energiast soojusena) Päeva jooksul tunneme nii külma kui palavust, kuigi keha temperatuur on muutumatu. Keha temperatuuri säiltamine on eluliselt tähtis – 2c langus põhjustab hüpotermiat 12c langus lõppeb surmaga – enne tekib mälukaotus, kurnatus, südamearütmia Soe ja külm tunne - sõltub jäsemete temperatuurist - kui jäsemetel on külm, tunneme üldist külmatunnet. Temperatuuri andurid asuvad nahas Kehal leidub 4x rohkem külmale reageerivaid andureid kui soojale. - Oleme külmale rohkem tundlikud st kerge jahe tuul tundub ebameeldivamana kui soe puhang, Naised tajuvad külma rohkem. põhjus on paradoksaalne- nad on paremad sooja konserveerijad tänu ühtlasemale rasvkoepaigutusele tänu paremale isolatsioonikihile on naiste jäsemete verevarustus väiksem, mis põhjustabki suuremat jaheda tundlikust - Suurema rasvkohe puhul on jäsemed jahedamad, sest keha soojus ei jõua keha pinnale.
spektromeetrilisteks analüüsik. Filtrite tulemusi saab kasutada Eesti territooriumi radioaktiivse saastumise pikaajalise prognoosi koostamiseks, mida kasutatakse peamiselt inimese toiduahelale suunatud kiirguskaitsemeetmete väljatöötamiseks. [] Varajase hoiatamise seirevõrgu tuumikuks on reaalajas toimiv 10-st automaatjaamast koosnev gammakiirguse mõõtevõrk. Kõik automaatjaamad registreerivad üldise gammakiirguse taset kasutades mõõtedetektorina GM andureid. Lisaks sellele mõõdetakse seitsmes jaamas NaI detektoriga gammakiirguse koguspekter ja leitakse erinevad doosikomponendid. Viimastest tähtsaim on tehislike radionukliididest põhjustatud komponent, mida võrreldakse etteantud alarmitasemega. Alarmitaset ületava kiirgusvälja puhul edastavad jaamad automaatselt teate Kiirguskeskuse valveteenistusele, kes 10-15min jooksul analüüsib saadud infot ja vajadusel annab häire Päästeameti Kriisireguleerimiskeskusele
Kõige otstarbekam on kasutada sagedusmuundureid. Sagedusmuundur kujutab endast spetsiaalset elektroonikaplokki , kus vahelduvpinge muudetakse alalispingeks ja seejärel uuesti vahelduvvooluks. 2. Reguleerimissüsteem "suitsugaaside koostis-õhk". Üks võimalus reguleerida põlemisõhu kogust on suitsugaaside koostise määramine ja nende põhjal liigõhuteguri arvutamine. Kasutatakse süsihappegaasi (CO 2) või hapniku andureid. Vaba hapniku sisaldus suitsugaasides protsentides ülekuumendi järel iseloomustab üheselt liigõhutegurit koldes ja sõltub vähe põletatava kütuse koostisest. Suitsugaaside koostise määramiseks kasutatakse magnetilisi gaasianalüüsi andureid, mille töö põhineb gaasikomponentide erineval käitumisel magnetväljas. Enamik suitsugaaside komponente ei reageeri magnetväljale. Vaba hapnik on ainuke, mis reageerib ning tõmbub magnetvälja suunas. See võimaldab eraldada
tavapärast elu * vaegmälu- raske uut infot omandada, vana meelde tuletamine on raskendatud (seniilsus). Keemiliste ainete manustamisega seotud joobelüngad. Hüsteeriline mäluhäire- mäluhäirel on psühholoogiline põhjus, nt negatiivne üleelamin, afektiseisund. Mälu parandamise tehnikat nimetatakse mnemoonikaks. 12. Mõtlemine. Vaimne protsess, mis aitab korrastada, organiseerida psüühikas kajastuvaid andureid maailma kohta. Levy-Bruhl uuris mõtlemist erinevates kultuurides. Loodusrahvastel on loogikaeelne mõtlemine - eelloogilise mõtlemise hüpotees - nad ei oska eeldusest järeldust tuletada, mis meil tuleneb koolisüsteemist. L. Võgotski - vene psühholoog, uuris lapse mõtlemisarengut. 1) mõtlemine juhuslike seoste alusel, kindlaid tunnuseid pole - sünkreedid (noorik grupp) 2) natuke vanem grupp - võtsid aluseks värvi
