Kliima Kuuba kliima on troopiline ja seda kujundavad kirdepassaadid. Tänu oma paiknemisele tuulte suunaga pikiti idast-läände , puhuvad Kuubal värskendavad passadid. Talvel toovad need tuuled põhjast külmad õhumassid, mis küll ei valitse saare kohal väga kaua. Saare idapoolne osa on soojema ilmaga, kui läänepoolne. Temperatuuri ööpäevane kõikumine suureneb, kui liikuda rannikult rohkem sisemaa poole. Keskmine aastane temperatuur on 24O ja temperatuuri amplituud 13O. Kõige soojem kuu on august, kus keskmine temperatuur küündib 32O kraadini. Külmim kuu on jaanuar, keskmise temperatuuriga 21O. Novembrist aprillini on Kuubas kuiv periood ja maist oktoobrini vihmane periood. Kõige rohkem sajab juuli kuus, ligi 182mm, ja kõige vähem märtsis, ligi 46mm. Aastane sademete hulk on 1190mm. Kliima võrreldes Eestiga Aastane sademete hulk on Eestis väiksem, kuna Eesti asub ookeanist kaugemal ning aasta
Ül 1 Sirgjooneliselt liikuva keha asukoha sõltuvus ajast on antud võrrandiga: . Leida: 1) Kiiruse & kiirenduse sõltuvust ajast (v & a). 2) Joonestada tee pikkuse, kiiruse & kiirenduse graafikud. 3) Määrata graafiliselt keha kiirendus & kiirendus ajamomendil t=4,5s. 4) Arvuta 7 s jooksul läbitud tee pikkus. 1) ) 2) 3) v= -5,2 m/a (pidurdus) a=9 m/s2. 4) Läbikäidud teepikkus mööda x koordinaati võrdu t x v a 1 7 0 -12 2 2 -9 -6 Ül 2 Tornist, mille h=25 m visatakse horisontaalselt kivi kiirusega v0=15 m/s (algkiirus) 3 -9 -12 0 an) 4 -20 ...
Ökoloogiline tegur- Organismi elutegevust mõjutav keskkonnategur. Abiootiline tegur Eluta looduse keskkonnategur. ( nt : Päikesekiirgus , tuul ...) Biootiline tegur-Eluslooduse keskkonnategur . ( kaks lindu, sümbioos, herbivooria.... ) Fotoperiodism- Organismi reaktsioon valguse ja pimeduse muutustele. ( Lilleõied avanevad päeval ja öösiti kinni.) Ökoloogiline amplituud- Ökoloogilise teguri intentsiivsusevahemik , milles organism saab areneda, elada ja paljuneda. Alumine taluvuslävi- Ökoloogilise teguri intensiivsuse tase, mille alanedes organismi areng seiskub. Ülemine taluvuslävi- Ökoloogilise teguri intensiivsuse tase , mille tõustes organismi areng seiskub. Antropoloogne tegur - Inimmõju keskkonnale ( Keskkonna reostus , liigne küttimine ... ) Sümbioos- Eri liiki organismide vasastikku kasulik kooselu vorm. Kommensalism - Eri liiki organismide kooselu vorm mis on ühele kasulik teisele kahjutu. Konkurents - Sama või eri liiki orga...
VILJANDI KUTSEÕPPEKESKUS Holograafia Referaat Koostaja Martin Vooremäe AV13 Juhendaja Lilian Tambek VANA-VÕIDU 2015 Sisukord Sisukord...................................................................................................................... 2 Sissejuhatus............................................................................................................... 3 Holograafia................................................................................................................. 4 Ajalugu....................................................................................................................... 5 Tööpõhimõte............................................................................................................... 6...
2) jäätmete lagunemine prügimägedel 3) loomakasvatusmahtude kasv 4) riisikasvatuse laienemine Veeaur · aurumine aluspinnalt · eraldub atmosfääri vulkaanipurskel, kuumaveeallikatest · fossiilsete kütuste põletamisel ( soojuselektrijaamad, transport, metallurgia, lubja tootmine) · Tagab veeringe ja sademete tekke- ühtlustab õhutemperatuuri, vähendab erinevusi. mereline ja mandriline kliima( temperatuuri amplituud on väiksem, suvi jahedam, talv soojem, pehmem, niiskem) · ühtlustab õhutemperatuuri, vähendab selle erinevusi. · suurendab kasvuhoone efekti. Atmosfääris kujuneb kliima pilvede teke, sademed, tuul. Atmosfääris on kihiline ehitus: Tropsfäär, stratosfäär, mesosfäär, termosfäär, ionosfäär, eksosfäär. Temperatuuri muutused: temperatuur langeb 1 km kohta kuus kraadi rõhk lange 100 mmHg 1 km kohta. Troposfäär · enamus hapnikust elukeskkond
Bioloogia kordamine kontrolltööks 18.10.11 ÖKOLOOGILISED TEGURID (LIIGITUS + NÄITED) KESKKONNATEGURID: 1) abiootilised - Kliima (temperatuur, niiskus, valgus, O2 sisaldus) - Elukeskkond (õhk, muld, vesi) 2) Bioloogilised- nt liigikaaslased, teised liigid - Antropogeensed (kuidas inimesed mõjutavad organismide elu) VALGUSE JA TEMPERATUURI MÕJU ORGANISMIDELE Nähtav valgus on vajalik rohelistele taimedele fotosünteesiks. Infravalgus- pikalainelisem infrapunakiirgus ( 760 nm...1mm) Ultravalgus- lühilainelisem ultraviolettkiirgus (vahemikus 380 kuni 10 nm) Infra- ja ultravalguse toime: Infravalgus ehk soojuskiirus võimaldab kõigusoojastel organismidel end valguse käes soojendada (tõsta oma kehatemperatuuri). Valguse intensiivsuse suurenemisel organismi jaoks, võib tekkida ülekuumenemisoht ning siis püüab organism varjuda. Taimedel on selle jaoks aga kaitsekohastumised. Nt õistaimed pöörava...
