California poolsaart mõjutab külm hoovus California hoovus Tulemaad mõjutab külm hoovus Folklandi hoovus 4)Kaugus merest mereline kliima, mandriline kliima Pinnamoe mõju kliimale *pinnamood takistab õhumasside liikumist *võib tekkida kõrgvööndilisus - Põhja Ameerika idaosa on suhteliselt madal ja seepärast arktilised õhumassid ulatuvad kaugele sisemaale - Andid ei lase õhumasse üle - Apalatsid külm Labradori hoovus mõjutab - Himaalaja tiibeti kiltmaa ei lase õhumasse põhja - Austraalia Suur Veelahkmeahelik ei lase hoovust maapinnale - Kesk-Euroopa põhja osa on tasane ja merelt tulevad õhumassid mõjuvad kaugele sisemaale. Kõik jõed toituvad põhjavetest! 1)Segatoitumisega jõed Parasvöötme jõed
rõhu all olev magma leiab maakoorelõhesid pidi tee maapinnale. Maavärinate esinemispiirkonnad - peamiselt laamade piirialadel, ka vulkaanilise tegevuse piirkondades. Vulkaanide esinemispiirkonnad - litosfääri laamade piirialadel: ookeanide keskahelikes, subduktsioonivööndeis. Laamade sisealadel: kuuma täpi piirkondades, kontinentaalse rifti aladel. Mäestike teke: kurdmäestikud tekivad laamade kokkupõrkel (Himaalaja, Andid, Kaukasus, Alpid jt,) Pangasmäestikud murranguplokkide erisuunalisel liikumisel - ülang, alang (Ida-Aafrikas, Punase mere rannikumäestikes, Draakonimäestik, ookeanide keskmäestikud jt.) Kurdpangasmäestikud kurrud lõhutakse murrangute tõttu pangasteks (Altai, Tian Shan, Euroopa keskmäestikud- Prantsuse keskmassiiv, Vogeesid jt.) loe laamtektoonikast: http://www.zzz.ee/horisont/1999/78/maakoor.html
juhtis Mariano Moreno. Asutav Kogu otsustas 1813 kaotada encomienda, mita ning peamaksu ning otsustas, et neegerorjade lapsed sünnivad vabadena. 9. juulil 1816 kuulutati Tucamáni kongressil ametlikult välja Lõuna-Ameerika Ühendprovintside (hiljem La Plata Ühendprovintsid) sõltumatus Hispaaniast. Selle deklaratsiooni mõju jäi kohalikuks. Paljud asekuningriigi piirkonnad otsisid oma teid. 1811 eraldus Paraguay. 1817 ületas San Martíni armee Andid (Paso de los Andes) ning aitas otsustavalt kaasa Tsiili ja Peruu vabanemisele. 1837 toimus konflikt Peruu ja Boliiviaga ning Suurbritannia ja Prantsusmaaga (Buenos Airese blokaad 18451850. 1837 asutati opositsiooniline organisatsioon Noor-Argentina (Asociación de Mayo). Rosase diktatuurile tegi lõpu riigipööre, mida juhtis endine Entre Ríose provintsi kuberner kindral Justo Urquiza, keda toetasid Uruguay ja Brasiilia. Võit Rosase üle saavutati 3. veebruaril 1852 Monte Caserose lahingus
Ajalugu §7-12 1.Viikingid Kuidas neid nimetati Viikingid olid Skandinaaviast lähtunud kaupmehed ja sõdalased. Nad rüüstasid ja vallutasid maid mitme sajandi jooksul. Rajasid kaubalinnu ja asustasid uusi territooriume. Viikingiajaks on loetud ajavahemikku 800-1050, vahel kuni 1200. Viikingite ühiskonnakorralduse ja nende kultuuri juured ulatuvad tagasi juba varasematessegi sajanditesse. Euroopa eri paigus nim neid erinevalt. Lääne-Euroopas kandsid nad enamasti normannide nime. Kirikus paluti Jumalalt abi nende rüüsteretkede vastu ja nim isegi paganateks. Inglismaal tunti kõiki põhjamaalasi taanlastena. Iirimaal eristati juuksevärvi järgi ,,valged"(norralased) ja ,,mustad"(taanlased). Ida Euroopas nim varjaagideks. Kes olid viikingid Viikingite näol oli tegemist eri kihtide esindajatega. Viikingiretkedel käisid tavaliselt talupojad. Mindi müüma või vahetama põllusaadusi, aga ka valmistatud raud esemeid. Võimaluse avanedes rünnati merer...
Tartu Kutsehariduskeskus EVOLUTSIOONIÕEPETUS Iseseisev töö Tartu 2008 Evolutsiooni mõiste ja põhivormid Maailmas tuntakse praegu ligikaudu 1,5 miljonit erisugust organismiliiki: bakterid, taimed, seened ja loomad. Organismid võivad olla kas ainu- või hulkraksed. Möödunud sajandil jõuti järeldusele, et maapeal pole elanud kogu aeg ühed ja samad liigid. Varasematel aegadel elanud liigid on välja surnud ja uued on asemele tulnud, kuid siis juba keerukama ja täiuslikuma ehitusega. Aristoteles oli üks esimesi teadlasi, kes pani tähele, et organisme saab teatud sarnaste tunnuste alusel rühmitada. Seejuures lähtuti põhimõttest, mida suurem on sarnasus, seda lähedasem sugulus. Elu ajaloolist arengut liikide üksteisest põlvnemise kaudu nimetatakse elu evolutsiooniks e. bioloogiliseks evolutsiooniks. Kuid evolutsioonilised muutused ei toimu ainult elus looduses, vaid ka eluta looduses. On evolutsi...
liberaalsus ja vabadus, millest varem NSV Liidus vaid unistada võis. Nimelt tegi ta alguse alkoholismi- ja korruptsioonivastase võitlusega, samuti üritas viia läbi teatud turumajanduslikke reforme. Välispoliitikas võttis ette võidurelvastumise peatamise, sisepoliitikas käivitas liberaalsed reformid ja tegi ettepaneku kehtestada mitmeparteiline demokraatia. Mihhail Gorbatsovi reformid leidsid maailmas meeletult palju heakskiitu ning paljud riigid andid NSV Liidule hiiglaslikke laene. 1990. aastal pälvis ta isegi Nobeli rahupreemia. Muutused toimusid ka Eestis. Varem EKP esimese sekretäri kohal olnud 1 Lisa 1 4 umbkeelne Karl Vaino vahetati 1988. aasta juunis välja eestimeelse Vaino Väljase vastu, sest kriitika Eesti NSV juhtkonna vastu muutus aina avalikumaks ning peagi märkas ka Moskva, et Eesti vajab juhtkonna vahetust. 16
Loodusliku taimkatte eemaldamine paljastab viljaka mulla, mis seejärel põuas kuivab ja tuule poolt tolmuna laiali kantakse. Pilt nr. 1 Sahara kõrb Atacama kõrb Atacama on kõrb Lõuna-Ameerikas Ameerika maailmajaos Vaikse ookeani ääres. Pika ribana katab see põhjast lõunasse peaaegu 966 km. Kõrbe lääneosas on madalad mäed, mis merekaldal panku moodustavad. Mäed langevad ida pool põhja-lõuna sihilisse orgu. Atacamast idas kerkivad Andid. Kõrb läbib Boliivia, Peruu ja Tsiili. Atacama pindala on umbes 400 000 km2. Pool kõrbest, orienteeruvalt 181 000 km2, asetseb Tsiilis. Atacama on lössikõrb. Asukoht kahe mäestiku vahel tähendab ka suurt lössi hulka.Atacama on maailma kõige kuivem kõrb, olles üle 50 korra kuivem kui California Surmaorg, mis on Põhja-Ameerika kõige kuivem org. Mõnevõrra esineb udu, ent sademed peaaegu puuduvad keskmiselt sajab aastas alla 1,5 cm, selline arv
Mis on mäestik? Mäestik koosneb paljudest mäeahelikest, nendevahelisest orgudest ja nõgudest. Mäeahelik moodustub kahest või enamast üksteisega liitunud mägede reast. Mäetipud asuvad üksteisest eemal. Kõige pikemaid ja kõrgemaid mäestikke, nagu Andid, Kaljumäestik ja Himaalaja, nimetatakse mõnikord mäestikusüsteemiks. Mäestike teke Maakera pindmist, kivimitest kihti nimetatakse maakooreks. Maakoor on pragunenud hiiglasuurteks osadeks ehk laamadeks. Laamad hõõrduvad üksteise vastu, põhjustades seetõttu maavärinaid. Laamade servad kummuvad ja pragunevad. Kuigi laamad liiguvad aastas ainult mõne sendimeetri, kasvab miljonide aastate jooksul surve kivimitele sedavõrd suureks, et need kuhjavad kõrgeteks mäestikeks.
Kuidas kujunevad ja mis mõjutavad kiirgusbilansi elemente Maal? Maale saabunud ja Maalt lahkunud kiirguse vahet nimetatakse kiirgusbilansiks. Maa kiirgusbilanss võrdub päikese otsenekiirgus+hajuskiirgus+soojuskiirgus-peegeldunud kiirgus- maapinna soojuskiirgus. Maale tulevast kiirgusenergiast peegeldub tagasi 6% atmosfääris ja 20% peegeldub tagasi pilvedest. Kiirgusenergiast seotakse 16% atmosfääri poolt ja pilved seovad 3%. Maapind (sh ookeanid) seob endaga 51% ja 4% peegeldub Maapinnalt tagasi. Maapinnast tulev kiirgus kulub õhu soojendamiseks. 23% energiast kulutatakse maapinnal vee aurustamisele. 6% kiirgusest läheb otse Maalt kosmosesse. Maale tuleb lühilaineline kiirgus, tagasi peegeldub pikalaineline kiirgus, mis peegeldub atmosf-st tagasi ning jääb Maad soojend. Efektiivne kiirgus- maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Päikese lühilainelise kiirguse muundumine atmosfääris -Hajumine (scattering)-Peegeldu...
Slovakkia, Valgevene, Lääme-Ukraina aladele. Veneedid- laienesid Lääne-Loode suunas, tänapäeva lääneslaavlaste esivanemad. Levisid ka praeguse Saksamaa idaossa. Tänapäeva poolakad, tšehhid, slovakid Sklaviinid- laiendasid oma asula Balkanile, kus Aasiast sisse rännanud bulgaaride võimu all kujunes Bulgaaria riik. Tänapäeva bulgaarlased, horvaadid, makedoonlased, serblased, sloveenid, tsernogoorlased Andid – kinnitasid kanda Dnepri keskjooksul, tänapäeva Ukraina aladel. Tänapäeva venelased, ukrainlased ,valgevenelased Suured Ida-Euroopa jõed, eelkõige Dnepr ja Volga oma harujõgedega, moodustasid muistse loodusliku veetee. Nendele aladele kujuneski Vana-Vene riik. Kroonikate kinnitusel olevat korratustest väsinud rahvad kutsunud varjaage enda üle valitsema. Nende kutsele vastas 3 varjaagi pealikku Rjurik, Sineus, Truvor kes said 862
Justinianus I 527-565 "Tsiviilseaduste kogu" (Corpus juris civilis) 532 Nika ülestõus - surnuks raiutud üle 30 000 inimese (maksusüsteemi ja ketserite vastu) Vaenlased: Bulgaaria riik 681-1018 slaavlastega: lõunaslaavlased sklaviinid araablased lääneslaavlased veneedid skandinaavlased e varjaagid idaslaavlased - andid türklased Mantzikerti lahingus 1071 võit Bütsantsi üle Konstantinoopoli vallutamine 1453 Kultuur: Antiikkäsikirjad araabiamaadest; humanistid, hagiograafiad (pühakute elulood) 425 esimene kõrgkool (retoorika, grammatika, õigus, filosoofia) + areng keiser Konstantinos VII Porphyrogennetos 10.saj: vaimuvara kokkuvõtvad kogumikteosed ladinlaste kultuuri suhtuti üleolevalt
Tallinna Laagna Gümnaasium Marita Raudsepp LAAMTEKTOONIKA Loodusteaduse referaat õp. Marko Häelm Tallinn 2011 1. Sisukord Sissejuhatus. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . 3 1.Laamtektoonika avastamine. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . 4 1.1. Pusklevad laamad. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 1.2.Avanevad ja sulguvad ookeanid. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .6 1.3.Mandrite rännuteed. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 2. Maavärinad. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . ....
