põhialadel, kus kõrgema kultuuriga arvukas elanikkond säilitas oma keele ja sulatas endasse sissetunginud germanlased. GERMAANI KEELED jäid valitsevaks põhja-euroopas: vara asustatud oma rahvakultuuri ja kirjandust, kes normannide nime all tungisid oma viikingi retkedel paljudesse maadesse, kuid jätsid kultuuriellu vähe jälgi. KELDI hõimud säiitasid keele ja kultuuri briti saartel VI saj. segunesid nad Suurbritanniasse tunginud andide ja saksidega, kellele järgnesid Skandinaaviast ja Prantsusmaalt tulnud Normannid SLAAVI rahvastest olid ladina keele ja kultuurga tihedasti kontaktis Poola, Tsehhi, Slovakkia ja Aadria mere ääres elavad horvaadid: ida ja lõunapoolsed rahvad kuulusid varakeskaja põhilst Bütsansist lähtunud Kreeka kultuuri mõjupiirkonda. SOOMEUGRILASTEST jõudsid ungarlased IX saj. oma praaegusele asustusalale ning sattusid varakult lääne-Euroopa kultuurisfääri.
Atacama kõrb Asend Atacama kõrb asub Ameerika maailmajaos, Lõuna-Ameerika mandril, vaikse ookeani ja Andide mäestike vahel, lõunapöörijoonte piirkonnas, ning laiub sellistes riikides nagu Boliivia, Peruu ja Tiili. Joonis 1.Atacama kõrbe asend Joonis 2.Atacama kõrbe asend Kõrbe suurus ja ulatus Pika ribana katab see põhjast lõunasse peaaegu 966 km. Atacama pindala on umbes 400 000 km2. Pool kõrbest, orienteeruvalt 181 000 km2 asetseb Tsiilis. Kliimatingimused ja tekkepõhjused Suvekuudel tõuseb keskpäevane temperatuur üle 30 kraadi, kuid ööd on küllaltki jahedad.Talvel võib öine temperatuur isegi miinuskraadidesse langeda. Keskmiselt sajab aastas alla 1,5 cm.Atacama on üks maailma kuivemaid paiku,kus on piirkondi, kui pole aastakümneid tilkagi vett sadanud. Atacamast tekkis kõrb, sest see asub lõunapöörijoonte vahel, kus aasta ringi valitseb laskuvate õhuvoolude tõttu püsiv kõrgrõhkkond, mi...
Kartul on pärit Lõuna-Ameerikast Andide kõrgmägedest, peamiselt Peruu ja Boliivia vahel asuva kõrgmäestikujärve Titicaca ümbrusest. Arvatakse et kartul avastati 9 sajandil. Eestisse jõudis kartul esmakordselt 18. sajandi keskpaiku. Päris hoogsalt hakkas kartul siin levima alles sadakond aastat pärast siiajõudmist. Kartulit hakati kultiveerima Hispaanias ja Itaalias, kuid 17.sajandilgi oli kartul veel delikatess. Kartuli pikk ajalugu on toonud inimestele nii kurbust kui rõõmu. Sellest ajast, mil kasvatatakse kartulit, kadusid näljahädad Euroopas. Seega tänaseks on kartul botaaniliselt võõramaine tulnuk. Meelepärasemaks kasvukohaks on siiski Põhja- ja Kesk-Euroopa. Praeguseks on aretatud üle 1000 kartulisordi. Kartulist valmistatakse mitusada toodet, nende hulgas etüülalkohol, liim, atsetoon, plastmass, piimhape jt. Kartul kuulub maavitsaliste sugukonda, seega samasse, kuhu kuuluvad tomat ja punapipar. Maavitsa suure perekonna ligi 2000 l...
indiaanlaste rahvakust iseseisvalt. sõnnipäine koletis, Eugese kultuur, minose naise pasiphae ja ühe sõnnipoeg. 22Tempel, mis asub Indoneesias, Jaava saarel. Iseloomusta. 49Millise maa arhitektuuris ahanevad sambad allapoole? Bordridini tempel, astmeliselt tõusvatest terassidest. Kreeta 23Kuidas nimetatakse inkade muistset linna andide 50Mis on monoteism, mis polüteism? kõrgmäestikus? Monoteism on usk ainsasse, universaalsesse, kõikehõlmavassse Machu Picchu jumalasse 24Kes olid Kesk-Ameerika vanima kõrgkultuuri loojad? Polüteism on usk kus usutkse paljusi jumalaid.
maailma toidust. Probleemiks on toiduainete ebaefektiivne kasutamine-sageli visatakse minema söögiks kõlblikku toitu; teravilja võiks kasutada efektiivsemalt-märkimisväärne osa kogu maailma teraviljatoodangust läheb Põhja riikides loomasöödaks, kuigi inimeste toiduna võiks teravilja efektiivsemalt kasutada. Alatoitluse all kannatab u pool maakera elanikest (suurim on probleem Aafrikas, Andide piirkonnas, Lõuna-Aasias). Igal aastal sureb u 40 mln inimest nälja või alatoitluse (haiguste) tõttu. 2) Geograafiline asend, kliima (temperatuur, vegetatsiooniperiood), mullastik, pinna keemiline koostis, reljeef (traktoreid, kombaine jms tehnikat ei saa mägistes oludes kasutada) ning agroklimaatilised näitajad (isel. kui palju saavad taimed päikesekiirgust, soojust ja niiskust).
