KT 2.1 Kokku Teg punkte 32 0 Ülesanne 2.1.1 Punkte 4 On antud järgmised andmed : Nominaalne SKP Reaalne SKP SKP deflaator 2008 213 100 213
Curriculum Vitae Nimi Viktor Traktor Sünniaeg 14.12.1986 Aadress %RANDOM ADDRESS%, Narva linn, Ida-Virumaa Telefon 54551090 E-post [email protected] Perekonnaseis vallaline Hariduskäik 2002– Jämejala Ühisgümnaasium, omandamisel põhiharidus Keelteoskus Eesti emakeel Inglise kõnes väga nõrk, kirjas väga nõrk Vene kõnes nõrk, kirjas nõrk Arvutioskus kõrg tase Windows 8, Windows 7, MS Powerpoint keskmine tase MS Excel, MS Word Isikuomadused kohusetundlik, uudishimulik, motiveeritud, tulemusele orienteeritud Tugevad küljed hästi arenenud huumorisoonega Nõrgemad küljed rutiinsust kehvasti taluv Huvialad arvutiga tegelemine, traktoriga sõitmine, reisimine, elamine
76 + 87 1 - K 87 Seeriate ( märgirea osad, mis koosnevad järjestikustest ,,+" või ,,-" märkidest) arv: Ns = 14 Pikima seeria pikkuse järgi (Lmax = 4) => H0 Seeriate arvu järgi ( Ns = 14 ) => H0 Käänupunktide arvu järgi (p = 13) => H0 Kuna kõik võrratused kehtivad, võib aegrea mediaankriteeriumi järgi ja käänupunktide kriteeriumi järgi lugeda juhuslikuks. OSA B Vajalikud andmed: Paarisvalim (xj, yj) mahuga 2x5 arvu. Valim B1, N = 5 xi yi 4,0 0,1 1,0 5,5 5,0 0,2 3,0 1,2 2,0 3,5 Korduskatsete sari dispersiooni määramiseks mahuga 7 arvu. Valim B2, w = 7 3,3 2,0 4,6 3,9 3,0 2,7 6,3 10. Küsimus Leida x ja y seose jaoks korrelatsioonitegur ja determinatsioonitegur. Kontrollida x ja y korreleerimatust t-
San Marino Referaat SISUKORD sisukord.............................................................................................................................................2 1. San Marino üldiseloomustus........................................................................................................ 3 1.1 Üldandmed..............................................................................................................................3 1.2 Geograafiline asend ning looduslikud tingimused................................................................. 3 1.3 San Marino kuuluvus majandusorganisatsioonidesse............................................................ 4 2. Rahvastiku soolis-vanuseline koosseis.........................................................................................4 3. Energiamajandus.....................................................................................................
Hotell Sunrise Sõpruse 11 92101 Hiiumaa faks 6 676 211 "administraator" 26. aprill 2011 Kairo Kuuse Sõpruse põik 1-15 92101 Hiiumaa tel +372 56328182 Soovin kandideerida Teie poolt välja kuulutatud Hotell Sunrise administraatori leidmiseks. Avaldusele on lisatud täpsem elulookirjeldus. Leian, et uue tootmisettevõtte käivitamine võimaldab edukalt rakendada oma senist tööalast kogemust ning teoreetilist ettevalmistust, pakkudes võimalusi eneseteostuseks ja arenguks. Hotellis Lõoke olen tegitsenud administraatorina mõni aeg. Ülessandeks oli inimeste vastuvõtmine ja teenindamine. Pidin teenindama suuri Eesti kui ka välismaa gruppe. Suutsin tõõga hakkama saada nii hästi, et Hotelli kodulehele laekus palju kiidusõnu personali ja hotelli enda kohta. Olen kindel, et suudan tagada seda ka Teie hotellile. Olen omandanud põhihariduse Käina Gümnaasiumis matemaat...
TALLINN History Tallinn is one of the oldest cities in the Baltic Sea region. Tallinn was first mentioned in written sources of the 1154th, when the Arabian geographer Al Idris took a world map the city 'Kaleveny "/ Kolõvan. Through the years, the city of Tallinn had several names: Lindanisa, Kolõvan, Reval and eventually Tallinn. Tallinn was granted the Lübeck law in 1248 and became the member of the Hanseatic League in 1285. General Data l Country - Estonia l County - Harju County l First appeared on map - 1154 l Town rights - 1248 l Mayor - Edgar Savisaar l Aera - Total 159.2 km2 (61.5 sq mi) l Population - (1 Mar 2012) Total - 416,470 Denisty - 2,614.0/km2(6,766.6/sq mi) Tallinn Coat of arms Flag Top 5 Attractions 1. Kiek in de Kök Visitors to the museum will see examples of Medieval firepower, displays detailing how the city's system of walls and towers devel...
GYPROC TÄITE- JA VIIMISTLUSPAHTLID............................................ LK.1 SILER 4 KIPSPLAADI PAHTEL................................................................ LK.2-3 PAHTLITE VÕRDLEMINE......................................................... LK.4 KASUTATUD KIRJANDUS........................................................ LK.5 PAHTELDAMINE..........................................................................LK6 REKLAAMLEHED(6 lehte).......................................................... LK.7-12 LK.6 Kui pahtlit ostma minna, tuleks teha kindlaks pinna suurus ja valida vastav pahtel või segu. · Aluspahtel: konarused ja augud. Selle abil teha sein sirgemaks. · Viimistluspahtli kasutamisel peaks lõpptulemus olema tasane pind, mida võib värvida. Viimistluspahtlit tuleb kasutada siis, kui pinnas on mõ...
HORVAATIA SÜMBOOLIKA Punane – tugevus, julgus ja kõvadus LIPP Valge – rahu ja ausus Sinine – tõde ja ustavus ÜLDIST Pealinn: Zagreb Pindala: 56 542 km2 Rahvaarv: 4 495 800 Keel: horvaadi keel Raha: kuna KUNAD Paberraha Mündid ÜLDIST Balkani poolsaare loodeosas Jaotatud 20 maakonnaks Rahvastikust 89.6% horvaadid Usk : Rooma-katoliku SUUREMAD LINNAD Zagreb – 779 000 inimest Split – 189 000 inimest Rijeka – 144 000 inimest Osijek – 115 000 inimest PIIRKONNAD Kesk-Doonau madalik Dinaari mäestik Dalmaatsia rannik KESK-DOONAU Sava Drava Doonau Parasvöötme mandriline kliima Majanduslikult tihedamini asustatud DINAARI MÄESTIK Pikkus 650 km Laius 60-230 km Kõrgeim tipp 2692 m PLITVICE RAHVUSPARK Palju jugasid 16 järjestikku järve Travertiin Üle 4000 liigi loomi 297 km2 DALMAATSIA RANNIK Ligi 1...
PAIKNEMINE Pindala: 827 km², Eesti territooriumist 1,82 % Palumaa asub Kagu-Eestis Peipsi madaliku ja Ugandi ning Irboska lavamaa vahel. Edelaosas külgneb Võru-Hargla nõoga. GEOLOOGILINE EHITUS Lõuna-Eesti aluspõhja moodustavad suuremalt osalt Devoni ajastu liivakivid, pinnakatte aga ka punakaspruun liivsavimoreen. Aluspõhi paljandub paljudes kohtades, jõgede ääres ning oruveerudel. Nii on tekkinud liivakivikaljud ja liivakivikoopad. Maastiku eripära tuleneb peamiselt sellest, et lavamaa moreenkate on Palumaal umbes 40%-l alast kaetud jääjärveliste liivakate setetega. Lõunaosas Eesti suurim orustike osa maastikustruktuuris ja 62%-line metsaalade osatähtsus maakattes. PINNAMOOD Kõrgusvahed on Lõuna Eestis suured ja pinnamood mitmekesine. Viljakad moreentasandikud vahelduvad küngaste, järvede, soode, niitude ja metsatukkadega. Palumaal esineb palju liivikuid aga ka põllumaid ja soid. Aluspõhjas liivakivid ja lõunapool Võru-Petse...
NR Nimetus Kaugus Päikesest Kaaslaste arv Läbimõõt 1 Merkuur 57 919 000 km ei ole 4880 km 2 Veenus 42 milj. km ei ole 12100 km 3 Maa 150 miljonit km 1 12 756 km 4 Marss 227,940,000 km 2 6750 km 5 Jupiter 778,330,000 km 16 140 600 km 6 Saturn 1,429,400,000 km 18 120 600 km 7 Uraan 2,875,000,000 km 27 51 118 km 8 Neptuun 4,504,300,000 km 13 4480 km 9 Pluuto 5,900,100,000 km 5 2274 km Atmosfäär Iseloomustus * päevas on kaks aastat * ühe tiiru teeb 88 ööpäevaga. * Päikesele lähim planeet ja suuruselt kaheksas * omapärane pinnavorm * orbiit kõige ringikujulisem * kõige tulisem planeet(Seal on 167 vulkaani) * teine planeet päikesesüsteemis * Maale väga sarnane * päikesesüsteemi kolmas planeet * Maal käib elu * Maa...
Tallinna Reaalkool Vesuuv Referaat Karlo Leok 7.c Klass Tallinn 2014 1 Sisukord 1. Sissejuhatus.................................................................................................... 3 2. Vesuuvi geograafiline asukoht........................................................................ 3 3. Andmed Vesuuvi kohta................................................................................... 4 4. Vesuuvi kuulsaim purse...................................................................................4 5. Kasutatud kirjandus........................................................................................ 5 2 1. Sissejuhatus Maailmas on umbes 800 tegevvulkaani
Bobisõidu reeglid Bobisõidus võisteldakse kahe- ja neljabobil (meeskonnas kaks või neli meest). 1953. aastal kehtestati bobi mõõtmete ja kaalu ühtsed nõuded. Iga võistluse eel kaalutakse bobi eraldi ja mehitatuna. Kui mehitatud bobil ei ole maksimaalkaalu, võib raskuse suurendamiseks lisada bobile lisa raskust. Lubatud on nii ratas- kui nöörrool. Võistlejad kannavad kaitseprille ja -kiivrit ning tihedat, tuulekindlat kehale liibuvat riietust. Bobi tehnilised andmed Nõuded Kahebobi Neljabobi Bobi pikkus esijalast tagajala lõpuni (cm) 270 380 Esijalaste pikkus (cm) 93 104 Tagajalaste pikkus (cm) 115 127 Jalaste laius (mm) 8 12 Jalaste vahe (cm) 67 67 Bobi kaal (kg) 175 230 Mehitatud kaal (kg) 375 630
Õppejõud: M. Nõmmela Saaremaa, Muhu kihelkond Pädaste mõis 1. Nimetus: Pädaste (saksa k. Peddast) 2. Asukoht: Muhu kihelkond Saaremaal, Pädaste 3. Rajamise aeg: 1566, peahoone 1875, ( 4. Mõisa liik: rüütlimõis 5. Viimane omanik enne 1919.aastat: maamarssal Axel Buxhoevedeni pärijad 6. Pargi rajamise aeg: 1875, kalmistu puudub 7. Mõisahoonete säilivus, praegune kasutusotstarve ning omanik: peahoone- rahuldav, Pädaste mõis hotel&spa; tall-tõllakuur- hea; meierei- hea; ait- avariiline; sepikoda- hea; puutöökoda- rahuldav; keldrid- hea; (omanik: Maanteeamet) 8. Pargi säilivus- halb (omanik- Maanteeamet) 9. Kalmistu säilivus: - 10. Muinsuskaitse ja mälestiste liik: mälestised- Pädaste mõisa hooned 11. Looduskaitse ja Natura 2000: linnuala- Suuremõisa laht; looduskaitse all on terve Pädaste mõisa ala 12. Pärandkultuur: mõisa telliseahjud...