B 2.4 Serveriruum Kirjeldus Serveriruum on mõeldud eelkõige serverite hoiustamiseks, näiteks LAN-server, Unixi server või kodukeskjaama PBX. Seal võib hoida ka serverit puudutavaid dokumente, väikeses koguses andmekandjaid või teisi riistvara komponente (jaotur, logi printer, konditsioneer). Serveriruum ei ole sisustatud alalise töökohana. Sinna minnakse harva ja lühiajalisteks töödeks. Silmas on vaja pidada seda, et serveriruumis võib tekkida suurem kahju kui tavalises bürooruumis, sest seal on palju ITseadmeid ja suur andmete hulk. Ohud Serveriruumi IT-turvameetmete puhul arvestatakse järgmiste tüüpiliste ohtudega: Vääramatu jõud: - G 1.4 Kahjutuli - G 1.5 Vesi - G 1.7 Lubamatu temperatuur ja niiskus - G 1.16 Kaablijaotusseadmete väljalangemine põlengu tõttu Organisatsioonilised puudused: - G 2.1 Reeglite puudumine või puudulikkus - G 2.6 Volitamata pääs ruumidesse Tehnilised rikked: - G 4.1 Toitevõrgu katkestus - G 4.2 Sisevõrkude ka...
sama voolu pinge. Kui mitu takistit või tarvitit on ühendatud kahe punkti vahele, nimetatakse seda takistite paralleel- ehk rööpühenduseks. Ühenduspunkte nimetatakse sõlmedeks. Nii ühendatakse elektritarviteid enamikul juhtudel kui nende nimipinged on võrdsed. Vooluring - Vooluring koosneb vooluallikast, juhtmetest ja tarbijast. Lisaks nimetatutele võib vooluring sisaldada veel lülitit, releesid, andureid, mõõteriistu ja muid elemente. Joule'i-Lenzi seadus on füüsikaseadus: elektrivoolu toimel juhis eraldunud soojus võrdub voolutugevuse ruudu, juhi takistuse ja aja korrutisega. Peaaegu kõik elektrisoojendusseadmed töötavad Joule'i-Lenzi seaduse põhimõttel. Sama valemi järgi leitakse ka soojuskadusid elektriülekandeliinides. Lühis on isolatsioonirike tagajärjel tekkinud elektrit juhtiv ühendus eri pingega või pingega ja pingeta
võimendamiseks. sellest lähtudes saab võimendi alumine sageduspiir olla võrdne ainult nulliga, ülemine sageduspiir peab aga olema mõni kiloherts, kuna alalispinge signaalis esineb ka kiireid muutusi, milliseid on samuti vaja võimendada. Võimendi peab suutma reageerida ka nendele kiiretele muutustele ja selleks ongi vajalik suhteliselt kõrge ülemine sageduspiir (joon.1.3). Alalispingevõimendid kasutatakse eelkõige automaatikas, kuna on terve rida andureid mille signaaliks on suhteliselt nõrk alalispinge nagu näiteks termopaar, mis sõltuvalt temperatuurist ja materjali valikust arendab pinget 5-50mV. Reeglina on selliste andurite signaalid ka väikesevõimsuselised ja nende kasutamiseks tuleb neid paratamatult võimendada. a) Ribavõimendid Ribavõimendi on ettenähtud mingi kitsa ja suhteliselt rangelt määratud sagedusvahemikus olevate signaalide võimendamiseks (joon.1.4) Sõltuvalt kasutusalast
oleku kohta ning suudab koordineerida juhitavaid täiturmehhanisme soovitud või sisseprogrammeeritud tulemuse saavutamiseks. Tänapäeval pole tagasisideta mõeldav enam 10 ükski automaatikasüsteem. Elektriajamites kasutatakse tagasisidet ajami asendi, kiiruse, kiirenduse, jõu, momendi, voolu, pinge ja muude suuruste juhtimiseks [4]. Tagasisidesignaalide genereerimiseks kasutatakse erinevaid andureid, mis edastavad juhtseadmele infot mõõdetava suuruse kohta. Juhtseade on varustatud regulaatoriga, mis võrdleb tagasisideandurilt saadud signaali selle väärtusega, mis on sisse programmeeritud. Näiteks, kui on tegemist konditsioneeriga, mis hoiab ruumis konstantset temperatuuri, siis edastab temperatuuriandur juhtseadmele keskkonna hetketemperatuuri. Kui temperatuur on langenud allapoole vajalikku, siis vähendab juhtseade ventilaatori pöörlemiskiirust. 2.4. Näide
Autod-traktorid Kordamisküsimused - vastused TA ja EG II üliõpilastele 1. Autode ja traktorite arengust (1) lk. 3. 4000. aastat e.k. kivist ratta leiutamine, et veeretada seda. 2000. aastat e.k. vankri leiutamine. Umbes 1500. aastal Leonardo Da vinci Liikuvate masinate projekteerimine (eskiisprojektid). 1765. aastal James Watt ehitab aurumasina. N. J Cugnot ehitab kasutuskõlbliku aurusõiduki kandevõimega 4,5 t ja liikumiskiirusega 4km/h. 1885.-1886. aastal C. Benz ja G. Daimler sisepõlemismootoritega autode ehitamine. 19. sajandi lõpus autotööstus prantsusmaal, saksamaal, ameerikas ja suurbritannias. 20. sajandi alguses Hendri Ford rajas autode konveiertootmise. 1924. diiselmootori areng, 1936. aastal diiselsõiduauto, 1950. aastal gaasturbiinauto, 1959. aastal wankelmootoriga auto. Auto arenguperioodid: 1700 1860 jõuallikaks aurumasi...
Nende omaduste erilisust on raske haarata, ent seda võib näha intuitsioonipumba # 2: veini degus- teerimise masina tegevuse kaudu. Kas Gallo Brothers võib asendada oma inimestest veinidegus- taatorid masinaga? Arvuti abil tehtava kvaliteedikontrollija klassifitseerimise "ekspertsüsteem" jääb arvatavasti olemasoleva tehnoloogia piiresse. Me tunneme praegu piisavalt vajalikku keemiat, et valmistada maitsepungi ning haistmisorganeid asendavaid andureid (tundlik värvinägemine oleks problemaatilisem) ja nende andurite väljundit võime kasutada toormaterjalina tegelikult "meele- andmetena" üksikasjalikuks hindamiseks, kirjeldamiseks, klassifitseerimiseks. Vala proov lehtris- se ning mõne minuti või tunni pärast trükib süsteem välja keemilise proovianalüüsi koos kommen- taariga 'hõrk ja sametine Pinot, kuid maitse ei ole püsiv või midagi muud samalaadset. Selline ma-
astmeline pinge väärtuse korrigeerimine. Puudub vajadus pidevalt teha alalispingest vahelduvpinget arvuti toitmiseks, ei filtreerita ka elektrivõrgust tulevaid häireid nii hästi kui kallimas sidus-UPS-is. Arvestades, et arvuti on tihti mingi süsteemi osa, siis on olemas palju sisend- väljundseadmeid, mis on seotud just konkreetsete rakendustega. Vaja on andureid süsteemi oleku määramiseks ja täiturmehhanisme juhtimiseks. 41 25. Spetsiaalse riistvara realiseerimine (tehnoloogiad, võrdlus) (338-357) Tänapäeval leiab valdav osa arvutustehnika riistvarast kasutust mujal kui üldotstarbelistes arvutites. Hinnatakse, et 99% kogu riistvarast leiab kasutust süsteemi osana suvalistes eluvaldkondades. Ainult 1%
antakse eelmise juhtumiga võrreldes 180° võrra faasis nihutatud pinge. Täiturmootor hakkab tööle, kuid eelmise juhtumiga võrreldes vastassuunas. Kondensaatorid C2...C5 ja takistid R3 ja R4 on ette nähtud mootori mähistele antavate pingete silumiseks. 5.4. Arvanaloogne alalisvoolu positsioonjärgivajam. Juhul kui on vaja kindlustada väga suurt järgimise täpsust, kasutatakse koordinaatide numbrilisi andureid, millised koos teiste numbriliste juhtimisseadmetega (summaatorid, loendurid, koodimuundurid jt) moodustavad järgivajami mõõteosa. Ajami kõrged kvaliteedinäitajad saavutatakse sellega, et numbriline mõõteosa on ühendatud analoogosaga, mis on üles ehitatud koordinaatide alluvreguleerimise põhimõttel. Selle tulemusena saadakse nn arvanaloogne juhtimissüsteem, milles on ühendatud mõlema süsteemi positiivsed omadused.
Hügromeetriline meetod. Kasutatakse selliseid hügroskoopseid materjale milledel on omadus õhu niiskuse muutusel muuta oma pikkust. Sellel põhimõttel töötavad ,,juust hügromeetrid"(vt lk1 joonis 8). Skaala on kalibreeritud täpsema ,,riistaga" õhu niiskus. Kaasajal kasutatakse ka spets soola lahuseid mis hästi neelavad niiskust(ntx:liitjum kloriid[LiCl]). Kui neelab niiskust siis elektri juhtivus muutub. Kasutatakse teistel põhinevaid andureid. Kastepunkti meetod. Ehk kondensatsioon meetod(vt lk1 joonis 9,10). Leitolt maha kirjutada. 5 Sisekliima ja selle kujutamine Ruumi sisekliima: - ruumi soojuslik mugavus - õhu puhtus/saastatus - lõhnad - müra - muud inimest mõjutavad tegurid o valgustus
Polümeerides ja komposiitides on tavaliselt kristalsed osad suurema murdumisnäitajaga ja amorfne keskkond väiksema murdumisnäitajaga. Tulemusena suur osa valgusest materjalis hajub (peegeldub ja murdub) ning materjali läbipaistvus väheneb. Selline materjal on valges valguses matt (joon 10-8). Optiliste omaduste kasutamine Materjalide optilisi omadusi kasutatakse kõige rohkem pooljuhtmaterjalide korral. Näiteks valmistatakse igasuguseid valgus tundlikke andureid, mis on tundlikud erinevas spektri piirkonnas infrapunasest kuni ultravioletse valguseni. Päikesevalgust võib vahetult muuta elektrienergiaks pooljuht-päikeseelementide abil. Nad töötavad põhimõttel, et pooljuhis p-n siirdealas (p juhtivusega ja n juhtivusega alade kokkupuutepiirkond) neeldunud valgus tekitab seal auk-elektron paari, mis sisemis e elektrivälja toimel liiguvad eri suundades ja tekitavad välisahelas pinge. Väga lai optiliste omaduste kasutusala on laserid
kõikide hoone piirete 10 Pa juures. ELA on defineeritud Lawrence Berkeley laboratooriumis USA-s ja see näitab torujase ava pindala, mille kaudu lekib sama palju õhku, kui kõikide hoone piirete kaudu 4 Pa juures. Õhulekkekohtade ja külmasildade tuvastamiseks kasutati termograafia infrapunakaamerat (FLIR Systems E320: mõõtevahemik –20 ºC…+500 ºC, tundlikkus: 0,10 ºC, mõõtmistäpsus: 2 ºC, +2 % (kordusmõõtmisel: 1 ºC, +1 %)) ja märkesuitsu andureid. Õhulekkekohtade leidmiseks termograafia infrapunakaamera abil mõõdeti piirdepinna temperatuurid kaks korda: esmalt elamu tavatingimustes (et leida külmasillad ja õhulekke mõju normaaltingimustes) ja seejärel samadest kohtadest uuesti, kui elamu on 20…30 minutit olnud 50 Pa alarõhu tingimustes (et leida õhulekked). Läbi õhulekkekohtade hoonesse sisenenud külm välisõhk jahutas piirde sisepinda. Temperatuuride erinevus kahe termopildi vahel viitab õhulekkele
Polümeerides ja komposiitides on tavaliselt kristalsed osad suurema murdumisnäitajaga ja amorfne keskkond väiksema murdumisnäitajaga. Tulemusena suur osa valgusest materjalis hajub (peegeldub ja murdub) ning materjali läbipaistvus väheneb. Selline materjal on valges valguses matt (joon 10-8). 10.6 Optiliste omaduste kasutamine Materjalide optilisi omadusi kasutatakse kõige rohkem pooljuhtmaterjalide korral. Näiteks valmistatakse igasuguseid valgustundlikke andureid, mis on tundlikud erinevas spektri piirkonnas infrapunasest kuni ultravioletse valguseni. Päikesevalgust võib vahetult muuta elektrienergiaks pooljuht-päikeseelementide abil. Nad töötavad põhimõttel, et pooljuhis p-n siirdealas (p juhtivusega ja n juhtivusega alade kokkupuutepiirkond) neeldunud valgus tekitab seal auk-elektron paari, mis sisemise elektrivälja toimel liiguvad eri suundades ja tekitavad välisahelas pinge
