suurenevad raku mõõtmed, DNA kahekordistumine. · Mitoosi profaas: kromosoomid keerduvad kokku (muutuvad mikroskoobis nähtavaks), rakutuum suureneb, tuumakesed kaovad, rakk polariseerub (tsentrioolid liiguvad vastassuundadesse), tsentrioolide vahele moodustuvad kääviniidid. · Mitoosi metafaas: kromosoomid raku keskossa, paigutuvad ekvatoriaaltasandile, kääviniidid kinnituvad tsentromeeridele. · Mitoosi anafaas: kääviniidid lühenevad, kromosoomide kromatiidid eralduvad teineteisest (tsentromeerid kahestuvad), kromatiidid jõuavad rakupoolustele. · Mitoosi telofaas: kääviniidid kaovad, sünteesitakse tuumamembraanid, kromosoomid keerduvad lahti, tekivad tuumakesed, tsütoplasma jaguneb kaheks (tsütokinees), moodustub 2 tütarrakku. · Inimese looteline areng: sügoot, kobarloode, blastotsüst, karikloode
Miks paljundatakse taimi vegetatiivselt?(2) 1. saadakse lühikese ajaga palju järglasi 2. järglase pärilikkus identne(säilivad sordiomadused) Mis iseloomustab munarakke ja seemnerakke?(eraldi 3 iga kohta) Munarakk Küpsemine toimub tsükliliselt Menopaus 45-55 eluaastal Paljunemine lõppeb looteeas meioos jätkub suguküpsuse saabudes Seemnerakk Pidev protsess Paljunevad kogu suguküpsuse perioodil Paljunevad alates suguküpsusest Kirjelda mitoosi käiku Profaas, meta faas, anafaas, telofaas Mille poolest erineb meioos mitoosist?( 4 erinevust) Mitoos Meioos 1 jagubemine 2 jagunemist Tekib 2 rakku 4 rakku Kahekordne kromosoomistik(46) 1 kordne kromosoomistik(23) Keha rakud Sugurakud Kirjelda seemneraku ja munaraku arengut(kus, millal, kuidas)
BIOLOOGIA KT Paljunemine MÕISTED RAKUTSÜKKEL päristuumse raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni MITOOS päristuumse raku jagunemise viisi, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes AMITOOS (lihtpooldumine) selle käigus toimub kromosoomide ebavõrdne jaotumine tütarrakkude vahel. Tekkinud rakud on pärilikkuselt erinevad. Amitoos võimaldab pärilikkusaine jaotumise raku aktiivse elutegevuse ajal (bakterid, osadel algloomadel kingloom, vähkkasvaja rakkudel) APOPTOOS kontrollitud raku surm, mida juhib geen p53 MEIOOS päristuumse raku jagunemise viise, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda INTERFAAS nimetatakse kahe mitoosi vahele jäävat eluperioodi OVOGENEES munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni SPERMATOGENEES seemneraku areng spermatogoonist küpse spermini HAPLOIDNE KR...
Bioloogia 1. Paljunemine: Oluline liigi ja selle populatsiooni säilimiseks. Jaguneb: Suguline: saab alguse viljastunud munarakust. Kas viljastatud munarakk, kahe suguraku ühinemisel. (tuumade ühinemine viljastumine) (ristviljastumine), mõlema vanema geneetiline info, või iseviljastamine, üks vanem (hermafrodiid) ja partenogenees viljastumata munarakk. Mittesuguline paljunemine: Organism saab alguse ühest vanemast, sugurakkude ühinemist ei toimu. Võib toimuda kas vegetatiivselt või eoseliselt. Eoseline paljunemine: toimub seentel, vetikatel, sammaldel, sõnajalgadel. (nt pintselhallik, maarjasõnajalg). Paljunevad eoste ehk spooridega. Kottseentel nt rakusiseselt eoskottides. Kandseened rakuväliselt selleks kohastunud rakkudes eoskandades, mis on enamasti viljakehas. Taimeriigis samblad ja sõnajalad, nt karusamblal eoskuprades, eosest areneb eelniit, millest kujuneb varre ja lehtedega taim. Nende elutsüklis vahelduvad eoseline ja ...
Meioosin on kaks jagunemist. Teine jagunemine on väga sarnane mitoosile. Meioosi tulemusena tekivad sugurakud ja eosed. (märksõnad: sugurakud, spermid, eosed) MEIOOSI JA MITOOSI ERINEVUS. Meioosi esimeses profaasis toimub kromosoomide ristsiire. Vahetavad osi.- See protsess suurendab pärilikku muundlikkust. 1. METAFAAS *Esimeses metafaasis koonduvad ekvatoriaal tasandile homoloogilised kromosoomid. 1. ANAFAAS *Kromosoomid lahknevad poolustele. 1. TELOFAAS *Enne teist jagunemist DNA kahekordistumist ei toimu. MEIOOSI 2 JAGUNEMINE ssarnaned mitoosile. Telofaas Kõik neli rakku on erinevad. 2 jagunemine sarnaneb mitoosile. Kõikide sees on erinev DNA. TEINE TUND ESITLUSEGA Sugurakkude areng inimesel. SUGURAKKUDE TUNNUSED: *Haplodse kromosoomistikuga. *Pärilikelt omadustelt erinevad. *Küpsed sugurakud ei jagune enam. *Sugurakud ei kuulu ühegi koe koostisesse. Spermid:
mikroskoobis nähtavaks. Mõõdeti suure hulga rakkude DNA sisaldus. See kõikus vahemikus 3-6 pikogrammi tuuma kohta. Ühe konkreetse raku tuumas oli DNA sisaldus 5 pikogrammi. Millises rakutsükli faasis see rakk on? S faasis. Kirjutage, milline on kromosoomistik (n, 2n, 3n või 4n) rakutsükli erinevates faasides. G1 faasis 2n. S faasi lõpust kuni mitoosi anafaasini on rakus kromosoomide arv kahekordistunud (4n), see vahemik hõlmab S, G2, profaas, metafaas, anafaas. Telofaasis uuesti 2n. Rakk sisaldab mitoosi alguses 92 kromatiidi. Mitoosi lõppedes moodustub 2 rakku, milles kromosoomide arv on 46 Raku keskosas algab fragmoplasti moodustumine ja raku vastasotstes on moodustunud tuumad. Millise rakuga on tegemist? 1. loomarakk metafaasis 2. loomarakk telofaasis 3. loomarakk tsütokineesis 4. taimerakk metafaasis 5. taimerakk tsütokineesis Mitokondrid Mitokondrite suurus Pikkus 1-2 mikromeetrit Laius 0,1-0,2 mikromeetrit
1.BIOLOOGIA UURIB ELU: Bioloogia uurib elu. Elu saab määratleda vaid mitme tunnuse koosesinemise kaudu. Biomolekulide esinemine on esmane elu tunnus. Rakk on kõige väiksem üksus, millel on kõik elu omadused. Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talituslikul ja regulatoorsel tasandil. Aine- ja energiavahetuslike protsesside regulatsiooniga tagatakse organismide sisekeskkonna stabiilsus. Organismid sünnivad, arenevad ja surevad ning teevad oma individuaalses arengus läbi rea muutusi. Iga liigi esindajad on võimelised paljunema ja selle tulemusena andma endasarnaseid järglasi. Organismid reageerivad välisärritajatele. See võib väljenduda näiteks liikumises. Bioloogia uurib eluloodust selle eri tasemetel: molekulaarsel, rakulisel, organismilisel, liigilisel ja ökosüsteemsel. Iga tasemega tegelevad bioloogia mitmed teadusharud. Loodusteadlased kasutavad oma igapäevases töös teaduslikku meetodit. See hõlmab järgmisi...
milliste mootorvalkude abil need realiseeruvad? . Astraalsed mikrotorukesed mis paiknevad kiirjalt ümber tsentrosoomi ja osalevad mitoosivärtna ruumilises fikseerimises ja mitoosivärtna pikemaks venitamises anafaasis. Kinetohoorsed mikrotorukesed seostuvad kromosoomidega ja osalevad kromatiidide eraldamises üksteisest ja jaguneva raku poolustele liikumises. Polaarsed mikrotorukesed on seotud vastastsentrosoomist lähtuvate polaarsete mikrotorukestega (ei seostu kromosoomidega) ja anafaas B toimumisega. Maatriksis paiknevad mootorvalgud, mootorvalke tsentrosoomiga ühendavad valgud, rakutsükli regulaatorvalgud, samuti mikrotorukeste assotsieerumiseks vajalikud valgud (-tubuliini rõnga kompleks). 11.)Tsentrioolide funktsioonid rakutsüklis, tsentrioolide tsükkel. ). Loomsetes tsentrosoomides esineb tsentriool, mis kujutab endast kahte üksteisega risti asetsevat mikrotorukeste kogumikku, kummaski üheksa kolmekaupa paiknevat (kokku 27) mikrotorukest
· DNA kahekordistumine · Raku mõõtmete suurenemine Mitoosil 4 faasi: 1. Profaas: · kromosoomid keerduvad kokku · tuum suureneb · tuumakesed kaovad · tsentrioolipaarid liiguvad vastassuunas · moodustuvad kääviniidid pooluste ja tsentrioolide vahele. · Tuumamembraanid lagunevad. 2. Metafaas: · kromosoomid liiguvad raku keskkosas ühele tasapinnale · kääviniidid kinnituvad kromosoomide tesntromeeridele 3. Anafaas: · kääviniidid lühenevad · tsentromeerid kahestuvad · kromosoomide kromatiidid eralduvad teineteisest. · Kromatiidid lahknevad rakupoolustele 3. Telofaas: * kääviniidid kaovad * sünteesitakse tuumamembraanid * kromosoomid keerduvad lahti * tekivad tuumakesed * membraan nöördub sisse *tsütoplasma jaguneb kaheks tsütokinees. Kõik rakud ei jagune! Jagunemine toimub, kui DNA kahekordistub!
Mõõdeti suure hulga rakkude DNA sisaldus. See kõikus vahemikus 3-6 pikogrammi tuuma kohta. Ühe konkreetse raku tuumas oli DNA sisaldus 5 pikogrammi. Millises rakutsükli faasis see rakk on? S faasis. 15. Kirjutage, milline on kromosoomistik (n, 2n, 3n või 4n) rakutsükli erinevates faasides. G1 faasis 2n. S faasi lõpust kuni mitoosi anafaasini on rakus kromosoomide arv kahekordistunud (4n), see vahemik hõlmab S, G2, profaas, metafaas, anafaas. Telofaasis uuesti 2n. Rakk sisaldab mitoosi alguses 92 kromatiidi. Mitoosi lõppedes moodustub 2 rakku, milles kromosoomide arv on 46 16. Raku keskosas algab fragmoplasti moodustumine ja raku vastasotstes on moodustunud tuumad. Millise rakuga on tegemist? 1. loomarakk metafaasis 2. loomarakk telofaasis 3. loomarakk tsütokineesis 4. taimerakk metafaasis 5. taimerakk tsütokineesis
ühepikkused sellest tuleneb ka eri kromosoomide erinev kuju. Rakujagunemisel lahknevad kõigi kromosomide kromatiidid ja moodustavad tütarrakkudesse jäävad ühekromatiidilised kromosoomid. Mitoosile järgnevad interfaasis on nad taas lahtikeerdunud kujul nukleosoomsete fibrillidena. Alles järgmise rakujagunemise eel taastub kromosoomide kahekromatiidilisus. Mitoosi võime jagada tinglikult neljaks osaks: 1) profaas, 2) metafaas, 3) anafaas, 4) telofaas. Profaas kromosoomid keerduvad sedavõrd kokku, et muutuvad mikroskoobis nähtavaks. Rakutuum suureneb ja tuumakesed kaovad. Tsentrioolipaarid liiguvad vastassuunas selle tulemusena rakk polariseerub. Poolustele liikuvate tsentrioolide vahele moodustuvad kääviniidid. Need koosnevad niitjatest valkudest ja osalevad kromosoomide täpses jaotamises moodustavate tütarrakkude vahel. Profaasi lõpus tuumamembraanid lagunevad.
arv, tsentrioolid kahestuvad, APT sünteer Profaas (ettevalmistav faas): kromosoomid keerduvad kokku ja muutuvad nähtavaks, algab kääviniidistiku kujunemine, tsentrioolid liiguvad poolustele, tuum suurenev, tuumamembraanid lõhustuvad, tuumakesed kaovad Metafaas (rändamisfaas): kromosoomid koonduvad raku ekvatoriaaltasandile, kääviniidid kinnituvad ühe otsaga kromosoomi tsentromeeri ja teise otsaga tsentriooli külge Anafaas (eraldumisfaas): kromatiidid liiguvad poolustele (ATP energia abil), kääviniidid lühenevad) Telofaas (rekonstrueerimisfaas): kääviniidid kaovad, tuumakesed tekivad, sünteesitakse uued tuumamembraanid, toimub tsütokinees (tsütoplasma jagunemine): loomarakus plasmamembraan sopistub sisse, taimerakus kujuneb vahesein. 7. Milles seisneb mitoosi tähtsus? Mitoos tagab organismi kasvamise ja aregu. Surnud rakkude asendamine, vajalik paljunemiseks ja
ooker, opaal) Sünonüümsed-üks koodon asendub sünonüümse koodoniga ja polüpeptiidahela aminohappeline järjestus ei muutu Kromosoom koosneb geenidest, mis koosneb lookustest. Kromosoomide interfaas: Kromosoomid despiraliseeruvad, kromatiinsustantsis, tuumakeõPresünteetiline RNA ja valsusüntees Süntees-DNA replikatsioon Postsünteetiline-mitoosi ettevalmistus Mitoos- informatsiooni jaotumine tütarrakkude vahel, kehaosade regeneratsioon. Profaas, metafaas, anafaas, telofaas Meioos- suguliselt paljunevad rakud, kaks mitootilist jagunemist, krossingover, jagunemiste vahel on interfaas, kus ei toimu DNA replikatsiooni Liikide ristimine- eri liikide ristandite saamine on haruldane ja võimalik vaid fülogeneetiliselt lähedasi liike. Eeldus mitte ainult kromosoomide arv ja struktuuri võrdlus, vaid ka suure osa geneetilise materjali sarnasus. Loeng 2 Sugukromosoomid ja sugupoole geneetiline determinatsioon Eristatakse kolme soo määramise tüüpi:
DNA kahekordistumine. Diferentseerunud rakud- kindel ehitus, talitus. Enne jagunemist toimub DNA replikatsioon. Mitoosi faasid. 1. Profaas. Algab kääviniidistiku kujunemine. Kromosoomid keerduvad kokku, muutuvad nähtavaks. Tuumakesed kaovad. Tsentrioolid liiguvad poolustele. Tuum suureneb. Tuumamebraanid lõhustuvad 2. Metafaas. Kääviniidid kinnituvad ühe otsaga kromosoomi ja tsentromeeri külge ja teise otsaga tsentriooli külge. Kromosoomid koonduvad raku ekvatoriaaltasandile. 3. Anafaas. Kromatiidid liiguvad poolustele (ATP energia arvel). Kääviniidid lühenevad. Kromosoomide võrdne lahknemine 4. Telofaas. Rekonstrueerimisfaas. Sünteesitakse uued tuumamembraanid. Toimub tsütokinees- tsütoplasma jagunemine. Loomarakus plasmamembraan sopistub sisse, taimerakus kujuneb vahesein. Kääviniidid kaovad. Tekivad tuumakesed. Kiiresti jagunevad naha- ja vererakud. Aeglaselt lihas- ja närvirakud. Meioos ehk sugurakkude jagunemine (eosed)
4. ORGANISMIDE PALJUNEMINE JA ARENG. 4.1. Organismide paljunemine. Kuidas organismid paljunevad? Kas sugulisel või mittesugulisel teel. Mittesuguliselt saab paljuneda kas eoseliselt või vegetatiivselt. Võrrelge sugulist ja mittesugulist paljunemist. Sugul- uus organism saab alguse viljastunud munarakust. Ühinenud sugurakud võivad pärineda kas ühelt või kahelt vanemalt. Mittesugul- uus organism pärineb ühest vanemast. Eoseliselt: nt kübarseente eosed moodustuvad kübara alaküljel paiknevates torukestes või eoslehekeste vahel. (eostega sammal- ja sõnajalgtaimed). Vegetatiivselt: paljunevad prokarüoodid, seened, protistid, paljud taimeliigid (ainuõõssed- loomariigist). Pärmseened paljunevad pungumise teel (tekivad tütarrakud). Taimeriigis paljunetakse veg-lt risoomide, mugulate, sibulate, varre- või lehetükikeste abil. Miks paljundatakse mitmeid kultuurtaimi üksnes vegetatiivselt? Veg paljunemine võimaldab suhteliselt lühikese aja jooksul ...
nende kondenseerumine. Kromosoomid eralduvad tuumamembraani küljest ning valgusmikroskoobis saab bivalendis eristada 4 kromatiidi. metafaas I- lühikeses prometafaasis kaob tuumamembraan. Järgnevalt kogunevad bivalendid metafaasiplaadile. Kahe mitoositsentri vahele moodustub mitoosikääv. Homoloogsed kromosoomid, mida kuni anafaasini hoiavad koos kiasmid, orienteeruvad juhuslikult pooluste suunas. Anafaas I- homoloogsed kromosoomid segregeeruvad. Tänu ema- ja isapoolsete kromosoomide sõltumatule lahknemisele kombineeruvad mittealleelsed geenid. Võimalike kombinatsioonide arv sõltumatu lahknemise korral on 2n. · telofaas I- eristub kaks võrdset gruppi kahekromatiidilisi kromosoome, kus igat homoloogi on üks. · Interkinees- kahe jagunemise vahel toimub kinetohooride ümberorientatsioon vasatavalt teise jagunemise tasapinnale. Kromosoomid ei reprodutseeru. http://www
haploidse kromosoomistikuga. Näiteks inimese puhul on mitoosi abil paljunenud rakkudes ka 46 kromosoomi. Meioosi käigus tekkinud sugurakkudes aga 23kromosoomi( poole vähem). Mitoosile järgneb alati interfaas, ja alles siis saab toimuda uus paljunemine. Interfaasi jooksul toimub: 1.) kasvamine, 2.) ühekromatiidiliste kromosoomide muutumine kahe kromatiidilisteks 3.) raku osade paljunemine. MITOOS. Eristatakse nelja faasi. ( profaas, metafaas, anafaas, telofaas.) 1.) Profaas. A.) tuumamembraan laguneb, B.) kromosoomid keerduvad kokku. C.) tsentrioolid liiguvad raku poolustele D.) tsentrioolide vahele tekivad kääviniidid. ( NB! Tsentrosoom koosneb tsentrioolidest.) 2.) Metafaas. A.) kromosoomid liiguvad raku keskele ühele tasandile B.) kääviniidid kinnituvad kromosoomide tsentromeeridele. 3.) Anafaas. A
1) Karüokinees toimub raku tuumas oleva päriliku info jagunemine täpselt kaheks osaks. I ) Profaas kromosoomid on kahekromatiitsed. Tuumamembraan laguneb, kromatiidid muutuvad selgepiirilisteks. Tsentrosoom jaguneb kaheks tsentriooliks, mille vahele jäävad kääviniidid. II ) Metafaas kromosoomid liiguvad raku keskele, kääviniidid kinnituvad tsentromeeridele III ) Anafaas kääviniidid tõmbuvad kokku, kromosoomid tõmmatakse keskelt pooleks ja nad muutuvad ühekromatiitseteks. IV ) Telofaas mõlemale raku poolele tekivad tuumad. Kääviniidid kaovad ja membraan sopistub sisse. 2) Tsütokinees toimub raku tsütoplasma ja seal olevate organellide jagunemine kaheks. Mitoosi tulemuseks on kaks identset tütarrakku, mis on mõõtmeltelt poole väiksemad. Mitoosi ülesanded: · Kasvamine
Maks-lehma udara kõrval organismi teine suurim nääre.Maksal on palju funktsioone : peale sapi produtseerib kusiainet ja kusihapet,muudab verre sattunud mürkained kahjutuks,võtab osa mikroobse infektsiooni vastasest tõrjest, toimib ka lootel vereloomeorganiga.Paikneb vahetult diafragma taga. Pankreas-pehme konsistentiga roosakashall näärmeline organ.Paikneb selgroo ning mao ja 12sõrmiku algusosa vahel,maksa tagaküljel.Suunab hormoonid,insuliini ja glükagooni verre. Nahk-selgroogsete loomade katteelundkonda kuuluv elund.Ta on mitmekülgse ülesande ja talitlusega organ.Nahk kaitseb organismi ,kuid samal ajal on naha optimaalne ärritus teiste organite talitluse intensiivistajaks ja selle kaudu looma produktiivsuse tõstjaks.Nahakaudsed ärritused mõjutavad kogu organismi.Nahka peetakse looma tervisliku seisundi ja toitumuse peegliks.Ehituselt koosneb nahk marrasknahast,pärisnahast ja alusnahast. Hambad-paiknevad suuesiku ja...
