikult ja Jüütimaalt, friisid Põhjamere rannikult. Et nende germaanlaste enamiku moodustasid anglid ja saksid, hakati Britanniasse saabunud ja sinna elama jäänud germaani hõime nimetama anglosaksideks. Keldid panid ka uutele sissetungijatele visalt vastu,kuid 7. Saj. Alguseks olid nad Britannia põhjaosas hävitatud või orjastatud. Germaanlaste vallutatud alast kujunes hiljem Inglismaa....

Ajalugu
39 allalaadimist
thumbnail
23
doc

Euroopa kesk- ja varauusaeg konspekt

SKANDINAAVIA ÜHISKOND JA VIIKINGITE RETKED ESIAEG Lõuna-Norra, Taani, Lõuna-kesk-Rootsi piirkonnas elasid germaani keelt kõnelevad rahvad juba 1000 eKr. Nad pidasid küll künnipõllundust, ent ilmaolude tõttu oli palju rahvaväljarändeid. Lõuna-Rootsi goodid rändasid Musta mere rannikuile, sealt Rooma keisririigi aladele. Taanist rändasid anglid , saksid ja jüüdid Britanniasse, luues anglosaksi rahva. Taani samas sai rahvatäiendust Kesk-Euroopast. SKANDINAAVIA ÜHISKOND o Elatusid peamiselt põlluharimisest ja karja pidamisest, lisaks veel küttimisest ja rannikualadel kalapüügist. Kuigi erilist klassierinevust ei olnud, eksisteerin õrn ülikkond, mis aja arenedes kasvas. Inimesed olid valdavalt vabad, elati suurte taluperedena, mille peaks oli taluperemees ehk bond, kes...

Ajalugu
82 allalaadimist
thumbnail
23
doc

Keskaja poliitiline ajalugu

Purustasid gootide väe, mis omakorda panid viimased liikuma. Goodid võeti Rooma teenistusse. Edasi liikudes murdsid hunnid Kesk-Euroopasse, mõjutades liikuma teisi rahvaid. Rooma riigi põhjapiir lakkas toimimast. Olulisemad rahvad, kes rändasid olid: vandaalid, ida- ja läänegoodid, hunnid, germaanlased. Eeldused: Rooma sisestabiilsuse nõrgenemine (Rooma rahu lagunemine, Caracalla edikt 212. Konstantinoopoli nimetamine uueks pealinnaks = Rooma lõhestamine 330. Põhjused: Barbarite rahvaarvu kasv ja sellest tulenev maapuudus (tuli leida uusi elupaiku), üleüldine kliima jahenemine (sundis inimesi liikuma lõunapoole). Alates 4. sajandist hunnide läände liikumine ja idagootide riigi hävitamine (põgenike tulv Rooma). Adrianoopoli lahing 378 ­ 9. august peetud lahing, milles läänegoodid purustasid Rooma keisri Valensi väe (Valens sai surma) ja tung...

Ajalugu
142 allalaadimist
thumbnail
11
docx

Varakeskaeg

Keltide majanduslik edukus tulenes rauatootmiselt ja seppade osavuselt. Nende relvad olid väga hinnatud. 43. aastal maabusid rooma väed briti rannikule. Vastuastunud katuvellaunide vägi purustati ning rooma riik sai endale provintsi Britannia. Võeti tagasi Camulodunom, Londinium ja teised rooma keskused. Rooma kaitse piirdus muldvalli ja tornidega. 5.s keskpaigast algas germaani hõimude massiline sissetung Britanniasse. Anglid , saksid ja jüüdid lähtusid Saksamaa põhjarannikult ja Jüütimaalt, friisid Põhjamere rannikult. Sinna elama jäänud germaani hõime nim anglosaksideks. Osad keldid rändasid tänu survele tagasi mandrile, nende asulat nim Bretagne'ks. Kujunesid uued keeled: iiri, gaeli, mänksi, kõmri, korni ja bretooni keel. Anglosaksid rajasid oma kuningriike, mis olid varafeodaalsed. Kõige edukam Wessexi kuningriik. Nende põhiline tegevusala oli põlluharimine ja loomakasvatus. 6.s lõpus...

Ajalugu
45 allalaadimist
thumbnail
30
doc

Keskaeg

Teine teooria: keldid kujunesidki välja varasemate arheoloogiliste kultuuride elanikest *Neil on erinevaid hõime: · gallid - · britid ­ elasid britannias · skotid - elasid Sotimaal · helveedid ­ elasid Sveitsis *Kuna need alad vallutati roomlaste poolt, siis keldid osaliselt romaniseerisid(mõjutused rooma kultuurist ja ladina keelest) GERMAANLASED ­ elasid Rooma riigist väljaspool Rein & Doonau ­ elasid nende tagustel aladel Hõimud: · anglid · saksid · frangid · idagootid · läänegootid · vandaalid · langobardid *Alates kolmandast sajandist hakkas germaanlasi ümberasuma rooma riigi territooriumile ( Rooma riik palkas neid Rooma riiki kaitsema) Kõik germaanlased ei läinud - Aastal 375 sai alguse Germaani hõimude massiline sissetung Rooma riigi aladele ­ SUUR RAHVASTERÄNDAMINE - Ajendiks oli Hunnide jõudmine Euroopasse( siseaasiast pärit rändkarjakasvatajad) . 2...