vulkaanid – kui rõhu all olev magma leiab maakoorelõhesid pidi tee maapinnale. Maavärinate esinemispiirkonnad - peamiselt laamade piirialadel, ka vulkaanilise tegevuse piirkondades. Vulkaanide esinemispiirkonnad - litosfääri laamade piirialadel: ookeanide keskahelikes, subduktsioonivööndeis. Laamade sisealadel: kuuma täpi piirkondades, kontinentaalse rifti aladel. Mäestike teke: kurdmäestikud tekivad laamade kokkupõrkel (Himaalaja, Andid, Kaukasus, Alpid jt,) Pangasmäestikud murranguplokkide erisuunalisel liikumisel - ülang, alang (Ida- Aafrikas, Punase mere rannikumäestikes, Draakonimäestik, ookeanide keskmäestikud jt.) Kurdpangasmäestikud – kurrud lõhutakse murrangute tõttu pangasteks (Altai, Tian Shan, Euroopa keskmäestikud- Prantsuse keskmassiiv, Vogeesid jt.) loe laamtektoonikast Millise tähega toimub kaardil tähistatud piirkonnas:
välistuum tahke sisetuum Mandriline maakoor koosneb: - Mandriline: 40km kivimid: graniit, diotriit - Ookeaniline 7 km Kivimid: basalt Laamade vahelised liikumised: - Lahknevad laamad (lõhevulkaanud - Põrkuvad laamad (kihtvulkaaid) - Nihkuvad laamad Ookean ookean konvergents, tekivad vulkaanilised saarestikud ja süvikud nt jaapani saarestik Ookean-manner konvergents, tekivad vulkaanilised mäestikud ja süvikud nt Andid Manner-manner , tekivad kurdmäestikud Vulkanism protsesside kogum, mis hõlmab 1) magma teket, 2) selle liikumist vahevöös ja maakoores ning 3) selle tungimist maapinnale. Magma kõrgel temperatuuril ja suurel rõhul maakoores või vahevöös kivimi ülessulamisel tekkinud looduslik sulam Laava maapinnale voolanud magma Vulkaan looduslik lõhe või lõõr, mille kaugu magma välja tuleb Vulkanism on seotud laamadega
tähtsus aina tõusis. 4.-5. saj hakkasid Rooma piiskopid üha rohkem rõhutama oma eesõigust kirikuasjade otsustamisel. §11 Vana Vene Riik Slaavlaste esimeseks levinud kultuuriks Praha kultuur, mille muistiseid leidub Põhja- Karpaatide, Oderi ja Dnepri keskjooksu vahelisel alal. Veneedid Visla jõe ümbrus, neist kujunesid lääneslaavlased. Visla ülemjooksu vahel sklaviinid, kellest pärinevad lõuna-slaavi rahvad. Andid ehk idaslaavlased jagunesid mööda Dneprit põhja poole. Tähtsamate teede sõlmpunktidesse tekkisid käsitööliste ja kaupmeeste asulad, arenesid linnad Vana-Laadoga, Novgorod, Pihkva, Polotsk, Kiiev. Lõunapool tegeldi künnipõllunduse, karjakasvatusega, põhjas aga asuti suurematesse keskustesse, kus tegevuseks käsitöö ja kaubandus. 13.-14.s suudeti osa kohalikke rahvaid enda hulka sulatada. Üks osa arvab, et Vana-
Kulgeb piki Vaikse ookeani läänekallast. Kordiljeeride Lõuna-Ameerikas asuvat osa nimetatakse Andideks, see on Kordiljeeride kõrgeim osa, kõrgusega kuni 6960 m · Apalatsid Apalatsid on mäestik Põhja-Ameerikas. Kulgevad piki Põhja-Ameerika idarannikut St. Lawrence'i lahest Alabamani. Kõrgeim tipp on Mount Mitchell (2 037 m) Põhja-Carolinas · Andid Andid on Lõuna-Ameerika mäestik, mille ahelikud kulgevad mandri läänerannikul ligikaudu 7000 km pikkuselt ja läbivad Panamat, Ecuadori, Colombiat, Boliiviat, Peruud, Tsiilit ja Argentinat. Andid on maailma pikim mäestik. · Kaljumäestik Kaljumäestik on mäestik Põhja-Ameerika lääneosas. Mäestiku pikkus on umbes 4800 km Briti Columbiast Kanadas New Mexiconi USAs, laius kuni
(kool) Vana Ameerika kunst referaat SISUKORD 2 1.SISSEJUHATUS 3 2. VANA-AMEERIKA KULTUURI HARUD 4 2.1.Arhitektuur 4 2.2.Skulptuur, keraamika, maalikunst ja tarbeesemed 5 2.3.Kultuuri seos usuga 6 2.4.Arengutase 7 3.KESK-AMEERIKA KÕRGKULTUURID 7 3.1.Olmeekide kultuur 8 3.2.Maiade kultuur 8 3.3. Sapoteekide ja misteekide kultuur 10 3.4..Teitihuacani kultuur 11 3.5.Tolteekide kultuur 12 3.6.Asteekide kultuur 12 3.ANDIDE KÕRGKULTUURID 13 4.1. Motsiika kultuur ...
vastatikust seost tule ja Päikse ja koidutähe omavahelist seost.Asteegid jätkasid ka tolteekide inimohverduste tavasid.. Asteegid - Asusid Mehhiko kiltmaale 12 sajandi lõpus ja rajasid sinna oma pealinna Tenochtitlan. Asteegid uskusid , et kõigi asjade loojaks olid ürgolendid Ometciuatl ja Ometecuhtli (Kahetsusjumal ja jumalanna) Nemad lõid koos jumalad ja inimkonna. Asteegid uskusid ,et jumalad omakorda olid loonud maa. Selles protsessis oli oluliseim Põikese sünd. Kesk - Andid Chavin - 600-300 eKr. Levis Põhja kesk ja Lõuna Peruus kultus mille austamis objektiks oli üleloomulik kaslane.Chavinil oli akks peamist kaslast. Esimene oli jaaguar , kellel oli inimese kuju, teist nimetati kepijumalaks-suur inimkehaga kaslane kellel on nelinurkne pea. Mochica kultuur - 1 aastatuhandel taastasid Põhja- Peruu rannikul Moche jõe ääres asunud indiaanlased cahvaini kaslaskultuse.Arvatavasti oli neil teisigi loomjumalaid ja tätsustati ka kuud. Tiahuanaco
A 1. Kuidas kujunevad ja mis mõjutavad kiirgusbilansi elemente Maal? Maale saabunud ja Maalt lahkunud kiirguse vahet nimetatakse kiirgusbilansiks. Maa kiirgusbilanss võrdub päikese otsenekiirgus+hajuskiirgus+soojuskiirgus-peegeldunud kiirgus-maapinna soojuskiirgus. Maale tulevast kiirgusenergiast peegeldub tagasi 6% atmosfääris ja 20% peegeldub tagasi pilvedest. Kiirgusenergiast seotakse 16% atmosfääri poolt ja pilved seovad 3%. Maapind (sh ookeanid) seob endaga 51% ja 4% peegeldub Maapinnalt tagasi. Maapinnast tulev kiirgus kulub õhu soojendamiseks. 23% energiast kulutatakse maapinnal vee aurustamisele. 6% kiirgusest läheb otse Maalt kosmosesse. Maale tuleb lühilaineline kiirgus, tagasi peegeldub pikalaineline kiirgus, mis peegeldub atmosf-st tagasi ning jääb Maad soojend. Efektiivne kiirgus- maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Päikese lühilainelise kiirguse muundumine atmosfääris -Hajumine (scattering)...
Saared ja saarestikud: Suurbritannia, Iiri, Island,Kreeta, Küpros, Sitsiilia, Sardiinia, Korsika, Gröönimaa, Kuuba, Madagaskar, Sri Lanka, Sumatra, Jaava, Kalimantan, Uus- Guinea, Jaapan, Uus-Meremaa; Poolsaared: Skandinaavia, Jüüti, Apenniini, Pürenee, Balkan, Araabia, Hindustani, Indo-Hiina, Korea, Labradori; Mäestikud: Skandinaavia, Alpid, Apenniinid, Püreneed, Uural, Kaukasus, Himaalaja, Kordiljeerid, Apalatšid, Andid, Kaljumäestik, Suur Veelahkmeahelik, Atlas; Mägismaad: Tiibet, Brasiilia, Etioopia; Tasandikud: Ida-Euroopa lauskmaa, Lääne-Siberi lauskmaa, Induse madalik, Gangese madalik, Kaspia alamik, Suur-Hiina tasandik, Mississippi madalik, Suurtasandik, Kesktasandik, Amazonase madalik, Kesk-Siberi kiltmaa, Mehhiko kiltmaa, Ida-Aafrika kiltmaa, Sahara kiltmaa; Jõed: Rein, Doonau, Volga, Jangtse, Huanghe, Indus,Ganges,
Pähklid Pähklid on tõenäoliselt ühed esimesed ja vanemad loodusannid, mida inimene hakkas toiduks tarvitama. Meeldiva maitse ning kõrge toiteväärtuse (valgud, süsivesikud, vitamiinid (E ja B-vit) ja mineraalained, rasvad, millest enamus küllastumata rasvhapped – kõige kasulikumad infarkti ennetamiseks on kreeka pähklid) tõttu on need igati tervislikud ja mõnusad, sobides lihtsalt söömiseks ja ka toitudes kasutamiseks. Eriti kasulikud on pähklid sportlastele, areneva organismiga lastele (lõuna- või õhtuoode) ja vanuritele. Kuna pähklid on taimse päritoluga, ei sisalda nad kolesterooli. Vaatamata kõrgele rasvasisaldusele (ksk 60% rasva) on pähklid kasulikumad mis tahes krõbinatest ja näksidest, sest nad sisaldavad küllastumata rasvhappeid – alandavad kolesterooli (v.a kookospähklid ja kastanid), erinevaid mineraalaineid ja B-rühma, A- ja E-vitamiine. ...
Kloostriülem on abt(iss) ning tema käskudele peab alluma küsimusteta. Munkadel puudus isiklik vara, hoolitseti vaesete eest ning palvetati 7 korda päevas. 12)Vene riigi teke. Indoeuroopa päritolu slaavlaste varasemast ajaloost on teada vähem. Rahvasterändamise ajal ja peale seda asustasid nad Ida-Euroopa. Slaavlased jagunesid kolme gruppi: lääneslaavlased (ehk veneedid tsehhid ja poolakad), lõunaslaavlased (ehk sklaviinid bulgaarlased, serblased, sloveenid) ja idaslaavlased (ehk andid valgevenelased, venelased, ukrainlased). Arvatavasti said slaavlased oma alasid laiendada kuna nad asusid elama rahvasterände ajal germaanlastest tühjaks jäetud aladele. Varjaagidel ehl viikingitel oli kaubatee läbi slaavlaste maa Bütsantsi ja Araabiasse. Nad soovisid oma kaubateid slaavlaste eest kaitsta ning rajasid linnu ja kindlustuspunkte slaavimaale. Slaavlased soovisid oma maal korda ning kutsusid ühe varjaagipealiku endid valitsema
Aune Altmets, MSc Euroakadeemia Keskkonnakaitse teaduskond ÖKOLOOGILISED TSÜKLID Astronoomilised ja geosüsteemsed tsüklid Vee tsükkel Biogeokeemilised tsüklid Eesmärgid: Kirjeldada kolme olulisemat astronoomilist tsüklit. Selgitada atmosfääri tsükli põhjusi, protsesse ja selle seost globaalse õhusaastega. Kirjeldada kohaliku õhusaaste tüüpe ja põhjusi. Tutvustada geoloogilist aineringet, hüdroloogilist tsüklit. Tutvustada olulisemate elementide tsükleid. Aastaajad Maa tiirleb ümber Päikese elliptilisel orbiidil. Täistiir e. aasta vältab 365 päeva 5 tundi 48 minutit ja 46 sekundit. Aastaaegade vaheldumise põhjustab asjaolu, et Maa telg on orbiidi tasapinna suhtes kaldu (23°27'). Nurk muutub perioodiga ~4100 a. ±1,5°. Lõunapoolkera suvel (3.01) on Maa-Päike kaugus minimaalne (0.983 AU). Põhjapoolkera ...
Rahvuslik toidukultuur Koostaja : Kristina Tepper PA 11 KAER Kaera botaanilised tunnused Kaer ehk harilik kaer on kõrreliste sugukonda kuuluv üheaastane kultuurtaim ja teravili. Harilik kaer kasvab tavaliselt 60100 (150) cm kõrguseks. Leht pöördub vasakule, mitte paremale nagu teistel teraviljadel. Pähikutelg, välissõkal ja alumised lehetuped on paljad. Lehelaba on kare ning selle laius on kuni 15 mm. Keeleke on 23 mm pikkune, tipuosas kolmnurgakujuliste hammastega. Pähikud tavaliselt kahe, harva kuni kolme õiega. Pööris on 1525 cm pikkune, küllaltki hõre ja laiuv. Kaera ajalugu Harilik kaer pärineb arvatavalt Lähis-Idas kasvavast viljatust kaerast, mis levis algselt umbrohutaimena nisu - ja odrapõldude...
varjevärvus, suur kuumusetaluvus, väike veevajadus. Miks tekivad kõrbed? Kõrbe tekkimine sõltub paljudest asjaoludest. Pidev, püsiv kõrgrõhkkond põhjustab kõrbe polaaraladel ja Kalahari,Sahara ja Araabia kõrbetes. Gobi ja teiste Kesk-Aasia kõrbete peamiseks tekkepõhjuseks on kontinentaalne asukoht. Mojave kõrbe Ameerika Ühendriikides on tekitanud Kaljumäestik ja Andid, mis takistavad vihmade liikumist. Samuti on seal tähtis osa piki Aafrika lääneosa ja Lõuna-Ameerika rannikut kulgevatel külmadel hoovustel. Tervikuna asuvad maailma kõrbed 20. ja 50. põhja-ja lõunalaiuskraadide vahelises vöös. Kõrb on ala, kus keskmine sademete hulk on alla 25 cm. See tähendab tavaliselt väga vähest taimestikku. Levinud on väärarusaam, et kõrbed on liivased. Nad võivad olla ka kaljused.