Koosnevad kerajast või ovaalsest tuumast ja seda ümbritsevast rakukehast e. tsütoplasmast. Elusaine osakestena on rakkudele omane ainevahetus. Paljunevad jagunemise teel. Palja silmaga nähtamatud. 25. Mitoos(raku paljunemine) Mitoos - toimuvad väga ulatuslikud muutused tuumamembraani ja tuumakese kaotsimineku ning kromatiinsubstantsi koondumise näol kindla kuju ja arvuga värvilembesteks kehadeks kromosoomideks. Kestab enamasti 1-2 tundi. Eristatakse nelja perioodi: profaas, metafaas, anafaas, telofaas. 26. Kudede mõiste Kude organismi ehitusmaterjal; ühetaoliste ja ühesuguse päritolu ning talitlusega rakkude ja rakkudevahelise aine koondisi, mis mitmeti omavahel rühmitudes moodustavad organi. 27. Epiteelkoed Epiteelkoed - koosnevad kandilistest rakkudest. Peamisteks ülesanneteks on vabade pindade katmine (katteepiteel) ja nõre valmistamine (näärmeepiteel). Katteepiteel jaguneb rakkude kuju ja kihistuse alusel järgmiselt: ühekihiline epiteel,
Neerupealised – koosnevad kollakaspruunist koorest ja seespoolsest, kollakaspunasest või kollakashallist säsist. Paraganglionid – on perifeerse närvisüsteemi sisesekretoorsed lisaorganid. Mitoos(raku paljunemine) Mitoos - toimuvad väga ulatuslikud muutused tuumamembraani ja tuumakese kaotsimineku ning kromatiinsubstantsi koondumise näol kindla kuju ja arvuga värvilembesteks kehadeks – kromosoomideks. Kestab enamasti 1-2 tundi. Eristatakse nelja perioodi: profaas, metafaas, anafaas, telofaas. Rakk Mikroskoopiline elusaine üksus; elusaine väikseimad üksused , mis suudavad oma olelust jätkata ka teistest sõltumatult ja mis sigimisel moodustavad endataolisi. Koosnevad kerajast või ovaalsest tuumast ja seda ümbritsevast rakukehast e. tsütoplasmast. Elusaine osakestena on rakkudele omane ainevahetus. Paljunevad jagunemise teel. Palja silmaga nähtamatud. Lihaskude – teostavad organismi liigutuslikke protsesse, esinevad kolme liigina: sile-,
Üks homoloog on alati saadud emalt, teine isalt 3) Moodustuvad 4-kromatiidilised struktuurid, kus eri vanemate homoloogide vahel toimub vastastikune osade vahetus 4) Sellega tagatakse kombinatiivse muutlikkuse esimene alatasand organismis kombineeritakse ringi vanemate gen materjal sugurakkude jaoks · I metafaas: 4-kromatiidilised struktuurid paigutuvad raku keskossa. On seotud ristsiirde toimumiskohtades · I anafaas: toimub 4-kromatiidiliste kromosoomide lahknemine. Poolustele jõuavad ümberkombineeritud 2-kromatiidilised kromosoomid. Lahknemine on sõltumatu. See toimub kahendfaasis iga kromosoomipaari jaoks eraldi. Iga kromosoomipaari lahknemine on sõltumatu sündmus kahendsüsteemis. Sellega tagatakse kombinatiivse muutlikkuse teine alatasand · I telofaas: 2-krom kromosoomid pakitakse osaliselt lahti. Tekivad tuumaümbrised ja rakk jagatakse kaheks
Bioloogia Elu omadused: 1) Aine- ja energiavahetus 2) Biomolekulide esinemine 3) Sisekeskkonna stabiilsus 4) Reageerimine ärritustele 5) Paljunemine Bioloogia uurimistasandid: 1) Molekulaarne tasand (Süsivesikud, valgud, nukleiinhapped) 2) Rakuline tasand (närvirakud, lihasrakud jne) 3) Organismitasand (Paljunemine, pärilikkus) 4) Populatsioonitasand (Ühte liiki kuuluvate loomade rühm kindlal maa alal) 5) Liigi tasand 6) Ökosüsteemi tasand (Tiik, vihmamets) 7) Biosfääri tasand (terve maa elustik) Teaduslik uurimismeetod 1) Püstitada uurimisküsimus (mida uurime?) 2) Hankida taustinformatsiooni 3) Hüpoteesi sõnastamine (Oletatav vastus) 4) Hüpoteesi kontrollimine (Meetodid, reaalne töö) 5) Andmete analüüs ja järelduse tegemine Põhi bioelemendid Esinevad aatomitena Esinevad ioonsel kujul 1) Süsinik C...
aja jooksul. Raku paljunemisel on mitmeid viise nagu amitoos, meioos, endomitoos, mitoos. Nendest kõige levinum on mitoos. 22) Raku elutsükkel - Rakkude elutsükkel on rakkude eksisteerimise aeg, mis algab raku tekkimisega ja lõppeb kas raku paljunemisega või raku surmaga. Siin saab eristada 2 faasi: · Paljunemine (jagunemisstaadium) · Interfaas (vahestaadium) 23) Mitoosi etapid profaas, metafaas, anafaas, telofaas 24) DNA replikatsioon - 25) Milleks on vajalikud rakutsükli kontrollpunktid? - Rakutsükli kontrollpunktid tagavad selle, et järgmine faas ei käivitu enne, kui eelmine pole lõpetatud. 26) Rakupopulatsioonid täiskasvanud organismis - 1. Staatiline rakkude populatsioon - edasi ei jagune (närvirakud) - jagunevad väga harva (skeletilihas) 2. Stabiilne rakkude populatsioon - suhteliselt madal mitootiline aktiivsus
Vea avastamisel rakus on järgmised võimalused rakk sunnitakse enesetapule (indutseeritakse apoptoos) killer-rakud notivad selle raku maha vigane rakk jätkab kontrollimatut jagunemist (tagajärjeks on kasvaja) Erandiks on olemas ka rakud, mis ei jagune: nt südamelihaskoerakud ja närvirakud. Mitoos Mitoos on päristuumsete rakkude jagunemise viis, mille tagajärjel moodustub kaks sama ploidsusega geneetiliselt identset rakku. Neli faasi: 1. Profaas 2. Metafaas 3. anafaas 4. telofaas (kõik kokku karüokinees) Profaas Kahekromatiidilised kromosoomid pakitakse kokku transportvormi (et nad ei läheks sassi). Kaob tuumaümbris ja tuumake Metafaas Kahekromatiidised kromosoomis paigutuvad raku keskossa. Kromosoomide arv on hästi loetav. Anafaas Toimub kahekromatiidliste kromosoomide lahkenmine. Poolustele jõuavad ühekromatiidilised kromosoomid. Lahknemine toimub spetsiaalsete valksüsteemide (mootorvalkude) abil. Telofaas
1. Aluspaari väljalõikamisega seotud reparatsioon. DNA ühel ahelal olevate vigastuste parandamiseks on kolm peamist süsteemi: · Base excision repair (BER), mille käigus eemaldatakse DNA ahelast üksik kahjustatud nukleotiid mis asendatakse uuega. BER-i kasutatakse peamiselt oksüdeeritud, alküleeritud, hüdrolüüsitud ja deamineeritud nukleotiidide väljavahetamiseks. · Nucleotide excision repair (NER), mille käigus asendatakse DNA kahjustuse ümbrusest umbes 30 nukleotiidi pikkune üheahelaline DNA lõik. NER tunneb ära vigastusi, mis tekitavad suuremaid muudatusi DNA üldises struktuuris. Sellisteks on näiteks tümiini dimeerid ja DNA üheahelalised katked. NER jaotub kaheks alaliigiks: 1) transcription-coupled repair (TCR), mis aktiveerub, kui RNA polümeraas "avastab" DNA kahjustuse ning jääb seetõttu transkribeeritavale alale seisma. TCR tagab transkri...
