docstxt/128766448589.txt
Output of non-deterministic algorithm may be different for different runs with the same input data Mittedetermineeritud algoritmi tulemus samade lähteandmete korral võib erinevatel lahenduskordadel olla erinev. Tõene Partial algorithm terminates for any set of input data. Osaline algoritm peatub mistahes sisendandmete korral. Väär Average time complexity of binary search is O(log n). Kahendotsimise keskmine ajaline keerukus on O(log n). Tõene Worst case time complexity of merge sort is O(n). Ühildusmeetodi (merge sort) halvima juhu ajaline keerukus on O(n). Väär (it is O(n log n)) Sorting method is quick if it has average time complexity O(n lon n). Järjestamismeetod on kiire, kui selle keskmine ajaline keerukus on O(n log n). Tõene Jah, üldjuhul ei saa kiiremini Last element added to the stack is removed first. Magasini (stack) viimati lisatud element eemaldatakse esimesena. Tõene LIFO=Last In First Out Set of possible value...
Puu on rekursiivne, seega ka enamik algoritme, mis temaga rakendada, on rekursiivsed. Kuid iga rekursiivset algoritmi saab esitada ka iteratiiselt, nagu enne juttugi oli. Kui juur välja jätta, siis kõigil teistel tipul on olemas ematipp ja ematippudel(parent) on omakorda tütartipud(child). Sama emaga tipud on õed(siblings). Kui meil on mitu puud, võime rääkida metsast(forest). Luline on rääkida veel puu kõrgusest. Puu jaguneb nivoodeks. Nivoode hulk on puu kõrgus. Mõnes õpikus võib näha ka teistsugust definitsiooni puu kõrguse kohta. Järjestatud puu, järjestamata puu. Kui on oluline, mis järjekorras mööda nivood vasakult paremale liikudes õed mis järjekorras paiknevad, siis järjestatud puu. Ülespoole järjestatud puud veel jne. Binary search tree(kahendotsingu puu). Ehitamisel - Kui järgmine kirje on väiksem, siis vasakule, kui suurem, siis paremale. Kui midagi ees pole, siis teeme uue kaare ja uue tipu. Jne. Kui on, siis mine mööda s...
5. Efektiivsus a. Korrektne – peab andma õige tulemuse b. Efektiivne – peab leidma vastuse mõistliku ajaga c. Programmi efektiivsusele hinnangu andmist nim. algoritmi keerukuse uurimiseks i. Ajaline ii. Mahuline 6. Korrektsus – lahendab etteantud ülesande õigesti. Algoritmi tegelik tööaeg ja efektiivsus sõltub andmete hulgast, protsessori kiirusest, arvutist, kompilaatorist jne. Algoritmid ja andmestruktuurid 2015 1 1.2 Algoritmi keerukus • On hinnang sellele, kuidas algoritmi poolt esitatavad nõudmised ajale muutuvad näiteks siis, kui probleemi mõõt kasvab. Keerukus mõjutab jõudlust, kuid mitte vastupidi. • On põhioperatsioonide arvu sõltuvusfunktsioon sisendi suurusest. • Põhioperatsioon: üks tehe, üks tsüklitingimus või üks rida
1 Kuhjad 2 Olemus Kuhi (ingl heap) on puu või mets, kus: igas tipus on üks võtmega kirje, kusjuures võtmed on omavahel võrreldavad; kehtib nn kuhjatingimus (ingl heap property): iga tipu kirje võti on vähemalt niisama suur kui tema suvalise alluva kirje võti. 3 Märkusi · Tihti kasutatakse ka kuhje, kus kuhjatingimuses nõutakse vastupi- dist järjestust: iga tipu kirje võti on ülimalt niisama suur kui tema suvalise alluva kirje võti (nn pöördkuhi (ingl min-heap)). · Kasutatakse mitut kuhjaliiki, millest igaühe puhul nõutakse lisaks tingimusi puu struktuuri kohta. 4 Eesmärk Kuhjad on ...