Ajalugu
22 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Rahvasteränne

a mainis esmakordselt maailmakaardil Tallinna, seda Kolõvani nime all.Keskaeg 5-15.saj Vanak(5-10saj)Keskk(11-13saj)Hilisk(14-15saj)Suur rahvasteränne 4- 6saj, algpõhjustajad hunnid, slaavlaste jagunemine:idaslaavlased (venelased,valgevenelased,ukrainlased)lääneslaavlased(poolakad, tsehhid,slovakid) lõunaslaavlased(bulgaarlased,serblased,sloveenid)Germaani hõimud- frangid(Galliasse-tänapäeva Prantsusmaa)anglid, saksid(Britanniasse) idagoodid(Itaaliasse) läänegoodid(Hispaaniasse) pandaalid(Põhja-Aafrikasse) Feodaalkorra kujunemine- 5.saj naturaalmajanduse seisuslikkord(vaimulikud, aadlikud, talupojad) feood-lään(suurmaavaldus, mida anti sõjaväes teenimise eest) Feodaal-läänimees, feodaalide astmes vastavalt jõukusele(Kuningas- Krahvid,hertsogid- parunid-rüütlid) senjöör-vasalli suhe(senjöör läänistab vasallile maa) talupoeg- maa harija, sunnismaisus-keelatakse lahkumine feodaali juurest, pärisorjus-isikliku...

Ajalugu
14 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Ristiusustamine

Usuti, et peagi saabub maailmalõpp ­ viimane kohtupäev, mille järel lähevad head ­ Jumala järgijad ­ paradiisi, kuid saatana järgijad aga põrgusse Kirjelda ristiusustamise protsesse Goodid ja teised germaani hõimud pöördusid 4. saj ariaanlusesse, kuid 6. saj hakkas üleminek katoliiklusesse. Saksid sunniti ristiusku Karl Suure peetud vallutussõdadega 771.-804.a. Keldi kirik. Iiri munklus. Saksid ja anglid vallutavad briti saared.Saksamaalt lähtudes toimus alates 8.-9. sajandist slaavlaste ristiusustamine ­ 10.- 11. saj Praha piiskopkond, Poola, Ungari. 988.a. Kievi vürst Vladimir võttis vastu ristiusu Skandinaavia: 826.a. Taani; Norra Olaf Püha (1016-30) ajal; Rootsi 11. sajandil. Viimased ristiusustamised toimusid al 12.-15. saj. 12. saj vendid (lääneslaavlased); 13. saj Liivi- ja Preisimaa; Leedu ja Zemaitija 14.-15.saj vahetusel....

Ajalugu
6 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Sissejuhatus romaani filoloogiasse

Need on baskid. Üks oletus on, et need on kunagiste ibeeride järeltulijad, aga see pole kindel. Germaanlased Oderi, Reini, Elbe, Visla jõe orud, Põhja ja Balti mere rannik, Lõuna-Skandinaavias kujunesid välja III - II at. e. Kr. idagermaanlased (Oderi ja Visla vahel: goodid, burgundid, gepiidid, vandaalid jt.) läänegermaanlasteks (Oderist läänepool: teutoonid, kimbrid, langobardid, bataavid, anglid , friisid, katid, sueebid, markomannid jt.). Traaklased, illüürlased- indoeuroopa rahvad elasid Balkani poolsaarel, suuremad rühmad, mis koosensid paljudest hõimudest, säolinud lühikesed raidkirjad. Albaani keel ei ole suguluses ühegi teise keelega, võib olla päris illüürlastelt. Vahemeres: Kreeka 8. saj. e.Kr., eriti 7. - 6. saj. kolooniad Lõuna-Itaalias (Brundisium, Croton, Tarentum), Sitsiilias (Syracusa, Messina), Gallia lõunarannikul (Massilia) jne....

Sissejuhatus romaani...
96 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Keskaeg, reformatsioon

2. Varakeskaegse Euroopa kujunemine(Suur rahvasteränne) LäRo elasid keldid al. Umbes 1000 a eKr. Nende seas nt gallid, britid, skotid, helveedid Kui kehtestati Ro võim, siis nad romaniseerusid, kombed ja kultuur muutus roomalikumaks. 1. saj. eKr LäRo väljaspool elasid germaanlased. Eraldas läro reini doonau ja visla jõgi. Päritolult: indoeurooplased, idagootid, läänegootid, anglid , saksid, vandaalid, frangid, langobardid. Nad hakkasid elama läro territooriumi aladel. 375 sai alguse germaanlaste massiline elama asumine läro riiki. Seda a. peetakse suurte rahvasterändamise alguseks. Põhjused: 1. rahvaarvu kasv, alad ei toitnud rahvast ära 2. kliima jahenemine ajend: hunnide jõudmine Europ. siseaasiast pärit karjakasvatajad. Paremate karjamaade otsimine läänes 375 ründasid idagoote, nad läksid läänegootide aladele jne...

Ajalugu
38 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Muinasaeg

sajandi alguses kui Rooma riik oma valdusi hakkas jupp-juppilt kaotama, hakkas ka suur rahvaste rändamine. See osutus täpsemalt massiliseks naaberhõimude sisse rändeks, kuna 6.oktoober 2011 Rooma oli jagunenud kaheks Ida- ja Lääne-Roomaks. Hiljem hakkasi põhja pool saksid ja anglid rändama Britanniasse ja läänegoodid laiendasid oma valdusid Lõuna.Prantsusmaal. Pärast 476aastat lakkas Lääne-Rooma riik olemast. Ida-Rooma riik aga säilis kuni aastani 1453. Eestis kutsutaks kaekmise rauaaja esimeset poolt (u450-600) rahvasterännuajaks. Seda 200aastat, mis järgnes sellele preioodile(u600-800) on viimasel ajal hakkatud kutsuma eelvikingiteajaks. Hakkas arenema maakasutussüsteem. Selle tulemusena võeti kasutusele ribapõllud. Üks...

Ajalugu
9 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun