15. Kirjelda looduslike tingimuste muutumist veehoidlate rajamise tagajärjel. Tiigid ja veehidlad muudavad mikrokliimat oma peegelpinnas ja kallastel analoogiliselt veevaeste järvedega- suurenevad nii kiirgusbilanss kui ka auramine. Tugevneb ka tuul maismaal keskmiselt 30%. Tuule tugevnemine sõltub ööpäeva ajast ja sesoonist. Aga tuule kiiruse suurenemine võib ka puududa, kui veekogu on külmem ümbritsevast õhust. Muutub ka temperatuuri kõikumiste ööpäevane amplituud ja suurte veehoidlate kohal tekivad briisid. Temp aasta-amplituud ei muutu. 16. Millised mõjud on urbanisatsioonil ja linnakliima melioratsioonil keskkonnale? 1.) otsesed soojaheitmed ja kiirgusreziimi muutumine; 2.)gaasiheitmed, tahked ja vedelad tahmaosakesed, mis tekivad peamiselt tööstuse töötamise tõttu, aga ka kommunikatsiooni asutuste transpordi jne arvel; 3.)soojusbilansi muutumine põhiliselt
tegur- See on väljund ja sisendpinge suhe, mida tagab antud Op võimendi. Mõnikord antakse pinge on piiratud nii alt kui ülevalt. Alumine sagedus piir määratakse sisendisse ühendatud RC-ahelaga R1, võimendus ühikutes V/mV kohta (vastavalt väljund/sisendpingele). 7.Väljund pinge suurim C1, mis ei lase läbi alalispinge signaali, ning alumise sagedus piiri määrab kondensaatori amplituud- See on suurim väljund pinge amplituud, mida antud võimendilt on võimalik saada, ta on mahtuvustakistuse ja takisti R1 suhe. Võimendus teguri keskmistel astmel määrab tagasiside ahel see on toitepingest mõnevõrra väiksem. 8.Ühissignaali summutus tegur- See on op võimendi võimendus R1 ja R2 suhe, ülemise sagedus piiri määrab aga tagasiside ahelas olev kondensaator C2, sest teguri ja ühispinge võimendus teguri suhe
mõjud. Näiteks avaldavad vihmaussile mullas mõju mulla temperatuur, niiskus ja toitainetesisaldus (abiootilised tegurid) ning teised liigid mutt, paljud erinevad bakterid, taimejuured (biootilised tegurid). Abiootilised ja biootilised tegurid on vastastikuses sõltuvuses, näiteks organismijäänuste kõdunemisel tekib mulda toitaineid, mulla liigne happesus võib pärssida teatud liikide konkurentsivõimet, jne. 6. Ökoloogiline amplituud Organismide suhet keskkonnaga iseloomustab ökoloogiline amplituud ehk taluvuasala. Ökoloogiline amplituud on liigi taluvuspiiride vahekaugus mingi teguri suhtes. Eristatakse kitsa ökoloogilise amplituudiga ehk stenotoopseid ning laia ökoloogilise amplituudiga ehk eurütoopseid liike. Vastavalt tegurile räägime näiteks eurütermsetest liikidest (saavad elada väga erinevates temperatuuritingimustes,
Ristuvad võnkumised(üldine ellipsi võrrand): , x ja y – hälbed, 0 A-amplituudid, - faasivahe 20, Sumbuvad võnkumised. F=–rv, r – takistustegur, F –takistusjõud, r- takistustegur. Energia kadude puudumisel kestab võnkumine lõpmata kaua ja on harmooniline. Reaalses süsteemis pole aga mehaaniline energia jääv see tõttu võnkumine sumbub. X**+2Bx*+w02 =0 x=A0e^βtcos(wt+ϕ0) β-sumbetegur, A0 – amplituud aja arvestamise alghetkel. 21, Sundvõnkumised ja resonants. Sundvõnkumine on perioodiliselt muutuva välisjõu tõttu toimuv võnkumine. f0 2 x cos t arctan 2 0 2 4
· Heterotroofid organismid, kes eluks vajalikke orgaanilisi aineid saavad väljast ja ise orgaanilist ainet ei sünteesi · Herbivoorid taimetoidulised loomad · Karnivoorid lihatoidulised loomad · Omnivoorid kõigetoidulised loomad · Bioproduktsioon aja jooksul kogunenud orgaanilise aine hulk · Ökoamplituud - teatud keskkonnatingimuse väärtuste vahemik, milles organism suudab elada · Autökoloogiline amplituud hõlmab parameetri piirkonna, milles organismi elu on mõeldav · Sünökoloogiline amplituud parameetri piirkond, milles organism tegelikult elab · Ökoniss populatsiooni püsimiseks tarvilike tegurite olemasolu (ökoamplituudide vahemik). Liigi koht ökosüsteemis · Fundamentaalne e. põhiniss eluks vajalike tegurite olemasolu · Realiseerunud e. tegelik niss reaalses keskkonnas kujunenud niss
lähteasendisse. Kui Ca pumbatakse tagasi ssarkoplasmaatilise retiikulumi, siis lihas lõtvub. Kui Ca jääb sarkoplasmasse, siis kontraktsioonitsükkel kordub. ATP molekuli seostumisel vabaneb müosiini pea, Ca++ pumbatakse tagasi SR- i ja lihas lõtvub. Üks tsükkel lühendab lihast 1% võrra. 46. Lihastöö energia saadakse: a) ATP b) kreatiinifosfaat c) glükoos (glükogeen) d) triglütseriidid 47. Lihaskontraktsiooni amplituud on seotud ärrituse tugevusega järgmiselt: Mida tugevam on ärritus, seda suurem on ka lihaskontraktsiooni amplituut. 48. Lihaskontraktsiooni iseloom ja amplituud sõltub ärrituse sagedusest järgmiselt: Mida sagedamini lihast ärritada, seda vähem jääb aega lihase lõtvumiseks. Tetaaniline kontraktsioon saavutatakse 40 Hz ärritussageduse korral. 49. Lihastoonus tähendab, et ka täieliku lõõgastumise korral säilitavad lihased
Igat lainepinna punkti võib vaadelda elementaarlaine allikana, kusjuures valguse intensiivsus mingis ruumipunktis on määratud elementaarlaine liitumise tulemusena. 38. Kuidas liita samas faasis olevaid laineid? Joonis Kui lained on samas faasis, siis nad võimendavad üksteist liitumisel. 39. Kuidas liita vastasfaasides olevaid laineid? Joonis Kui lained on vastasfaasides, siis liitumisel nad nõrgestavad või kustutavad üksteist. 40. Mis on amplituud? Amplituud on maksimaalne hälve tasakaaluasendist (ehk maksimaalne kaugus tasakaaluasendist) teatud ajahetkel 41. Mis on hälve? Hälve on kõrvalekalle mingi suuruse keskmisest, standardsest või normaalsest väärtusest. 42. Miks suurte avade korral ei esine difraktsiooni? Esineb küll, kuid seda on raske märgata kahel põhjusel: esiteks, ava mõõtmete suurenemisel muutuvad difraktsiooniribad kitsamaks ja tihedamaks ja teiseks, suurest avast tuleva tugeva
teisele kahjulik nt inimese soolebakterid, takjas ja imetajad 8. Mis on fotoperiodism ning kuidas see organisme mõjutab? Organismide reaktsioon ööpäevase valgus- ja pimedusperioodi muutumisele. Vastavalt sellele eristatakse lühi- ja pikapäevataimi. Mõjutab loomade aktiivsust, sigimist ja rännet. 9. Oska graafiliselt kujutada ökoloogilise teguri mõju mõnele organismile (kasutades ja selgitades termineid: alumine- ja ülemine taluvuslävi; ökoloogiline amplituud ja optimum). Alumine taluvusväli teguri minimaalne intensiivsus, mille alanedes organism hukub. Enamiku meie kliima taimede areng pidurdub, kui temp. on 4 kraadi. Ülemine taluvusväli teguri maksimaalne intensiivsus, mille tõustes organism hukub. Enamiku meie kliima taimi kannatab temp. kuni 40 kraadi. Ökoloogiline amplituud ökoloogilise teguri intensiivsuse vahemik, mis jääb alumise ja ülemise taluvusläve vahele.