- Ülerõhu ventilaatorite käivitamine - Tuletõrjepumpade käivitamine - Merevee klappide avamine/sulgemine - Tulekindlate uste sulgemine - Tulesiibrite sulgemine - Madalasendi valgustus (Low Location Lighting) Tulekahju avastamise süsteem Laev on varustatud automaatse tulekahju avastamise süsteemiga. Kõikides laevaruumides asuvad selle süsteemiga ühendatud andurid. On kasutusel erinevat tüüpi andureid: Suitsuandurid (siseruumid) Gaasiandurid (kaubaruumid) Kuumusandurid (köök, kaubaruumid) Multiandur (suits/temperatuur) (masinaruumid, korsten, välistekk) 73 Manuaalsed tulekahju teavitamise nupud (Manual Call Point – MCP) Tuletõrje keskkontroll-süsteem asub sillas ja repiiterpaneel masina kontrollruumis. Üld ja tulekahjuhäire andmise nupud asuvad sillas. Süsteem koosneb:
puudutada, tekib lainete levimine/ võnkumine ning Peiso andurid võtavad need vastu. Plussiks on see, et puudutada võibobjektiga. Miinuseks on see, et kui puudutus on staatiline või paigal siis seda ka ei registreerita. Optilised puuteerkaanid 2000. aastal leiutatud. Põhineb kaameral. Kaks tüüpi hajutatud valgusega ja hajutatud pinnaga. Hajutatud valgusega ekraan on umbes sama nagu täieliku sisepeegeldusega infrapuna ekraan. Erineb ta selle poolest, et andureid ei ole, mõlemal küljel on infrapuna dioodid. Vastuvõtja/ kaamera fikseerib murdepunkti kui puudutus toimub. Hajutatud pinnaga on selline kus dioodid ei ole mitte puudutatavas pinnas vaid pind mida puudutatakse on hajuti ning sinna lastakse infrapunavalgust mis paiknevad hajuti all. Vastuvõtja jälle fikseerib ära kus valgufoon muutus ning puudutus registreeritakse. Pindaukustilised lained Kasutatakse küllatki vähe
tööparameetreid. Selleks on katelseade varustatud kontroll-mõõteriistade ja –seadmetega. Nende abil saab kontrollida auru rõhku, ülekuumendatud auru tempe-ratuuri (kui katlal on auruülekuumendi), veetaset, toitevee, kütuse ja õhu rõhku ning temperatuuri jt. parameetreid. Katla ohutu töö seisukohalt on esmajärgulise tähtsusega vee taseme hoidmine ettenähtud piirides. Selleks kasutatakse mitut liiki vee taseme andureid, mis signaliseerivad taseme hälvetest ja juhivad katla toitesüsteemi automaatikat. Kuid lisaks nendele seadmetele peavad kõik veeruumiga aurukatlad olema varustatud vähemalt kahe iseseisva ühendatud anumate põhimõttel töötava veetasemenäidikuga, milles veetase on visuaalselt jälgitav. Erandiks on utilisatsioonikatlad ja abikatlad auru tootlikkusega alla 750 kg/h, kus võib olla üks seda tüüpi näidik. vaateklaas 24
sellest lähtudes saab võimendi alumine sageduspiir olla võrdne ainult nulliga, ülemine sageduspiir peab aga olema mõni kiloherts, kuna alalispinge signaalis esineb ka kiireid muutusi, milliseid on samuti vaja võimendada. Võimendi peab suutma reageerida ka nendele kiiretele muutustele ja selleks ongi vajalik suhteliselt kõrge ülemine sageduspiir (joon.7.3). Alalispingevõimendid kasutatakse eelkõige automaatikas, kuna on terve rida andureid mille signaaliks on suhteliselt nõrk alalispinge nagu näiteks termopaar, mis sõltuvalt temperatuurist ja materjali valikust arendab pinget 5-50 mV. Reeglina on selliste andurite 82 signaalid ka väikesevõimsuselised ja nende kasutamiseks tuleb neid paratamatult võimendada. c) Ribavõimendid Ribavõimendi on ettenähtud mingi kitsa ja suhteliselt rangelt määratud sagedusvahemikus olevate signaalide võimendamiseks (joon.7.4) Sõltuvalt kasutusalast
