1200 pKr rauaaja lõpp 1030 Jaroslav Targa vallutusretk Ugandi maakonda. 7. Mõisted. Arheoloogia - muististe põhjal ühiskonna varasemat minevikku käsitlev ajalooteaduse haru, muinasteadus. Arheoloogiline kultuur - sarnaste iseloomulike tunnusjoonte kogum, mis iseloomustab mingis piirkonnas piiritletud ajaperioodist pärinevaid arheoloogilisi leide. Mesoliitikum keskmine kiviaeg. Neoliitikum noorem rauaaeg. Püha hiis kultus- ehk ohvripaigad haldjate jaoks andide loovutamiseks e. ohverdamiseks. Targad inimesed, kellel oli eriline vägi. Tundsid paremini loodustust, oskasid jõude suunata. Ohvripaigad sama mis hiis., vist. Ohvriand asjad mida ohverdati haldjatele, vaimudele, jumalatele.piim, liha, veri, vill, vili, tähtsamatel puhkudel ja loomad. Vahest isegi inimese, esmajooned vangistatud vaenlasi. Lohukivid ohvrikivid, pühad kivid.
3 Antarktika Antarktika on maailmajagu, mis hõlmab Antarktise mandri ja seda ümbritsevad saared India, Atlandi ja Vaikse ookeani lõunaosas Lõuna-Jäämeres. Antarktika võtab enda alla 8,9% maismaast. Antarktikasse kuuluvad muu hulgas Bouvet' saar, Lõuna-Georgia saar, Kerguéleni saared, Lõuna-Sandwichi, Lõuna-Orkney ja Lõuna-Shetlandi saarestik jt. Suuremad saarestikud moodustatavad andide tektoonilise jätku. Antarktika asub antarktilises ja lähisantarktilises kliimavöötmetes, seetõttu on talle iseloomulikud väga madalad õhutemperatuurid (selles maailma külmimas kohas võib õhutemperatuur langeda 80 miinuskraadini!), tugevad tuuled, sagedane udu ja väike sademete hulk. Rannikul on kliimatingimused natuke pehmemad, mandri keskel aga väga karmid. Antarktika meredes on alati jääd . Üheaastane jää on keskmiselt 1,5m , mitmeaastane üle 3m paksune
8 Anas f. flavirostris Ala Thr Asn Ala Ile Gly Ala Asp Ala Leu Anas f. oxyptera Ala Thr Asn Thr Ile Ser Ala Asp Ser Met Other Ducks Ala Thr Asn Ala Ile Gly Ala Asp Ala Leu High altitude species, subspecies, population, or allele = Seitse Andide partlast, kümme a/h polümorfismi, segregeeruvad vastavalt kõrgusele Ala9A, Thr78A, Glu96A, Ser117A, Met134A on evolutsioneerunud paralleelselt 24 eri liinis Thr112A ja Ser117A akodeeritakse küll eri kromosoomidel, kuid valgu tetrameeris on lähestikku (sama ka Thr6A Ala9A , ja Ser10A mis kõik ahelal).
Ökoloogiline ehk mahepõllumajandus, kus kasutatakse peamiselt looduslikke väetisi ja taimekaitse- vahendeid. Madalama saagikuse korvab kõrgem hind ja tervislikum toodang. Suurimad põllustatud alad on rohtlates ja savannides. Lambakasvatus- LAV, Lõuna-Euroopa, Austraalia, Uus-Meremaa, Briti saared 4.3 Maailma toidu- ja keskkonnaprobleemid *Maailmas ligi 800 miljonit elanikku, kes kannatavad pidevalt alatoitluse või isegi nälja käes. *Teravaim toiduprobleem on Aafrikas, Lõuna-Aasias ja Andide piirkonnas. *Maailma toidukaubanduses on tähtsamad müüjad Põhja-Ameerika, Kaug-lõuna ja Vahemere maad. *Arengumaade toidumajanduse nõrkuse tähtsamad põhjused: traditsiooniliste tootmisvormide säilimine, suur rahvaarv, asustustihedusest tingitud maapuudus, kohati halvad loodusolud. *Arenenud riikides on riik ise sunnitud oma põllumajandust toetama või piirama, rakendades põllumajanduspoliitikat. *Oma riigi siseturgu kaitstakse tollimaksude, kvootide või muude impordipiirangutega.
importijad olid aga Venemaa (382,0), Holland (176,5), Saksamaa (160,8), Brasiilia (139,8), Suurbritannia (138,3), Prantsusmaa (131,8), Itaalia (125,8), Mehhiko (87,5) ja Indoneesia (86,7). 5 2 KARTUL Kartul on maavitsaliste sugukonna maavitsa perekonda kuuluva hariliku kartuli (Solanum tuberosum) mugul. 2.1 Ajalugu ja levik Kartul on pärit Lõuna-Ameerikast Andide kõrgmägedest. Arheoloogilised uurimused näitavad, et kartulit on kultiveeritud Tšiili lõunaosas juba 14 000[1] ja Titicaca järve piirkonnas (Peruu) 7000 aastat[2]. 16. sajandil leidsid hispaanlased sealt kultuurtaime, mille mugulad kõlbasid süüa. Meremehed tõid taime koju kaasa. Hispaaniast levis kartul ka Itaaliasse, Inglismaale ja mujale. Eestisse jõudis kartul esmakordselt 18. sajandi keskel. 2.2 Kasvatamine
2. Suurregioon 3. Riigi arengutase 4. Majandusorganisatsioonid 5. Rahvastik 6. Linnastumine 7. Energiamajandus 8. Põllumajandus 9. Metsamajandus 10. Tööstus 11. Transport 12. Turism 1. TSIILI VABARIIK Tsiili Vabariik paikneb Lõuna-Ameerika läänerannikul. Teda ümbritseb põhjast Peruu, idast Boliivia ja Argentiina, lõunast ja läänest Vaikne ookean. Tsiili on justkui surutud Andide ning Vaikse ookeani vahele (joonis 1). Põhjast lõunasse on pikkuseks lausa 4630 km ning läänest itta kõige laiemas kohas vaid 430 km. Riigi pindala on 756 950 km². Pealinn on Santiago, mis asub Tsiili keskosas. Riigikeel on hispaania keel. 2. SUURREGIOON Tsiili kuulub Ladina-Ameerika suurregiooni. Ladina-Ameerika suurregioon on kontrastiderohke, nii looduslikus kui ka majanduslikus mõttes. Iseloomulik on palav ja niiske kliima, mis on hea
sajandiks kõvasti ja oli siis juba inkade linnriigi keskus. Kõiki lähedalasuvaid hõime alistades lõid inkad Tahuantinsuyu riigi, mille pealinnaks oli Cuzco. On olemas ka pärimus, mille järgi lõi inkade riigi ja Cuzco kõige esimene inka, päikesepoeg Manco Cpac. Tahuantinsuyu (Nelja Ilmakaare riik) oli jaotatud neljaks suurprovintsiks (suyu), mille piiride lõikepunktis paiknes pealinn Cuzco: Chinchaysuyu (Peruu loodeosa kuni Ecuadorini), Antisuyu (kirdeosa, põhiliselt Andide idanõlv ja vihmametsade madalmaa), Collasuyu (kagupoolne kõrgmaa, Titicaca järv, Boliivia, Argentina loodeosa ja Tsiili põhjaosa) ning Cuntisuyu (Peruu lõuna- ja lääneosa kuni Vaikse ookeani rannikuni). Suurprovintsid koosnesid omakorda väiksematest piirkondadest. Riigisüsteem ja ühiskondlik korraldus Hiilgeajal, 1525.a paiku, laius impeerium 3500 km pikkusel alal. Inkad olid religioonilt päikesekummardajad. Riigi tipus oli ainuvalitseja Sapa Inca
vöö kinnitab keha, vöötatud keha on kõvem; vööga ei katkestanud ega venitanud end ära. Vööd hakati kandma juba lapsepõlves. Usuti, et vöötatuna kasvab tütarlaps keskelt peenemaks. Vöö oli samuti rahvatraditsioonidega seotud rituaal- ja kinkeesemeks. Igal abiellujal tütarlapsel pidi olema veimevakk ja veimevakas olid tingimata ka vööd. Vanad pulmakombed lubavad oletada , et just vööd ja paelad on 4 kuulunud vanimate andide hulka. Jõuka pruudi veimevakas võis vööde arv ulatuda sajani. Tavaliselt oli veimevakas siiski kümme-kakskümmend vööd. Kuigi naiste vöökudumisoskus oli üldine, tellisid jõukamad pruudid vöid külakäsitöölistelt. Vöökudujate meisterlikkusest annab tunnistust viiekümne nelja erineva kirjaga kirivöö, mis on tehtud Eesti Rahva Muuseumile 1913. aastal. 5 Vaat mis juhtus!