· Kapitali olemasolu (hooned, masinad, väetised, seemned, tõuloomad) · Tööjõud (hulk ja kvaliteet) · Turg toodangule · Valitsuse poliitika (toetused, tollipoliitika, laenude võmalus, soodustused) Toiduprobleemide tekkepõhjused · Vaesus või ebavõrdne juurdepääs toidule · Suur rahvaarv · Maapuudus · Halvad loodusolud · Traditsiooniliste tootmisviiside säilitamine · Esineb peamiselt arengumaades (Lõuna-Aasia, Aafrika ja Andide piirkonna riikides). Arengumaad ei jõua arenenud riikidelt sisse osta toodangut, sest see on liiga kallis. Arengumaad seevastu kannatavad ületootmise all Kalandusvormid · Rannikupüük püütakse rannalähedastelt aladelt, kala töödeldakse rannikualadel ja müüakse kohalikul turul. Kasutatakse algelisi kalapüügivahendeid. Ida- ja Kagu- Aasia riigid. · Ookeanipüük kaasaegse tehnikaga varustatud suured
Sellega kaasneksid aga omakorda uued probleemid, sest selle veega niisutatakse 20% ulatuses kogu USA haritavast maast. (Anttila.P et al 1996) On teada, et kui maakera veevarud oleks jaotunud ühtlaselt siis jätkuks vett 20-30 miljardile inimesele, sest näiteks Amazonas jõgikond kannab aastas rohkem vett kui kõik teised jõed kokku, aga reaalsuses see loomulikult nii ei ole. (Anttila.P et al 1996) Suure joogivee muutusena on liustike sulamine, mis on globaalne nähtus - sulavad nii Alpi, Andide, Himaalaja kui ka Kaljumäestiku liustikud. Liustike sulamine on kahekordselt hävituslik, sest see toob endaga kaasa üleujutusi ja maalihkeid. Liustike sulaveest sõltuvad jõed on elulise tähtsusega miljonitele inimestele Euraasias, Ladina - Ameerikas ja Aafrikas. Miljonite jaoks on see ainuke magevee allikas ning temperatuuritõusu tõttu on paljud neist liustikest kadumas. Näiteks Andides asuva Chacaltaya liustik on kaotanud 40% oma paksusest ja pindalast ning
Richteri skaala-mõõdetakse maavärina võngete tugevust Maavärinatest näiteid-pidevalt toimub Jaapanis, Tsiilil Maavärinate tagajärjed-tsunaamid, maalihked, laviinid Tsunaami-tekib ookeanil, põhjustab purustusi rannikul Miks on Jaapanis tugevad maavärinad? 3 laamat liiguvad üksteise poole Mille poolest erineb Islandi saare teke Jaapani saare tekkest? Laamad eemalduvad üksteisest. Miks mandrid triivivad? Madrid asuvad laamal, laamad liiguvad Kuidas on Andide mäestiku ja Islandi saare teke seotud laamade liikumisega? Island-ookeaniliste laamad eemalduvad üksteisest, vulkaanipursked, ookeaniliste maakoore teke, kurdimäestiku teke Andid-laamad liiguvad üksteise poole Miks Atlandi ookean laieneb? Kuidas seda nähtus nimetatakse? Laamad eemalduvad üksteisest, nimetatakse riftiks
Maakasutus: põllumaa 2.88 % , püsikultuurid 0.47 % , muu 96.65 % Ohud: maavärinad, tsunamid, üleujutused, maalihked, kerge vulkaaniline aktiivsus Keskkonnaprobleemid: metsaraie (ebaseaduslik); ülekarjatamine viib pinnase erosioonini, kõrbestumine; õhusaaste Limas; jõgede ja rannikuvete reostus nii kohaliku omavalitsuse tegevuse tagajärjel kui kaevandamise jäätmete tõttu Ajalooline kujunemine iseseisvaks riigiks Iidne Peruu oli asukohaks mitmetele prominentsetele Andide tsivilisatsioonidele, eriti inkadele, kelle impeerium hõivati Hispaania vallutajate poolt aastal 1533. Peruu iseseisvus kuulutati välja 28. juuli 1821. aastal, ülejäänud Hispaania väed löödi välja aastal 1824. Riigi arengutase Võrdlus Eesti, Saksamaa, Nigeri ja Türgiga Riik SKT 1 el. Rahvastiku hõivatus % Keskmine Imiku- Sündimus/ Suremus kohta eluiga suremus/ 1000 /
http://www.gi.ee/geomoodulid/ süvikud Kurdmäestike teke vulkaan magmakolle Mandrilise Ookeanilise maakoorega maakoorega laam laam Maakoor sulab ja vahevöö vahevöö hävib Andide mäestik Lõuna- Ameerika laam Nazca laam Kahe ookeanilise laama põrkumine http://www.gi.ee/geomoodulid/ Veealused vulkaanid ja süvikud vulkaaniliste saarte ahelikud Ookeanilise maakoorega laam Ookeanilise maakoorega laam vahevöö vahevöö Ookeaniliste laamade põrkumisel
nälga võib põhjustada ka külmast suvest tulenev ikaldus. rikastes riikides ületootmine, arengumaad ei suuda osta arenenud riikides toodetud toitu - suletud nõiaringis. inimtegevusest tek. mulla vaesumine, maade järkjärguline kõrbestumine, mulla erosioon, eestis soostumine. 4.Peamised toiduainete tootjad maailmas. Põhja-Ameerika, Kaug-Lõuna- ja Vahemeremaad (suur toiduainete ülejääk) 5.Regioonid maailmas, kus on teravamad toiduprobleemid. teravad probleemid aaasias aafrikas andide piirkonnas 6.Arengumaade toiduainetetööstuse mahajäämuse põhjused. põuad, halb majandusseis 7.Peamiste põllumajanduskultuuride (riis, nisu, mais, kohv, tee, suhkruroog, puuvill) kasvatuspiirkonnad ja kasutusalad. RIIS-piirkond: kasutus: NISU-piirkond:USA keskosa, Lääne-Euroopa, Venemaa, Austraalia, LA, Eestis suvinisu, kasutus:leib, makaronid, koogid, loomasööt, katusematerjal MAIS-piirkond:Kaspia mere läh, Peruu, Andides, Euroopa
Argentina (ka Argentiina) on hispaaniakeelne riik Lõuna-Ameerika lõunaosas Andide ja Atlandi ookeani vahel. Tema pealinn on Buenos Aires. Argentina piirneb Uruguay, Brasiilia, Paraguay, Boliivia ja Tsiiliga. Argentina pindala on 2 766 890 km², sealhulgas vett 1,1%. Ta on maailma riikide seas pindalalt 8. kohal. Argentina pretendeerib lisaks veel 1 000 000 km² alale Antarktikas ja Falklandi saartele. Argentina nimi tuleneb ladinakeelsest sõnast argentum ('hõbe'), sest see väärismetall ajendas Argentina koloniseerimist. Lõuna-Ameerika iseseisvussõdade ajal kandis riik erinevaid nimesid, peamiselt küll Río de la Plata Ühendprovintsid (Provincias Unidas del Río de la Plata) ja Lõuna-Ameerika Ühendprovintsid (Provincias Unidas en Sudamérica või Provincias Unidas de Sud América), mida kasutati tänapäeva mõistes Argentina ja Uruguay (tollal üks provintsidest) liidu tähistamiseks. Seda nimetust kasutati Mairevolutsioonist umbes aastani 1836. 1...
küüslauguga; itaaliapärane antipastivalik; pliinid luksusliku kalamarja ,paksu hapukoore ja hakitud sibulaga; boeuf a la tartar pikantse tsillikastme, kapparite, punase sibula, marineeritud kurgi, vutimuna ning röstitud saiaga; kerge tiigerkrevetisalat "Antoinette'i" siidri kastmega; tuunikalasalat; soe mahlane kanafileesalat; hullutav üleküpsetatud emmentaali- juustu salat metskirsikastmega; Farfalle vahemere andide ja päikseküpsete tomatitega; Penne rigate kanafilee, puravike, priskete punaste tomatite ja kreemjuustukastmega; värvikas kartuli porru püreesupp röstitud Riia lahe räimefileega; Mezzo vahemere bouillabaisse supp; Ingverihõnguline sametine kõrvitsapüree Eesti jõevähi sabadega; Toscana pikantne tomatipüreesupp krõbedate croutoonidega; gurmaani unistus - ahjus küpsetatud ahven rohelise herne cappuccino kastmega; grillitud lõhesteik parma singi embuses vallatu kurgi-
Tagasi sisukorda Autor: Tiiu Uibo Võhma Gümnaasium 2001 Maailma suurimad kõrbed Atacama ATACAMA kõrb LõunaAmeerikas Tsiili põhjaosas, vahemikus 22 ja 27° lõunalaiust. Moodustab Vaikse ookeani ja Andide vahelise kuni 1000 km pikkuse vööndi, kõrgus kuni 4000 m üle merepinna. Liivakõrb vaheldub sooldunud aladega.Ranniku Kordiljeeride idanõlvul on salpeetrimaardlaid ning leidub joodi,boori ja keedusoola. Andide läänenõlvul paikneb suuri vasemaardlaid (Chuquicamata). Sademeid (enamasti udu) on alla 50 mm aastas.Mõnel
Laamavillast valmistatakse suhteliselt paksu, tugevalt karvastatud materjali: pontšosid, pleede, vaipu, valmistatakse ka ratsutamistarvikuid. Laamavillast valmistatud tooteid hooldatakse nagu villaseid tooteid. Koodlühend - WL Guanakovill Guanakoelab Andide kuivas ja kõledas kõrgmäestikus, Argentiinas ja Tšiilis. Guanako on vikunjast suurem, umbes 120 cm kõrgune ja 90 kg kaaluv, halli näo ja väikeste kõrvadega metsloom. Guanakovill on kollakas- või punakaspruun ning keskmise peenusega. Ühelt loomalt saa- dakse umbes 1-2 kg villa aastas. Guanakovill koosneb pealis- ja alusvillast. Guanako villa
leevendamiseks riigi ametlikuks valuutaks USD. Rahvas polnud aga sellega nõus nind president tagandati, kuid mõne kuu möödudes võeti USA dollar siiski kasutusele. Majanduskriisi tagajärjel immigreerus 600 000 ekuadoorlast USAsse ja Euroopasse. Vaatamata kõrgele nafta hinnale, elab 70% ekuadoorlasi allpool vaesuspiiri. Põllumajandus Looduslikud eelduses põllumajandusega tegelemiseks on kehvad, Maa on suhteliselt mägine, läbi Ecuadori läheb ka Andide mäestik. Põllundusega tegelemiseks sobib hästi Amazonase lisajõegede kallastel olevad alad. Kliima on seal kohati väga kõikuv, kuna reljeef ei ole tasane. Rannikualal on keskmine temperatuur 25 kraadi, vihamperiood on Detsembrist Maini. Mägede orgudes ning merepinnast kõrgematel aladel on keskmine suve temperatuur 16 kraadi Celsiuse järgi. Amazonase ala on väga niiske, keskmine temp jääb 23-26 kraadi vahele, kuiv periood on Novembrist Veebruarini
"maa(n) ala" ehk maa-alune. Eesti mütoloogias on olemas olendid, kes elavad maa all ja kelle tegutsemise kuulmine ennustavat halba ja põhjustavat nahahaigusi (nt vistrikud, punetus, käsnad). Sellest hoidumiseks tulevat enne maale istumist kolm korda sülitada, samuti olla maa mürgine kevadel enne esimest äikest. Haiget kohta hõõrutakse soola või hõbevalgega, Lääne-Eestis on tänini levinud maaliste raviks ka maahaldjakividele või ravikividele andide andmine. Leian, et selline komme annab eesti usundile värvikust nii eestlaste kui ka välituristide silmis. Kujunes välja ka rahvakalender, kuhu kuulusid tähtsamate pühadena päikese austamisele pühendatud suvehari ja talihari, samuti külvinädalad ja hingedeaeg. Rahvakalendri pühadega on hiljem tihedalt kokku sulanud kristliku kirikukalendri tähtpäevad. Võimalik, et germaani mõjul kujunesid hiiumüüdid, mille kajastusena on meieni tänapäevaks jõudnud Kalevipoja lood
Inkade pealinna Cuzco kohal kõrgub siiani Sacsayhuamani kindlus, mille kolmekordses müüris leidub nii 12-nurkne kui ka 300-tonnine kivi. Cuzco vallutanud hispaanlased ei uskunud kuidagi, et metslastest indiaanlased millegi nii võimsa ehitamisega toime on tulnud ja pidasid ehitist deemonite kätetööks. Cuzco kõrval on teiseks tähtsamaks inkade ehitusmälestiseks üsna hästi ajahambale vastu pidanud Macchu Picchu. Hoolimata kõrgest kultuuritasemest ei tuntud Andide kultuurides ei ratast, raha ega kirja. Siiski kasutasid inkad tähtsate sõnumite edastamiseks ja arvepidamiseks omapärast sõlmkirja. Metallidest tunti vaske, hõbedat ja kulda, mida enamalt jaolt kasutati ehete ja rituaalsete esemete valmistamiseks. Inkade kullasepakunstist on väga vähe säilinud, sest 1530-1532 inkade riigi purustanud hispaanlased ainult kulda ihkasid ja sulatasid kunstiteosed halastamatult kangideks. http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/ameerika/andid
Äriteenused: sordi- ja tõuaretus, maaparandus, taimekaitsetööd, veterinaarteenused, äri- ja teadusnõuanne, saaduste kokkuost, säilitamine, turustamine, reklaam, laenutus jne. MAAILMA TOIDU- JA KESKKONNAPROBLEEMID - Arenenud riikides on toiduainete turg küllastunud, palju toitu jääb üle ja visatakse ära. - Iga seitsmes inimene kannatab alatoitumise all. - Kõige suurem probleem on Aasias, Aafrikas ja Andide piirkonnas. Nendes piirkondades tuleb toit sisse osta, sest seal on liiga kuum ja liiga kuiv. Rahvaarv on liiga suur, et kõiki ära toita ja humanitaarabi ei jätku kõigile. Arenenud riikide põllumajandus: - Siseturgu kaitstakse tollimaksude, kvootide ja piirangutega. - Riik maksab toetusi - Eksporditoetused Põllumajanduse mõju keskkonnale: - Metsade, soode kuivendamine ja kuivade alade niisutamine uute põllumaade saamiseks hävitab looduslikku veereziimi.
Nende vähesed järglased 1 elatuvad siiani jahist ja söödavate viljade korjamisest. Valged inimesed vältisid kaua seda piirkonda, üksikud asulad tekkisid vaid jõgede äärde. Aegajalt andis suuri tulusid kautsuki kogumine metsast, kuid selline "palavik" vaibus kiiresti. Püsivamaks kujunes asustus Amazonase jõe ääres. Amazonas on nii lai ja sügav, et temal saavad sõita ka merelaevad. Iquitose linn Peruus Andide jalamil on Atlandi ookeani sadam. Lisajõgedel takistavad laevasõitu tihti kärestikud. Viimase kolmekümne aasta jooksul on Brasiilia valitsus püüdnud Amazonase jõgikonda sihikindlalt kasutusele võtta. On ehitatud tuhandeid kilomeetreid moodsaid maanteid, siia on ümber asustatud põlluharijaid, hakatud kaevandama maake jne.Kogu see tegevus ohustab tugevasti looduskeskkonda. Suurelt pindalalt on ürgmets hävitatud ja selle asemele rajatud teed, külad, kaevandused ja põllud. Kuid
RS on suhted maailmas, peamiselt riikide vahelised, aga ka organisatsioonide ja hargmaiste ettevõtete vahel. RS mõjutavad ajalugu, rahvusvaheline majandus, keskkond ja terrorism. Akadeemilise distsipliinina on RS politoloogia haru, mis uurib Rsuhteid. Nii positiivselt (rs analüüsides) kui ka normatiivselt (ettekirjutusi tehes). Annab raamistiku, et ära tunda, analüüsida ja hinnata maailmas toimuvat. Küsimused: kes mõjutab keda, kes sõltub kellest, polaarsus? Konfliktide teke, põhjused, lõpetamine, rahu ja koostöö püsimine, põhjused? Maailm enne Vestfaali rahu (1648) Palju keskusi, riikide mõiste puudus: olid valitsejad ja nende territoorium. Jõudude tasakaalu pidev muutus. Maailm toimis reegli järgi, kel jõud sel õigus. Vestfaali rahu: lõpetas 30-aastase sõja. Esimene diplomaatiline leping tänapäeva mõistes (kiriku tähtsuse vähenemine, tekkisid uued territooriumid- k.a väikesed (holland, Sveits, Milano) kaotati kaubanduspiirangud ning ...
arvel, kõrgelt arenenud riigid, tihe asustus, piimakarja kasvatus, aiandus, segatalud, linnukasvatus, seakasvatus, looma vabrikud. Teravilja talu väga suur pindala, väikesed tootmis kulud, kulub vähe tööjõudu. Rantso suur pindala, suured tootmis kulud, kulub palju tööjõudu. Maailma toidu ja keskkonna probleemid põhjused: traditsiooniliste tootmisvormide säilimine, maa puudus, suur rahvaarv, halvad loodusolud. Esinemis piirkonnad: Aafrika, Lõuna Aasia, Ladina Ameerika, Andide piirkond. Põllumajandusega seonduvad keskkonna probleemid kuivendamine, niisutamine, üleväetamine, mürkkemikaalide kasutamine, raskete põllumasinate kasutamine, lageraie. KALANDUS Püügi piirkonnad Atlandi ookeanis Ida Euroopa rannikuala (läänemeri, põhjameri, norrameri), Lõuna Gröönima rannikuala, Usa ja Kanada ida rannikuala. Püügi piirkonnad Vaikses ookeanis Kanada ja Usa lääne rannikuala, Ida Aasia rannikuala,
ATACAMA KÕRB Geograafia referaat Koostaja : Juhendaja : 2010 Atacama kõrb...................................................................................................................................3 Ajalugu.............................................................................................................................................3 Kliima..............................................................................................................................................4 Taimestik ja loomastik.....................................................................................................................5 Inimtegevus......................................................................................................................................6 Kasutatud kirjandus...........................................................................
elab seal 295 inimest ruutkilomeetri kohta. 90% on neist indiaani ja euroopa juurtega mestiitsid. Ülejäänud rahvastik on linnades elavad valged ja väikeste hajali rühmadena põliselanikud, eelkõige pipilid. El-salavadorlased on enam vähem katoliiklased. Ligikaudu 43% rahvast elab linnades.52.6% elanikest on katolikud. El Salvadoris voolab 280 jõge.Mida enamad kannavad oma veed Vaiksesse ookeanisse.Rannikuaheliku ja Kesk-Ameerika andide vahel laiub tasandik mida niisutavad rohked jõed.Sinna on läinud elama enamik rahvastik.El Salvador on vulkaaniderikas, ning tänu nende tegutsemisele on neid ümbritsev maa väga viljakas.El Salvadoris on kaks suurt mäeahelikku : Kesk-Ameerika Andid põhjaosas ja rannikuahelik.Rannikuaheliku moodustavad vulkaanid mis suuremalt osalt tegutsevad näiteks : Santa Ana (2381m),San Vicente (2182m) ,San Salvador (1960m) ja Izalco (1950m). Need on ka kõige kõrgemad El Salvadori kõrgemad tipud.
* Mandrid triivivad, kuna toimub konvektsioon, mille tõttu hakkavad laamad liikuma (lahknema ja põrkuma) ning sellega kaasneb mandrite triiv. * Aafrikas on vanemad kivimid, kuna Aafrika, kui maa, on kauem olnud, kui Atlandi ookeani keskosa, mis on alles kerkinud ja mille maakoor on veel õhem. * Kahe mandriliselaama kokkupõrkel on tekkinud Andide mäestik. * Mariaani süvik on tekkinud kahe ookeanilise laama põrkumisel. * Jaapani saared on tekkinud ookeanilise ja mandrilise laama põrkumisel. * Island on selle koha peal, kus ookeanilised laamad lahknevad. Jaapani juures aga ookeaniline ja mandriline põrkuvad. * Kuna Andid asuvad ookeanilise ja mandrilise laama äärealal, kus toimuvad nii maavärinad, kui vulkaanipursked, Himaalaja mäestik asub aga 2 ookeanilise laama äärealal, kus vulkaanipurskeid ei toimu, on ainult maavärinad.
