Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"anekdooti" - 25 õppematerjali

anekdooti - iseloomustab kokkusuretud sõnastus ja vaimukas teemaarendus.
thumbnail
4
docx

Veidrus

Nõidade ja teise rassi esindajate tapmisest on ajaloos liigagi palju näiteid. Kuid nad olid süütud. Nende ainsaks süüks oli erinemine või "veidrus". Ja kus oleme me tänapäeval? Tsiviliseeritud ühiskond peaks olema salliv. Kuid ei ole. Väljalangemine ettekirjutatud raamidest põhjustab halvakspanu. Poliitik ei saa endale lubada kõne ajal naerma hakkamist. Poemüüja ei hakka kliendile anekdooti rääkima. Ajalehe kujundaja ei saa pilti vahelduseks tagurpidi panna. Õpetaja ei tohi kirjandi kirjutamise ajal klassi ees üles-alla hüpata. Ei tohi. Ei saa. Nii ei tehta. Sest see oleks vastuolus "hea tavaga". See oleks veider. Mõelgem hetkeks. Kas eelpooltoodud näited pole siiski teostatavad? Need on veidrad, seda küll, kuid samas ka huvitavad. Need aitaksid vaheldust tuua halli ja rutiinsesse argipäeva, oleksid elu väikesed rõõmud. Seega täiesti normaalsed...

Kirjandus
1 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Eesti lavastaja: Eino Baskin

juunil 1929 Tallinnas ja suri 11.märtsil 2015. Ta oli Eesti lavastaja ja näitleja. Baskin oli Eesti Draamateatri näitleja. Ta asutas Vanalinnastuudio, Vana Baskini teatri ning andis välja mitu anekdoodi raamatut. Baskin osales kaua aega raadioprogrammis “Meelelahutaja” tootmises. Eino Baskini vanemateks oli Hirsch Baskin (1900–1978) ja ema Maria Baskin (neiuna Raage) (1905–1984). Baskini ema omas oma juuksuri äri ja isa oli ametilt rätsep. Baskini hariduseks oli Eesti NSV Riikliku Teatriinstituudi mille ta lõpetas 1951. aastal. Kahjuks ei saanud ta diplomit kuna tal puudus keskkooli lõputunnistus. oma kursusega pääses ta ainult tööle Draamatetrisse. Töökäik meelelahutuses oli tal see, et ta töötas 1958–1961 aastatel mitmetes Leningradi komöödiateatrites. Ta oli 1961–1964 aastal Eesti NSV Riikliku Filhar...

Kultuur
2 allalaadimist
thumbnail
65
pdf

KALLIS, MA OLEN ÕNNELIK

aasta näidendivõistlusel äramärgitud 1 TEGELASED: ANN FELIX KAREEN TIM SAARA MEES 2 ESIMENE Varahommik. Felix seisab elutoa akna all. Toas on hämar ja teda pole õieti näha. Kuulda on köögist kostev gaasiboileri surin ja Felixi kiirenenud hingamine. Korraga hüppab ta diivani peale ja teeskleb magamist. Välisust püütakse avada, kuid see ebaõnnestub korduvalt. Lõpuks uks avaneb. Siseneb Ann. Luksudes. Ta püüab luksumist kinni hoida, aga see ajab teda hoopis naerma. Ann on leidnud üles lüliti. Valgus süttib. Felix ärkab. Ann püüab saapaid jalast võtta ja kukub pikali. FELIX Sa oled joonud? ANN (endiselt luksudes) Mina? Ei. FELIX Ära valeta. ANN No sai mõni kokteil joodud. Mis siis? FELIX Varem sa ei joonud. ANN Siis...

Meedia
1 allalaadimist
thumbnail
14
docx

Folkloristika alused

Juri Lotman. Semiosfäärist. Tallinn 1999, lk. 76-90.) Tagasi põhimõistete loendi juurde 3.5. Tüüp ja variant Mõisted "tüüp" ja "variant" on ennekõike tüpoloogilise koolkonna mõisted. Neid mõisteid vajatakse, et kirjeldada tekstide omavahelisi genuiinseid seoseid. Selline tekstide omavaheline seotus tuleneb rahvaluule kui iseseisva kultuurivaldkonna eripärast - tekstide võimest püsida vaid paindlikult muutudes. Kuuldes mõnd muinasjuttu või anekdooti tunneb kuulaja selle ära ("kas sa tead seda anekdooti, et...?", "kas sa oskad seda mängu...?"). Kui ühe loona tuntud, kuid erinevaid esitusi tekstidena omavahel võrrelda, siis selgub, et need ei kattu - rahvaluuletekstid ei ole omavahel originaali ja koopia suhetes, kuigi tegemist võib olla sama looga (rahvaluuleteaduses: teksti põhikujuga). Rahvaluuleteksti stabiilsuse iseloomustamiseks kasutatakse mõistet tüüp -- s.t võimet paindlikult muutudes säilitada siiski oma põhikuju....

Folkloristika alused
4 allalaadimist
thumbnail
197
pdf

LOOGIKA PÕHIREEGLID. SEMANTILINE KOLMNURK

LOOGIKA PÕHIREEGLID. SEMANTILINE KOLMNURK Loogika määratlemisest Sõna loogika näib olevat kujunenud kreeka väljendist logik¾ tscnh, mis tähendab mõtlemise või arutlemise kunsti. Kui püüda mõista, mis on loogika, siis üks võimalus on lähtuda selle sõna kasutamisviisidest tavakeeles. Eesti keelt kõneldes saab sõna loogika Kasutada erinevates tähendustes: · sündmuste, asjade või süsteemide loogika, s.o sisemine korrapära, mis võimaldab sündmustest, asjadest või süsteemidest aru saada, selleks võib olla ka millegi tööpõhimõte; · mõtlemise loogika, s.o mõtlemises esinev korrapära, mis võimaldab teha järeldusi, sh selliseid, mida varem ei teata; · teksti või jutu loogika (loogilisus), see iseloomustab lisaks mõtlemise loogikale (mida kõne väljendab) ka seda, kui süsteemselt kõnelejal õnnestub oma...

Matemaatika ja loogika
27 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun