13) Eesti keele grammatika 1637 a koostas esimese eesti keele grammatika Heinrich Stahl 1693. aastal avaldas Johan Hornung ladinakeelse eesti keele grammatika, pannes mõlemalt koolkonnalt laenates kirja põhjaeesti õigekirjareeglid. Need reeglid, mida me tunneme niinimetatultvana kirjaviisi nime all, kehtisid 19. sajandi keskpaigani. Kirikulaulud tõlgiti eestikeelde, avaldati esimene aabits, ilmus nädalaleht Tallinnas, 14)Wastne testament tõlgiti Lõuna-eesti keelde 1686 Andreas ja Adrian Virginuse poolt 15) Barokk stiil (kõrged kivikatused ärklid, astmikviilud ja eriti rikkalikud portaalid). Kadrioru Loss, Palmse mõis, Laupa mõis KOHTUVÕIM Meeskohtud- Eesti- ja Saaremaal Maakohtud- Liivimaal -Arutati talupoegade ja mitteaadlikke süüasju Eestimaa Ülemmaakohus; Liivimaa Õuekohus- Raskemad kuriteod ning aadlike kohtuasjad; lõplikult võis kaevata kuni monarhini
mitteeestlastele keeleõppeks 2.2.5.2. Paralleelselt kasutusel nii Põhja- kui Lõuna-Eesti kirjakeel (17.- 18. saj) 2.2.5.3. Esimene eesti keele grammatika 1637 Heinrich Stahl 2.2.5.4. Haritlased suhtusid eesti keelde kui eksootikasse 2.2.5.5. Esimene eestikeelne piibel 1686 (Wastne Testament) tõlkijad Kambja pastor Andreas Virginius ja tema poeg Adrian 2.2.5.6. Johann Hornungi eesti keele grammatika (1693) on tuntud kui vana kirjaviis (kasutusel 19. saj keskpaigani) 2.2.6. Tartu Ülikooli asutamine (1632) 2.2.6.1. Tartu valiti ülikoolilinnaks soodsa geograafilise asukoha tõttu Rootsi Baltikumi valduste keskmes 2.2.6.2. Tartu Ülikooli oli protestantliku ülikoolina ka vastus
Transilvaanias. Madala keemistemperatuuri ja selle metalli tugeva reageerimisvõime tõttu ei suudetud iidsetel aegadel mõista selle metalli tõelist loomust. Sulatamine ja ebapuhta tsingi eraldamine teostati esmakordselt umbes aastal 1200 Indias. Hiinas ei õpitud seda tehnikat tundma kuni 17-nda sajandini. Läänes tunti ebapuhta tsingi jäänuseid põletusahjudes juba antiikajast, kuid siis peeti seda väärtusetuks kraamiks. Puhas tsink Läänes Metallurg Andreas Libavius sai 1597. aastal koguse tsinki selle puhtal kujul, mida tollaseni Läänes ei tuntud. Libavius tuvastas selle kui India tina. Seda imporditi korduvalt Idamaadest Euroopasse 17-ndal sajandil ja 18-nda sajandi esimesel poolel, kuid sellel ajal oli see väga kallis. Metallilise tsingi eraldamine Idamaades võis olla saavutatud mitmete inimeste poolt teistest sõltumatult. Idamaade kaupmehed tõid Inglismaale tsinki 1700-ndatel aastatel. Arvatakse, et koos sellega tõid nad endaga
kas ei kasutatud või kasutati haruharva. Isegi Lõuna-Eesti tellisehituse piirkonnas olid siinsed tolle aja ehitised tihti küllaltki massiivsed (nt Tartu Jaani kirik ja Toomkirik)...............................9 Gootika tõusis neogootikana (pseudogootikana) Eestis taas au sisse peamiselt 19. sajandil. Neogootika varaseimad suursugused näited on 1830ndatel aastatel varemeist taastatud Oleviste kirik Tallinnas ning Peterburi arhitekti Andreas (Andrei) Stackenschneideri poolt 1830ndatel aastatel projekteeritud Keila-Joa mõis. Samas kasutati teravkaartel põhinevaid neogooti elemente mõningate mõisate kõrvalhoonetes veel 18. sajandi lõpulgi. 19. sajandi lõpul, historitsismi hiilgeajal, oli neogooti stiil Eesti arhitektuuris teiste neostiilide kõrval üsna sageli kasutatav. 20. sajandi esikümnendil stiil hääbus, jäädes mõningal määral kasutatavaks vaid sakraalarhitektuuris (eriti vanade kirikute rekonstrueerimisel)
www.jurajartner.com 38. Atlas of Human Skeletal Anatomy Image - Vertebra lumbalis- aspectus lateralis www.jurajartner.com 39. Atlas of Human Skeletal Anatomy Image - Basic structures of the thorax- aspectus fronto- lateralis {Original image from Andreas Vesalius' De Humani Corporis Fabrica,1543} www.jurajartner.com 40. Atlas of Human Skeletal Anatomy Image - Basic structures of the thorax- aspectus frontalis www.jurajartner.com 41. Atlas of Human Skeletal Anatomy Image - Clavicula- aspectus frontalis www.jurajartner
Ta leidis peavarju Wartburgi lossis. Kirjutas mitu teost milles ründas katoliku kiriku sakramendiõpetust. Ta leidis, et tuleks suurendada vürstide võimu ning et munkadel ja nunnadel on õigus kloostrist lahkuda. Preestritele tuli anda õigus ise otsustada, kas nad tahavad abielluda või mitte. Lõpuks eitas Luther ka koostreid ja ordusid. Tõlkis Piibli saksa keelde. Taunis pühakute ning pühade säilmete kultust. 3. Philipp Melanchthon väärtustas rohkem ilmalikku haridust kui Luther. 4. Andreas Karlstadt ülistas töökust ja ettevõtlikust. Ta taunis pühapildikultust, millega tekitas pildirüüste. 5. Thomas Müntzeri mõjutasid anabaptistid, kes leidsid, et ristida tuleks inimest kui ta on täiskasvanud, sest titena ei oska ta olla tõeline kristlane. Tõlkis juba enne Lutherit Piibli saksa keelde. Rajas aluse koguduse laulule. Müntzeri arvates tuli saavutada maapealne jumalariik. Müntzeri seisukohad tekitasid talurahvasõja. 6
huvitavaks kui ma sain rohkem teada kunstnike loomingust ja elust.Huvitavaks oli ka asjaolu et mõlematel kunstnikel on samad eesnimed.Sain ka palju teada nende elust ja sündmustest mis on mõjutanud nende loomingut.Nende loomingu analüüsimine aitas mull paremini mõista nende teoseid ja näha uuritud kunstnike isikupärasust. Kasutatud allikad: Raamatud: ,,Surrealism" Mary Ann Caws ,,20 sajandi kunst" Ants Juske,Jaan Kangilanski,Reet Varblane ,,Eesti kunstnikud" Andreas Trossek Interneti leheküljed: www.google.ee (pildid) http://www.dailymail.co.uk/news/article-2037012/Richard-Hamilton-Pop-Artist- designed-The-Beatles-White-Album-dies-89.html http://www.guardian.co.uk/artanddesign/2011/sep/13/richard-hamilton-obituary
1693. aastal avaldas Johan Hornung ladinakeelse eesti keele grammatika, pannes mõlemalt koolkonnalt laenates kirja põhjaeesti õigekirjareeglid. Need reeglid, mida me tunneme niinimetatult vana kirjaviisi nime all, kehtisid 19. sajandi keskpaigani. Rootsi ajal ei ilmunud piibel eesti keeles tervikuna, kuna kirjaviisi osas ei suudetud kokkuleppele jõuda. 1686. aastal anti siiski välja lõunaeestikeelne Uus Testament, mille tõlkisid ja toimetasid Kambja pastor Andreas Virginius ja tema poeg Adrian. See oli esimene läbinisti eestikeelne raamat.Samal ajal hakati eesti keelde tõlkima kirikulaule ja alguse sai ka eestikeelne juhuluule. Rootsi aja lõppu jääb ka Eesti ajakirjanduse algus. 1675. aastal hakkas Tallinnas ilmuma saksakeelne nädalaleht "Ordinari Freytags Post-Zeitung". Heinrich Stahl Kasutatud materjalid http://et.wikipedia.org/wiki/Rootsi_aeg www.google.ee õppematerjalid
Tapa Gümnaasium Andreas Reinula Koolivägivald Referaat Juhendaja:Eve Kasekamp 9.a 2012 Sisukord 1.Miks hakatakse kiusama?.....................................................................................
avangardi vastu, et aastal 1899 asutati impressionist Max Liebermanni juhtimisel Berliini "Sezession". (Teiseks oluliseks sündmuseks oli Belgia rühmituse "XX" baasil loodud grupp "XI".) 1893. aasta detsembrikuus korraldas Munch näituse Unter den Lindenis. Tema samal aastal valminud kuulus teos "Surm haigetoas" tekitas palju ärevust kunstiseltskondades. Teoses kajastub jällegi õe Sophie surm (maalil on näha ka Edvard ja ülejäänud perekond). 1895. aastal suri ta vend Andreas, kunstnikule oli see järjekordne saatusehoop, mis leidis kajastamist ka tema loomingus. 1896. aasta kevadel lahkus Munch Berliinist ja sõitis Pariisi. Siin keskendus ta maalimise asemel graafikale ja litograafiale. Ta tegutses selle ala ühe kuulsaima kunstniku Auguste Clot’i käe all. Tänapäeval loetakse Munchi, just tänu tema originaalsele stiilile, üheks litograafia klassikuks. Pariisis võttis ta vastu tellimuse
Rakvere Reaalgümnaasium Andreas Preisfreund 10.m klass KEDA PEETAKSE TÄNAPÄEVAL EDUKAKS INIMESEKS? majanduse praktiline töö Hindaja: Martti Marksoo Rakvere 2014 Igaüks ihkab olla väga edukas ja soovib elus hästi läbi lüüa. Tee edukuseni võib olla aga raske ja keeruline
Antud maalis on vorm peaaegu taandatud kalligraafilisteks märkideks. 1893. aasta detsembrikuus korraldas Munch näituse Unter den Lindenis. Tema samal aastal valminud kuulus teos ,,Surm haigetoas" tekitas palju ärevust kunstiseltskondades. Teoses kajastub jällegi ta õe Sophie surm. Sellel maalil on näha ka Edvard ja ülejäänud perekond. Samal aastal oli lõplikult valmis saanud tema üks kuulsamaid maale ,,Karje." Mõni aasta hiljem suri tema vend Andreas, see oli järjekordne saatusehoop kunstnikule, mis leidis kajastamist ka tema loomingus. Aasta hiljem lahkus Munch Berliinist ja sõitis Pariisi. Siin keskendus ta maalimise asemel graafikale ja litograafiale. Ta tegutses selle ala ühe kuulsaima kunstniku Auguste Cloti käe all. Tänapäeval loetakse Edvardit isegi üheks litograafia klassikuks. Järgnevatel aastatel valmis veel palju maale ,,Metabolism", ,,Aadam" ja paljud teised.
· 70 000 75 000 nälga surnute arv Eest kirjasõna · Piibli tõlkimine, eeldus kirjalikule normeerimine · 1637. a Heinrich Stahl,Tallinnas Toompeal õpetaja, I eesti keele grammatika · 1686. a piiblikonverentsid Liepa mõsias Võnnus · 1687. a Pilistveres, ei jõutud üksmeelsusele · 1693. a Johan Hornung avaldas ladina keelse eesti keele grammatika · Vana kirjaviis kehtis XIX sajandi keskpaigani Heinrich Stahl Eesti kirjasõna · Andreas Virginius ja tema poeg Andrian tõlkisid ja toimetasid 1686. a lõunaeestikeelse Uus (Vastne) Testament · Kirikulaulude tõlkija Martin Gilläus, "Ma tulen taevast ülevalt'' · Eestikeelne luule · 16311710. a ilmusid vähemalt 45 eestikeelset raamatut, maakeeles · 1675. a hakkas Tallinnas ilmuma ajaleht Ordinari Freytags Post Zeitung Gümnaasiumid ja Tartu ülikool · Johan Skytte Liivimaa kindralkuberner · 1630. a loodi Tartus nn. Akadeemiline
võimalik tuvastada kuni 0,02 mm laiune pragu. Kuivõrd see meetod lubab avastada defekte kuni 6 mm sügavusele ning meie peamiseks murelapseks on just pinnakarastuse pingetest tekkinud defektid, on rahuldab antud meetod täielikult kõiki vajadusi. Sellest hoolimata võib tundlikkuse tõstmiseks kasutada heljumina petrooleumit. 14. Kasutatud kirjandus 1. Ulrich Fisher, Roland Gomeringer, Max Heinzler, Roland Kilgus, Friedrich Näher, Stefan Oesterle, Heinz Paetzold, Andreas Stephan, ,,Mehaanikainseneri käsiraamat" (originaal pealkiri ,,Mechanical and Metal Trades Handbook"), TTÜ kirjastus 2012 2. Priit Kulu, Daniil Arensburger, Andres Laansoo, Feodor Kommel, ,,Materjaliõpetus: Juhendmaterjalid ja ülesanded materjalitehnika bakalaureuseõppe kodutöödeks", TTÜ kirjastus 2003 3. Enn Hendre, Priit Kulu, Jakob Kübarsepp, Tiit Metusala, Olev Tapupere, ,,Materjalitehnika", TTÜ kirjastus 2003 4. C. W
kohal. Tuntuimad passiooni loojad: - Heinrich Schütz - J. S. Bach Pillid: Viiuli esilekerkimine soolo- ja ansamblipilliks on üks 17.saj suurimaid muutuseid. Viiulile hakati looma väga virtuoosseid teoseid. ! 17.saj sai viiulist kammeransambli ja orkestri peamine meloodiapill. Viiuli kiire tõus oli seotud kuulsa viiulimestrite koolkonnaga Cremonas: - Meister Nicolo Amati, õpilaste Andreas Guarneri ja Antonio Stradivari käeall kujunes viiulite klassikaline kuju ja ehitus. - Nende viiulid kuuluvad aegade kõrgeimalt hinnatud instrumentide hulka. - Viiulite erilise ja kauni kõla saladus on siiani avastamata OMG Viola di gamba - tsello otsene eelkäija ja tunti ka virtuoosse soolopillina Oboe - puhkpillide meloodiapill, mis mängis orkestris sageli viiuliga unisoonis, andes viiulile sära juurde Fagott - basspill
küpsetatud pabulaid." M tahtis teada, ega L libahundiks käi. Ta oli kindel, et poiss ei taha sellest ainult rääkida. L üritas M-le ussisõnu õpetada, aga sellest ei tulnud midagi välja. L üritas neiule selgeks teha, et ka mingeid haldjaid pole metsas olemas, aga too ei uskunud. Siis kutsus M teda kloostri juurde munkade laulu kuulama ja oli sellest vaimustuses. Ta kiitis ka raudrüütlite kiivreid ja läikivat rüüd. 19.peatükk Kloostri juurde tulevad Pärtel, Jaakop ja Andreas. Ka neile meeldis kastraatide laul ja munkade soeng. Poisid kiitsid atra ja töö tegemist. Pärtel ei mäletanud üldse ussisõnu. Andreas mõtles ainult sellest, kuidas tüdrukuid voodisse saada. Ta tahtis olla rüütli teener. M arvas, et L tahab ka külasse elama tulla. Nad läksid lauta ja Johannes hakkas seal munkadelt kuuldud ütluste järgi lehma ravima. L nägi kohe, et see lehm on vanadusse suremas. Joh.
Peale orduriigi kadumist läänistati Rakvere linnuse ala 1618 von Brederode suguvõsale, pannes sellega aluse Rakvere mõisale (Schloß Wesenberg). Alguses kasutas mõisnik arvatavasti linnuse tervemaid hooneid, kuid üsna pea rajas ta uue mõisasüdame frantsisklaste kloostri varemetele. Alates 1669. aastast kuulus mõis von Tiesenhausenite perekonnale. 19. sajandi lõpul siirdus mõis Edler von Rennenkampffide perekonna valdusse. Mõisa viimane omanik enne 1919. aasta võõrandamist oli Karl Andreas Edler von Rennenkampff. Praeguseni säilinud mõisa hoonestus pärineb 18.-19. sajandist. 18. sajandi keskpaigast pärineb mõisa ait, mille hoovile avaneval kolmnurkfrontoonil on meisterlik rokokoo-kaunistus. Mõisa klassitsismi sugemetega historitsistlik peahoone on ehitatud 1850. aasta paiku. Algselt ühekorruseline hoone on 1920tel aastatel ehitatud kahekorruseliseks, mil ta ehitati ümber rahvamajaks. 1930tel aastatel ehitati mõisahoone vasakpoolsesse otsa suure saalikorpusega teatrihoone
Too näiteid. Väägvere pillikoori tegutses David Otto Wirkhausi eestvedamisel. Tema isa David Wirkhausi algatusel hangiti pille juurde ja ta õpetas noortele pillimängu, sealhulgas ka oma pojale David Ottole.4. Kes oli Janis Cimze ja missugune oli tema roll eesti muusikaloos? Ta oli Saksamaal õppinud lätlane, kes juhatas koolmeistrite seminari. Ta õpetas laulmist, klaveri-oreli-ja viiulimängu, harmooniat jne. 1.Milles seisneb Johann August Hageni ja Andreas Erlemanni muusikaalaste väljaannete tähtsus? J.A. Hagen pani aluse eestikeelsele muusikaterminoloogiale. Tema õpik oli tollal paljudele muusikaharrastajastele ainus abivahend. A. Erlemanni väljaanne sisaldas noodiõpetust, seletusi harmoonia, pillide ja kompositsiooni kohta jne. Võib pidada juba muusikakäsiraamatuks2. Kuidas iseloomustasid saksa päritolu kultuuritegelased kirikulaulu olukorda Eestimaal? Et kirikulaul on moonutatud ja halva tasemega. Koraale lauldakse vigaselt. 3
*1687.a võttis Liivimaa maapäev võimude nõudel vastu otsuse rajada mõisnike kulul igasse kihelkonda talurahvakool ning seada ametisse koolmeister Vanem eestikeelne kirjasõna: *1637.a esimene eesti keele grammatika, koostajaks Heinrich Stahl *Tol ajal peeti heaks tooniks kinkida mõni eestikeelne luuuletus või kirjutada paar eestikeelset rida dissertatsiooni algusesse (haritlastel), sest seda peeti eksootikaks *Esimene eestikeelne piibel 1686.a Uus Testament, tõlkisid ja toimetasid Andreas Virginius ja tema poeg Adrian *1693.a ilmus Johann Hornungi ladinakeelne eesti keele grammatika Tartu Ülikooli asutamine: *Asutas Johan Skytte 1632.aastal *Neli teaduskonda: usu-,õigus-,arsti-ja filosoofiateaduskond. Õppetöö toimus ladina keeles Põhjasõda Sõja põhjused *venemaa soov saada väljapääs Läänemerele "raiuda aken Euroopasse" *Poola ja Taani soov laiendada oma alasid Rootsi valduste arvel Osalevate riikide valitsejad *Rootsi kuningas Karl XII *Vene tsaar Peeter I
aastal ladinakeelse eesti keele grammatika, Pannes mõlemalt koolkonnalt laenates kirja põhjaeesti õigekirja reeglid. Need reeglid, mida me tunneme nn. Vana kirjaviisi nime all, kehtisid kuni XIX sajandi keskpaigani. Suutmatus kirjaviisi üle kokkuleppele jõuda oli ka peamine põhjus, miks piibel tervikuna Rootsi ajal eesti keeles ei ilmunud. Siiski jõuti 1686. aastal välja anda lõunaeestikeelne Uus ( Vastne) Testament, mille tõlkisid ja toimetasid Kambja pastor Andreas Virginius ja tema poeg Adrian. Muuhulgas oli see esimene läbinisti eestikeelne raamat. Käsikirjaliselt jõuti valmis ka Vana Testamendi tõlkega ning Uue Testamendi põhjaeestikeelse esitusega, kuid Põhjasõda takistas nende trükki jõudmist. Rootsi aja trükised olid valdavalt vaimuliku sisuga. Aastatel 1632-1638 avaldas Stahl mahuka neljaosalise „Käsi-ja Koduraamatu Eesti vürstkonna jaoks Liivimaal”,mille tekst oli trükitud paralleelselt saksa ja eesti keeles
At both the 2006 and 2010 Winter Olympics, White won gold in the snowboard halfpipe event. White has also participated in the Winter X Games, where he has won a medal every year since 2002. Including all winter X Games competitions through 2009, his medal count stands at 15 (10 gold, 3 silver, 2 bronze), among which is the first quadruple win streak by a male athlete in one discipline, the snowboard slopestyle. White's streak was snapped in 2007 when he lost to Andreas Wiig and Teddy Flandreau, with White taking the bronze. He won the Air & Style Contest in 2003 and 2004. 2006 Winter Olympics See also: Snowboarding at the 2006 Winter Olympics and 2006 Winter Olympics At the 2006 Winter Olympics, White won gold in the half-pipe.[5] After his first run in qualifications, White was almost out of competition, scoring only 37.7. On his second run, he recorded a score of 45.3. In the finals, White recorded a score of 46
Enne, kui tüdruk reageerida jõudis, laskus noormees juba ühele põlvele ning küsis: ,,Marlene, kas sa abielluksid minuga?" ,,Loomulikult," vastas tüdruk heldinult. Pulmad peeti linna kõige ilusamas kirikus ning kohal olid kõik nende lähedasemad sõbrad. Neid ei olnud palju, kuid see ei olnudki oluline. Need pulmad olid uhkeimad, mida maa kunagi näinud oli ning nende armastus sügavam kui ookeani sügavaim süvik. Marlene ja Andreas elasid õnnelikult oma elulõpuni või ehk oleks õigem öelda, et tantsisid. Ning kui nad veel surnud pole, siis teevad nad seda siiamaani.
Liivi sõda, Rootsi aeg Eestis, Põhjasõda (+talupoegade ja mõisnike olukord peale sõda). 1Mõisted: 2,,Tartu maks" - Venemaa poolt 1550. aastatel Tartu piiskopkonnalt nõutud maksunõue. 3,,Liivimaa kroonika" - preester Henriku kirjutatud misjonikroonika, mis käsitleb tänapäeva Eesti ja Läti alal elanud rahvaste ristimist ja alistamist sakslastele 13. sajandi alguses. 4Vasturformatsioon algatatud abinõud protestantismile kaotatud alade tagasivõitmiseks. 5Jesuiidid katoliku kiriku mungaordu liikmed. 6Reduktsioon mõisate riigistamine. 7Maanõunike kolleegium tähtsate isikute koosolek. 8Manufaktuur hiliskeskajal arenenud tööjaotusega käsitööettevõte, kus töötasid palgatöölised. 9Academia Gustaviana 1632-1656 trükitud ladinakeelne juhuluule. 10Vakuraamat talude ja nendel lasuvatekoormiste nimekiri. 11Restitutsioon mõisate tagastamine endistele valdajatele. 12Aadlimatriklid rüütelkonna liikmete erilised nimekirjad. Üksnes aadli...
REFERAAT Andrus Veerpalu Gümnaasium 6 klass 2011.-2012.õ.-a. Koostas: SISUKORD 1.Kes on Andrus Veerpalu? 2.Teekonna algus. 3.Elustiil. 4.Sportlikud saavutused. 5.Karjääri lõpp. 6.Lõpetuseks 1.KES ON ANDRUS VEERPALU? Andrus Veerpalu nime teavad tänapäeval kõik-ka need,kes ise ei olegi suured spordifanaatikud.Sellest tagasihoidlikust Pärnumaa poisist sai läbi aegade Eesti kõige edukaim meessportlane olümpiamängudel,olles võitnud kolm medalit,millest kaks on kuldsed.Lisaks on meie endine murdmaasuusataja ka kahekordne maailmameister. Oma sportlaskarjääri lõpetas Andrus 40-aastaselt.Vastava otsuse tegi ta meedias teatavaks 23.veebruaril 2011 aastal.Oma osa mängis lõpetamise juures ka positiivseks osutunud dopinguproov,mida sel ajal avalikkuse eest kiivalt varjati. 2.TEEKONNA ALGUS. Andrus Ve...
nad elama paradiisi- Eedeni aeda Juuda suudlus - Juudase äraandlik suudlus, millega ta vahimeestele Ketsmani aias Jeesuse välja andis. Tegu, mille tagajärjeks oli ristilöömine. Tänapäeval hea näoga käkikeeramine, reeturlik tegutsemisviis. Juuda seeklid - Juudas Iskariot, Uues Testamendis Jeesus Kristuse 12. apostlist see, kes ta 30 hõbeseekli eest reetis; Kristus suudeles andis ta kinnivõtjaile tema isiksusest märku. Juudas on reetlikkuse võrdkuju. 12 jüngrit - Siimon Peetrus, Andreas, Jaakobus, Johannes, Leevia Matteus, Filippus, Bartolomeus, Toomas, Jakoobus Alfeuse poeg, Taddeus, Siimon Kaanast, Juudas Iskariot 4 apostlit(evangelisti) - Matteus (ingel), Markus (tiibadega lõvi) Luukas ( tiibadega härg), Johannes (kotkas) Kolgata tee - kannatuste rada. Kristus hukati Kolgata mäel oma risti ise kandma - Jeesus pidi ise Kolgata mäele minnes kandma oma risti. Tähendab: täitma kõrgema poolt määratud rasket kohustust, kannatama kõiki elu katsumusi.
