8) metsamassiivid, sood ja rabad; 9) looduskaitsealad; 10) veehaarded ja - valgalad, veereziim; 11) ilmastikuolud; 12) muu piirkonna iseärasustest tulenev teave; 13) toimunud õnnetuste statistika; 14) kohalike olude tundmine; 15) ekspertarvamused; 16) ehitiste, seadmete ja süsteemide tehnilised andmed; 17) olemasolevad õnnetustele reageerimise plaanid; 18) varem teostatud riskiuuringud; 19) erinevate valdkondade inspekteerimiste aruanded; 20) erinevad andmebaasid ja erialakirjandus; 21) piirkonna kaardid. [RTL 2002, 78, 1203 - jõust 20.07.2002] (2) [Kehtetu - RTL 2002, 78, 1203 - jõust 20.07.2002] § 7. Võimalike õnnetuste väljaselgitamine (1) Kogutud informatsiooni põhjal selgitatakse välja kõik õnnetused, mille toimumine antud maakonna või omavalitsuse territooriumil on võimalik. [RTL 2002, 78, 1203 - jõust 20.07.2002] (2) Õnnetuse võimalikkus tuleneb ainult vastava riskiallika olemasolust. (3) Riskiallikad klassifitseeritakse:
Annab üleüldse selgema raamistiku, kes on kes. PERSONALITÖÖ VALDKONNAD - Personali planeerimine - Töötajate värbamine + valik - Töötajate hindamine - Töötajate tasustamine kellele, kui palju maksta. - Töötajate arendamine ja koolitamine peab hindama, mida juurde oleks vaja, kas oleks vaja koolitada Neid samme toetab personaliarvestus dokumendid (töölepingud), andmebaasid (isikuandmed), juhendid (sisekorra eeskirjad), protseduurid, seadusest tulenevad nõuded. Töökeskkond: töötervishoid ja tööohutus Töökeskkonna spetsialist viib läbi töökk analüüsi kas keskkond on tervisele ohtlik. Töökeskkonna volinik kontrollib töötajate poolt, kas asi on korras. Töökk nõukogud (suuremates organisatsioonides) lahendatakse kõiki töökk probleeme. Töö ja selle funktsioonid Vaadatakse erineval tasandil
Kirjeldamise keel ehk metakeel on oluline selleks, et kasutada sellised metakeelseid väljendeid, mis on üheselt arusaadavad. Kas uurijale tuttav (ja kui tuttav) või tundmatu keel? · Emakeelse keelekasutaja intuitsiooniga võib näitelauseid ka ise luua (nn tugitoolilaused) · Mitte-emakeelt uurides (ka võrdlevates uurimustes) soovitav kasutada autentseid allikaid. · Kui tahta kirjeldada/uurimustes uurijale täiesti võõrast keelt: andmebaasid (nt paralleelkorpused), emakeelekõnelejad, küsitlused, sõnaraamatud, leksikonid. · Kui on vaja kirjeldada tundmatut keelt: Kenneth Lee Pike KORPUSED · Korpus = tekstikogu · Arvutiajastul on korpusena hakatud mõistma peamiselt polügunktsionaalseid elektroonilisel kujul olevaid tekstikogusid, millesse kuuluvad tekstid on valitud eesmärgipäraselt, nii et nendest koosnev tervik annaks tõepärase pildi kogu keelest.
töötlemine ja analüüsimine, tulemuste tõlgendamine ja esitamine. Turundusinfoks nimetatakse plaanide koostamiseks vajalike turunduskeskkonna tegeliku seisundi ning arengu andmeid. Võidakse kasutada esmast infot, mis on spetsiaalselt hangitud käsiloleva probleemi lahendamiseks, või teisest infot, mis 15 ei ole ekstra kogutud antud uuringu jaoks (firma dokumendid, andmebaasid, internet, era- ja riiklik teave). Esmast infot saadakse küsitluse, vaatluse ja eksperimendi teel. 10. Turg Turgu võib käsitleda kui potensiaalsete ja tegelike ostjate kogumina, aga turgu võib ka määratleda ka kui ,,kohta" kus ettevõtted realiseerivad oma tooteid ja teenuseid. Tarbeturu moodustavad isikud ja pered, kes ostavad tooteid isiklikuks või kollektiivseks tarbimiseks (B2C).