Kristina Smigun. Kristina Smigun sündis 23.veebruaril aastal 1977. aastal Tartus. Tema vanemad on Rutt ja Anatoli Smigun. Tal on õde Katrin. Ja ta on suusataja. 1996. aastal lõpetas ta Tartu 12. kk-i. Teda on treeninud ka tema isa. Ta on käinud 1994.aastal tali om-il Lillehammeris kus ta sai 5 kilomeetri sõidus 30.koha, jälitus sõidus 27.koha, 15 kilomeetris 28.koha ja teatevõistluses 12. koha. Pärast rangluu murdu võistles ta Naganos 1998 30kilomeerti sõidus ja sai 46. koha. 1993 sai mm-il 5 km-s 35. ja jälitussõidus 31.koha. 1995 5 kilomeetris viienda ja jälitus sõidus 9. ning 15 km-s 8. koha. 1999 võitis 15km- s(vabastiilis) hõbeda ja30 km-s (klassikalises stiilis) bronksi ning jälitus sõidus 5+10 km sai 6. koha. Mk-l sai etappide kokkuvõttes 1994. 60.-62 koha, 1995.aastal 25., 1996. 17., 1997. 13. ja 1998. aastal 19. koha. 1999 oli pikkadel distantsidel parim ning üldkokkuvõt...
Sisukord 1. Sisukord 2. Venemaa 3. Venemaa 17.sajandil 4. Vene impeerium 18. sajandil 5. Venemaa 18. sajandi lõpul 6. Venemaa 19. sajandi lõpul 7. Kasutatud kirjandus 8. Kokkuvõte Venemaa Venemaa on maa ja riik Euroopas ja Aasias ning on maailma suurima pindalaga riik, hõlmates 11 ajavööndit. Riik piirneb Norra, Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Valgevene, Ukraina, Gruusia, Aserbaidzaani, Kasahstani, Hiina, Mongoolia ja PõhjaKoreaga. Venemaa pikk rannajoon ulatub PõhjaJäämerest Vaikse ookeani lääneosani ning hõlmab veel Musta mere, Kaspia mere ja Läänemere äärse ranniku. Rahvaarvult on see maa kuues. Euroopast on Venemaa poolteist korda suurem. Venemaa Euroopaosa paikneb kõrgustikega liigestatud Ida Euroopa lauskmaal. Riigi lõunapiiril asub noor Kaukaasia kurdmäestik. Uurali kulunud kurdpangamäestik lahutab Ida Euroopa ja Lääne Siberi lauskmaad. Jenissei ja Leena vahel kerkib jõeorgu...
KANADA Referaat Kanada. Kanada on riik Põhja-Ameerikas. Kanada lipp. Kanada riigipea on Elizabeth II . Kanada kogu pindala on 9 984 670 km² . Rahvaarv (2007) 33 025 900 Rahvastiku tihedus 3,3 in/km² Iseseisvus 1. juuli 1867. Rahaühik CAD (Kanada dollar- 100 senti) Kanada pealinn on Ottawa. Pindala: 2 778,64 km² Elanikke: 859 700 (2005) Ottawast sai Kanada pealinn 31. detsembril 1857. aastal. Riigikeeled: Inglise ja prantsuse Rahvuspüha: 1. juuli - Kanada päev (1867) Riigikord: Föderatiivne riik Haldusjaotus: 10 provintsi ja 2 territooriumi Asend. Kanada, mis on maailmas suuruselt teine riik, asub Põhja-Ameerikas. Kanada piirneb põhjast Põhja-Jäämerega, lõunast USA-ga, idast Atlandi ookeani ja Labradori merega, läänest Alaska ja Vaikse ookeaniga ning kirdest Baffini lahega. Pinnamood. Pinnamoe järgi saab Kanadat jaotada 6-ks osaks. Hudsoni lahe ääres asuvaks Laurentia kiltmaa...
Päikese andmed *)Päike on meie päikesesüsteemi täht. *)Ta on Maast keskmiselt 149,6 miljoni kilomeetri kaugusel. *)Päikese läbimõõt on 1,392 miljonit kilomeetrit. *)Päikese mass on 1,9891×1030 kg. *)Päikese pinnatemperatuur on 5780 C°. *)Päike koosneb peamiselt vesinikust (73,46%) ja heeliumist (24,85%). *)märksa kuumemad on Päikese kroon kuni 5 miljonit C° ja tuum kuni 13,6 miljonit C°. *)Päike on umbes 4,5 miljardit aastat vana. *)Päike on suurim objekt meie Päikesesüsteemis. Tas sisaldab rohkem kui 99.8% kogu Päikesesüsteemi massist *)Päikesetuul avaldab suurt mõju komeetide sabadele ja omab isegi mõõdetavat mõju kosmoselaevade trajektooridele. *)Päikese magnetväli on väga tugev ja väga komplitseeritud. Lisaks kuumusele ja valgusele paiskab Päike välja ka madala tihedusega laetud osakeste voolu (enamasti elektronid ja prootonid), mis on tuntud kui päikesetuul. Päikesetuul liigub läbi Päikesesüsteemi kiirusega umbes 450 km/sek. Päik...
AS KORSTNAD Pr Maali Juurikas AS Koolimaja Teie 13.10.2010 nr 1-8/222 Roheline 25a Meie 14.10.2010 nr 2-9/123 12345 Tallinn Korstnate puhastus Lugupeetud proua direktor Vastuseks Teie poolt saadetud kirjale pakume korstnate puhastus ajaks 28-29 oktoober 2010. Kirja lisast leiate meie hinnapakkumised. Palun võtke meiega ühendust, et kinnitada oma tellimus. Lugupidamisega T. Komm Tarmo Komm Punane 14a Telefon 654 4444 Arvelduskonto 12346 TALLINN E-post [email protected] 111000111 Registrikood 87654321
India Merilyn Ohtla 9.b India officially the Republic of India is the seventhlargest country with over 1.2 billion people has the thirdlargest standing army in the Subdivisions India is a federation composed of 28 states and 7 union territories. Each state or union territory is further divided into administrative districts. The districts in turn are further divided into tehsils and ultimately into villages. India part of british empire First city was Calcutta in 1696 The hole India was cungert in 1881 became an independent nation in 1947 Famous bildings The Taj Mahal The Bombay Stock Exchange Rashtrapati Bhavan, home of the President of India. The granite tower of Brihadeeswarar Temple in Thanjavur Wedding very bright events, filled with ritual and celebration, that continue for several days. ...
1. Indoneesia asub ekvaatoril, India ja Vaikse Ookeani vahel. Indoneesia koosneb 17 508 saarest, neist 6000-l elatakse püsivalt. Indoneesia jagab maapiiri Malaisiaga, Paapua Uus Guineaga ning Ida Timoriga. Merepiiri jaguneb Singapuri, Malaisia, Filipiinide ja Austraalia vahel. Indoneesia asub Vaikse Ookeani, Euraasia ja Austraalia laamade ristumiskohas, mille tõttu on riigi territooriumil vähemalt 150 aktiivset vulkaani, kaasaarvatud Krakatoa ja Tambora, mis on mõlemad kuulsad oma laastamistöö pärast 19. sajandil. Riigil on 54 716 km rannajoont. Indoneesia pindala on 1 904 569 km2. Indoneesia saarestik on olnud tähtis kaubandusregioon alates 7. sajandist, mil Sriwijaya riik ja hiljem ka Majapahiti impeerium kauplesid Hiina ja Indiaga. Indoneesia ajalugu on oluliselt mõjutanud tema loodusvarasid himustavad võõrriigid. Indoneesia kaart 2. Indoneesia asub Kagu-Aasias. Kagu-Aasia asub lähisekvatoriaalses ja ekvatoriaalse kliimavö...
MAAVÄRIN Norra meres Kärolin Puusild 12. klass KÜG Toimumise aeg ja koht ● Toimumis kuupäev: 2014.11.17, kell 19:16 Toimumise aeg ja koht ● Toimumis kuupäev: 2014.11.17, kell 19:16 ● Epitsentri territoorium: Norra ● Epitsentri koordinaadid: 72.420°N 1.844°E Toimumise aeg ja koht ● Toimumis kuupäev: 2014.11.17, kell 19:16 ● Epitsentri territoorium: Norra ● Epitsentri koordinaadid: 72.420°N 1.844°E ● Lähedalasuvad kohad: u 500 km Gröönimaast 675km Harstad, Norra 729km Narvik, Norra Google Earth Sügavus ja tugevus ● Sügavus: 10.0km Sügavus ja tugevus N ● Sügavus: 10.0km ● Tugevus: 4,7 magnituudi (mõõdukas, tuntav, vähe kahjustusi) Asukoht Maailmajao suhtes Asukoht Lähem vaade Asukoht ...
PLAATINA Põhiandmed • Sümbol – Pt • Aatomi mass – 195.084 • Elektronide ja prootonite arv – 78 • Järjenumber – 78 • Neutronite arv - 117 • Sulamistemperatuur - 1768.3 °C • Keemistemperatuur - 3825 °C • Hind – u 26 eur/g Ajalugu • Sõna plaatina tuleneb hispaania keelsest sõnast platina, mis tähendab ingliskeelses tõlkes ‘’Little silver of the Pinto River.’’ • Selle avastas Antonio de Ulloa aastal 1735. Kus seda leiab? • Lõuna- Aafrika • Venemaa • Kanada • USA • Zimbabwe Kasutus • Ehted • Hambaravi • Elektroonika • Klaas Statistika • Plaatina lahustumine happes • Plaatina vastupidavus
referaat Tseesium Sisukord Elemendist üldiselt. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . lk 3 Ajalugu . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .lk 3 Omadused . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .lk 4 Leidumine looduses . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . lk 4 Kasutamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . lk 4 Andmed . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .lk 5 Lihtaine saamine . . . . . . . . . . . . . . ...