kasutatakse peamiselt looduslikke väetisi ja taimekaitsevahendeid. Madalam saagikus, kuid kõrgem hind, tervislikum toodang. MAAILMA TOIDU- JA KESKKONNAPROBLEEMID · 19. saj. lõpul hakkasid Euroopa riigid järjest enam sõltuma sisseveetavatest toiduainetest. · Arenenud riikides turg toiduainetest küllastunud, põllumajandussaaduste ülejääke raske müüa. Maailmas u. 800 miljonit elanikku, kes kannatavad alatoitluse, nälja käes. Teravaim on toiduprobleem Lõuna-Aasias, Aafrikas, Andide piirkonna riikides. · Maailma toidukaubanduses on tähtsaimad müüjad Põhja-Ameerika, Kaug-Lõuna ja Vahemere maad. Neil on suuri toiduaine (vili, liha, piimatooted, puuviljad) ülejääke · Arengumaade probleemiks: traditsiooniliste tootmisvormide säilimine, suur rahvaarv, suur asustustihedus maapuudus, halvad loodusolud. · Arenenud riikides on ületootmine. Riigid piiravad või toetavad põllumajandust, rakendades põllumajanduspoliitikat.
maismaal. b.)ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine Ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine- Ookeaniline laam on raskem ja vajub mandrilise laama alla vahevöösse, kus see sulab või toimub kivimite moondumine kõrge temperatuuri ja rõhu tõttu. Tekkinud magma tungib pragudest pinnale ning tekivad vulkaanid. Ookeanilise laama sukeldumisel tekib süvik, kivimite pinge tõttu tekkivad maavärinad. Samuti tekivad laamade põrkumisel kurdmäestikud. N: Andide mäestik kokkupõrkel kurrutatakse mandrilaama serva mäestik. Vana maakoor hävineb, vulkaanide esinemine, kurdmäestike ja süvikute teke, moondekivimite teke. c.) kahe mandrilise laama põrkumine (kumbki ei sukeldu, sest on ühesuguse raskuse ja tihedusega)Nende servad purunevad, painduvad ning kerkivad kõrgeks mäeahelikeks. Mandrilised laamad on liiga kerged, et vahevöösse sukelduda ja seetõttu kuhjuvd kivimid üksteise otsa, kasvatades mandrilist maakoort üha paksemaks.
esemete (sealhulgas taeva ja maa) ja loodusnähtuste hingestatusesse. 9. Miks austasid eestlased haldjaid ja vaime? Vastus. Nad olid kindla paiga hoidjad ja kaitsjad. 10. Eestlaste tuntumad jumalad - Taara - Uku 11.Miks olid ohvripaigad eestlaste elus olulised? Kus ja millal ohverdati? Vastus.Vaimud, haldjad ja jumalad polnud oma loomult inimeste vasti ei hea. Ega pahatahtlikud. Nendega oli siiski vaja hästi läbi saada. Heatahtlikkust püüti saavutada andide toomise ehk ohverdamisega. Selleks olid kindlad kultuspaigad- hiied, üksikud puud, allikad, kivid, mäed, järved, jõed. 12. Milleks oli vajalik ennustamine, nõudmine,maagia? Vastus.Püüti ennustada eelseisva sõjaretke või mõne muu ettevõtmise tulemust ja seda ühtlasi mõjutada ohvritoomise või nõidumise läbi. Maagia põhines arusaamisel, et asjade ja nähtuste vahel võivad olla seosed, mida on võimalik mõjutada. Ravimaagia. 13
Sechin Bajo varemete juures asuva tsirkulaarväljaku läbimõõt on umbes 15 meetrit. Lähemal uurimisel selgus, et platsil on mitu kihti. Seega võidi seda korduvalt üle ehitada. Arheoloogid kaevasid platsi ümbrusest välja ka teisi leide, muu hulgas graveeringu, mis kujutab arvatavasti iidset sõdalast. Peruu selles osas leidub külluses arheoloogilisi tõendeid vanadest kultuuridest, mis tekkisid piirkonnas enne võimsat inkade impeeriumit. Andide lähedal asuv Sechin Bajo kompleks asub Casma linnas, 330 kilomeetri kaugusel Limast. Teadlaste sõnul võib viimane leid tuua kaasa ka Peruu vanema ajaloo ümberkirjutamise. Igatahes jätkatakse äsja avastatud tseremoniaalväljaku juures kaevetöid, et tuua päevavalgele ka selle alumised kihid. Reuters: Peruu ägab tulvavete all 08.02.2008 15:47 Peruus viimastel päevadel kestnud tugevad paduvihmad tõid kaasa üleujutused, mis viimastel andmetel on nõudnud juba paarikümne inimese elu.
Amazonase ürgmetsadesse alles paartuhat aastat tagasi. Nende vähesed järglased elatuvad siiani jahist ja söödavate viljade korjamisest. Valged inimesed vältisid kaua seda piirkonda, üksikud asulad tekkisid vaid jõgede äärde. Aegajalt andis suuri tulusid kautsuki kogumine metsast, kuid selline "palavik" vaibus kiiresti. Püsivamaks kujunes asustus Amazonase jõe ääres. Amazonas on nii lai ja sügav, et temal saavad sõita ka merelaevad. Iquitose linn Peruus Andide jalamil on Atlandi ookeani sadam. Lisajõgedel takistavad laevasõitu tihti kärestikud. Viimase kolmekümne aasta jooksul on Brasiilia valitsus püüdnud Amazonase jõgikonda sihikindlalt kasutusele võtta. On ehitatud tuhandeid kilomeetreid moodsaid maanteid, siia on ümber asustatud põlluharijaid, hakatud kaevandama maake jne. Kogu see tegevus ohustab tugevasti looduskeskkonda. Suurelt pindalalt on ürgmets hävitatud ja selle asemele rajatud teed,
kõrgem hind, tervislikum toodang. MAAILMA TOIDU- JA KESKKONNAPROBLEEMID · 19. saj. lõpul hakkasid Euroopa riigid järjest enam sõltuma sisseveetavatest toiduainetest. · Arenenud riikides turg toiduainetest küllastunud, põllumajandussaaduste ülejääke raske müüa. Maailmas u. 800 miljonit elanikku, kes kannatavad alatoitluse, nälja käes. 10 Teravaim on toiduprobleem Lõuna-Aasias, Aafrikas, Andide piirkonna riikides. · Maailma toidukaubanduses on tähtsaimad müüjad Põhja-Ameerika, Kaug-Lõuna ja Vahemere maad. Neil on suuri toiduaine (vili, liha, piimatooted, puuviljad) ülejääke · Arengumaade probleemiks: traditsiooniliste tootmisvormide säilimine, suur rahvaarv, suur asustustihedus maapuudus, halvad loodusolud. · Arenenud riikides on ületootmine. Riigid piiravad või toetavad põllumajandust, rakendades põllumajanduspoliitikat
eksponeerimisele, samuti panustatakse ökoturismi suurele potensiaalile. Ecuadoris on suhteliselt madalad hinnad, mis meelitavad turiste. Miinuseks on ebapüsiv poliitika ning tõusev kuritegevus, mis mõjutavad turismindusest saadavat tulu. · Kõige enam külastatakse Ecuadoris Galapagose saari (kuulus oma võrratu bioloogilise kirjususe ja mitmekesisuse poolest), Quitot (mis asub peaaegu täpselt ekvaatoril Andide kõrgustikus) ja Cotopaxi (maailma kõige kõrgeim aktiivne vulkaan ning Amazonase vihmamets asuvad selles linnas). · Eesti turismifirmad pakuvad reise Ecuadori pealinna Quitosse, Quayaquili ja Galapagose saartele. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Maailma maad 2. Maailma riigid 3. ENE. Kirjastus: Eesti Entsüklopeediakirjastus 4. http://www.google.ee/ 5. http://www.neti.ee/ 6. http://et.wikipedia.org/wiki/Esileht 7
energiaga. Ülekaalus on lainete kulutav tegevus, lained purustavad ja kannavad rannajoone lähedalt ära setteid. Laugrannikutel on ülekaalus kuhjuv tegevus. Lauge rannanõlvaga aladel ulatub lainetest tingitud veeosakeste liikumine veekogu põhjani juba kaugel rannajoonest. 4)Aasia kaart PILET 10 1)Milline on võimsa vulkaanipurske mõju lähiaastate kliimale Maakeral? Õhku satuvad aerosoolid mis takistavad päikesekiirgust ja maa jaheneb. Tekivad ka tuhapilved. 2)Miks on Andide mäestiku idanõlval Vaikse ookeani rannikul Peruus (ligikaudu 50 kuni 250 lõunalaiust) vihmamets, läänenõlval aga kõrb? Sest ,et idanõlv jääb passaattuulte alale, seal esineb ka sademeid seetõttu. Läänenõlv jääb tuulevarju, seega seal ei esine sademeid, kliima on üsna soe, aga kuna Peruust tulevad ka külmahoovused, siis juhtub see, et külm õhk satub sooja õhu otsa ja see muudab kliima väga kuivaks, kuiv kliima põhjustab omakorda kõrbestumist .
eksisteerinud Inkade riigi ülemklass. Iidsetel aegadel katsid Inkade valitsejad end kullaga. Kui Hispaania vallutas need alad 16.sajandil saadeti laevatäite kaupa iidsete mesoameeiklaste varandusi vallutajate kodumaale. Inkad kasutasid kulda staatuse sümbolina. Usuti, et kuld on tulnud otse jumalatelt. Kulda peeti raviomadustega metalliks, mida isegi süstiti puhtalt organismi. Kulda hinnati kui religioosset sümbolit ning väärtuslikku materjali ehete tegemiseks. Inkadele ning ka teistele Andide rahvastele oli kuld "päikese higi" ja väga püha. Inkad omasid ühte ajaloo suurimatest kullakogustest. Cuzco (Inka pealinn) päikesetempli ajast võis leida elusuuruseid kullast taimi, loomi, naisi ning mehi. Valitseva eliidi mehi kaunistasid suured kullast kõrvaehted ja nende naised kinnitasid oma rõivastele suuri nõelu, mida kutsuti tupus. Mägede tippudesse jäeti kullast ning hõbedast kujukesi mägede vaimudele. Need
aakrit maapinda,tootes 654,000 tonni kõrgkvaliteetset kohvi Järgmisena eksportimise tähtsuselt on banaanid,puuvill,suhkruroog,pirnid ja lilled.Põhilisteks kodumaal kasutamiseks viljad on riis,kartul,mais ning tubakas. Colombia on veel tuntud oma mägise pinnamoe pärast,kuid riigi erinev topograafia ning kliima lubavad laialdlasest kasvatada erinevaid taimekultuure. Kariibi madalmaast, kus asuvad banaani istandused,kuni Andide mägismaani,kus asuvad kohvi istandused,on colomblased kasvatanud erinevaid põllumajanduslike saaduseid. Colombiat katab palju erinevat tüüpi troopilisi metsi,kuigi palju müüakse välja.Hilistel 80'ndatel umbes 500,000 hektarilt toodeti ümarpuitu.Kuigi seal kasvab rohkem kui tuhat erinevat puutüüpi ,on ainult kolmekümnel suurem väärtus.Kui 1980. ja 1990. aastatel veeti välja palju puitu ning jäi järele vaid lagendikud, ei tegeletud metsa taastamise ehk uute puude
.............................................lk.4 5. Sisepoliitika ja majanduse areng 19. sajandil...lk.5 6. Majandus...........................................................lk.6 7. Välispoliitika.....................................................lk.7 8. Argentiina sõjad................................................lk.8 9. Kokkuvõte.........................................................lk.9 Sissejuhatus Argentiina on hispaaniakeelne riik Lõuna-Ameerika lõunaosas Andide ja Atlandi ookeani vahel. Ta piirneb Uruguay, Brasiilia, Paraguay, Boliivia ja Tsiiliga. Argentiina peamised tuluallikad on põllumajandus, eriti lihakarjandus, nisu ja puuviljakasvatus, nind energiavaru. Argentiinas on mitu korda olnud võimul sõjaväevalitsus. 1983 taastati mitmeparteiline demokraatia. Iseseisva riigi rajamine 19. sajandi alguses kasvas rahulolematus Hispaania võimuga. 1806-07 üritas Buenos Airest vallutada Briti sõjavägi
4. Kokkuvõte Võru valla ja Võru linna aladel voolav jõelõik on oma lühikesele pikkusele küllaltki liigirikas elupaik nii imetajatele, lindudele, kaladele kui ka taimedele. Samuti on antud jõelõik kultuurilooliselt tähtis asupaik olnud juba sajandeid, siinmail on peetud lahinguid ja lahinguplaane juba 13.sajandist saadik. Samuti on omamoodi vaatamisväärsus uurimisobjekti ümbritsev loodus. Sealsed rohumaad vahelduvad madalate võsastike ning andide rikaste metsadega, mis omakorda on põimitud läbi suvilate ja elamute rägastikuga. Ka kõik minu lapsepõlve suved on möödunud just seal. Võhandu kui veekogu on koduks 23 erinevale kalaliigile ning arvukatele taimedele, selgrootutele ja selgroogsetele. Sealsetes vetes on kaitstud elupaigadpaksukojalisele jõekarbile, kuna seal on talle sobivad elutingimused. Uuritava jõelõigu ja üldse Võhandu kui Eesti ühe pikima jõe kohta oli üllatavalt vähe
ja mustmullad Argentina põhjaosas, poolkõrbe pruunmullad riigi lõunaosas on väheviljakad. Argentina loodeosas on ebaviljakad kõrbe-hall-pruunmullad (Wikipedia, 2015). Põllumaa hõlmab üle poole Argentina pindalast (51,3%), sellest 11,3% on haritav maa (peamiselt riigi kirdeosas) ja 39,6% on rohumaad (loode- ja keskosas). Mitmeaastaste põllukultuuride all on vaid 0,4% riigi territooriumist. Metsaga on kaetud 10,8% Argentinast Andide nõlvadel. 37,8% maast on mäestikud ja kõrbed. (Wikipedia, 2015) Argentiinas on põhiliselt spetsialiseerutud loomakasvatusele, kuid tegeldakse ka taimekasvatusega. Argentiina kuulub Ladina- Ameerika kõige arenenumate põllumajandus- ja tööstusriikide hulka. Peamised põllukultuurid on nisu, mais, päevalilled, lina, suhkruroog ja viinamarjad. Neid kasvatatakse laugetel aladel. Suurimad viinamarja kasvandused paiknevad läänes Mebndoza ümbruses. Samuti on
Põhjendage. Põhjendage Ungari teravilja saagikuse erinevust Suurbritannia ja Hollandiga võrreldes. · Toetudes joonistel olevale infole, vastake järgmistele küsimustele: 1. Selgitage 3 peamise teguri mõju tööstuspiirkondade paiknemisele Poolas 1. Millistele põllumajandusharudele on Poola spetsialiseerunud. Põhjenda. 51. teab maailma toiduprobleemide tekkepõhjusi ning esinemispiirkondi; Teravaim on toiduprobleem Lõuna-Aasias, Aafrikas ja Andide piirkonna maades, kus kõige enam kannatavad toidupuuduse all maata maarahvas ja linnade vaesed inimesed. Mitte ükski 20. sajandi näljahädadest pole tähendanud absoluutset toidupuudust, probleemiks on olnud vaesusest tulenev ebavõrdne juurdepääs toidule. Arengumaade toidumajanduse nõrkuse tähtsamad põhjused on traditsiooniliste tootmisvormide säilimine, tihe rahvastik ja kohati halvad loodusolud. · Miks hoolimata toiduainete ületootmisest sureb iga päev sadu inimesi nälga
Amazonase ürgmetsadesse alles paartuhat aastat tagasi. Nende vähesed järglased elatuvad siiani jahist ja söödavate viljade korjamisest. Valged inimesed vältisid kaua seda piirkonda, üksikud asulad tekkisid vaid jõgede äärde. Aegajalt andis suuri tulusid kautsuki kogumine metsast, kuid selline "palavik" vaibus kiiresti. Püsivamaks kujunes asustus Amazonase jõe ääres. Amazonas on nii lai ja sügav, et temal saavad sõita ka merelaevad. Iquitose linn Peruus Andide jalamil on Atlandi ookeani sadam. Lisajõgedel takistavad laevasõitu tihti kärestikud. Viimase kolmekümne aasta jooksul on Brasiilia valitsus püüdnud Amazonase jõgikonda sihikindlalt kasutusele võtta. On ehitatud tuhandeid kilomeetreid moodsaid maanteid, siia on ümber asustatud põlluharijaid, hakatud kaevandama maake jne. Kogu see tegevus ohustab tugevasti looduskeskkonda. Suurelt pindalalt on ürgmets hävitatud ja selle asemele rajatud teed, külad, kaevandused ja põllud
Maa on meie päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke meile teadaolev planeet universumis, kus leidub elu. Maa on suuruselt viies planeet päikesesüsteemis. Maa koos oma loodusliku kaaslase Kuuga tiirleb mööda ellipsikujulist orbiiti ümber Päikese. Tiirlemisperiood on 365 ööpäeva 6 tundi 9 minutit 9,98 sekundit. Maa tiirlemise keskmine kiirus on 107 218 km/h. Maa pöörleb ümber oma keset läbiva mõttelise polaartelje.Täispöörde ümbritseva galaktilise tausta suhtes teeb Maa 23 tunni 56 minuti 4,10 sekundiga. Maa moodustab Päikesesüsteemis koos oma loodusliku kaaslase Kuuga vastastikku graviteeriva osasüsteemi, mille massikese asub Maa keskmest keskmiselt 4635 km kaugusel. Maa on ainuke teadaolev koht, kus on elu. Praeguse teadmiste seisu juures võib öelda, et elu Maal sai alguse väga lühikestel ajavahemikel pärast algset perioodi, mil Maad intensiivselt pommitasid asteroidid. See pommitamine lõppes umbes 3,9 miljardit...