Hämmastab troopikalindude rohkus ja värvikus. Eriti kirevad on tuukan, flamingo ja haigrud. Madudest elab Venezuelas boa, anakonda, lõgismadu ning mitut liiki kilpkonnad ja kaimanid. (5) Simon Bolivari (kuulasim Ladina-Ameerika rahvuste vabadusvõitleja) järgi on nimetatud riigi kõrgeim mäetipp Bolivar, mis on 5007 meetri kõrgune. See asub riigi põhjaosas Merida Kordiljeerides. Riigi põhjaosa hõlmavad Andide ahelikud vaheldumisi viljakate orgudega. Riigi lõunaosas laiub metsane Guajaana mägismaa, mille kõrgus on üle 2000 meetri. Kahe mägiala vahel asub Orinoco madalik, millel voolab Orinoco jõgi. See jõgi on riigi kõige tähtsam jõgi, mis on 2730 meetri pikkune. (1) Põllumajandusele on iseloomulikuks rohked eksporditavad saadused (kakaouba, tubakas, kohviuba), banaanide ning suhkruroo üleküllus ning ka suutmatus rahvale
ajaloost kui ka olevikust. Käsitletud on nii kiu saamine, tootmine ja toodang maailmaturul, kui ka villakiu ehitus, töötlemine, erinevad omadused, kasutamine, hooldamine ning seos keskkonnahoiu ja tervise säästlikkusega. 2 2 AJALUGU Alpakasid on Lõuna-Ameerikas kasvatatud tuhandeid aastaid (vt joonis 1). Nad on aretatud esimestena kodustatud vikunjadest, umbes 6000 aastat tagasi, Andide kõrgmäestikus elanud muistsete hõimlaste poolt. Inkade ajal peeti alpakat ka koduloomana, et saada villa ja liha. Samuti hindasid Inkad alpakavilla tema luksusliku pehmuse ja vastupidavuse pärast ning seda kutsuti inkade kullaks. Kuid vallutajad 16.sajandil ei osanud hinnata alpakasid ja tõrjusid neid järjest kõrgemale mägedesse, et teha ruumi Hispaaniast sissetoodud merino lammastele. Sellega seoses jäi alpakavill tundmatuks kuni 19
,,Alpakavill", ehk täpsemalt on tegemist Alpaka villa kiuga. Referaadis tuleb juttu nii Alpakade ajaloost kui ka olevikust. Käsitletud on nii kiu saamine, tootmine ja toodang maailmaturul, kui ka villakiu ehitus, töötlemine, erinevad omadused, kasutamine, hooldamine ning seos keskkonnahoiu ja tervise säästlikkusega. 2 AJALUGU Alpakasid on Lõuna-Ameerikas kasvatatud tuhandeid aastaid (vt joonis 1). Nad on aretatud esimestena kodustatud vikunjadest, umbes 6000 aastat tagasi, Andide kõrgmäestikus elanud muistsete hõimlaste poolt. Inkade ajal peeti alpakat ka koduloomana, et saada villa ja liha. Samuti hindasid Inkad alpakavilla tema luksusliku pehmuse ja vastupidavuse pärast ning seda kutsuti inkade kullaks. Kuid vallutajad 16.sajandil ei osanud hinnata alpakasid ja tõrjusid neid järjest kõrgemale mägedesse, et teha ruumi Hispaaniast sissetoodud merino lammastele. Sellega seoses jäi alpakavill tundmatuks kuni 19
Linn oli korrapäraselt planeeritud (läbis 6 kanalit ja ristuvad maistraalteed jagasid ta enam-vähem võrdseks kvartaliks.) linnas oli üle 40 püramiidtempli. Aastatel 1519-1521 vallutasid asteekide riigi hispaanlased, kelle edule aitasid kaasa vastuolud asteekide seas, alistatud rahvaste rahulolematus kui ka mehhiko rahvaste usk, et ühe varem valitsenud rahva jumal tuleb oma võimu taastama. 6. ANDIDE TSIVILISATSIOON Geograafilised olud: Enamvähem samal ajal kui kesk-ameerikas, kujunes tsiv ka lõuna-ameerika läänerannikul ja selle kohal kõrguval Andide mägismaal. Looduslikud olud on piirkonniti üsna erinevad. Siinsetel kiltmaadel laiuvad kuivad rohtlad. Põlluharimise teevad võimalikuks merre voolavad jõed, mille vett saab rannikumadalikul suhteliselt hõlpsalt niisutuskanaleid pidi põldudele juhtida. Mäeveergudel tulebr ajada niisutuseks kunstlikke terrasse
Tiinuse kestus: 110-130 päeva. Poegade arv: 2-7. ELUVIIS Harjumuspärane eluviis: Seltsiv loom. Toitumine: Taimed. Häälitsused: Vile ja ruigamine. Pojad nurruvad, vanaloomad lasevad hädaohu korral kuuldavale läkastava klähvimise. Eluea pikkus: 5-10 aastat. LÄHISUGULUSES OLEVAD LIIGID Kapibaara esineb 4 alamliigina. Kapibaara lähisugulased on Patagoonia maara (Dolichotis patagonica) ja merisead (Cavia). ESINEMINE Panamast lõuna pool läbi Lõuna-Ameerika mandri kuni Andide mäestikuni idas ning Argentina kirdeosani. KAITSE Colombia territooriumil on kapibaara küttimine seadusega keelatud. Venezuelas on alates 1968. aastast kehtestatud küttimispiirangud. Kui neist õnnestub kinni pidada, ei ole kapibaarad ohus. Kas tead, et... *Isaste kapibaarade tumedaid, karvaga katmata lõhnanäärmeid kutsutakse hispaania keeles "morillo", mis tähendab "küngast" või "kõrgendikku". *Esimesed Euroopa looduseuurijad, kes Lõuna-Ameerikasse jõudsid, kutsusid
avamist ja veimede näitamist. Veimed asusid tavaliselt erilises nõus (veimevakk, andevakk, pruutvakk), mis asetses veimekirstus. Kirstu avamine toimus pidulikult, lokaalselt erinevate tavadega. Kirstu avas tavaliselt see, kes kirstu peiukoju oli toonud (ajumees, kirstusõitja). Põhja- Eestis oli tuntud nn. vakatants. Iga veimekimbu saaja pidi hüppama või kirstumehega (~kaasanaisega) tantsima. Ilmselt uuemaks veimevaka jagamise kombeks oli raha nõudmine andide eest. Ükshaaval kutsuti pulmalisi ette ja kõik pidid raha panema. Lääne-Eesti kihelkondades kõneldi mitte enam vaka jagamisest, vaid vaka müümisest. Kohati oli ettenähtud rahasummagi. Kursi kihelkonnast teatakse, et vakaraha oli täite andide puhul kaks rubla. Siin oli tegemist kahe iseseisva tava vakajagamise ja rahakorjamise omalaadse kombinatsiooniga. Võimalik, et kahe kombe liitumist on põhjustanud ka vaka lunastamise tava tuhmumine ja selle
Simon Bolivar Geograafiline asend Venetsueela asub LõunaAmeerika mandril,Ameerika maailmajaos Naaberriikideks on Guyana, Brasiilia,Trinidad,Toboga ja Columbia Põhjast on pikk merepiir Atlandi ookeani ja Kariibi merega. Kokku on merepiiri pikkus 2800 km, maismaapiiri pikkus on 4993 km. Maastik Reljeef on väga vahelduv. Piki põhjarannikut kulgeb rannikumadalik Kirde osas on kõrge Andide mäestik.Kõige kõrgem tipp on Pico Bolivare (5007m üle merepinna) Andidest veel kirdepoole on Maracaibo madalik Venetsueela keskja idaosas on Guajaana mägismaa. Riigi lõunaossa jääb Amazonase madalik Kliima On piirkonditi erinev,sõltudes enamsti koha kõrgusest Tasandikud ulatuvad troopikasse,aastaringi on kuum ja niiske ekvatoriaalne kliima Mäestikes on külm mäestikukliima.