(Masside m2 ja m1 vahe on tavaliselt vahemikus 0.17 0.22 g). 5. Kolvimahu (seega ka temas sisalduva gaasimahu)määramiseks täita kolbmärgini toatemperatuuril oleva veega ja mõõta vee maht 250 cm3 mõõtsilindri abil. Kuna kogu vesi korraga mõõtsilindrisse ei mahu, mõõta kolvis oleva vee maht kahes jaos ja tulemused liita. 6. Fikseerida termomeetri ja baromeetri abil õhutemperatuur ja õhurõhk laboris katse sooritamise momendil. Katse andmed: mass m1 (kolb + kork + õhk kolvis)- 139,35 [g] mass m2 (kolb + kork + CO2 kolvis)- 139,56 [g] kolvi maht (õhu maht, CO2 maht)- 0,316 [dm3] õhutemperatuur- 26 [C ] õhurõhk 101000 [Pa] Katse arvutused: 1) V0= = 0,29[dm³] 2) P0= =1,29 [g] mõhk= 1,29*0,29=0,3741 [g] 3) m= 139,35-0,3741=138,98[g] mco2= 139,56-138,8=0,58 [g] 4) D== 0,998 Mgaas= *29 = 44,96 [mol/dm³] 5) M= = 45,19 [mol/dm³] 6) = 44,96-44,0= 0,96 [g/mol]
Soome ettevõte: KONE Kone • Kone – Soome keeles masin • Omanikud Harald(1924), Pekka(1964), Heikki(1932) ja Antti (1996)Herlin • Üks kaubamärk – KONE • Peakorter Espoos • People Flow põhimõtted Tegevusvaldkond • Liftide, liuguste ja eskalaatorite arendamine, valmistamine, müük, paigaldus ja hooldus • Varasematel aastatel tegeles ka kraanade, tõstukite, puidutöötlusmasinate, tarbeelektroonika ja meditsiinivarustusega jms Ajalugu • 1910 Strömberg OY tütarettevõte • 1918 iseseisev firma • 1957 arenes Rootsi • 1967 Helsingi börsile • 1993-1995 müüs maha paljud firmad ja jäi liftide ja eskalaatorite tootmise juurde • 20. saj lõpul laienes Euroopasse, Põhja- Ameerikasse ja Aasiasse Majandusandmed (2013) • Üle 43 000 töötaja üle maailma • Käive 6,9 miljardit € • Üle 100 tütarettevõtte üle maailma, neist enamiku nimes sisaldub „KONE“ Globaliseerumine • väga globali...
ÕPILASFIRMA ABAKADABRA ASUTAMISKOOSOLEKU PROTOKOLL Koht: Tallinn Aeg: 17.10.2019 Osalesid: Ella Kuusk, Mai Kullerkupp, Anna Oja, Paula Palm. Juhatas: Mai Kullerkupp Protokollis: Ella Kuusk Päevakord: 1. Õpilasfirma toote/teenuse valik. 2. Õpilasfirma nime valik. 3. Õpilasfirma aktsiakapitali suuruse määramine ja jaotamine aktsionäride vahel. 4. Õpilasfirma valdkonna juhtide valimine, asendused ja juhatuse kinnitamine. 5. Õpilasfirma põhikirja kinnitamine. 6. Töökorralduse reeglite kinnitamine. 1. Õpilasfirma toote valik. Mai Kullerkupp pakkus ideeks toota kingapaelu, Anna Oja soovitas hakata tootma taskutega vihikuid ning Ella Kuusk pakkus välja idee toota sokke. Arutati kõikide ideede plusse ja miinuseid. Otsus: toodetakse enese disainitud sokke, mille peale paigutatakse pärlid. 2. Õpilasfirma nime valik. Nimeks esitati järgnevad pakkumised: Šokk, Maag, Abakadabra. Arutati erinevate nimede plusse ja ...
Marss Evelina Oratse Üldised andmed Neljas planeet päikesest Kaugus Maast: 55400 mln km Läbimõõt: 6750 km Aasta pikkus: 687 Maa päeva Ööpäeva pikkus: 24 h 37 min Pinnatemperatuur: +25 kuni -125 kraadi Gravitatsioon: u 40% Maa omast Kaks kuud Phobos ja Deimos Atmosfäär koosneb süsihappegaasist 95,7%, lämmastikust 2,7%, argoonist 1,6%, happnikust ja veest. Kanalid Giovanni Virginio Schiaparelli(1835 1910) oli kanalite avastaja Arvati, et seal on vesi
Töö pealkiri: Kuu ja aasta: Lehekülgede arv: Referaat Võtmesõnad: Töö autor: allkiri Kaitsmisele lubanud juhendaja: allkiri: Title: Year and month: Number of pages: Referaat Keywords: Author: signature: Allowed to protection by supervisor: signature:
Gobi Kõrb Gobi Külm Poolkõrb Põhja- ja Loode-Hiinas, Mongolis; Ulatus läänest- itta 1600km; Põhjast- lõunasse 800km; Pindala umbes 1300000 km; Peamiselt kivi ja savikõrb; Jõed puuduvad; On leitud mitmesuguseid fossiile. Asend Maastlikuline piirkond sise Aasias Lõunast piirneb Nan Shan Läänest Tian Shan Põhjast Hangai Idast Suur Hingani mäed Inimtegevuse tõttu Gobi laieneb edasi üha kiiremini Hiinas (matsade maharaiumine, veevarude ammendumine). Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kliima Mandriline kliima Temperatuur suvel on kuni 45ºc Talvel kuni 40ºc Lumi on puhutud tuulest Siberi steppidelt Sajab 50 200 mm aastas Taimestik Taimede lehed on väikesed ja nahkjad 75 % kõrbest on kaetud väiksekasvulise rohuga Taimedel on pikad juured vee kogumiseks ...
AS KOOLIMAJA Hr Tarmo Komm AS Korstnad Punane 14a Meie 13.10.2010 nr 1-8/ 222 12346 TALLINN Korstnate puhastus Lugupeetud härra Komm Soovime Teie firmalt hinnapakkumist korstnate puhastamiseks Tallinna Sipsiku lasteaed- algkoolile. Korstnate puhastus peaks toimuma ajavahemikus 25 31 oktoober 2010. Palun teavitada, kas ja millal saate töödega pihta hakata. Lugupidamisega M.Juurikas Maali Juurikas Direktor Roheline 25a Telefon 666 6666 Arvelduskonto 12345 TALLINN E-post [email protected] 101010000 Registrikood 12345678
Kooli nimi Oma nimi :....:. klass Tsehhi Referaat Juhendaja Lisa ise. 2012 TSEHHI Joonis 1: Tsehhi Pealinn: Praha Pindala: 78 866 km2 Riigikeel: tsehhi Rahvaarv: 10 532 800 (2010) Rahvastiku tihedus: 133 km2 President : Václav Klaus Peaminister: Petr Necas Iseseisvus : Tsehhislovakkia jagunemisel 1. jaanuaril Rahaühik: kroon Tsehhi on jaotatud 13 maakonnaks ja pealinnaks (Praha) Joonis 2:Tsehhi vapp Joonis 3: Tsehhi lipp TSEHHI VABARIIK Tsehhi Vabariik sai iseseisvaks riigiks 1993. aasta jaanuaris, kui Tsehhoslovakkia jagunes kaheks. Enne Teist maailmasõda kuulus Tsehhoslovakkia maailma kümne industrialiseerituma riigi hulka ning ainsana Ida-Euroopa riikidest säilis seal demokraatia 1938. aastani. Tsehhi pealinn Praha on üle 1000 aasta vana ning seda iseloomustavad uhked ajaloolised ehitised erinevates stiilides. Seetõttu on linn kujunenud pa...