suuda ennast ära toita. Arengumaad saavad toiduaineid ka humanitaarabina, kuid see ei jõua alati õigel ajal kohale. Tihti näljahädad.Hindu maailmaturul alla lasta ei saa, muidu laostuks, kuna kõrge tootlikkus on saavutatud suurte tootmiskuludega. Näljahädad ei ole tingitud mitte absoluutsest toidupuudusest maailmaturul, vaid vaesusest ja ebavõrdsest juurdepääsust toidule. Kõige probleemsemad piirkonnad: Lõuna-Aasia, Aafrika, Andide piirkond peamiselt maata maaelanikud ja linnade vaesed inimesed 6 Arenenud riikide põllumajandus 1. Spetsialiseerunud. 2. Tootmine energiamahukas, kaubaline, suurte tootmiskuludega. 3. Põllumajandust toetatakse või piiratakse, oluline põllumajanduspoliitika. Siseturu kaitse: 1. tollimaksud (importkaubad kallimad) 2. kvoodid (piiratakse kaupade importi, oma kaupade hind tõuseb) 3
kohta. Argentiina metsamajandus 1. Metsa pindala riigis. Argentiinas on metsaga kaetud 12,1% kogu pindalast. 2. Anna hinnang kas selles riigis on metsi palju või vähe. Minuarust on selles riigis metsa vähe. 3. Metsatüübid selles riigis. Põhiline metsatüüp on stepp, riigi põhjaosas on troopilist madalsoo metsa ja subtroopilist niisket metsa. 4. Metsade paiknemine riigis. Põhiline osa kogu metsast paikneb riigi põhjaosas Andide jalamil ,kus on niiske. 5. Peamised puuliigid. 6. Metsade pindala suurenemine ja vähenemine. Metsade pindala argentiinas on vähenenud. 7. Metsatööstuse töödang. Ümarpalgid- Tootmine on kasvanud viimaste aastate jooksul. Saematerjal- Tootmine on kasvanud. Vineeri- Tootmine on vähenenud. Paber ja papp- Tootmine on viimaste aastate jooksul vähenenud. 8. Puu toodete eksport ja import. Riigi osa maailma metsamajanduses. Maailmaturule viiakse puusütt,paberit, pappi ja tanniini.
looduslikke väetisi ja taimekaitsevahendeid. Madalama saagikuse korvab kõrgem hind ja tervislikum toodang. Maailma toidu- ja keskkonnaprobleemid Praegu suudab Maa toita 5 korda rohkem inimesi kui 2 sajandit tagasi. Kuigi arenenud riikides on turg toiduainetest küllastunud ja põllumajandussaaduste ülejääke on raske müüa, on maailmas ligi 800 mln elanikku, kes kannatab alatoitluse või nälja käes. Teravaim on toiduprobleem Lõuna-Aasias, Aafrikas ja Andide piirkonna riikides, kus kõige enam kannatavad toidupuuduse all maata maaelanikud ja linnade vaesed inimesed. Mitte ükski 20. saj. Näljahädadest pole tulenenud absoluutsest toidupuudusest, pigem vaesusest või ebavõrdsest juurdepääsust toidule. Rahvaarvu kasvu tõttu on Lõunas haritava maa hulk inimese kohta vähenenud, eriti terav on see probleem Aasias. Maailma toidukaubanduses on tähtsaimad müüjad Põhja-
energiat. Väge oli kõige rohkem peas, karvades, südames, veres, küüntes. Hing – mittematerjaalne alge, mida oli vaja, et keha elus püsiks. Magamise ajal võis hing ringi uidata, putukasse siirduda. Nõid – inimene, kellel oli palju väge. Oskas ravitseda ja tal olid suured teadmised looduse ja maagia vallas. Ohverdamine – andide toomine, mida tehes loodeti saavutada jumalate heatahtlikkus. Paigad: allikad, puud, kivid, hiied, järved, jõed. Ennustamine – püüti tulevikku ette näha. Üks konkreetne jumal, kes Henriku Liivimaa kroonikas mainitakse on Taara. Ta oli eelkõige saarlaste jumal, aga tuntud ka sünnikohas Virumaal. Pole võimatu, et hilisemal ajal nii mõneski Eesti piirkonnas jumal Uku austaminegi ulatus muinasaega.
Võreldes eesti ja naaberrahvaste muinasusuneid on märgata kärgjumalate vähesust. Konkreetsetest jumalatest nimetatakse Hendriku Liivimaa kroonikas vaid Tarapitat. Arvatavasti ulatus ka jumal Uku austamine muinasaega. Usuti, et ka loodusel on oma hing, seda nimetatakse animismiks. Kogu loodust peeti omataoliseks ja austati selle samaväärsust, kuid ei peetud endid loodusevalitsejaks. 18.Ohverdamine ja ohvripaigad Vaimude jms heatahtlikkust prooviti saavutada andide toomisega. Selleks olid kindlad paigad, hiied või puud jne. Pühadeks puudeks peeti eelkõige tammesid ja pärnasid. Osadel ohvrikivide pealispinnal olid kas looduslikud või inimese uuristatud lohud.Olulisel kohal olid ka ohvriallikad. Ohverdamine toimus enamasti pühade ajal. Kõige sobivamaks päevaks peeti ,,Pühat päeva" neljapäeva. Andideks olid piim, liha, veri kuid on teateid, et vahel ka vangistatud vaenlased. 19.Kes ja miks tahtsid vallutada Baltimaid
Vägi Eriline jõud, mida arvati olevat kõigil elus ja eluta olenditel peale füüsilise keha. Tark Inimene, kes omas erilist väge ning oskas nõiduda ja inimesi ravida. Hing Inimese isikupära kandja, väga oluline keha elus hoidmiseks. Animism Elus ja eluta looduse hingestatus. Haldjas Looduses esinev olend, kes kaitses loodust ja valvas kodusid. Jumal Kõrgem jõud, millele anti kindel nimi 5 Ohverdamine Andide viimine jumalale. Hiiepuu Kindlad kultuse- ehk ohvripuud (pühad puud). Ohvrikivi Kivi, kuhu peale asetati jumalatele ohvriande. Ohvriallikas Püha veekogu, millel arvati maagilisi omadusi olevat, ja kuhu ohvriande visati. Ennustamine Looduses esinevate märkide põhjal tuleviku ette arvamine. Maagia Arusaam, et asjade ja nähtuste vahel on seosed, mida ei ole võimalik mõjutada. 4. Milles avaldusid ristiusu mõjud muinasajal? Ristiusu mõjud avaldusid kommete muutumises
Tallinna Inglise Kolledz Uurimustöö Kõrb ja kõrbestumine Koostaja: Alesja Doborovits 8a Juhendaja: õp.Kersti Lepasaar Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus.....................................................................................................................................1 Mis on kõrb?.....................................................................................................2 Kus kõrbed asuvad?.........................................................................................................................2 Miks on kürbed seal kus nad on?.....................................................................................................2 Kõrbete liigid...................................................................................................................................3 Sahara kõrb......................