docstxt/128766409089.txt
SISUKORD SISUKORD......................................................................................................... 1 SISSEJUHATUS........................................................................................................ 2 1. Tarkvara arendusmeetodid ja tehnikad...............................................................3 2. Andmestruktuurid ja algoritmid..........................................................................4 2.1 ALGORITMI MÕISTE, STRUKTUUR JA ESITAMINE.............................................4 2.2 Erinevad andmestruktuurid ja nende omadused..............................................5 Programmeerimiskeelte tüübid.............................................................................. 8 3.1 PROGRAMMEERIMISE AJALUGU......................................................................8 3
PROGRAMMEERIMINE Referaat Juhendaja: Kristi Lorents Pärnu 2010 SISUKORD 1. Tarkvara arendusmeetodid ja tehnikad 3 1.1. Tarkvara 3 1.2. Tarkvaratehnika 3 1.3. Tarkvaratehnika raamistik 3 2. Andmebaaside struktuur ja algotrim 4 2.1. Algoritmi mõiste, struktuur ja esitamine 4 2.2. Erinevad andmestruktuurid ja nende omadused 5 3. Programmkeelte põhitüübid 7 3.1. Programmeerimise ajalugu 7 3.2. Programmeerimiskeelte põhitüübid 8 3.3. Programmeerimiskeele semantika ja süntaks 9 Page 2 1. Tarkvara arendusmeetodid ja tehnikad 1.1 TARKVARA - Arvutile antavad käsud. Mingi tegumi sooritamiseks vajalikku käsujada nimetatakse programmiks
PROGRAMMEERIMINE Referaat Juhendaja: Kristi Lorents Pärnu 2010 SISUKORD 1. Tarkvara arendusmeetodid ja tehnikad 3 1.1. Tarkvara 3 1.2. Tarkvaratehnika 3 1.3. Tarkvaratehnika raamistik 3 2. Andmebaaside struktuur ja algotrim 4 2.1. Algoritmi mõiste, struktuur ja esitamine 4 2.2. Erinevad andmestruktuurid ja nende omadused 5 3. Programmkeelte põhitüübid 7 3.1. Programmeerimise ajalugu 7 3.2. Programmeerimiskeelte põhitüübid 8 3.3. Programmeerimiskeele semantika ja süntaks 9 Page 2 1. Tarkvara arendusmeetodid ja tehnikad 1.1 TARKVARA - Arvutile antavad käsud. Mingi tegumi sooritamiseks vajalikku käsujada nimetatakse programmiks
ning muudetav, võimalikult sõltumatult klientidest, kes seda kasutavad Uute funktsionaalsuste lisamine äriloogikasse ei tohi tekitada vajadust uuendada kliendi veebiliideseid, mis juba kasutab varasemat versiooni äriloogikast Eeltöö Uuriti kirjanduslikke materjale jõusaali treeningkavade koostamise kohta Võrreldi arhitektuurilisi võimalusi lahenduse realiseerimiseks Autori poolt tehtud töö Koostas jõusaali treeningkavadega seotud andmestruktuurid Projekteeris lahenduse infrastruktuuri Projekteeris jõusaali treeningkavade koostamise teenuste kasutamise töövoo Realiseeris lahenduse prototüübi Klient, teenus ja kasutajad Prototüüp Tulevikupotensiaal Kasutada klientide arvamusi ja soove, et luua uusi jõusaali treeningkavade koostamisega seotud funktsionaalsusi, ning teha need kättesaadavaks kõikidele klientidele Pakkuda konkreetseid veebiliideseid jõusaali treeningkavade koostamiseks, et
Objekt orienteeritud lähenemine on tunduvalt populaarsem kui seda on traditsiooniline lähenemine. Selle peamiseks põhjuseks võib lugeda seda, et suuremad ja keerulisemad projektid on paremini hallatavad. Rõhutatakse eraldiseisvate, taaskasutatavate programmiloogika osade kasutamist. Tehnoloogia keskendub andmetele, mitte protsessidele. Süsteemi disaini ja analüüsi käigus kasutatakse kasutuslugusid. Lähtutakse reaal ja ärimaailma nõudmistest ning tehakse nende põhjal teatud andmestruktuurid ehk objektid. Objektorienteeritud programmi võib seega vaadelda kui kogumit omavahel suhtlevaid objekte, erinevalt tavapärasest mudelist, kus programmi võib vaadelda kui nimekirja täidetavatest ülesannetest. Objektorienteeritud programmeerimises on iga objekt võimeline vastu võtma teateid, andmeid töötlema ja saatma teateid teistele objektidele ning on seetõttu vaadeldav kui iseseisev "masin", millel on kindel ülesanne programmi töös.