Suure-Jaani vald Suure-Jaani vald asub Viljandi maakonna põhjaosas. Valla keskuse kaugus maakonna keskusest Viljandist on ligikaudu 25 km ja Tallinnast 150 km. Valla territoorium kattub suurelt osalt ajaloolise Suure-Jaani kirikukihelkonna maadega. Valla keskuseks on Suure- Jaani vallasisene linn. Suure-Jaani sai linna staatuse 1938. aastal ja muutus vallasiseseks linnaks 22. oktoobril 2005. aastal, kui Suure-Jaani linna, Suure-Jaani valla, Olustvere valla ja Vastemõisa valla ühinemisel tekkis praeguste piiridega Suure-Jaani vald. Lisaks Suure-Jaani vallasisesele linnale on vallas olulised keskused Olustvere alevik, Vastemõisa küla ja Sürgavere küla. Kõige lähedasem vald mulle Eestis on just Suure-Jaani vald Suure-Jaani vald on pindalalt (748,8 km²) Viljandi maakonna suurim omavalitsusüksus ja rahvaarvult edestavad Suure-Jaani valda vaid Viljandi linn ja vald. Vallas asub Eesti suurima pindalaga Sandr...
Minu tai on väga huvitav raamat. Raamat on kirjutatud peategelase ehk siis autori mina vormis ja räägib tema elust Tais. Raamatu peatükid kirjeldavad elu Tais aasta erinevatel kuudel. Iga peatükis räägitakse erinevatest aastatest ja vahel oli raske järje pidada. Selle raamatu miinuseks võib lugeda seda, et raamat rääkis vähe Taist endast, nende kommetest ja kohalikust elust ja selle asemel kirjeldas autor liiga palju oma isiklikku elu nt- pidutsemist ja meessuhetest. Kuid sain põgusa ülevaate Taist, tailast ekommetest ja traditisoonidest ja kohalikust elust. Tai on suur maa. Selle pindala on 514 tuhat ruutkilomeetrit ja rannajoont on 3219 kilomeetrit. Ida poole jääb rahulik ja madal Vaikse ookeani Lõuna-Hiina meri koos sadade randadega, kuulsate kuurortlinnadega nagu Pattaya ja Hua Hin ja suvitussaartega nagu Koh Samui, Koh Samet ja Chang. Tais elab üle 63 miljoni inimese. Tais on väidetavalt alati päike kuum ja ere, taevas sinine.ja m...
Wales Koostas : Klass: Contents General infor mation Facts Pictures * Flag * Arms * Snowdonia mountain * Saint David General information Wales is a countr y that is part of the United Kingdom and the island of Great Britain, bordered by England to its east and the Atlantic Ocean and Ir ish Sea to its west. Facts Country name : Wales / Cymru Motto : Cymru am byth / Wales for ever Anthem : Hen Wlad Fy Nhadau / Land of my fathers Captial : Cardiff Off icial language : Welsh / English Goverment : Devolved Goverment in a Constitutinal monarchy * Monarch : Elizabeth second * First minister : Carwyn Jones Am Legislature : UK Parliament National Assembly for Wales Area : 20 779 km² Population : 3 006 400 Currency : Pound sterling D...
Tallinna Tehnikaülikool Mehaanika teaduskond Masinaõpetuse Instituut Masinaelementide õppetool Tugevusõpetus 2 Üliõpilane: Töö Number: Matrikli nr.: Ülesannete nr.: 82 Õpperühm: Esitamise kuupäev Andmed l=6m k = 0,6 F = 60 kN p = 40 kN*m Staatika võrrandid F x = 0 R Bx = 0 F y = 0 R A - p * k * l + RB = 0 k *l M B = 0 - RA *l + p * k *l * 2 +MB =0 3 tundmatut ja kaks võrrandit annavad staatikaga määramatu süsteemi, tuleb kasutada deformatsioonide sobivusvõrrandit. Deformatsioonide sobivusvõrrand l A = l B = 0 Võtan lahendamiseks võrrandi l A = 0 . Eemaldan mõtteliselt liigendi A ja lahendan Moore'i meetodiga. 11 * x1 + 1 p = 0, ...