sellest lähtudes saab võimendi alumine sageduspiir olla võrdne ainult nulliga, ülemine sageduspiir peab aga olema mõni kiloherts, kuna alalispinge signaalis esineb ka kiireid muutusi, milliseid on samuti vaja võimendada. Võimendi peab suutma reageerida ka nendele kiiretele muutustele ja selleks ongi vajalik suhteliselt kõrge ülemine sageduspiir (joon.7.3). Alalispingevõimendid kasutatakse eelkõige automaatikas, kuna on terve rida andureid mille signaaliks on suhteliselt nõrk alalispinge nagu näiteks termopaar, mis sõltuvalt temperatuurist ja materjali valikust arendab pinget 5-50 mV. Reeglina on selliste andurite signaalid ka väikesevõimsuselised ja nende kasutamiseks tuleb neid paratamatult võimendada. c) Ribavõimendid Ribavõimendi on ettenähtud mingi kitsa ja suhteliselt rangelt määratud sagedusvahemikus olevate signaalide võimendamiseks (joon.7
Kuigi siseõhk vahetub ka infiltratsioon teel, ei ole selle protsessi puhul võimalik õhu liikumist kontrollida. Eriti oluline on piirete õhulekke vähendamine soojustagastusega ventilatsiooni puhul, kuna eks- ja infiltratsiooni õhuvooluhulk soojustagastit ei läbi. 153 8.1 Meetodid 8.1.1 Mõõtmised CO2 kontsentratsiooni mõõtmiseks kasutati HOBO andmeid salvestavaid logereid (Onset Computer Corporation) ja TelAire 7001 CO2 andureid. Mõõteseadmete täpsus ja mõõtepiirkonnad vt Tabel 8.2. Süsihappegaasi sisaldus ruumiõhus salvestati iga 10 minuti järel. 10-minutiline salvestusintervall määrab CO2 kontsentratsioonid piisava täpsusega ning seda vahemikku on kasutatud ka varasemates uuringutes (Guo & Lewis 2007). Samuti sobib kasutatud intervall, et määrata tuulutusperioodide toimumist spetsiaalseid aknaandureid kasutamata. Kontrollimiseks paigaldati mõningatesse korteritesse lisaks ka
Funktsioonide avardamine teeb niisuguste ajamite kasutamise käepärasemaks. Raaljuhtimisega elektriajami plokkskeem on joonisel 2.51. Töömasinat käitab mootor M, mille võllile paigutatakse nii diskreetseid kui ka analoogandureid. Anduritega määratakse kindlaks ajami tööd iseloomustavad suurused: võlli pöördenurk ϕ, nurkkiirus ω ja kiirendus. Mootori mähiseid toidetakse pooljuhtmuundurist, mis sisaldab ajami tööks vajalikke elektriliste suuruste (pinge u, voolu i, sageduse f) andureid. Kõik mootori olekut iseloomustavad signaalid edastatakse sisendmuundurite kaudu kahendarvudena juhtraali. Ajami juhtfunktsioonid realiseeritakse raali salvestatud programmide abil, kusjuures nende täitmisel arvestatakse välisseadmetelt, teistelt juhtraalidelt, tehnoloogiaseadmetelt, operaatori juhtpuldilt jne saabuvaid signaale. Juhtraal väljastab juhtsõna toitemuunduri tüürplokile, mis kujutab endast samuti signaalimuundurit, muundades kahendkoodis
integreeritud lülititalitluses toiteahel) ja kõikide teiste jõutransistoride potentsiaalil olevate lülituste puhul. Ühildatud kaitse-ja diagnostikafunktsioonid. MOSFET-või IGBT-moodulite kaitseks liigvoolude, lühiste, kollektor-emitteri liigpinge, paisu liigpinge, liigkuumenemise eest ja juhtpingete UGG+ ning UGG- jälgimiseks soovitatakse mitmeid tõhusaid kaitse-ja diagnostikafunktsioone. IGBT/MOSFET-juhtimismoodulites kasutatakse vooluanduritena Halli andureid või mõõtetakisteid (sunte), mis ühendatakse emitteri/lätte väljaviiguga jadamisi (joonis 3.21, a). IGBT- transistoridel saab voolu määramise, liigvoolu-ja lühisvoolu piiramise osaliselt ühildada nende küllastumatusnähtusega. Küllastumatus tekib IGBT avanemisel, kui kollektor-emitteri C1 UGG+ RG(on) Rin
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