vaid ka protokolli tüübi. Sild-marsruuter Ühendab silla ja marsruuteri parimaid omadusi. Marsruuditavate protokollide puhul toimib ta marsruuterina. Mittemarsruuditavate protokollide puhul toimib ta sillana. Gateway (Lüüs) Lüüs võimaldab ühendust üksteisest erineva arhitektuuriga võrgukeskkondade vahel. Lüüs oskab andmeid ise ümber vormindada vastavalt sihtsüsteemi nõuetele. Lüüs ühendab kaks süsteemi, millel on erinevad sideprotokollid, andmestruktuurid ja vormingud, keeled ning arhitektuurid. Gateway 2 Lüüside pearakenduseks on side loomine PC-de ja suurarvutite keskkonna vahel. Lüüsiks kasutatakse tavaliselt ühte tavalist PC arvutit, milles kasutatakse vastavat tarkvara. Lüüsi kaudu saavad PC arvutid ühenduse suurarvutitega või teise võrgu arvutitega. Gateway 3 Lüüsid on kallid. Lüüsid pole universaalsed (nad on ainult kindla ülesande täitmiseks).
1. Projekt progeTiiger 4 1.1. Code Acadamy 5 1.2. Eestikeelse programmeerimise e-õppekeskkonna kasutatavus 5 2. Mis on JavaScript? 5 3. Teiste kasutajate arvamused programmeerimise e-õppest 6 4.Minu teadmised enne õppima asumist 6 5. Praktiline õpe Progetiigri e-õppe keskkonnas 7 5.1 Sissejuhatus JavaScripti 7 5.2 Funktsioonid 9 5.3 For-tsüklite kasutamine JavaScriptis 9 5.4 While-tsüklite kasutamine JavaScriptis 9 5.5 Käsuvoog 10 5.6 Andmestruktuurid 10 5.7 Objektid I 10 5.8 Objektid II 11 KOKKUVÕTE 12 KASUTATUD KIRJANDUS 13 LISA Mängu script 14 2 Sissejuhatus Väga raske oli valida uurimustöö /loovtöö teemat, mis oleks arendav, aktuaalne ja minu jaoks huvitav. Tahtsin valida teema, mis oleks seotud mind huvitava valdkonna infotehnoloogiaga. Kui sain teada eestikeelsest programmeerimise e-õppe keskkonnast, siis arvasin, et iseseisev
3. klassi Writer alamklasse FileWriter, PrintWriter, BufferedWriter Puhverdamine Puhver: · info ajutiseks salvestamiseks mäluosa · ülesandeks on säilitada andmeid enne nende saatmist sihtkohta (nt. kõvakettale) Andmete lugemise ja kirjutamise protseduurid on aeglased · vahel võib ühe infoühiku saatmine olla praktiliselt sama "hinnaga" kui komplekti Klasse - BufferedInputStream, BufferedOutputStream, BufferedReader, BufferedWriter 11. Loeng Vood, Dünaamilised andmestruktuurid, Sisend-väljund, Failid Sisend/väljund (ingl. k. input/output) - pakett java.io Javas voo abil: · klaviatuurilt, failist, sõnest, Internetist ... · ekraanile, faili ... Failid - java.io.File · Kataloog on ka fail · Pigem faili (kataloogi) nime (ja tee) esitus · Ei täpsustata, kuidas sinna kirjutatakse või sealt loetakse Jaotus Java seisukohalt jagunevad vood:
Mõned programmid (sealhulgas programmid, mis loovad failisüsteeme) töötavad vahetult ketta või sektsiooni sektoritel ning kui seal eksisteerib failisüsteem, siis võib see hävida või tõsiselt rikneda. Enamik programme kasutab failisüsteemi ja seetõttu ei saa nad töötada sektsioonis, kus failisüsteem puudub või on väära tüübiga. Enne sektsiooni või ketta failisüsteemina kasutamist on vaja teha alghäälestus ja kirjutada kettale süsteemihalduse andmestruktuurid. Seda protsessi kutsutakse failisüsteemi loomiseks. 1.1. Millist failisüsteemi kasutada? Valik, millist failisüsteemi kasutada, sõltub olukorrast. Kui ühilduvus ja teised põhjused teevad vältimatuks välisfailisüsteemi kasutamise, siis tuleb teda ka rakendada. Valikuvõimaluse korral oleks arvatavasti kõige parem kasutada failisüsteemi ext2, millel on palju vahendeid ja seejuures hea jõudlus.