monitooring, testimine, seadistamine, analüüsimine, hindamine ja juhtimine võrgus. Eesmärk on kõigi komponentide koostöö korraldamine selliselt, et oleks reaalajas maksimaalne jõudlus, teenusekvaliteet mõistliku hinna eest. Võrk koosneb paljudest omavahel suhtlevatest kuid sõltumatutest osadest. Igal komponendil on nn. agent, mis on võimeline teiste komponentidega suhtlema läbi vastavate protokollide. Kuna võrgus on palju komponente, keda juhitakse, luuakse nendest andmebaasid. MIB - Management Information Base - kõik andmed komponentide kohta kogutakse kokku. Võrguhalduse standardid: OSI CMIP - Common Management Protocol - kasutatakse koos CMIS-ga (Common Management Information Services), mis määratleb hulga võrguhaldus teenuseid. CMIP loodi asendamaks SNMP protokolli, kuid pole veel laiemalt levinud. CMIP pakub kõrgemat turvalisust ja vähemtähtsate võrgusündmuste raporteerimist.
vasakust paanist probleemigrupp. Klõpsa vajaliku teema nimel ja jälgi paremas aknapooles olevaid juhiseid. Arvutivõrgud ja Internet Tänapäeval kasutatakse firmades ja viimasel ajal ka kodudes üha enam arvutivõrke. Need jagunevad kaheks suureks grupiks. Kontorisisene ehk kohalik võrk aitab säästa ressursse - igale arvutile pole vaja mahukat kõvaketast, modemit ega eraldi printerit, piisab ühest heast printerist ning serveri andmekandjaist. Kõik ühiskasutatavad andmed, nt andmebaasid, paiknevad serveril. Võrku sisenemiseks tuleb töötajal tippida võrguadministraatori poolt talle eraldatud kasutajanimi ja parool. Iga töötaja saab võrguressursse kasutada talle eraldatud õiguste piires. Arvutivõrgu abil on lihtne kolleegidele teateid ja faile saata. Suures arvutivõrgus võib olla mitu serverarvutit, mis kasutavad erinevaid programme. Serverarvutite operatsioonisüsteemiks võib olla Windows XP Server või mõni muu süsteem. Koduvõrgus võib serveriks olla Windows XP
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool ÕPIMAPP Iseseisev töö Õppejõud: Liina Maasik, MA Mõdriku SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................2 SISSEJUHATUS..................................................................................................................4 1KAUBAMÄRK.................................................................................................................5 1.1Ajalooline taust ja areng.............................................................................................5 1.2Kaubamärgi kaitse.......................................................................................................7 2KAUBAMÄRK LEIBUR......................................................................
Bioloogilise degradatsiooni alla kuuluvad: 1. Mullaelustiku ja taimede liigilisekoostise muutused seoses mulla keemilise saastumise ja liigsest tihenemises tingitud õhu- ja niiskusreziimi muutumisele 2. Võõrkultuuride kasvatamine 3. Haruldaste taimeliikide asualade hävitamine 4. Floora ja fauna koosseisu muutumine NB! Tekkeallika järgi võib degradatsiooni tinglikult jaotada looduslikuks ja inimtekkeliseks. 71. Mullastikukaardid- ja andmebaasid. Mullastikukaarte, mille kontuurid on tavaliselt kantud muldade geneetilismorfoloogilise klassifikatsiooni alusel, kasutatakse muldadeleviku iseloomustamiseks, ülevaate saamiseks muldadest kui loodusvarast ja tootmisressursist, aga ka paljude konkreetsete ülesannete lahendamiseks (põllu- ja metsakultuuride kasvukoha valik, maaparandustööde planeerimine, maa maksustamis hinna määramine, keskkonna kaitseliste kriteeriumite määrmaine)