laboratooriumi. 1939 kaitses Ramul doktoritööd Herbarti matemaatilise psühholoogia ajaloost. P. õpetamise ja populariseerimise kõrval on Ramulil teeneid ka psühholoogia ajaloo uurijana. Tema artiklid (ilmusid ajakirjas "American Psychologists" 1960 ja 1963) on kaalukad uurimused 17. saj. psühholoogia ja psühholoogiliste mõõtmiste ajaloo vallast. Kahe sõja vahelisest perioodist väärib märkimist TÜ õigusteaduse prof. Andreas Bjerre, kes avaldas mõistva p. seisukohalt lähtuva uurimuse mõrvap-st (1925). Olulised on samuti Eduard Tennmanni tööd religioonipsühholoogiast ("Üldine usundipsühholoogia", 1936; "Ekstaas ja müstika",1936). · Kõige märkimisväärsem saavutus psühholoogia valdkonnas oli Juhan Torki "Eesti laste intelligents" (1939), mis kujutab laiaulatuslikku eesti laste vaimsete võimete uurimust. Torki ideed ja töö tulemused (nt
aastatel Itaalias ja 1550. aastatel Veneetsias, levib kuni -1600. Maneristid hakkasid massiliselt matkima suurmeistrite, eriti Raffaeli ja Michelangelo teoseid, kasutades nende maneeri. Maneristide tööd mõjuvad pisut elukaugete ja fantastilistena, neist õhkub liialdatud tundeid ja paatost, värvigamma on ebatavaline, valgus kummaline. GAG, Marju Liidja, 2005 El Greco (1541-1614). Vasakul Püha Martin ja kerjus, paremal Püha Andreas ja Püha Franciscus. El Greco. Krahv Orgazi haudapanek. El Greco. Vasakul Karjased Jeesuslast kummardamas, paremal Toledo äikeses. Tintoretto (1518-1594). Püha õhtusöömaaeg. Tintoretto. Detail Doodzide palees asuvast maalist Paradiis (7x22m).
Kuulutus antakse edasi nägemuste, varjunimede ja sümbolitega. Raamat lõpeb kirjeldusega taevast, kus Jumal ja ta rahvas on üks ning kõik valu ja kurjus on igaveseks kadunud. Apostel Esimesed kristlikud usukuulutajad pärast Jeesus Kristuse surma, tähtsaimad on Peetrus ja Paulus. Apokriiva Piibli kaanonisse mittekuuluvad, kuid tekkeajalt ning sisult Piiblile lähedased judaistlikud ja varakristlikud teosed. 12 jüngrit 1. Püha Peetrus 2. Püha Andreas 3. Johannes 4. Püha Jaakobus Vanem 5. Filippus 6. Püha Bartolomeus 7. Püha Toomas 8. Matteus 9. Püha Jaakobus Noorem 10. Siimon Seloot 11. Taddeus 12. Juudas Iskareot 4 evangelisti: 1. Matteus sümboliseerib Jeesuse sugupuud 2. Markus sümboliseerib Risitja Johannese hüüdjat häält kõrbes 3. Luukas Ristija Johannese isa ohvrit 4. Johannes Johannese evangeeliumi kõrge teoloogiline mõtlemine.
Linna ilmus Jeesus ja Laatsaruse õde ütles et kui ta oleks varem tulnud oleks nad ta päästa suutnud aga ta oli kindel et Jeesus suudab seda ka nüüd. Jeesus juhatati koopasse kus Laatsarus neljandat päeva lamas, kivi veeretati koopasuu eest ära ja Jeesus ütles: " Laatsarus tule välja" ja ta tuligi välja. Variser- silmakirjateener, Juudi seaduste tundja, andis käsu Jeesuse risti löömiseks 12 jüngrit Siimon Peetrus, Andreas, Jaakobus, Johannes, Leevia Matteus, Filippus, Bartolomeus, Toomas, Jakoobus Alfeuse poeg, Taddeus, Siimon Kaanast, Juudas Iskariot 4 apostlit sümbolitega Matteus (ingel), Markus (tiibadega lõvi) Luukas ( tiibadega härg), Johannes (kotkas) Moosese 10 käsku - sul ei või olla muid jumalaid minu kõrval - ära võta Issanda, oma Humala nime ilmaasjata suhu - Pühitse hingamispäeva- 6 päeva tee tööd ja seitsmes puhka - Austa oma isa ja ema - Ära tapa
Liivi sõda: aeg, osapooled, tagajärjed. 1558-1583. Rootsi, Venemaa, Poola, Taani. Liivi sõja tagajärjel loovutas Venemaa Rootsile põhja-Eesti ja Ingerimaa. Rahulepingud (aasta, osapooled, sisu): Jam Zapolski-1582, Venemaa-Poola.Venemaa loovutab kõik oma linnused Liivimaal. Pljussa-1583, Venemaa-Rootsi.Venemaa loovutab Põhja-Eesti ja Ingerimaa. Täyssinä-1595, Venemaa-Rootsi. Ingerimaa saadakse rootslastelt tagasi. Stolbovo-1617, Venemaa-Rootsi. Ingerimaa läheb tagasi rootslastele. Altmargi-1629, Poola-Rootsi. Poola loovutab kõik Liivimaa alad, kogu mandrieesti on Rootsi kontrolli all. Brömsebro-1645 Taani-Rootsi. Taani loovutab oma valdused Saaremaal Rootsile. Oliwa-1660, Poola peab tunnistama Rootsi õigusi Liivimaale Kärde-1661, Venemaa tunnistab Rootsi õigusi Liivimaale Uusikaupunki-1721, Rootsi-Venemaa. Rootsi loovutab venemaale kõik alad. Põhjasõda: aeg, osapooled, tagajärjed. 1700-1721. Vene tsaar Peeter I, Poola kuningas Augu...
Haridus ja kultuur 1. Millega jäid Eesti ajalukku B.G. Forselius õpetas koolmeistreid välja, alustas talupoiste tasuta õpetamist, 1684 oli Tartus tema rahvakooliõpetajate Seminar. H. Stahl koostas esimese eesti keele grammatika J. Skytte tema eestvõttel loodi 1630.a Tartus Akadeemiline gümnaasium, mis kujunes omamoodi eelastmeks ülikooli rajamisele Andreas Virginius tõlkis ja toimetas Uue Testamendi 2. Nimetage 2 tähtsamat sündmust Rootsi ajal järgmistes kultuurivaldkondades: a) haridus Forseliuse seminar (1684); Tartu ülikooli asutamine (1632) b) eestikeelne kirjasõna Esimene eestikeele grammatika ilmumine (1637); Uue Testamendi tõlkimine ja toimetamine (1686;1715) 3. Ebausk ja nõidumine. Luteri pastorid pidasid eestlaste uskumusi ebausuks ning hävitasid ohverdamispaiku. 1642
tähtsust piibli tõlkimine rahvuskeelde. Selle käigus toimus uute sõnade tuletamine ja loomine. Alles 1637. Aastal koostas Tallinna toomkiriku õpetaja Heinrich Stahl esimese eesti keele grammatika. Kirjaviisi üle vaieldi nn piiblikonverentsidel. Selle vaidluse alusel avaldas Johan Hornung 1693 aastal ladinakeelse eesti keele grammatika. Konsensuse puudumise tõttu anti välja ainult lõunaeestikeelne Uus Testament, mille tõlkisid Andreas Virginius ja tema poeg Adrian. Rootsi aja trükised olid peamiselt vaimuliku sisuga. Sai alguse ilmalik eestikeelne luule. Rootsi aja lõppu jääb ka Eesti ajakirjanduse areng. Gümnaasiumid ja Tartu ülikool. Liivimaa haridusolude korraldamisel etendas suurt osa Johan Skytte. Tema eestvõttel loodi Tartus nn Akadeemiline gümnaasium (lähedane kõrgkoolile). Avati gümnaasium ka Tallinnas. Tartu ülikool avati 15. Oktoobril 1632 aastal
The Great Wave off Kanagawa The Great Wave off Kanagawa , also known as The Great Wave or simply The Wave, is a woodblock print by theJapanese artist Hokusai. An example of ukiyo-e art, it was published sometime between 1830 and 1833[1] (during the Edo Period) as the first in Hokusai's series Thirty-six Views of Mount Fuji(Fugaku sanjrokkei (?)), and is his most famous work. This particular woodblock is one of the most recognized works of Japanese art in the world. It depicts an enormous wavethreatening boats near the Japanese prefecture of Kanagawa. While sometimes assumed to be a tsunami, the wave is, as the picture's title notes, more likely to be a large okinami literally "wave of the open sea." As in all the prints in the series, it depicts the area around Mount Fuji under particular conditions, and the mountain itself appears in the background. COPIES Copies of the print are in many Western collections, including the Metropolita...