Ja suurem enamus majadest seisab püsti ja on elanikke täis - ju siis sai ehitatud head majad. Seesama jutt käib ka programmide loomise kohta. Nii nagu uut tüüpi majade puhul ehitatakse makette ehk väikeseid mudeleid, nii luuakse ka keeruliste programmide jaoks kõigepealt mudelid ning nende peal 'mängitakse läbi' programmi kasutamine ja üldine funktsionaalsus. Programmi projektdokumentatsioon koosnebki harilikult mudeli kirjeldusest, milles on esitatud kasutatavad andmestruktuurid, funktsioonid ja nende omavahelised suhted, andmete liikumise suund ja ajaline järjekord, kasutajaliides ja veel palju muud. Selliste programmi mudelite loomiseks kasutatakse CASE- vahendeid - programme, mis võimaldavad projekteerijal koostada mitmeid spetsiaalseid diagramme ning mis on suutelised kontrollima koostatud mudeli korrektsust ja genereerima programmi tooriku, mida siis programmeerija saab oma töös otseselt kasutada.
Royce jagas protsessi järgmisteks põhietappideks (tasub tähele panna, et etappide nimekiri varieerub erinevate autorite esituses): 1. Nõuete määratlemine. See etapp võib olla ka jaotatud kaheks - süsteemi analüüs (kõik see, mis konkreetset tarkvara ümbritseb) ja nõuete analüüs. Dokumenteeritakse süsteemi käitumine, jõudlus, liides jne 2. Süsteemi Ja Tarkvara Kavandamine. Keskendub Põhilistele Programmi Omadustele Nagu Andmestruktuurid, Tarkvara Arhitektuur, Liideste Omadused Ja Protseduurilised Ning Algoritmilised Detailid. Projekti Kvaliteeti On Võimalik Hinnata. Tulemus Dokumenteeritakse. 5 3. Teostus ja moodulite testimine. Projektis kirjeldatud süsteem programmeeritakse moodulite ja programmide kogumina ja need testitakse eraldi. Mida detailsem on projekt, seda lihtsam ja mehhaanilisem saab olla teostuse etapp. 4
Lisaks saab antud seadet kasutada sarnaselt CD-RW'le s.t kasutades lihtsalt tühja plaati, vastupidiselt DVD-RAM -ile, mille kettad on erilises ümbrises. +RW on nagu CD-RW, mille andmed kirjutatakse tühjale kettale (toorikule) pressitud spiraalvakku ja failisüsteem on jaotatud andmeplokkideks. DVD-RAM kasutab nii grooves and the 'land' either side of the grooves to hold data, ja omab PD-tüüpi andmestruktuuri relying on embossed markers. Seega on nende kahe formaadi andmestruktuurid erinevad, mis andmete seisukohalt tähendab , et formaadid on mitteühilduvad ning ühe formaadi kettaid ei saa kasutada teist formaati kasutava seadme poolt. DVD-RAM-i (random access memory) teeb sama, mis DVD+RW ning DVD-RW, selle erinevusega, et kasutatakse faasipöördustehnoloogiat, millel põhinevad praegused Panasonic'u PD/CD (phase change dual/ CD-ROM) ajamid. DVD-RAM kettad on erilises ümbrises ning neid tehakse 1 ja 2 poolseid, hetkel on mahutavus 2,6 G ühe poole kohta.
