sureb, kui energiaga varustamine lpeb; rakus on 4-5 sek. varu; ta laguneb iseeneslikult, kui teda ei kasutata. 43. ATP RESNTEESI MEHHANISMID ORGANISMIS: 1. ATP-PCr SSTEEM Kestab 10-15 sek. Ei vaja midagi ega tooda kahjulikke laguprodukte. 2. GLKOLS Kestab 3-4 min. Ei vaja midagi peale glkoosi, kuid toodab piimhapet. 3. OKSDATIIVNE SSTEEM Toimub pidevalt. Vajab O2 , kasutab glkoosi, rasvu ja valku. Toodab H2O ja CO2 44. ANAEROOBSED ENERGIATOOTMISE VIISID ORGANISMIS: Anaeroobne glkols- hapniku puudumisel rakkude tstoplasmas toimuv glkoosi lagundamine, mille heks lpp-produktiks on kas piimhape vi etanool. 45. ENERGIA TOOTMINE AEROOBSEL TEEL: Aeroobne glkols-kigi rakkude tstoplasmas toimuv glkoosi esmane lagundamine hapniku rikkas keskkonnas. Protsessi tulemusena saadakse glkoosi molekulist kaks proviinamarjahappe molekuli. 46. MILLISES ENERGIATOOTMISE VIISIS OSALEVAD SSIVESIKUD: Glkolsis ja oksdatiivses ssteemis.. 47
PALEOBIOGEOGRAAFIA See kirjeldab ja seletab (oletab) möödunud aegade elustikku ajas ja ruumis · tugineb paleontoloogilistele leidudele, andmetele paleoklimatoloogiast, paleogeograafiast ja laamtektoonikast, kaasaegse biogeograafia seaduspärasustele. ARHAIKUMI EOON 4600-2500 milj.a.t. · Moodustus maakoor ja kondenseerus vesi ookeanidesse · Varaseimad organismid olid prokarüoodid, tõenäoliselt anaeroobsed heterotroofid, esmased fotosünteesijad tsüanobakterid · 3500 milj. a.t. tekkisid esimesed stromatoliidid · Elu tekke kindlamad tõendid: 2700 milj.a.t. orgaanilised molekulid Austraalia kivimites (Pilbara) PROTEROSOIKUMI EOON 2500-542 MILJ.A.T. · Teada kolm kontinentide jäätumist, viimane eooni lõpus · Vanimad mikrofossiilid (bakterid ja vetikad) 2000 milj. a.t. · Tsüanobakterid moodustavad ohtralt stromatoliite · Varaseimad eukarüootide kivistised 1900 milj.a.t. USA-st
(BHT) biochemical oxygen demand test. Heitveed mis on suure BHT-ga võivad põhjustada lahustunud hapniku sisalduse vähenemise vetes, millesse neid juhitakse, seejärel võib hapnikusisaldus uuesti tõusta kui toimub reageerimine atmosfääris; seda protsessi saab iseloomustada hapnikuvajakuga. Hapnikuvajak kui palju hapnikku saame juurdelahustada veel küllastusseadusega.. Vees lahustunud hapniku (Ck) küllastussisalduse ja tegeliku sisalduse (C) vahe D=Ck-C 4. Anaeroobsed protsessid saavad toimuda kui lahustunud hapniku sisadus langeb nullini biokeemilise hapnikutarbe tõttu, mis kulutab ära vees lahustunud hapniku. Neil tingimustel võib toimuda ka mürgiste gaaside nagu h2s ja nh3 teke. Need anaaeroobsed protsessid saab esitada lihtsustatult järgnevalt: 6(CH2O) -> 3CO2 + 3CH4 5. Suure bikoeemilise hapnikutarbega heitvete lisamine looduslikku vette võib kaasa tuua veekogu (nt jõe) ökosüseemi olulisi muutusi.
Ökoloogia Ecology teadus organismide, populatsioonide ja koosluste ning keskkonnatingimuste vastastikustest suhtest. Uurib keskkonna ja elusorganismide vahelisi suhteid. Isend liik populatsioon kooslus ökosüsteem populatsioon sama liik, sama koht, sama aeg. Nt. Tallinna inimesed ja tartu inimesed. kooslus kõik liigid!! ökosüsteem kõik liigid+eluta kk sfäär kiht, ring ümber millegi bio elus v eluga seotus atmosfäär õhk ümber maa litosfäär vesi ümber maa pedosfäär kivimid ümber maa bakterid on looduses lagundajad Liigid võivad vabalt ristuda omavahel, saavad järglasi. Aatom(vesinik) molekul(vesi) makromolekul(glükoos) - organell rakk(amööb/närvirakk) kude(sarnase ehituse ja talitusega rakud, rasvkude) organ(süda) elundkond(hingamiselundkond) organism(kere) liik populatsioon kooslus(mets) maastik ökosüsteem - biosfäär Mõjud Abiootilised eluta biootilised elus Abiootilised keskko...
teraseid. Seened ning bakterid kahjustavad ka maa sees olevaid torustikke. Eelistatuim elukeskkond on bakteritele ja seentele pinnaveed, turvasmuld, muld ja reoveed. Hallitusseened tekitavad metalli pinnale sidrunhapet ja oblikhapet. Happed annavad aluse elektrokeemilisele ja keemilisele korrosioonile. Biokorrosioon kahjustab põllumajanduses tehnikat, elektriseadmeid, ehituses metallkonstruktsioone jms. Bakterid ei ole elukeskkonna suhtes väga nõudlikud. Näiteks anaeroobsed mikroorganismid ei vaja elutegevuseks õhku. Seega võib saada kahjustatud ka suletud keskkond: torustikud, veealused objektid. Aeroobsete mikroorganismidest esineb eelkõige väävlibaktereid ja raua- ja mangaanibaktereid. Esimesed neist elavad niiskes keskkonnas. Tootes väävlit kiirendavad nad pinnavetes raua korrosiooni 11 kuni 13 korda. 1.7 Biokorrosioonitõrje Biokorrosiooni tõrje käigus hävitatakse mirkoorganismid. Üks võimalus on viia metalli- või
söötmistingimused, tapaeelne pidamine ja erinevad pidamistingimustest tulenevad tegurid. 18. Tapajärgsed muutused lihas Muutused, mis leiavad lihas aset pärast looma tapmist, algab autolüüs – liha hakkab lagunema temas sisalduvate mikroorganismide ja ensüümide toimel. 1. Lihas katkevad tsirkulatsiooniprotsessid: vere ja lümfi ringlemine; 2. Kuna loom ei hinga enam, siis katkeb õhuhapniku lisandumine lihasse. Algavad anaeroobsed protsessid. 3. Surmakangestuse teke AKTIIN + MÜOSIIN AKTOMÜOSIIN Surmakangestuse alguses algab lihaste lühenemine ja kangeks muutumine. See saab alguse 5-6 tunni möödudes pärast looma tapmist. 4. Katkeb vitamiinide ja antioksüdantide laekumine, mis põhjustab rasvade rääsumise. 5. Lakkavad närvi ja hormonaalsed protsessid, lihakeha temperatuur langeb ja rasv hakkab hanguma. 6. Algab glükogenolüüs
Jaguneb bakterioloogiaks – uurib baktereid, mükoloogiaks – pärm ja hallitusseened ,viroloogiaks – virused ja bakteriofaagid ja algoloogiaks – lihtsamad vetikad ja loomad. Robert Hooke (1635—1703) – tegi mikrsoskoobi, uuris seeni mikroskoobi all. Antony van Leeuwenhoeck (1632—1723) – avastas bakterid, vere ja spermarakud, ümarussid ja keraloomad, avaldas raamatu Looduse saladused. Louis Pasteur (1822—1895) – avastas aeroobsed ja anaeroobsed bakterid. R. Koch (1843—1910) tõi välja patogeensete (haigustpõhjustavate) organismide osa nakkushaiguste kujunemisel. M. W. Beijerinck (1851—1931) isoleeris ja avastas mügarbakterid. A. Fleming (1881—1955) – avastas penitsiliini. Friedrich Branell – avastas siberikatku tekitaja ja selle vahelise seose. Voldemar Gutman – Tartu Ülikooli professor, võttis kasutusele tuberkuliini. Valmistatud tuberkuloosi bakterite abil. 2. Mikroorganismide taksonoomia.