Laboratoorne töö nr16. Klassikaline tahhümeetriline mõõdistamine Töö eesmärk: Õppida mõõdistada punkte elektrontahhümeetriga. Arvutada kõrguskasvu. Oskata lugeda tahhümeetri andmed. Töövahendid: Tahhümeeter Nikon DTM-332, prisma, taskuarvuti. Metoodika: Tahhümeetriline mõõdistamine klassis 2A13. Panin teodoliidi seisupunktile PP-26. Tsentreerisin, horisonteerisin. Sisestasin seisupunkti ja tagasivaatepunkti andmed tahhümeetrisse. Valisin tagasivaade punkti SM-7. Sisestasin intsrumendi ja prisma kõrguse, mis on võrdne 1,59m-ga. Nullisin kõik andmed. Mõõdistasin 2 lauda, 8 nurka. Prisma kõrguse muutmine, instrumendi kõrgus ei võrdu prisma kõrgusega. Kirjutasin kõik andmed vihikusse. Tegin kontrolli tagasivaatepunktide. Vahe ei ületa lubatavat ±30´´. Tegin plaani paberil, pärast skaneerisin. Valemid: VD=HD*tanVA Kui PK=HI, siis HD=HD´ ja VA=VA´, jarelikult
Põhja-Eesti Tallinn 1. 2011. aastal ööbis Eesti majutusettevõtetes kokku 2,73 miljonit turisti, nendest rohkem kui pooled (55%) peatusid Tallinnas. Esmastest sihtturgudest kasvasid enim Suurbritannia ja Venemaa turistide ööbimised. Majutusettevõtetes tubade täitumus suurenes, ööpäeva keskmine maksumus tõusis, lennu- ja laevareisijate arv kasvas, reiside kestus pikenes. Enamik turistidest tuli Tallinnasse puhkusereisile. Tallinna turismiinfokeskuste külastatavus kasvas. Tallinna väliskülastajate rahulolu reisiga suurenes. 2. Tallinn-Riia-Vilnius. 2006. aastal majutati majutus-ettevõtetes Tallinnas 1 161 100, Riias 733 500, Vilniuses 555 600 turisti. Riias ja Vilniuses on aga nende osakaal tunduvalt väiksem. Kui Tallinnas majutati 2006. aastal kokku 505 200 Soome turisti (osakaaluga 51%), siis Riias 71 300 (12%) ning Vilniuses 25 400 (6%). 2006. aastal viibisid välisturi...
Tava- ehk naturaalmajandus: Igaüks toodab endale ning tarbib enda toodangut. Käsu- ehk plaanimajandus: Riik ütleb mida, ning kui palju toota. Turumajandus: Turg otsustab, mida toota ning mida tarbida. Turg määrab ka hinna. Segamajangus: Kõik majandused segunenult. Tulumaks 21%, töötuskindlustus 2%, Pensionifond 2%. Sotsiaalmaks 33%, Käibemaks 22%. Miinimumpalk 320 eurot, Tulumaksuvaba miinimum 144 eurot. Aktsiisid Kütus, tubakas, alkohol, pakendid. Peamised maksusüsteemid: · Progressiivne: Keskmine maksumäär tõuseb koos sissetulekute suurenemisega · Proportsionaalne: Kõigil sama protsent. PROPORTSIONAALNE ON KA EESTIS! Maksukoormus on 33% SKP-st. (madal) Otsene maks Maksab tööline. Kaudne maks maksab kaupmees, tööandja. Eelarve koosneb TULUDEST ja KULUDEST. Eelarve koostab VALITSUS, kinnitab RIIGIKOGU. Leibkond inimesed, kes elavad koos.
............................................................lk 9 IMF annab abi......................................................................................................................lk 10 Islandi kroon Eestis..............................................................................................................lk 10 Kasutatud materjal...............................................................................................................lk 12 Andmed Islandi kohta Lääne-Islandi maastik Islandi Vabariik on saareriik Atlandi ookeani põhjaosas Gröönimaa, Sotimaa ja Norra vahel. Peaaegu kogu territoorium paikneb Islandi saarel. Asukoht Island asub põhjapolaarjoone lähedal 63. ja 66. põhjalaiuse vahel kõrvalisel saarel. Peale suure saare kuuluvad riigile veel lähedal asuvad väikesaared. Norra rannikuni on sealt 1000 km ja Sotimaani 800 km. Teisel pool on Kanada asustatud alad umbes 2000 km kaugusel.
Analüüs Andmed: Autor: Claude Monet Teose pealkiri: "Impressioon. Tõusev päike" Valmimise aasta: 1872 Tehnika, materjal: õlimaal lõuendil Mõõtmed: 48 cm x 63 cm Asukoht praegu: Musee Marmottan Monet, Paris Maali kirjeldus, analüüs. Tegemist on maastikumaaliga. Teosel on kujutatud päikesetõusul Le Havre'i sadama poole sõudvat või siis sealt lahkuvat paati. Kuna tegu on impressionistliku teosega, on piirjooned hägused, kohati pole igast
Pestitsiitide kaal 9 kg Vastused Jõe vooluhulk 300 l/s 1. 0,003 g/l Jõe voolukiirus 0,5 m/s 2. 6666,667 korda Surmav konts. 0,5 µg/l 3. 9000 s Lekkekiirus 1 g/s 4. 4500 m
Prantsusmaa 1) Üldised andmed. Prantsuse Vabariik on Lääne-Euroopa riik, mille naaberriigid on Belgia, Luksemburg, Saksamaa, Sveits, Itaalia, Monaco, Andorra ja Hispaania. Pealinnaks on Pariis. Pindala 547 030 km2 . Rahvaarv 62 814 233 (ilma meretaguste piirkondadeta). Rahaühik euro, SKT elaniku kohta 33 678 USD. 2) Ajaloolised linnad. Pariis ehk Prantsusmaa pealinn on üks vanemaid linnu Euroopas. Algselt oli seal keldi hõimu parisiide asula, 1. sajandil eKr vallutasid selle roomlased. 987 sai linn