................................................................................... 58 Mälu hõivamine.....................................................................................................................59 Mälu vabastamine..................................................................................................................59 TÜÜPILISED KOMISTUSKIVID........................................................................................60 DÜNAAMILISED ANDMESTRUKTUURID.....................................................................61 Ahel ja järjekord.................................................................................................................... 61 Pinumälu ehk magasinmälu...................................................................................................64 ÜLESANDED........................................................................................................................... 65 ALAMPROGRAMMID
....................................74 Mälu paindlik kasutamine..........................................................................75 Mälu hõivamine..........................................................................................75 Mälu vabastamine......................................................................................76 Tüüpilised komistuskivid.............................................................................77 Dünaamilised andmestruktuurid................................................................77 Ahel ja järjekord.........................................................................................78 Pinumälu ehk magasinmälu.......................................................................82 ÜHEKSAS TEEMA: alamprogrammid. protseduur ja funktsioon..........................86 Milleks on vaja alamprogramme?...............................................................86
transaktsioon failisüsteemis reaalselt. Kui nüüd transaktsiooni teostamise ajal tekib süsteemi töös tõrge, siis süsteemialglaadimisel on võimalik poolikud transaktsioonid tagasi võtta ning teostamata muudatused teostada. Päevik on faili, andmebaasi vms muudatuste kohta teavet sisaldav andmestruktuur. Päevik paikneb harilikult spetsiaalselt selleks reserveeritud piirkonnas. Failisüsteemid on enamasti väga suured andmestruktuurid ja nende värskendamine võtab palju aega. Kui keset värskendamist toimub süsteemi kokkujooksmine, siis tuleb failisüsteemi taastamiseks läbi käia kogu failisüsteem. Päeviku kasutamise mõte on selles, et muudatusi sisaldav fail salvestatakse kõigepealt päevikusse ja alles hiljem failisüsteemi. Kui seejuures peaks tekkima probleeme, on alati käepärast päevikusse salvestatud failikoopia ning piisab ainult selle faili uuesti salvestamisest.
*Andmete loogiline struktuur *Kasutajaliides 6. Kitsendused *Ajalised kitsendused *Standardid *Mobiilsus, reaktsiooniaeg, keel 7. Süsteemi arengu tagamine *Muutuvate vajaduste rahuldamine] 50. Disaini etapi kirjeldus ja testimine. · Kui spetsifikatsioon näitab, mida tarkvaraprodukt peab tegema, siis projekteerimise faas (disaini faas) määrab kuidas ta seda teeb. Selle faasi ajal: 1. määratakse andmestruktuurid 2. valitakse algoritmid 3. määratakse sisemised andmevood 4. jagatakse produkt osadeks riistvara ja tarkvara 5. määratakse mida iga osa teeb ja kuidas teeb · Testimine. Kvaliteedi kindlustamise komisjon kontrollib projekti ja tema elementide vastavust spetsifikatsioonile. 51. Umbkaudsed hinnangud tarkvara elutsükli etappide ajalisele kulukusele kogukulust. Projekt hinnang: · Valime1 CPU, 100 KLOC COCOMO hindab 1403 inimkuud
TARKVARATEHNIKA KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis on tarkvaratehnika? Software engineering ! “Engineers Australia” definitsioon: Tarkvaratehnika on tiimide poolt rakendatav distsipliin tootmaks kõrgekvaliteedilist, suuremastaabilist ja hinnaefektiivset tarkvara mis rahuldab kasutajate nõudmisi ja mida saab hooldada teatud ajaperioodi vältel. IEEE definitsioon: Tarkvaratehnika on süstemaatilise, distsiplineeritud ja mõõdetava lähehemisviisi rakendamine tarkvara arendamisele, käitamisele ja hooldamisele, see tähendab, inseneriteaduste rakendamine tarkvarale. Tarkvaraarendus on nõrgem termin, kus tingimata ei kasutata protsesse, tööriistu, standardeid, jne. Tarkvaraarendus on progemine + konfigursatsiooni haldus. Tarkvaratehnika ei ole ainult programmi kirjutamine, vaid teemad hõlmavad ka kvaliteeti, ajakavasid, tasuvust ning põhimõtete ja korra tundmist ja rakendamist. Tar...