Seejärel eemaldatakse liigmuda ning juhitakse eelsetitisse, kus tekib segamuda. Aktiivmuda protsessid jaotatakse kõrge-, normaal- või madalakoormuselisteks. Aktiivmuda tähtsamad tööparameetrid on mudakoormus (ööpäevane lahustunud toitainete hulga ja muda hulga suhe), muda vanus (muda viibeaeg biopuhastis), hapnikutarve ja mudaindeks (muda settimisarvu ja muda tahke aine sisalduse suhe) 8. Reovete anaeroobne puhastamine Siin puhastatakse reovett hapnikuvabas keskkonnas. Anaeroobsed bakterid kasutavad paljunemiseks ja elutegevuseks reovees olevaid orgaanilisi ühendeid. Protsessis moodustub lisaks biomassile süsinikdioksiid (CO2) ja metaan (CH4). Orgaaniliste ühendite lagunemine toimub kahes faasis: Esimeses faasis lagunevad orgaanilised ained rasvhapeteks. Järgmises faasis muudavad metaanibakterid rasvhapped metaaniks ja süsihappegaasiks. Puhastustehnikas püütakse luua selliseid tingimusi, et kõik bakterid saaksid paljuneda. 1)
Normaalne ja patoloogiline füsioloogia ja anatoomia (11.10.2013) Tagumiste seljaaju juurte funktsioon – juhtida tundlikkust seljaajju Eesmiste seljaaju juurte funktsioon – juhtida motoorsust seljaajju EEG rütmide iseloomustus – rütmi sagedust ka vaja mainida. Millistes seisundites? Ajukasvaja ja epilepsia. Peaaju närvid – funktsioon, iseloomustus 11. (innerveerib kaelalihaseid, paneb pea liikuma), 12. närv kõige lihtsamad. Peaaju koore kaks rühma keskusi: sensoorsed (tundlikkust vastuvõtvad), motoorsed (juhivad motoorikat: somatomotoorne, kõnekeskus (Vernicke keskus, broca, sekundaarne motoorne keskus..) ------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------ Südamelihase refraktaarsus Refraktaarsus – südamelihase omadus mitte vastata ärritusele enne, kui eelmine erutus ei ole kustunud; erutus käib alati kontraktsiooni ees Ekstrasüstol ? Teine kiire löök...
- Lammimullad: gleistunud, glei-, turvastunud - Rannikumullad: sooldunud glei, glei Tunnused: õhukesed märjad mullad, AT, T hor järgneb gleistunud mineraalne lähtekivim. Tekib: madalatel rannikualadel Füüsik/keemilised omadused: liivast kuni savini ja korese vabast kuni koreseni. Huumuskate toorhuumuslik või turvastunud. Halvasti õhustatud ja liigniiskus. Bioloogiline aktiivsus: taimestikuta aladel väike aktiivsus, mere poolt jutiselt üleujutatud aladel suurem aktiivsus. Anaeroobsed tingimused. Soolalembelised taimed kasvavad. Kasvukohatüübid: sõnajalakaasikud metsades ja mustlepikud. Sobivus põllu-metsamaana: põllumaana ei sobi, aga metsamaana ja karjatamiseks sobib. Produktiivsus: - Haritavus: - - Erosiooniala mullad: erodeeritud, pealeuhtemullad Tunnused: pidmiste mullakihtide ärakanne sademete või lumesulamisvee tõttu, Ae erodeeritud huumushorisont. Tekib: kujuneb kallakulistel põllumaadel, kus nõlvakalle üle 3 kraadi. Tugevasti erodeeritud
1. Kirjeldage ja joonistage süsinikuringet . Orgaaniline C on maapõues fossiilkütuste CxH2x ja kerogeenina. Anorgaaniline C -lubjakivi CaCO3; CaCO3*MgCO3 kujul. Vees lahustunud CO2 toimel muutub lubjakivi osalt lahustuvaks HCO3- iooniks, mis võib keemiliste reaktsioonide tulemusel tagastuda atmosfääri CO2-na või muunduda lahustumatuks anorgaaniliseks aineks. Naftakeemiatööstus toodab sünteetilisi C-ühendeid, ksenobioote, mis lagunevad biogeokeemilistes protsessides vaid osaliselt. Atmosfääri CO2 muundub fotosünteesis orgaaniliseks {CH2O}-ks. 2. Kirjeldage ja joonistage lämmastikuringet. Lämmastik kulgeb keskkonna kõigis sfäärides. Molekulaarne N2 on stabiilne, selle lõhustamine ja sidumine anorgaanilisteks ühenditeks on energiamahukas. Looduses tekivad N-ühendid äikese mõjul ja biokeemiliselt mikroorganismide vahendusel. Atmosfäär on lämmastiku reservuaar, mis sisaldab 78% N2 ja N- oksiidide NOx jälgi. Biosfääri...