VPS-i ja ostsilloskoopi Kasutades manuaalreziimi, muudame toiteallika pinget. Pinge tõustes mootori pöörlemissagedus kasvab, pinge langedes kahaneb. Mootori ühe täispöörde puhul suutsime ostsilloskoobilt tagasisideahela signaalist lugeda 15 täisvõnget. Kasutades ostsilloskoopi mõõtsime mootori tagasisideahela signaali sagedust ja amplituudi toitepingel 1 - 12 V, ühe voldise sammuga. Pinge (V) Sagedus (Hz) Amplituud (V) 1 ? 0,003 600 2 ? 0,5 Tagasisidesignaali sagedus (Hz) 500 3 300 1,5 4 250 2,8 400
(joonis1 + x=x0sinwt) Harmoonilisi võnkumisi iseloom. Järgmised suurused: T ja f. Min ajavahemikku T, mille järel keha liikumine täielikult kordub nim. Perioodiks. Ühik 1s. Matemaatilise pendli korral T=2ÕÖ(l/g), vedrupendli korral T=2ÕÖ(m/k). Sageduseks f nim. Võngete arvu ajaühikus. Ühik 1Hz. Ringsageduseks w nim. Kehavõngete arvu 2Õs jooksul. w=2Õf ühik 1/s. Faasiks g nim. Sin või cos märgi järel olevat suurust. g=wt ühik 1rad. Hälve on kaugus tasakaaluasendist x=1m. Amplituud x0=1m on max kaugus tasakaaluasendist e. Max hälve. Võnkeamplituudi järsku kasvamist perioodilise välismõju sageduse kokkulangemisel süsteemi vabavõnkumise sagedusega nim. Resonantsiks. Nähtuse tekkimise tingimuseks ongi sageduste võrdne. Laine Laine on võnkumise edasikandumine ruumis. Laines toimub energia edasikandumine, kuid ei toimu võnkuva keskkonna edasikandumist. (joonis1) Laine pikkus l (m) on vähim kaugus kahe sünkroonselt võnkuva punkti vahel
ELEKTROMAGNETLAINE KUJUTAB ENDAST MUUTUVATE ELEKTRI- JA MAGNETVÄLJADE SÜSTEEMI, MIS LEVIVAD RUUMIS KIIRUSEGA 3•10 M/S. ELEKTROMAGNETLAINET SAAB UURIDA: 1) VAADELDES LAINET MINGIS RUUMIPUNKTIS VÕIME MÕÕTA LAINE PERIOODI (T) JA 2) VAADELDES LAINET MINGIL AJAHETKEL SAAME GRAAFIKULT MÕÕTA LAINEPIKKUST (λ). VALGUSLAINED ON ELEKTROMAGNETLAINED, MIS KOOSNEVAD AJAS PERIOODILISELT MUUTUVATEST NING RISTI PAIKNEVATEST MAGNET- JA ELEKTRIVÄLJAST NING MILLE LAINELINE OLEMUS AVALDUB RUUMIS LEVIVATE ELEKTRI- JA MAGNETVÄLJADE PERIOODILISES MUUTUMISES. VALGUSLAINE ON RISTLAINE, SEST ELEKTRI-JA MAGNETVÄLJADE MUUTUSED TOIMUVAD RISTI LAINE LEVIMISSIHIGA. NÄGEMISAISTINGU PÕHJUSTAB ELEKTRIVÄLJA MÕJU MEIE SILMALE. LAINEFRONT- SAMAS FAASIS VÕNKUVATE PUNKTIDE PIND JA ERIJUHUL VÕIB SEE OLLA KA TASAPIND. LAINEFRONT ERALDAB LAINETE POOLT HÄIRITUD RUUMIOSA SELLEST RUUMIST, KUHU LAINED POLE VEEL JÕUDNUD. VALGUSLAINED ON KERALAINED- VALGUSALLIKAST EEMALDUDES LEVIVAD N...
6dB ja telefoni kauguse parandustegur (parameeter TA) on 6. Signaali sumbuvus on 30dB/km. P = 10(x/10)/1000, x dBm, P watt , TA=6 , (1TA=550m) kaugus ~= TA * 0.55 = 3km, 3 * (-30) = -90 P = 10w x = 40dBm P2=40 dBm + 10 dB – 90 db + 6dB = -34 dBm x-dBm, P-W 7. Leida mürapinge efektiivväärtus, kui sidekanalis, mille ribalaius on 100Hz, tagatakse signaali ülekandekiirus 1000bit/s. Infosignaali (siinuseline) amplituud on 44.5V. (+- 10%) c = B * log2(1 + S/N) c- signaali bitikiirus B-ribalaius S/N- mürapinge efektiivväärtus S/N = 2c/B – 1 S/N = 21000/100 – 1 = 1023 W 8. GSM 1800 võrgu üleslüli sagedusvahemik on 1710 … 1785 ja allalülil 1805 … 1880 MHz. Riigis X otsustati eraldada ühele operaatorile sagedusala 6.8 MHz. Mitu erinevat operaatorit võiks olla? 1785 – 1710 = 75 MHz 75 / 6.8 = 11 operaatorit 9
astme tarbijaid Toiduahel toitumissuhete alusel reastatud organismide jada, millesse kuuluvad produtsendid, konsumendid ja desturendid Toiduvõrk omavahel põimunud toiduahelate kogum ühes ökosüsteemis Tootja produtsent. Toiduahela esimesse lülisse kuuluv autotroofne organism( taim, osa protistidest ja baktereist) Troofiline tase toiduahela lüli; eristatakse tootjaid, tarbijaid ja lagundajaid Ökoloogiline amplituud ökolloogilise teguri intensiivsusvahemik, milles organism saab areneda, elada ja paljuneda Ökoloogiline tasakaal ökosüsteemi kuuluvate populatsioonide arvukuse pikaajaline stabiilsus Ökoloogiline tegur keskkonnategur. Organismide elutegevust mõjutav keskkonnategur, mis tuleneb ümbritsevast elusast ja eluta loodusest; jaotatakse abiootilisteks ja biootilisteks Ökoloogilise püramiidi reegel iga järgneva troofilise taseme biomass on ligikaudu 10% eelneva taseme biomassist
ühtekuuluvus, tööjaotus, kultuur. 22. Millised on abiootilised ja biootilised tegurid, mis erinevaid organisme mõjutavad? Abiootilised tegurid on ökoloogilised tegurid, mis tulenevad organisme ümbritsevast eluta loodusest. Nt: valgus, temperatuur, niiskus, tuul, pH jms. Biootilised tegurid on ökosüsteemis esinevad mõjurid, mis lähtuvad organismide kooseksisteerimisest.Nt: konkurents, toit, inimmõju, vastassugupool 23. Mis on ökoloogilne amplituud ja mis on ökoloogiline optimum? Ökoloogiline amplituud on mingi ökoloogilise teguri intensiivsuste vahemik, milles vaadeldava taksoni isendid saavad elada, kasvada ja paljuneda. Ökoloogiline optimum – kõige soodsam tingimus kus organism hakkama saab, sõltub organismi iseärasustest. 24. Mis on parasitism, too näiteid parasiitsetest organsimidest? Parasitism, teisisõnu nugilisus, on kahe organismi vaheline suhe, kus üks organism kasutab teist enda elutegevuseks.