Kahe vastastikku ristuva võnkumise liitmisel oleneb tulemus võnkumiste sagedusest ja faasidest a) kui võnked on sama sagedusega ja samas faasis, siis summarne liikumine toimub mööda sirget. b) kui võnked on sama sagedusega, kuid faasis nihutatud, siis toimub liikumine mööda ellipsit. c) kui sagedused on erinevad, siis täisarvkordsete sageduste suhete puhul kirjeldavad liitvõnkeid nn Lissajous' kujundid. Võnkumisete sumbumine on ka kirjeldatavad siinusfunktsioonina, kuid selle amplituud väheneb ajas ekspotentsiaalselt. x= Asinst s=02-2 kus on sumbuvustegur. Harmooniline võnkumine on protsess, kus punktmass liigub mööda sirget ning tema asukohta kirjeldav koordinaat (x) muutub ajas siinus (või koosinus) funktsiooni järgi. Harmooniliselt võngub näiteks ühtlase nurkkiirusega () mööda ringjoont liikuva punkti (m) projektrioon (P). Võnkuva punkti kogu energia võrdub igal ajahetkel kineetilise energia (Wk) ja potensiaalse energia (Wp) summaga
merele, suvel merelt maale 3) Püsivad kõrgrõhu- ja madalrõhualad - TSÜKLON e. madalrõhkkond - sademeterohke, pilvine, suvel jahedam, talvel pehmem ilm ,ANTITSÜKLON e. kõrgrõhkkond kuiv, suvel palav, talvel väga külm 4)Soojade, külmade hoovuste mõju. (mere mõju) Vesi soojeneb ja jahtub aeglasemalt kui maismaa! Mere ääres on kevad jahedam ja sügis soojem kui sisemaal. mereline kliima pehme talv, jahedam suvi, temperatuuri amplituud väiksem, sademeid rohkem mandriline kliima külm talv ,soe suvi, temperatuuri amplituud suur, sademeid vähe soe hoovus temperatuur kõrgem ümbritsevast veest, toovad rannikualadele soojemat ja niiskemat ilma külm hoovus temperatuur madalam ümbritsevast veest, toovad rannikualadele külmemat ja kuivemat ilma HOOVUSED suure hulga ookeanivee püsiv liikumine kindlas suunas!
1. Millised on abiootilised ja biootilised tegurid, mis erinevaid organisme mõjutavad? Abiootilised tegurid on pärit organisme ümbritsevast eluta loodusest. Siia kuuluvad elukeskkonna ja kliimaga seotud tegurid nt õhk, muld, vesi, päikesekiirgus, temperatuur, niiskus, tuul. Biootilised tegurid tulenevad organismide kooselust. Nende mõju võib olla kas kasulik, neutraalne või kahjulik. Biootilised tegurid on sümbioos, parasitism, kisklus, herbivooria, konkurents. 2. Mis on ökoloogilne amplituud ja milliseid vahemikke saab sellel eristada? Ökoloogiliseks amplituudiks nimetatakse ökoloogilise teguri intensiivsusvahemikku, milles organism saab areneda. Eristada saab alumist taluvusläve, ülemist taluvusläve ja teguri optimumi. Alumiseks taluvusläveks nimetatakse ökoloogilise teguri intensiivsuse taset, mille alanedes organismi areng seiskub. Ülemiseks taluvusläveks nimetatakse ökoloogilise teguri intensiivsuse taset, mille tõustes organismi areng peatub.