3 – 5 mmol/l. (Ibid) 14 Joonis10. Vere laktaadisisalduse kõver. Allikas: Nurmekivi 2006 AnL intensiivsust ületades kutsume üles mitmeid muutusi, mis viivad kiire väsimuse tekkeni, samas töötades allpool AnL piiri pikeneb koormustaluvuse aeg oluliselt. Väga oluline on arvestada sellega, et AnL intensiivsust ületades ei muutu kehalise töö intensiivsus anaeroobseks, vaid anaeroobsed protsessid lülituvad tööle sel määral, et organism ei suuda energiatootmise käigus tekkivate laguproduktide eemaldamisega toime tulla. Energiatootmine on ikka valdavalt aeroobne. Seetõttu on anaeroobne lävi aeroobse töövõime näitajaks. AnL näitab aeroobse töövõime kvaliteeti ja vere laktaadi tööaegse eemaldamise efektiivsust (Nurmekivi 2006). Sportlase treenintust näitab hästi see, kui suur %VO2max vastab anaeroobsele lävele. (Jürimäe,
Nahal domineerivad-kokid ja kepikujulised bakterid. 11. Looma elundite mikrofloora Hingamisteed- kõige rohkem ülemistes hingmisteedes(mikro, streptokokid).kõiki mikroobe mis õhus. Udara- mastiiti tekitavad- streptococcus agalactiae,uberis, Staphylococcus areus,esherichia coli jne. Seedekanali-fakultatiivne-liigiline koostis muutub, obligaatne-püsiv(Lactococcus lactis, Bacillus acidophilus ja Coli.)Suu ja suus limaskest-üks rikkalikumaid.üle 100.Alalised -kokid ja aeroobsed, anaeroobsed tselluloosi lagundajad, spiroheedid, mikroskoopilised seened. Magu-kesine(happelisus) eelkõige spoore moodustyavad liigid-Bacillus cereus.Happeresistentsed mükobakterid.(M.bovis, avinum).mäletseja eesmaos- palju mikroobe(söötade lõhustamis protsessid). Peensool-vaene.Jämesool-üks rikkamaid.kokid, tselluloosi lagundajad, pärid, hallitused.Palju toitu mikroobidele.on ka haigustekitajaid-kuid nende arv jääb alla kriitilise piiiri, loome ei haigustu. 12
oksüdatsioon saab toimuda ainult hapniku osalusel. Käärimisprotsessil vabanevat energiat kasutavad vastavad organismid elutegevuseks. Piimhappebakterid e lactic acid bacteria (LAB nt. Lactobacillus, lactococcus): -gram positiivsed; liikumatud, ei moodusta spoore, ohutud (esinevad ka rinnapiimas nt, ei ole kunagi põhjustanud nakkushaigusi; metaboliidid inhibeerivad mitmeid patogeene, eelistatud keemilistele säilitusainetele) -aeroobsed, anaeroobsed - fermentatiivse metabolismiga (põhiline metabolism lõppprodukt- piimhape) - neid on erineva kujuga: ümmargused või piklikud (lakto- ja streptokokid) pulgakujulised (laktobatsillid); erikujulised (x ja y kujuga) -looduses levinud: taimedel, inimeste ja loomade seedetraktis, veekogudes, reovetes; toitainete poolest rikkas keskkonnas -piimhappebakterid vajavad kasvuks: süsivesikuid, aminohappeid, peptiide, mineraalsooli, vitamiine.. Äädikhappebakterid e Acetic acid bacteria (AAB)
PCB on termiliselt, keemiliselt ja bioloogiliselt äärmiselt püsivad, seetõttu kasutati neid trafode jahutusvedelikuna, asbesti ning puuvilla immutamiseks, epoksüvärvide lisanditena. PCB omaduste tõttu hakkas toimuma nende akumuleerumine keskkonnas. Nende lagundamiseks põletamisega on vaja rakendada erimeetmeid. Aeroobsed bakterid võivad lagundada PCB-d, mis sisaldavad 1 või 2 Cl-aatomit, kuid PCB sisaldavad oma molekulis keskmiselt 3,5 Cl. Kuigi 1980ndate aastate lõpus leiti, et anaeroobsed bakterid on võimelised põhjasetetes lagundama suurema Cl-sisaldusega PCB mono või dikloroühenditeks: {CH2O} + H2O + 2Cl-PCB -> CO2 + 2H+ + 2Cl- + 2H-PCB Protsess toimub äärmiselt aeglaselt võrreldes mono- ning dikloro-PCB lagundamisega aeroobsete bakteritega, mis lõpuks võivad PCB lagundada anorgaaniliseks klooriks, süsihappegaasiks ning veeks. 17. Nimetage atmosfääris olevaid "sfääre" ning tooge välja nende põhilised omadused. Atmosfäär jaotatakse temperatuuri ja tiheduse
Maakoor hakkas tarduma 4,5 mlj a tagasi. Elu enne Kambriumit: elu tekke ajaks peetakse ajavahemikku 4-3,5 mlj a tagasi (leitud stromatoliite: kihilisi struktuure, mis võivad tekkida mikroorganismide tegevuse tagajärjel). Teadaolevalt vanimad mikroorganismide kivistised on 2 mlj a vanad (Gunflinti kihistu Kanadas). Vanimad elusorganismid olid ainuraksed tuumata organismid (bakterid ja erhed), mis moodustasid eeltuumsete e prokarüootide riigi. Algselt olid need anaeroobsed heterotroofid tekkis fotosüntees algas aeroobne hingamine. Päristuumsete e eukarüootsete rakkude teke Proterosoikumi alguses (endosümbioosi teel üks rakk neelas teisi, mis jäid eksisteerima organellidena). Esimesed hulkraksed organismid (käsnad) ilmusid enne Kambriumi ajastust. Elu areng Kambriumist tänaseni: ,,Kambriumi plahvatus": ajastu alguses 15 mln aasta
14. Mis näitab ,et piim on toodetud või töödeldud ebahügieeniliselt? Coli-bakterite ülemäärane sisaldus. Põhjustab juustude varast paisumist. Võib esile kutsuda roiskunud, läppunud maitset. 15. Kolibakterite mõju juustu valmistamisele. Põhjustab juustude varast paisumist. Võib esile kutsuda roiskunud, läppunud maitset. Pastöriseerimisel hävivad suhtel. kergesti 16. Võihappebatsillide ja nende spooride mõju juustu valmistamisele. VHB on anaeroobsed eoseid moodustavad kepikesed, mis tekitavad juustu võihappelist käärimist. Soodsail tingimustel nende areng suhtel. kiire. Tekitavad peale võihappe veel äädikhapet, H 2 ja CO2. Kasut peale laktoosi ka piimhapet. Põhjustavad juustude hilist kerkimist. Kasvu pidurdavad hapnik, nitritid, keedusool ja lüsosüüm. Spoorid ei hävi pastöriseerimisel. Piima jahtumisel ,,ärkavad üles". 17. Iseloomusta piima valmimist, reserveerimist. Piima valmimisel