Reovee parameetrid jõevee parameetrid Veeklasside väärtused q 0,9 m³/s Qj 6,7 m³/s BHT5 5,8 mg O2/l BHT5 27 mg O2/l BHT5 1,9 mg O2/l Nüld 3,25 mg N/l Nüld 29 mg N/l Nüld 2 mg N/l Püld 0,084 mg P/l Püld 2,4 mg P/l Püld 0,05 mg P/l Vastused Segunenud vee parameetrid Reovee parameetrid Qsegu 7,60 m³/s q 0,9 m³/s BHT5 4,87 mg O2/l BHT5 34,83 mg O2/l Nüld 5,20 mg N/l Nüld 12,56 mg N/l Püld 0,33 mg P/l Püld 0,34 mg P/l
1,2 cm 3 cm 1,5 cm LOGO asutuse nimi * * * adressaat asutus aadress meie; kuupäev; kausta nr/koopiad teie ................................................ * * pealkiri * (*) sisu (algatuskiri) - sooviavaldus - arvamuse küsimine - vastuse ootamine * * allkiri nimi amet * * koostaja nimi telefon * * Lisad: ........................ * * (*) aadress meiliaadress reg.kood asutuse nimi telefon (otsene) indeks, linn telefon (üld) (koduleht)
Suurbritannia ja PõhjaIirimaa Ühendatud Kuningriik Mirjam Süvari Ühendkuningriigi loodusgeograafiline asend Suurbritannia ja PõhjaIirimaa Ühendatud Kuningriik asub Suurbritannia saarel, Iirimaa saarel ning hulgal väiksematel saartel Euroopa mandri looderanniku lähedal. Ühendkuningriiki ümbritsevad Põhjameri, La Manche'i väin ja Atlandi ookean. Ühendkuningriigi lähimad naabrid on Iirimaa ja Prantsusmaa. Prantsusmaad ja Inglismaad eraldab teineteisest La Manche'i väin. Üldandmed Riigi pindala on 244 900 km². Ühendkuningriik jaotub kaheksaks maaalaks. Seitse neist maaaladest katavad Suurbritannia saart. Ühendkuningriigi rahvaarv on 59 313 000 inimest. Rahvastiku tihedus on 245,5 in/km². Enamus inimestest on varajaste Euroopa vallutajate järeltulijad. Riigi pealinn on London. Riigikeel on inglise keel. Maismaa paikneb 49° ja 59° N...
KOOL Nimi Klass RÄSTIK Referaat Juhendaja (õpetaja) nimi Koht, aasta SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................2 SISSEJUHATUS............................................................................................................3 RÄSTIKU EHITUS....................................................................................................... 4 Rästiku välisehitus......................................................................................................4 Rästiku siseehitus....................................................................................................... 4 LEVIALA.......................................................................................................................5 TOITUMINE.....................................................................................
NR Nimetus Kaugus Päikesest Kaaslaste arv Läbimõõt Atmosf Iseloomustus *päevas on kaks aastat kiire *liikumine ümber Päikese keskmine kaugus *päikesest keskmiselt vaid 1 Merkuur 0 4879,4 km 57 919 000 km 0,4 a. ü. Kaugusel *Päikesele lähim planeet ja suuruselt kaheksas * orbiit kõige ringikujulisem * kõige tulisem planeet(Seal ...
Lõikekiirus Vc, m/min d, mm 4 5 6 8 10 12 14 60 0,75 0,94 1,13 1,51 1,88 2,26 2,64 100 1,26 1,57 1,88 2,51 3,14 3,77 4,40 150 1,88 2,36 2,83 3,77 4,71 5,65 6,60 n, p/min 265 3,33 4,16 5,00 6,66 8,33 9,99 11,66 475 5,97 7,46 8,95 11,94 14,92 17,91 20,89 800 10,05 12,57 15,08 20,11 25,13 30,16 35,19 1180 14,83 18,54 22,24 29,66 37,07 44,48 51,90 2000 25,13 31,42 37,70 50,27 62,83 75,40 87,96 ...
Nurk Uv V Uk V Un Uv i Uk Uvv % 0 0,034327 0,034268 0 0,5 0,034327 0,858 0,034268 0,039 33 0,9849 0,94916 0,9438 0,5 0,0411 1,028 0,00536 0,015 66 1,9305 1,793 1,8876 0,5 0,0429 1,073 -0,0946 0,009 99 2,8808 2,6219 2,8314 0,5 0,0494 1,235 -0,2095 0,0087 132 3,8095 3,4367 3,7752 0,5 0,0343 0,858 -0,3385 0,0085 165 4,742 4,2517 4,719 0,5 0,023 0,575 -0,4673 0,0084 198 5,6898 5,1262 5,6628 0,5 0,027 0,675 -0,5366 0,0084 231 6,6243 6,0459 6,6066 0,5 0,0177 0,442 -0,5607 0,0083 264 7,5772 7,0654 7,5504 0,5 0,0268 0,67 -0,485 0,0083 297 8,5255 8,1936 8,4942 0,5 0,0313 0,782 -0,3006 0,...
HAGIAVALDUS Abielu lahutamine Hageja *****(iskukood: 49602272736) soovib taotleda abielusuhete lõpetamist kostja *****(isikukood:...). Hageja ning kostja abielu sõlmiti 20.aprillil 2010, mille kohta on koostatud abieluakt nr 23486 Tallinna Perekonnaseisuametis (abielutunnistus lisatud käesolevale hagiavaldusele). Peale abiellumist oli abielu kooskõlas, kuid hiljem abielu ei laabunud. Septembris 2013 kooselu lõppes – hageja **** asus elama oma vanemate juurde aadressile Põhja pst 8-16, Tartu. Hageja leiab, et abielulised suhted on lakanud alates juunist 2013, abielu taastada ei ole võimalik ning palub abielu lahutada, juhindudes Perekonnaseaduse paragrahvidest 27, 28 lg 4, 29 lg 1, 2 ja 3. Vara koosseis Abielu kestel on soetatud vara abieluliste suhete lõppemise seisuga alljärgnevalt: Vallasasjana eramaja Tartu, Kastani 173a 20. mail 2010 sõlmitud notariaalse korteri müügilepingu ja pandilepingu p...