kondensaatori plaatide vahelt, magnetvälja hajumine poolist. Vaba elektromagnetvõnkumine: on energia kadude tõttu võnkeringis sumbuvad. Thomsoni valemi kohaselt on võnkeperiood võrdeline ruutjuurega induktiivsusest ja mahtuvusest Isevõnkumine ehk autovõnkumine on sumbumatu võnkumine, mis ei toimu perioodiliselt muutuva välisjõu toimel, vaid süsteemi endasse kuuluva energiaallika arvel. Erinevalt sundvõnkumisest on isevõnkumisel sagedus ja amplituud määratud ainult võnkesüsteemi enda omadustega. Isevõnkumine erineb vabavõnkumisest selle poolest, et isevõnkuva keha amplituud on ajast sõltumatu ja keha on energiaallikaga lühiajalises vastasmõjus. Kõrgsagedusvõnkumise saamiseks: peaksid võnkeringi induktiivsus ja mahtuvus olema võimalikult väikesed. Avatud võnkering: kiirgab kõrgsageduslikke elektromagnetlaineid väikese induktiivsuse ja mahtuvusega Elektri- ja magnetväli on omavahel seotud
sisejõudude mõjul toimuvat võnkumist. Sellised võnkumised tekivad süsteemis pärast süsteemi tasakaaluolekust väljaviimist. Vabavõnkumine on näiteks vedru või niidi otsa kinnitatud koormuse võnkumine (vedrupendel, niitpendel), sest pärast sellise süsteemi tasakaalust väljaviimist saab keha võnkuda perioodiliste välisjõudude mõjuta: võnkumine toimub ainult sisejõudude - raskusjõu ja elastsusjõu - mõjul.Sumbuv võnkumine, see tähendab, et võnkumise amplituud aina väheneb, kuni võnkumine on lakanud. o Sundvõnkumine ja resonantsSundvõnkumiseks nimetatakse võnkumist, mis toimub perioodiliselt mõjuva välisjõu toimel. Füüsikas on resonants nähtus, kus võnkeamplituud saavutab teatud sagedusel maksimaalse väärtuse. Vastavat sagedust nimetatakse resonantsisageduseks. Viimane on enamasti ligilähendane süsteemi omavõnkesagedusele
muutub kõrgemal hõredamaks. Aastaajad vahelduvad, sest Maa pöörlemistelg pole tiirlemisasendiga risti. Võnkumiseks nim liikumist, mis kordub teatud ajavahemiku järel, keha läbib sama tee edasi-tagasi. amplituudasend on pendli asukoht, kus liikumise suund muutub ja pendel hakkab tagasi liikuma. Võnkeperiood (T)-ajavahemik, mis kulub ühe täisvõnke tegemiseks (s). T=t/n t-aeg n- võngete arv Võnkesagedus (V)- mitu täisvõnget teeb keha ühes ajaühikus (Hz). V=1/T amplituud on keha suurim kaugus taskaaluasendist. periood on ühe täisvõnke kestvus. sagedus näitab, kui mitu võnget tehakse sekundis. sagedus on võrdne võnkeperioodi pöördväärtusega. f=1/T ühik on Hz, üks herts on kui keha sooritab ühe täisvõnke sekundis. Laineks nim võnkumise levimist keskkonnas. Laineharja kõrgus lainepõhjast on võrdne kahekordse laine amplituudiga. Lainepikkus on kahe kõrvutise laineharja vaheline kaugus. Ühik: m, tähis: lambada λ
! Kuidas teha lihaseharjutusi õigesti? o Tee harjutusi rahulikus tempos. Liiga kiire tempo puhul tekib inerts, mille lihas salvestab kui elastsusenergia. Sama jõuga, millega raskus sunnib lihast välja venima, tõmmatakse lihas ka kokku. Väheneb harjutuse treeniv efekt, sest lihased töötavad vähem, suureneb ka vigastusteoht. o Harjutusi tuleb teha kogu ulatusega mida väiksem liigutuse amplituud, seda väiksem mõju lihasele. o Vali treenimiseks sobivad, piisavat pingutust nõudvad raskused. Liiga väikeste raskustega treenimine on kasutu. Muutused toimuvad vaid siis, kui organismile näidata, et lihaskond ei saa tööga päris hästi hakkama. Alles siis muutud tugevamaks ja vastupidavamaks. Harjutus on piisavalt raske, kui teed viimased harjutused seerias peaaegu täie jõuga. o Keskendu harjutusele
Tema rongide auks kirjutatud nö ,,liikumissümfoonia" ,,Pacific 231" tõi talle varajast tuntust 1923 aastal. Teos imiteerib auruveduri häält. 1953. kirjutas Honegger oma viimase teose, ,,Jõulu Kantaat". Arthur Honegger suri oma kodus südamerabandusse 27. November 1955 ja maeti Saint-Vincent'i kalmistule Montmartre kvartalisse Pariisis. Põhilised Honeggeri stiili elemendid on: Bachi kontrapunkt, juhtivad rütmid, meloodiline amplituud, väga värvilised harmooniad, orkestri kõla impressionistlik kasutus ja formaalse ülesehituse rõhutamine. Tema stiil on raskem ja pidulikum kui tema kolleegidel ,,Les Six" grupist. Vaatamata stiilide erinevustest, tema ja teine ,,Les Six" liige Darius Milhaud olid lähedased sõbrad olles õppinud koos Pariisi Konservatooriumis. Milhaud pühendas oma neljanda keelpilli kvinteti Honeggeri mälestusele ning samuti tegi Francis Poulenc oma ,,Klarneti Sonaadiga"
Kordamisküsimused kontrolltööks ,,Laineoptika" 1. Milles seisneb valguse interferentsi nähtus? Lainete liitumise nähtus, mille tulemusena võnkumiste amplituud võib suureneda või ka väheneda. 2. Mida tähendab valguslainete koherentsus? Kaks valguslainete võnkumist toimuvad ühtemoodi ehk samas faasis. 3. Mis suurust nimetatakse käiguvaheks? Teepikkuste erinevus, mis tuleb lainetel läbida liitumispunkti jõudmiseks. 4. Mida tähendab interferentsi maksimum (või miinimum)? Kuidas toimuvad valgusvõnkumised liitumispunktis ühel ja teisel juhul? Kirjelda sõnaliselt ja
Biosfäär maa pinnakihtide ruumiosa, mis sisaldab elusorganisme. Ökosüsteemides toimuvad muutused. Kasvav populatsioon populatsioon, mille arvukus ajas suureneb. Kahanev populatsioon populatsioon, mille arvukus ajas väheneb. Stabiilne populatsioon populatsioon, milles sündimus ja suremus on ajalises tasakaalus. Biomassi püramiid iga järgmise troofilise taseme biomass on ligikaudu 10% eelmise taseme biomassist. Ökoloogiline amplituud vahemik kus on organismile kõik elutingimused olemas. Ökoloogilised globaalprobleemid. Ülemaailmne keskkonnaprobleem, mis on enamasti tingitud inimkonna kiirest juurdekasvust. (toidu-ja veeprobleemid, elukeskkonna saastumine, happevihmad, loodusvarade ammendumine, kasvuhooneefekti süvenemine, osoonikihi hõrenemine.) Erosioon protsesside kogum, mille käigus maakoore pealmine osa mureneb ja kandub ühest kohast teise voolutee, tuule vms. abil.