puhastamiseks ja ka muda stabiliseerimiseks. Bioloogilised protsessid jagatakse aeroobseteks ja anaeroobseteks olenevalt sellest, kas keskkonnas on vaba hapnik või mitte. Lisaks jagatakse protsessid tehniliselt teostuselt kahte rühma: aktiivmudaprotsessideks ja biokileprotsessideks. Esimeses on mikroobid vees vabalt ujuvas olekus. Biokileprotsessides kinnituvad mikroobid tahke kandja või täiteaine pinnale. Biotiigid jagatakse kolme rühma: - fakultatiivsed; - aeroobsed; - anaeroobsed. Anaeroobsete tiikide reostuskoormus on nii kõrge, et vaba hapnik puudub kogu veemassis alati. Neid tiike kasutatakse rohkelt heljumit sisaldava vee eelpuhastuseks. ANAEROOBNE PROTSESS: Siin puhastatakse reovett hapnikuvabas keskkonnas. Anaeroobsed bakterid kasutavad paljunemiseks ja elutegevuseks reovees olevaid orgaanilisi ühendeid. Protsessis moodustub lisaks biomassile süsinikdioksiid (CO2) ja metaan (CH4). Metaani võib kasutada energia tootmiseks
Aeroobne käitlus Kompostimine Biojäätmete käitlemismeetodid Aeroobsed tehnoloogiad Väikekompostimine Tööstuslik kompostimine Anaeroobsed tehnoloogiad Reaktorkompostimine (kiire) Aunkompostimine Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 11 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 12 2 Kompostimine
rasvhapeteks C2–C8 ; – atsetogeensed bakterid (peale klasside Clostridia ja Bacilli ka hõimkondadesse Bacteroidetes ja Actinobacteria kuuluvad liigid) 3. Kiires käärimisfaasis muudetakse pikema ahelaga orgaanilised happed ja alkoholid äädikhappeks ja molekulaarseks vesinikuks H2 ; – bakterid perekondadest Syntrophomonas, Syntrophobacter, Clostridium and Acetobacterium 4. Aeglaselt kulgevas gaasitekkefaasis viivad lagunemise lõpuni anaeroobsed arhed, kellest üks toodab metaani vesinikust ja süsinikdioksiidist, teine äädikhappest. – seltside Methanobacteriales, Methanomicrobiales, Methanococcales liigid toodavad metaani vesinikust ja süsinikdioksiidist – sugukonna Methanosaetaceae liigid toodavad metaani äädikhappest – sugukonna Methanosarcinaceae liigid suudavad metaani toota nii vesinikust ja süsinikdioksiidist kui ka äädikhappest. JÄÄTMETE PÕLETAMINE Prügi tasub põletada! Plussid
· Füüsikalis-keemiline (II,III) lahust7unud ained seotakse keemiliste reaktsioonidega mittelahustuvaks sademeks, mis settib veest välja · Bioloogiline (II,III) orgaaniline aine eemaldatakse reoveest mikroorganismide abil · Looduslähedased meetodid biotiigid, märgalad, tegismärgalad · Aktiivmuda · Biokileprotsess · Pinnasesse juhtimise meetod · Anaeroobsed protsessid Reostuskoormuse vähendamine: · Vee keemiline töötlemine · Veekogu aereerimine · Veekogu sisse-väljavoolu reguleerimine · Põhjamuda eemaldamine · Veekogudes vohavat taimestikku saab niita ja välja vedada Vees sisalduvad kahjulikud ained: · Allumiinium · Elavhõbe · Arseen · Ammoonium · Fluoriidid · Süsiniktetraoksiid · Kaadmium · Kloorfenoolid
kordamisküsimused 1.Agroökosüsteem, looduslik ökosüsteem (avatus, regulatsioon, süsteemsus) Agroökosüsteem - põllumajanduslikus tootmises olev loomade, taimede, seente ja mikroobide oleluskeskkond, kus põhiliseks probleemiks on fütotsönoosi liigilise koosseisu mõjutamine organismide bioloogilisi iseärasusi arvestava muldkeskkonna tingimuste reguleerimise kaudu. Agroökosüsteem on inimtegevuse poolt tugevasti mõjutatud ökosüsteem. Paikneb valdavalt kultuuristatud pindadel. Bioproduktsioon on põhiliselt kultuurtaim, vähem agrofütotsönoosis esinevate umbrohuliikide j.t. organismide funktsioon. 1. selle suur avatus - saagi eemaldamine, väetamine 2. iseregulatsiooni nõrkus - põllukooslust mõjutatakse agrotehnika valdkonda kuuluvate tehnoloogiliste võtetega 3. süsteemsus - viljelustehnoloogia üksikvõtete elimineerimine, muutmine võib mõjutada kogu tehnoloogilise kompleksi efektiivsust Bio- ja ökosüsteemid on...
hapniku puudusel väheneb juulikuus lumi maas olla. b. kristalisatsioonivesi Niiskusastme momendid: mullast veeneelamine taime juurte poolt · Liigniisketes 1. veeaur a. kuiv (taimede elu-tegevus soikub) muldades valitsevad anaeroobsed a. aktiivselt liikuv liigub b. värske või tahe c. hapniku puudusel hakkavad protsessid. Need mullad on halvasti kõrgema aururõhu suunas c. niiske mulda tekkima toksilised ained õhustatud b. passiivselt liikuv liigub koos d
3,5 miljardit aastat tagasi eeltuumsed rakud Sotsiaalne- Elutekke 3 põhiseisukohta: · On toimunud elu algne loomine. · Elu alged on Maale saabinud teistelt taevakehadekt. · Elu on Maal tekkinud elutu aine arengu tulemusena. Tingimused maal 4 milj aastat tagasi. · Sagedased vulkaani pursked, maal puhkes mullakiht · Maa oli suures osas kaetud madalate soojaveeliste meredega Esimesed elusolendid Maal- vanimad olid tõenäoliselt bakterid, kes esmalt olid anaeroobsed kemosünteesijad. Tsüanobakterid, kõige vanemad elusorganismid. 2,7 miljardit aastat tagasi. VETIKAD- varustavad Maad hapnikuga. Hulkraksuse eelised? · Rakud on diferentseerunud, on tekkinud koed · Vähme ja sõltuvad keskkonnast · Suguline paljunemine · Kiirem evolutsioneerumine KÜSIMUSED LK 51 3) Cuvieri katastroofiteooria seisnes selles, et mida sügavamad kihid, seda erinevamad on kivistised elavana tuntud organismidest
mikroorganismide poolt (biokeemiliselt) 7 päevaga. 23. KHT. Keemiline hapnikutarve on mingit vett (harilikult reovee puhul) iseloomustav näitaja, mis väljendab, mitu mg O2 kulub 1 liitri veeproovi orgaanilise ja anorgaanilise aine (seda on reovees tavaliselt väikestes kogustes) oksüdeerimiseks mingit tugevat oksüdeerijat kasutades. 24. Kuidas saab vee kvaliteeti parandada? Destilleerides, filtreerides ja keetes. 25. Aeroobsed ja anaeroobsed protsessid hüdrosfääris. Aeroobne- hapniku (õhu) juuresolekul (hüdrosfääri pinnakihtides aeroobne hingamine)- ¼ ,,CH2O"+ ¼ O2= ¼ CO2 + ¼ H2O. Anaeroobne- ilma õhu (hapniku) juurdepääsuta (mere pühjas anaeroobne hingamine)- ¼ ,,CH2O" = 1/8 CH4 ; ¼ ,,CH2O"+ ¼ H2O= ¼ CO2+ ½ H2. 26. Reovete jagunemine. Olme- ehk kommunaalreoveed; tööstuslikud reoveed; põllumajanduslikud reoveed; atmosfäärne reovesi. 27. Ohtlikud ained vees.