See piirkond on seismiliselt aktiivne.Peruu maavärin oli 2007. aasta 15. augusti. kohaliku aja järgi kell 18:40.57 Vaikse ookeani all Peruu ranniku lähedal toimunud Richteri skaala järgi 8,0magnituudi tugevusega maavärin.Maavärin toimus Nazca laama ja Lõuna-Ameerika laama piiril. Need laamad liiguvad teineteise suunas kiirusega 78 mm aastas. See liikumine on erisuguse kiirusega kestnud juba miljoneid aastaid. Väiksema kiiruse perioodidel tekib kahe laama piirile kurrutus, milleks on Andide mäestik. Suurema kiiruse perioodidel sukeldub üks laam (Nazca) teise alla ja selle tulemusena on tekkinud PeruuTsiili süvik. Ühtlasi tõuseb teine laam mitme kilomeetri võrra kõrgemale ja selle tulemusena on tekkinud Altiplano.Maavärina epitsenter asus Ameerika Ühendriikide Geoloogiateenistuse andmetel 45 kilomeetri kaugusel Chincha Alta linnast ja pealinnast Limastumbes 150 kilomeetrit lõunakagu pool 30,2 kilomeetri sügavusel. Tõukeid oli tunda ka naaberriigis Ecuadoris
minnakse terve klassi või sõpruskonnaga kuhugi külla, nt õpetajaid, klassikaaslasi või õppejõude külastama ja neilt mardinoosi saama. 20. sajandi esimesel poolel kasutati pikemate vahemaade puhul hobust. Vankrile või rekke oli hea andisid laduda. Hiljem on juba ka mootorrataste, autode ja muude sõiduvahenditega kohale sõidetud. Mardikambad on omavahel võistelnud, on olnud ka erinevate mardiseltskondade kokkupõrkeid, andide röövimist ja teise seltskonna jälitamist. Enamasti on aga omavahel hästisobivad noored kohtudes koos edasi liikunud.Tihti kuulus seltskonda pillimees ja häid lauljaid, sest mardi- kadrikombestikus on laulul täiesti eriline roll.Mardiperre kuulusid kindlasti mardilapsed, kaasas võis olla erinevaid ametimehi, loomi ja muid elukaid, kes aitasid martide miniatuurse etenduse elavaks ja ainukordseks muuta. 19. sajandil oli tavaline veel õlekubuks või viljahakiks maskeerumine
Kus piirkondades on levinud osooniaugud? 63. Mis põhjustab ulatuslike kõrg- ja madalrõhualade teket maakera eri piirkondades? 64. Kirjeldage õhuringlust ekvaatori ja 30º põhja- ja lõunalaiuse vahel. PILET nr 6 65. Milliste tegurite mõjul kujuneb Eesti kliima? 66. Millistel aladel on levinud mussoonid ja kuidas need tekkivad? PILET nr 9 67. Kirjeldage ilma muutusi noore tsükloni üleminekul? 68. Millised õhumassid kujundavad aasta jooksul ilma Eestis? 69. Miks Andide mäestiku idanõlval Peruus on vihmamets, läänenõlval aga kõrb? PILET nr 11 70. Miks troopilised tsüklonid tekkivad ookeani kohal? 71. Milline erinevus on parasvöötme tsüklonite ja troopiliste tsüklonite liikumissuunas? 72. Millised ilmastikuolud halvendavad õhu kvaliteeti? 73. Millised Maa piirkonnad saavad palju ja millised vähe sademeid ja miks? 74. Kirjeldage suurt ja väikest veeringet. PILET nr 3 75. Milline on veeringe sise-äravoolualadel? 76
Kõrreliste seas leidub palju Eestis tundmatuid taimi; on korvõielisi, liblikõielisi. Tunneme ära mõned bromeelialised ja paarkolm liiki kerajaid kaktusi perekonnast Gymnocalycium. Puud kasvavad pampas vaid jõgede orgudes, kus need moodustavad galeriimetsi. Kuigi looduslikku pampataimestikku on alles väga vähe, ei ole selle kaitseks loodud veel ühtegi kaitseala. Sisemaale jäävad pampa kesk ja lääneosa on oluliselt kuivemad. Andide mäestik peab kinni enamiku Vaikse ookeani poolt tulevast niiskusest. Valdavad edelatuuled (Pampiana) on jahedad ja kuivad. Siinsed ulatuslikud kuivad rohumaad ja poolkõrbed on karjamaadena kasutusel suhteliselt lühikest aega: ulatuslikum karjakasvatus algas siin alles 120150 aastat tagasi. Liha ja piimaveised ning lambad asendavad peaaegu täielikult kunagisi looduslikke kariloomi, kaamelite sugulasi guanakosid. Argentina on tänapäeval maailmas viies
Konkreetsetest jumalatest nimetatakse Henriku Liivimaa kroonikas vaid Tarapithat. Sageli arvatakse, et tema nimi oli tegelikult Taara, aga kroonik ei saanud sellest täpselt aru ja pani kirja sõja- ja palve-hüüu ,,Taara, avita". Henriku järgi oli Taara eelkõige saarlaste jumal, aga tuntud ka Virumaal, kus ta olevat sündinud. Vaimud, haldjad ja jumalad - nendega oli vaja hästi läbi saada. Heatahtlikkust püüti saavutada andide toomise ehk ohverdamisega. Selleks olid kindlad kultus- ehk ohvripaigad - hiied või üksikud puud, allikad, kivid, harvemini mäed, järved ja jõed. Pühadeks puudeks peeti eelkõige tammesid ja pärnasid. Osa ohvrikivide pealispinnal olid kas looduslikud või inimeste poolt õõnestatud 0,2-1 m läbimõõduga lohud. Mõnes paigas austati veel muinasaja lõpul ohvrikividena edasi üksikuid pronksi-või varasel rauaajal levinud väikeste lohkudega lo-hukive.Ohverdamine leidis aset
Venezuela. República Bolivariana de Venezuela Koostaja: Klass: XI B Juhendaja: Tallinn 2009 1. Riigi üldiseloomustus 1.1 Üldandmed riigi kohta Venezuela (República Bolivariana de Venezuela) on riik Lõuna-Ameerikas. Piirneb põhjast Kariibi merega, kirdest Atlandi ookeaniga, läänest Colombiaga, lõunast Brasiiliaga ja idast Guyanaga. Riigi suurus on 916 445 km² ning seal elab ligikaudu 26,414,816 elanikku ning keskmine rahvastiku tihedus on 27 in/km². Venezuela pealinn on Caracas, mis on samuti ka ühendriigi suurim linn. Ametlik riigi keel on hispaania keel, peamiselt sellepärast, et Venezuela oli 16.sajandil Hispaania poolt koloniseeritud. Praegune president on Hugo Chávez ning asepresident José Vicente Rangel. Lipul olev kollane värv tähistab maa rikkust, sinine julgust ning pu...