Kordamine 1. Mõisted: Vahelduvvool- elektrivool, mille korral voolutugevus perioodiliselt muutub. Reeglina muutub selle juures ka voolu suund Alalisvool- vool, mille suund ja tugevus ajas ei muutu. Voolutugevuse ja pinge hetkväärtus voolutugevuse või pinge väärtus antud ajahetkel. Voolutugevuse ja pinge amplituud väärtus- voolutugevuse või pinge maksimaalne väärtus. Sagedus- võrdsete ajavahemike tagant korduvate võngete või impulsside arv ajaühikus. Periood- aeg, mis kuulub ühe võnke tegemiseks. Faasijuhe- juhe, millel on olemas perioodiliselt muutuv pinge. Nulljuhe- juhe, millel pinge maa suhtes puudub. Maandus- Induktiivtakistus- elektritakistus, mis esineb vahelduvvoolu korral ja mida põhjustab takisti. induktiivsus- vooluringi omadus tekitada magnetvälja.
neljanda astme tarbijaid Toiduahel toitumissuhete alusel rastatud organismide jada, millesse kuuluvad produtsendid, konsumendid ja destruendid Toiduvõrk omavahel põimunud toiduahelate kogum ühes ökosüsteemis Tootja produtsent, toiduahela esimesse lülisse kuuluv autotroofne organism (taim, osa protistidest ja bakteritest) Troofiline tase toiduahela lüli, eristatakse tootjaid, tarbijaid ja lagundajaid. Ökoloogiline amplituud Ökoloogilise teguri intensiivsusvahemik, milles organism saab areneda, elada ja paljuneda Ökoloogiline tasakaal Ökosüsteemi kuuluvate populatsioonide arvukuse pikaajaline stabiilsus Ökoloogiline tegur keskkonnategur, organismide elutegevust mõjutatavad keskkoonategurid, mis tulenevad ümbritsevad elust ja eluta loodusest, jaotatakse biootilisteks ja abiootilisteks Ökoloogilise püramiidi reegel iga järgneva troofilise taseme biomass on ligikaudu 10%
Maavärin- on seismilistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumine Maavärinad Maigi Astok Maavärina tekkepõhjused · Laamade erisuunaline liikumine, tekivad maakoore sisepinged · Vulkaanipursked · Koobaste varisemine · Inimtekkelised e tehnogeensed (veehoidlate surve, lõhkamistööd, tuumakatsetused) http://idahoptv.org/dialogue4kids/season11/geology/resources.cfm Mis on maavärin? Maavärin on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumise protsessis koos kivimite rabenemisega. · maavärina kolle (fookus) on koht maapõues, kust algab kivimite rebestumine maavärina murrang. · maavärina kese (epitsenter) on vahetult kolde kohal olev koht maapinnal Maavärinate esinemispiirkonnad Punasega on tähistatud vulkaanide levikualad, kollasega maavärinate piirkonnad, sinisega laamade...
mõõtmete olemasolu. Nii on Kuu näiv pöörlemine Maa suhtes kiirem, kui Kuu Maale lähemale tulles tiirleb kiiremini, ja aeglasem, kui Kuu on Maast kaugemal, kuna aga tegelik pöörlemine on ühtlasem. Optilise libratsiooni tõttu on Kuu pinnast näha 59%. Füüsikaline libratsioon on võimalik Kuu ebasümmeetrilisuse tõttu: kui Kuu kaldub kõrvale oma orientatsioonist, pööravad tõusu-mõõnajõud ta tagasi ja ta hakkab võnkuma. Selle amplituud on siiski palju väiksem optilise libratsiooni omast.Esimesed fotod Kuu tagaküljest edastas Nõukogude automaatjaam Luna 3. Päritolu · Kuu tekke kohta on aegade jooksul esitatud mitmeid oletusi. · Apollo-lendude alguseks valitsesid selles küsimuses kolm hüpoteesi:Kaksikplaneedi- ehk õehüpoteesi järgi moodustusid Maa ja Kuu korraga ühest ja samast gaasi-tolmupilvest. Lõhenemis- ehk tütrehüpoteesi järgi pöörles Maa kunagi nii kiiresti, et
Maavärin- on seismilistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumine Maavärinad Maigi Astok Maavärina tekkepõhjused • Laamade erisuunaline liikumine, tekivad maakoore sisepinged • Vulkaanipursked • Koobaste varisemine • Inimtekkelised e tehnogeensed (veehoidlate surve, lõhkamistööd, tuumakatsetused) http://idahoptv.org/dialogue4kids/season11/geology/resources.cfm Mis on maavärin? Maavärin on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumise protsessis koos kivimite rabenemisega. • maavärina kolle (fookus) on koht maapõues, kust algab kivimite rebestumine – maavärina murrang. • maavärina kese (epitsenter) on vahetult kolde kohal olev koht maapinnal Maavärinate esinemispiirkonnad Punasega on tähistatud vulkaanide levikualad, kollasega maavärinate piirkonnad, sinisega laamade piirid....
SUMBUVADVÕNKUMISED-energia kadude puudumisel kestab võnkumine lõpmata kaua ja on harmooniline reaalses süssteemis pole aga mehaaniline energia jääv see töttu võnkumine sumbub x=A0e^- Btcos(wt+f0) SUNDVÕNKUMISED-nim võnkumisi mida võnkumisvõimeline süsteemi sooriatab perioodiliselt muutuva jõu mõjul RESONANTS-sundvõnkumiste amplituudi sõltuvus sundiva jõu sagedusest tingib olukorra kus sagedus teatud väärtuste juures antud süsteemi amplituud saaavutab maksimumi. Võnkuv süsteem osutub nii suguse sagedusega jõu suhtes eriti tundlikuks Molekulaarkineetilise teooria alused
n2 sin(alfa) langemisnurk n1 = sin(gamma) murdumisnurk 14. Mida nimetatakse valguse dispersiooniks ? Selleks nimetatakse valguse murdumisnäitajasõltuvust sagedusest (lainepikkusest). Seda põhjustab valguse elektromagnetlainete vastastikmõju aines esinevatedipoolidega. 15. Mida nimetatakse valguse interferentsiks ? See on füüsikaline nähtus, kus kahe laine liitumisel saadakse uus laine, mille amplituud on suurem või väiksem. Üldjuhul mõeldakse interferentsi all selliste lainete liitumist, mis on üksteisega seotud või koherentsed. Selle jaoks peavad lained tulema samast allikast või olema lähedase sagedusega. 16. Mida nimetatakse valguse difraktsiooniks ? füüsikaline nähtus, mille korral laine paindub ümber väikeste takistuste või levib väikesest avast välja. 17. Millist voolu nimetatakse vahelduvvooluks? Vahelduvvoolonelektrivool, mille suund perioodiliselt muutub