on tajul omad seaduspärasused, vahel pisut salapärased. Põhimõtteliselt on see, mida me tajume, niisama konkreetne ja objektiivne kui see, mida me mõtleme. Tajutav helivaljus on ilmselt tihedalt seotud amplituudiga. Sellesama amplituudi muutmine paneb vahetult võnkuma kõrva trumminaha, ning väga raske on ette kujutada, kuidas inimene imepisikesi trumminaha võnkumisi tajub kuristavalt valju helina. Inimkõrva suutlikkus helisi vastu võtta on tõepoolest hämmastav. Kõige valjema heli amplituud, mida inimene tajub, ilma et sellega kaasneks valuaistingut on umbes kümme miljonit korda suurem kui kõige vaiksema tajuva heli amplituud. Järelikult kui rääkida helivaljusest amplituudi terminites, siis kuluks selleks suur hulk arve. Kuid on olemas teine, parem võimlaus. Oleme juba kogenud, et lihtsam on rääkida tasemest, võttes kasutusele suhtelise ja logaritmilise ühiku detsibelli. See, kui tillukesi helitaseme erinevusi inimene tajub, sõltub heli astmest. Mõistliku
Transduktsioon on proksimaalse stiimuli energia ülekanne närvisüsteemi Kodeerimine on distaalse stiimuli omaduste tõlkimine närvisüsteemi koodidesse Aisting on sõlmimata taju omadus ehk kvaal (taju aatom) Taju on sõlmitud representatsioon ehk taju molekul Tajumulje on teadvustatud ja terviklik representatsioon Kuidas kulgeb taju protsess kuulmises, haistmises, maitsmises ja kehameeltes? Kuulmises heli- proksimaalne stiimul (laine amplituud, sagedus, struktuur, ajaline erinevus), millele vastab aisting (valjus, kõrgus, tämber, suund)- transduktsioon ja kodeerimine-teo basilaarmembraani karvarakkude liikumine ja selle kaks koodi: > 500Hz - membraani deformeerumise asukoht (mida lähemal ovaalaknale, seda kõrgem) < 5000Hz - retseptorrakkude laenglemissagedus. 500 5000 Hz toimivad mõlemad Maitsmises proksimaalne stiimul-happed (aisting hapu), naatrium (aisting soolane), mürgised
Metatees keelevääratus, häälikuid hääldatakse teistsuguses järjekorras kui seda võiks eeldada: praegu-paergu. Siirdehäälikud kahe kõrvuti asetseva konsonandi vahele hääldatakse (tahtmatult) veel lisahäälik, vokaal või konsonant: leh(e)m. kal(a)pa: tekib, kui l konsonandina hääldatakse lõpuni (svaa-vokaal) st siirdehäälikud tekivad hääldamise hõlbustamiseks. Häälelainete akustiline kirjeldamine Igasugust võnkumist iseloomustab võnkumise sagedus ja amplituud (ulatus). Sagedust mõõdetakse täisvõngete hulgaga sekundis. Amplituudi kirjeldatakse vahemaana tasakaaluasendi ja piiriasendi vahel (maksimaalne amplituud). Hääle võnkumist võib käsitleda ühelt poolt lihtsustatult, mil jälgitakse vaid ühe üksiku õhuosakese liikumist erinevate häälte tekitamisel. Häälelaine puhul tuleb vaadelda paljusid kõrvutiolevaid õhuosakesi. Häälelaine tervikuna liigub vaid ühes suunas, ehkki selles sisalduvad üksikud
Võnkumine ja lained Võnkumiseks nimetatakse perioodiliselt korduvat liikumist. Võnkumist iseloomustavad võnkeperiood ja sagedus. Sageduse tähis on f ja ühik herts (Hz). 1Hz= 1s-1 (üks täisvõnge sekundis). Perioodi tähis on T , ühik sekund (s). Periood näitab ühe täisvõnke sooritamiseks kulunud aega Harmooniline liikumine kordub kindlate ajavahemike järel ja toimub siinuseliselt (võnke graafikuks on sinusoid ). Harmoonilist võnkumist saab kirjeldada funktsioonina xm on võnke amplituud ehk maksimaalne hälve, φ on algfaas ja ω nurkkiirus (rad/s). Kuna nurkkiirus on võrdeline võnkesagedusega, nimetatakse teda ka nurksageduseks. Harmooniliselt võnkuvale oakesele mõjuv jõud on suuruselt võrdeline osakese hälbega ja suunalt vastupidine. Harmooniliselt võnkuvad kehad on näiteks vedru ja pendel. Vedru sagedust ja perioodi saab arvutada valemiga (nurkkiirus, nurksagedus) (võnkeperiood)
S-lained on aga vaid keha kuju muutvad elastsed deformatsioonid ega levi vedelas keskkonnas. Pinnalaineid on kahte liiki. Rayleigh' lained panevad maapinna lainetama vertikaalsuunaliselt nagu merepinna. Love' i lained aga võngutavad maapinda horisontaalselt, risti laine levikusuunaga. Just pinnalained tekitavad maavärinate purustusi, kuna nende toime on isegi S-laintetest aeglasema leviku tõttu kõige pikaajalisem, deformatsioonide amplituud aga kõige suurem. Maavärinate iseloomulikke parameetreid asukohta, kolde sügavust, maavärina intensiivsust, maapõue rõhkude suundi hinnatakse seismograafi abil, mis registreerib maapinna võnkumise ja selle põhjustanud seismilised lained seismogrammina. Rannalähedase merepõhja vertikaalsuunalistel nihetel moodustuvad 15-40 meetri kõrgused ja kiirusega 400-800 km/h maa poole tormavad hiidlained e. tsunamid. Kõiki kivimmaterjali liikumisi nõlval raskusjõu mõjul nim
1.) Millisel poolkeral asuvad antud kohad? Mõlemad asuvad lõunapoolkeral Lõuna- Ameerikas. Peaaegu samal laiuskraadil. 2.) Kumb neist asub ilmselgelt kõrgmäestikus? La Paz 3.) Millises kuus on Cuiabas kõige külmem, millises kõige soojem? Kirjuta kuud ja temperatuurid. Külmem kuu: 22°C, juunis Soojem kuu: 27°C, oktoobris 4.) Seega milline on temperatuuri amplituud? Temperatuuriamplituud on väike vaid 5° 5.) Kas see vastab pigem merelisele või mandrilisele kliimale? Mandrilisele kliimale X variandid. 4.) Vii numbritega kokku õiged (4p) Kujutatav objekt Sobiv kaardiliik 1. Eesti reljeef topograafiline 1 2. Tädi Maali kodutalu turismi 3 3