_van_Rijn_026.jpg 11 Autor: Rembrandt Harmenszoon van Rijnm Pealkiri: Portrait of a couple as figures from the Old Testament, known as `The Jewish bride' Aasta: 1665-1669 Asukoht: The Rijksmuseum, Holland Link: http://en.wikipedia.org/wiki/File:Rembrandt_Harmensz._van_Rijn_- _Portret_van_een_paar_als_Oud-Testamentische_figuren,_genaamd_ %27Het_Joodse_bruidje%27_-_Google_Art_Project.jpg 12 Autor: Andreas Möller Pealkiri: Kaiserin Maria Theresia (1717-1780) im Alter von elf Jahren, Kniestück Aasta: 1727 Asukoht: The Kunsthistorisches Museum, Austria Link: http://bilddatenbank.khm.at/viewArtefact?id=2413 13 Autor: Peter Danckerts de Rij Pealkiri: Cecilia Renata of Austria, Queen of Poland Aasta: 1643 Asukoht: Nationalmuseum (või National Museum of Fine Arts), Rootsi Link: http://en.wikipedia.org/wiki/File:Cecylia_Renata_Habsbur %C5%BCanka.JPG
aastatel Itaalias ja 1550. aastatel Veneetsias, levib kuni -1600. Maneristid hakkasid massiliselt matkima suurmeistrite, eriti Raffaeli ja Michelangelo teoseid, kasutades nende maneeri. Maneristide tööd mõjuvad pisut elukaugete ja fantastilistena, neist õhkub liialdatud tundeid ja paatost, värvigamma on ebatavaline, valgus kummaline. GAG, Marju Liidja, 2005 El Greco (1541-1614). Vasakul Püha Martin ja kerjus, paremal Püha Andreas ja Püha Franciscus. El Greco. Krahv Orgazi haudapanek. El Greco. Vasakul Karjased Jeesuslast kummardamas, paremal Toledo äikeses. Tintoretto (1518-1594). Püha õhtusöömaaeg. Tintoretto. Detail Doodzide palees asuvast maalist Paradiis (7x22m).
järgi oli lubatud kristlikel palveränduritel Püha maa külastamine. Kolmas ristisõda oli läbi kukkunud. Neljas ristisõda 1202- 1204- kristliku Bütsantsi pealinna Konstantinoopoli vallutamise järel loodi Ladina keisririik. Viies ristisõda 1228- 1229- kristlaste järjekordne katse tagasi vallutada Jeruusalemma ja Püha Maad moslemitelt. Ristisõja kuulutas välja paavst Honorius III, ristisõdalaste vägesid hakkasid juhtima Austria kuningas Leopold VI ja Ungari kuningas Andreas II. 1218 liitus sõjaga veel sakslaste armee ning hollandi-flaami- friisi segaarmee, mida juhtis William I, Hollandi krahv. Kuues ristisõda 1248- 1254- ristisõda juhtis Saksa-Rooma keiser Friedrich II, kes oma abielu kaudu pretendeeris ka Jeruusalemma kuningaks. Seitsmes ristisõda 1270- eestvedaja paavst Innocentius IV ja Prantsuse kuningas Louis IX Püha. Sõja sihiks Egiptus. Ettevõtmine nurjus. Tulemused: Vallandus juutide tagakiusamine, Paavsti kriitika tugevnes, vihkamine
Kirjutas üle 200 lavateksti, nii komöödiaid kui tõsidraamasid. Tallinnas valmis mitmeid näidendeid ja melodraama "Menschenhass und Reue" (1789) millega Kotzebue sai tuntuks. Tema eesti- ja saksakeelses rahvatükis "Isalik ootus" ("Die väterliche Erwartung. Eine ländliche Familien Scene in Esthland mit untermischten Gesängen") oli teatrietendusel ka eestlasi. Muusika kirjutas Tallinna Gümnaasiumi filosoofia ja ajaloo professor Ernst August Wilhelm Hoerschelmann . Peter Andreas Christoph Johann Steinsberg (24.jaanuar 1795- surmaaeg teadmata) oli eesti päritolu Saksa Teatri kutseline näitekirjanik ja näitleja. 1812.aastal lõpetas Tallinna Kreiskooli. Mart Lepiku ja Hans Treumanni uuringute järgi võis kutse omandada 1809. a Saksa teatri juurde asutatud teatrikoolis, mille olemasolu tõestab meile kuukiri Ruthenia sama aasta märtsist. Steinsberg kirjutas järgmised eestikeelsed näidenditekstid, lavastas need ja mängis ise peaosades:
Suuri aknapindu, õhulisi võlve, ehisfiaale, välimisi tugikaari jm elemente kas ei kasutatud või kasutati haruharva. Isegi Lõuna-Eesti tellisehituse piirkonnas olid siinsed tolle aja ehitised tihti küllaltki massiivsed (nt Tartu Jaani kirik ja Toomkirik). Gootika tõusis neogootikana (pseudogootikana) Eestis taas au sisse peamiselt 19. sajandil. Neogootika varaseimad suursugused näited on 1830ndatel aastatel varemeist taastatud Oleviste kirik Tallinnas ning Peterburi arhitekti Andreas (Andrei) Stackenschneideri poolt 1830ndatel aastatel projekteeritud Keila-Joa mõis. Samas kasutati teravkaartel põhinevaid neogooti elemente mõningate mõisate kõrvalhoonetes veel 18. sajandi lõpulgi. 19. sajandi lõpul, historitsismi hiilgeajal, oli neogooti stiil Eesti arhitektuuris teiste neostiilide kõrval üsna sageli kasutatav. 20. sajandi esikümnendil stiil hääbus, jäädes mõningal määral kasutatavaks vaid sakraalarhitektuuris (eriti vanade kirikute rekonstrueerimisel).