Kogu maailma põllumajandustoodang on võimeline toitma kõik inimesed maailmas. Probleem on toiduainete - ebaühtlane jaotumine - suurmaaomanikud on huvitatud ekspordikasumist (toidetakse Põhja riike talvel troopiliste puuviljadega, endal rahvas nälgib) - ebaefektiivne kasutamine suur osa teraviljatoodangust läheb Põhjas loomasöödaks - ebavõrdne juurdepääs toidule, mis tuleneb vaesusest. Nälg valitseb paljudes Lõuna riikide piirkondades (eriti Lõuna-Aasia, Aafrika, Andide piirkonna maad), sest: - pole piisavalt viljakad mullad, ei sobi põlluharimiseks. - on liiga soe kliima - arengutase on nii madal- tegemist agraarsete ühiskondadega, kus pole vastavat tehnoloogiat millega arendada põllumajandust. Algelised meetodid saagikus madal. - vaesed riigid ei suuda toiduaineid sisse osta - paljud neist riikidest on ülerahvastatud, elanikkonnal puuduvad sissetulekud.
aitama olla terve. Erilisi omadusi oli teistelgi jaanilaupäeval leitud esemetel või sooritatud toimingutel. Näiteks jaanilaupäeval saunas ihu külge kleepunud vihalehega sai armastust võita. Viimast korda oli võimalik nõiduda naabrite piimaõnne endale, edendada karja- ning viljakasvu. Kunagistest ohvripaikadest ja -kommetest on säilinud üksnes jaanipäeval Meeksi kirikust paremal, Meeksi oja teisel kaldal asuvale Jaanikivile andide viimise tava. Legendi järgi olevat kivil istunud ja jalgu puhanud püha Jaan. Jaanikivi kohta räägib vana hoiatusjutt, et kohalik mõisnik olevat lasknud kivi tükkideks lõhkuda ja tükid karjalauda sisse müürida. Selle järel olid alanud õnnetused, loomad surnud ja mees ise jäänud haigeks. Viimaks lasknud ta kivitükid vanasse kohta tagasi viia. Rahvaluulearhiivis on mitmeid fotosid Jaanikivile ohverdamisest
kliimaoludega. Turismitööstuses peitub potentsiaal Pinocheti ajal vähenes oluliselt USA-st ja Lääne-Euroopast saabuvate turistide arv. Lõuna- Ameerika riikidest tulnud külastajate arv jäi aga üldjoontes samaks. Tsiili poliitilise olukorraga kursis olevad lõunaameeriklased teadsid, et riigi juhitud vägivald on suunatud tsiilaste , mitte turistide vastu. Pärast 1988. aastat on turiste hakanud taas tulema ja Tsiili on tõusvas joones hakanud välja pakkuma oma vapustavat Andide maastikku, ülipikka rannajoont ja paljusid erakordseid paiku, sh. Maailma suurimat vasekaevandust Chuquicamatat, Elqui viinamarjakasvatuspiirkonda ning Lõuna-Tsiili huvitavaid liustikke ja kauneid fjorde.Tuntud turismipaik on Vaikses ookeanis olev Lihavõttesaar. Atacama kõrbest põhjas moodsate mägikuurortideni järved, vulkaanid, maalilised fjordid, soojaveeallikad, metsikud jõed, sajanditevanused põlismetsad
- Elu seotud loodusega peeti end osaks loodusest (kõigil elusolenditel hing elusa ja eluta looduse hingestamine e animism) - Nagu mina talle nii tema mulle ei peetud end looduse valitsejaks Vaimud, haldjad, jumalad - Kaitsesid loodust (metsaisad, -emad, põllu-, veevaimud, haldjad jne) - Koduhaldjas Tõnn, viljasalves Peko väikejumalad - Kõrgjumalate vähesus - Tarapitha ("Taara, avita"); Uku - Ei hea- ega pahatahtlikud Ohvripaigad - Andide toomine, ohverdamine heatahtlikkuse saavutamiseks kindlad kultuse- e ohvripaigad (hiied, üksikud puud, allikad, kivid, harva mäed, jõed, järved) - Pühad puud tamm, pärn, hiiepuu alune - Ohvrikivid looduslikud või inimeste poolt tehtud lohud - Ohvriallikad mitmesuguste nimetustega (vee omadused) - Ohverdamine pühade ajal, suuremate ettevõtmiste eel ja järel, sobivaim neljapäev - Andideks piim, liha, veri, vill, vili, ka loomad
rimbaks, Ladina Ameerikas selvaks või hüleaks, Ida Indias ja Indoneesias dzungliks. [3] Foto 3 : Vihmametsade asukohad Me kaotame juba ühe maailma suurima bioloogilise aarde, kui alles hakkame selle väärtust hindama. Ekspertide hinnangul hävitatakse viimased vihmametsad vähem kui 40 aastaga. Amasoonas Amasoonase vihmamets katab üle 400 miljoni hektari maad, hõivates maad nii Brasiilias, Venetsueelas, Colombias ja Ecuadori ning Peruu Andide ida poolses osas. Kui Amazonas oleks riik, oleks see ühekas suurim riik. Amasoonase vihmametsa on kirjeldatud kui meie planeedi kopse, sest sest see varustab Maailma hapnikuga, pidevalt kasutades selleks süsihappegaasi. Rohkem kui 20 % Maailma hapnikust toodetakse Amasoonase vihmametsas. vihmametsade Üks viiendik Maailma magevee varudest asub Amasoonase madalikus. 54% kogu Maailma järele jäänud vihmametsadest asub Amasoonases Kasutusalad
sakrament on nii jumalik ja püha asi ja nii kindlust sisendav neile, kes seda vääriliselt vastu võtavad, ja nii ohtlik neile, kes lubavad endale sedasama vääritult vastu võtta."2 Armulaua nimetusi Võrreldes anglikaani kiriku 39 usuartikliga, antakse katoliku kiriku artiklites ,,See on meie usk" armulauale palju rikkalikumalt nimetusi ja seega ka tähendusi: - Armulaua kreekakeelne nimetus eucharistia tähendab "tänamist." Armulauas väljendatakse oma tänu Jumala paljude andide ja armude eest, iseäranis loomise eest; lunastuse eest Issanda ja Päästja, Jeesus Kristuse läbi; ja pühitsemise eest. - Sakramenti nimetatakse Issanda õhtusöömaajaks, kuna selles meenutatakse Jeesuse viimset õhtusöömaaega koos apostlitega Suurel Neljapäeval ning oodatakse Talle pulmapidu taevases Jeruusalemmas. Armulaua kõige algsem nimetus kirikus oli leivamurdmine, mis tuletab meelde, kuidas Jeesus pühitses paasapüha
