Kordamisküsimused TARNEAHELA JUHTIMINE 1. Mis on tarneahel 1.TASAND Ettevõttesiseste tegevuste ning otseste tarnijate ja klientide võrgustik 2.TASAND Logistiline torujuhe algtarnijast lõpptarbijani Omavahel seotud logistilised tegevused 2. Virtuaalsed tarneahelad, 3 põhitunnust Töötajad asuvad paljudes erinevates paikades Struktuur kiiresti muutuv Paljusid funktsioone täidavad partnerid 3. Tarneahela äriprotsessid. Mis ahelas, mis üle. Kliendisuhete haldamine, klienditeeninduse korraldus, nõudluse juhtimine, tellimuste täitmine, tootmisvoo juhtimine, tarnijasuhete haldamine, tootearendus ja turuletoomine, tagastuste haldamine Tootja sisseost, tootmine, turundus ja müük, finantsid, logistika, tootearendus 4. Tarneahela juhtimise erinevused traditsioonilise juhtimise logistikaga Tarneahel on ühtne tervik, mitte fragmenteeritud elementide jada. Strateegilise juhtimise protsess, oluline strateegiline otsus süsteemide operatiivse juh...
kanalit neil on: kui mitut satelliiti vastuvõtja samaaegselt jälgib. Originaalselt on see piiratud 45 satelliidiga, aga kuna nende arv on ajaga kõvasti kasvanud, on aastaks 2007 vastuvõtjatel tüüpiliselt juba 12 või 20 kanalit. GPS vastuvõtjad võivad omada ka teisi atribuute ja kasutajaliideseid, nagu näiteks USB-d või Sinihammast (Bluetooth). Pilt GPS Printerid Printereid on palju erinevaid tüüpe. Vanasti toimus andmevahetus arvuti ja printeri vahel paralleelportide, tänapäeval enamasti USB kaabli või WiFi kaudu. Tänapäeval on moodsamad printimis tehnoloogiad tooneri põhised printerid, vedeltindi printerid, tahketindi printerid, värvi sublimatsiooni printerid, termoprinter ja UV printer. Varasemate printerite kiirusi mõõdeti kirjatähtedes sekundi kohta. Modernsemates printererites mõõdetakse kiirust lehtedes minuti kohta. Neid mõõtmisi kasutatakse eelkõige turustamisvahendina ega pole nii
Draiverid Referaat Tallinn 2013 Draiveri definitsioon Draiver on arvutiprogramm, mis loob võimaluse teistel kõrgtasemeaplikatsioonidel kasutada riistvarakomponentii. Igal riistvarakomponendil arvutis on olemas draiver. Ilma selleta ei saa riistvara töötada. Enamasti on andmevahetus draiveri ja riistvarakomponendi vahel loodud läbi arvutisiini või mingi teise ühenduskanali, mille külge riistvara on ühendatud. Kui kasutajarakendus tahab midagi komponendilt, siis selleks annab ta draiverile käsu ja draiver annab komponendile riistvara spetsiifilise käsu. Kui komponent tahab rakendusele saata andmeid, siis käib ka see läbi draiveri. Iga operatsioonisüsteemi ja riistvarakomponendi jaoks on tehtud eraldi seadmedraiverid. Draiveri otstarve
sihtpunkti jõuab pole oluline. Kui mingi sõlmpunkt katkeb, siis saadetakse see mööda teist sõlmpunkti, kuni ta jõuab määratud kohta. 1969 1969 ehitati valmis esimene funktsioneeriv võrk, mis ühendas nelja sõlmpunkti (California Ülikooli Los Angeleses, SRI'd Sranfordis, California Ülikooli Santa Barbaras ja Utah' Ülikooli). Seda võrku hakati kutsuma ARPANETiks. 1973 Alustati projektiga "The Internetting Project". Eesmärgiks oli ühendada lokaalseid võrke, mille andmevahetus toimub sarnastel põhimõtetel. Kaks teadlast, Vinton Cerf Standfordist ja Bob Kahn DARPAst, arendasid välja TCP/IP protokolli. 1974 Hakati kasutama väljendit Internet. 1976 DoD (ingl. Department of Defense) alustas katseid TCP/IP protokolliga ja varsti võeti see kasutusele ARPANETis. (Kuni 1983 on kasutusel nii NCP kui TCP/IP). 1979 Loodi USENET. Hajutatud uudistegrupi võrk. 1983 Esimesel jaanuaril mindi täielikult üle TCP/IP protokollile.
2.1.1 Sisemised ja välised siinid Sisemise siini abil ühendatakse protsessoriga adapter või lisakaart, mille külge omakorda ühendatakse välisseade (või mitu seadet). Sisemised siinid on näiteks ISA, PCI ja AGP. Väline siin võimaldab ühendada arvutit seadmetega, mis asuvad väljaspool arvuti korpust (põhiplokki). Välisteks siinideks on näiteks COM ja LPT pordid, USB ja IEEE 1394. 2.2 Sisemised siinid Arvutisisene ja -väline andmevahetus emaplaadil toimub erinevate andmevahetussiinide kaudu, mis mõjutab väga oluliselt arvuti töökiirust. Lühike lokaalne siin (local bus) ühendab omavahel protsessorit, vahemälu ja operatiivmälu. Sisend-väljundsiinid ühendavad erinevaid välisseadmeid protsessoriga. Nad on protsessoriga ühendatud nn. silla (bridge) abil, mille funktsioone täidab kiibistik emaplaadil. 1 Järgnev joonis illustreerib eelnevat juttu.