Atmosfääri tsirkulatsioon, tuuled Lühivastused (1-2p): 1. Mis on Coriolisi jõud? maa pöörlemise tagajärjel iga keha, mis liigub maal mingis kohas horisontaalselt, kaldub sõltumata liiklussuunast horisondiga kindlalt seotud joone suhtes põhjapoolkeral paremale ja lõunapoolkeral vaskul 2. Mis on Rossby lained? Kõrgemas troposfääri kihis tekkivad ühtlases läänevoolus lained 3. Mis on jugavool? Rossby lainetega kaasneb kitsas sooja ja külma õhu kokkupuutevööndis väga tugev tuul 4. Mis on külm front? Atmosfäärifront, mis tekib, kui külm õhumass liigub sooja õhumassi suunas ja soe õhk tõuseb külma õhu peale. Frondi liikumisega kaasneb paduvihm äikesega. 5. Mis on oklusioonifront? Külma ja sooja frondi segunemine 6. Mis on inversioon? Teatud ilmastiku tingimustel soojema õhukihi tekkimine atmosfääri kõrgemates kihtides 7. Mis on soe front? Atmosfäärifront, mis tekib kui soe õhumass liigub külma õhumassi suunas ja tõuseb üles. Frondi liikumiseg...
tunduvalt suurem, kui teistel aladel. Veel tasub pidada suurte jõgede ja järvede lähistel, sest Argentina kasutab suurel hulgal vett (75%) põllumaa niisutamiseks. Argentinas lõuna pool ei saa midagi eriti kasvatada, sest esiteks seal on juba hõre astus ja teiseks seal on väga kivine ja kuiv. Argentinas asub ka üks suuremaid mäestikke Andid. Joonis:18 17 Argentina riigi kirdeosas asub lähistroopikas. Andide põhjaosas on poolkõrbeline, lõunaosas katab mägesid lumi. Kliima jaheneb lõunasse liikudes. Lääneosas laiuvad kõrbelised tasandikud. Õhutemperatuur jaanuaris on +20 kunai +25 0C ja juulis +10 0C ringis. Õhutemperatuuri amplitud on 12 0C. Aasta keskmine õhutemperatuur on 16 0C. Aastane
...........................................18 2 1. ÜLDANDMED Peruu on riik Lõuna-Ameerikas Vaikse ookeani rannikul. Põhjas ulatub territoorium peaaegu ekvaatorini ning piirneb Ecuadori ja Colombiaga. Idas on naabermaaks Brasiilia, kagus Boliivia ning äärmises lõunatipus Tšiili. Kogu maad läbivad selgroona Andid. Peruu jaguneb 25 piirkonnaks. Need omakorda jagunevad provintsideks ja ringkondadeks. Suuremad linnad on Lima, Arequipa, Callao, Trujillo, Chiclayo ja Iquitos. Kagupiiril asuvat La Rinconada linna peetakse maailma kõrgeimaks (5100 m). • Pealinn: Lima • Valimiskood: +51 • President: Ollanta Humala • Elanike arv: 30,38 miljonit (2013) Maailmapank • Riigikeeled: Hispaania keel, Aimara keel
ÜLEMINEKUARVESTUS GEOGRAAFIAS 11.klass 1. LITOSFÄÄR a) Joonise abil seleta maa siseehitust ning võrdle mandrilist ja okeaanilist maakoort Näitaja Mandriline maakoor Okeaaniline maakoor Maakoore paksus 40-80 km 5-8 km Vanus Vanem u. 4 miljardit aastat Noorem u. 180 miljonit aastat Koostis Tard,- sette,- moondekivimid Sette- ja tardkivimid (basalt) (graniit) Moodustus / Tihedus Mandrid / kergem Maailmamere põhi / raskem b) Võrdle geoloogilisi protsesse (vulkanism, maavärinad, kurrutused, murrangud, kivimite teke, süvikute teke, maakoore teke ja hävimine) laamade erinevatel servadel (okeaaniliste laamade eemaldumine, okeaanilise ja mandrilise laama põrkumine, kahe mandril...
Kainosoikum ehk Uusaegkond on noorim, nüüdisajal jätkuv geoloogiline aegkond, mis algas 65,5 miljonit aastat tagasi, ta järgnes Mesosoikumile. Kainosoikum jaguneb Paleogeeni, Neogeeni ja Kvaternaari ajastuks (joonis 18). Joonis 18. Kainosoikumi geokronoloogiline tabel Kainosoikumis on kujunenud tänapäeva ookeanid ja mandrid, sulgus Tethyse ookean. Põhiliselt Neogeenis toimunud Alpi kurrutuse käigus tekkisid Alpid, Püreneed, Karpaadid, Kaukasus, Himaalaja ja Andid. Kainosoikumi keskel alanud kliima jahenemine põhjustas Kvaternaaris mandrijää tekke. Kainosoikumi taimestikule on iseloomulikud katteseemne- ehk õistaimed. Selgrootute seas muutusid liigirohkemaks putukad, selgroogsete seas imetajad ja linnud. Kainosoikumit on kutsutud ka imetajate aegkonnaks, kuna selle aegkonna suurimateks maismaa loomadeks on olnud imetajad. Kvaternaaris on arenenud ka inimene (http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/kainosoikum
LOODUS Brasiilia rannajoone pikkus on 7491 km (kõik Atlandi ookeaniga, pikkuselt 15. maailmas). Brasiilia põhjaosa hõlmab Amazonase madalik. Kõrgemad mäed on lõunaosas, need on Brasiilia mägismaal asuvad vanad ja tugevasti kulunud Campos ja Gerali mäed. Brasiilia [1] kõrgeim tipp on Guajaana mägismaal Brasiilia ja Venezuela piiril asuv 3014 m kõrgune Neblina mägi. Kuigi Andid kulgevad läbi kogu Lõuna-Ameerika selle põhjatipust lõunatippu, ei ulatu Brasiilia territoorium Andidesse. Brasiilia ulatub nelja kliimavöötmesse. Need on ekvatoriaalne, lähisekvatoriaalne, troopiline ja lähistroopiline kliima. Viimast on väga vähe, üksnes riigi lõunaotsas. [2] Brasiilias sajab üldiselt kõikjal väga palju, paljudes kohtades mitu meetrit aastas. Leidub üksikuid kuivemaid paiku, idaosas kohati isegi alla 500 mm aastas, aga päris kõrbe Brasiilias ei ole
GEOGRAAFILINE ASEND Tsiili on riik Ameerika maailmajaos, Lõuna-Ameerika mandril, mis hõlmab pikka ja kitsast rannikuala Andide mäestiku ja Vaikse ookeani vahel. Tsiili asub Lõuna-Ameerika läänerannikul. See ulatub mandri lõunapoolseimast otsast umbes mandri keskpaigani. Läänest piirneb Tsiili Vaikse ookeaniga. Idast piirneb Tsiili suuremas osas Argentinaga. Kirdesse jääb Boliivia ning põhjas on Tsiili naaberriigiks Peruu. KUJU Tsiili pindala on 756 950 km²(maismaad 748 800 km²). Rannikujoone pikkus on 6435 km. Riik on kitsas ja pikliku kujuga, võttes põhjast lõuna suunas enda alla ligikaudu 4200 km pikkuse maa-ala. See on maailma pikim riik. Idast läände on Tsiili kõige laiema koha pealt aga kõigest 180 km laiune. Lisaks on riigil veel mõned saared: Lihavõttesaar, Juan Fernandeze saared ja Sala y Gomeze ahelik (San Felixi saar ja San Ambrosio saar). KOORDINAADID, AEG Tsiili asub koordinaatidel 18°-56°ll, 67°-75°lp. Tsiili pealinn on S...
märtrisurma, ning nende matustel toimus imesid. SLAAVLASED JA VANA-VENE RIIK PÄRITOLU o Indoeuroopa päritolu slaavlaste kohta on vähe teada. Nad rändasid 5-6 sajandi ajal tänapäeva Poola, Tsehhi, Valgevene ja Põhja-Ukraina aladele, ning asusid sealt oma valdusi laiendama. Lääneslaavlased ehk veneedid levisid ka Saksamaa idaossa. Lõunas rändasid sklaviinid Balkanile, Idapoolsed andid püsisid Ukraina aladel. Nende laialdane asuala laiendamine oli võimalik, kuna asusid elama germaanlastest tühjaks jäänud asualadele. VANA-VENE RIIGI TEKE o Pika aja jooksul rändasid idaslaavlased soomeugrilaste aladele, kus elati peamiselt jõgedeäärseil mail. Viikingiajal huvitusid skandinaavlased Ida-Euroopa veeteedest, eriti veeteest, mida nimetatakse teeks varjaagide juurest kreeklasteni
sügavad orud ning aeg-ajalt toimuvad mandrinõlval ja selle jalamil maavärinad ning tegutsevad veealused vulkaanid. Pildil vasakult: Ookeanipõhi, Mandrinõlv, Mandrilava. Mägi - Looduslik künkast kõrgem positiivne pinnavorm. Mäe alampiiriks on 300m. Mäestik - Enamasti piklik ja enamasti laamade põrkepiirkonnas asuv positiivne pinnavorm. Mäestikud tekivad kas kahe mandrilise laama kokkupõrkel, näiteks Himaalaja või ookeanilise laama sukeldumisel mandrilise alla, näiteks Andid. Mäestikud on enamasti pikliku kujuga, selle põhjuseks ongi, kas praeguse või kunagise laama serval asumine. Kõik mäestikud ei asu laamade servadel. Näiteks Uuralid märgivad kungist laamade põrkepiirkonda. Mäestikud koosnevad enamasti moondekivimeist, esineb ka vulkanismi, mistõttu võivad ka tardkivimid olla laialt levinud. Mäestike jagatakse vanadeks ning noorteks. Selle klassifikatsiooni aluseks on kurrutustsükkel, mis vastava mäestiku tekitas.
Laamade (põrkumine) sukeldumine ehk subduktsioon. KOKKU Vahevöösse sukeldub ainult ookeaniline laam, sest on tiheduselt suurem kui mandrilaam. Ookeanilaama vajumine vahevöösse algab süviku tekkega. Kui sukeldumine toimub mandri servast eemal, moodustub vulkaaniliste saarte rida, mida nim saarkaareks (nt Jaapan, Kuriili saared). Kui ookeanilaam sukeldub vahevöösse vastu mandri serva, tekib mandri äärele aktiivsete vulkaanidega kurdmäestik. [nt Lõuna-Ameerika läänerannik, Andid.] Geoloogilised protsessid: süvik, maavärinad, kivimite moone, vulkanism, ookeaniline maakoor hävineb, mäestik. Mandrilaamade põrkepiirkond. KOKKU Mandrilaamade kokku põrkumisel surutakse üks laama serv teise all, mis kerkib üles ning tekib mäestik. [nt Himaalaja.] Geoloogilised protsessid: maavärinad, mäestiku teke. Puudub vulkaaniline tegevus, sest laam ei sukeldu vahevöösse. NIHKUMINE nt Põhja-Ameerika lääneosa (San Andrease murrang) Geoloogilised protsessid:
Dardanellid, Beringi, Bassi, Magalhaesi. Saared ja saarestikud: Suurbritannia, Iiri, Island, Kreeta, Küpros, Sitsiilia, Sardiinia, Korsika, Gröönimaa, Kuuba, Madagaskar, Sri Lanka (Tseilon), Sumatra, Jaava, Kalimantan (Borneo), Uus-Guinea, Jaapan, Uus-Meremaa. Poolsaared: Skandinaavia, Jüüti, Apenniini, Pürenee, Balkan, Araabia, Hindustani, Indo-Hiina, Korea, Labradori. Mäestikud: Skandinaavia, Alpid, Apenniinid, Püreneed, Uural, Kaukasus, Himaalaja, Kordiljeerid, Apalatsid, Andid, Kaljumäestik, Suur Veelahkmeahelik, Atlas. Mägismaad: Tiibet, Brasiilia, Etioopia. Tasandikud: Ida-Euroopa lauskmaa, Lääne-Siberi Lauskmaa, Induse madalik, Gangese madalik, Kaspia alamik, Suur-Hiina tasandik, Mississipi madalik, Suurtasandik, Kesktasandik,Amazonase madalik, Kesk-Siberi kiltmaa, Mehhiko kiltmaa, Ida-Aafrika kiltmaa, Sahara kiltmaa. Jõed: Rein, Doonau, Volga, Jangtse, Huanghe, Indus, Ganges, Mississipi, Amazonas, Niilus, Kongo.