Püügikorralduse tõhustamise tulemusena on paranenud järelevalve võimalused. Näitena saab tuua VMS süsteemi (laevaseiresüsteem merel) ja GPS- jälgimissüsteemi (põhjanooda e mutniku laevadel Peipsil) rakendamise, mille tulemusena on paranenud laevade jälgimine. Samuti kalapüügiandmete elektroonilise esitamise käivitumine kalalaeva kalapüügiloa alusel püüdjatele. Edaspidine eesmärk on erinevad 60 andmebaasid omavahel siduda, mis parandaks järelevalveasutuste info liikumist ja soodustaks kiiret reageerimist. Põllumajandusministeerium peab arvestust ka kala emakokkuostude ja kala üleandmiste üle. Kala esmakokkuostu ja kala üleandmise arvestust peetakse ka elektrooniliselt. KKI koordineerib ja teostab looduskeskkonna ja -varade kasutamise alast järelevalvet kõikides keskkonnakaitse valdkondades, kohaldades seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses järelvalve meetmeid
On olemas mitmeid erinevaid operatsioonisüsteeme (UNIX, SOLARIS, VMS, DOS, OS/2, WINDOWS95/98,m WindowsNT/2000/XP jne). Rakendustarkvaraks ehk tarbeprogrammideks on programmid, mida tavakasutaja mingi konkreetse töö tegemisel kasutab ning mis käivitatakse alles pärast operatsioonisüsteemi tarkvara alglaadimist. Rakendustarkvarad võib jaotada mitmeks suureks rühmaks: · laiatarbe ehk standardprogrammid paljudele kasutajatele ja paljude rakenduste jaoks(tekstitöötlus, tabelarvutus, andmebaasid, esitlusgraafika, arvutiside ja võrguprogrammid), · Erialaprogrammid-paljudele kasutajatele kindlas rakendusvaldkonnas (raamatupidamine,meditsiin, projekteerimis ehk kavandamisprogrammid, väljaõppe- ja õppimisprogrammid jt).Sageli on sama firma poolt toodetud aga erinevate tööde jaoks mõeldud programmid koondatud programmipakettideks. Näiteks pakett Microsoft Office või OpenOffice.org sisaldab mitut erineva otstarbega rakendusprogrammi. 4
populaarsemaks. Teine populaarne UNIX'i tasuta versioon on FreeBSD. Mac OS (Macintosh Operating System) USA firma Apple Computers asus 1984. a. tootma personaalarvuteid Macintosh, mille opsüsteemiks on Mac OS. Need olid esimesed arvutid, millel kasutati kiiresti populaarseks muutunud graafilist kasutajaliidest. Praegu varustatakse Mac OS'iga Apple Computers'i arvuteid iMac ja Power Macintosh. 1.2.1.3 Populaarsed tarkvararaken- dused ja nende kasutamine: tekstitöötlus, tabelitöötlus, andmebaasid, esitlus, e-post, veebisirvimine, fototöötlus, arvutimängud. 1.2.1.4 Operatsioonisüsteemide ja rakendusprogrammide erinevused. Rakendus, rakendusprogramm (application) rakendus on lõppkasutaja tarbeks kirjutatud iseseisev terviklik programm. Tarkvara võib jaotada kahte rühma süsteemitarkvaraks ja rakendustarkvaraks. Süsteemitarkvara koosneb madaltaseme programmidest, mis suhtlevad vahetult arvuti protsessori jt. osadega. Siia kuuluvad
Tartu Kutsehariduskeskus Lidia Feklistova ASJAAJAMISE ALUSED Konspekt Tartu 2008 Lidia Feklistova Sisukord 1 Sissejuhatus....................................................................................................................4 2 Dokument.......................................................................................................................5 2.1 Dokumendi tunnused .............................................................................................5 3 Asjaajamine....................................................................................................................8 3.1 Dokumendihalduse normdokumendid .........................................................
.. Laiatarberakendused Opsüsteemid, draiverid jms Tekstiredaktorid, brauserid, epost jne ... Üldised võrgurakendused: google, youtube, skype, .. Mängud Igasugu utiliidid Programmeerimisvahendid Lao, raamatupidamissüsteemide jms toorikud .... Erirakendused Pangarakendused, telekomirakendused jne Reaalsed lao- ja tellimissüsteemid Firma andmebaasid Firma süsteemide sidumine ... TTÜ Majandusteaduskond Elektroonikud Küberneetika instituut Tartu Statistikud Arvutusmeetodite teoreetikud Muud matemaatikud ITK TTÜ Tartu Ettevõtted Loeng 2 Loogika on teadus mõtlemise alustest.