(registriaadress) 1 aadressiga arvuti kk + I operandi aadress Ac akumulaatorregister. 1 operand asub mälus, teine operand ning resultaat samal akumulaatorregistri aadressil Käsusüsteem: andmeedastuskäsud MOV, LOAD, STORE aritmeetika-loogika käsud AND, OR, SUB, MUL siirete käsud JMP, CALL, RET pinumälu, I/O-seadmete, CPU juhtimise käsud PUSH, POP, IN, OUT, NOP Andmeedastuse juhtimine(bus arbitation): süsteemid katkestustega ja ilma, prioriteedid Passiivne andmevahetus I/O seadmete prioriteetide probleem lahendatakse korrapäraselt mux-'de kaudu. Seadme käest loetakse olekusõna ning järjestatakse andmevahetuseks ... polling. Staatiline vs dünaamiline prioriteetide jaotamine Katkestustega süsteem katkestus = pöördumine alamprogrammi poole CPU lõpetab poolelioleva käsu, PC (process count) & PSW (process status word) pinumällu. PC-sse AP I käsk. Polling + Interrupt programne katkestuste lahendamine
Tallinna Transpordikool Logistik Kadi Kurg Klienditeenindus logistilistes süsteemides Referaat Juhendaja : Ly Svistun Tallinn 2012 Sisukord: Klienditeeninduse tähendus minu jaoks.........................................................................3 Klienditeeninduse mõiste...............................................................................................3 Klienditeeninduse elemendid.........................................................................................3 Klienditeeninduse faktorid...........................
soovitud kohas (siis klahv vabastatakse). Nii saab näiteks kuva osa (tekstilõigu, rea, veeru) esile tõsta (vastav ekraanipiirkond kujutatakse muuvärvilisena), et seda tervikliku objektina edasi töödelda,mida tekstitoimetites sageli vajatakse. Klõpsutamisega esiletõstetud graafilisi elemente saab lohistamise abil muundada ja teisaldada. 6. HIIRE ÜHENDAMINE Hiir ühendatakse arvuti jadaborti (COM- port), s.t. andmevahetus arvuti ja hiire vahel käib jadakoodis. Signaalide töötlemiseks ja edastamiseks asub hiire korpuses eriotstarbeline integraallülitus või mikroprotsessor, mis hoolitseb hiire liikumissignaalide ja nupuvajutuste kodeerimise ning arvutisse saatmise eest. Hiire iseloomustamisel märgitakse tavaliselt ka, kas ta on varustatud 9- või 25-kontaktilise jadapistikuga. Kui arvutis on mittesobiv jadapordipistik, aitab hädast 9-25 või 25-9 üleminek; selliseid pistmikke
Piltlikult võib kujutada seda kui protseduuri, kus pabereid lisatakse ühekaupa üksteise otsa ja vastavalt vajadusele võetakse neid sealt ühekaupa. Kui läheb vaja võtta välje 5 element pealt, tuleb esmalt ära tõsta tema peal olnud 4 elementi, ning ales siis pääseb soovitud elemendile ligi. Pilet 12 1. Loendurid. - Vaata Pilet2 2. Suvapöördusmälud. - Vaata Pilet1 3. Andmeedastuse juhtimine: süsteemid katkestustega ja ilma, prioriteedid. Passiivne andmevahetus I/O seadmete prioriteetide probleem lahendatakse korrapäraselt mux-'de kaudu. Seadme käest loetakse olekusõna ning järjestatakse andmevahetuseks ... polling. Staatiline vs dünaamiline prioriteetide jaotamine Katkestustega süsteem I katkestus = pöördumine alamprogrammi poole (riistvaraline, programmiline või vea teke põhjused) Katkestustega süsteem II - CPU lõpetab poolelioleva käsu, PC (process count) & PSW (process status word) pinumällu. PC-sse AlamProgrammi I käsk
............................................. 47 Erinevad siinid ja nende osa andmevahetuses. ............................................................................ 48 Andmeedastus protokollid........................................................................................................... 49 Andmevahetuse juhtimine (Bus arbitration)............................................................................... 51 Sisend-väljund seadmete ja protsessori andmevahetus .............................................................. 52 Mikroprotsessori juurde kuuluvad komponendid ( Supporting System) ..................................... 52 o Mälu kontroller (Memory controller) ...................................................................................... 52 2 o Peidikmälu, vahemälu kontroller (Cashe controller) ..................................................
transport, 2. laomajandus ja varud laos, 3. info, 4. juhtimine, 5. klienditeenindus, 6. varustus, 1. Jaotuse eri staadiumites on palju ladusid, 7. turustus, 8. pakkimine, 9. tagastus e. korje. 2. Iga eelnev aste lükkab järgmise astme laod kaupa täis; sünnib kohustus müüa, 3. Ladudes rikneb ja vananeb ohtrasti tooteid, EDI elektrooniline andmevahetus võimaldab ettevõtetevahelised operatsioonid sisuliselt online. 4. Ostetakse suurte partiidena ja harva, EDI-t ühendab ettevõtet teiste ettevõtetega organisatsioonidega mitte ainult tarbijatega, aga 5. Põhilised on müügiprognoosid, ka tarnijatega, transpordiüksustega, terminaalide- ladudega, tollidega ja teiste 6
• Võime nähe “kogu pilti” •Varub 20% ajast • Uuendusmeelsus andmete kogumiseks ja 80% analüüsiks KPMG uurimus 1990 •Püüab olla parim Johnson & Johnson Financial E-kaubandus E-suhtlusvõrgustikud E-õpe E-pangandus E-tervishoid E-valitsus E-riik www.topeca.org Andmevahetus digitaalsel kujul Arvutid suhtlevad ilma inimese sekkumiseta Andmete masintöödeldavus 15.09.2016 Uus “raamatupidaja” roll -Chief financial technology officer? CFiTO -Chief financial information officer? CFIO -Chief information officer? CIO Juhtimisarvestuse spetsialisti eetika • Kompetentsus: Omama nõutaval tasemel professionaalseid teadmisi ja kogemusi ning arendama oma
150M ja 250M). [3] (Joonis 1) 1.2 Trimble DiNi Trimble® DiNi digitaalne nivelliir on ideaalne täpseteks elektroonilisteks mõõtmisteks, kus tegemist kõrguste ja kauguste mõõtmisega. DiNi 0,3mm on nivelliir, mis oma suure täpsuse poolest leiab kasutust riiklike nivelleerimiskäikude mõõdistamisel. Eelised: täpne kõrguse mõõtmine kiire ja lihtsa nupuvajutusega, digitaalsed lugemid välistavad vead ja kordusmõõtmised, seadme ja kontori vahel toimub sujuv andmevahetus, mõõta saab ka nii väikese lõigu järgi nagu 30 cm, 60% kiirem loodimine kui tavalise automaatse loodimise puhul. [4] (Joonis 2) 4 2.Elektrontahhümeeter Nüüdisaegne elektrontahhümeeter ehk totaaljaam on integreeritud süsteem, mis koosneb elektronteodoliidist, elektroopilisest kaugusmõõturist, mikroprotsessorist ja salvestist.