Evolutsioon Elu areng maal Maa vanus u 4.5 milj a. Elu teke 43.5milj a tagasi. Vanimad organismid ainuraksed – tuumata arhed ja bakterid – eeltuumsed. Anaeroobsed heterotroofid. Arenes fotosüntees ja aeroobne hingamine. Esimesed hulkraksed (käsnad) ilmusid enne Kambriumi ajastu algust. Kambriumi plahvatus – tormiline hulkraksete loomade ehitustüüpide areng – kõigi tänapäeval tuntud hõimkondade varaseimad esindajad. Kujunes välja organismi ehitusplaani määravate regulatoorgeenide süsteem , mille mitmekesistumise võimalused käivitasidki vaadeldava ’plahvatuse’. Piiritleti ehitustüübid – nt ainuõõssed, ussid, limused, lülijalgsed, keelikloomad. Ajastu lõpul surid enamus lülijalgsetest. Ordoviitsiumi ajastul elustiku mitmekesisuse taastumine uute lülijalgsetega. Esimesed maismaal levivad vetikad ja taimed. Suur surm taaskord – kliimajahenemine. Siluri ajastul korallri...
kordamisküsimused 1.Agroökosüsteem, looduslik ökosüsteem (avatus, regulatsioon, süsteemsus) Agroökosüsteem - põllumajanduslikus tootmises olev loomade, taimede, seente ja mikroobide oleluskeskkond, kus põhiliseks probleemiks on fütotsönoosi liigilise koosseisu mõjutamine organismide bioloogilisi iseärasusi arvestava muldkeskkonna tingimuste reguleerimise kaudu. Agroökosüsteem on inimtegevuse poolt tugevasti mõjutatud ökosüsteem. Paikneb valdavalt kultuuristatud pindadel. Bioproduktsioon on põhiliselt kultuurtaim, vähem agrofütotsönoosis esinevate umbrohuliikide j.t. organismide funktsioon. 1. selle suur avatus - saagi eemaldamine, väetamine 2. iseregulatsiooni nõrkus - põllukooslust mõjutatakse agrotehnika valdkonda kuuluvate tehnoloogiliste võtetega 3. süsteemsus - viljelustehnoloogia üksikvõtete elimineerimine, muutmine võib mõjutada kogu tehnoloogilise kompleksi efektiivsust Bio- ja ökosüsteemid on...
Oluline reostusnäitaja. Puhas vesi BHT < 30 mg/l. Väga reostunud vesi BHT > 100 mg/l. 33. KHT- Keemiline hapnikutarve. Mingit vett (harilikult reovee puhul) iseloomustav näitaja, mis väljendab, mitu mg O2 kulub 1 liitri veeproovi orgaanilise ja anorgaanilise aine oksüdeerimiseks mingit tugevat oksüdeerijat kasutades. Reovee KHT sisaldus on keskmiselt 200 kuni 600 mg/l. 34. Kuidas saab vee kvaliteedi parandada? Vett keetes, filtritega, veepuhastusseadmed, 35. Aeroobsed ja anaeroobsed protsessid hüdrosfääris. – hapniku (õhu) juuresolekul (hüdrosfääri pinnakihtides aeroobne hingamine), – ilma õhu (hapniku) juurdepääsuta (mere põhjas anaeroobne hingamine). 36. Reovete jagunemine: olme- ehk kommunaalreoveed, tööstuslikud reoveed, põllumajanduslikud reoveed, atmosfäärne reovesi. 37. Ohtlikud ained vees: raskmetallid (Pb, Hg, Cd, As), muud anorgaanilised ühendid: fluoriidid, tsüaniidid. 38
mikroorganismide poolt (biokeemiliselt) 7 päevaga. 23. KHT. ( Keemiline hapnikutarve ) Keemiline hapnikutarve on mingit vett (harilikult reovee puhul) iseloomustav näitaja, mis väljendab, mitu mg O2 kulub 1 liitri veeproovi orgaanilise ja anorgaanilise aine (seda on reovees tavaliselt väikestes kogustes) oksüdeerimiseks mingit tugevat oksüdeerijat kasutades. 24. Kuidas saab vee kvaliteeti parandada? Destilleerides, filtreerides ja keetes. 25. Aeroobsed ja anaeroobsed protsessid hüdrosfääris. Aeroobne- hapniku (õhu) juuresolekul (hüdrosfääri pinnakihtides aeroobne hingamine)- ¼ ,,CH 2O"+ ¼ O2= ¼ CO2 + ¼ H2O. Anaeroobne- ilma õhu (hapniku) juurdepääsuta (mere pühjas anaeroobne hingamine)- ¼ ,,CH 2O" = 1/8 CH4 ; ¼ ,,CH2O"+ ¼ H2O= ¼ CO2+ ½ H2. 26. Reovete jagunemine. Olme- ehk kommunaalreoveed; tööstuslikud reoveed; põllumajanduslikud reoveed; atmosfäärne reovesi. 27. Ohtlikud ained vees.
Evolutsioon Elu areng maal Maa vanus u 4.5 milj a. Elu teke 4-3.5milj a tagasi. Vanimad organismid ainuraksed tuumata arhed ja bakterid eeltuumsed. Anaeroobsed heterotroofid. Arenes fotosüntees ja aeroobne hingamine. --- Esimesed hulkraksed (käsnad) ilmusid enne Kambriumi ajastu algust. Kambriumi plahvatus tormiline hulkraksete loomade ehitustüüpide areng kõigi tänapäeval tuntud hõimkondade varaseimad esindajad. Kujunes välja organismi ehitusplaani määravate regulatoorgeenide süsteem , mille mitmekesistumise võimalused käivitasidki vaadeldava 'plahvatuse'. Piiritleti ehitustüübid nt
lihapuljongi keetmise katse · Louis Pasteur kristallograafia rajaja(uuris viinhappe kristalle); tegeles käärimisprotsesside uurimisega( etanool pärmide käärimise produkt, piimhape ja äädikhape piimhappe- ja äädikhappebakterite käärimise produkt); soovitas veinihaiguste vältimiseks veinimahla kuumutada ja siis lisada head käärivat veini; leituas pastöriseerimise; avastas anaeroobsed mikrorganismis(klostriidid); avastas vaktsineerimise(uurides kanakoolera tekitajat Pasteurellat); töötas välja vaktsiini kanakoolera, siberi katku ja marutõve vastu · Robert Koch meditsiinilise mikrobioloogia rajaja; avastas endospoorid; Kochi postulaadid; avastas tuberkuloosi tekitaja; töötas välja erinevaid söötmeid; värvis baktereid mikroskoopimisel; ripptilga meetod ja bakterite pildistamine mikroskoopimisel o F
Keskkonnakeemia konspekt Redoksprotsessid keskkonnas · Keemiline reaktsioon- aine muutus, millega kaasneb aatomitevaheliste keemiliste sidemete teke või katkemine. Näiteks: Vihmavee happesuse tekkimine: CO2 + H2O H2CO3 · Keemiline termodünaamika- käsitleb erinevate energiavormide vastastikust üleminekut keemilises protsessis. (uurib soojuse, töö, kahe energialiigi seost). Keemilne termodünaamika vaatleb protsesse nende võimalikkuse, kulgemise suuna ja lõpptulemuste seisukohalt. Reaktsioonikeskkond kui süsteem on kas avatud, suletud või isoleeritud vastavalt energia või massi vahetyuse olemasolule ümbritsevas keskkonnad. (võib muutuda rõhk, ruumala, temperatuur). · Olekuparameetrid- tavaliselt mõõdetavad suurused: temperatuur (T), rõhk (P), ruumala (V), ainehulk(n). · Olekufunktsioon- funktsioon, mis sõltub ainult süsteemi olekust, olekuparameetritest, mit...