polaarseteks, väljapoole käävi jäävaid mikrotuubuleid aga astraalseteks. 3. Metafaas Kinetohoorsete mikrotuubulite abil kromosoomid reastatakse ühele tasapinnale kahe pooluse vahel. Sel hetkel on kromosoomid juba liikumiseks valmis, nende kinetohoorid on aktiivsed ning kumbki kinetohoor püüab liikuda poolusele. Liikumist aga veel ei toimu, sest kinetohooride poolt tekitatav jõud tasakaalustatakse vastastikku tänu sellele, et tütarkromatiidid on tsentromeeri abil ühendatud. 4. Anafaas Algab järsku, tütarkromatiidid alustavad liikumist pooluste suunas. Liikumise kiirus on ca 1µm/min. Anafaas kestab tüüpiliselt mõne minuti. 5. Telofaas Lahknevad tütarkromatiidid (kromosoomid) jõuavad poolustele, kinetohoorsed mikrotuubulid kaovad. Tütartuumade ümber moodustub uus tuumaümbris. Kromatiin dekondenseerub, ilmuvad uuesti tuumakesed. 6. Tsütokinees Algab tihti juba anafaasis. Aktiinist ja müosiinist moodustub kontraktiilne struktuur aktiini rõngas,
kromosoomi Diploidne kromosoomistik (2n) keharakkudes, 46 Suguline ehk generatiivne paljunemine Meioos Mitoos Sugurakkude jagunemine Keharakkude jagunemine 46-st tekib 23 kromosoomi 46-st tekib 46 kromosoomi 2 jagunemist ja toimub geenisiire Toimub ainult 1 jagunemine Sarnasused: Mõlemal toimub enne profaasi interfaas, mõlemad läbivad samad protsessid (profaas, metafaas, anafaas, telofaas) Interfaas mitoosi (ka meioosi) vahele jääv raku eluperiood, millal toimub ATP ja teiste ühendite süntees ning DNA replikatsioon. Rakujagunemise algul on kromosoomid kahekromatiidilised. Meioosil toimub kaks jagunemist, kuid teise jagunemise ajal on interfaas väga lühike. Esimese jagunemise ajal toimub kromosoomide ristsiire ehk krossingover, kui homoloogilised kromosoomid vahetavad võrdse pikkusega osi. Sügoot viljastunud munarakk
Eukarüootsel on 3-30 korda suurem genoom. Prokarüootse DNA on haploidne, koosneb ühest kromosoomist, tavaliselt rõnga kujuline, seal pole introneid, geenid on tihedamalt kokku pakitud kuid neid on vähem, tihti kodeerivad ühist tunnust geenid koos. 5. Võrrelge raku jagunemist mitoosi ja meioosi teel. Mitoos Profaas kromosoomid lühenevad ja paksenevad Metafaas kromosoomid joonduvad paaridena tsentrisse Anafaas tsentromeerid eralduvad, muutudes õdekromatiidideks, liigvad poolustele Telofaas kromosoomid dekondenseeruvad, tsütokinees (raku lõplik jagunemine) Meioos (sugurakud): I jagunemine kompleksne, homoloogilised kromosoomid paarduvad. Nad lahknevad juhuslikkuse alusel tütarrakkudesse. Reduktsioonjagunemise jooksul moodustub ühest diploidsest rakust kaks haploidset tütarrakku.
mitoosi lõpuni. -) G1 faas = raku kasvu faas ning paljud rakud sealt edasi ei saagi, differentseerub interfaasis vastava koe rakkudeks, kaotades jagunemise võime (osade rakkude puhul võib see võime tagasi tulla). -) S staadium = raku sünteesi faas, kus rakule antakse käsk jaguneda ja toimub DNA replikatsioon ning sealt enam tagasiteed pole. -) G2 staadium, kus sünteesitakse uuesti rakuorganelle ja rakk valmistub uuesti mitoosiks. -) Profaas, metafaas, anafaas ja telofaas -) Interfaasis diferentseeruvad punaverelible rakud vastava koe rakuks ja kaotavad jagunemise võime. * Meioos eukratiootsete rakkude jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda. -) Meioosi teel tekivad sugurakud. -) Meioosi tulemusena tekib õhest diploidsest rakust neli haploidset tütarrakku. * Kromosoomide ristsiirde käigus toimub geenivahetus. *
5. Võrrelge raku jagunemist mitoosi ja meioosi teel. Mitoos – moodustuvad diploidsed tütarrakud, identsed emarakuga; tagatakse organismi kasv, surnud rakkude asendamine. Esieneb 5 faasi: interfaas – geneetiline materjal on hajus mass (kromosoomid pole eristatavad), profaas – kromosoomid paksenvad ja lühenevad (keerduvad kokku), tsentrioolid liiguvad poolustele, kääviniidistiku kujunemine; metafaas – kromosoomid paiknevad ekvatoriaaltasandile; anafaas – eralduvad tütarkromatiidide tsentromeerid ja tütarkromatiidid liiguvad poolustele, liikumine toimub mikrotuubulite lühenemise tulemusena; telofaas – kromosoomid on liikumise lõpetanud ja mikrotuubulid jagunevad laiali, moodustub tuumamembraan, tsütokines ja rakk jaguneb pooleks. Meioos - rakujagunemise eriline vorm, moodustuvad sugurakud. Kromosoomide arv väheneb 2x, haploidse kromosoomistiku teke (n).