Hesiodos tunnistab, et abitute suur ja kibe viletsus oli jõudnud taevani ning muutis tugevate jumala nõrkade kaitsjaks. Seoses inimese teadlikkuse kasvuga sigineb vanades lugudes sünginud naistekütist Zeusist ja pelgurliku Zeusist ja naeruväärse Zeusi kõrvale ka teistsugune Zeus. Järkjärgult tõrjub viimane Zeus eelmised kõrvale ning hõivab kogu areeni. Viimaks sai temast niisugune jumal, kelle kohta kirjutas Dion Chrysostomos teisel sajandil: ,,Meie Zeus, kõikide heade andide läkitaja, meie kõigi isa ja päästja ja inimsoo kaitsja." ,,Odüsseias" räägitakse jumalatest, keda kõik inimesed ihaldasid ja sadu aastaid hiljem kirjutas Aristoteles ,,oivalisest jumalast, kes on palju teinud surelike heaks". Juba kõige varasematest mütologidest alates on kreeklastel olnud selge ettekujutus sellest, mida tähendab taevalik ja täiuslik. Nende igatsus niisuguse jumala järele sundis neid
Söök/Jook: Muna Herned Liha Viin Õlu 28.oktoober- simunapäev Apostel Simoni surmapäev Kombed: Kui sajab vihma on sügis vihmane Apteegist ostetud rohi on erilise tähtsusega NOVEMBER (hingekuu) 2. November- hingedepäev Kombed: Oodati koju esivanemate hingi Hingesandid Andide palumine Paluti hingedelt, et nad abi ja tuge annakasid Toidud viidi tare peale Söök/Jook: Lihatoidud Puder Mardihani Linnuliha Seapea Naerid Kaalikad Tangu- ja jahuvorstid Karask Kapsas 9. November- mardipäev
ennast ära toita. · Arengumaad saavad toiduaineid ka humanitaarabina, kuid see ei jõua alati õigel ajal kohale. Tihti näljahädad. · Hindu maailmaturul alla lasta ei saa, muidu pm laostuks, kuna kõrge tootlikkus on saavutatud suurte tootmiskuludega. Näljahädad ei ole tingitud mitte absoluutsest toidupuudusest maailmaturul, vaid vaesusest ja ebavõrdsest juurdepääsust toidule. Kõige probleemsemad piirkonnad: Lõuna-Aasia, Aafrika, Andide piirkond peamiselt maata maaelanikud ja linnade vaesed inimesed ARENGUMAADE PROBLEEMID · majanduse madal tase Põhjuseks: tootlike jõudude madal arengutase (madal haridustase, tööviljakus, agrotehniline tase, mehhaniseerimise ja automatiseerimise aste) · suur sõltuvus maailmaturust Eksport ei ole kunagi eesmärk omaette. Eesmärgiks import, eksport on vahend selle saavutamiseks. Arengumaad ekspordivad peamiselt toorainet ja toiduaineid (istandusriigid), et importida
üle paarikümne inimese nagu tänapäevalgi, kui minnakse terve klassi või sõpruskonnaga kuhugi külla, nt õpetajaid, klassikaaslasi või õppejõude külastama ja neilt mardinoosi saama. 20. sajandi esimesel poolel kasutati pikemate vahemaade puhul hobust. Vankrile või rekke oli hea andisid laduda. Hiljem on juba ka mootorrataste, autode ja muude sõiduvahenditega kohale sõidetud. Mardikambad on omavahel võistelnud, on olnud ka erinevate mardiseltskondade kokkupõrkeid, andide röövimist ja teise seltskonna jälitamist. Enamasti on aga omavahel hästisobivad noored kohtudes koos edasi liikunud. Tihti kuulus seltskonda pillimees ja häid lauljaid, sest 5 mardi-kadrikombestikus on laulul täiesti eriline roll. Mardiperre kuulusid kindlasti mardilapsed, kaasas võis olla erinevaid ametimehi, loomi ja muid elukaid, kes aitasid martide miniatuurse etenduse elavaks ja ainukordseks muuta. (http://www.evm.ee/id/376/) KOKKUVÕTE
Indiaanlased kasvatasid merisigu peamiselt liha- ja ohvriloomana. Merisea looduslikke liike on palju. Nad on sarnased kodustatud meriseaga, kuid nende karvastik on ühetooniline pruun. Enamiku liikide elupaigad on kuivade tasandike madalad põõsastikud, kuhu rajatakse ka urud. Elavad väikeste seltsingutena. Toituvad peamiselt rohttaimedest. Deegu (Octodon degus) Sugukond: Deegulased (Octodontidae) Liik asustab Andide läänenõlva Tšiilis kuni 1200 m üle merepinna. Ta esineb avatud maastikus tihniku, kivide ja kaljuseinte läheduses. Päevase aktiivsusega. Elavad väikestes gruppides ja ehitavad keerulisi urusüsteeme. Võivad ronida ka põõsaste ja madalate puude okstele. Toituvad maapinnal rohust, lehtedest, puukoorest, seemnetest, viljadest, kuival aastaajal ka värskest veise- ja hobusesõnnikust. Vahel kahjustavad põllukultuure. Koguvad talvevarusid. Tehistingimustes sigivad aastaringselt
mistõttu kirikupühad on kolmteist päeva hiljem kui teistel kirikutel. Nelipühilaste usk on rajatud Piiblile. Piiblit loetakse Jumala veatuks ja autoriteetseks sõnaks, mis annab nii õpetusliku aluse kui ka käitumisnormid praktiliseks kristlikuks eluks. Piibli tõlgendamisel uuritakse ajaloolis-grammatilist tausta ja konteksti ning tuuakse välja ajatud tõed ja printsiibid. Nelipühilased usuvad kogu Piibli jumalikku inspiratsiooni: eeldatakse, et Püha Vaimuga täitumine ja Püha Vaimu andide avaldumine on võimalik ka tänapäeval. Nende kõrval rõhutatakse ka vaimu viljade (armastus, rahu, rõõm jne) tähtsust, sest nelipühilaste jaoks on Püha Vaim armastuse, väe ja mõistliku meele vaim. Jehoova tunnistajad usuvad kõikväelisse jumalasse Jehoovasse, taeva ja maa loojasse. Maailma keerukus ja otstarbekohasus viitab Jehoova tunnistajate arvates sellele, et universumil on ülimalt intelligentne ja vägev looja. Samas ei