anorgaanilised ühendid. Tavaliselt kasutatakse oksüdeerijana kromaate ja permanganaate. 25. Kuidas saab vee kvaliteeti parandada? Redoksreaktsioon PbS+2O2PbSO4. Redoksreaktsioonid on reaktsioonid, kus keemiliste elementide oksüdatsiooniaste muutub- o.a suureneb, kui oksüdeerub ja väheneb, kui redutseerub. Järgneb PbSO4+2H2OPb(OH)2+ SO42-+2H+ . Püriit merevees (summaarne reaktsioon) 4FeS2+15O2+14H2O4Fe(OH)3+ 8SO42-+ 16H+ 26. Aeroobsed ja anaeroobsed protsessid hüdrosfäärid Aeroobne- hapinku juuresolekul (hüdrosfääri pinnakihtides aeroobne hingamine) 1/4"CH2O"=1/8CO2+1/8CH4. Anaeroobne- ilma õhu juurdepääsuta (mere põhjas anaeroobne hingamine) 1/4"CH2O"=1/8CO2+1/8 CH4 27. Reovete jagunemine Olmes või tootmises rikutud vesi, mida peab enne veekogusse või pinnasesse juhtimist puhastama, on reovesi. Jagunemine: · Olme- ehk kommunaalreoveed- suur orgaaniliste ainete sisaldus. Olmereovetel on
Sademeid vaadeldakse atmosfääri sanitarina, saast kantakse maapinnale, mõjutab muldi, taimi ja toiduahelat. Degradatsioon Viljaka mulla, taimekoosluste ja tootmisvõimeliste ökosüsteemide hävitamine. Ehitusdegradatsioon vaadata, kuhu ehitada, huumusmulla koorimine Muldade ebaõige kasutamine huumusesisaldus ja varu peavad jääma tasakaalu Masindegradatsioon suurtraktorid, metsaveotehnika (muldade segipööramine, liigtallamine, seisva pinnavee teke, anaeroobsed tingimused, fosfaatide seostumine alumiiniumiga, vihmausside hävitamine). Maavarade kaevandamine karjääre aastas juurde ca 500 ha, samapalju kaevandusi, langatumine, tuha- ja aherainemäed. Okupatsiooniarmee saaste likvideerimine ca 5 mlrd USD. Klassikaline looduskaitse tagada loodusharulduste ja liikide säilumine. Rask-metallid õhus ja mullas. As, Bi, Cd, Hg, Pb, U suurenenud sisaldused turbakihis ja mullas,
põhjustavad elektrokeemilised reaktsioonid metalli ja elektrolüüdi kokkupuutepinnal. Näited- raua rooste. 115. Korrosioon uitvoolude toimel- Metall korrodeerub välisallikast tuleva voolu toimel. Kaitse-Hea elektrijuhtivuse tagamine relsside ühenduskohtades; Killustiku või kruusa kasutamine kraavide täiteks; Pinnavete ärajuhtimine. 116. Biokeemiline korrosioon- põhjustavad mitmesugused pinnases ja õhus leiduvad aeroobsed ning anaeroobsed mikroorganismid. Näited- Väävlibakterid väävelhapet Lämmastiku bakterid lämmastikhapet 117. Korrosiooni ohtlikkus materjalidele- Kõige ohtlikum -kristallidevaheline korrosioon. Metallipind peaaegu ei muutu, korrosioon levib metalli sisemuses kristallide vahel raskesti jälgitav. Põhjustab ootamatuid avariisid. 118. Konstruktsioonielementide õige paigutus korrosiooni vältimiseks- Ei tohi olla sõlmi, taskuid, süvendeid kuhu võiks koguneda niiskus; Vältida järske üleminekuid ja
olemasolul. Õhu lämmastiku sidumine Looduses on mikroorganisme, mis võivad omastada molekulaarset lämmastikku ja sünteesida sellest oma rakus vajalikud lämmastikku sisaldavad orgaanilised ühendid. Nad esinevad keskkonnas, kas vabalt või sümbioosis kõrgemate organismidega nt taimedega. Mullas vabalt esinevate õhu lämmastikku siduvate bakterite hulka kuuluvad nt clostridium´i spp liigid. Nad on teatavasti anaeroobsed, peritrihhaalse viburite asetusega pulgakujulised bakterid, mis moodustavad spoore. Õhu hapniku olemasolul võivad nad paljuneda ainult siis, kui keskkonnas on aeroobseid hapniku siduvaid baktereid. Lämmastiku allikana võivad clostridiumi spp liigid kasutada ammooniumi soolasid, kuid ka mitmeid lämmastiku sisaldavaid orgaanilisi ühendeid, ning nende puudusel omastada ka molekulaarset lämmastikku. Clostridiumi spp liike peetakse siiski vähese aktiivsusega õhu lämmastiku sidujateks
olemasolul. Õhu lämmastiku sidumine Looduses on mikroorganisme, mis võivad omastada molekulaarset lämmastikku ja sünteesida sellest oma rakus vajalikud lämmastikku sisaldavad orgaanilised ühendid. Nad esinevad keskkonnas, kas vabalt või sümbioosis kõrgemate organismidega nt taimedega. Mullas vabalt esinevate õhu lämmastikku siduvate bakterite hulka kuuluvad nt clostridium´i spp liigid. Nad on teatavasti anaeroobsed, peritrihhaalse viburite asetusega pulgakujulised bakterid, mis moodustavad spoore. Õhu hapniku olemasolul võivad nad paljuneda ainult siis, kui keskkonnas on aeroobseid hapniku siduvaid baktereid. Lämmastiku allikana võivad clostridiumi spp liigid kasutada ammooniumi soolasid, kuid ka mitmeid lämmastiku sisaldavaid orgaanilisi ühendeid, ning nende puudusel omastada ka molekulaarset lämmastikku. Clostridiumi spp liike peetakse siiski vähese aktiivsusega õhu lämmastiku sidujateks
Atmosfäär Atmosfäär Maad ümbritsev õhukiht Troposfäär atmosfääri kõige alumine, 10-15 km paksune kiht, kus leiavad aset peamised ilmastikunähtused. Globaalne õhuringlus suuremõõtmeliste õhuvoolude suhteliselt püsiv süsteem, mille järgi toimub õhumasside ümberpaiknemine maakeral Õhumass kindlate omadustega väga suur õhu hulk, mis on välja kujunenud ühesuguse aluspinna kohal Tsüklon madalrõhkkond Antitsüklon kõrgrõhkkond Mussoon ulatuslik õhuvoolude süsteem, mille korral tuule suund muutub sesoonselt vastupidiseks Passaat püsivalt ekvaatori poole puhuv tuul Kasvuhoonegaasid atmosfääris olevad gaasid, mis neelavad soojuskiirgust Osoonikiht neelab ultraviolettkiirgust Happesademed happelise reaktsiooniga sademed, mis tekivad atmosfääri saastamise tagajärjel õhku paiskunud gaasiliste väävel- ja lämmastikoksiidide lahustumisel veepiisakestes Kiirgusbilanss on maa aluspinnas neeldunud ja...