luiteid, mis võivad oma asukohta muutes ohustada ka inimtegevust. Liikuvad liivad takistavad taimede kasvamist. Kliima Kõrbete kõige tähtsam kliimatunnus on väike sademetehulk. Aasta keskmine jääb tavaliselt alla 250 mm. Sajab tavaliselt talvel. Sademed esinevad tavaliselt kas vihmana või uduna. Kui välja jätta külmakõrbed, ületab aurumine sademeid. Kõrbi iseloomustab temperatuuri aastase ja ööpäevase käigu suur amplituud, see on põhjustatud pidevast kõrgrõhkkonnast ja temperatuuri inversioonist, mis ei lase tekkida pilvkattel. Kõrbete levikut mõjutavad mäed, mis takistavad vihmapilvede liikumist. Kõrbetele on iseloomulik suur kuivus. Mõnel aastaajal ei saa maapind üldse niiskust. Vahel sajab nn. kuiva vihma, mis tähendab, et sademed auravad õhus, jõudmata maapinnani. Õhutemperatuur muutub kõrbes ööpäeva jooksul suurtes piirides. Hele liiv peegeldab enamiku soojusest atmosfääri tagasi ega
Vabanevad pinged levivad koldest eemale seismiliste lainetena, eristatakse keha- ja pinnalaineid. Kehalainete seas eristatakse pikilaineid (levivad keskkonda liikumise suunas kokkusuruvate ja väljavenitavate impulssidena, levivad ka vedelikes) ja ristilaineid (levivad keskkonna liikumissuunaga risti deformeerivate impulssidena, ei levi vedelas keskkonnas).Just pinnalained tekitavad maavärinate purustusi, kuna nende toime on kõige pikaajalisem ja deformatsioonide amplituud kõige suurem. Maavärina kolle koht maapõuse, kust algab kivimite rebestumine. Epitsenter vahetult kolde kohal maapinnal olev paik. Seismograaf seade, mis registreerib maapinna võnkumise ja selle põhjustanud seismilised lained seismogrammina.Tsunami - hiidlaine Maavärinad tekivad ookeanide keskahelikes (tekivad arvukad madalad, paari km sügavuse koldega maavärinad), laamade vahevööse vajumise vööndeis (kolle jääb maapinnast kuni 670
Seega on tsükli teise osa pikkus T2 võrdeline sisendpingega Ux. Mõõtetulemuse saamiseks täidetakse T2 loendusimpulssidega. Sobiva impulsside kordussageduse korral annab indikaator mõõtetulemuse juba pinge ühikutes voltides. Joon 2. Pinge kuju integraatori sisendis ja väljundis Alalispingele lisanduva vahelduvhäire korral on integreeriva voltmeetri toime selline, et vähendab oluliselt vahelduvhäire mõju. Kui siinuselise häirepinge amplituud on Uh ja sagedus fh , on maksimaalne veapinge väärtus Nagu saadud avaldisest näha on sagedustel, kus fh = 1/Ti , 2/Ti jne, veapinge väärtus null. Kui vahelduvhäire sagedus on teada, tuleks integreerimisaeg Ti valida nii, et ta sisaldab täisarvu häirepinge perioode. Integreerimisaeg Ti (ja sellega mõõtmistsükli kogupikkus) sõltub kaudselt mõõte- tulemuse kohtade arvust, mis on näidu järgi määratav. Võimalikud integreerimisajad on 0,1..
ekliptika suhtes, samuti Maa mõõtmete olemasolu. Nii on Kuu näiv pöörlemine Maa suhtes kiirem, kui Kuu Maale lähemale tulles tiirleb kiiremini, ja aeglasem, kui Kuu on Maast kaugemal, kuna aga tegelik pöörlemine on ühtlasem. Optilise libratsiooni tõttu on Kuu pinnast näha 59%. Füüsikaline libratsioon on võimalik Kuu ebasümmeetrilisuse tõttu: kui Kuu kaldub kõrvale oma orientatsioonist, pööravad tõusu-mõõnajõud ta tagasi ja ta hakkab võnkuma. Selle amplituud on siiski palju väiksem optilise libratsiooni omast. Esimesed fotod Kuu tagaküljest edastas Nõukogude automaatjaam Luna 3. "Igavese päikese tipp" Astronoomid on avastanud Kuul "igavese päikese tipu" piirkonna, kus Päike kunagi ei looju. See avastus tehti kosmoseaparaadi Clementine poolt tehtud piltide põhjal. Uurijad võrdlesid erinevate piirkondade valgustatust Kuu erinevate päevaaegade jooksul. 73- kilomeetrise Peary kraatri serv on päikese käes terve Kuu ööpäeva, st alati
Ökoloogilised tegurid Ökoloogilised tegurid-organismide elutegevust mõjutavad keskkonnategurid. Jaotuvad kolmeks: 1)abiootilise teg.(eluta loodus) *kliimateg.-temp,sademed,niiskus,valgus,tuul *elukeskkond-õhk,vesi,muld 2)biootilised teg.(elus loodus-org.kooselu)-mõju võib olla kasulik,kahjulik või neutraalne.Kõik teised org., taimed,loomad. 3)antropogeensed teg.(inimtegevuse mõju). Valguse mõju organismidele: *rohelistele taimedele fotosünteesiks *niidul kasvavad valguselembelised taimsed,sest nad tahavad palju valgust *mullamutt,aga ei vaja valgust,sest tema silmad on taandarenguga. *hämaras ja videvikus tegutsevatel loomadel on arenenud väga suured silmad Päevase valgusperioodi pikkus mõjutab organismide elutegevust: Fotoperiodism-org. reaktsiooni ööpäevase valgus-ja pimedusperioodi muutus ( avaldus taimeriigis,ehituslikud ja talituslikud muutused,õite moodustamine) Vastavalt sellele eristatakse ...
FÜÜSIKA KT 1. Valgus kui elektromagnetlaine: Laineoptika- käsitleb valgust, kui elektromagnetlainet. Valguslaine- ristlaine. Koosneb ristsuunas võnkuvaist elektri- ja magnetväljast, mis muutuvad perioodiliselt. Valguslainet iseloomustavad suurused: periood T (1s)- aeg, mis kulub valguslainel ühe lainepikkuse läbimiseks. lainepikkus (1nm) - näitab kaugust valguslaine kahe samas võnkefaasis oleva naaberpunkti vahel. laine sagedus f (1Hz) näitab mitu täisvõnget teeb laine ühes ajaühikus. Kiirus (1m/s)- näitab, kui pika tee läbib laine ajaühikus. c- valguse kiirus vaakumis. (võib kasutada ka õhus) c = 3·108 m/s E- Lainefaas, mis määrab muutuva suuruse väärtuse antud ajahetkel. I- Valguse intensiivsus, mis näitab kui palju energiat valguslaine kannab ajaühikus läbi pinnaühiku. Kiired- sirged, mis näitavad laine levimissuundi. Valgus- elektromagnetlained,...