Tuuma ja raku jagunemine Tuuma jagunemine eelneb raku jagunemisele 1) Tuuma ja tsütoplasma mahtude normaalse suhte rikkumine 2) Raku mahu ja üldpinna suhte rikkumine 3) Mitmesugused stimulaatorid(nt. Raku laguproduktid) Mitoos kõige olulisem tuumaga rakkudel Amitoos Meioos Kahe jagunemine vahel rakus toimuvate protsesside kogumikku nimetatakse mitootiliseks tsükliks ja see koosneb interfaasist ja mitoosist, kestab 10-20h Mitoosis on 4 faasi: profaas, metafaas, anafaas, telofaas. Tsükkel koosneb interfaasist ja mitoosist. Profaasi alguses tuum suureneb, puntras kromosoomid, mis hakkavad spiraliseeruma. Profaasi lõpuks kromosoomid lühenevad ja on näha, et nad koosnevad kahest kromatiidist. Tuumamembraan laguneb, kõige kestvam faas. Metafaas alguses kromosoomid spiraliseeruvad ja kogunevad raku ekvatoriaaltasandile. On näha kromosoomide arv, kuju, suurus ja asetus, mis on igale taimeliigile püsiv suurus. Anafaas
nüüd kinetohoorseteks mikrotuubuliteks. Käävi ülejäänud mikrotuubuleid nim. polaarseteks, väljapoole käävi jäävaid mikrotuubuleid aga astraalseteks. 3. Metafaas Kinetohoorsete mikrotuubulite abil kromosoomid reastatakse ühele tasapinnale kahe pooluse vahel. Tütarkromatiidid on tsentromeeri abil ühendatud. 20 4. Anafaas Algab järsku, tütarkromatiidid alustavad liikumist pooluste suunas. 5. Telofaas Lahknevad tütarkromatiidid (kromosoomid) jõuavad poolustele, kinetohoorsed mikrotuubulid kaovad. Tütartuumade ümber moodustub uus tuumaümbris. Kromatiin dekondenseerub, ilmuvad uuesti tuumakesed. 6. Tsütokinees Algab tihti juba anafaasis. Aktiinist ja müosiinist moodustub kontraktiilne struktuur aktiini rõngas, mis paigutub raku keskele käävi teljega risti. See struktuur tekitab jõu, mis on vajalik
* on kahekromatiidilisedsed kromosoomid. * kromosoomid pakitakse kokku(lihtsam jaotada) * laguneb tuumaümbris ja kaob tuumake. * loomarakkudel liiguvad tsentrioolid raku poolustele. TSENTRIOOLID - Organiseerivad kääviniite. b) metafaas : * kahekromatiidilised kromosoomid paigutuvad raku keskossa. * metafaasis on kromosoomide arv kõige paremini loendatav. * loomarakul on kääviniidid kinnitunud kromosoomide keskosale.(tsentromeerile) c) anafaas : * toimub kahekromatiidiliste kromosoomide lahknemine. * poolustele jõuaad ühekromatiidilised kromosoomid. * kromosoomide lahknemine toimub sünkroonselt. d) telofaas : * ühe kromatiidilised kromosoomid pakitakse lahti. * algab tuuma taasmoodustamine. 2) Tsütokinees ja tsütoplasma lagunemine : a) kestata e. membraanita rakkudel pöördub membraan sisse, ja rakk jaguneb. b) kestaga rakkudel : * moodustub vaheplaat e
1. Geneetika kui teadus ja selle koht bioloogias. Geneetika harud ja uurimismeetodid. Geneetika on teadus organismide pärilikkusest. Tihedalt on geneetika seotud tsütoloogiaga ehk rakuõpetusega. Samuti mikrobioloogiaga ja viroloogiaga, sest tänu kiirele paljunemisele osutuvad sageli just mikroorganismid sobivateks geneetika uurimisobjektideks. Geneetika on tihedalt seotud ka biokeemiaga. Populatsioonigeneetika matemaatilised meetodid on põllumajandusloomade selektsiooni aluseks. Molekulaarsel tasemel uuritakse organismis toimuvate biokeemiliste reaktsioonide ja valgusünteesi geneetilist determineeritust ning rakutuumas paiknevate nukleiinhapete struktuuri ja funktsioone. Samuti mutatsioonide teket ja olemust. Seda geneetikaharu nimetatakse molekulaargeneetikaks. Põhiliselt kasutatakse selles geneetikaharus biokeemilisi ja bio-füüsikalisi meetodeid, kus katseobjektideks on enamasti mikroorganismid. Tsellulaarsel (raku tasemel) ehk tsüto...
Mitoos (jagunemise tulemusel kromosoomide arv tütarrakkudes sama, identsed rakud, surnud rakkude asendamiseks). 1. Profaas (ettevalmistav, kromosoomid keerduvad kokku ja muutuvad nähtavaks, tuumakesed kaovad, tuum suureneb, tsentrioolid poolustele, tekivad kääviniidid). 2. Metafaas (eraldumisfaas, kromosoomid koonduvad ekvatoriaaltasandile, kääviniidid kinnituvad kromosoomi tsentromeeri ja raku tsentriooli külge). 3. Anafaas (rändamisfaas, kääviniidid lühenevad, kromatiidid liiguvad poolustele). 4. Telofaas (rekonstrueerimisfaas, kääviniidid kaovad, kromosoomid keerduvad lahti, tekivad tuumakesed, tsütoplasma jaguneb, membraan nöörub keskosast sisse, 2 tütarrakku). MEIOOS Meioos (jagunemise tulemusel kromosoomide arv 2x väiksem). Toimub 2 jagunemist (inter-pro-meta-ana-telo-pro-meta-ana-telo). 1. Profaasis (toimub kromosoomide ristsiire (homoloogilised kromosoomid vahetavad
(isa ja ema) sõltumatu jaotumine moodustuvate rakkude vahel Anafaas I Analoogne mitoosiga, homoloogid eri poolustele. Telofaas I Sama mis mitoosis, moodustub tuumaümbris ja tsütoplasma jaguneb kaheks. II meioos: Sarnane mitoosiga, aiinult ei toimu DNA replikatsiooni. Samuti neli faasi: Profaas II Kromosoomid spiraliseeruvad. . Metaphase II Moodustub kääv ja kromosoomid ekvatoriaaltasapinnale Anafaas II Kumbki kromatiid läheb poolusele Telofaas II On moodustunud neli haploidset rakku, Kuid igas rakus on nüüd paarist üks kromosoom, mis tänu ristsiirdele on vanemate kromosoomist erinev. Samuti on igas haploidses rakus segu isa ja ema kromosoomidest . Meioosi olulisus: 1. Tänu kahele järjestikusele jagunemisele moodustuvad haploidsed rakud ja säilitatakse sellega liigile omane karüotüüp. 2
1.Tähtsamad momendid geneetika ajaloos: *1865-99-geneetika sünd, pärilikud alged *1900-43 areneb klassikaline geneetika, mis põhineb mendelismil ja morganismil *1944-70- molekulaargeneetika *1971-areneb geenitehnoloogia 2.Mendel- pani aluse geneetikale, ettekanne taimede hübriididest (1865) De Vries-1901 mutatsiooniteooria looja (1901) Johannsen- tõestab, et muutlikus võib olla pärilik ja mittepärilik, mõisted geno- ja fenotüüp, geen ja populatsioon. Vavilov- formuleerib päriliku muutlikkuse homoloogiliste ridade seaduspärasuse (1922). Kultuurtaimede tekkekolded ehk tsentrumid (1927) Morgan- pärilikkuse kromosoomiteooria (geenid asuvad kromosoomides) 1911 Watson-Crick- desifreerivad DNA molekuli (DNA biheeliks) 1953 3. Geneetika peamised meetodid: Hübridoloogline (Mendelism)- järglaste saamine isenditest, kes erinevad teineteisest kardinaalselt või mitme tunnuse poolest (ristamine) Tsütoloogiline- seisneb raku iseärasuste ja organismi t...