põhjustavad elektrokeemilised reaktsioonid metalli ja elektrolüüdi kokkupuutepinnal. Harilikult muutub ka niiskuskelme elektrolüüdiks, kuna selles lahustuvad õhust mitmesugused gaasid (H 2S, CO2, SO2) ning soolad ümbritsevast keskkonnast (NaCl, CaCl2 jt). Näiteks raua rooste on erinevate hüdraatunud raudoksiidide segu: Fe2O3 ¢xH2O või xFeO ¢yFe2O3 ¢ zH2O Biokorrosiooni põhjustavad mitmesugused pinnases ja õhus leiduvad aeroobsed ning anaeroobsed mikroorganismid. Näiteks sulfaatredutseerivad bakterid redutseerivad sulfaatioonid sulfiidioonideks, viimased aga reageerivad rauaga, moodustades raudsulfiidi. On baktereid, mis valmistavad väävli aatomeid sisaldavatest ainetest väävelhapet ja lämmastiku aatomeid sisaldavatest ainetest lämmastikhapet. Happed reageerivad aga nii metallide kui ka muude materjalidega. 7. Kuidas kaitsta metalli korrosiooni eest? Kaitsekatted 1.1. Metallkatted
TOIDUHÜGIEEN 1.LOENG Toiduseaduse eesmärk: Tagada tarbijale tervislik ja ohutu ja igakülgselt nõuetele vastav toit Tagada, et tarbijal oleks piisavalt onfot oma valiku tegemiseks TERVIST OHUSTAVAD TEGURID (TOP 5) looduslikud mürgid: seened, marjad, taimed. Valed toitumisharjumused toidulisandid keskkonna saastatus patogeensed mikroorganismid (bakterid jms) MIS ON TOIDUHÜGIEEN? Mitte ainult puhtus vaid ka tööharjumused Meetmete summa, mis on vajalik toidu ohutuse ja tervislikkuse tagamiseks SEE ON: Toiduainete saastumise ärahoidmine Tervistkahjustavate mikroorganismide paljunemise ärahoidmine Tervistkahjustavate mikroorganismide hävitamine TOIDUHÜGIEEN Inimesed Toiduaine Ruumid, seadmed, vahend...
põhjustavad elektrokeemilised reaktsioonid metalli ja elektrolüüdi kokkupuutepinnal. Harilikult muutub ka niiskuskelme elektrolüüdiks, kuna selles lahustuvad õhust mitmesugused gaasid (H 2S, CO2, SO2) ning soolad ümbritsevast keskkonnast (NaCl, CaCl2 jt). Näiteks raua rooste on erinevate hüdraatunud raudoksiidide segu: Fe2O3 ¢xH2O või xFeO ¢yFe2O3 ¢ zH2O Biokorrosiooni põhjustavad mitmesugused pinnases ja õhus leiduvad aeroobsed ning anaeroobsed mikroorganismid. Näiteks sulfaatredutseerivad bakterid redutseerivad sulfaatioonid sulfiidioonideks, viimased aga reageerivad rauaga, moodustades raudsulfiidi. On baktereid, mis valmistavad väävli aatomeid sisaldavatest ainetest väävelhapet ja lämmastiku aatomeid sisaldavatest ainetest lämmastikhapet. Happed reageerivad aga nii metallide kui ka muude materjalidega. 7. Kuidas kaitsta metalli korrosiooni eest? Kaitsekatted 1.1. Metallkatted
3. Elu areng Maal tekkimisest kuni Kambriumi plahvatuseni Planeet Maa on u 4,5 miljardit aastat vana. Esimesed elu jäljed on leitud 2(3,8) miljardi vanustest kivimitest – Ontario järve äärest bakterite ja vetikate mikrofossiilid. Vanimad elusorganismid olid ainuraksed tuumata organismid – bakterid ja arhed(koos moodustasid klassikalises süstemaatikas eeltuumsete ehk prokarüootide riigi). Algselt olid need anaeroobsed heterotroofid. Nende evolutsioonid arenesid fotosüntees, mis tõi vaba hapniku atmosfääri, ja aeroobne hingamine, mis tekitas hapniku kasutamise ja talumise võmaluse. Murranguliseks sündmuseks elu ajaloos oli päristuumsete ehk eukarüootsete rakkude teke üsna Proterozoikumi alguses. Tunnustatuima hüpoteesi järgi või see toimuda endosümbioosi teel ehk üks suurem rakk neelas alla teisi väiksemaid rakke, kes jäid suuremasse rakku
põhjustavad elektrokeemilised reaktsioonid metalli ja elektrolüüdi kokkupuutepinnal. Harilikult muutub ka niiskuskelme elektrolüüdiks, kuna selles lahustuvad õhust mitmesugused gaasid (H 2S, CO2, SO2) ning soolad ümbritsevast keskkonnast (NaCl, CaCl2 jt). Näiteks raua rooste on erinevate hüdraatunud raudoksiidide segu: Fe2O3 ¢xH2O või xFeO ¢yFe2O3 ¢ zH2O Biokorrosiooni põhjustavad mitmesugused pinnases ja õhus leiduvad aeroobsed ning anaeroobsed mikroorganismid. Näiteks sulfaatredutseerivad bakterid redutseerivad sulfaatioonid sulfiidioonideks, viimased aga reageerivad rauaga, moodustades raudsulfiidi. On baktereid, mis valmistavad väävli aatomeid sisaldavatest ainetest väävelhapet ja lämmastiku aatomeid sisaldavatest ainetest lämmastikhapet. Happed reageerivad aga nii metallide kui ka muude materjalidega. 7. Kuidas kaitsta metalli korrosiooni eest? Kaitsekatted 1.1. Metallkatted
· Vetikametsad pigem jahedamates vetes Paleobiogeograafia · Kirjeldab ja seletab möödunud aegade elustikku ajas ja ruumis · Tugineb paleontoloogilistele leidudele, andmetele paleoklimatoloogiast, paleogeograafiast ja laamtektoonikast, kaasaegse biogeograafia seaduspärasustele · ARHAIKUMI EOON 4600-2500 milj.a.t. Moodustus maakoor ja kondenseerus vesi ookeanidesse Varaseimad organismid olid prokarüoodid, tõenäoliselt anaeroobsed heterotroofid, esmased fotosünteesijad tsüanobakterid 3500 milj. a.t. tekkisid esimesed stromatoliidid Elu tekke kindlamad tõendid: 2700 milj.a.t. orgaanilised molekulid Austraalia kivimites (Pilbara) · PROTEROSOIKUMI EOON 2500-542 MILJ.A.T. Teada kolm kontinentide jäätumist, viimane eooni lõpus Vanimad mikrofossiilid (bakterid ja vetikad) 2000 milj. a.t. Tsüanobakterid moodustavad ohtralt stromatoliite