Lisp: 1960, AI jaoks proge keel Pdp-1: 1960, esimene ekraaniga arvuti, DEC poolt tehtud System 360: 1964, IBM, arvuti Moore’i seadus: Transistorite arv kiibis double’b iga 2 aastaga Intel: 1968, Gordon Moore Amd: 1969, Sanders Engelbart: Arvuti hiir Unix: 1969, AT&T UNIX op systeem Esimene mikroprotsessor: 1971, 4004 microprocessor, esimene protsessor xTee: riigi andmevahetus süsteem, keskus, riigi info süsteem 4. Nädal. Eksamiks:sql, arpanet, atari, cp/m, winchester, altair, alto, unix ja C, microsofti algus, apple algus, 1977 koduarvutid, visicalc, apple II, symbolics, ibm pc, sun, oracle, macintosh, apple ja microsofti tooteliinid. Tekstitöötlus: lihttekst, WYSIWYG, kooditabel, ascii, unicode, utf-8, mis on latex, markdown. Sql: 1970, andmebaasi proge keel Arpanet: 1970, interneti eelkäija Atari: 1972, mängukonsool
9. Arvutivõrgu IP datagram. UDP ja TCP UDP protokoll UDP (User Datagram Protocol) on ühenduseta edastusega transpordikihi protokoll, mida kasutavad näiteks DNS, NFS v2 ja Talk. Ühenduseta edastus tähendab seda, et kliendi masinast saadetakse UDP datagrammi sisaldav IP pakett serverisse ning server saab sellele paketile vastuse saata. Filtreerimise seisukohalt on oluline UDP datagrammi päises olev lähte-ja sihtport. Ühenduseta andmevahetus toimub üksikuid pakette vahetades. Kui klient otsustab saata järgmise UDP datagrammi, siis selle lähteport ei pruugi olla sama mis eelmisel samasse sihtkohta saadetud datagrammil. UDP protokollile on iseloomulik, et protokollikihis ei toimu andmevahetuse õnnestumise kontrolli. Selle eest peab hoolitsema rakenduskiht. UDP datagrammi sisaldavate IP pakettide filtreerimise muudab keeruliseks see, et UDP protokoll ei võimalda eristada kliendi poolt saadetud paketile vastuseks tulevat paketti
· Esimene proovivõrk saadi tööle 1. septembril 1969, seda peetaksegi Interneti sünnipäevaks. Tollal koosnes see küll ainult neljast arvutist ning kandis ARPANet'i nime seda vedava organisatsiooni Advanced Research Projects Agency nime järgi. · Peagi võrk aga suurenes sinna liitunud uute arvutite arvel. 1972 kuulus ARPANeti näiteks 37 arvutit. 1973.a algatati "The Internetting project". Projekti eesmärgiks oli kokku ühendada mitmeid lokaalseid võrke, mille andmevahetus toimub sarnaste põhimõtete alusel. See muutiski Interneti (tollal siiski veel ARPANeti) "võrkude võrguks", st paljusid lokaalseid võrke ühendavaks globaalseks võrguks. Sellega tagati võrgu hajutatus, sest ühtegi mainitud lokaalvõrkudest ei saa teistest eelistada, nad on omavahel kokku ühendatud võrdsetel tasemetel. · 1985 ühendas ARPANet juba 100 alamvõrku ning sellel oli kümneid tuhandeid kasutajaid.
Komponendid · Võimsam protsessor kui mobiiltelefonil. · ROM ja RAM mälu. · Pihuarvutil ei pruugi, aga võib olla nii infrapuna kui ka bluetoothi liides. Bluetoothi tehnoloogia abil saab ühendada pihuarvuti printeri või peakomplektiga. Infrapuna oli varem kasutusel ühildumaks sülearvutiga, kuid tänapäeval pole seda enam eriti kasutuses, sest palju vettpidavamalt ja kiiremini toimub andmevahetus WiFi kaudu. · Wi-Fi ja WAN ühendus internetiühenduse jaoks. · USB pesa. · Pesa välkmälu varundamise jaoks CompactFlash, MultiMediaCard, või Secure Digital. Üks PDA võib ka mitut flashmälu toetada. Mõni PDA kasutab välkmälu RAMi asemel nagu Palm Tungsten E2. · Mikrofon, Pulkpistiku pesa. Juhul, kui on pihuarvutil telefoni tugi, siis on ka telefoni mikrofon.
Esimene proovivõrk saadi tööle 1. septembril 1969, seda peetaksegi Interneti sünnipäevaks. Tollal koosnes see küll ainult neljast arvutist ning kandis ARPANet'i nime seda vedava organisatsiooni Advanced Research Projects Agency nime järgi. Peagi võrk aga suurenes sinna liitunud uute arvutite arvel. 1972 kuulus ARPANeti näiteks 37 arvutit. 1973.a algatati "The Internetting project". Projekti eesmärgiks oli kokku ühendada mitmeid lokaalseid võrke, mille andmevahetus toimub sarnaste põhimõtete alusel. See muutiski Interneti (tollal siiski veel ARPANeti) "võrkude võrguks", st paljusid lokaalseid võrke ühendavaks globaalseks võrguks. Sellega tagati võrgu hajutatus, sest ühtegi mainitud lokaalvõrkudest ei saa teistest eelistada, nad on omavahel kokku ühendatud võrdsetel tasemetel. 1985 ühendas ARPANet juba 100 alamvõrku ning sellel oli kümneid tuhandeid kasutajaid.