Ökosüsteem – Isereguleeriv tervik, milles kooslus ja ökotoop on omavahel seotud energiavoo, toitumisahelate, aineringete ja produktsiooniprotsesside kaudu Biosfäär – Maad ümbritsev elusloodust sisaldav kiht, biosfäär hõlmab litosfääri, pedosfääri, atmosfääri ja hüdrosfääri Ökonišš – Liigi või populatsiooni püsimiseks vajalike keskkonnatingimuste kogum: liigi nõudmised keskkonnatingimuste osas Ökoloogiline amplituud – Teatud taluvusvõime keskkonnatingimuste muutumise suhtes – vastava ressursi miinimum ja maksimum väärtus Bioindikaator – Liigid, mille taluvuspiir on kitsas või selgepiirine Limiteeriv tegur – Keskkonnategur, mis kõige teravamalt piirab organismi toimetulekut (tünnireegel) Ökoloogiline püramiid – Kujutab biomassi ja energia jagunemist ökosüsteemis Ökoloogiline efektiivsus – Näitab, kui suure osa looma söödud toidu ja energia saab kätte toiduahela järgmine lüli
15.Populatsioon (kasvav, kahanev, stabilne) ühel ala elavad isendid 16.Populatsioonilained populatsiooni arvukuse ulatuslikud perioodilised muutused 17.Sümbioos /sümbiont +/+ 18.Konsument - tarbija 19.Toiduahel/toiduvõrk algab tootjaga, lõpeb tarbijaga 20.Produtsent - tootja 21.Troofiline tase toiduahela lüli, eristatakse tootjaid, tarbijaid ja lagundajaid 22.Ökoloogiline tegur organismide elutegevust mõjutavad tegurid 23.Ökoloogiline amplituud vahemik, kus saab organism areneda, elada ja paljuneda 24.Ökosüsteem isereguleeruv tervik Ökotoop ökosüsteemi elukeskkond(valitsevad abiootilised tegurid) Biotsönoos ökosüsteemi elusosa 25.Aineringe organismide jaoks vajalike ainete liikumine elus ja eluta keskkonna vahel 26.Biomass organismide kogumass kindlal ajahetkel mingil alal või ökosüsteemis II Selgita, põhjenda 1. Ökoloogilise teguri toimet organismile (graafik Ik12)
Võnkering ise avab ventiili, läbi mille ta vooluallikalt energiat juurde saab. See toimub hetkel, mil välise allika poolt tekitatav vool on võnkeringis endas kulgeva vooluga samasuunaline ja tugevdab võnkumist. Thompsoni valem võnkeperiood on võrdeline ruutjuurega induktiivsusest ja mahtuvusest. T = 2 LC Resonants on nähtus, mille korral sagedus saab võrdseks võnkeringi omavõnkesagedusega. Sellega seoses pinge või voolutugevuse amplituud kasvab järsult. Elektromagnetvõnkumine levib ruumis elektromagnetlainena. Elektromagnetlaine on ristlaine. Selle levimiseks ei ole keskkond vajalik. Elektromagnetlaine kannab enesega energiat, mida nimetatakse kõnekeeles elektrienergiaks. Laine levimiskiirus on lainepikkuse ja sageduse korrutis. v=f
Rakenduselektroonika 4 ning mille juures signaali moonutuste määr ei ületa lubatut. Tuntakse keskmise võimsuse mõistet so. võimsus mida võimendi on võimeline arendama pidevalt ja impuls ehk hetkvõimsuse mõistet. See on võimsus mida võimendi on võimeline arendama signaali tipphetkedel. Nimisisendsignaal so. sisendsignaali amplituud väärtus, mille juures võimendi arendab väljundis nimivõimsust ja millele võimendi on projekteeritud. See on takistus millega võimendi mõjutab sisendsignaali allikat. Teine on väljundtakistus so. kujutletav takistus mis on väljundpinge sisendgeneraatori takistus. Sisendtakisti määrab põhiliselt võimendus element, kuid seda mõjutavad ka tööpunkti
Skeemitehnika. SS-98. Diferentseeriv lüli – lüli, mille sisendisse antud ristkülikulistest impulssidest formeeruvad väljundis 2 lühikest erineva polaarsusega impulssi, mis ajaliselt tekivad sisendimpulsi esi- ja tagakülje Diferentseeriva lüli väljundpinge UV sõltub sisendpinge US muutumise kiirusest. Mida kiiremini muutub US , seda suuremaks kujuneb UV, kuid mitte suuremaks kui US-i amplituud (kui skeemis pole induktiivsusi). Ristkülikimpulssidel on esi- ja tagaküljed max-lt järsud ja dif. lüli annab väljundis sisendimpulsi esi- ja tagafrondi ajal max amplituudiga väljundimpulsi. Impulsi hor. osa ajal on pinge sisendis muutumatu (pinge muutumise kiirus on 0) ja seetõttu ka UV = 0. Dif. lülisid kasutatakse ajaliselt lühikeste impulsside formeerimiseks pikematest järsu esi- ja tagafrondiga sisendimpulssidest. Dif. lülised koos
13 Simulatsioonis tulemustel saadud graafik: Joonis 12. Integreeriva tagasisidega integreeriva lüli väljundi graafik Graafikult on näha, et integreeriva negatiivse tagasisidega integraatori väljundiks on siinussignaal, mille periood sõltub tagasiside võimendustegurist. Mida suurem on negatiivne tagasiside, seda suurem on tekkiva laine sagedus ja seda väiksem on tekkiva laine amplituud. 2.3 Proportsionaalse tagasisidega aperioodiline lüli Ülesandeks simuleerida negatiivse tagasisidega aperioodilisi lülisid. Aperioodiliste lülide võimendustegur on 1 ja periood on samuti 1. Tagasiside võimendustegurid : k2=0.15;1;3;6. Lisatud on üks tagasisideta lüli võrdluseks. Ülekandefunktsioon: 14 1 k1 k1 ∙ τ 1 p+1 1+k ts k 1