dega on toodud teoses W. Greuter et al., NCU-3. Names in current use for extant plant genera. Königstein, 1993. Taimede geograafilise leviku regioo- nide, nende nimetuste ja nimelühendite standard on avaldatud broshüüris S. Hollis & R.K. Brummitt, World geographical scheme for recording plant dis- tributions. Pittsburgh, 1992. Liigikirjelduste koostamise standardprogram- miks on botaaniliste andmebaaside rahvusvahelise töörühma poolt kinnitatud juba mainitud DELTA. 13.4. Andmebaasid tuleb tavaliselt igal süstemaatikul endal vastavalt vajadusele luua. Personaalarvuteile sobivaimad süsteemid on praegu FoxPro ja (paremate arvutite puhul) ACCESS. Taksonoomiliste andmebaaside tegemisel tuleks kohe ette näha nende polüfunktsionaalsus: sama eksemplaride kohta koostatud andmebaas peaks võimaldama etikettide printimist, tunnuste kodee- ritud või kodeerimata sisestamist, levikukaartide koostamist arvuti abil, jne. 13.5
üksikut rakendust, sisaldab (rakendus)valdkonna (domeeni) objektmodelleerimist. Ulatuslikus ärianalüüsis või äriprotsesside ümberkorraldamises sisaldab äriprotsesside dünaamika modelleerimist üle terve ettevõtte. Nõuded (requirements) – nõuete-vajaduste analüüs rakenduse jaoks: use case-ide kirjutamine ning mittefunktsionaalsete nõuete identifitseerimine.. Disain – kõik disaini aspektid: arhitektuur, objektid, kasutajaliidesed, andmebaasid, võrgud jne.. Realiseerimine (implementation) – süsteemi programmeerimine ja ehitamine, mitte rakendamine Testimine – Rakendamine (deployment) – Muudatuste ja konfiguratsiooni haldamine – Projektijuhtimine - Keskkond (environment) – arendusvahendite (tööriistad) ja protsessi keskkonna seadistamine projekti jaoks Joonis (UP põhiraamistik, vaata eestpoolt) Suhteline jõupingutus distsipliinides muutub ajas ning on eri faasides erinev. M
ehitustöö mahtude arvutamiseks, eelarve vormid Ehituse eelarvestamist vaadeldakse kulujuhtimisena: -projekt. eri etappe teeniv kuluarvestus -ehitusettevõtte pakkumisarvutused -ehitusaegsed konstruktsioonid: -eh. toodangu sihtkalkulatsioon -eh toodangu jälgimiskalkulatsioon -järelarvutused -andmebaaside ülalpidamine- süsteemide tervikuna, andmed ehitusmeetodite kohta, ehitushindade andmebaasid. Investeerimistsükkel: 1)Identifitseerimine(mida üldse vaja on? Põhjendatavad majanduslikult) 2)Hindamine (üldised realiseerimisviisid) 3)Defineerimine (ehit. projekteerimine) 4)Realiseerimine (ehitamine) - ehitis valmib 5)Ekspluatatsioon (käivitatakse Esialgne tegevus hoones) Lk 2 teine pool Investeerimistsükkel kulude jagunemise: -püsikulud -ABS -intervall püsikulud Ehituse elukaar parandamine - (renoveerimine) -on investeerimistsükli kasutusel
7) kaevandused, karjäärid; 8) metsamassiivid, sood ja rabad; 9) looduskaitsealad; 10) veehaarded ja - valgalad, veereziim; 11) ilmastikuolud; 12) muu piirkonna iseärasustest tulenev teave; 13) toimunud õnnetuste statistika; 14) kohalike olude tundmine; 15) ekspertarvamused; 16) ehitiste, seadmete ja süsteemide tehnilised andmed; 17) olemasolevad õnnetustele reageerimise plaanid; 18) varem teostatud riskiuuringud; 19) erinevate valdkondade inspekteerimiste aruanded; 20) erinevad andmebaasid ja erialakirjandus; 21) piirkonna kaardid. [RTL 2002, 78, 1203 - jõust 20.07.2002] (2) [Kehtetu - RTL 2002, 78, 1203 - jõust 20.07.2002] § 7. Võimalike õnnetuste väljaselgitamine (1) Kogutud informatsiooni põhjal selgitatakse välja kõik õnnetused, mille toimumine antud maakonna või omavalitsuse territooriumil on võimalik. [RTL 2002, 78, 1203 - jõust 20.07.2002] (2) Õnnetuse võimalikkus tuleneb ainult vastava riskiallika olemasolust. (3) Riskiallikad klassifitseeritakse:
loomiseks on sageli otstarbekas kasutada probleemi kohta teadaolevaid üldisi statistilisi andmeid. Otsingut võib alustada statistikaameti kodulehest http://www.stat.ee/ . Statstikaameti andmebaasist on võimalik otsida märksõnade järgi andmeid nii keskkonna, rahvastiku, sotsiaalelu kui majanduse kohta. Samalt lehelt jõuab ka rahvusvaheliste andmebaasideni, milles Eestit kajastatakse: Eurostat, OECD ja ÜRO. Need on väga suured andmebaasid, milles eduka otsingu teostamiseks tuleb kõigepealt huvipakkuv info võimalikult täpselt määratleda. Paljudel juhtudel on uurimistöö allikatena võimalik kasutada seadusandlikke akte, mis on kättesaadavad Riigi Teatajas https://www.riigiteataja.ee/ . Kui uuritakse keskkonna või sotsiaalseid tingimusi, siis võib uurimuse kavandamisel ja tulemuste analüüsimisel võtta arvesse seaduste ja määrustega kehtestatud norme ja piirväärtusi
01 - PHP - Sissejuhatus Antud moodul on järgmine samm veebitehnoloogia õppimisel pärast HTML5 ja CSS3 õppimist. Siin õpime kuidas puuta koduleht PHP ja MySQL abil dünaamiliseks. Antud kursuse puhul olen aluseks võtnud vanema php kursuse, mis pärineb aastast 2009 ning oli toetatud e- ope.ee poolt. Et vanemast materjalist mingi jälg maha jääks, lisasin selle PDF dokumenti. Kui materjal on juba olemas, siis miks uuesti? Selle aja jooksul on tekkinud parem arusaam, kui hästi õpilased materjali omandavad ning milline võiks olla parem struktuur. Lisaks sellele tahan iga materjaliga anda kaasa kenasti esitluse ning luua videoõpetused. Kellele on kursus mõeldud? Kursuse loomisel olen eelkõige silmas pidanud oma õpilasi, kellele tuleb see kõik kenasti selgeks teha. Kuid loodan, et sellest on ka teistele kasu, kellega ma kokku otseselt ei puutu. Kursus on ülesehitatud selliselt, et üheskoos tehakse läb...
Eksamiküsimused 1. Iseloomustage levinumaid õigussüsteeme? Õigussüsteem on õiguskordade kogum, millel on sarnane õigusfilosoofiline käsitlus riigist ja õigusest. Sealjuures on eriti olulised arusaamad õigusnormist, õiguse allikatest, õiguse loomisest ja kohaldamisest. Levinuimad õigussüsteemid-kontinentaalne ja üldine õigussüsteem. Eesti kuulub kontinentaalsesse õigussüsteemi. 2. Kuidas jaguneb õigus ja millised on õiguse allikad? Õiguse jagunemine-õigusinstitutsioonideks ja õigusharudeks, eristatakse kahte osa eraõigust-reguleerivad suhteid üksikisikute vahel ja avalikkuõigust-üheks pooleks riik ja meedod on autoriaataarne Õiguse allikad- Selleks, et õigusnorm oleks täidetav, peab ta olema väljendatud mingil kujul. Väljendusvorme on nimetatud ka õiguse allikaks. 1) tavaõigus (e. õiguseks muutunud tava) 2) kohtu- ja halduspretsedent 3) õigusteadus e. juristide arvamus 4) leping ...
Kuidas avalikkusele teavitada . Sotsiaalne mõju. Teemajuht/vastutavtäitja – tema kvalifikatsioon on tähtis. Tähendus – tähtsus, suur risk ja innovatsioon näitavad uudsust ja tähtsust, mida rohkem saadud. Kui hetkeline on õnnestunud, siis suurem tõenäosus järgmine grand review ka saada õnnestunuks. Parim viis, kuidas retsenseerida, et parimat ja objektiivset hinnangut saada? Indekseerimine, andmebaasid, et leida avaldatud artikleid. Retsenseerimise liigid: Pime retsenseerimine – autor ei tea, kes on retsensents, puudused lk 77 – subjektiivsus. Topelt-pime retsenserimine – autor ja retsensents ei tea teineteist. Puudused lk 77 – tunned ära autorid (kitsas teema ja tuntud käekiri). Retsenseerimise vaenulikkus, väljaandeid vähe ja konkurents tihe (tingimus autorite tundmiseks-tuvastamiseks). Pole viidet allikale, aga