Darwin imestab oma eluloos "Autobiograafia", et ei mäleta emast muud kui tema surivoodit, musta sametkleiti ja kummalise ehitusega töölauda. Isa Robert pani pojad dr Samuel Butleri juhitavasse Shrewsbury algkooli, kus Darwin õppis kuni 16. eluaastani. (Charles...) 1.3. Auavaldused Darwini nimi anti juba tema eluajal paljudele geograafilistele paikkondadele ja organismidele. Näiteks Beagle'i kanali läheduses olevale veekogule andis Robert FitzRoy nimeks “Darwin Sound” ja Andide mäestikku kuuluv Darwini mägi sai nime Darwinilt tema 25. sünnipäeva auks. Austraalias Palmerstone linna lähedal on looduslik sadam, mille nimi on “Port Darwin”. Linn sai ametlikult Darwini nime aastal 1911, sellest tuli Austraalia Põhjaterritooriumi pealinn ning sinna asutati Charles Darwini ülikool ja Charles Darwini rahvuspark. Cambridge’i ülikooli kraadiõppe kolledžist sai Darwini järgi Darwin College aastal 1964
tõrjumist ning on üks põhjus, miks Brasiilias on kõrge kuritegevuse tase, eriti vägivaldsete kuridegude tase linnades ja slummides. Brasiilia on traditsiooniliselt olnud suure sisserändajate arvuga, peamine sihtkoht kagu-piirkond. Pärast Aafrika orjade sissetoomise keeldu 19. sajandil keskel, otsiti põllumajandussse eriti kohviistandustesse tööjõudu Euroopast (Portugal, Hispaania, Saksamaa), hiljem Aasiast (Jaapan). Praegused sisserändajad tulevad Argentiinast, Tsiilist ja teistest Andide piirkonna riikidest (paljud on väheharitud ebaseaduslikud sisserändajad) või on tagasipöörduvad Brasiilia kodanikud. Alates 1980-ndate aastate majanduslangusest on väljaränne Ameerika Ühendriikidesse, Euroopasse ja Jaapani suurenenud, kuid on tühine võrreldes riigi kogu rahvaarvuga. Enamik väljarändajatest on hea haridusega keskklass. Naaberriikidesse põllumajandustööle rändab talupoegi vähe.[2] Rahvastikunäitajad Soolis-vanuseline koosseis
ringkäigus. (Heldur Nestor, Anto Raukas, Rein Veskimäe. Tallinn 2004) Kui laamade pusklevad põrkservad on mõlemad ookeanilisest maakoorest, tekivad neelduva laamaserva kohal kaarjad vulkaanilised saarestikut, nn saarkaared, nagu Vaikse ookeani lääneservas Kuriliidid, Filipiinid jt. Juhul kui ookeaniline laamaserv sukeldub mandrilise maakoore serva alla, tekivad seal vulkaaniderohked kõrgmäestikud. Selline olukord valitseb Lõuna-Ameerika läänerannikul Andide mäestikud. Vanade, Neis paigas sukeldub ookeanilise maakoore põrkserv allapoole kulgeva konvektsioonivoo tõttu poolviltu teise laama serva alla ja sulab vahevöös uuest magmaks..(Heldur Nestor, Anto Raukas, Rein Veskimäe. Tallinn 2004) Mõnel juhul võivad naaberlaamade servad üksteise suhtes nihkuda, ilma et see juures tekiks eriti suurt vastastikust survet. Selliseks nihkeservaks on näiteks Põhja-Ameerika
Rahvakalender Küünlapäev, küünlamaarjapäev, ka pudrupäev 2 veebruar Rahvakalendri järgi on küünlapäevaks pool talve möödas. Küünlapäevaks pidi alles olema pool inimeste ja loomade talveks varutud toidust. Vanasti oli küünlapäeval kombeks valmistada küünlaid. Inimesed arvasid, et sellel päeval tehtud küünlad annavad heledat valgust. Vanasti inimesed ütlesid, et küünlapäev on naiste püha. Sel päeval läksid naised külla või kõrtsi. Mehed tegid kodus naiste töid. Vanasti alustasid inimesed küünlapäeval kangakudumist. Seda tööd tegid nad jüripäevani. Jüripäev on 23. aprillil. Küünlapäeval keedeti söögiks tanguputru ja sealiha. Joogiks sobis kõige paremini punast värvi jook. Näiteks punane mahl või vein. Vanasti jõid inimesed ka punaseks värvitud õlut või viina. Võis süüa ka punaseid marju. Inimesed arvasid, et küünlapäeval punase joogi joomine teeb põsed ilusaks punaseks. Punased põsed näitavad, et inimene on terve. Vanasti inimesed ...
ilmnes religioonis uus külg , mis muutis kogu usundite kulgu. * Tekkisid erinevad matmis viisid olenevalt seisusest või klassist * Kujunes preesterlus ja hakati ehitama puit- savi ja kivitempleid. * Pärinevad Megaliit rajatised inimkonna astumine kõrg kultuuri ajastusse. 4 Wilendorfi veenuse kujuke. Asteekide ja inkademaa Kesk Ameerikas , peamiseltpraeguse Mehhiko ja Guetemaalaalal ning Andide keskosas, mis hõlmab tänapäeval suure osa Peruust Boliivia mägismaast ,oli kujunenud polüteistliku religiooniga kõrg kultuur. Mõlemas piirkonnas oli religioon kahetasandiline. Lihtrahval olid omad pühapaigad,ohverdamis rituaalid , kuid peale selle oli riigireligioon oma organisatsiooni, templite ja süsteemselt arendatud teoloogiaga. Kesk Ameerika Olmeegid - 1200 1500 eKr. Elas Mehhiko lahe ääres rahvas keda teadlased hakkasid nimetama Olmeteekideks
Sademeid on suvel veidi üle 30 mm kuus, talvel alla 20 mm kuus. Kevad ja sügis perioodidel on sademeid veelgi vähem. Tõenäoliselt saab seal piirkondades 1 saagi aastas, kuna temperatuurid ei ole piisavalt kõrged, et aasta läbi seal põllukultuure kasvatada. Kogu riigi pindalal ei saa tegeleda põllumajandusega, sest riigi lõunas asuvatel Patagoonia tasandikudel on kõrbe alad ning vajavad kunstlikku niisutamist, et seal oleks võimalik midagi toota. Läänes segab põllumajandust Andide ahelikud. 8.3. Tootmise vormid Peamiselt on Argentinas levinud rantsod, kus kasvatatakse väga paljuid loomi ning keda söödetakse aastaringselt looduslikel karjamaadel. Sealt saadav toodang on odav, kuid see eest karjamaid on väga palju ja väga suured. Neid rantsosid nimetatakse Estancia'teks. Paljud rantsod on edasi arenenud ka põllukultuuride kasvatamisele. Riigi keskosas on levinud ka hiigelfarmid, kus kasvatatakse peamiselt viinapuid suurtel aladel, eesmärgiga toota veini
sünnikaalu. Kofeiin eritub ka rinnapiimaga, mistõttu lapsed magavad vähem ja on tujukamad. ( Sotsiaalsete toimetulekusoskuste õpetus 2004: 51 ) 1.3.2. Kokaiin ja crack ( triip, koka, kräkk) Kokaiini tehakse kokapõõsa lehtedest, tarvitusel on see stimulant peamiselt valge pulbrina. See on kesknärvisüsteemi erguti ning söögiisu vähendaja, mis loob tarbides eufoorilise heaolutunde ning kõrgenenud energiatunde. 2-3 m kõrgune kokapõõsas kasvab Peruu Andide idanõlvadel ja selle lehti kasutasid juba inkade ülikuist esivanemad. Kokalehtede toimet tundsid juba Lõuna- Aafrika põlisrahvad, inkade uskumust mööda olid jumalad kinkinud neile kokapõõsa selleks, et nad saaksid taime lehti närides oma näljatunnet leevendada ning jõudu taastada, teisalt aga unustust leida. Kaua aega usuti, et kokaiinil on vaid positiivne mõju. Kokaiini kasutatakse peamiselt mõnuainena, kuid see on ka kohalik tuimesti, mida kasutatakse meditsiinis