1.Millised alltoodud väidetest on tõesed? *Diafragma paikneb rindkereõõne ja kõhuõõne vahel. *Frontaaltelg kulgeb vasakult paremale 2."Erinevate elundite ühendamisel tervikuks on oluline roll närvisüsteemil, südame-veresoonkonnal ja sisenõrenäärmetel. Erinevate elundkondade talitlust kooskõlastab ja organismi pidevalt muutuvate väliskeskkonna tingimustega kohandab närvisüsteem. Kudede ja elundite ainevahetusprodukte vahendatakse vere ja lümfi kaudu. Veri kannab laiali ka sisenõrenäärmete toodetavaid hormoone." *TÕENE 3.Milline anatoomia haru uurib elundite kuju, ehitust ja paiknemist elundkondade kaupa? *Süstemaatiline anatoomia 4.Mida tähendavad alltoodud võõrsõnad? a) apikaalne → tipmine, tipulähedane, b) kraniaalne → peapoolne, c) kaudaalne → sabapoolne, d) distaalne → kaugmine, kerest kaugemal asetsev, e) plantaarne → taldmine, f) dorsaalne → selgmine, g) fibulaarne → pindluumine 5.Mida tähendab järgmises la...
Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium B IOLOOGIA MÕISTETE SELGITUSED Adenosiintrifosfaat (ATP) kõigis rakkudes Anatoomia bioloogiateadus mis uurib esinev makroergiline ühend, mis osaleb raku aine- organismide ehitust. ja energiavahetuses, energia universaalse talletajana Antigeen selgroogsesse organismi sattunud ja ülekandjana. võõraine (valk, nukleiinhape jt.), mis põhjustab Aeroobne glükolüüs kõigi rakkude tsütoplasmas antikehade teket. glükoosi esmane lagundamine hapnikurikkas Antikeha (kaitsevalk) neljast ahelast koosnev keskkonnas. Protsessi tulemusena saadakse ühest val...
1.Tähtsamad momendid geneetika ajaloos: *1865-99-geneetika sünd, pärilikud alged *1900-43 areneb klassikaline geneetika, mis põhineb mendelismil ja morganismil *1944-70- molekulaargeneetika *1971-areneb geenitehnoloogia 2.Mendel- pani aluse geneetikale, ettekanne taimede hübriididest (1865) De Vries-1901 mutatsiooniteooria looja (1901) Johannsen- tõestab, et muutlikus võib olla pärilik ja mittepärilik, mõisted geno- ja fenotüüp, geen ja populatsioon. Vavilov- formuleerib päriliku muutlikkuse homoloogiliste ridade seaduspärasuse (1922). Kultuurtaimede tekkekolded ehk tsentrumid (1927) Morgan- pärilikkuse kromosoomiteooria (geenid asuvad kromosoomides) 1911 Watson-Crick- desifreerivad DNA molekuli (DNA biheeliks) 1953 3. Geneetika peamised meetodid: Hübridoloogline (Mendelism)- järglaste saamine isenditest, kes erinevad teineteisest kardinaalselt või mitme tunnuse poolest (ristamine) Tsütoloogiline- seisneb raku iseärasuste ja organismi t...
Bioloogia SKT kordamisküsimused 1. Rakubioloogia ajalugu: nimeta 3 olulisemat isikut ajaloos ja kirjelda lühidalt nende panust Robert Hooke aastal 1665 (ajakirjas Micrographia) alustas sõna cella ('kambrike') kasutamist, Antoni van Leeuwenhoek Alates 1674 esimesed mikroskoobid, avastas suu- ja soolebakterid, ainurakseid ja spermatosoidid. Matthias Schleiden väitis 1838, et kõik taimed koosnevad rakkudest. Theodor Schwann v äitis 1838-39, et kõik loomad koosnevad rakkudest. Avastas rakumembraani ja Schwanni rakud Louis Pasteur 19. sai töötas välja pastöriseerimise, vaktsiini marutõve, Siberi katku vastu Karl Ernst von Baer kirjeldas 1827 esmakordselt imetaja munarakku 2. Molekulaarbioloogia ajalugu: nimeta 3 olulisemat isikut ajaloos ja kirjelda lühidalt Gregor Mendel - 1865 - Mendeli geneetilise pärilikkuse seadused - Esimene Mendeli seadus ehk ühetaolisusseadus - Kahe homosügootse isendi ri...