54. Kuidas kantakse üle telesaateid? 55. Missugused lained painduvad Maa kumeruse taha ja levivad üle kogu maakera? 56. Mis on ionosfäär? 57. Mis on kandesagedus? 58. Millisel kõrgusel on tavaliselt sidesateliit? 59. Milleks kasutatakse induktiivpooli? 60. Kuidas käituvad elektromagnetlained metallpindade läheduses? 61. Millised on elektromagnetlainete põhiomadused? 62. Milline seade tekitab sumbumatuid elektromagnetvõnkumisi? 63. Millise nähtuse korral võnkumise amplituud kasvab järsult? VALEMID: v= = f T f =c T = 2 CL CU 2 WE = 2 LI 2 Wm = 2
Mat. pendel: l pendli niidi pikkus, g - raskuskiirendus Vedrupendel: m keha mass, k vedru jäikus g k Võnkliikumise võrrand x x0 sin t x hälve, x amplituud, nurkkiirus, t aeg 0 Laine levimiskiirus v f lainepikkus, f laine sagedus II. SOOJUSÕPETUS Pascali seadus Vedelikule ja gaasile avaldatav rõhk antakse muutusteta edasi vedeliku või gaasi igasse puntki. Rõhk vedelikus
1. What do the acronyms TLS, MTLS, ALS, LIDAR, LASER, TOF, PS refer to? TLS (TerrestriaTLS (Terrestrial Laser Scanning) - viitab otseselt maapealsele, peamiselt staatilisele, laserskaneerimisele. Kasutatakse ka nimisõnana. Mobiilne terrestriline laserskaneerimine (MTLS) Mobiilset ehk dünaamilist laserskaneerimist kasutatakse peamiselt sõiduki peal oleva seadme abil teede ja tänavate mõõdistamiseks. ALS - aerolaserskaneerimine (Airborne Laser Scanning) –viitab otseselt lennuki või helikopteri pealt laserskaneerimisele. LIDAR (LIght Detection and Ranging) – viitab kaugseire tehnoloogiale. Laialdaselt kasutatakse lennuki või helikopteri pealt skaneerimise kohta, kuigi nimetus ei ole viidatud laseri kasutamisele ega muule tehnoloogiale LASER - (Light Amplification by Stimulated Emission of Radiation ek. valguse võimendumine stimuleeritud kiirguse kaudu) on seade, mis võimaldab kiirata kitsaid, koherentseid ja monokr...
kõrgustikest. Siiski tegeletakse ka seal põllumajandusega (istandused). 3) Kliima - kliimavööde, agrokliima iseloomustus Prantsusmaa asub parasvöötme aladel, kus asuvad lehtmetsad ja viljakad mullad. Suuremal osal domineerib mereline paraskliima, aga kuna Prantsusmaa on nii suur, siis erineb kliima ka piirkonniti. Kirdepiirkonnas ja Ida-Prantsusmaal on tegemist klassikalise kontinentaalse kliimaga, kus domineerivad külmad talved ja soojad suved, suur aastane õhutemperatuuri amplituud ja väike aastane sademete hulk. Lääneosas on ookeaniläheduse tõttu palju sademeid ja suhteliselt soojad talved. Riigi loodeosas avaldab tuntavat mõju Atlandi ookean , kus kliimat iseloomustab kõrge niiskus, tugevad läänetuuled ja sagedased vihmasajud. Lõuna-Prantsusmaal ja Edela-Prantsusmaal on näiteks vahemereline kliima, mis tähendab, et ilm on soe ja kuiv, mis sobib hästi istanduste rajamiseks. Sobiva
Valgusallikas-keha, mis kiirgab valgust. Valguskiir-joon,mille sihis valgus levib. Op. ühetaolises keskk. levib valgus sirgjooneliselt. Vari-piirk. Kuhu valgus ei satu.Vari tekib läbipaistmatu keha taha,valguse sirgjoonelise levimise tõttu. Peegeldumisseadus-peegeldumisn. On võrdeline langemisn. Keskkonna optiline tihedus-selle määrab valguse kiirus keskkonnas. 300000 km/s. Murdumise seaduspärasus-üleminekul op. hõredamast keskk. op. tihedamasse keskk. murdub valgus ristsirge poole. Läätsed-jaotuvad nõgus-ja kumerläätseks.Läbipaistev keha,mis on ettenähtud valguse koondamiseks v hajutamiseks. Fookuskaugus-kaugus läätse op. keskpunktist fookuseni. F=1/D. Läätse fookus-punkt op. peateljel,mida läbivad peateljega paralleelsed kiired pärast murdumist läätses. Läätse op. tugevus-fookuskauguse pöördväärtus.mida tugevam/suurem op. tugevus,seda tugevamini lääts koondab v hajutab. D=1/f ühik-1dpt. Valge valgus on liitvalgus. Mõõtmine-füüsikalis...
komponentidest. Millele on liituud ka mingi alalispinge, mida nimetatakse alalis komponendiks ja mis Pingeallika puudumisel avaneb positiivsel poolperioodil diood ta lühistab väljundi ja saame 0 on määratud impulside keskväärtusega.Üld reeglina mida kõrgem on harmoonilise number seda tasemelise piiramise ülalt. Kui aga meil on dioodiga järjestiku pingeallikas siis ei avane diood mitte väiksem on tema amplituud ja seda vähem mõjutab impulsilise signaali kuju. Ideaalsel juhul peaks väikesel positiivsel pingel vaid alles siis kui sisend pinge saab pinge allika pingest positiivsemaks. elektriahelate läbilaske riba olema lõpmata lai, seljuhul kanduksid sisendist väljundisse moonutusteta Seega määrab kasutatav pingeallikas piiramis nivoo. Täpsemalt tuleb arvestada ka dioodi kõik harmoonilised. Reaalselt see nii ei ole ja see tõttu tekkivad ka impulsside moonutused
signaalide eraldamiseks ehk selekteerimiseks. K Joon.1.4 fm fk f f Võimendeid iseloomustatakse järgmiste parameetritega: a) Võimendustegur, U välj K= - on suhtarv mis näitab mitu korda võimendi toimel U sis väljundsignaali amplituud suureneb. Eristatakse pingevõimendustegurit, vooluvõimendustegurit ja võimsusvõime ndustegurit.. Ki = Ivälj / Isis, Ku = Uvälj / Usis, Kp = Pvälj / Psis. Mitmeastmelise võimendi korral Küld = K1 K2...Kn , kus K1...Kn on vawstavalt üksikute astmete võimendustegurid. Peale suhtarvu võidakse väljendada võimendustegureid ka logaritmiliste ühikutes ehk detsibellides [dB ] K dB = 20log K ; K üld = K1dB + K 2 dB +..