kindla andmeteisenduse liigiga – monofunktsionaalsed. Vektorprotsessoris rööpselt talitlevad funktsionaalüksuste konveierid moodustavad liini. Vektorregistrikogum Erinevalt mäluorienteeritud vektorprotsessorist, kus vahetult töödeldavad vektorandmed ja töötlusel saadud tulemid asuvad põhimälus, säilitatakse register orienteeritud vektorprotsessoris vahetult töödeldavad vektorandmeid ja töötlusel saadud tulemeid spetsiaalses vektorregistrikogumis. Kuna andmevahetus registritega toimub märksa kiiremini kui põhimäluga, siis saab suurendada aritmeetikakonveieris töödeldava info mahtu. Andmevahetus põhimälu ja vektorregistrite vahel toimub plokkide kaupa. Andmevahetus vektorregistrite ja aritmeetikakonveieri vahel toimub vektori elementida kaupa. Vektorregistrid moodustavad andmepuhvri põhimälu ja aritmeetikakonveieri vahel. Sellise puhvri olemasolu võimaldab samaaegselt sooritada andmeedastusi struktuurides register-mälu ja
levinumaid püsimälusid (kasut. mälupulgas, MP3-s jne). Erinevalt SRAM- ja DRAM-tüüpi mäludest on ümberkirjutamise tsüklite arv piiratud, kuna laengu kandmine kahjustab isolatsioonkihti, mis põhjustab suurte tsüklite korral laengu hajumise. Tsüklite arv 50 000- 100 000. 3. Andmeedastuse juhtimine: süsteemid katkestustega ja ilma, prioriteedid. Katkestustega andmevahetus – tavaliselt täidetakse käske kuni hargnemiseni või alamprogrammi poole pöördumiseni. On oluline erand, mis sunnib protsessorit muutma käskude täitmise järjekorda – katkestus (interrupt). Katkestuse käivitamise võimalused: programne, erandina, S/V-seadme poolt tulenev. Katkestuste täitmine: protsessor lõpetab poolelioleva käsu; PC ja PSW salvestatakse stacki; käsuloendurisse laetakse uus väärtus; pärast katkestust täitva programmi töö
VISUAL BASIC 5 Sisukord .................................................................................................................................................. 1 Sissejuhatus............................................................................................................................................. 1 1. Objektide klassid ................................................................................................................................ 2 2. Programmid VB-s .............................................................................................................................. 2 3. Keelereeglid ........................................................................................................................................ 2 Funktsioonid...........................................................................................
Side- ehk kommunikatsiooniteenused Keila Kool 2012 Juhendaja: Eve Torv Autor: Alesja Zuk Sisukord. · Side e kommu- · Satelliitside vajadus nikatsiooni teenus · Satelliitside: GPS · Side · GPS kasutusalad · Sidevahendite · GPS kasutusalad tehnoloogilised · Satelliit, GPS uuendused. · Telegraafside · Side jaguneb · Telegfraafside · Sidevahendite ajajoon · Telefoniside · Postiside · Telefoniside · Postiside Eestis · Telefoniside · Postisid...
Tallinna Transpordikool Ragnar Järviste Artikleid dokumenteerimisest Tallinn 2013 Dokumentatsioon Süsteemi nõuete dokument on nõuete kogumise ja analüüsi tegevuse väljundiks, ning sisaldab kasutajate ning huvipoolte vajadustest lähtuvat süsteemi omaduste ja piirangute kogumit. Toome näiteid nõuetest: funktsionaalne nõue on, et kasutaja saab süsteemi abil hallata klientide andmeid ja arveid, turvanõude näide on, et süsteemist peab saama andmeid kätte ainult selleks volitatud isik. Tehnoloogiline piirang on, et kasutaja peab saama süsteemiga suhelda veebilehitseja abil. Süsteemi nõuete dokument peaks katma järgmised teemad: · sissejuhatus: dokumendi eesmärk, projekti ulatus, kasutatavate terminite ja lühendite seletused (nn süsteemi sõnastik), viited teistele dokumentidele, dokumendi struktuuri kirjeldus; · toote kirjeldus; · ...
o kliendi ja kaubagruppide põhised hinnakokkulepped Aruandlus ja kontroll (Üldinfo Ladu20 aruandlusest) · programmipoolne automaatne dokumentide kontroll ( Kirjeldus ,Video) · mitmekülgne ja sügavuti hargnev aruandlussüsteem (sh Visuaalne müügianalüüs) · intrastati ja pakendiaruanded · Ladu20 aruandluse 4 osa · armatuurlaud · müügianalüüs · web aruandlus · valmisaruanded otse meilile Elektroonne andmevahetus · Ladu20 ja raamatupidamisprogrammi vahel; · ja klientidelt tellimuste saamine interneti vahendusel; · partneritega · Telema, Edisoft, Mobilejava TelliKMA- võimaldab: · koostada tellimusi, teades laoseisu ja kliendi võlgnevusi · arvestada tellimuste tegemisel kaubakokkuleppeid (kinnitatud sortiment) · vaadata eelmisi tellimusi või teha uus tellimus automaatselt varem tehtust või tüüptellimusest
5 saabumise aeg Igas võrguseadmes on puhver (stack), kuhu salvestatakse kõik töötlemist ootavad paketid. Kui puhver on täis, hakatakse sissetulevaid pakette ignoreerima, s.t. i < 1. 9. Mida erinevad rakendused nõuavad võrkudelt Kui kaks rakendust asuvad ühes arvutis, kasutatakse omavaheliseks suhtlemiseks operatsioonisüsteemi. Kui andmevahetus toimub üle võrgu, siis vajatakse rakenduskihi protokolle. Rakendused nõuavad kahetasemelist adresseerimist: IP-aadressi ja pordi kaudu. Rakenduse jaoks võrku iseloomustavad parameetrid: Andmete kadu - sõltuvalt rakendusest võib andmete kadu o l l a suurem või väiksem, häirimata seejuures rakenduse tööd. Mõni rakendus on andmete kao suhtes tolerantsem kui teine. (nt. Iive video vs. FTP) Ajalised viited - mõne rakenduse puhul pole viide nii määrav (n.t. e-mail).
vajalik rakendusprogramm. Labaserveritele tohib harilikult teha kuumlülitust ja neid on mitme kõrgusega, sh 5,25 tolli (mudel 3U), 1,75 tolli (mudel 1U) ja võibolla ka veel väiksema kõrgusega. (U on seadmekapi kõrguse standardne mõõtühik ja võrdub 1,75 tolliga.) 14. DDR SDRAM tüüpi mälud DDRAM - topeltkiirusega dünaamiline muutmälu topeltkiirusega sünkroon-DRAM Topeltkiirusega SDRAM kahekordistab SDRAM-mälu andmeedastuskiiruse sel viisil, et andmevahetus toimub nii taktimpulsi esimese kui tagumise frondi ajal. DDR SDRAM vajab kaht lisajuhet (maandus ja toide) ning nõuab 184 jalaga DIMM-mooduli kasutamist (SDRAM kasutab 168 jalaga DIMM-mooduleid). Sülearvutites kasutatakse 200 viiguga SODIMM-mooduleid DDR SDRAM on tuntud ka nimetuste DDRAM, DDR DRAM, DSDRAM (Double-Speed DRAM) ja SDRAM- II all. 15. Emaplaat ja tema peamised parameetrid
(217-226) ..................................................................................................................................... 23 16. Virtuaalmälu (lehekülgedeks jagamine, segmenteerimine) (241-248) ................................. 24 17. Mikroarvuti ja siinid (AB, DB, CB) address bus, data bus, control bus (250-260) ............. 26 18. Siinide juhtimine - katkestusteta süsteem, katkestustega süsteem ja prioriteedid (265-282)29 19. Andmevahetus mikroarvutis: paralleeledastus, järjestikedastus, veakindlad koodid (282- 291) .............................................................................................................................................. 30 20. LCD, LED OLED ja plasma kuvarid (292-308) ................................................................... 32 21. Puutetundlikud ekraanid (308-317)....................................................................................... 34 22. Printerid (317-322) .....