ebaregulaarselt joulude ajal 3-8 aasta tagant. Selle tulemusena kaovad kalad veest. Linnud surevad nalga. Louna-Ameerika laanerannikul tugevad sajud, rohkem sajab ka Pohja-Ameerikas Pouane Austraalias, Louna-Aafrikas, Indias Moju ilmastiku koikumistele Euroopas on tuhine · Iseloomustada nahtust ENSO ning sellega kaasnevaid nahtusi el nino ja lounaostsillatsioon on uhe ja sama vonkumiste susteemi erinevad avaldumisvormid. Kui Peruus niiske ohk laskub andide nolvadele, siis samal ajal Austraalias ja kagu aasias algab poud. La Niña on nahtus, kui Vaikse ookeani idaosa vee pinnatemperatuur muutub keskmisest kulmemaks. Louna-Ameerika ranniku ilm on sel puhul tavalisest kuivem. La Niña ajal tugevneb muu hulgas orkaanide sagedus ja tugevus Atlandi ookeanil. · Kliima ja selle klassifitseerimise alused Kliima maalahedase atmosfaari iseloomulik seisund (pikaajaline ilmastikureziim) antud kohas voi piirkonnas Kliima klassifitseerimise alused:
-- Jeesuse Kristuse, Sinu armsa Poja, meie Issanda läbi. Aamen. 13. (Vaderitele ja kogudusele): Teid, Issandas armastatud vaderid, ja sind, kogudus, palun ja manitsen mina: olge edaspidi sellele meie vennale (õele) ustavalt toeks, andes temale kõike tarvilikku vaimulikku abi, nõnda et tema ikka oma kutsumusele ustavaks jääks ja seda kristlikus elus, palves ja jumalakartuses, Jumala sõna hoolsa kuulmise ja õppimise ning püha õhtusöömaaja andide ustava tarvitamise läbi tõendaks. Siis tohime ka loota, et ta Jumala abiga head vilja kannab Jumala nime auks, oma hinge õnnistuseks ja koguduse ehitamiseks. 14. Issanda arm olgu alati sinuga! -- Mine rahuga! + Aamen. Selle järele jätkub jumalateenistus harilikus korras.
. Pinnamood ja sademed Sademete jaotumist mõjutavad kõrged mäeahelikud, mis takistavad õhumasside liikumist. Mööda nõlvu ülespoole liikudes jahtuvad niisked õhumassid ja tekkinud pilved loovutavad üleliigse niiskuse vihmana. Kõige enam sademeid esineb mägedes kõrgusvahemikus 2-4 km merepinnast. Sellest kõrgemal on õhk juba piisavalt jahtunud ja sisaldab vähem veeauru. Kuivarekord: Atacama kõrb Tsiilis 0,08 mm/a ehk 1 cm sademeid iga 12 aasta järel asub Andide mäestikust idas. Vihmarekord: Mawsynram Indias 11870 mm/a paikneb Himaalaja eelmäestikus. Veekasutus Magevesi moodustab veevarudest vaid 2.8 %, sellest valdava osa moodustab igijää. Kuni 90% magevee varudest kasutatakse niisutuses, 7% tööstuses ja 3% olmes. Olmevee põhjendatud kulunormiks kaasaegses linnakorteris loetakse 220 l vett inimese kohta ööpäevas. Võrdluseks: arengumaades kulub inimese kohta 3 l ööpäevas. Veekasutus
tootest (vili, vill, jook jne) veidike ka talle. Konkreetsetest jumalatest nimetatakse Henriku Liivimaa kroonikas vaid Tarapithat. Sageli arvatakse, et tema nimi oli tegelikult Taara, aga kroonik ei saanud sellest täpselt aru ja pani kirja sõja- ja palve-hüüu ,,Taara, avita". Henriku järgi oli Taara eelkõige saarlaste jumal, aga tuntud ka Virumaal, kus ta olevat sündinud. Vaimud, haldjad ja jumalad - nendega oli vaja hästi läbi saada. Heatahtlikkust püüti saavutada andide toomise ehk ohverdamisega. Selleks olid kindlad kultus- ehk ohvripaigad - hiied või üksikud puud, allikad, kivid, harvemini mäed, järved ja jõed. Pühadeks puudeks peeti eelkõige tammesid ja pärnasid. Osa ohvrikivide pealispinnal olid kas looduslikud või inimeste poolt õõnestatud 0,2-1 m läbimõõduga lohud. Mõnes paigas austati veel muinasaja lõpul ohvrikividena edasi üksikuid pronksi-või varasel rauaajal levinud väikeste lohkudega lo-hukive
Seemnekestadest saadakse alkaloide teobromiini ja kofeiini. Briti teadlased hoiatavad, et maailma shokolaaditoodang langeb drastiliselt, kui Lõuna- Ameerika kakaoistandusi tabanud haigused mujale levivad. Suurenenud kaubandus ja transport võib vahendada selliste seenhaiguste levikut, nagu seda on tuulepesaks (nõialuuaks) nimetatu. Haigus on saanud nime sellest, et ta muudab kakaopuu võra tuulepesa sarnaseks pusaks. 1970. aastate äge metsaraiumine meelitas maamehi liikuma üle Andide ning nad tõid haiguse endaga Amazonase jõgikonda kaasa. Seejärel levis kakaohaigus Brasiilia Atlandi rannikule, misläbi kaotas kähku töö 200 000 inimest. Nõialuua vastu pole siiani leitud veel mingit rohtu, mis avitaks. SHOKOLAADI TERVISLIKKUSEST Aju nõuab magusat -- nii õigustavad end sageli "peaga" töötavad inimesed, kui on tahvli shokolaadi ära söönud. Neil on õigus: shokolaad mitte ainult ei pane aju paremini tööle, vaid
RAHVUSVAHELINE MAJANDUS Rahvusvaheline majandus on majandussfääride kogum, mis ületab riigipiire. SFÄÄRID: 1) Väliskaubandus 2) Teenused 3) Raha, valuutasuhted, -turg 4) Kapital, välisinvesteeringud 5) Tööjõu liikumine 6) Koostöö teaduse ja tehnika vahel, tehnoloogia 7) Rahvusvahelised organisatsioonid a) WTO maailmakaubandusorganisatsioon b) IMF valuutafond c) IBRD maailmapank d) OECD majandusliku koostöö ja arengu organisatsioon, mille liige Eesti veel pole. Rahvusvahelisel majandus on ontoloogiline (olemuslik), gnoseoloogiline (tunnetuslik) ja metoodiline külg. Ontoloogiline külg näitab, mis on olemas (vabakaubanduslepingud, rahvusvahelised organisatsioonid). Gnoseoloogiline külje eesmärgiks on teadmised nt hinnad, valuutad. Metoodilist külge iseloomustab eksport, import, transiit, investeerimine. EELDUSED: 1) Ressursside piiratus loodusvarad, res...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