JUHENDMATERJAL KESKKONNAGEOLOOGIA EKSAMIKS KORDAMISEL I Inimesest sõltumatud keskkonnaprotsessid 1.Vajalik taust ja mõisted: laamad ja nende liikumine, konvektsioonivoolud, kontinentaalne ja ookeaniline maakoor, litosfäär, astenosfäär, Moho pind, vahevöö, välistuum, sisetuum Laamad ja nende liikumine- Konvektsioonivoolud- Mandriline maakoor- keskmine paksus 7km(3-10). Peal õhuke setteline kiht, all basaltne- gabroidne kiht. Maksimaalne vanus ainult 180milj aastat, kuna ookeanide keskahelikes tekib pidevalt maakoort juurde ja samas kaob osa subduktsiooni käigus. Kontinentaalne maakoor- keskmine paksus 40km(25-90), settekivimite kompleks, graniitne kiht, basalt-gabroidne kiht (selge erinevus graniitse ja basaltse kihi vahel viitab nende diferentsatsioonile Maa varajases minevikus.) vanus 3,8-2,5 mld aastat. Sisaldab palju rohkem kvartsi kui Ookeaniline maakoor - seega allub ta deformatsioonidele palju kergemini(sest Si allub plast...
Kunstiliigid Arhitektuur: · sakraalehitus(püha): kirikud, moseed, templid, kabelid, kloostrid · profaanarhitektuur(ilmalik): sõjalised ehitised, nt linnused, lossid, kindlustused Skulptuur: kõvast materjalist loodud mahuline kujund · reljeefid · ümarskulptuur · vabaplastika · monumentaalplastika · ehitusplastika Maalikunst: unikaalne värviline kujund tasapinnal · seinamaal (temperavärvid; freskotehnika-märg sein, sekotehnika-kuiv sein) · tahvelmaal · raamatu- ehk miniatuurmaal · mosaiikmaal · klaasikunst ehk vitraazikunst Graafika: tasapinnaline kunstiline kujund, mis on loodud trükkimise abil · kõrgtrükk · sügavtrükk · lametrükk Tarbekunst: jaguneb materjalide järgi · keraamika · metallehistöö · klaasikunst · nahkehistöö · tekstiil · puitehistöö Kujutav kunst: Skulptuur, maalikunst, graafika Kaunis kunst: Maalikunst, skulptuur Real...
LÄÄNE VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtlus- ja majandusarvestuse õppetool IK KÕ Marja Liisa Eimpalu PUUVILJAD JA PÄHKLID Referaat Juhendaja: Liina Maasik Mõdriku 2010 SISUKORD Sissejuhatus Puuviljad ja marjad on ammustest aegadest olnud inimese toiduks. Eriti soojemates maades on neid koriluse ja küttimise ajastul järjekindlalt korjatud looduslikest kasvupaikadest. (Kalju,K. 2007:9) Taimetoodete keemilise koostise ja füsioloogilise toime eripäraga ongi seleteatav nende äärmiselt laiaulatuslik kasutus nii rahva- kui teadusmeditsiinis. Viljade ja marjade roll organismi normaalse elutegevuse tagamisel seisneb selles, et nad varustavad organismi vitamiinide, leeliseliste mineraalainete, orgaaniliste hapete, eeterli...
aastal tapsid Bütsantsi keisri ning 860.aastal saadeti misjonärid Kyrillos ja Methodios bulgaare ristiusku pöörama. Vaen lõppes ulgaaria lüüasaamisega alles 1014.aastal. Slaavlased: 1. Veneedid e. lääneslaavalsed poolakad, slovakid, sorbid ja tsehhid-, valitsesid Saksamaa idaosas. Katoliku usk 2. Sklaviinid e. lõunaslaavlased bulgaarlased, horvaadid, serblased, makedoonlased. 3. Andid e. idaslaavlased ukrainlased, valgevenelased ja venelaste esianemad-, Dnepri ja Dnestri vahelisel alal. Kreeka katoliku usk, nn Õigeusk. VANA-VENE RIIGI LOOMINE Kaks teooriat: 1. normannistlik kutsuti valitsema variaagid, russid Rjurik, Sineus ja Truvor oma suguvõsade ja ustavate vägedega. Nad asusid elama Novgorodi, Valgjärvele ja Irboskasse. 2. Antinormannistlik- Russid said nime Dnepri lisajõe Rossi järgi. Mõlema teooria kohaselt loodi riik 882
Ajalugu pani kirja ka Caesar, kes esines kolmandas isikus ning natuke õigustas ka oma tegevust Tuntuim ajaloolane oli Titus Livius, tegutses Augustuse valitsusajal Ta ei toonud päevavalgele senitundmatuid fakte 2. Slaavlased ja Vana-Vene riik · Rahvaste rändamise aeg slaavlased ilmusid Ts, Slo,Vv,Lä-Ukr · Veneedid e. Lääne-slaavlaste esivanemad asusid Sm ida osas · Slaviinid asusid balkani aladel · Andid idaslaavlaste esivanemad asusid Dnepri keskjooksul ja Ukraina alal · Slaavi aladel tegi missionid nii Rooma kui Konstantinoopol- · Kyrillos ja Methodios- töörtasid välja kaks slaavi alfabeeti glagoolitsa ja kirillitsa · Lõuna-slaavlased võtsid ristiusu Bütsantsist, lääne- slaavlased Roomast · Variaagide veeteed: Soome laht, Neeva jõgi, Volkovi jõgi, Nestri jõgi, Must meri, Bütsants- tee variaagide juurest kreeklasteni · 862
Sklaviine mõjutasid 7.saj sisserännanud hõimud ehk bulgaarid (türgi päritolu), vanarooma rahvad. Nendega on seotud piibli tõlkimine vanabulgaaria keelde 860. Piibli alusel tekkis vana slaavi keel ehk kiriku slaavi keel. Seda kasutati pikalt Venemaal jumalateenistustel ja vaimuliku kirjanduse puhul. Tänapäeva lõunaslaavlased on horvaadid, serblased, sloveenid, makedoonlased, osaliselt ka bulgaarlased. Ida suunda (Dnepri jõe keskjooksu) liikusid andid, kellest kujunesid välja tänapäeva idaslaavlased. Aja jooksul hakkasid liikuma piki Dneprit põhja poole, hõivama järjest põhjapoolsemaid alasid. Nende hõivamise käigus jõuti aladele, kus elasid soomeugri hõimud. Algas soomeugrilaste slaavistumine. Võtsid üle slaavi keele kui ka kultuuri. Tee varjaagide juurest kreeklasteni - . Tähtsamate teede sõlmpunktides kujunesid välja varased linnad (Novgorod, Kiiev, Laadoga, Pihkva. Tänapäeval kuuluvad