Igal Tor võrgus oleval masinal mida kasutaja internetiliiklus läbib on võimalik eemaldada vaid üks krüpteeritud kiht - see tagab selle, et Tor võrgus olevad masinad ei saaks kasutaja internetiliiklust pealt jälgida. Masinaid, millest Tor võrk koosneb nimetatakse releedeks. Igal vabatahtlikul on võimalik muuta oma arvuti releeks spetsiaalse tarkvara abil. Releede ülesandeks on vahendada internetiliiklust kliendi arvutist veebiserverisse. Antud andmevahetus muudab kliendi asukoha väljaselgitamise võimatuks. Relee tüüpe on erinevaid ning igal tüübil on olemas oma ülesanne. On olemas entry guard, middle relay ning exit relay. 2.2.1 Entry guard Entry guard relee ülesandeks on Tor kliendi ehk Tor brauseri ühendamine terve Tor võrguga. Tor klient valib omale võrku ühenduses ainult ühe kindla entry guardi, mida kasutatakse teatud aja jooksul ainult entry guardina turvalisuse eesmärgil. Kui entry
1 aadressiga arvuti kk + I operandi aadress, 1 operand asub mälus, teine operand ning resultaat samal akumulaatorregistri (Ac) aadressil Käsusüsteem: andmeedastuskäsud MOV, LOAD, STORE aritmeetikaloogika käsud AND, OR, SUB, MUL siirete käsud JMP, CALL, RET pinumälu, I/Oseadmete, CPU juhtimise käsud PUSH, POP, IN, OUT, NOP ANDMEVAHETUSE JUHTIMINE: SÜSTEEMID KATKESTUSEGA JA ILMA, PRIORITEEDID Passiivne andmevahetus I/O seadmete prioriteetide probleem lahendatakse korrapäraselt mux'de kaudu. Seadme käest loetakse olekusõna ning järjestatakse andmevahetuseks (polling) Staatiline vs dünaamiline prioriteetide jaotamine. Katkestustega süsteem katkestus = pöördumine alamprogrammi poole. CPU lõpetab poolelioleva käsu, PC (process count) & PSW (process status word) pinumällu. PCsse AP I käsk. Polling + Interrupt programne katkestuste lahendamine
i = l*a/R i liikluse intensiivsus, a keskmine pakettide saabumise aeg Igas võrguseadmes on puhver (stack), kuhu salvestatakse kõik töötlemist ootavad paketid. Kui puhver on täis, hakatakse sissetulevaid pakette ignoreerima, s.t. i < 1. 11. Arvutivõrkude ja Interneti ajalugu 12. Mida erinevad rakendused nõuavad võrkudelt + Kui kaks rakendust asuvad ühes arvutis, kasutatakse omavaheliseks suhtlemiseks operatsioonisüsteemi. Kui andmevahetus toimub üle võrgu, siis vajatakse rakenduskihi protokolle. Rakendused nõuavad kahetasemelist adresseerimist: IP-aadressi ja pordi kaudu. Rakenduse jaoks võrku iseloomustavad parameetrid: Andmete kadu sõltuvalt rakendusest võib andmete kadu olla suurem või väiksem, häirimata seejuures rakenduse tööd. Mõni rakendus on andmete kao suhtes tolerantsem kui teine. (nt. live video vs. FTP) Ajalised viited mõne rakenduse puhul pole viide nii määrav (n.t. e-mail).
kuid siiski suudab vähendada konveieri uuesti käivitamise vajaduse tõenäosust. Ennustamisel saadakse tõenäosus, et järgmine käsk tuleb siirdekäsk .. reaalsuses vastab ennustusele sündmus 'järgmine käsk' (PC+1). Neli varianti: siiret eeldati & see tuli --> T siiret eeldati & seda ei tulnud --> F siiret ei eeldatud & see tuli --> F siiret ei eeldatud & seda ei tulnud --> T 34.Andmeedastus juhtimise süsteemid katkestustega ja ilma, prioriteedid. Passiivne andmevahetus – I/O seadmete prioriteetide probleem lahendatakse korrapäraselt mux-'de kaudu. Seadme käest loetakse olekusõna ning järjestatakse andmevahetuseks ... polling. Staatiline vs dünaamiline prioriteetide jaotamine Katkestustega süsteem – katkestus = pöördumine alamprogrammi poole CPU lõpetab poolelioleva käsu, PC (process count) & PSW (process status word) pinumällu. PC-sse AP I käsk. Polling + Interrupt – programne katkestuste lahendamine
Selle abil saad teada kus asud, sellega sa saad navigeerida ja selle kaudu saad teada kus keegi asub. Sellega saab määrata oma sukohta isegi halva ilmaga. Ka GPS areneb tohutu kiirusega ja kogu aeg. GPS süteemid on redigeeeritavad ja kasutatavad ka arvutitites. Printerid Arvutitehnikas on printer seade, mis toodab teksti või graafikat elektrooniliselt salvestatud dokumentidest füüsilistele meediakandjatele, näiteks paberile või kilele. Printer on üks arvuti lisaseade.Vanasti toimus andmevahetus arvuti ja printeri vahel paralleelportide, tänapäeval enamasti USB kaabli kaudu. Võrguprinteril on sisseehitatud, tüüpiliselt traadita ja/või ethernetil põhinev võrgukaart ning neid saavad kasutada tööks kõik selle konkreetse võrgu kasutajad.Tavakasutajatele mõeldud printerid on tihti võimelised toetama korraga nii võrgukasutajaid kui otsekasutajaid. Lisaks suudavad uuemad printerid lugeda infot otse mälukaardilt sisseehitatud mälukaardilugeja abil,
TALLINNA MAJANDUSKOOL Ametnikutöö osakond / õigusteenistus NOTARITE KODA- KAS PIISAVATE VOLITUSTEGA? Essee Tallinn 2015 Eesti Vabariigi Põhiseaduse1 kohaselt lasub Eesti Vabariigis õiguste ja vabaduste tagamise kohustus seadusandlikul, täidesaatval ja kohtuvõimul. See seab Eestile kohustuse luua 1 Põhiseadus. 28.06.1992. RT 1992, 26, 349; RT I, 27.04.2011, 2. nimetatud funktsioonide täitmiseks vastavad ja vajalikud institutsioonid, mis võimaldaksid inimestel realiseerida neile õiguskorra poolt omistatud õigusi ja vabadusi2. Riigi ülesandeid täidavad riigiga teenistussuhtes olevad avalikud teenistujad, kes jagunevad vastavalt avaliku teenistuse seadusele riigiametnikeks ja kohaliku omavalistuse ametnikeks, olenevalt sellest, millise ametiasutusega nad teenistussuhtes on. Lisak...