T(f)=TH(f)*TB(f)=TB(f)*TH(f). ESIMEST olemas arvule N=2,3,4,5,7,11,13. JÄRKU IIR FILTRI TOIME Barkeri koodidega faasmani-puleeritud AEGRUUMIS-sisendsignaaliks kasut signaalid tagavad kõige väiksema ühikhüpet. Siirdeprotsess ahelas on minimaksse jäägi. Mida suurem on määratud valemiga: signaali baas, seda suurem on väljunsignaali amplituud (B korda) . Kui ei optimaalse vastuvõtja väljundis. Signaal müra suhe paraneb B korda. ole kasutatud eelfiltreerimist, puudub iir Energeetiliselt saab saavutada süsteemil tõkkepiirkond ja ta tekitab võrdväärseid tulemusi impulsisisese pos tagasiside tõttu teatud sagedustel modulatsioonita signaalidega, kui efektiivsema läbipääsu, mis toob kasutada sondeeriva signaali
Pool Sloveenia territooriumist asub parasvöötmes ning pool asub lähistroopilises kliimavöötmes. Sloveenia kliima on väga muutlik. Kirdes valitseb mandriline kliima, mäestikupiirkondades valitseb karm alpiline kliima ja rannikualadel valitseb vahemereline kliima. Viimasel ajal on üle kogu riigi tunda nende kolme erineva kliimatüübi vastastikmõju. See põhjustab ka globaalset kliimamuutust kogu riigis. Sloveenia temperatuuril on ööpäeva ja ka aasta vältel üsna suur amplituud. Suurimad temperatuuri erinevused on Kirde-Sloveenias, kus mandrilise kliima mõju on suurim. Temperatuuri amplituudile avaldab mõju ka meri. Jaanuari keskmine temperatuur on rannikul 4 kraadi ja sisemaal 0 kraadi. Juuli kesmine temperatuur on 22-24 kraadi. Suured erinevused esinevad mitte ainult temperatuurides, vaid ka sademete hulgas. On olemas alasid, kus aastane sademetehulk ületab 3500 mm, mis ületab suhteliselt väheniiske riigi kirdeosa sademete hulka 4 korda
Parinaota 8.1.13 Kristyna Kokk 12 Kliima Territooriumi omap ärasest asendist ja vahelduvast pinnamoest tulevad suured kliima erinevused. P õhja Tsiilis valitseb troopiline k õrbekliima. Alates ll st 28 ° on valdav lähistroopiline kõrbe, veelgi lõuna pool vahemereline ning KeskT siili lõunaosas lähistroopiline niiske kliima. Keskmine temperatuur jaanuaris on 15°C ja juulis 7°C. Temperatuuri amplituud on keskmiselt 8 °C. Aasta keskmine temperatuur on 11°C. Aastane sademete hulk on 300 400mm. 8.1.13 Kristyna Kokk 13 Vetevõrk Kõik jõed algavad Andidest, on l ühikesed ja energiarikkad, Pikimad j õed on Lola (440 km) ja BioBio (380 km). T siili pikioru lõunaosas on palju järvi. 8.1.13 Kristyna Kokk 14 Loodusvööndid Tsiili paikneb k õrgvööndilisuse alal
6) vatt 7) KBr plaadid 8) gaasiküvett 9) spektofotomeeter 11) kummikindad 12) vaakumpump Töö eesmärk: Määrata ära uuritavate ainete puhtus Meetodi olemus 1)Infrapunane spektroskoopia on analüüsimeetod, mis lubab (osaliselt) identifitseerida või tõestada ainete struktuuri (eeskätt iseloomulike neeldumismaksimumidega funktsionaalrühmad). 2) See põhineb sobiva sagedusega IP-kiirguse neeldumisel aines, mille tulemusena kasvab vastavate sidemete võnkumise amplituud (molekul läheb üle kõrgemasse võnke- ja rotatsioonolekusse). 3) IP kiirguse toimel ergastuvad vaid nende sidemete võnkumised, kus toimub dipoolmomendi muutus. Katse kirjeldus: Tahke aine spektri mõõtmine Tableti valmistamine 1) Kaaluda kaalumispaberil 70-80 mg KBr 2) Viia kaalutud KBr ahhaatuhmrisse 3) Lisada sinna spaatli otsaga (~1mg) uuritavat ainet 4) Saadud segu peenestada ning segada uhmrinuia abil peeneks
komponentide amplituudide suhe varieerub. Olenevalt komponentide suhtest võivad looded olla pooleööpäevased, ööpäevased ja korrapäratud. Korraga on Maal tõus nii sellel poolel, mis asub Kuu suunas, kui ka vastasküljel. Eriti tugevad looded esinevad siis, kui Päike, Kuu ja Maa paiknevad enam-vähem ühel sirgel. Tugevaimad looded esinevad ookeanide rannikutel. Suurima ulatusega looded on Fundy lahes, kus loodete amplituud võib ületada 15 meetrit. Sisemeredes on looded nõrgemad. Loodetel on oma osa Maa sisesoojuse genereerimisel, sest Maa kuju deformeerimine tekitab sisehõõrde, mille käigus vabaneb soojus. Tekkinud soojusest vabaneb Maa näiteks vulkaanipursete või üldise soojusvoo läbi. 7. Igavese päikese tipp Astronoomid on avastanud Kuul "igavese päikese tipu" piirkonna, kus Päike kunagi ei looju. See avastus tehti kosmoseaparaadi Clementine poolt tehtud piltide põhjal.
soendus. · Tahtejõud Mis on jõud ? Jõuharjutused on nii võistlus kui tervisespordis vastupidavusharjutuste kõrval üheks efektiivsemaks hea enesetunde, kõrgema töövõime ja parema toonuse saavutamise vahendiks. Jõud on defineeritav kui kehaline võime ületada lihaskontraktsiooni abil välist vastupanu. Liikumine toimub tänu lihasjõule. Jõud on üheks limiteerivaks põhifaktoriks liikumise ja liigutuste kvalitatiivsete kiirus, sagedus, amplituud ja kvantitatiivsete parameetrite kestvus, võimsus avaldumisel. Teisiti öeldes lihasjõud võib omada erineva kvalitatiivse iseloomu sõltuvalt liikumise (liigutuste) kiirusest, välise vastupanu suurusest ja pingutuse kestvusest. Kuidas arendada osavust ? Osavuse arendamise etapilisus: esialgne oskus, oskus, vilumus, varieeritud vilumus. Painduvuse ja osavuse testimine. Selle arendamiseks kasutatud harjutused ja treeningumeetodid. Kehaliste võimete arendamise ealised aspektid