kiirenduse täpseks mõõtmiseks erinevates kohtades Maa pinnal. Mõõtmistulemuste põhjal võib avastada ka rauamaagi, nafta, gaasi jt. maavarade leiukohti. Harmooniliseks võnkumiseks ehk siinusvõnkumiseks nimetatakse mis tahes võnkumist, mida saab kirjeldada siinusfunktsiooni või koosinusfunktsiooni abil ja sellise võnkumise võrrandit nimetatakse harmoonilise võnkumise võrrandiks: x = A sin · x - hälve tasakaaluasendist · A - maksimaalne hälve ehk võnkumise amplituud · - võnkumise faas ( = t) kus x on hälve tasakaaluasendist, on nurkkiirus, t on aeg ning f on sagedus. Siinuse all paiknevat avaldist ( t) või (2 f t)-d nimetatakse faasiks. Harmooniline võnkumine (siinusvõnked) tekib siis, kui direktsioonijõud on võrdeline hälbega. Kõige lihtsamat korrapärast harmoonilist võnkumist iseloomustab sinusoid. Harmoonilise võnkumise võrrand: x = A sin(t)+0 Võnkumiste konstandid - parameetrid, mis ajas ei muutu:
konkurents), abiootiliseks ehk ökotoobiks (kõik eluta looduse komponendid (substaat; õhk, muld, vesi) + kliima (parameetrid; päikesevalgus, temperatuur, sademed, tuul, pH, aeratsioon, toitainete sisaldus, rõhk)) ning antropogeenseteks ehk inimmõjulisteks (inimtegevusest tulenevad). Ökoloogililise teguri optimum on teguri intensiivsus, mille toime on organismi arengule kõige soodsam. Ökoloogiline amplituud on ökoloogilise teguri intensiivsuse vahemik, mis jääb alumise ja ülemise taluvusläve vahele. Alumine taluvuslävi on teguri minimaalne intensiivsus, mille alanedes organism hukkub. Ülemine taluvuslävi on teguri maksimaalne intensiivsusaste, mille tõustes organism hukkub. Antropogeeenne tähendab inimtekkene, inimloodu (kogu inimese mitmekülgne tegevus, mis viib looduse kui
Sumbuvustegur näitab amplituudi kahanemist ajaühikus. <- Logaritmiline dekrement näitab amplituudi kahanemist ühe perioodi jooksul. 69. Graafikul on kaks resonantskõverat. Kumb sumbuvustegur on suurem? Mida tähendab A0? Mis on resonants? A 2 1 A0 0,5 1 1,5 2,5 0 1 > 2 A0 on amplituud sel juhul, kui välist jõudu ei ole. 70. Kujutage alljärgnev võnkumine vektordiagrammina. 71. Lähtudes alljärgnevatest valemitest , tuletage tuiklemise võrrand. 72. Mis on laine, ristlaine, pikilaine, lainefront, samafaasipind? Mis vahe on lainefrondil ja samafaasipinnal? Laine on võnkumiste ruumis levimise protsess. Ristlaines toimub võnkumine laine levimissuunaga risti, pikilaines paralleelselt. Lainefront on pind ruumis, mis eraldab võnkumistest haaratud ruumiosa muust
MADALRÕHKKOND Suvel: Talvel: KÕRGRÕHKKKOND Suvel: Talvel: 9. KLIIMA NÄITAJAD min - max maailmas Eestis Õhutemperatuur *veebruari ja juuli isoterm *absoluutne max +58ºC (Liibüas) *absoluutne min 89ºC (Antarktis) +36,6 ºC *aastane temp. amplituud 68ºC +34ºC (Oimjakon) 43 ºC sademete hulk 0,8 mm aastas (Tiilis) (kuus, aastas) 11684 mm (Hawai) Õhurõhk 684 mmHg, 760 mmHg, 808 ( M, N, K) mmHg Õhuniiskus (%) Päikesepaiste kestus 4300 tundi aastas (Sahara) (tundi aastas) Lumikate *paksus *päevade arv Tuule suund (tuulteroos) Tuule tugevus 416 km/h
2) Tekitab madalsagedusliku voolu 3) Toimub kõrgsagedusliku ja madalsagedusliku voolu ühildumine 4) Vool võimendamiseks 5) Hakkab levima elektromagnetlaine Kõrgsagedusliku voolu poolt tekitatud eml ,,kannab" infot edasi. Kandesagedus kõrgsagedusliku voolu sagedus Igal saatejaamal on alati kindel kandesagedus. Selle põhjal eristatakse erinevaid saatejaamu. Nt Raadio 2 102,3 Hz Voolude ühildumine: Amplituudmodulatsioon (AM) kõrgsagedusliku voolu amplituud muutub madalsagedusliku voolu põhjal Sagedusmodulatsioon (FM) kõrgsagedusliku voolu sagedus muutub madalsagedusliku voolu põhjal Raadiovastuvõtja Raadiovastuvõtjas toimub madalsagedusliku voolu eraldamine kõrgsageduslikust voolust (detekteerimine). Lihtsaima detektori vastuvõtja töö 1. Antenn 2. Maandus
Vihmametsa aladel sajab kõige rohkem juuni kuus (449mm), lähisekvatoriaalsetel aladel, sealhulgas ka pealinnas, sajab kõige rohkem aprillis ja oktoobris ( 111 ja 115mm). Kasvatatakse peamiselt kohvi ja banaane, mis annavad saaki aastaringselt. Suurbritannia asub merelises parasvöötme kliimas. Sellele kliimale on iseloomulikud positiivsed aasta keskmised õhutemperatuurid ning väike ööpäevane ja aastane õhutemperatuuride amplituud. Jahedad suved, pehmed talved. Vegetatsiooniperiood on aprillist – novembrini. Max temperatuur suvel: 35⁰. Kõige rohkem sajab oktoobris ja jaanuaris (160 mm ja 182 mm). Aastane sademetehulk on umbes 890mm. Aastas on saab saaki 1-2 korda aastas. PINNAMOOD Selle mõju põllumajanduslikule tootmisele? Pinnamood on Colombias mägine. Natuke alla 20% maast on üle 1000 meetri kõrgusel, kus keskmised temperatuurid jäävad alla 20⁰C. Seal on põllumajdansulik tootmine väiksem aga
Terapeutiline harjutus I osa Kordamisküsimused 1) Liikumisravi eesmärk ja ülesanded V: Eesmärk- ravida või ennetada vigastusi, vähendada terviseriske, parandada liikuvust ja lihasjõudu või üldtervislikku seisundit. Ülesanded- planeerida liigutusi, juhendada keha asendeid või tegevusi. 2) Liikumisravi läbiviimise printsiibid V: Haiguse iseloom või staadiumist, kus tunnid toimuvad (palat, ravivõimlemise saal). Tunni vorm (individuaaltund, grupitund, konsultatsioon). 3) Terapeutilise harjutuse klassifikatsioon V: Üldarendavad harjutused ja spetsiifilised harjutused. 4) Üldarendavad ja spetsiifilised harjutused liikumisravis. Staatiline ja dünaamiline harjutus liikumisravis Üldarendavad harjutused- Sobivad igasugusele kontingendile (erinevad lähteasendid, seosed, lihaspingeaste, kiirus, amplituudi suund, vahendid, lisaraskused). Parandavad organismi funktsionaalset seisundit. Ele...