2. Keskpikk planeerimine (süsteem peab pakkuma infot alternatiivsete tegevuste omaduste kohta nii, et neid saab efektiivselt valida, jõudmaks välja strateegiliste eesmärkideni). 3. Lühiajaline planeerimine (süsteem peab pakkuma infot alternatiivsete tegevuste omaduste kohta nii, et neid saab valida, jõudmaks välja efektiivselt valitud taktikateni). 4. Väljundid (süsteem peab pakkuma aruandeid, mis toetavad planeerimist ja otsustamissüsteemi efektiivselt). 5. Andmebaasid (süsteem peab pakkuma ja säilitama efektiivselt andmebaasides infot, et anda väljundeid, mida vajatakse). 6. Arvutusreeglid (andmebaasides säilitatava info arvutusreeglid peavad olema seda laadi, et nad on arusaadavad ja aktsepteeritavad otsustajate poolt). 7. Infosüsteemi sisendid (arvutusreegliteks vajalik info peab olema efektiivselt juhtimisarvestussüsteemi ette antud). 8. Infosüsteemi kogumine (info, mis on ette antud sisendina infosüsteemi, peab olema kogutud nii
Programmeerimine keeles PHP Andrei Porõvkin Tartu Ülikool (2009) 1 1.1 Üldinfo Alguses oli interneti lehed omavahel seotud staatiliste html dokumentide süsteemina, aga selleks, et mingis dokumendis muutusi teha oli vaja lehti failisüsteemis käsitsi muuta. Kahjuks selline staatiline mudel ei jõua kiirelt muutuva kaasaegse maailma progressile järgi. Seega võeti kasutusele dünaamiline mudel. Dünaamilise mudeli korral ei hoita serveris staatilisi html lehte vaid neid genereeritakse selleks spetsiaalselt välja töötatud programmidega, mis serveril töötavad. Antud kursuse jooksul tutvume klient-server arhitektuuriga, installeerime enda arvutisse veebiserveri ja php interpretaatori ning saame baasteadmisi serveripoolsest keelest PHP. Kursuse teemad on pühendatud ainult PHP keelele (väljarvatud seitsmes teema), aga see ei tähenda, et sellest piisab suure ja eduka veebilehe loomiseks. Mahuka infosüsteemi e...
sellesuunaline tegevus koonduks. Seni on sama ülesannet täitnud vabatahtlikus korras Emakeele Selts ja Eesti Keele Instituudi ning ülikoolide töötajad. Nende kohustused ja õigused isikunimekorralduslikes küsimustes ei ole kusagil reglementeeritud, samuti ei ole nende tööd eraldi tasustatud. Riikliku isikunimekomisjoni loomine võimaldaks süstemaatilisemalt isikunimekorraldust edendada. Riigipoolne tugi annaks võimaluse luua või omandada nimekorralduseks vajalikud andmebaasid. Praegu haldab rahvastikuregistrit AS Andmevara, kust nimeandmete omandamine käib üksikutele uurimisasutustele rahalises mõttes ülejõu. 3.3.2 Isikunimede keelsus Eesti eesnimesid jagatakse traditsiooniliselt eestikeelseteks ja võõrkeelseteks. Eestikeelsete hulka kuuluvad nimed, mis toetuvad omatüvedele ning millel pole võõraks peetavaid struktuurijooni, n.o 1) muinaseesti nimed praegusaegsel kujul, 2) tehisnimed, 3) lähisugulaskeeltest pärit nimed, 4)
tooteühiku valmistamiseks. Ühikuks on in-h/üh. Kuidas nt tööjõu ajanormi kasutada: Teades tööjõu ajanormi ja töömahtu saab neid korrutades leida normatiivse tööjõukulu ning jagades selle tööliste arvuga saame normatiivse ehituskestuse. Korrutades viimase töölise tunni hinnaga, saame vastava tööjõu maksumuse etteantud töömahu kohta. Ajanormide allikmaterjalideks võivad olla: - Ettevõtte enda andmebaasid - Järelarvutusandmestikud - Laiemaks kasutamiseks kirjastatud kataloogid (EKE NORA) - RATU (Soome) kartoteek ja käsiraamatud (võimalik saada www.ehituskeskus.ee) Käsiraamatutes esitatavad tööjõu ajanormid on kahesugused: - Tööpanusel põhinevad, esitatakse töölisbrigaadi ühine ajanorm. Esitatakse brigaadi koosseis, millel ajanorm põhineb - Üksikutel tööliserialade nimetusel põhinev, kus brigaadi ajanorm on jaotatud brigaadiliikmete vahel