Seda asendit nimetatakse tasakaaluasendiks. Seejärel vii koormus tasakaaluasendist mõne sentimeetri kaugusele ja lase lahti. Jälgi pendli võnkumist. Leia punktid kus võnkuv koormus pöördub tagasi. Need on pendli äärmised asendid. Kaugus tasakaaluasendist kuni ühe äärmise asendini on võnkeamplituud. Mõõda pendli võnkeamplituud. Lihtne on mõõta kahekordset võnkeamplituudi, s.o. kahe äärmise asendi vahelist kaugust. Kontrolli kas pendli amplituud aja jooksul väheneb. Vaatle täisvõnget. Täisvõnge on pendli liikumine ühest äärmisest asendist teise ja tagasi samasse asendisse. Mõõda võnkeperiood. Võnkeperiood on ühe täisvõnke sooritamise kestus. Suhtelise vea vähendamiseks mõõdetakse mitme võnke kestus ja jagatakse see võngete arvuga. Arvuta võnkesagedus. Võnkesagedus on ühes sekundis sooritatud täisvõngete arv. Võnkesagedus=1/võnkeperiood Perioodi tähis on T
Millised plussid ja miinused on üleminekukliimal võrrelduna mandrilise ja merelise kliimaga? Meil on 4 aastaaega, seega see on hea vaheldus, sest kui oleks mandriline kliima, siis oleks vähe sademeid ja suur temperatuuri kõikumine, samas merelise kliimaga oleks palju sademeid ning väike temperatuuri kõikumine, mis tüütaks ära. miinusteks on võib olla liiga muutlik kliima. Kuidas muutub kliima rannikult sisemaa suunas liikudes? Rannikul on mereline kliima e. temperatuuri amplituud on väiksem, sademeid on rohkem ja puhuvad tugevamad tuuled. Sisemaal on mandriline kliima e. temperatuur kõigub aasta jookul rohkem, sademeid on vähem ja tuuled on nõrgemad. Milline kuu on eestis kõige sademeterikkam? August. Millised on sademerikkad ja millised sademetevaesed piirkonnad eestis? Sademetevaesed on Lääne-Eesti saared ja kõrgustike varjus olevad Võrtsjärve nõgu ja Peipsi madalik. Sademeterohked on kõrgustikud
Kordamisküsimused 10 kl. füüsika 5.kt PERIOODILISED LIIKUMISED. Tean: · mõisteid: ringliikumine-liikumine, mis toimub mööda ringjoonelist trajektoori NT VAATERATAS tiirlemine(keerlemine)-toimub juhul, kui keha mõõtmed ja kuju pole liikumise kirjeldamisel olulised NT KELLAOSUTI TIPP pöörlemine-kui keha erinevad punktid tiirlevad sama keskpunkti ümber erinevate raadiustega ringjooni NT AUTORATAS, MAA ÜMBER OMA TELJE kõverusraadius- pöördenurk-nurk, mille võrra pöörub ringliikumisel keha asukohta ja trajektoori kõveruskeskpunkti ühendav raadius nurkkiirus-võrdne ajaühikus sooritatava pöördenurgaga, joonkiirus-kirjeldab igasugust liikumist, kesktõmbekiirendus-suunamuutusest tingitud kiirendus, mis on suunatud alati keha trajektoori kõveruskeskpunkti poole ja on seega kiirusvektoriga risti, võnkumine-keha liigub edasi-tagasi ühte trajektoori mööda, vabavõnkumine-süsteemi sisejõudude mõjul toimuv võnkumine, ...
(nt. veehoidlate surve, maa-alune tuumaplahvatus, lõhkelaengu plahvatus). Maigi Astok Maavärinad levivad seismiliste lainetena. Eristatakse keha- ja pinnalaineid Kehalained levivad maapinnas kiiresti kerapinnalaadsete frontidena. Pinnalained levivad piki maapinda epitsentrist eemale nagu virveringid vees. Suuri purustusi tekitavad pinnalained, kuna nende toime on aeglasema leviku tõttu kõige pikaajalisem, deformatsioonide amplituud aga kõige suurem. Maigi Astok Seismilised lained Murrangu tekkega vabanevad kivimitest elastsed pinged, mis levivad seismiliste lainetena maavärina koldest eemale. Eristatakse kehalaineid ja pinnalaineid. Kehalainete seas eristatakse: kiiremad P-laineid ehk pikilaineid, mis levivad keskkonnas kokkusuruvate ja väljavenitavate impulssidena liikumise suunas. · aeglasemad S-laineid ehk ristilaineid, mis levivad keskkonna liikumissuunaga risti deformeerivate impulssidena.
põhjapool on mägine ala. Kõrgeim punkt on Cerro Aconcagua 6960 m, madalaim punkt on La Plata. Pinnavormidest on esindatud Andid, lavamaa ja tasandik. PEALINNA GEOGRAAFILISED KORDINAADID: Buenos Aires 34° 36′ S, 58° 23′ W Pinnamoe e. reljeefi üldiseloomustus, riigi keskmine kõrgus merepinnast (suuremad pinnavormid loetleda, kõige kõrgem tipp ja selle kõrgus m). KLIIMA ÜLDISELOOMUSTUS Kliimavööde: lähistroopilne kliimavööde sademete hulk aastas: 500- 1000 mm. temperatuuri amplituud e. temperatuuri kõikumine aasta jooksul: 12 kr.C Argentiina kliima äärmiselt mitmekesise kliimaga riik. Kui valdavat osa põhjapoolseid provintse (Gran Chaco piirkond) valitseb kuum ja kuiv kõrbeline kliima, siis Kirdeprovintsid jäävad troopilise kliima mõjusfääri. Pikki idas kulgevat Tiili piiri kõrguvates Andides on kõrgmäestiku kliima, kuid keskosa päikeselistes orgudes küpsevad viinamarjad, millest valmistatakse meilgi hästi tuntud Uue Maailma veine
Ühtlane sirgjooneline liikumine: trajektoor on sirge ja keha liigub nii, et kiiruse muutus mistahes võrdsetes ajavahemikes on ühesugune. Läbitud teepikkus on võrdne nihke arvväärtusega. Liikumisvõrrand: x=x0+vt, milles nihe s=vt Ühtlaselt muutuv liikumine: keha kiirus mistahes võrdsetes ajavahemikes muutub võrdse suuruse võrra. Liikumisvõrrand: x=x0+v0t+(at2)/2, milles nihe s=v0t+(at2)/2. Seos teepikkuse ja kiiruse vahel: s=(v2-v02)/2a. Taustsüsteem: kella ja koordinaatsüsteemiga varustatud keha, mille suhtes liikumist vaadeldakse. Teepikkus: läbitud tee pikkus, mõõdetuna piki trajektoori. Tähis l, ühik 1m. Nihe: suunatud sirglõik, mis ühendab keha alg-ja lõppasukohta. Tähis , ühik 1m. Hetkkiirus: näitab kiirust antud ajahetkel. Tähis . Ühik 1 m/s. . Kiirendus: näitab, kui palju muutub kiirus ajaühikus. Tähis a, ühik 1m/s2. . Liikumise suhtelisus: Iga liikumine on suhteline, s.t. toimub mingi teise keha suhtes. Seda keha nimetatakse tau...