põhjustavad elektrokeemilised reaktsioonid metalli ja elektrolüüdi kokkupuutepinnal. Harilikult muutub ka niiskuskelme elektrolüüdiks, kuna selles lahustuvad õhust mitmesugused gaasid (H 2S, CO2, SO2) ning soolad ümbritsevast keskkonnast (NaCl, CaCl2 jt). Näiteks raua rooste on erinevate hüdraatunud raudoksiidide segu: Fe2O3 ¢xH2O või xFeO ¢yFe2O3 ¢ zH2O Biokorrosiooni põhjustavad mitmesugused pinnases ja õhus leiduvad aeroobsed ning anaeroobsed mikroorganismid. Näiteks sulfaatredutseerivad bakterid redutseerivad sulfaatioonid sulfiidioonideks, viimased aga reageerivad rauaga, moodustades raudsulfiidi. On baktereid, mis valmistavad väävli aatomeid sisaldavatest ainetest väävelhapet ja lämmastiku aatomeid sisaldavatest ainetest lämmastikhapet. Happed reageerivad aga nii metallide kui ka muude materjalidega. 7. Kuidas kaitsta metalli korrosiooni eest? Kaitsekatted 1.1. Metallkatted
Püriit merevees (summaarne reaktsioon) 4FeS2 + 15O2 + 14H2O 4Fe(OH)3 + 8SO42 + 16H+ 61 62 Reovesi Aeroobsed ja anaeroobsed protsessid hüdrosfääris Olmes või tootmises rikutud vesi, mida peab enne Aeroobne hapniku (õhu) juuresolekul (hüdrosfääri veekogusse või pinnasesse juhtimist puhastama, on pinnakihtides aeroobne hingamine) reovesi. 1/4 "CH2O" + 1/4 O2 = 1/4 CO2 + 1/4 H2O Kasutuses olnud ja loodusesse tagasi juhitav vesi on
juurevigastuste, oksakohtade kaudu. sümptomid: puu kiratsemine ja kuivamine Kandseened: torikulaadsed seened suudavad jne. Esimedes sümptomid ei pruugi olla tegutseda aeroobses keskkonnas. surmavad. Seen toitub hüüfidega. Seente Anaeroobses keskkonnas on puidu elutsükkel: A)joonis: 1)Zoospoorid, mädanemise kiirus ääretult väike ja seda sporangiospoorid, koniidid, keamüdospoorid tekitavad anaeroobsed bakterid. Kottseened 2) Suguta paljunemine- geneetiliselt identne võivad ka puitu lagundada. Puitu nakkusallikas massiliseks lagundavad ka putukad-mehaaniline produtseerimiseks. 3) vegetatiivne kasv- lagundamine. Kandseened ei ole ainult hüüfid, mütseel (toitub hüüfidega) 4) halvad. Kui lõpeks puidu lagundamine, siis suguline paljunemine- et tagada geneetiline elu lõpeks 40 a jooksul
TTÜ | MIHKEL HEINMAA | MMIX SÜGIS raku sees, mõni kord ka raku sisse hulgaliselt väikesi spoore. Esinevad sageli sümbiontidena (samblikes, vetikates, käsnades). (Vees on kasvu piirajateks fosfor ja lämmastik, sinivetikad saavad vohada seepärast, et kasutavad õhulämmastikku). On olemas aeroobsed ja anaeroobsed. Aeroobid on oblikatoorsed ja fakultatiivsed aeroobid. Obligatoorsed aeroobid on need, kes elavad ainult hapniku keskkonnas. Fakultatiivsed on need, kes elavad küll hapnikukeskkonnas, kuid suudavad elada ka hapniku vaeses keskkonnas. Anaeroobid, kes ei ela hapnikukeskkonnas, obligatoorsed ja fakultatiivsed on jällegi obligatoorsed ei talu hapniku, fakultatiivsed taluvad, kuid ei tarvita hapnikku. Anaeroobide hulgas on baktereid, kes hingavad teiste ühendite hapniku, näiteks nitraate
Vetikad +¿ 3−¿ kasutavad ära orgaanilise aine lagunemise lõpp-produkte - CO2 , NH ¿4 , PO ¿4 . Sümbioosis. 2) Aeroobsed – Aeroobsetes tiikides leidub vaba lahustunud hapnikku kogu veemassis. Reostuskoormus on madalam kui fakulatiivsetes tiikides. Aeroobseid tiike kasutatakse tavaliselt peale fakulatiivseid tiike järel parandamaks puhastatava vee kvaliteeti. 3) Anaeroobsed – Anaeroobsete tiikide reostuskoormus on nii kõrge, et kogu veemassis puudub alati vaba hapnik. Neid tiike kasutatakse rohkelt heljumit sisaldava vee eelpuhastuseks. Tiigi põhja settiv heljum moodustab settekihi, mis vajab perioodilist eemaldamist. Puhastamine võib toimuda mitmeaastase vahega. Kõrgel veetemperatuuril laguneb põhjasete anaeroobselt, mille tulemusena eraldub gaasiline metaan. Gaasimullid võivad tõsta pinnale mudahelbeid
moodustatud spoor on resistentne kuumutamisele, külmutamisele, kemikaalidele ja teistele ebasoodsatele tingimustele, mis toimuvad toidu töötlemise ning ettevalmistamise ajal. Nende tingimuste juures vegetatiivne rakk hävib, kuid spoorid jäävad eluvõimelisteks ning vajavad inaktiveerumiseks karmimaid tingimusi. Tähtsamad spoore moodustavad bakterid kuuluvad perekonda Bacillus. Nad on aeroobsed või fakultatiivselt anaeroobsed pulgakujulised mikroobid. Bacillus liigid võivad põhjustada toidu riknemist või toidutekkelisi haiguseid. Teine oluline grupp spoore moodustavaid baktereid on Clostridium’i liigid. Enim tuntud Clostridium’i põhjustatud toidutekkeline haigus on botulism. Kuigi igal aastal teatatakse väga üksikuid haigusjuhtumeid ning inimesed tervistuvad õigeaegsel ravimisel, on haigus inimeste seas siiski väga kardetud (Cousin, 2003).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