Beringi, Magalhaesi; · Saared ja saarestikud: Suurbritannia, Iiri, Island, Kreeta, Küpros, Sitsiilia, Sardiinia, Korsika, Gröönimaa, Kuuba, Madagaskar, Sri Lanka, Sumatra, Jaava, Kalimantan, Uus- Guinea, Jaapan, Uus-Meremaa; · Poolsaared: Skandinaavia, Jüüti, Apenniini, Pürenee, Balkan, Araabia, Hindustani, Indo- Hiina, Korea, Labradori; · Mäestikud: Skandinaavia, Alpid, Apenniinid, Püreneed, Uural, Kaukasus, Himaalaja, Kordiljeerid, Apalatsid, Andid, Kaljumäestik, Suur Veelahkmeahelik, Atlas; · Mägismaad: Tiibet, Brasiilia, Etioopia; · Tasandikud: Ida-Euroopa lauskmaa, Lääne-Siberi lauskmaa, Induse madalik, Gangese madalik, Kaspia alamik, Suur-Hiina tasandik, Mississippi madalik, Suurtasandik, Kesktasandik, Amazonase madalik, Kesk-Siberi kiltmaa, Mehhiko kiltmaa, Ida-Aafrika kiltmaa, Sahara kiltmaa; · Jõed: Rein, Doonau, Volga, Jangtse, Huanghe, Indus, Ganges, Mississippi, Amazonas, Niilus, Kongo;
Biogeograafia olemus. Mis on teadus, mis on biogeograafia. Milliseid küsimusi biogeograafia käsitleb? Biogeograafia eri tasemetel (taksonitest ökosüsteemideni). Biogeograafia jaotamine. Elurikkus ehk bioloogiline mitmekesisus. Biogeograafia asend seoses ajalis-ruumilise skaala ning kirjeldava-seletava teaduse gradiendil. Makroökoloogia mõiste. Biogeograafia seos loodusgeograafia, evolutsiooni, ökoloogia jm. teadustega. Biogeograafia metoodika. Biogeograafia: teadus, mis kirjeldab ja seletab eluslooduse mitmekesisust ruumis ja ajas. o Teadus on uute teadmiste saamise protsess. Biogeograafilisi küsimusi · Kus elab mingi liik? · Miks seda liiki mujal ei esine? · Kas liikide levimisel on piirajaks keskkond, halb levimisvõime või liikidevahelised suhted? · Millal mingi liik Eestisse levis? · Miks on troopikas rohkem liike kui meil? · Kas see ökoloogiline seos, mis kehtib Eestis, kehtib ka troopikas? Biogeograa...
MAATEADUSE ALUSED I, KEVADSEMESTER 2012, ENDOGEENNE GEOLOOGIA - KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis on uniformism ja aktualismi printsiip? Uniformism on geoloogiline maailma tõlgendamise viis, mille jägi maailma täna mõjutavad loodusseadused on universaalsed ehk ajas muutumatud. Uniformismiprintsiibi loojaks peetakse briti geoloogi J. Huttonit, kes sõnastas selle järgnevalt: No vestige of a beginning, no prospect of an end (pole mingit märki algusest, mitte mingit väljavaadet lõpule). Vanemas kirjanduses on uniformismi nimetatud ka aktualismiks. Printsiip on sama, selle kohaselt on maailma täna mõjutavad loodusseadused universaalsed ehk ajas muutumatud. Toimusid põhimõtteliselt samade seaduspärasuste alusel nii minevikus, kui toimuvad tänapäeval ja ka tulevikus. Inglise geoloog Ch. Lyell formuleeris aktualismiprintsiibi, selle järgi toimusid geoloogilised protsessid Maal minev...
3.1. I köide asutuste korraldused, originaal keel on vene keel, mis tõlgitakse saksa keelde.2.3.2. II köide seisused. Tõlgitud vene keelestIII kõide seotud Bungega 3. F. G. v. Bunge : koostas BES sakslastele tähtis oma eraõiguse mitte avalik- õigusega nagu venemaal. 4. Balti Eraseaduse kujunemis- ja arengulugu1865 a ilmub. Balti provintriaalseadustiku 3 kõide, sisaldaks tsiviilseaduslikke norme.Seisuslik liigendud. 4.1. Kujunemislugu kuni 1855.a. – himmelsteirn proovis koostada kuid andid alla väites et tal ei jätku selleksteadmisi.4.2. Kujunemislugu 1856-1864 -4.3. BES-i areng 1865- 1918.a. parallelselt saksa ja vene keeles, kus tekstid pole identsed 1869a. avastatakse.Eelistekstiks saab vene keel, kui tekivad erinevused.Kehtib 4-5 % ulatuses elanike suhtes. Talupoegadele teine seadus 49. Common Law ja Ciwil Law – ajaloolise arengu erijooned. Kontinentaalne ehk romaani-germaani õigussüsteem – juured rooma õiguses.
Balkan 9. Korea 2. Jüüti 6. Araabia 10. Labradori 3. Apenniini 7. Hindustani 4. Pürenee 8. Indo- Hiina 85 MÄESTIKUD: 1. Skandinaavia 6. Kaukasus 11. Kaljumäestik 2. Alpid 7. Himaalaja 12. Suur Veelahkmeahelik 3. Apenniinid 8. Kordiljeerid 13. Atlas 4. Püreneed 9. Apalatsid 5. Uural 10. Andid 86 MÄGISMAAD: 1. Tiibet 2. Brasiilia 3. Etioopia 87 TASANDIKUD: 1. Ida-Euroopa lauskmaa 6. Suur-Hiina tasandik 11. Kesk-Siberi kiltmaa 2. Lääne-Siberi lauskmaa 7. Mississippi madalik 12. Mehhiko kiltmaa 3. Induse madalik 8. Suurtasandik 13. Ida-Aafrika kiltmaa 4. Gangese madalik 9
Peruus ja Boliivias asuvad vanade indiaani kõrgkultuuride mälestised on olulised kultuurihuvilistele ning Brasiilia rannik rannapuhkuse nautijatele. Lõuna-Ameerikas asub rida maailma rekordeid: maailma suurima vooluhulgaga jõgi Amazonas (220 000 m³/s) maailma kõrgeim juga Angel Venezuelas (1054m) maailma kõrgeim tegevvulkaan Llullaillacao (6739m) maailma suurim veetaim amazonase viktooria (lehe diameeter 1,22 m) maailma pikim mäeahelik Andid (u. 7000 km) maailma kõige kuivem koht, Atacama kõrbes maailma suurim vihmamets, Amazonase madalikul maailma kõrgeim pealinn La Paz, Boliivias (3660 m merepinnast) maailma kõrgeim laevatatav järv Titicaca (3811 m merepinnast) maailma lõunapoolseim alaliselt asustatud asula Puerto Toro, Tsiilis maailma suurim soolak Uyuni (10 582 km²) Väike loetelu Lõuna-Ameerika vaatamisväärsustest: Manaus Brasiilias
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