taastada (st. protsess on pööratav). - Sõltuvuste säilitamine. Esialgsele tabelile seatud piirangud saab jõustada ka normaliseerimise tulemusel loodud tabelitel. 33 Tabelite väiksemateks osadeks jagamine võimaldab hiljem kasutada relatsioonilisi operaatoreid, et päringutes andmeid kokku ühendada (kasut. operaatorit join). Relatsioonilistes andmebaasides peavad andmestruktuurid olema viidud vähemalt esimesele normaalkujule, sest vastasel korral pole andmeid võimalik organiseerida tabelite vormis. Kui tabel on normaalkujul N, siis on ta ka normaalkujudel N-1, N-2 jne. Samas kui tabel on normaalkujul N, siis ei pruugi ta olla normaalkujudel N+1, N+2 jne. Üldiselt on soovitav organiseerida andmed relatsioonilises baasis vähemalt kolme esimese normaalkuju nõuetele vastavalt. Normaliseerimisel on ka pöördprotsess, mida nimetatakse
Personaalarvutite riistvara ja arhitektuur kui seal eksisteerib failisüsteem, siis võib see hävida või tõsiselt rikneda. Enamik programme kasutab failisüsteemi ja seetõttu ei saa nad töötada sektsioonis, kus failisüsteem puudub või on väära tüübiga. Enne sektsiooni või ketta failisüsteemina kasutamist on vaja teha alghäälestus ja kirjutada kettale süsteemihalduse andmestruktuurid. Seda protsessi kutsutakse failisüsteemi loomiseks. FAT (File Allocation Table) - failipaigutustabel Failipaigutustabeliks nimetatakse tabelit, mida opsüsteem hoiab kõvakettal selleks ettenähtud kaitstud piirkonnas ja kus on kirjeldatud failide füüsiline paigutus kõvakettal. Kettale salvestamisel jaotatakse fail ühesuurusteks klastriteks ja need kirjutatakse kettale vabadesse kohtadesse, mis ei pruugi paikneda kõrvuti
kuni 4,7 G andmeid, võimalik on ainult üks andmekiht. Andmeedastuskiirus ~1,4MB/s võimaldab 4,7G tooriku andmetega täita natuke rohkem, kui tunniga. DVD +RW, DVD -RW -on võimelised teostama kettale korduvkirjutamist. Mahutavus kettal on 3 G juures. DVD+RW DVD+RW on nagu CD-RW, mille andmed kirjutatakse tühjale kettale (toorikule) pressitud spiraalvakku ja failisüsteem on jaotatud andmeplokkideks. DVD-RAM kasutab erinevat tüüpi andmestruktuuri Ning seega on nende kahe formaadi andmestruktuurid erinevad, mis andmete seisukohalt tähendab , et formaadid on mitteühilduvad ning ühe formaadi kettaid ei saa kasutada teist formaati kasutava seadme poolt. DVD-RAM-i (random access memory) teeb sama, mis DVD+RW ning DVD-RW, selle erinevusega, et kasutatakse faasipöördustehnoloogiat, millel põhinevad praegused Panasonic'u PD/CD (phase change dual/ CD-ROM) ajamid. DVD-RAM kettad on erilises ümbrises ning neid tehakse 1 ja 2 poolseid, hetkel on mahutavus 2,6 G ühe poole kohta.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