ITK 2007, Kalev Pihl Sissejuhatus informaatikasse 41 Kuidas mõjub .Mida sügavam puu, seda suurem mõju. Näiteks: .Käikude puu sügavus viis: .MiniMax:hindab10,541,242seisu .Alpha-Beta: hindab 1,037,209 seisu .A-B + “killer moves”: 530,587 seisu. .Käikude puu sügavus seitse: .MiniMax:hindabca 8,100,000,000 seisu .Alpha-Beta: hindab 162,662,568 seisu .A-B + “killer moves”: 46,455,262 seisu. ITK 2007, Kalev Pihl Sissejuhatus informaatikasse 42 Lõppmängude andmebaasid .Idee: .ehitamehiiglaslikulõppmängu-seisudeandmebaasi .igallõppmängu-seisulon andmebaasisöeldudtäpne“headus” (võit, viik, kaotus) .ehitamiseks: kõigepealtühenupugalõppmängud, siiskahenupugalõppmängud, siiskolmenupugalõppmängudjne. .Kõigepealttehtiseda8x8 inglisekabes: .Chinook: Jonathan Schaeffer, Robert Blake, Paul Lu andMartin Bryant: University of Alberta .Kõigiseisudeandmebaas, kuson 8 võivähemnuppu .Kokkuüle444 miljardiseisu
Loob veebis keelelehekülje - avaliku interneti-põhise k l ä keelevärava eesti ti keele k l õppimiseks, õ i i k propageerimiseks i i k ningi keelealase k l l nõu õ saamiseks (õigekeele kontroll, sõnastikud, keelenõuanded, andmebaasid jm). Võtab kasutusele digitaalsed Eestis avaldatud raamatute sundeksemplarid. Seab eesmärgiks alustada terviklike automaatse tõlke süsteemide loomisega eesti keele ja levinumate võõrkeelte vahel; 23)) kiirendab Eesti kultuuripärandi p ning g kohaliku tele- jja raadiotoodangu g digitaliseerimist
Näitena võib siin tuua Statistikaameti, mis kogub esmaseid andmeid erinevate analüüside jaoks ning publitseerib saadud tulemused oma kuukirjades ja teistes väljaannetes. Teisesed andmed ei olnud algselt kogutud käsiloleva uurimuse jaoks, vaid mõnel muul eesmärgil. Teisesteks andmeteks võiksid olla ettevõtete aastaaruanded, mitmesugused ettevõtete müügiaruanded, riikide statistikaametite poolt kogutav informatsioon sotsiaalelu kajastavate näitajate kohta, erinevad andmebaasid jpm. Võimalikud probleemid teiseste allikate kasutamisega on seotud vananenud andmetega, erinevustega kasutatavates mõistetes ja andmete kogumise metoodikas, samuti allikate usaldus- väärsusega. Esmaste andmete peamiseks eeliseks on see, et uurija kontrollib otseselt, kuidas andmed on kogutud ning seetõttu võib ta kindel olla, et informatsioon on antud probleemi lahendamiseks sobiv. Uurija võib oma tahtmise ja vajaduse kohaselt koostada küsimustikke ja uurimusi, et
turundusprobleemi lahendamiseks. Kui varasemaid kogutud esmaseid andmeid kasutada hiljem mõne muu projekti raames, siis muutuvad esmased andmed uue projekti seisukohalt teisesteks andmeteks. Teisesed andmed võib üldiselt jagada kahte kategooriasse: ettevõttesisesed (internal data sources) ja ettevõttevälised andmed (external data sources) ettevõttesisesed sisaldavad andmebaasid (database marketing) järgmisi andmeallikaid: a. Müügitulemuste aruanded ja raportid, mille kaudu käib valdav osa ettevõtte müügiinfost. b. Finants- ja raamatupidamisdokumendid, kust saab informatsiooni ka ettevõtte kulude jms kohta. c. Muud aruanded, nagu eelnevalt läbiviidud turundusuuringud, turunduseelarved, personaliandmed jms. d. Tagasiside hankijatelt ja edasimüüjatelt, kust võib saada lisaks kvantitatiivsetele andmetele ka kvalitatiivsed informatsiooni ettevõtte enda kohta. e
· maha- ja pealelaadimise meetodid · laaditavate veovahendite ja -ühikute arv päevas Ladustamine: · ladustatav maht · materjalivooga seonduv informatsioon · ringlemissagedus laos · ladustamise liik (pidev, hooajaline jne) Komplekteerimine: · tellimuste arv päevas · tellimuste artikliridade arv päevas · nopete arv rea kohta Muu: · laopersonali suurus · kaubaaluste arv · kaubaaluste tüübid · kaubaaluste tagastamise süsteem · klientide andmebaasid · prognoosid edasise strateegia kavandamiseks 11 Kauba käitlemine 299 Materjalivoo käitlemise planeerimine Lao planeerimisel on primaarne materjalivoog ning kogu planeerimisprotsess tuleks teos- tada lähtuvalt selle käitlemisest laos. Materjalivoo planeerimisel on vaja püstitada mitu alternatiivi ja töötada nendega korraga