aitama olla terve. Erilisi omadusi oli teistelgi jaanilaupäeval leitud esemetel või sooritatud toimingutel. Näiteks jaanilaupäeval saunas ihu külge kleepunud vihalehega sai armastust võita. Viimast korda oli võimalik nõiduda naabrite piimaõnne endale, edendada karja- ning viljakasvu. Kunagistest ohvripaikadest ja -kommetest on säilinud üksnes jaanipäeval Meeksi kirikust paremal, Meeksi oja teisel kaldal asuvale Jaanikivile andide viimise tava. Legendi järgi olevat kivil istunud ja jalgu puhanud püha Jaan. Jaanikivi kohta räägib vana hoiatusjutta, et kohalik mõisnik olevat lasknud kivi tükkideks lõhkuda ja tükid karjalauda sisse müürida. Selle järel olid alanud õnnetused, loomad surnud ja mees ise jäänud haigeks. Viimaks lasknud ta kivitükid vanasse kohta tagasi viia. Rahvaluulearhiivis on mitmeid fotosid Jaanikivile ohverdamisest
viilud akende kohal ja muu selline muutis ehitise suursugusemaks ja pidulikumaks. Rõhutati palazzode üksikosade funktsioone: 1. Korrus massivne ja raskepärane, kannab ülemisi korruseid(kaubalaod jms) 2. Korrus kergemailmsem 3. Korrus kandva funktsioonita õhuline. · Raidkivikunst kivide uuristamine ja nendest kujude tegemine on väga vana kunst. Andide elanikud kasutasid kive kui esmaseid töövahendeid vähemalt 1000 aastat. Chavin'i tsivilisatsioon (alates esimesest milleeniumist enne Kristust) lõi skulptuuriseeria pool-inimest ja pool-looma kujutavate ornamentidega, mis kaunistasid templite seinu. Nende järeltulijad (Recuay) jätkasid kiviskulptuuridega, kuid ei jõudnud samale tasemele oma eelkäijatega. Aja möödudes jõudis ka tekstiil ja
Pealael on tal üks pööris. 6 2. MERISIGADE PÄRITOLU JA ELUVIIS Merisiga on väga ammu kodustatud liik ja sellist merisiga, nagu me tänapäeval lemmikloomana peame, pole looduses kunagi elanud. Kodustatud merisea eellaseks peetakse metsikut liiki. Merisigade päriskodu on Lõuna-Ameerika mägistel aladel, kus nende eellased elasid nii rohumaadel kui ka üsna kõrgel Andide mäestikus ja merisead taluvad seetõttu ka üsna madalaid temperatuure. Tänapäevased lemmikloomadena peetavad merised on tõenäoliselt lihaloomana kasvatatud kodustatud merisea järglased. Metsikud merisead elavad haaremikarjadena ning nende päevane aktiivsusperiood langeb hommiku ja õhtutundidele, kui kiskjad on vähem aktiivsed. Seega on merisead videvikuloomad. Meriseal on efektiivsed kaitseinstinktid. Esiteks ta hüppab ärrituse või
60 miljoni võrra . Maailma kõige laialdasem näljatsoon asub Ida- ja Kagu-Aafrikas, kus aastatel 1994 1996 elas 31,16% maailma alatoitumuse käes kannatavast rahvastikus . Teise ulatusliku näljatsooni moodustab Lõuna-Aasia, kus aastatel 1994 1996 elas 30,67% maailma nälgivatest inimestest. Kahest eelnevast palju ei jää maha ka Aafrika Sahara kõrbe piirkonna riigid 25,36%ga. Suured näljakolded asuvad ka Kirde-Brasiilias, Andide mägipiirkondades, Kesk-Ameerikas ja Kariibi mere basseinis Põhiline toiduainete tarbimise struktuuri kujundav tegur on majanduse arengutase. See avaldub tulude suuruses ühe elaniku kohta. Toitumise kvaliteet on sellest otseses sõltuvuses . Seega nälja peamine põhjus ei ole mitte toidu puudus, vaid vaesus. Inimestel ei ole lihtsalt võimalik endale süüa osta. Ka 1998. aasta Nobeli majanduspreemia võitja Amartya Sen on näidanud, et India näljahädasid ei põhjusta
kool Sarimõrvari mõttemaailm nimi õpetaja 2009 Sarimõrvar on inimene, kes on mõrvanud kolm või enam inimest, jättes iga mõrva vahele nö. rahunemisaja ja motivatsiooniks on peamiselt psühholoogiline rahuldus. Arvatakse, et pea kõik sarimõrvarid antisotsiaalse isiksusehäire all. Tavapäraselt pole nad psühhootilised, võivad tunduda lausa rahulikud, normaalsed ja tihti ka võluvad sellist staatust nimetab Ameerika psühhiaater Hervey M. Cleckley ,,terve mõistuse maskiks". Mõrvad on üritatud sooritada või sooritatud kõik mõnes mõttes sarnasel viisil ja ka ohvritel võib kõigil olla midagi ühist, näiteks rass või sugu. Teaduse praegusest arengutasemest lähtudes on sarimõrvarid oma pahest ravimatud ega tohi osaleda ühiskonnaelus. Sarimõrvarid, kes tapavad oma ohvreid ja külmavereliselt vägistavad, ei allu tavaravi meetoditele. Psühholoogid leiavad aga, et na...
Levinud Austraalias, Argentiinas, Lõuna- Aafrikas. Istandus * taimekasvatusmajand, toodab saadusi müügiks ja tegeleb nende esmase töötlemisega. Kasutatakse odavat tööjõudu. Levinud eelkõige arengumaades. Toidupuuduse tekkepõhjused: * traditsiooniliste tootmisvormide säilimine arengumaades * suur rahvaarv * asustustihedusest tingitud maapuudus * kohati halvad loodusolud * vaesusest tulenev ebavõrdne juurdepääs toidule Esinemispiirkonnad: Lõuna- Aasia, Aafrika, Andide piirkonna maad Arenenud riikide põllumajanduspoliitika: * Oma riigi siseturgu kaitstakse tollimaksude, kvootide või muude impordipiirangutega. * Riik maksab oma põllumajandustoodetele toetusi ehk subsiidiume (ekspordipreemiad, preemiad põldude söötijätmise eest, tasu külvipinna vähenemise või majapidamise müügi eest). * Riigi ettevõtlus põllumajandusega seotud harudes ( keskkonnakaitsetööd tehakse tasuta või soodushinnaga riigi kulul)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