300mm. Troopikakõrbe alltüüp: 15-25NS üleminekuala kuiva kõrbe ja märg-kuiva troopika vahel, lühike niiske periood, pikk peaaegu sademeta periood, väga kõrged temperatuurid kuival perioodil Keskkond: kuivad jõesängid, taimkate väga hõre, eriti kuivalembesed taimed, tugeva juurestikuga sukulendid,inimesed kogunenud ooasidesse, sademete väga suur muutlikkus,paduvihmad üle mitme aasta. Kuiv lähistroopiline kliima: esineb suur aastane temperatuuri amplituud (15- 35C) ja selgelt väljendunud külm talv, sademeid alla 200mm lähistroopiliste kõrbete keskond: külmem talv, sademeid rohkem, taimkate rikkalikum (kaktused) Niiske lähistroopiline kliima: 20-35NS suvel palju sademeid, kokku üle 1000mm, talved jahedad aga mitte alla 0C. Keskkond: sademeid palju, niisutust pole vaja, esineb orkaane ja taifuune, laialehised igihaljad metsad, muld kollakas või punakas ja viljakas, kasvatatakse suhkrurooga,tubakat, teed
Tasalaine − lainepinnad on paralleelsed tasandid, mis on risti laine levimissuunaga Sfääriline laine − lainepinnad on kontsentrilised sfäärid. C) Lainete differentsiaalvõrrand. Superpositsiooniprintsiip Lainete diferentsiaalvõrrand Kui laine ei levi x-telje sihis, saadakse ψ’’ asemele kõigi koordinaatide järgi võetud teise astme osatuletiste summa. D) Lainete interferents Interferents on füüsikaline nähtus, kus kahe laine liitumisel saadakse uus laine, mille amplituud on suurem või väiksem. Üldjuhul mõeldakse interferentsi all selliste lainete liitumist, mis on üksteisega seotud või koherentsed. Selle jaoks peavad lained tulema samast allikast või olema lähedase sagedusega. Interferentsi nähtust võib jälgida nii valgus-, raadio-, heli- kui ka veelainete korral. Interferentsi tõttu tekkinud kiiritustiheduse jaotust nimetatakse interferentsipildiks. E) Seisvad lained Seisev laine on laine, mille korral võnkumiste energia levikut ei toimu
sisendpinge suhe, mida tagab antud Op võimendi. Mõnikord antakse pinge võimendus 250V). 5)Suure väljund vooluga Op võimendid- Kasutatakse valdkondades, kus ühikutes V/mV kohta (vastavalt väljund/sisendpingele). Väljund pinge suurim väljund vool võib ulatuda kuni 30 A. Kasutatakse koos radiaatoritegaGeneraator-- amplituud- See on suurim väljund pinge amplituud, mida antud võimendilt on võimalik Generaatoriks nimetatakse lülitusi mis tekitavad meile soovitava sagedusega elektrilisi saada, ta on toitepingest mõnevõrra väiksem Ühissignaali summutus tegur- See on op võnkumisi. Jagunevad: a)sinuspinge generaatoriteks b)mitte sinuspinge generaatoriteks võimendi võimendus teguri ja ühispinge võimendus teguri suhe. Kui mõlemasse Sinuspinge generaatoreid on kolme liiki 1)Rc generaatorid. 2)Lc generaatorid.
mis toob kaasa hoogsajud ja äikesed. 4. Troopiline mandriline õhk jõuab meieni suhteliselt harvem, tuues kaasa kuuma ja kuiva ilma. 5. Troopiline mereline õhk on soe ja väga niiske. Talvel toob ta kaasa sademetega pilvise ilma, esineb udud. Suvel põhjustab ta tugevaid sademeid, kõva tuult, äikeseid. 7. MERELINE JA MANDRILINE KLIIMA Teada tuntud tõde on see, et merelises kliimas langeb sademeid rohkem, suved on jahedamad ja talved pehmemad ning aastane temperatuuri amplituud väiksem. Mandrilises kliimas jällegi vastupidi, suved soemad, talved karmimad, sademeid vähem ning aastane temperatuuri amplituud suurem. Eestis see aga nii ei ole. Arvesse peame võtma ka kohalikke tingmusi, antud juhul siis reljeef, mis mõjutab samuti sademete paiknemist. Merelises kliimas on sademeid rohkem augustist märtsini. Mandrilises kliimas maist juulini. 8. EESTI VEDELATE SADEMETE JAOTUMINE Kliimarekordid: · Suurim ööpäevane sademete hulk Eestis registreeriti Saaremaal 4
Sisendtakistuse väärtus sõltub kasutatavadest võimendus elemenditest. Transistor võimendi on ta mõne kilooomi ringis, lamp ja väljatransistor võimendidel aga megaoomides. 2. Väljundtakistus see on kujuldetava väljundpinge generaatori sisetakistus. On soovitav, et väljund takistus oleks võimalikult väike sest siis on väike ka tema klemmidel tekkiv signaali kadu. 3. Nimisisendsignaal see on sisend signaali amplituud väärtus, millele võimendi on arvestatud. Ta sõltub kasutatavast sisend signaali allikast nii näiteks mikrofoni korral on nimisisendsignaal 1-3mV, magnetofoni helipea korral umbes 50mV jne. 4. Nimikoormustakistus see on tarbija ehk koormuse väärtus millele on võimendi on arvutatud. 5. Väljundvõimsus see on signaali sageduslik võimsus mida on võimeline
(amplituudi, sageduse, faasi, viiteaja) hindamine. 3.1. Projekteerimise lähteandmed- Raadiovastuvõtja projekteerimisel saab lähteandmed jagada järgmistesse gruppidesse: Tingimused {V}: sisendsignaali iseloom modulatsiooni liik , signaali sagedus ja amplituud, sageduse ja amplituudi muutuste diapasoon ning kiirus, signaali kestvus, häirete iseloomustus jms; Tingimused {P} (piirangud): Analoog või digitaaltöötlus, väljundsignaali iseloomustus; Tingimused {K} (kvaliteedi kriteeriumid): valehäirete tõenäosused, signaali avastamise aeg, amplituudi hindamise täpsus, energiatarve jms. Olenevalt infokandja kujust esineb kolm enamlevinut ülesannet: 1.Teadete vastuvõtmine diskreetide abil (signaali avastamine, eristamine); 2
jõud ja hõõrdumine ei tohi olla liiga suur. 2)sulgvõnkumised toimuvad perioodiliselt muutuva välisjõu mõjul(palli põrgatamine) b)liikumise iseloomu järgi: 1)harmoonilised on kõige sujuvamad võnkumised. 2) mitteharmooniline. Võnkeperiood T on üheks võnkeks kuluv aeg . võnkesagedus f on võngete arv ajaühikus. Hälve x on võnkuva keha kaugus tasakaaluasendist. Ringsagedus on ajaühikus läbitud radiaanide arv. Amplituud xo on suurim hälve. Mehaanilise lainete allikaks on võnkuvad kehad. Keha ümbritsevad osakesed (molekulid) hakkavad võnkumist teatud hilinemisel kordama ja nii tekivad lained. Tekkimine: elastse keskkonna osakesed hakkavad laineallika võnkumist kordama, kuid seda suurema hilinemisega, mida kaugemal osake laineallikast asub. Liigid: ristlained (nt veepinna virvendus), pikilained (õhus levivad helilained). Levib: energia, keskkonna kuju, informatsioon
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