Harmooniliseks nimetatakse võnkumist, milles võnkuv suurus muutub ajas sinusoidaalse seaduspärasuse järgi. Harmooniline ja sinusoidaalne nendel sõnadel on füüsikas üks ja sama tähendus. Need võnkumised saab kirjeldada võrrandiga x X 0 sin( t 0 ) 37 Suurust = t + 0 nimetatakse faasiks x hälve X0 amplituud nurksagedus t aeg Kui t = 0, siis = 0, seega nimetatakse 0 algfaasiks. Algfaas on 0 = 0. Näide: 38 Amplituut on suurendatud Periood on muutunud Algfaas on nihutatud 39 56.
1) Abiootilised - eluta päritolu, nt. nafta, hapnik. Biootilised - elusat päritolu, nt. toit (grillkana on heaks näiteks). 2) Otsesed - saab otseselt tarbida, nt. toit. Kaudsed - ei saa otseselt tarbida, nt. kôrgus. 3) Ressursid - faktorid, mida tarbitakse otseselt, neid on tavaliselt vähe: FAK e. PAR (fotosünteetiliselt aktiivne kiirgus), vesi, mineraalid, hapnik, teised organismid. Tingimused - faktorid, mis vôimaldavad ressursside tarbimist, nt. pH, temp., soolsus. Ökoloogiline amplituud e. tolerants - teatud ökol. faktori suuruste vahemik, mille ulatuses tuleb vaadeldav organism omadega toime. Tolerantsuskôver - tavaliselt Gaussi kôver (optimum keskel minimumid äärtes), iseloomustab vaadeldava organismi elutegevuse intesiivsuse sôltuvust teatud ökoloogilisest faktorist. Spetsialist e. stenatoopne organism - teda iseloomustab kitsas ökoloogiline amplituud (kuusk). Generalist e. eurütoopne organism - iseloomustab lai ökoloogiline amplituud (mänd).
Alati on ka maanduselektrood: määratakse ära järgmised karakteristikud-integreeritud EMG, sagedusspektri keskmine ja mediaanisagedus. Kasutatakse lihashaiguste diagnoosimiseks. *EMG spektri keskmine sagedus väsimusel langeb, sest energiaressursid saavad otsa ning erutuse ülekanne aeglustub. *EMG spektri keskmise sageduse languse erinevus vaatlusalustel sõltub jõust, kehamassist, pikkusest, alaselja lihaste motoorsest võimekusest ja naha takistusest. EMG amplituud karakteristikud: * signaalide maksimaalne amplituud * mähisjoon * rektifitseeritud EMG * ruutkeskmistatud EMG * integreeritud EMG EMG sageduskarakteristikud: * EMG spektraalanalüüs: keskmine sagedus, mediaan sagedus * pöördepunktide arv * nullteljega ristumiste arv Naturaalne EMG-lihase kõigi aktivistsiooni potensiaalide algebraline summa. Sellega saab määrata sünergisti ja antagonisti koostööd. Kombinatsioon teiste meetoditega: *Elektrostimulatsioon: uuritakse väsimust,
FPGAs rohkem loogikaplokke. CPLD-s on inv,and,or aga FPGAs on LUT-id. 9. Mis on JTAG? Joint Test Action Group – jadaliides programmeerimiseks 10. Mida tähendavad lühendid PROM, EPROM ja EEPROM? Kõik on mälu tüübid . PROM – programmeeritav püsimälu, kasutaja poolt muudetav põletades teatud rajad läbi kivisiseselt ja see on ühekordne protsess. EPROM – mälu, mille progremiseks kasutatakse teatud programmaatorit, mis progeb mälu pingeimpulssidega, mille amplituud on suurem, kui lugemiseks mõeldud pingeimpulsside amplituud. EEPROM – elektriliselt kustutatav mälu, mille andmed säilivad ka pärast toite eemaldamist. Progretakse ja kustutakse mälu sisu kõrgema pinge juures, nt 12V. 11. Mis on PLA? Lisa lühikirjeldus ja seletav skeem. PLA on programmable logic array – hunnik AND-e ja OR-e. Esmalt AND-id, siis OR-id. 12. Mis on PAL? Lisa lühikirjeldus ja seletav skeem. Programmable Array Logic – hunnik ANDe ja fikseeritud kogus OR-e. 13
tekkeks. Aktsioonipotentsiaali iseärasused: 1)lävi ja üleläviärritused kutsuvad esile alati ühesuguse amplituudiga aktsioonipotentsiaali e. vastusreaktsioon ärritajatele toimub seaduse "kõik või mitte midagi" järgi. 2)Aktsioonipotentsiaal levib mööda närvi ja lihaskiudu ilma amplituudi alanemiseta. Postsünaptilised potentsiaalid tekivad närvi ja lihaskiududel rakumembraani osades, mis piirnevad sünapsitega, amplituud mõni mV ja kestus 10-15ms. Erutav postsün. pot. postsünaptilise membraani lokaalne depolarisatsioon mediaatori toimel. Pidurdav postsün. pot närviraku membraani hüperpolarisatsioon pidurdava mediaatoraine toimel Generaatorpotentsiaalid sensoorsete retseptorite poolt ärritusele vastusena tekkiv lokaalne potentsiaal. ERUTUSE LEVIKU MEHHANISM Lainena väikese läbimõõduga, müeliinikihita närvikiududes, lihastes
tugevaid keeriseid, nt tornaadod, trombid, vesipüksid, tuulispasad. Hoovus tohutu veemass, mille temp erineb ümbritseva vee temp-ist. Mereline(maritiimne) kliima- kliimatüüp, millele on iseloomulik õhutemp-i suhteliselt väike ööpäevane ja aastane kõikumine, suur sademetehulk ja õhuniiskus. Mandriline(kontinentaalne) kliima - kliimatüüp, millele on iseloomulik õhutemp-i suhteliselt suur ööpäevane ja aastane kõikumine, väike sademete hulk ja õhuniiskus. Temp amplituud max ja min temp- ide vahe. Öökülm kui mintemp. langeb kevadeti ja sügiseti öösel alla 0kraadi. Isotermid- samatemp.joon. Lumepiir on kujuteldav joon, mille piiril lumebilanss on 0 e. millest kõrgemal või pooluse pool sajab lund rohkem, kui ära jõuab sulada. Metsapiir e joon, millest põhja pool on metsa kasvamiseks liiga külm. Füüsikaline auramine on auramine maapinnalt. Õhuniiskus on õhus leiduv veeauru hulk. Eristatakse absoluutset ja realtiivset niiskust
Suurem osa aastast tõuseb päevane temperatuur peaaegu kogu maal üle 35 kraadi; ööd on aga tavaliselt jahedad. Sademeid on põhjaosas alla 50mm aastas, keskosas 50-150mm, lõunaosas 200-450mm aastas. Sajab vaid juulist-septembrini edelamussoonide ajal. Sage tugev idatuul põhjustab liiva- ja tolmutorme. Sahara tolmune tuul harmattan teeb väga kuuma ja kuiva kliima veelgi raskemini talutavaks. Õhutemperatuur jaanuaris: +14 kraadi Õhutemperatuur juulis: +28 kraadi Aastane temperatuuri amplituud on: 25 kraadi. Kõige vähem sajab detsembris, jaanuaris ja veebruaris. Siseveed Ainus püsiva vooluga jõgi on riigi lõunapiiril voolav Senegal, mis moodustab piiri samanimelise riigiga Senegal. Jõel toimub ka laevaliiklus. Külma Kanaari hoovuse tõttu on rannikuäärne ookean suhteliselt kalarikas. Mullad Mauritaanias on valdavad kõrb ja poolkõrb. Ainult äärmises lõuna ja edela osas on savanne.