normide järgi valmistatav kogu Eesti maismaad hõlmav kaart. Riikliku põhikaardi valmistamise esmane ülesanne on koguda normeeritud täpsusastmega topograafiline informatsioon, tagada selle säilumine ja kättesaadavus. Digitaaltehnoloogia annab head võimalused nende ülesannete täitmiseks. Olulisemad Eesti põhikaarti käsitlevad dokumendid on: põhikaardi digitaalse andmebaasi moodustamine ja andmevahetus (1994), Eesti põhi ja baaskaardi projektsioon ja tasapinnaliste ristkoordinaatide süsteem, Eesti põhikaardi programm aastateks 1991-2005, Eesti kartograafia arengukava, projektettepanek Eesti Vabariigi põhikaardistamiseks, riikliku põhikaardi põhinõuded, Eesti põhikaardi kohanimede andmebaas, Põhikaardi spetsifikatsioon, Eesti põhikaardi juhend, Mõõtkavas 1 : 10 000 ja 1 : 5000 välikaardistamise leppemärkide kataloog
faili. Soovi korral on meie kasutajatel võimalik tellida spetsiaalselt nende jaoks kujundatud aruandeid või ise aruandeid juurde koostada. Kaasaegne tarkvara TAAVI Majandustarkvara käib pidevalt ajaga kaasas, näiteks on võimalik programmist saata arveid ja palgalipikuid emailiga PDF formaadis või kasutada tarkvara kaugtöökohana üle interneti. Programmimoodulite vahel on võimalik sisse seada automaatne andmevahetus kasutades XML protokolli. Andmemahukate lahenduste jaoks kasutame oma rakendustes klient-server tehnoloogiat. Taavi tooted: · Taavi PALK · Taavi TÖÖAJAARVESTUS · Taavi LADU · Taavi EELARVE · Taavi PÕHIVARA · Taavi PERSNAL · Taavi KLIENDIHALDUS · Taavi KONTSERN · Taavi TÄITUR · Taavi REISID · Taavi LAENULEPINGUD Hinnakiri Taavi tooted on erinevate kategooriate järgi väga erinevate hindadega
1. BULLWHIP EFFECT EHK PIITSAEFEKT Bullwhip effect ehk piitsaefekt kirjeldab olukorda, kus tarneahelas ülesvoolu (alates lõppkliendist kuni algtoorme tarnijani) liikudes leiab aset esialgsete tellimisandmete silmnähtav moonutumine. Kõik algab sellest, kui lõppkliendist kohe järgmine lüli (näiteks jaemüüja) ei prognoosi piisavalt täpselt kliendi nõudlust ning sellest ekslikust prognoosist tulenevalt esitab endast järgnevale lülile (näiteks maaletoojale) tellimuse, mis erineb sellest, mida oleks tegelikult vaja. Sellest tulenevalt on ka tellitavate koguste variatsioon suurem ostetavatest kogustest. Antud olukorda illustreerib hästi alljärgnev joonis: Joonis 1. Tellitud ja müüdud koguste variatsioon Allikas: Lee et al 2004 Nagu ilmselt juba arvata võib, on tarneahela viimane lüli (algtoorme tarnija) sellest 2 tulenevalt kõige halvemas olukorras, kuna temani jõuab see kõige mo...
1. Mis on Ethernet otse- ja ristkaabli erinevus ja kus neid kasutatakse? a. Etherneti 10 Mbit/s ja 100 Mbit/s ühenduste puhul kasutatakse informatsiooni edastamiseks keerdpaarkaablite esimest ja teist traati ning vastuvõtmiseks kolmandat ja kuuendat traati (2 paari pole kasutusel). Et andmevahetus kahe osapoole vahel saaks toimuda, on tähtis, et otspunktide vahel oleks traadid õigesti ühendatud. Selleks kasutatakse värvide järjestuse standardeid T568A ja T568B. Otsekaabli mõlema otsa eri värvi traadid on sama järjestusega, st mõlemas otsas kasutatakse sama värvikoodi (kas T568A või T568B). Kasutatakse põhiliselt võrgukaardi ühendamiseks hubi või kommutaatoriga. Ristkaabli otste traadid on erineva
AUTOMATISEERIMIS TEHNIKA VAHEEKSAMI KORDAMISKÜSIMUSED MES0040 1. Suhtelised ja absoluutsed koordinaadid APJ pingi programmeerimisel, nende tähistamine juhtprogrammides. Tooge näide ja joonistage skeem. AJP süsteemides on kasutusel ristkoordinaadistik, kus on koordinaatide tähised määratud vastavalt ISO nõudmistele. Liikumisi telgede suunas absoluutsetes koordinaatides tähistatakse tähtedega X, Y, Z ja suhtelistes koordninaatides U,V,W ning pöördeid ümber telgede vastavalt A, B, C. X- koordinaat paikneb alati horisontaalselt, Z koordinaat langeb kokku instrumendi teljega, treipingi puhul spindli teljega. AJP pinkide programmeerimisel kasutatakse koordinaatide etteandmiseks kaht varianti. Esimesel juhul antakse järgmise punkti koordinaadi väärtus mõõdetuna eelmisest punktist, tegemist on suhteliste koordinaatidega (kasutatakse ka terminit programmeerimine juurdekasvudena). Teisel juhul toimub koordinaati...