Niguliste kirik Koostaja: Roland Allmägi Juhendaja: Tiina Treibold Tallinn 2012 Üldine informatsioon ja ajalugu Tallinna Niguliste kirik on hilisgooti sakraalarhitektuuri stiilis kirik Tallinnas. Kirik on pühitsetud kaupmeeste ja meresõitjate pühakule Nikolausele. Arvatavasti valmis esmalt neljatahuline väike kooriruum, mis asus praeguse kooriruumi keskkohas. Kiriku ehitus lõppes 1230. aastal ja rajati Ojamaalt saabunud saksa kaupmeeste asula keskusena. Sellel ajal ei olnud Tallinn veel täelikult kaitsepiirdega ümbritsetud ning Niguliste oma raskete riivpalkide, suletavate sissepääsude, laskeavade ja pelgupaikadega oli ühtlasi kaitsekirikuks. 14. sajandil pärast linnamüüri valmimist muutus Niguliste tavaliseks kogudusekirikuks. Niguliste oli ainus kirik Tallinna all-linnas, mille sisustus jäi puutumata 1523. aastal luterliku reformatsiooniga kaasnenud pild...
Väike-Maarja Gümnaasium VESI Referaat Andreas Preisfreund Väike-Maarja 2007 1 SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS..................................................................................................................................3 1. VESI.........................................................................................................................................
Suuri aknapindu, õhulisi võlve, ehisfiaale, välimisi tugikaari jm elemente kas ei kasutatud või kasutati haruharva. Isegi Lõuna-Eesti tellisehituse piirkonnas olid siinsed tolle aja ehitised tihti küllaltki massiivsed (nt Tartu Jaani kirik ja Toomkirik). Gootika tõusis neogootikana (pseudogootikana) Eestis taas au sisse peamiselt 19. sajandil. Neogootika varaseimad suursugused näited on 1830ndatel aastatel varemeist taastatud Oleviste kirik Tallinnas ning Peterburi arhitekti Andreas (Andrei) Stackenschneideri poolt 1830ndatel aastatel projekteeritud Keila-Joa mõis. Samas kasutati teravkaartel põhinevaid neogooti elemente mõningate mõisate kõrvalhoonetes veel 18. sajandi lõpulgi. 19. sajandi lõpul, historitsismi hiilgeajal, oli neogooti stiil Eesti arhitektuuris teiste neostiilide kõrval üsna sageli kasutatav. 20. sajandi esikümnendil stiil hääbus, jäädes mõningal määral kasutatavaks vaid sakraalarhitektuuris (eriti vanade kirikute rekonstrueerimisel). 3
järgnenud pikaajalist palvetamist otsustas Gregorius 574. aasta paiku prefekti ameti koos muu maise eluoluga hüljata ning hakata mungaks. See oli pikaajalise sisemise puhtuseotsingu ja töötegemise jätk, millele vastandus Gregoriuse tugev tahe teenida avalikkust. Gregorius asus mungaellu suure entusiasmiga, asutades oma Sitsiilia maavaldustele kuus kloostrit. Samuti muutis ta kloostriks oma kodu Roomas, kuhu ta ka ise lihtsa mungana elama asus. Selle kloostri patroonikssai apostel Andreas. Kirikuloolased on eri meelt, kas Gregorius kuulus benediktiinide ordusse või mitte. KirikuloolaneCesare Baronio ei tunnusta Gregoriust benediktiinina, kuid Jean Mabillon on veendunud, et ta oli benediktiin. Mabilloni seisukoht on nüüdseks muutunud valitsevaks. Oma elu koduses mungakloostris on Gregorius hiljem pidanud õnnelikumaks ajaks oma elus. Tol ajal elatud range mungaelu oli tõenäoliselt põhjuseks ka ta tervise nõrgenemisele, mis endast hilisemas elus palju tunda andis.
1 EESTI AJALOO PERIOODID / Lühiiseloomustus: MUINASAEG (~10 tuh.a.eKr.-1227) · Pärast jääaja lõppu toimub Eesti ala järk-järguline asustamine ja kasvab rahvaarv (perioodi lõpuks ~150 tuhat). · Periood jaguneb peamiste tööriistade valmistamise järgi kiviajaks, pronksi- ja rauaajaks. · Keskmisel kiviajal (e. mesoliitikumis) Kunda kultuuri perioodil kujuneb välja esmaasustus. · Nooremal kiviajal (e.neoliitikumis) Kammkeraamika kultuuri ajal jõuavad Eesti alale soome-ugri hõimude esivanemad ning võetakse kasutusele keraamika (savinõud). · Nooremal kiviaja lõpul Venekirveste kultuuri perioodil mindi anastavalt majanduselt (küttimiselt / koriluselt / kalapüügilt) üle viljelevale majandusele- algas karjakasvatus ja algeline põlluharimine. · Rauaajal muutus põlluharimine ja karjakasvatus peamisteks elatusaladeks (alepõllundus ja söödiviljelus; kaheväljasüsteem). · Muinasaja lõpul kuju...
Keila Gümnaasium Referaat Renessansskunst Koostas: Kati Lilienthal Keila 2008 Vararenessanss Arhitektuur Murrangulised muutuses toimusid arhitektuuris. Kuigi arhitektid said nüüd üha enam tellimusi ka ilmalike hoonete loomiseks, jäid siiski selle ala kõige suuremad saavutised endiselt seotuks ristiusu kirikuga. Nii hoonete ülesehituses kui ka kaunistamisel loobuti kõigest gootilikust. Antiikaja mõjul hakati kõige täiuslikumaks pidama kupliga kaetud ehitisi; eeskujuks oli siin Rooma Panteon. Teerajajaks võib pidada Filippo Brunelleschit (1377-1446), kelle loodud ehitised Forenzes (eriti Firenze toomkiriku kuppel) ning antiikehitiste uuringud palju imetlejaid ja järgijaid leidsid. Renessansiajastul loodud hooneid kaunistasid sambad, pilastrid, lõvipead, putod (alasti lapsukesed), kipsist lille- ja puuviljavanikud, akantuselehed ja paljud muud roomaaegsete ehitiste varemetelt õpitud üksikasjad. Suur osa ...