Joonis 1. 2. Keskmised ja variatsiooninäitarvud Tabel 2. aritmeetiline keskmine 27643 variatsiooniamplituud 31610 maksimumväärtus 42309 miinimumväärtus 10699 Aritmeetiline keskmine näitab, et keskmiselt oli Eestis ajavahemikul 1970-2008 aastani 12- kuuse perioodi jooksul 27643 aborti. Suurim abortide koguarv oli 1972. aastal (42309 aborti) ja vähim 2008-ndal aastal (10699). Variatsiooni amplituud on üsna suur, lausa 31610, ehk siis viimase 39 aastaga on abortide koguarv Eestis vähenenud 31610 abordi võrra. See näitab, et viimase nelja aastakümnega on abortide koguarvu lausa 4 korda vähenenud. Seoseid võib siin tuua elatustaseme kasvuga ja arstiabi parema kättesaadavusega. 3. Elementaaranalüüs Tabel 3. Tagasivaatav absoluutne
kahjutu. Inimese soolebakterid, anemooni kala, takjas ja imetajad. 3. Mis on fotoperiodism ning kuidas see organisme mõjutab? Organismide reaktsioon ööpäevase valgus ja pimedusperioodi muutumisele. Vastavalt sellele eristatakse pika ja lühipäevataimi. Mõjutab loomade aktiivsust, sigimist ja rännet. 4. Oska graafiliselt kujutada ökoloogilise teguri mõju mõnele organismile (kasutades ja selgitades termineid:alumine ja ülemine taluvuslävi; ökoloogiline amplituud ja optimum). 5. Oska selgitada ja arvutada populatsioonide arvu, arvukust ja tihedust. 6. Oska diagrammilt ära tunda kasvav, kahanev ja stabiilne populatsioon ning selgita vastavat populatsiooni tuues näideteid. 7. Oska graafikult leida seoseid kahe erineva populatsiooni arvukuse muutuses (populatsioonilained). 8. Oska konstrueerida ökoloogilist püramiidi. 9. Kuidas muutub biomass ökoloogilises püramiidis? Biomass ja energia vähenevad kõrgemate tasemete suunas.
-) Stenotoop kitsa ökoloogilise amplituudiga liik. -) Suktsessioon erinevate koosluste vahetumine ajas, mis jaguneb sekundaarseks ja primaarseks. -) Sümbioos kahe erineva liigi kooseksisteerimine, kus mõlemad saavad kasu. -) Taimtoidulisus suhe taime ja taimtoidulise looma vahel. -) Ökolooiga teadus, mis uurib organismide ning organismide ja keskkonna vahelisi seoseid/suhteid. -) Ökoloogiline amplituud näitab liigi taluvuspiiride vahekaugust antud teguri suhtes. -) Ökoniss organismi roll koosluses, mis kujuneb välja suhetest teiste organismide ja keskkonnaga. -) Ökosüsteem isereguleeruv tervik, milles eluskooslus ja ökosüsteemi elukeskkond on omavahel seotud aineringe kaudu. -) Ökotoop ala, kus asub biotsünoosi elupaik. * 2. Osa Kas väited on tõesed või valed? Paranda (kirjutan vaid õiged vastused) (2p)
Valgusallikas Keha, mis kiirgab valgust. Valguskiir Joon, mis näitab valguse levimise suunda. Täisvari Ruumi piirkond keha taga, mida valgusallikas ei valgusta. Poolvari Ruumi piirkond keha taga, mida valgusallikas valgustab osaliselt Langemisnurk Nurk langeva kiire ja peegeldava pinna ristsirge vahel Peegeldumisnurk Nurk peegeldunud kiire ja peegeldava pinna ristsirge vahel Mattpind Pind, mis peegeldab valgust kõikvõimalikes suundades(hajutab) Tasapeegel Niisugune peegel, mille peegeldavaks pinnaks on tasapind. Valguse murdumine Valguse levimise suuna muutumine kahe läbipaistva keskkonna piirpinnal Murdumisnurk Nurk murdunud kiire ja ristsirge vahel Kumerlääts e. koondav lääts-lääts, mis on keskelt paksem kui äärtest Nõguslääts e. hajutav lääts-lääts, mis on ä...
• Vanuses 9-14 aastat • Vanuses (6)8-13 aastat Puberteet • Poisid (9-13 a) • Testiste suurenemine • Maht > 4 ml • Pikkus >2,5 cm • Tüdrukud (8-13 a) • Rindade areng Arengustaadiumid vastavalt Tanneri skaalale 1. Väikese amplituudiga GnRH pulsatsioonid -> 2. Pulsside amplituudi suurenemine öösiti -> 3. Pulsside suur amplituud ööpäevaringselt Puberteedi hindamise aluseks on Tanneri skaala Stage 1 – sündides Stage 2 – puberteedi algus Stage 3 Stage 4 Stage 5 - täiskasvanud Patofüsioloogia - teemad • Sugulise diferentseerumise häired • Enneaegne puberteet ja puberteedi hilinemine • Adrenogenitaalne sündroom • Hüpogonadism (üldmõiste) • Hüpogonadism (meestel) • Amenorröa • PCOS • Menopaus ja andropaus • Suguhormoonide liig • Hüperandrogenism Rühmatöö
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