Struktureeritud, kuid mitte Andmed on grupeeritud Exceli tabelid, CSV failid jne hierarhiline üksusteks, kuid üksused on organiseeritud vaid järjekorra alusel Hierarhiline Andmed on organiseeritud XML dokumendid puu kujule. Relatsiooniline andmebaas Andmed on organiseeritud SQL Serveri andmebaasid, tabelitesse, kus veergudes on Accessi andmebaasid, Oracle konkreetset tüüpi andmed ja andmebaasid iga rida sisaldab kirjet. Tabelid on seotavad teiste tabelitega, kus leidub sarnaste andmetega veerge. Objektorienteeritud Andmed on organiseeritud andmebaas objektidena
ÄRIÕIGUS Lektor Harland Paas ÄRIÕIGUSE LOENGUKONSPEKT Üldmõisted Õigus on sotsiaalne norm (üldise määratluse järgi mõeldakse normi all juhist või reeglit), millega puutume kokku iga päev. Sotsiaalne norm on käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimese tahtelist käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks. Sotsiaalne norm tähendab ka sotsiaalset kohustust inimene peab käituma teatud viisil, ta peab käituma normis sätestatud viisil. Õigust defineeritakse kui kindlal territooriumil riigi poolt kehtestatud üldkohustuslike normide kogumit, mis on loodud inimkäitumise korrastamiseks ja mille täitmist peab lõppastmes riik tagama. Õigust kui nähtust iseloomustab rida tegureid...
kokkuleppe töölepingu seaduse § 75 järgi. 7.1.3. Töötaja on kohustatud hüvitama tööandjale töötaja poolt tööülesannete täitmisega või täitmata jätmisega tekitatud kahju seaduses sätestatud korras ja ulatuses. 7.1.4. Töötaja on kohustatud töölepingu lõppemise korral tagastama tööandjale tööandja poolt kindlaksmääratud tähtajaks kõik töötajale tööülesannete täitmiseks antud töövahendid, andmebaasid, tarkvara, võtmed, magnetkaardid ning muu tööandja vara, samuti tööalase dokumentatsiooni, volikirjad ning töötõendi. 7.1.5. Töötaja, kellega on sõlmitud varalise vastutuse kokkulepe töölepingu seaduse § 75 kohaselt, on kohustatud tema arvel oleva tööandja vara üle andma viimase tööpäeva seisuga. 7.1.6. Töötajale tööülesannete täitmiseks antud tööandja vara üleandmise töölepingu kehtivuse ajal või selle lõpetamisel korraldab töö vahetu korraldaja. 8
maakasutuse võimalikkuse) või suhtelised (ei välista maakasutuse võimalikkust, kuid mõjutavad selle kvaliteeti ja seetõttu on võimalik nende kriteeriumite järgi sobivust gradueerida, nt “väga hästi sobiv”, “hästi sobiv”, “tingimisi sobiv”, “mittesobiv”). 192. Maastikuanalüüsil kasutatavad lähteandmed. Kaitsekorralduskavade andmed, modelleerimise andmed ja kaardid, fotod geoinfosüsteemidest. Digitaalsed kaardid ja andmebaasid, arhiivide andmed 193. Eesti alade kohta kasutatavad kaasaegsed ja ajaloolised kaardid Eesti baaskaart (1:50 000) Topokaart (1:200 000 kuni 1:10 000) Eesti Põhikaart (1:10 000, trükkversioonis 1:20 000) L-Est süsteemis Vene verstaline kaart Katastri aluskaart Kitsenduste kaart 194. Temaatilised kaardid ja andmebaasid Temaatilised kaardid Huvipakkuvaid teemavaldkondi, mida kaartidel käsitleda, leidub lugematult ning sellepärast
• nopete arv rea kohta Muu: • laopersonali suurus • kaubaaluste arv • kaubaaluste tüübid • kaubaaluste tagastamise süsteem • klientide andmebaasid • prognoosid edasise strateegia kavandamiseks 11 Kauba käitlemine 299 Materjalivoo käitlemise planeerimine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