Esimene proovivõrk saadi tööle 1. septembril 1969, seda peetaksegi Interneti sünnipäevaks. Tollal koosnes see küll ainult neljast arvutist ja kandis ARPANet'i nime, seda vedava Advanced Research Projects Agency järgi.Peagi võrk aga suurenes sinna liitunud uute arvutite arvel. 1972 kuulus ARPANeti 37 arvutit. 1973. aastal algatati "The Internetting project". Projekti eesmärgiks oli kokku ühendada mitmeid lokaalseid võrke, mille andmevahetus toimub sarnase põhimõtte alusel. See muutiski Interneti (tollal siiski veel ARPANeti) "võrkude võrguks", st paljusid lokaalseid võrke ühendavaks globaalseks võrguks. Sellega tagati võrgu hajutatus, sest ühtegi mainitud lokaalvõrkudest ei saa teistele eelistada, nad on omavahel kokku ühendatud võrdsetel tasemetel.1985 ühendas ARPANet juba 100 alamvõrku ning sellel oli kümneid tuhandeid kasutajaid. 1987 avati seoses külma sõja
Võrk tuli ehitada üles hajuspõhimõttel, mingit keskust olla ei tohtinud, kuna selle võis vaenlane üles leida ning hävitada. Seetõttu konkureeriti võrk nii, et mitte ühegi arvuti rivist välja viimine ei kutsuks esile kogu võrgu halvangut. Peale 1969 aasta proovi, kus võrku kuulus vaid neli arvutit, prooviti lisada veel arvuteid. 1972.aastal kuulus võrku kusagil 37 arvutit. Aasta hiljem võeti kasutusse projekt, mille eesmärgiks oli ühendada igasugu lokaalseid võrke, mille andmevahetus toimub sarnaste põhimõtete alusel. Selle projekti tõttu muutus internet paljusid lokaalseid võrkusid ühendavaks globaalseks võrguks. Sellega tagati ka võrgu hajutus. 80ndate alguses oli juba ühendatud arvuteid tuhandeid, kuna ARPANET ühendas kusagil 100 alamvõrku. Samal ajal tuli kasutusse ka sõna ,,internet". Samal ajal muutus areng igapäevaselt, üksteise järel liitusid võrguga uued piirkonnad, uued riigid. Väidetavalt kasvab
mälumoodul. Kolmanda taseme vahemälu on kolmest aeglaseim. (vallaste.ee) 1.1.3 Põhimälu Põhimälu ehk muutmälu (RAM) on ajutine talletuskoht, mida arvuti kasutab programmide käivitamiseks. (windows.microsoft.com) Põhimälu asub emaplaadil ja sinna kantud andmed kaovad, kui vool välja lülitada. Kui arvutil on operatiivmälu liiga vähe, võetakse kasutusele virtuaalmälu, mis on operatiivmälu laiendus välismällu. Kuna aga andmevahetus välismäluga on oluliselt aeglasem kui sisemäluga, siis kannatab tugevalt arvuti töökiirus. (htg.tartu.ee) Põhimälu suurus määrab ära, mitu programmi korraga töötada saab ning kui palju andmeid korraga töödelda on võimalik. Kui veel mõned aastad tagasi piisas 16 MB ja siis 32 MB põhimälust, siis uuemates arvutites on juba kuni 1 GB suurune põhimälu. Kui teil on vanem arvuti ja mälu tundub olevat vähevõitu, siis on enamasti võimalik mälu juurde lisada. Mälu maksimaalne
lõpptarbija soovid saaksid rahuldatud Lõppkliendid Tarbijad, kes on füüsilised isikud või ettevõtted, kes tarbivad erinevaid tooteid ja teenuseid VT : JOONIS Tellimustsükkel Tellimustsükkel algab ja lõpeb kliendi juures. Tavapärase tellimustsükli faasid: Tellimuse kavandamine ja koostamine Tellimuse edastamine Tellimuse töötlemine/käsitlemine Tellimuse käsitsemine tootmises ja/või laos Tellimuse tarnimine Elektrooniline andmevahetus (EDI electronical data interchange) ) tellimus lähetatakse kliendi arvutist tarnija arvutisse – lihtsustab ja kiirendab oluliselt tellimuste edastamist. Tellimuse töötlemine koosneb järgmistest toimingutest: Kontrollitakse , kas tellimuse sisu on täpne ja täielik Kontrollitakse, kas saab müüa makseajaga ja kas pole maksetähtaega või krediidipiiri ületavaid tasumata arveid Tellimus sisestatakse arvutisüsteemi ( müügimoodulisse)
WMS) o Sisevõrgusüsteemid (organisatsioonisisene süsteem, mis hõlbustab informatsiooni vahetust ja töötlemist, ERP) o Suhtevõrgusüsteemid (organisatsioonide vaheline suhtlus tarnijate ja klientidega, EDI) o Organisatsioonidevahelised infosüsteemid (internetipõhised süsteemid tarneahela liikmete jaoks, elektrooniline pangandus) Elektrooniline andmevahetus (EDI) · Elektrooniliste andmete edastamist struktuursel kujul ühest arvutist teise ilma inimese sekkumiseta · Kodeeritud kujul informatsiooni edastamine · Eesmärgiks on paberdokumentide hulga ja kulude vähendamine Ettevõttesisene resursside planeerimine ERP · Välja arenenud MPR (materjalivajaduse planeerimist) süsteemist · Integreerib ettevõtte kõik äritegevused (müük, rahandus, tootmine, jaotus, inimressursid) eesmärgiga optimeerida kulusid
nagu saatja ehk ta loeb sama kiirusega. Kui vastuvõtja loeb kiiremini, siis võib juhtuda, et loetakse mõnda bitti kaks korda või jäetakse hoopis mõni bit lugemata. Kui ühes otsas on 10Mbit/s saatja, siis teises otsas peaks ka olema 10Mb/s vastuvõtja. 5)Andmevahetuse haldamine Kui hakata teise arvutisse mingit faili saatma, siis teine arvuti peab olema valmis ja seal peab olema vastav tarkvara, mis suudab seda faili vastu võtta ja siis on võimalik ka andmevahetus. 6)Vigade avastamine ja parandamine Peame kindlaks tegema, kas need andmed, mis vastu võeti on õiged või ei ole. Sellest tulenevalt peame suutma vigu avastada ja parandada. 7)Voo kontroll Kui saata teise arvutisse andmeid, siis teine arvuti peab olema suuteline neid sama kiirusega vastu võtma. Siin räägitakse rohkem andmevahetuse tasemel, sest sünkroniseerimine on rohkem biti tasemel. Vastuvõtjat ei tohi ülekoormata saates andmeid kiiremini kui need ära töödeldakse.