vajalikud aminohapped, seob need mRNA-ga ning rRNA ehitab üles valgu sünteesi ellu viivad ribosoomid. DNA replikatsioon geneetilise materjali täpne kopeerimine. Raku jagunemine: 1. rakutuuma jagunemine ehk mitoos Profaas kromatiini vedruniidid tõmbuvad kokku ja tihenevad pulgakujulisteks kehakesteks ehk kromosoomideks mitoosikäävi tellingute najal Metafaas kromatiidid reastuvad mitoosikäävil Anafaas pärilikkusaine poolitub ja jaguneb uute rakkude vahel Telofaas kromosoomid hajuvad kummaski uues rakus tuuma ulatuses uuesti laiali kromatiinimassiks Häire mitoosi protsessis põhjustab rakkude kontrollimatu jagunemise kaudu kasvajaid. 2. tsütoplasma jagunemine ehk tsütokinees, algus mitoosi anafaasis, kui kromosoomid on jagunenud ja lõpp telofaasis. 3. Sugurakkude jagunemine ehk meioos, küps viljastamata sugurakk sisaldab vaid poolt igast
Enne jagunemist toimub DNA replikatsioon. Mitoosi faasid. 1. Profaas. Algab kääviniidistiku kujunemine. Kromosoomid keerduvad kokku, muutuvad nähtavaks. Tuumakesed kaovad. Tsentrioolid liiguvad poolustele. Tuum suureneb. Tuumamebraanid lõhustuvad 2. Metafaas. Kääviniidid kinnituvad ühe otsaga kromosoomi ja tsentromeeri külge ja teise otsaga tsentriooli külge. Kromosoomid koonduvad raku ekvatoriaaltasandile. 3. Anafaas. Kromatiidid liiguvad poolustele (ATP energia arvel). Kääviniidid lühenevad. Kromosoomide võrdne lahknemine 4. Telofaas. Rekonstrueerimisfaas. Sünteesitakse uued tuumamembraanid. Toimub tsütokinees- tsütoplasma jagunemine. Loomarakus plasmamembraan sopistub sisse, taimerakus kujuneb vahesein. Kääviniidid kaovad. Tekivad tuumakesed. Kiiresti jagunevad naha- ja vererakud. Aeglaselt lihas- ja närvirakud. Meioos ehk sugurakkude jagunemine (eosed)
Karüokineesi lõpus algab tsütoplasma jagunemine ehk tsütokinees, mille tulemusena moodustub kaks tütarrakku. Mitoos päristuumsete rakkude jagunemise viis, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes. Kahe mitoosi vahele jäävat raku eluperioodi nim. interfaasiks. Raku eluringi ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni nim. rakutsükliks. Mitoosi võime jagad neljaks: profaas, metafaas, anafaas, telofaas. Faaside eristamise aluseks on mikroskoobis jälgitavad rakusisesed muutused. Profaasis keerduvad kromosoomid kokku, muutuvad mikroskoobis nähtavaks. Rakutuum suureneb, tuumakesed kaovad. Tsentrioolipaarid liiguvad vastassuunas selle tulemusena rakk polariseerub. Poolustele liikuvate tsentrioolide vahele moodustuvad käviniidid. Need koosnevad niitjatest valkudest ja osalevad kromosoomide täpses jaotamises moodustuvate tütarrakkude vahel. Profaasi lõpus
suhteliselt stabiilne lahus. Rakutsükkel ehk raku jagunemistsükkel on raku elukäik pooldumisest pooldumiseni. Rakutuuma omavate ehk eukarüootsete rakkude rakutsüklit jaotatakse kolmeks osaks: · interfaas toimub raku kasvamine, mitoosiks vajalike toitainete kogumine ja DNA kahekordistamine (G1, S, G2) · mitoos tulemuseks on raku jagunemine kaheks erinevaks rakuks, mida kutsutakse tütarrakkudeks (M faas= profaas, metfaas, anafaas, telofaas) · tsütokinees toimub raku lõplik jagunemine Iseloomustage raku tsütoskeleti koostist ja funktsioone. -> Aktiini filamendid, mikrotuubulid, intermediaarsed filamendid. Osalevad raku pooldumisel, kuju säilitamise, raku polaarsuse kujunemisel. a) 2 H2O2 ® 2 H2O + O2 (loomne rakk) peroksüsoomid b) DNA koopeerimine e. replikatsioon (loomarakk; bakterirakk) tuumas, tuumapiirkonnas, kloroplastides, mitokondrites.
Rakkude paljunemine - mitoos Mitoos on somaatiliste ehk keharakkude kõige universaalsem jagunemisviis. Kahe jagunemise vahel rakus toimuvate isereguleeruvate protsesside kogumit nimetatakse mitootiliseks tsükliks. Mitootiline tsükkel koosneb interfaasist ja mitoosist ning kestab umbes 10-20 tundi, mitoos ise kestab 1-2 tundi. Emarakust tekib 2 tütarrakku, mis on emarakuga identsed ning suudavad mõne aja möödudes omakorda jaguneda Jaguneb 5 faasiks - interfaas, profaas, metafaas, anafaas ja telofaas. Rakutsükli pikimas faasis, interfaasis rakk ei jagune. Interfaasis rakk suureneb, suureneb organellide arv, kromosoomid on lahti keerdunud ning toimub DNA replikatsioon – DNA kahekordistub. Mitoosi faasid - profaas Mitoosi faasid - metafaas Mitoosi faasid - anafaas Mitoosi faasid – telofaas Rakkude paljunemine - meioos Sama universaalne kui mitoos, kuid toimub neis rakkudes, mis tekivad seoses paljunemisega. Meioosi
BIOLOOGIA ALUSED KOKKUVÕTVALT GÜMNAASIUMI BIOLOOGIAST MIHKEL HEINMAA | 12B | RÜG | APRILL 2009 I ELU OLEMUS ELU TUNNUSED: Rakuline ehitus, keerukas organiseeritus, stabiilne sisekeskkond, kasv ja areng, paljunemine, kohastumine, reageerimine ärritusele. Rakk on lihtsaim ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik eluomadused. ELUSLOODUSE ORGANISEERITUSE TASEMED. molekul > organell > rakk > kude > organ > organsüsteem > organism (isend) > populatsioon > ökosüsteem > biosfäär MOODNE KLASSIFIKATSIOON: liik > perekond > sugukond > selts > klass > hõimkond > riik TEADUSLIKU UURIMISMEETODI PÕHIETAPID: probleemi püstitamine > taustinfo kogumine > hüpoteesi sõnastamine > hüpoteesi kontrollimine > tulemuste analüüs > järelduste tegemine > uute teaduslike faktide saamine > teadusliku teooria kujunemine. II ORGANISMIDE KOOSTIS KEEMILISTE ELEMENTIDE TÄHTSUS ORGANISMIS. Hapnik kuulub kõikide biomolekulide koostisesse, on tugev ...
Bakterid haploidsed. 5. Võrrelge raku jagunemist mitoosi ja meioosi teel. Eukarüootsed rakud mitoosi teel, prokarüoodid poolduvad. Mitoos. Rakutsükkel: 1) Tütarrakud kasvavad; 2) toimub ettevalmistus: DNA süntees, organellide kahekordistumine; 3) rakk valmistub pooldumiseks. Järgneb mitoos: profaas (krom-d lühenevad ja ilmuvad nähtavale) metafaas (k-d paiknevad ekvatoriaaltasapinnal) anafaas (tütarkromatiidid liiguvad vastaspoolustele) telofaas (kromatiidid on lahknenud ja hakkavad lühenema, järgneb tsütokinees). NB: mitoosi teel tagatakse kromosoomide arvu püsivus! Tekib kaks identset diploidset tütarrakku. Toimub üks jagunemine. Meioos. Jagunemine toimub kaks korda. M1 profaasis toimub ristsiire (= homoloogilised kromosoomid paarduvad. Lahknevad seejärel juhuslikkuse
VETERINAARGENEETIKA Geneetika kui teadus ja selle koht bioloogias Geneetika on teadus organismide parilikkusest. Moiste geneetika tuleneb kreeka keelest ja tahendab sunnisse, polvnemisse voi tekkesse puutuvat. Geneetika on kujunenud nuudisaja bioloogia uheks keskseks haruks, sest ta uurib koikidel organismidel esinevat nahtust parilikkust ja selle muutumist ning geneetilise informatsiooni edastamise ja realiseerumise seadusparasusi organismi elutsukli jooksul. Geneetika arengust soltuvad elusorganismide soovikohase muutmise, valkude biosunteesi kontrolli ja ka pollumajandusloomade selektsiooni edasised edusammud. Geneetika on seotud paljude bioloogia ja teiste loodusteaduse harudega. Tihedalt on geneetika seotud tsutoloogiaga ehk rakuopetusega. Samuti mikrobioloogiaga ja viroloogiaga, sest tanu kiirele paljunemisele osutuvad sageli just mikroorganismid sobivateks geneetika uurimisobjektideks. Geneetik...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