Kuressaare Ametikool Tehniliste erialade osakond Rootsi aeg Referaat Juhendaja: Koostaja: Rühm: Kuressaare 2009 I Rootsi võimu kehtestamine kogu Eesti alal Halduskorraldus. Nagu enne, nii ka nüüd jäi Eesti ala jagatuks kahe kubermangu vahel. PõhjaEesti neli maakonda (Lääne, Harju, Järva ja Virumaa), mis olid Rootsi kätte läinud juba Liivi sõjas, moodustasid Eestimaa kubermangu. Poolalt vallutatud aladest, LõunaEestist ning PõhjaLätist kujunes Liivimaa kubermang, keskusega Riias. Eesti alalt kuulusid Liivimaa kubermangu Pärnu ja Tartu maakonnad, mis olid tänapäevastest vastavatest maakondadest märksa suuremad, hõlmates kogu LõunaEesti mandriosa. Saaremaa, mis liideti Rootsi valdustega alles 1645. aastal Taaniga sõlmitud Brömsebo rahuga, kuulus vormiliselt Liivimaa kubermangu, säilitades aga edaspi...
Clas Tott- Liivimaa kindralkuberner Johann Reinhold Patkul- Liivimaa aadlimees; mõisteti surma kui riigireetur Johan Skytte- Gustav II Adolfi õpetaja ja nõuandja Christian Ackermann- Tallinna Toomkiriku baroksete puunikerduste autor Bengt Gottfried Forselius- õpetaja; avas Tartu lähedal nn Forseliuse seminaari Pakri Hansu Jüri- Forseeliuse kaks kõige tublimat õpilast Igantsi Jaak- Forseeliuse kaks kõige tublimat õpilast Andreas Virginius Kambja pastor, tõlkis ,,Vastse Taestamendi" Henrich Stahl- avaldas eesti keele grammatika Johann Hornung -avaldas Hornungi grammatika, mis tunnustas eesti keele tegelikku vormiõpetust Karl XI- Rootsi valitseja aastast 1672. Peeter I- Vene tsaar Karl XII- Rootsi valitseja; sai troonile 15-aastaselt 23. sündmus 1671- kinnitati c.Totti maaseadustik, mida on loetud pärisorjuse lõpliku seadustamise aktiks. 1684- B.G.Forselius avab õpetajate seminari
lutheri väikese katekismuse, lauluraamatu, evangeeliumid, palveid jt tekste, mis idid hölbustama kirikuöpetajatel eesti keele kasutamist. Hornung 1693 aastal ilmus tema ladinakeelne eesti keele grammatika, tema kehtetatud reeglistikku tunneme kui vana kirjaviisi, mis oli kas kuni 19. saj keskpaigani. Skytte Tema eestvedamisel asutati 1632 TÜ Hupel Pöltsamaa pastor, literaat, kes koos P. Wildega andis välja I eestikeelset ajakirja Lühike Öpetus. Adrian ja Andreas Virginius tölkisid 1686.a löunaeestikeelset Uue Testamendi (Wastse)., 10. Aastaarvud 1680 reduktsioon,1696 1739 1765 1784 11. Mõisade liigitused: Köige enam oli 17.ja 18. saj rüütli- ehk eramöisaid, mis kuulusid peamiselt baltisaksa möisnikele. Teise suure rühma mood rriigi- ehk kroonumöisad, mida renditi välja. Kolmanda suure rühma mood kirikumisad ehk pastoraadid, olid eelmistega vrlds väiksemad ning andsid elatist kirikuöpetajale
kogu Põhjala kohal. Tänase seisuga võime täpsustada: Inimeste Maa kohal. Tema elukaar sai alguse õunaõite puhkemise ajal 20. mail Kalundborgis Taanis ja lõppes õunapuude õitseajal 10. juunil 1949 Lillehammeri haiglas Biograafia Sigrid Undset sündis norra arheoloogi Ingvald Martin Undseti ja tema taanlannast naise Anne Charlotte Gythi esimese lapsena ja Kalundborgi vägeva kantseleinõuniku Peter Andreas Gythi esimese lapselapsena.Ta oli ka allohvitseri ja Trondheimi Vollani sunnitöövangla juhataja,veltveebel Halvor Halvorsen Undseti ja tema naise Ollegaard Kristine Dahli esimene lapselaps.Laupäeval, 20 mail 1882. a. sündis Taanis Sigrit Undset.Ja 2.juulil,pühapäevasel päeval toimus ristimine Jumalaema kirikus,kus tema vanemad olid laulatatud.Sigrit sai ühe oma isapoolse esiema,Osterdalenist pärit Signe järgi nimeks Sigrid. Kui Sigrid oli 11-aastane, suri isa
keeleks. 1637. aastal koostas Heinrich Stahl esimese eesti keele grammatika, mis oli veel saksa keele reeglistikuga. Forselius tegi ettepaneku kasutada foneetilist kirjaviisi, kuid see ei leidnud toetamist. 1686. aastal vaieldi kirjaviisi üle piiblikonverentsidel, kuid üksmeelele ei jõutud. 1693. aastal avaldas Johan Hornung ladinakeelse eesti keele grammatika, kus olid põhjaeesti õigekirja reeglid. 1686. aastal anti välja ka lõunaeestikeelne Uus Testament, mille tõlkis Andreas Virginius. Tartu ülikool Poola aegne hoogne koolielu sundis ka Rootsi võime pingutama. Johan Skytte eestvõttel loodi 1630. aastal Tartus nn. Akadeemiline gümnaasium. Aasta hiljem esitas Skytte kuningale palve muuta gümnaasium ülikooliks, mida järgmise aasta juunis ka tehti. Ülikool avati pidulikult 15. oktoobril 1632 ja teda nimetati Academia Gustavianaks. Öeldi, et ülikooli võivad õppima asuda kõik, kuid talupoegadel seda võimalust siiski ei olnud. Ülikool tegutses Tartus 1656
Kuna see spodiala nõuab ka rahalist poolt, siis selles aitasid ka teda Tema vanemad ja on leidnud tänaseks ka mõned sponsorid. Taneli suur eeskujuks oli Tema isa, kes oli tugev ja Tanel tahtis tema moodi olla. Kuna selliseid kuulsaid sportlasi tema ajal ei olnud, siis polnud Tal väga eeskujuks kedagi teist kuni 10 eluaastani umbes. Kui Ta 14 sai tekkis Talle eeskujuks üks odaviskaja nimega Jan Zeleszeny, kes praegu hoiab maailmarekordit. Tema teine eeskuju oli Andreas Thorkildsen, kes oli Norra odaviskaja. Odaviskega hakkas tõsisemalt tegelema Tanel 16-ndast eluaastast, siis kui ta läks Audentese spordigümnaasiumin Tallinnasse. Seal Ta õppis ja treenis kuulsa ja hea treeneri Toomas Merila käe all. Ainult odaviskega otsustas Ta tegelema hakkata sellepärast, et oli selgelt teistest kergejõustiku alades väga palju üle. Odavise sobis talle väga hästi, kuna tal oli selleks noorena juba oskust ja tal tuli see suhteliselt kergelt välja.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