2.2.2. Registrid ja nende otstarve 68 2.2.3. Ajadiagrammid 71 2.2.4. Käsu- ja andmevormingud 72 2.2.5. Protsessori käsustik 75 2.2.6. Adresseerimine 77 2.2.7. Pinumälu 79 2.2.8. Protsessori koostöö mälu ja välisseadmetega 79 2.3. Andmevahetus 82 2.3.1. Andmevahetuse meetodid 82 2.3.2. Rööpvärat 87 2.3.3. Jadavärat 90 2.3.4. Taimer 91 2.3.5. Otsemällupöördus ja DMA-kontroller 96 2.4. Tarkvara 98 2.4.1. Ülevaade mikroarvutite ja juhtraalide tarkvarast 98 2.4.2
käsuni või alamprogrammi poole pöördumiseni, kuid erandiks on katkestus, mis sunnib protsessorit muutma käskude täitmise järjekorda. Katkestamise käivitamiseks saab: käivitada programmselt ehk progreja kasutab vastavat käsku, võib käivituda exceptionina ehk nulliga jagamine vms. Katkestuse täitmine protsessor lõpetab pooleli oleva käsu, käsk salvestatakse stacki, millega saab tagasipöörduda viimase juurde. Passiivne andmevahetus . I/O seadmete prioriteetide probleem lahendatakse korrapäraselt mux-ide kaudu. Prioriteedid on määratud seadmete järjestusega ahelad. Mida lähemal on seade protsesorile seda prioriteetsem ta on. Selline riistvaraline prioriteetide määramise süsteem on jäik ja prioriteetide muutmine tähendab tülikaid riistvara muutusi. 1. Trigerid Trigerid kuuluvad järestikskeemide hulka, sest neil on mälu omadus. Väljundi
A=B+C 2 aadressiga arvuti kk + I operandi pikk aadress (resultaat läheb sinna) + II operandi pikk aadress B=B+C 1,5 aadressiga arvuti kk + I operandi pikk aadress + resultaadi lühike aadress (registriaadress) 1 aadressiga arvuti kk + I operandi aadress Ac akumulaatorregister. 1 operand asub mälus, teine operand ning resultaat samal akumulaatorregistri aadressil 3. Andmeedastuse juhtimine(bus arbitation): süsteemid katkestustega ja ilma, prioriteedid. Passiivne andmevahetus I/O seadmete prioriteetide probleem lahendatakse korrapäraselt mux-'de kaudu. Seadme käest loetakse olekusõna ning järjestatakse andmevahetuseks ... polling. Staatiline vs dünaamiline prioriteetide jaotamine Katkestustega süsteem katkestus = pöördumine alamprogrammi poole CPU lõpetab poolelioleva käsu, PC (process count) & PSW (process status word) pinumällu. PC-sse AP I käsk. Polling + Interrupt programne katkestuste lahendamine
sellega aksepteerib ta saadetise ja arvestab ladustuskulud mittetellitud kaupa eest. Samuti tekitab probleeme tarnijate arvete heakskiitmine, mille tagajärjel makstakse üle või ei ole võimalik saada allahindlust kiire makse puhul. Nõrkus raha maksmise protsessis toob tulemuseks raha väärkasutamise. Infotehnoloogia aitab parandada kulude arvestustsükli efektiivsust ja tõhusust. Eriti aitab kaasa elektrooniline andmevahetus, rahaliste vahendite vahetamine ja vöötkoodimine, mis vähendab oluliselt aega ja kulusid seoses kaupade tellimise, vastuvõtmise ja nende eest maksmisega. Lisaks võib hästi kujundatud andmemudel integreerida sisemise informatsiooni väliselt kogutud informatsiooniga nii, et kõiki kolme tüüpi andmeid saab kasutada tähtsate juhtimis-ja strateegilisotsuste tegemisel. Kokkuvõttes võib öelda, et nõuetekohased kontrolli toimingud, eriti ülesannete lahusus,
arvete infot (filmiõiguste uuendamisel, seeriafilmide näitamisel tekkivad lisamaksed), võimaldada luua ning vormindada arveid väljasaatmiseks. Registreerida arvetele laekumiste infot, jäkgides nii raha liikumist. Mittefunktsionaalsed vajadused: vaja oleks veebipõhiste (või siis üle arvutivõrgu turvaliselt andmeid kanda suutvat) andmevormide süsteemi ning väljastatavate arvete vormindamise ühtset sablooni. Andmevahetus selles süsteemi osas ei ole eriti suur, kuid on kriitiline, et volitamata kasutajad isegi read-only ligipääsu firma rahalistele kulutustele / laekumistele ei saaks. · filmide haldamine Funktsionaalsed vajadused: registreerida filmi puhtfüüsilised parameetrid (kõik, mis võiks huvitada klienti) ning võimaldada paljudest erineva eesmärgiga süsteemidest filmide andmeid pärida.
Pärast katkestust täitva programmi lõppu taastatakse pinumälust PC sisu ja PSW abil akumulaatori ja lippude registri sisu. See toimub riistvaraliselt. Algne olukord on taastatud ja programm jätkav tööd. Andmeedastus arvutis (järjestikandmeedastus, paralleelandmeedastus, veakindlad koodid). Liidesel on alati kaks poolt: protsessori pool ja SV seadme pool. Protsessori pool peab täitma siini protokolli selle järgi, millise siini külge on ta ühendatud. Svseadme poolel võib andmevahetus toimuda kas paralleelselt või järjestikuliselt olenevalt kasutatavast andmeedastuse ressursist ja nõudmistest info liikumiskiirusele. JärjestikAndmeedastus. Selle korral piisab ühest liinist andmete edastamiseks, juurde kuulub veel ka nullnivoo (GND). Samas kulub iga biti edastamiseks üks takt ja näites toodud 8 biti edastamiseks ka vastavalt 8 takti. Asünkrronne järjestik. Saatja ja vastuvõtja taktgeneraatorite sagedused ei pea olema sünkroniseeritud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
